Peep Varju Teie 14.06.2022 nr
Eesti Memento Liit, Eesti Endiste
Poliitvangide Liit ja Eesti Meie 07.09.2022 nr 14-5/221195/2204648
Vabadusvõitlejate Liit
[email protected]
Kommunismiohvrite ja represseeritute väljaselgitamine
Lugupeetud Peep Varju
Kirjutasite, et Te ei ole rahul Sotsiaalkindlustusameti, Rahvusarhiivi ja Eesti Mälu Instituudi tööga,
ning palusite õiguskantsleril nende tegevust kontrollida.
Praegu ei näe õiguskantsler paraku alust kontrollida Sotsiaalkindlustusameti, Rahvusarhiivi ja
Eesti Mälu Instituudi tegevust.
Tallinna Maarjamäele rajatud Eesti kommunismiohvrite memoriaali mälestusseinale kantakse
kommunismiohvrite nimed vastavalt memoriaali statuudile. Andmed saab seinale kanda siis, kui on
piisav veendumus, et need andmed on õiged. Kui inimese kohta ei ole piisavalt teavet, võib see
tähendada, et kande tegemise kohta ei ole võimalik kohe otsust langetada, sest andmeid tuleb veel
otsida ja uurida.
Memoriaali andmebaasi haldab Justiitsministeeriumiga sõlmitud andmetöötluslepingu alusel SA
Eesti Mälu Instituut, kes edastab vaidluste korral kaebused Justiitsministeeriumile lahendamiseks.
Seega, kui soovite, et mälestusseinale kantaks mõne inimese andmed, peaksite sellest teada andma
Eesti Mälu Instituudile.
Represseeritu tunnistuse andmise alused on sätestatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud
isiku seaduse (ReprS) § 8 lõikes 1. Neid tunnistusi väljastab Sotsiaalkindlustusamet. Rahvusarhiivil
ei ole õigust otsustada represseeritu tunnistuse väljaandmist ega ka andmete kandmist Eesti
kommunismiohvrite memoriaali mälestusseinale (vt ka Rahvusarhiivi põhimääruse § 9). Kui keegi
leiab, et Sotsiaalkindlustusameti tunnistuse andmise otsus rikub tema õigusi, võib ta ameti otsuse
vaidlustada (ReprS § 162). Samuti on inimesel võimalik pöörduda enda õiguste kaitseks
halduskohtusse. Halduskohtusse kaebuse esitamine ei ole keerukas ega nõua õigusalaseid teadmisi.
Lähemat teavet selle kohta leiate kohtute veebilehelt. Kohtuotsuse täitmine on
Sotsiaalkindlustusametile kohustuslik.
Kui Teile on teada mõni sõjakurjategija, saate sellest teada anda Kaitsepolitseiametile. Sõjakuriteod
ei aegu (karistusseadustiku § 81 lg 2) ja nende uurimisega tegeleb Kaitsepolitseiamet (Vabariigi
Valitsuse 11.04.2013 määruse nr 60 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline
uurimisalluvus“ § 2 lg 1 p 1). Otsuse isiku osaluse kohta genotsiidis ning inimsusvastastes ja
sõjakuritegudes saab langetada ainult kohus (põhiseaduse § 22 lg 1). Riigikogu märkis 18.06.2002
2
tehtud avalduses „Okupatsioonirežiimi kuritegudest Eestis“, et isiku vastutuse režiimi kuritegude
eest määrab tema konkreetne tegevus, millele peab eetilise hinnangu andma eelkõige igaüks ise.
Loodan, et nendest selgitustest on Teile abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor
õiguskantsleri volitusel
Atko-Madis Tammar 693 8432
[email protected]