Lea Danilson-Järg Teie 02.09.2022 nr 10-1/6183
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 20.09.2022 nr 15-3/221329/2204558
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse töörühma eksperdi nimetamine
Austatud minister
Tänan põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse toimimisele tähelepanu pööramast ja kutse
eest asjakohase analüüsi töörühma.
Palun loodavas töörühmas osaleda vanemnõunik Liina Lust-Vedderil.
Senise kogemuse pinnalt jagaksin Eesti õigusriiklust kaitsva kohtusüsteemi toimivuse kohta
järgmisi mõtteid.
Õiguskantsleri töö käigus on ilmsiks tulnud, et häid spetsialiste ja palgaraha on peaaegu kõikjal
riigi- ja omavalitsusasutustes puudu: mitte ainult koolides ja ametites-inspektsioonides, vaid ka
kohtutes. Tundub, et peame harjuma mõttega, et edaspidi tuleb teha rohkem ja paremini vähema
hulga inimestega kui seni. Väga teraselt tasub analüüsida, kus on võimalik maksumaksja rahast
tasustatavaid töötunde kokku hoida, samas kaitstes tõhusalt ja selgelt inimeste õigusi.
Põhiseaduslikkuse järelevalve toimimist ehk küsimust, kas selleski valdkonnas õnnestub vähema
hulga inimestega teha paremini ja rohkem, tasub kindlasti analüüsida. Parim oleks olukord siis,
kui põhiseadusevastaseid seadusi ja määrusi ning õigusvastaseid otsuseid poleks üldse või oleks
neid oluliselt vähem - nii ei jõutaks inimeste õiguste rikkumise ega kohtu koormamiseni. See
nõuab aga hea hariduse ja töömotivatsiooniga sõltumatuid ametnikke. Paratamatult jääb alati ka
neid seadusi ja määrusi, mille põhiseaduslikkuse järelevalve ongi vältimatult vajalik, et ületada
tasavägised vaidlused ja saada kohtu lõplik seisukoht.
Palun võimalusel kaaluda ka kriminaalmenetluse tõhustamise võimalusi, ennekõike küsimust, kas
ressursimahukas üldmenetlus on end õigustanud. Nn võistlev protsess viib vähemalt mõnedes
kriminaalasjades olukorda, kus õiguslikult lihtsat asja käsitletakse mitmekümnel istungipäeval.
Keerukates asjades võib aga minna nii, et kuna üldmenetluses kohtuasja lahendav kohtunik ei tohi
üldjuhul eelnevalt toimikuga tutvuda, on tal keeruline süüdistajale ja kaitsjale asjakohaseid
küsimusi esitada. Töö- ja ajakulu on mõlemal juhul suur. On juhtumeid, mil end vahepeal
parandanud inimese vanglasse saatmiseni jõutakse aastaid peale kuritegu.
2
Kohtunikud on ülekoormatud, piisavalt tasustatud abujõudu on puudu. Euroopa võrdluses on Eesti
kohtud küll kiired ja tõhusad, ent siiski tundub, et kohtunike ja kohtuametnike tööaega saaks
kasutada paremini, et jõuda kiiremini asjatundlike, selgete ja õiglaste otsusteni.
Häid juriste ja raha on puudu ka riigi õigusabi alal, mistõttu inimesed võivad tsiviil- ja
kriminaalasjades oma õiguste kaitsel hätta jääda. Halduskohtus kehtib küll uurimispõhimõte, ent
vahel on vaja õigusnõu sealgi. Halduskohus saab oma eripärast rolli täita vaid siis, kui kohtunikke,
kohtujuriste ja teisi abilisi on piisavalt. Halduskohus täidab isikute põhiõiguste kaitsel üht
võtmerolli.
Suur probleem on kohtuekspertiisidega. Näiteks kohtupsühhiaatriaeksperte on vähe ning
ekspertiisitasusid pole tõstetud juba aastaid.
Seda loetelu võib paraku jätkata. Palun võimalusel kaaluda ka nende süsteemsete probleemide
lahendamist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Liina Lust-Vedder 693 8429
[email protected]