Rahandusministeerium, Justiitsministeerium_avaldusele vastamine

Keit Pentus-Rosimannus Rahandusministeerium Meie 20.04.2021 nr 14-5/210768/2102811 [email protected] Maksekontole juurdepääsu tagamine Austatud minister Õiguskantsler juhtis 10.03.2020 märgukirjaga tähelepanu probleemidele põhimakseteenuste juurdepääsu tagamisel. Jätkuvalt on õiguskantslerile esitatud avaldusi, kus inimese pangakonto suleti ja kõik Eesti pangad keelduvad konto avamisest. Maksekonto juurdepääsu piiramine paneb inimese väga raskesse olukorda. Seda võimendavad ka koroonapiirangud, sest kontota ei ole võimalik kasutada e-teenuseid, sh tellida toitu. Konto on vajalik, et tasuda kommunaalteenuste ja ka näiteks lasteaia kohatasu eest või teha muid taolisi igapäevaelu juurde kuuluvaid makseid. Märgukirjas esitati mitmeid näiteid pangakontode hädavajalikeks toiminguteks võimaldamise viiside kohta ning paluti leida sobiv lahendus. Rahandusministeerium ei ole seni märgukirjale vastanud. Palun andke võimalusel hiljemalt 28.05.2021 teada, mida plaanib Rahandusministeerium lähiajal ette võtta, et tagada füüsilistele isikutele juurdepääs maksekontole. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Rait Sannik 693 8438 [email protected]  Martin Helme Teie 07.05.2019 nr Rahandusministeerium [email protected] Meie 10.03.2020 nr 6-1/191286/2001261 Märgukiri põhimakseteenuste tagamise kohta Austatud minister Õiguskantsleri poole on pöördunud mitmed inimesed kaebusega, et pangad on piiranud nende põhimakseteenuste (internetipank, kaardimaksed ja sularahaautomaat) kasutamist1 või sulgenud pangakonto ning keeldunud uut kontot avamast.2 Mõistagi paneb see inimesed väga raskesse olukorda. Pangakontota ei saa tasuda kommunaalteenuste ega ka näiteks lasteaia kohatasu eest või teha muid taolisi igapäevaelu juurde kuuluvaid makseid. Samuti piirab kontode sulgemine inimeste õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, sest ka selleks tuleb pangaülekandega tasuda riigilõiv. Pankade soov maandada võimalikke riske on mõistetav. Rahapesu vastu tuleb süstemaatiliselt võidelda. Selle kattevarjus pole õiguspärane võtta osadelt inimestelt ligipääs põhimakseteenustele ja õiguskaitsele ning seeläbi luua alus nende sotsiaalseks ja majanduslikuks tõrjutuseks. Seetõttu jagan Teiega kogutud teavet ja palun Teil analüüsida, kas ja kuidas on vaja muuta seadust, et põhiõiguste teostamiseks oleks tarbijatele tagatud vähemalt ühe pangakonto kaudu juurdepääs kõikidele põhimakseteenustele. Ei saa välistada, et mitmed selles märgukirjas kirjeldatud probleemid saab lahendada ka normide rakenduspraktika (ja riskide haldamise) muutmisega. Makseteenus kui elutähtis teenus 1. Sularaha kasutamine üha väheneb. Seetõttu on põhimaksekonto tänapäeva ühiskonna majandus- ja ühiskondlikus elus osalemisel hädavajalikuks eeltingimuseks. Makseteenused on ka hädaolukorra seaduse § 36 lg 3 tähenduses elutähtsad, mille toimepidevust korraldab Eesti Pank. Makseteenuse ja sularaharingluse kirjelduse ja toimepidevuse nõuetes on kehtestatud makseteenuse ja sularaharingluse kui elutähtsate teenuste kirjeldus ja nende toimepidevuse nõuded 1 Vt ka õiguskantsleri kirja „Krediidiasutuste tegevus põhimakseteenuste piiramisel“. 2 Eesti Panga andmete kohaselt oli 2018. aastal 1 924 072 nõudmiseni hoiust (arvelduskontod), millele oli juurdepääs internetipanga kaudu (2017. aastal oli kontosid 1 856 396). 2018. aastal suleti 178 287 arvelduskontot (2017. aastal 203 241). Täpsem statistika sulgemise põhjuste kohta Eesti Pangal puudub.  2 ning elutähtsa teenuse osutajate loetelu. 2020. aasta märtsi seisuga on elutähtsa makseteenuse osutajad AS SEB Pank, Swedbank AS, AS LHV Pank ja Luminor Bank AS. 2. Põhimakseteenuste piiramine (sh pangakontode sulgemine) tähendab seega isiku juurdepääsu piiramist elutähtsale teenusele. Erilise tähtsusega on teenuse kättesaadavus kriisiolukorras (sh nt haiguse ja seda enam haiguspuhangu korral), mil inimesel ei pruugi ollagi muid võimalusi mistahes ostude tegemiseks kui pangaülekandega. Põhimakseteenuste piiramine tähendab järelikult isiku nende põhiõiguste olulist piiramist, mille teostamiseks on vajalik pangakonto olemasolu. Põhimaksekontole juurdepääsu tagamine 3. Pangal on krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 9 kohaselt lubatud ise valida, keda ta soovib teenindada ja keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Panga valikuõigust piirab võlaõigusseaduse (VÕS) § 7101. VÕS §-s 7101 sätestatud piirang pankadele on KAS § 89 lg 9 suhtes erinorm. Selle normiga võttis Eesti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL (maksekonto direktiivi art 16). 4. VÕS § 7101 lg 2 kohustab panka sõlmima põhimakseteenuste osutamiseks lepingu Euroopa Liidus seaduslikul alusel viibiva tarbijaga, kui tarbijal on selle vastu põhjendatud huvi. Pank peab sõlmima makseteenuse lepingu ja avama pangakonto isikule, kelle suhtes ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlust ning kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele (VÕS § 7101 lg 1 ja 5). 5. Kuigi viidatud maksekonto direktiivi kohaselt on oluline, et pangad tagaksid, et nende kliendid ei kasuta finantssüsteemi sellistel ebaseaduslikel eesmärkidel nagu pettus, rahapesu, ei tohiks nad seada tõkkeid tarbijatele, kes soovivad maksekonto piiriülese avamise ja kasutamise teel saada kasu siseturu eelistest. Seetõttu ei tohi rahapesu tõkestamisega seotud nõudeid kasutada ettekäändena äriliselt vähem atraktiivsete tarbijate (sh nt täitemenetluse võlglased) tagasilükkamiseks. Äriliselt vähem atraktiivne võib panga jaoks olla ka riikliku taustaga isikule pangakonto avamine, kuivõrd sellega kaasneb pangale kõrgendatud hoolsuskohustus, mille täitmiseks tuleb pangal teha tavapärasest enam kulusid. 6. Kui pangad on sulgenud olemasoleva pangakonto või keeldunud uut kontot avamast, siis on küsitud tarbijalt teise pangakonto olemasolu kohta. Euroopa Liidu liikmesriikidel on lubatud põhimaksekontot pakkuvatel pankadel konto avamise taotlus tagasi lükata, kui tarbijal juba on asjaomase liikmesriigi territooriumil tegutsevas pangas pangakonto, mis võimaldab kasutada põhimaksekontoga seotud teenuseid (maksekonto direktiivi art 16 lg 5). Taotlust ei tohi tagasi lükata juhul, kui tarbija teatab, et ta on saanud teatise selle teise pangakonto sulgemise kohta. Pangad võivad seejuures toetuda tarbija kirjalikule kinnitusele. Kuna Eesti ei ole pidanud vajalikuks selle maksekonto direktiivi sätet üle võtta, on pangad (lähtudes VÕS §-st 7101) kohustatud teise pangakonto olemasolust olenemata füüsiliste isikutega põhimakseteenuste osutamiseks makseteenuse lepingu sõlmima (v.a rahapesu kahtlusega seotud erand). 7. Ka Euroopa Komisjon on oma soovitustes leidnud, et tarbija, kes seaduslikult elab Euroopa Liidus ja kellel veel ei ole pangakontot oma residentsuse liikmesriigis, peaks selle saama avada ja seda kasutada. Liikmesriigid peavad seejuures olenemata tarbija finantsolukorrast (k.a töötus või isiklik pankrot) tagama põhimaksekontole võimalikult laialdase juurdepääsu. Läbipaistvuse ja tarbijate õiglase kohtlemise tagamiseks on pangad kohustatud tarbijat kirjalikult teavitama, miks nad keelduvad põhimaksekontole juurdepääsu andmast, ning tarbija peab saama seda otsust  3 vaidlustada. Sellise teabe saamise õigust võidakse piirata üksnes juhul, kui piirang on hädavajalik ja proportsionaalne meede julgeoleku või avaliku korra tagamiseks. 8. Euroopa Parlamendi esitatud raportis (istungidokument) on eelnimetatud Euroopa Komisjoni soovituste juures täpsustatud järgmist: põhimaksekonto avamisel ei tohiks võtta arvesse selliseid kriteeriume nagu sissetulekute suurus või regulaarsus, töökoha olemasolu, varasemad laenuandmed, võlakoormus, võimalik pankrot või kontoomaniku eeldatav käive. Põhimaksekonto avamisest võib keelduda või selleks antud loa tühistada Euroopa Liidu või liikmesriigi asjaomaste õigusaktide alusel ainult objektiivsetel põhjustel, mis puudutavad näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitlevate õigusaktide mittetäitmist, pettust, usalduse kuritarvitamist või dokumentide võltsimist ning põhimaksekontoga seotud nõuete pidevat rikkumist. 9. Eespool viidatud materjalidest ja normidest nähtub, et õigusaktidega (VÕS § 7101, maksekonto direktiivi art 16) on soovitud tagada füüsiliste isikute juurdepääs põhimakseteenustele. Põhimakseteenuseid ei saa kasutada pangakontota, kuid ometi ei ole pangakonto ja põhimakseteenused inimestele alati kättesaadavad. Õiguskantsleri praktikas on olnud juhtumid, mil kontole juurdepääs on piiratud täitemenetluse võlgnikele ja seoses panga riskiisu või ärimudeli muutusega. Täitemenetluse võlgnike ja (maksu)võlgnike pangakontodele juurdepääsu piiramine 10. Pank peab tagama, et füüsiline isik saaks põhimakseteenuseid kasutada arestimata jäetud summa ulatuses. Põhimakseteenuste osutamist ei tohi mingil moel piirata (sh tehingute arvu) ning makseteenuse lepinguga pakutavate teenuste ulatus peab jääma samaks (VÕS § 7101 lg 9 ja lg 10). Sestap ei ole õiguspärane piirata täitemenetluse võlgniku õigust teha deebetkaardiga makseid, internetipangas ülekandeid ja võtta sularahaautomaadist raha. 11. Tarbijakaitse ja Tehnilisejärelevalve Amet on järelevalve tulemusena tuvastanud, et üksnes üks elutähtsat makseteenust pakkuv pank (AS SEB Pank) tagab arestimata jäetud summade ulatuses füüsilisele isikule kõik nõutud põhimakseteenused. Põhimakseteenuseid on erinevalt piiranud nii Luminor Bank AS, Swedbank AS kui ka AS LHV Pank. 12. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 115 lg 5 sätestab, et kui kohtutäitur on saatnud pangale täitmiseks võlgniku pangakonto arestimisakti, loetakse arestimisakt kehtivaks ka võlgniku poolt edaspidi avatava pangakonto suhtes. Sama paragrahvi lõige 51 täpsustab, et pank võib ka keelduda pangakonto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas pangas täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt. Samas ei keela TMS § 115 lõige 51 pangal avada pangakontot, kui isikul selles pangas kontot pole. Vastupidiselt aga TMS-le sätestab maksukorralduse seadus (MKS § 131 lg 5), et pangal on keelatud avada kontot maksukohustuslasele, kelle pangakonto arestimise kohta on saadud maksuhalduri korraldus. 13. Seega on kehtivad õigusnormid vastuolulised – TMS § 115 lg 51 lubab põhimõtteliselt võlgnikule konto avada, kuid MKS § 131 lg 5 selle teatud isikute osas välistab. Seejuures ei näe VÕS ette võimalust keelduda konto avamisest või konto sulgeda täitemenetluse ega ka maksuvõlgnikul või piirata juurdepääsu põhimakseteenustele. 14. Pangakontoga seotud piirangud suurendavad veelgi enam võlgniku finantsilist tõrjutust ning raskendavad võla tasumist, mida tuleb maksekonto direktiivist ja Euroopa Komisjoni soovitustest lähtudes vältida. Eriliselt raskeks muutub inimeste olukord mistahes laiaulatusliku kriisi korral. Eelnevat arvestades tuleb üle vaadata TMS ja MKS tulenevad pangakonto avamisest keeldumist  4 puudutavad normid ja tagada, et nii täitemenetluse kui ka maksuvõlgnikel oleks juurdepääs kontole ning seda saaks ka põhimakseteenuste osas tegelikult kasutada. Pankade riskipõhine rahapesu kahtluse hindamine 15. Rahapesu tõkestamiseks on mõistagi oluline kehtestada selged põhimõtted ja kontrollimehhanismid, mis välistaksid ebaseaduslike ja läbipaistmatute finantsskeemide kasutamise. 16. Lähtudes KAS § 89 lg-st 9, tuginevad pangad põhimakseteenuse piiramisel RahaPTS §-s 20 ja § 42 lg-s 1 sätestatule, mille järgi on makseteenuse lepingu lõpetamise aluseks panga riskiisu või n-ö ärimudeli muutumine. 17. Pangad koostavad riskiisudokumendid, kus riskiisu määramisel võetakse aluseks Finantsinspektsiooni soovituslikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise juhised, Rahapesu Andmebüroo juhised ja Pangaliidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika ja suunised. Seega tähendab riskiisu panga enda poolt määratletud riski tüüpi ja taset, mida pank on valmis võtma. 18. Rahvusvaheliste standardite kohaselt peaksid rahapesu tõkestamise juhised keskenduma eelkõige riskide haldamisele ja juhtimisele. Pole siiski välistatud, et riskide haldamise ja juhtimise asemel asutakse riske vältima. 19. Näiteks Finantsinspektsiooni juhiste (p 7.7) kohaselt peab pangal tekkima rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus isegi siis, kui panga teatamiskohustuse täitmise aluseks ei ole rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, vaid n-ö kahtlane või ebaharilik tehing. 20. Seda arvestades võib põhjendamatult ja lihtsalt tekkida rahapesukahtlus väga paljude isikute suhtes. Kui pangad rakendavad juhist sel viisil, et sulgevad kõik need pangakontod, mille kaudu tehakse ebaharilik tehing, siis on pank järginud talle suunatud reegleid. Eraldi analüüsi vajab, kas Finantsinspektsiooni juhis jääb selles küsimuses seadusega sätestatud piiridesse. 21. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid ei ole kõikidel juhtudel samad, mistõttu on oluline FATF soovituste kohaselt terviklik riskipõhine lähenemisviis. Selleks et kontrollida võimalikke rahapesuriske, mis on seotud potentsiaalselt kõrge riskiga klientidega, tuleb kasutada kliendisuhte lõpetamise asemel RahaPTS kohaselt tugevdatud hoolsusmeetmeid. Kuigi klient võib olla kõrge riskiastmega, ei pruugi ta tingimata tegeleda rahapesu või terrorismi rahastamisega. FATF soovituste ja Moneyvali raporti kohaselt tuleb pankadel riskide vältimise asemel tegeleda riskide juhtimisega. FATF standardite ja selgituste kohaselt ei tohiks riskide vähendamine olla ühelgi juhul pangale vabanduseks, et vältida riskipõhist lähenemisviisi. Kliendisuhete lõpetamist tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi ning see saab olla põhjendatud üksnes siis, kui rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ei saa vähendada (p 7). 22. Moneyvali hinnangul (p 5) võib pankade riskide vähendamisega kaasneda uusi riske ja läbipaistmatust ülemaailmses finantssüsteemis. Näiteks võib kliendisuhete lõpetamine sundida inimesi kasutama vähem reguleeritud või reguleerimata kanaleid. Raha liikumine reguleeritud ja jälgitavate kanalite kaudu teeb rahapesu tõkestamise hõlpsamaks, mistõttu ei aita kliendisuhete lõpetamine sageli kaasa rahapesu tõkestamisele. Pangad peavad hindama riskide realiseerumise tõenäosust ning sellega kaasnevaid tagajärgi. Selleks et tuvastada rahapesuriski, on asutustel võimalik rakendada proportsionaalseid meetmeid ja kontrolli, et neid riske vähendada kontot sulgemata.  5 Kokkuvõte ja võimalikud lahendused 23. Pangakonto kasutamise võimalus mõjutab oluliselt inimeste põhiõigusi, sest tänapäeval on pangakontota võimatu või väga keeruline põhiseaduse (PS) alusel teostada omandiõigust (PS § 32), osaleda ettevõtluses (PS § 31), tegeleda eneseteostusega (PS § 19), hoolitseda oma pere ja laste eest (PS § 27) või pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse (PS § 15). 24. VÕS § 7101 näeb küll ette, et tarbijale tuleb maksekonto avada ning selle kaudu peab ta saama kasutada põhimakseteenuseid. Teisalt KAS § 89 lg 9 järgi on pank vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 25. VÕS § 7101 on küll KAS § 89 lg 9 suhtes erinorm, kuid lubab erandina konto sulgeda või keelduda pangakonto avamisest isikutele, kelle osas pank saab viidata rahapesu kahtlusele. VÕS § 7101 lg 5 kohustab krediidiasutust makseteenuse lepingu sõlmimisest keelduma RahaPTS § 42 lg 1 sätestatud alustel, kuid keeldumine peab olema põhjendatud (VÕS § 7101 lg 6). Seejuures ei ole rahapesu kahtlus kuigi selgepiiriline olukord. Lähtudes kasvõi Finantsinspektsiooni juhendist selgub, et rahapesu kahtlusena tuleks juhendi järgimiseks käsitleda mistahes ebaharilikku tehingut. 26. Õiguskantsleri praktikas olnud juhtudel ei ole inimesele tema konto sulgemist põhjendatud kuigi sisuliselt. Pank on teadaolevatel juhtudel viidanud üksnes muutustele riskiisus või ärimudelis. Inimesel ei ole sellise põhjenduse vastu end võimalik ka kuidagi kaitsta, sest põhjendus ei lähtu inimesest endast või vähemalt ei esitata vastavaid sisulisi selgitusi, mida oleks võimalik kuidagi ümber lükata. Üksnes riskiisu või ärimudeli muutumine ei ole piisav põhjendus tarbija pangakonto sulgemiseks. See tähendab, et inimestel, kes on mingil põhjusel kõrgema riskitasemega või keda kahtlustatakse inimese enda teadmata nt ebahariliku tehingu tõttu rahapesus, suletakse konto ja neil on väga keeruline uuesti pangakontot avada. Ühtlasi puudub sellel inimesel juurdepääs põhimakseteenustele. 27. Seega tuleb nentida, et VÕS § 7101 ja KAS § 89 lg 9 ei ole koostoimes piisavalt selged, et tagada kõigile tarbijatele juurdepääs pangakontole ja selle kaudu põhimakseteenustele. VÕS § 7101 ei pane pankadele sõnaselgelt ka kohustust tagada tarbijale põhimakseteenused olenemata tema finantsolukorrast. Samuti ei ole õigusnormiga välistatud, et pangad lõpetavad kõik ühe füüsilise isiku makseteenuse lepingud, eeldades, et sel füüsilisel isikul on konto mõnes teises pangas. 28. Puudub ka tõhus vaidlustamise kord. Arvestades seda, kui oluline on inimesele pangakonto olemasolu, tuleb selle sulgemisega seotud vaidlused lahendada võimalikult kiiresti. Samuti on oluline, et säärase vaidluse algatamiseks poleks inimesel vaja tasuda riigilõivu pangaülekandega, sest pärast konto sulgemist tal seda võimalust ei ole. 29. Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt on finantsilise tõrjutuse välistamiseks mitu võimalust. Näiteks võib pakkuda äriliselt vähem atraktiivsetele tarbijatele lihtsustatud ja piiratud võimalustega põhimaksekontot. Kui pangad ei paku põhimakseteenust vabatahtlikult, võib riik määrata ühe või mitu panka, kes tagavad kõigile tarbijatele piiratud põhimakseteenuste pakkumise (maksekonto direktiiv art 16).  6 30. Arvestades makseteenuse olulisust, oleks ka Eestis võimalik seadusega sätestada, et näiteks elutähtsat teenust osutavad pangad on kohustatud pakkuma kõikidele tarbijatele piiratud võimalustega põhimakseteenust. 31. Füüsiliste isikutega kliendisuhete lõpetamine peaks tervikliku riskipõhise käsitlemise korral olema äärmuslik lahendus või sootuks välistatud. Ka väga kõrge riskitasemega füüsilisel isikul peab olema võimalik saada pangakonto. Riigil on võimalik sellisteks juhtudeks seadusega kehtestada pangakonto kasutamise piirangud, mis võimaldavad inimesel saada oma pangakontole töötasu ning maksta konto kaudu arveid. Seetõttu oleks mõistlik kaaluda pangakontode sulgemist puudutavate normide muutmist selliselt, et tarbijale oleks üldjuhul tagatud pangakonto kasutamine ning konto sulgemiseks tuleb pangal alati riigilt eelnev luba saada. 32. Palun pakkuge lahendusi, mis võimaldaksid kõigil füüsilistel isikutel saada juurdepääs pangakontole (elutähtsale teenusele) ja selle kaudu kasutada põhimakseteenuseid. Põhimakseteenuse piiramine tekitab finantsilist tõrjutust, mis toob omakorda kaasa sotsiaalse tõrjutuse ning vähendab haavatavamate ühiskonnagruppide (väikese sissetulekuga inimesed, töötud jt) heaolu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Teadmiseks: Riigikogu õiguskomisjon ja rahanduskomisjon, Finantsinspektsioon. Rait Sannik 693 8438 [email protected] Evelin Lopman 693 8431 [email protected]  /*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud kehtiv kuni Alus: Teabevaldaja: Rahandusministeerium*/ /*Ülle Madise /*Teie /*nr 14- Õiguskantsleri Kantselei 20.04.2021*/ 5/210768/2102811*/ [email protected]*/ Meie 24.05.2021 nr 1.1-13/3107-2 Maksekontole juurdepääsu tagamine Austatud õiguskantsler Täname Teid pöördumise eest! Oma pöördumises olete juhtinud Rahandusministeeriumi tähelepanu probleemidele põhimakseteenuste juurdepääsu tagamisel, mis paneb tarbijad raskesse olukorda kuna teatud teenuste eest ei ole võimalik tasuda muul viisil kui pangaülekandega. Kinnitame, et Rahandusministeerium mõistab Teie 10.03.2020 märgukirjas esitatud probleemi ja lisaks juba väljatöötatud seadusmuudatustele jätkame täiendavate seadusmuudatuste vajaduse analüüsimist. Peame iseenesest oluliseks tagada tarbijatele konto avamisest keeldumise või kontode sulgemise põhjuste suurem läbipaistvus. Juhime tähelepanu, et 2020. a. 20. juulil jõustusid krediidiasutuste seaduse § 89 muudatused (uued lõiked 91 ja 92), millega kohustatakse krediidiasutusi rohkem põhjendama kui olemasolev kontosuhe lõpetatakse või keeldutakse kontot avama. Juhul kui pank ei anna kliendile piisavaid põhjendusi, siis saab tarbijast klient oma õiguste kaitseks tarbijavaidluste komisjoni poole või ka otse kohtusse. Samas saab kohus olukorras, kus näiteks põhjendust ei ole kontosuhte ülesütlemisel esitatud, seda kontrollida, kuid selle tulemusena ei saa kohus kohustada panka kontot avama, vaid põhjendatud nõude korral saab mõista välja õigusvastaselt tekitatud kahju. Nende muudatuste eesmärk on seega eelkõige panka kui eluliselt või äriliselt tähtsa teenuse osutajat motiveerida põhjalikumalt kaaluma, kas ja miks ei ole mõistlik mõne isikuga kontosuhet alustada või kas on ikkagi põhjust olemasolev suhe kliendiga lõpetada. Seetõttu on oluline esmalt hinnata, millist mõju on need praktikas avaldanud (eelkõige kas kontosuhteid on võrreldes varasemaga vähem lõpetatud või konto loomisest keeldutud). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Märgime, et oleme täna täiendavalt analüüsimas ja kaalumas eraldi õigusakti väljatöötamise vajadust, mis tagaks senisest suurema juurdepääsu põhimakseteenustele. Muuhulgas kaalume nn spetsiaalse sotsiaalkonto loomise võimalust, juhul kui probleemi ei ole võimalik lahendada olemasolevate põhimakseteenuste osutamist reguleerivate normide muudatusega. Sellesse seaduseelnõu projekti oleme kaasanud Eesti Pangaliidu, Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo. Meile esitatud esialgse tagasiside pinnalt jätkame võimaluste analüüsimist peamiselt tarbijale tagatud põhimakseteenuste juurdepääsu osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märten Ross finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Kätlin Meekler 6113132 [email protected] 2  From: Sent: Monday, August 29, 2022 2:25 PM To: Info <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Hea Õiguskantsler Palun Teie seisukohta eraisikule põhimakseteenuse tagamise küsimuses lähtudes alltoodud teabest. Sisuliselt taandub allakirjutanu küsimus sellele, et kas olukorras kus üldiselt kõik pangad kasutavad Pangaliidu poolt soovituslikke üldtingimusi - kus on märgitud see, et pank võib keelduda konto avamisest isikule, kes on näiteks süüteo korras karistatud, on käsitletav üldtingimustele mittevastavusena tuginedes mh VÕS 710prim kommentaaridele ja võrdse kohtlemise ning hea usu põhimõttele. Eluliselt usutav on see, et panga klientide hulgas on isikuid kes on mõne süüteo toime pannud (arvestades, et pea pool Eesti elanikkonnast on karistusregistrisse kantud), kuid sellisel juhul ei oleks allakirjutanule konto avamata jätmise puhul tegemist võrdse kohtlemisega vaid pigem valikulise diskrimineerimisega. Teisalt on tegemist väga olulise küsimusega isikute rehabiliteerimise kontekstis, olenemata sellest mis süütegu toime on pandud. Süütegusid on erinevaid - mõni isik on toime pannud purjus peaga sõiduki juhtimise, teine on arvestanud makse valesti, kolmas on teostanud loata kaevetöid eraomandis oleval maal muinsuskaitse alal, neljas pannud toime mõne pettuse finantsasutuse vastu, viies osalenud baarikakluses, kuues on sportlane kes kasutas dopingut ja nii edasi. Mitmed erinevad teod erinevates kategooriates on KarS-ga kaetud, kuid olen seda meelt, et see ei tohiks saata inimest igavesti. Antud hetkel on aga olukord mida allakirjutanu tajub kui stigmatiseerimise ja elukestva hukkamõistuga, sest monopoolset seisu omavad äriühingud piiravad mõistlikuks igapäevaseks toimimiseks vajalikele teenustele ligipääsu. Ringiga võimendab see sotsiaalset tõrjutust, sest "olen see kellel pole pangakontot" ja "minuga peab arveldama sularahas" - kahtlane - ning paljude (ka riiklike) teenuste tarbimiseks pean minema kohapeale. Ajastu kus näiteks kinno mindi tund aega varem on möödanik, aga Eestis saab kinopiletit osta vaid enamasti pangalingiga tasudes - ka nii saad tagada mh soovitud istekoha. Seega jääb allakirjutanule variant minna kinno väga palju varem, tasuda sularahas või minna viimasel hetkel (nii nagu kõik teised), aga leppida sellega, et soovitud kohti ei pruugi enam olla. ID kaardi või relvaloa uuendamise eest saab tasuda vaid Eesti krediidiasutuse pangalingiga - või minna kohapeale - oodata väga pikalt järjekorras ja maksta sularahas ning võtta aega selleks, mis on märkimisväärselt erinev inimesest kes saab vaid loetud minutitega taotleda ja tasuda oma uuendatud ID kaardi või nt relvaloa eest. Aeg on vara, mida me tagasi ei saa. Vaimne tervise on see, mis kõigele muule seetõttu kannatab. Küsin küll enda kontekstis, kuid loodan, et Õiguskantsler lahendab või pöörab kõnesolevale küsimusele suuremat tähelepanu. Seega kas minul, kes on teinud eksimuse 11 aastat tagasi ja kandnud oma karistuse ära ning elanud õiguskuulekat ja finantsiliselt korrektset elu, on õigus saada põhimakseteenust? Kui ma ei vasta ühegi Eesti panga üldtingimustele käesolevas kontekstis, siis kas nimetatud põhimakseteenuse saamise õigus on illusoorne? Olen teadlik, et põhimakseteenuse osutamisele on Õiguskantsler tähelepanu oma märgukirjas juhtinud, kuid aastast aastasse ei ole saabunud selgust ega lahendust ning isikute õiguste võimalik rikkumine ajas vaid süveneb. Ette tänades - Lugupidamisega  Pr Keit Pentus-Rosimannus Teie nr Rahandusministeerium [email protected] Meie 07.09.2022 nr 6-1/221226/2204653 Pr Lea Danilson-Järg Justiitsministeerium [email protected] Põhimaksekonto kättesaadavus Austatud ministrid Põhimakseteenused ei ole jätkuvalt kõigile inimestele kättesaadavad. Samas on selge, et tänapäeval ei ole pangakontota võimalik ühiskonnaelus osaleda. Olen selle tõttu pöördunud Rahandusministeeriumi poole kahel korral (kirjad lisatud) ning selgitanud, et mõned inimesed võivad vajada nn sotsiaalset kontot tavapärase eluga seotud maksete tegemiseks (kommunaalarved, toidu ja esmatarbekaupade ostmine). Sellisel juhul saab ja tuleb välistada konto kasutamine lubamatutel eesmärkidel. Kui minevikus rahapesu vm kuriteo eest karistada saanud isikul on konto avamine pangas võimatu, siis on see inimene pandud olukorda, kus ta on sunnitud eelistama sularaha või leidma endale hädavajalike tehingute tegemiseks mingi muu võimaluse, mida aga riik mõistetavalt ei suuda kontrollida. Sellisel juhul rahapesu ega ka muu kuritegevusega seotud riskid ei vähene. Palun Teie abi, et vastata avaldusele, kus kurdetakse selle üle, et pank keeldub isikule konto avamisest. Avaldusest nähtub, et avaldaja on saanud minevikus süüteo eest karistada. See asjaolu ei kõrvalda isiku vajadust maksta riigilõivu, tasuda kommunaalarveid ja teha muid igapäevaseid makseid. Palun Teie ideid selle kohta, mis võiks olla inimese probleemi lahendus seni, kuni meie õiguskorras süsteemset lahendust pole. Justiitsministri abi palun eeskätt võlaõigusseaduse § 7101 rakenduspraktika selgitamiseks. Õiguskantslerile esitatud avaldustest nähtub, et pangad ei põhjenda konto avamisest keeldumist isikule kuigi põhjalikult. Viidatakse lihtsalt sellele, et isik ei vasta panga riskiisule ning seetõttu ei vasta taotleja ka panga üldtingimustele. Kuna taotleja ei vasta panga kehtestatud üldtingimustele, siis ei ole pangal kohustust sõlmida lepingut põhimakseteenuse osutamiseks võlaõigusseaduse § 7101 alusel. Vähemalt nii nähtub pankade selgitustest.  2 Rahandusministeerium on 2021.a kevadel öelnud, et „oleme täna täiendavalt analüüsimas ja kaalumas eraldi õigusakti väljatöötamise vajadust, mis tagaks senisest suurema juurdepääsu põhimakseteenustele. Muuhulgas kaalume nn spetsiaalse sotsiaalkonto loomise võimalust, juhul kui probleemi ei ole võimalik lahendada olemasolevate põhimakseteenuste osutamist reguleerivate normide muudatusega.“. Palun andke teada, kuhu olete analüüsiga jõudnud. Võimalusel vastake palun hiljemalt 10.10.2022. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: 1. Avaldus (isikuandmeteta). 2. Õiguskantsleri 10.03.2020 kiri nr 6-1/191286/2001261 ja 20.04.2021 kiri nr 14-5/210768/2102811. 3. Rahandusministeeriumi 24.05.2021 vastus nr 1.1-13/3107-2. Teadmiseks: avaldaja Evelin Lopman 693 8431 [email protected]