Keskkonnaministeerium_kiri

Madis Kallas Keskkonnaministeerium Meie 12.09.2022 nr 6-10/221267/2204738 [email protected] Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja Austatud minister Õiguskantslerile esitatud avalduse läbivaatamisel selgus, et keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ § 7 lõikes 2 sätestatu ei ole kooskõlas seaduste normidega ja võib eksitada ühiskanalisatsiooni reoveepumpla lähedale jäävate hoonete omanikke. Hoone omanikule võib määrust lugedes jääda mulje, et tema nõusolekuta pole võimalik ühiskanalisatsiooni reoveepumpla ja mistahes hoone vahele jäävat kuja vähendada. Paraku pole see seaduste kohaselt nõnda. Määruse § 7 lõige 2 peab olema lisaks veeseadusele kooskõlas ka asjaõigusseaduses (AÕS) sätestatud tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustuse reeglitega. See tähendab, et esmalt tuleb ühisveevärgi omanikul või valdajal tõepoolest püüda saada reoveepumpla lähistel asuva hoone omaniku nõusolek. Kui kokkuleppele ei saada, on seaduse kohaselt võimalik seada sundvaldus. Tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustuse reeglid näevad ette, et avalikes huvides rajatud tehnovõrgu talumiskohustus tekib sundvalduse või kokkuleppe alusel (AÕS § 1581 lg 1 ja 3). Sundvalduse seadmisel tuleb omaniku seisukoht tuleb välja selgitada, kuid tema nõusolek ei ole sundvalduse seadmise eeltingimus (vt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse 8. peatükk). On veel võimalik, et talumiskohustus tekib kokkuleppe alusel. Seaduste järgi ongi see võimalus eelistatuim. Mõistagi võib kokkuleppe saavutada ka kohtu kaudu (vt nt AÕS § 158 lg 3). Määruse § 7 lõige 2 mõjub eksitavana ka selle tõttu, et veeseaduses sätestatud kanalisatsiooniehitise kuja määratlus ei hõlma kõiki hooneid. Kanalisatsiooniehitise kuja on kanalisatsiooniehitise (v.a torustik) kõige väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab  2 regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust (veeseaduse § 134 lg 1). Määruse § 7 lõiget 2 on võimalik mõista aga ka nii, et see hõlmab kõiki hooneid, sealhulgas elamu abihooneid. Määruse § 7 lõikes 2 mainitud hoone saab olla aga vaid veeseaduse § 134 lõikes 1 nimetatud hoone. Andke palun hiljemalt 30.09.2022 teada, kuidas kavatsete määruse kooskõla seadustega tagada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Ago Pelisaar 693 8407 [email protected]