KESKKOND & PARTNERID OÜ
Vasara 50, Tartu 50113
Reg.nr. 11006388;
registreeringu nr. EEP000544
www.mahutid.ee
Töö nr. 025/2020
Tellija: Valga Vallavalitsus
Peatöövõtja: Wesico Project OÜ
Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ
Objekti asukoht: Tsirguliina alevik, Valga vald, Valgamaa
TSIRGULIINA ALEVIKU
TULETÕRJEVEETORUSTIKUD
TÖÖPROJEKT
Vastutav spetsialist: Lauri Aim
Projekteerija: Marlen Paabor
TARTU 2020
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
SISUKORD
SELETUSKIRI
ASUKOHA SKEEM ........................................................................................................... 4
ÜLDOSA .............................................................................................................................. 5
1.1. ÜLDANDMED .......................................................................................................... 5
1.2. TEHNILISED ANDMED ............................................................................................. 6
1.2.1. Veetorustik ......................................................................................................... 6
1.3. SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 7
1.4. ALUSDOKUMENDID ................................................................................................ 7
1.5. PROJEKTEERIMISEL ALUSEKS VÕETAVAD EHITUSNORMID JA EESKIRJAD ................ 7
1.6. TÄIENDAVAD KRITEERIUMID .................................................................................. 8
1.6.1. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus .................................................... 8
2. OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................ 8
3. PROJEKTLAHENDUS .............................................................................................. 9
3.1. VEETORUSTIK ......................................................................................................... 9
3.2. TULETÕRJE VEEVARUSTUS ................................................................................... 10
3.2.1. Tuletõrje veemahutid ....................................................................................... 10
3.2.2. Kuivhüdrandid ................................................................................................. 11
3.2.3. Survestamiskaev .............................................................................................. 11
4. EHITUSTÖÖD .......................................................................................................... 12
4.1. ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED ............................................................................... 12
4.2. PROJEKTI INFOTAHVLID ........................................................................................ 12
4.3. ELANIKKONNA JA KINNISTUOMANIKE TEAVITAMINE EHITUSTÖÖDEST ................. 13
4.4. EHITUSEELSE OLUKORRA FIKSEERIMINE ............................................................... 13
4.5. OLEMASOLEVA KÕRGHALJASTUSE KAITSMINE JA LIKVIDEERIMINE ...................... 14
4.6. MAHAMÄRKIMINE ................................................................................................ 14
4.7. VAJUMISVAATLUSED ............................................................................................ 15
4.8. LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................................. 16
4.9. KOLMANDATE ISIKUTE OHUTUS ........................................................................... 17
4.10. TULEOHUTUS ........................................................................................................ 18
4.11. OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ................................. 18
4.11.1. Hoonete ja rajatiste kaitsmine ..................................................................... 19
4.11.2. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis ............ 20
4.11.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ......... 20
4.11.4. Geodeetiliste märkide kaitsmine.................................................................. 21
4.12. EHITUSAEGSE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TAGAMINE .......................... 21
4.13. AJUTINE ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................. 22
4.14. LIGIPÄÄS TEHNOVÕRKUDELE ............................................................................... 22
4.15. AJUTISED HÜGIEENIRAJATISED ............................................................................. 23
4.16. KAETUD TÖÖD ...................................................................................................... 23
4.17. KATETE EEMALDAMINE ........................................................................................ 23
4.17.1. Asfaltkatte eemaldamine .............................................................................. 23
4.17.2. Kruus- ja killustikkatte eemaldamine .......................................................... 24
4.17.3. Tükkmaterjalist katte eemaldamine ............................................................. 24
4.17.4. Äärekivide eemaldamine.............................................................................. 24
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 2/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
4.17.5. Kasvupinnase eemaldamine ........................................................................ 24
4.18. KAEVE- JA MULLATÖÖD ....................................................................................... 25
4.19. TORUSTIKE PAIGALDAMINE .................................................................................. 27
4.20. TAGASITÄIDE........................................................................................................ 28
4.20.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel ...................................................... 30
4.21. KATETE TAASTAMINE ........................................................................................... 31
4.21.1. Muru taastamine .......................................................................................... 31
4.21.2. Killustikkatte rajamine ja taastamine .......................................................... 32
4.21.3. Kruuskatte taastamine ................................................................................. 32
4.21.4. Asfaltkatte taastamine ................................................................................. 33
4.21.1. Eelpuistega kahekordne pindamine ............................................................. 34
4.21.2. Kivikatte taastamine .................................................................................... 35
4.21.3. Äärekivid ja sillutiskivid .............................................................................. 35
4.21.4. Tööde teostamine riigimaanteede teemaal ning -kaitsevööndis .................. 35
4.22. EHITUSALA PUHASTAMINE JA LAMMUTUSTÖÖD ................................................... 37
4.23. TEOSTUSJOONISED ................................................................................................ 37
4.24. KESKKONNAKAITSE NÕUETE TAGAMINE .............................................................. 39
5. MATERJALID JA SEADMED ............................................................................... 40
5.1. SURVETORUSTIKUD .............................................................................................. 41
5.2. KLAPID JA SIIBRID ................................................................................................ 41
5.3. KINNISTUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED.............................................. 42
5.4. SOOJUSTUSMATERJALID ....................................................................................... 43
6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD .................................................... 43
6.1. SURVETORUSTIKE KATSETAMINE ......................................................................... 43
6.2. TULETÕRJE VEEMAHUTI VEEPIDAVUSE KATSETAMINE.......................................... 44
TABELID
Tabel 1. Materjalide vajadus
Tabel 2. Ehitustööde mahud
LISAD
Lisa 1. Maanteeameti projekteerimistingimused
Lisa 2. Ametkondade kooskõlastused
JOONISED
Vt. jooniste loetelu
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 3/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
ASUKOHA SKEEM
Ehitatav torustik
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 4/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
ÜLDOSA
1.1. Üldandmed
Projekti nimetus: Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustik
taadium: Tööprojekt
Töö nr: 025/2020
Objekti asukoht: Tsirguliina alevik, Valga vald, Valgamaa
Tellija: Valga Vallavalitsus
Registrikood: 77000507
Puiestee 8, Valga linn, 68203, Valga vald, Valgamaa
tel: 766 9900
e-post:
[email protected]
Peatöövõtja: Wesico Project OÜ
Registrikood: 10882277
Vasara 50, Tartu 50113
Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ
Registrikood: 11006388
Majandustegevusteate nr. EEP000544
Vasara 50, Tartu 50113
tel: 733 0350
e-post:
[email protected]
Kontaktisikud: Tellija poolt – Urmas Möldre
tel: 53 487 880
e-post:
[email protected]
Peatöövõtja poolt – Raivo Kraak
Tel: 58 188 117
e-post:
[email protected]
Projekteerija poolt – Lauri Aim
tel: 56 478 957
e-post:
[email protected]
Vastutav spetsialist: Lauri Aim, Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener
Projektijuht: Lauri Aim
Projekteerijad: Marlen Paabor
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 5/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
1.2. Tehnilised andmed
1.2.1. Veetorustik
Ehitise liik: Rajatis
Ehitise nimetus: Tuletõrjeveetorustik
Ehitustegevuse liik: Ehitise püstitamine
Ehitise kasutamise otstarve:
- 22221 Külmaveetorustik
Projekteeritud veetorustiku tehnilised andmed:
- PE De 32 – 16 m
- PE De 110 – 3131 m
- PE De 200 – 13 m
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind – 347,5 m2
- pikkus – 3160 m
- laius – 0,10 m
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 6/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
1.3. Sissejuhatus
Käesolev projekt on koostatud Valga Vallavalitsuse tellimusel. Töös on koostatud
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustiku projekt.
1.4. Alusdokumendid
Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus. Kasutatud on järgmisi lähtematerjale:
• Maanteeameti poolt väljastatud 12.07.2019 nr 15-2/19/30598-2 „Nõuded vee- ja
kanalisatsiooniprojekti koostamisele riigitee nr 72 teemaal ja kaitsevööndis“;
• Geodeesia24 OÜ poolt august 2019 a. mõõdistatud geodeetiline alusplaan (Töö nr.
3034-19, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis);
• Armgal OÜ poolt detsember 2019.a mõõdistatud geodeetiline alusplaan
(koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis);
• Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).
1.5. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad
Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:
• Ehitusseadustik (EhS);
• Veeseadus (VeeS);
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);
• Elektroonilise side seadus (ESS);
• Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“;
• Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;
• Majandus- ja taristuministri määrus nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“;
• Majandus- ja taristuministri 10. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise
kvaliteedi nõuded“;
• Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“;
• Keskkonnaministri määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi
ulatus“;
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
• EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
• EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;
• EVS 847-1:2014 Veevärk. Osa 1: Veehaarded;
• EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
• EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;
• EVS 843:2016 Linnatänavad;
• EVS 901-1:2009 Osa 1. Asfaltsegude täitematerjalid;
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 7/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
• EVS 901-2:2016 Osa 2. Bituumensideained;
• EVS 901-3:2009 Osa 3. Asfaltsegud;
• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;
• EVS-EN 1338:2003 AC:2006 Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid:
• Maanteeameti juhend „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud
23.12.2015;
• Maanteeameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi
juhis“, kinnitatud 05.01.2016;
• Maanteeameti juhend „Teetööde tehniline kirjeldus“, kinnitatud 6.12.2016.a;
• Maanteeameti juhend „Nõuded tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale paigaldamise
kavandamisel“ MA 2016-010;
• RIL77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada
vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.
Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid
tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).
1.6. Täiendavad kriteeriumid
Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on
projektlahenduse koostamisel lähtutud.
1.6.1. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus
• Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,80 m torude peale
arvestades maapinnast.
• Projekteeritud toru ja olemasoleva toru seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis
on 0,70 m.
• Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab olema
vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema
vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused.
• Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva
kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,30 m.
Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast
arvestatakse 0,7 kuni 1,0 m.
2. OLUKORRA KIRJELDUS
Tsirguliina on alevik Valga maakonnas Valga vallas. Enne omavalitsuste haldusreformi
2017. aastal kuulus alevik Tõlliste valda. Valga valla pindala on 750 km2 ja Valga vallas
elab 01.01.2018 aasta seisuga 15993 inimest. Suurim asula Valga vallas on Valga linn, kus
elab 12 364 inimest, suuruselt teine asula on Tsirguliina alevik, kus elab 426 inimest. Valga
vallas asub Valga linn, 3 alevikku ja 48 küla. Valla keskuseks on Valga linn.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 8/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveevarustus on lahendatud ühe loodusliku
tuletõrjeveevõtukohaga, mis asub 72 Sangaste - Tõlliste tee ääres Kärjääri kinnistul.
Käesoleval hetkel ei vasta Tsirguliina aleviku tuletõrjeohutus seadusega nõutud tasemele.
3. PROJEKTLAHENDUS
Torustike projekteerimise ja rajamise maht on määratud Tellija poolt koostatud
hankedokumentidega.
Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusele on torustikud projekteeritud
maksimaalselt avalikult kasutatavale maale. Tuletõrjeveetorude asukohtade valikul on
lähtutud Keskkond & Partnerid OÜ poolt koostatud tööprojektist „Tsirguliina aleviku vee-
ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja laiendamine“ (töö nr 038/2019) torustikke
kulgemise trajektoorist ning hüdrantide asukohtade valikul on lähtutud mõjuala ulatusest
ning alevikus asuvate elamute asukohtadest. Torustikud on projekteeritud ehitatavatest vee-
ja kanalisatsioonitorustikest 0,7 m kaugusele ning paigaldatakse üldjuhul lahtises kaevikus.
Maanteealas on torustikud ette nähtud rajada suundpuurimise teel. Torustikke on võimalusel
lubatud rajada ka samaaegselt vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamisega – sel juhul on
lubatud ühisesse kaevikusse paigutada nii tuletõrjeveetorustik kui vee- ja
kanalisatsioonitorustikud. Otsuse erinevate torustike rajamise tööde järjekorra ja/või
samaaegsuse suhtes leiavad Töövõtja ja Tellijad ühiselt. Kui samaaegne ehitamine ei ole
võimalik, siis rajatakse tuletõrjeveetorustik eraldi kaevikus või võimalusel suundpuurimise
teel. Kui projekteeritud tuletõrjeveetorustik ja varem projekteeritud majaühenduse
veetorustik asuvad samal kõrgusel, siis tuleb nihutada majaühendustorustikku, et oleks
tagatud nõutud kommunikatsioonide vaheline vahekaugus.
Projekti peamine eesmärk on Tsirguliina alaviku tuletõrje veevarustuse normidele
vastavusse viimine.
Torustike projekteeritud eluiga on 40 a.
3.1. Veetorustik
Tsirguliina küla tuletõrje veemahutite täitmiseks on projekteeritud veetoru PE De 32
olemasolevast torustikust. Torule tuleb paigaldada maakraan kuivhüdrandi kõrvale.
Maakraan tuleb varustada teleskoopilise spindlipikenduse ja kapega. Kape peab olema nn
ujuvat tüüpi ja tihedalt sulguv (klass D400 vastavalt EN124), vertikaalse poltkinnitusega.
Kape koormustaluvus peab olema 40 t. Veemahutist vee võtmisel tuleb koheselt avada ka
maakraan mahuti täitmiseks.
Veetorustik on projekteeritud üldjuhul sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru paigaldada
kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS plaate. Kokkuleppel
Tellijaga võib kasutada ka spetsiaalset toru soojustuskoorikut. Soojustatavad lõigud on
esitatud pikiprofiilidel.
Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Kinnisel
meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega. Ühendused olemasolevate
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 9/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
malmtorustikega tehakse tõmbekindlate tolerantsmuhvide või -äärikutega. Maa-alustes
ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile.
Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või
omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb
sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass
ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass.
Põlve paigaldamise asemel võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on
De 20...De 63 toru puhul 40xDe.
Veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine min 100 mm laiune märkelint
kirjaga „VESI“.
Tsirguliina küla tuletõrje veemahutite täitmise veetorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-
4-03. Veetorustike sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonisel VK-7-01.
3.2. Tuletõrje veevarustus
Lähtutud on standardist EVS 812-6:2012. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. Vastavalt antud
standardi muudatusele A1:2013 võib uute kinniste anumatega lahendatavate veevõtukohtade
projekteerimisel arvestuslikku tulekahju kestvust I-V kasutusviisiga ehitistele vähendada
ühe tunnini. Sellest hoolimata on proejkteerimisel võetud aluseks tulekahju
normvooluhulgaks 10 l/s 3 tunni jooksul, mis teeb vajalikuks veemahuks 108 m3.
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveevarustus ei vasta hetkel kehtivatele normidele. Piirkonda on
projekteeritud kokku 14 hüdranti (sh. 1 kuivhüdrant). Hüdrandid paigaldatakse teede või
ristmike äärde, kus on neile hea ligipääs (vt. asendiplaan).
Tsirguliina tuletõrjeveevarustus on projekteeritud ühisveevärgist eraldi süsteemina ehk
päästeauto pumbaga survestatava torustikuga. Tuletõrjevee hoidmiseks rajatakse Tsirguliina
alevikku maa-alused mahutid 2x60 m3, millele on projekteeritud vee võtmiseks kuivhüdrant
ja täitmiseks uus veetoru. Kuivhüdrandi kõrvale on projekteeritud survestamiskaev.
Survestamiskaevust ehitatakse ühisveevärgist eraldiseisev survetoru, mis ühendatakse
hüdrantidega. Kõik torulõigud survestamiskaevust kaugeima hüdrandini jäävad alla 1 km.
Hüdrandiks on ette nähtud maapealne TTMP hüdrant, mis vastab standardile EVS-EN
14384:2005. Hüdrant on suletud soojustatud, lukustatava kattega. Hüdrantide ühendustoruks
on PE De 110.
Hüdrandid paigaldatakse vastavalt tootjapoolsele kasutusjuhendile ja EVS 812-6:2012. Osa
6-le.
Projekteeritud hüdrandi asukohad on toodud joonistel AS-4.
3.2.1. Tuletõrje veemahutid
Tsirguliina alevikku on projekteeritud uued tuletõrjeveemahutid.
Tegemist on tehisliku veevõtukohaga, mille minimaalne maht peab olema 108 m3.
Veemahutiteks on ette nähtud 2x60 m3 klaasplastmahutid. Et tagada mahutis oleva vee
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 10/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
maksimaalne kasutus, tuleb mahutid varustada spetsiaalse imitoruga, mis välistab veevõtu
ajal keeriste tekke mahutis ning seeläbi õhu sattumise imitorru.
Mahutid on paigaldatakse maa alla. Mahutite ehitamiseks kaevatakse süvend. Süvendi põhja
rajatakse killustikalus paksusega 200 mm. Killustikaluse elastsusmoodul peab olema E=120
MPa. Mahutid paigaldatakse väikese languga imitoru suunas ja ankurdatakse
vundamendiplokkidega, mis paigaldatakse lapiti. Kinnitamiseks kasutatakse
koormarihmasid tõmbetugevusega 5 t. Keelatud on kasutada koormarihmadel
mitteroostevabast terasest detaile. (konksud, pinguti). Samuti ei tohi rihmasid siduda
vundamendiploki tõsteaasade külge. Rihmad seotakse ümber vundamendiploki.
Veevõtukoht varustatakse soojustatud teeninduspüstikuga (Ø800 mm), mis kaetakse
soojustatud ja lukustatava luugiga. Teeninduspüstikule paigaldatakse ventilatsioonitoru,
mille ots peab olema varustatud 180 kraadise keevitatud põlvega ning suletud
putukavõrguga. Veevõtukoht varustatakse täitetoruga PE De 32.
Veevõtukoha põhja kohale paigaldatakse imitoru. Mahuti sees olev toruosa augustatakse.
Augud peavad paiknema toru alumises sektoris. Aukude avade pindala peab olema
kolmekordne toru ristlõikepindala. Imitoru suunatakse kuivhüdrandini. Torule paigaldatakse
vahetult mahuti ette siiber DN200. Siibri spindlipikendused tuuakse kape alla. Kape tuleb
paigaldada 15 cm sügavusele pinnase alla, et oleks välistatud siibrite sulgemine kolmandate
isikute poolt.
Tuletõrje veevõtukoht tuleb varustada nõuetekohase infoviidaga.
Tehislikule tuletõrje veevõtukohale tuleb teostada kontroll veepidavusele vastavalt EVS
812-6:2012 toodud juhistele.
Tuletõrjemahutite asukohad on esitatud joonistel AS 4-03 ja skeemid VK-7-02.
3.2.2. Kuivhüdrandid
Tuletõrje veevõtu koha juurde on projekteeritud vee võtmiseks kuivhüdrat. Kuivhüdrant on
spetsiaalselt väljatöötatud ja ehitatud survestamata sambakujuline tuletõrjehüdrant, mis on
ühendatud veeallikaga ning millest saadakse tulekustutusvesi tuletõrjeauto pumbaga
imemise teel. Kuivhüdrant on varustatud STORZ 5“ tüüpi liitmikuga. Kuivhüdrant
paigaldatakse vastavalt tootja juhendile ja EVS 812-6:2012. Osa 6-le.
Kuivhüdrandi asukoht on esitatud joonisel AS-4-03. Kuivhüdrandi paigaldusskeem vt.
joonis VK-7-02.
3.2.3. Survestamiskaev
Kuivhüdrandi kõrvale paigaldatakse survestamiskaev, mille kaudu juhitakse tuletõrjevesi
tuletõrjevee torusse. Survestamiskaev on tagasilöögiklappide ja ΓOST P 53279-2009
liitmikega varustatud kaev (De 1000), millel on teeninduspüstik mõõtmetega 800x600 mm.
Pärast survestamiskaevu kasutamist tuleb survestamistorud kuni tagasilöögiklappideni
tühjaks lasta. Selle jaoks paigaldatakse tühjendustoru PE De 32. Tühjendustorule
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 11/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
paigaldatakse hüdrandi automaatsed tühjendusklapid. Tühjendustoru juhitakse kaevu all
olevasse killustikku.
Survestamiskaevule tehakse 200 mm paksune killustikalus. Killustikaluse elastsusmoodul
E=120 MPa. Seejärel valatakse r/b plaat mõõtmetega 1600x1600x200 mm. R/b plaat tehakse
betoonist C25/30, XC2. Plaat armeeritakse kahes kihis armatuurvõrguga A500HØ10
#200/200 mm. Betoonkaitsekihi paksus 40 mm.
Survestamiskaevu kõrvale paigaldatakse infoviit tekstiga: „Päästemeeskonna toitesisend.
Max rõhk 8 bar“ mõõtudega 100 x 200 mm.
Survestamiskaev on esitatud joonisel VK-7-03.
4. EHITUSTÖÖD
4.1. Üldised juhised ja nõuded
Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel
tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust „Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.
Enne ehitustööde algust teostada liinirajatiste asukoha märgistamine looduses vastavalt
ehitusprojektile. Enne liinirajatise kaitsevööndis tööde alustamist kutsuda kohale liinirajatise
omanik või tema esindaja, kellega kooskõlastada liinirajatise asukoha märgistus kohapeal.
Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb teostada liinirajatise või tema esindaja vastava soovi
korral, omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd
teostada käsitsi. Liinirajatise mistahes kahjustuse korral tuleb viivitamatult teavitada
Omanikujärelevalvet ja liinirajatise omanikku või tema esindajat.
Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja Tellija tingimustes
esitatud nõudeid. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel.
Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuune garantii. Töövõtja
peab tarnima, asendama ja paigaldama kõik seadmed, masinad ja konstruktsioonid või nende
osad, mis riknevad või purunevad garantiiaegse ekspluatatsiooni vältel ja mis on põhjustatud
konstruktsiooni defektidest või valmistajatehase praagist.
Ehitustööde teostamisel avalikel teedel peab ehitustööde teostaja omama teehoiutööde
vastavat tegevusluba. Teede taastamise Omanikujärelevalve peab omama tee ehitamise
omanikujärelevalve tegevusluba.
4.2. Projekti infotahvlid
Töövõtja peab hankima (hiljemalt ehitustööde alustamise kuupäevaks), paigaldama,
täitmisaja kestel hooldama ning pärast ajaliselt viimase Vastuvõtmisakti väljastamist
eemaldama projekti infotahvlid. Infotahvel tuleb paigaldada nähtavale kohale vee- ja
kanalisatsioonitorustike võrkude ehituspiirkonda asulat läbiva sõdiutee äärde mõlemale
suunale asula piirile. Tahvlite täpsed asukohad, suurus, ja kujundus kooskõlastatakse
Omanikujärelevalve ja Tellijaga.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 12/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Tellija esindaja annab enne tahvlite valmistamist täiendavaid juhiseid kujunduse kohta, et
tagada tahvlite ühtne väljanägemine. Infotahvli pleekimisel, roostetamisel vms, aga samuti
selle sodimisel või lõhkumisel peab Töövõtja omal kulul tahvli taastama või asendama.
Infotahvli aluskonstruktsioon peab olema metallist ning kasutuskeskkonnale vastava
korrosioonikaitsega (tsingitud, värvitud).
4.3. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest
Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke ja Omanikujärelevalve poolt määratavaid
isikuid kohalikus omavalitsuses teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse
muudatustest.
Töövõtja peab vähemalt kord nädalas teavitama ehitustöödest ka kohalikku Päästeteenistust
ja kiirabi. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes
omavalitsustes info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel. Samal moel peab
Töövõtja informeerima elanikkonda kõigist veekatkestustest.
4.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine
Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja fikseerima ehituseelse olukorra fotodel, mida
tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete,
rajatiste, haljastuse jne olukorrast.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja
äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid,
torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja –pandused,
liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus.
Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada
eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Tellijale digitaalselt
CD-plaadil.
Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt
ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb
fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast
fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist.
Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes
üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena
likvideeritakse olemasolev teekatte serv.
Enne kaevetöid ja teekatte freesimist/lammutamist fikseeritakse teekatte laiused aktiga,
mille allkirjastavad Töövõtja ja Tellija, mõõdud fikseeritakse skeemil. Fotode ja mõõtmiste
tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Tellija.
Kui Töövõtja pole täitnud ehituseelse olukorra fikseerimise nõudeid ega suuda tõendada, et
ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustumise
eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning viimaste likvideerimine ja
sellega seonduvad kulud tuleb kanda Töövõtja kohustuste hulka.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 13/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
4.5. Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine
Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid tuleb valida nii, et oleks
välistatud puude tüvede, võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb hoiduda vähemalt
puu võra ulatuses. Kui trassi asukohta ei ole võimalik vajalikus ulatuses nihutada, tuleb
planeerida kaevetööde tegemine käsitsi või kinnist meetodit kasutades.
Ehitustööde ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb
tüvi vooderdada plankudega või spetsiaalmähistega.
Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist.
Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind
viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Nt puu ümber tuleb asetada maha ehitusmasinate
liikumiseks puitkilbid. Kui osa puu pindmisest juurestikust kahjustatakse, tuleb vajadusel
puuvõra kärpida (vee- ja toitainevarustuse halvenemise kompenseerimiseks on vajalik võra
kärpimine).
Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva
pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise
tagajärjel. Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid kohaliku
omavalitsuse ja kinnistu omaniku poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. Säilitavate puude
hoolduslõikuse võib teostada vaid kutsetunnistusega arborist.
Kõik materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb transportida
Omanikujärelevalve poolt ettenähtud kohta. Ainult Omanikujärelevalve kirjaliku loaga võib
eelmainitud materjali likvideerida.
Ümberkaudseid puid ja ehitisi, mis ei asu tööpiirkonnas, tuleb kaitsta Omanikujärelevalve
poolt heakskiidetud meetoditega.
Juhul, kui tööde käigus likivideeritakse puu või põõsas, mida tööde aluseks olev projekt ei
näita likvideeritavana või kahjustatakse seda sellisel määral, et puu või põõsas pärast
ehitustöid kuivab, peab Töövõtja omal kulul selle puu või põõsa asendama samaliigilise
taimega. Puu asendamisel peab asenduspuuks olema vähemalt 2 m kõrgune (maapealse osa
kõrgus) ühtlaselt arenenud võraga istik. Töövõtja peab asendatavate puuliikide loetelu
eelnevalt kooskõlastama Tellijaga.
4.6. Mahamärkimine
Ehitusobjekti mahamärkimine on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut
omavatel isikutel või firmadel. Tööde hulka kuuluvad igasugune projekteeritud ehitiste ja
rajatiste ehituse geodeetiline teenindus, sh ajutiste reeperite paigaldamine, projektijärgne
mahamärkimine, vajalikud kontrollmõõtmised ning hoonete ja ehitiste vajumisvaatlused.
Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra
kohaselt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab
paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed asukohad. Enne pinnasetööde alustamist
peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks üles mõõdistama Omanikujärelevalve poolt
nõutud kohad.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 14/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad,
püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja ei
eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu.
Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et
nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö
vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas
märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule
uuesti.
Kaevetööde korral peab Töövõtja paigaldama püstvisiire vähemalt iga 30 m tagant. Visiirid
tuleb värvida valgeks ja hoida puhtana, visiiri ülemine ots peab olema hööveldatud ja sirgelt
lõigatud. Püstvisiirid tuleb paigaldada vähemalt 24 tundi enne kaevetööde algust ja vastavalt
tuleb ka Omanikujärelevalvet sellest informeerida, et tal oleks võimalik need üle kontrollida.
Visiirid peavad säilima niikaua kui konstruktsioonid on paigaldatud ja kaevikud kinni aetud.
Püstvisiirid tuleb paigaldada kindlalt maasse ja nende kõrgus maapinnast peab olema
vähemalt 0,6 m.
Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve kontrollida.
Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et
ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida.
Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse
algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Mahamärkimisel
ei ole lubatud kasutada kinnispunkte, mille omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on
suurem, kui selle kinnismärgi klassile vastav täpsusnõue.
Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks
ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja
mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel.
Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja
Töövõtja poolt. Akti koopia esitatakse Omanikujärelevalvele kohe pärast mahamärkimise
teostamist. Enne ehitustöödega alustamist tuleb mahamärgitud trassikoridor
Omanikujärelevalvega koos looduses üle vaadata.
Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende
kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga.
4.7. Vajumisvaatlused
Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, mis asuvad projekteeritud torustiku teljele
lähemal kui 5 m. Selleks peab hoonetele nähtaval kohal tähistama piisaval hulgal
kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde lõpetamist
(teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha lisaks kontrollmõõtmisi ehitustööde ajal.
Kontrollpunktide asukohad tuleb ja olemas tuleb kooskõlastada hoone valdajaga.
Esmase kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne ehitustööde
algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistusega. Kontrollmõõdistused
tuleb siduda objektist turvalisel kauguses asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 15/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
pretensioonide korral hindab Omanikujärelevalve vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud
fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele või selle puudumist.
Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada paberkandjal ja digitaalselt Omanikujärelevalvele.
4.8. Liikluskorraldus
Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama
sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb
informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb
koostada ajutine liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga
ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Omanikujärelevalvele.
Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a. määrusele nr.
43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga ja
kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt, tuleb juhinduda
vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet,
Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Mistahes liikluse
ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on
keelatud.
Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid olemas.
Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad jms.
Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega,
hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse
ümberkorraldused piisavalt arusaadavad.
Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal elavatele
ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. Kinnistuomanikke,
kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest
teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning
lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega,
postiveoga, prügiveoga jms. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul
kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse
omandis.
Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui 6
tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu
läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat
teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda
liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist.
Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest
tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -
ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning
esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Liikluskorralduse ja -
ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 16/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
• kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja
seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
• puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse
vastavusse liikluskorralduse projektiga;
• esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud
liikluskorralduse projekti.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb
paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele
objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).
Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid.
Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde
lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse
Omanikujärelevalve ja Tellija märkused.
Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud
on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud
ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse
liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja
parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele
(s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust
piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma
kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.
4.9. Kolmandate isikute ohutus
Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid
jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute
juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt
1000 mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks
sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid
(kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade
tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale
seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse.
Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni.
Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liiklusmärkidega ja/või
puna-valgetriibuliste tahvlitega.
Avalikel teedel toimuvate tööde puhul tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruse
13.07.2018 nr 43 –Nõuded ajutisele liikluskorraldusele nõudeid ning kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud liiklusskeeme. Liiklusskeemid tuleb enne tööde alustamist
esitada läbivaatamiseks ka Omanikujärelevalvele, kellel on õigus nõuda (võrreldes
liiklusskeemidel tooduga) täiendavate liiklusohutus- ja liikluskorraldusvahendite
paigaldamist.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 17/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h
nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik
ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks
kiidetud.
4.10. Tuleohutus
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle
läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil
piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud.
Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed
(kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet.
Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud
juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust.
4.11. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise
perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele
tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult.
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde
teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika. Näiteks vibratsiooni vms kahjustava mõju
vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või
rajatise omanikku kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada
võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks,
samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud
tuleb kanda Töövõtjal.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka
valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud,
survekanalisatsioonitorustikud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata
erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse asukohaga
rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud
rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb arvestada nii
ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite asukohtade
muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga.
Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud
täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad
projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate
detailide erinevusest.
Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud,
truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb
olemasolevad torustikud asendada uutega. Kõik ehitustöödel ettejäävad
sademeveekanalisatsioonitorud, mida ei ole võimalik säilitada töötavatena, tuleb asendada
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 18/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
uute plasttorudega. Asendava sademeveetoru läbimõõt peab olema vähemalt sama suur kui
olemasoleva toru oma.
Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest
tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd
teostada käsitsi.
Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde
alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid.
Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada.
Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all
üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel
kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m).
4.11.1. Hoonete ja rajatiste kaitsmine
Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele
isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud
võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus
põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada
sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega
seonduvad kulud.
Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning
vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning armatuurid
ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest kogu projekti
elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni Tellijale
üleandmiseni.
Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul
varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik
sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle
läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla
vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks.
Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid
rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma
kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega
kõrvaldada.
Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde
käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas.
Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu
Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole
kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele
kohale tagasi paigaldada tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja
Omanikujärelevalvega leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on
tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 19/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel
viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat.
Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad
tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud.
Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu
valdaja ettekirjutustest ja nõuetest.
4.11.2. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis
Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:
• Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja
volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.
• Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.
• Enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha
tehnovõrkude volitatud esindaja.
• Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 1 m elektrikaablist.
• Lahtikaevatud kaablid tuleb mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga
ja üles riputada.
• Ristumisel rajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada.
• Torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikatsetorusse. Kaabel
tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 1m ulatuses.
• Tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et
oleks välistatud postide ära vajumine.
• Kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud
materjalid hangib töövõtja omal kulul.
4.11.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis
Projektipiirkonnas asuvad Telia Eesti AS-le ja ELA SA-le kuuluvad sideliinirajatised.
Töötamisel Telia ja ELA SA sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi
meetmeid:
• Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia AS-ile ja ELA SA-le
kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid)
asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist
ehitustööde käigus. Tööde teostamine Telia sideliinirajatiste kaitsevööndis on
lubatud Telia AS-i poolt väljastatud tööloa alusel. Connecto Eesti AS-lt, kes haldab
ja hooldab ELA SA sidetrasse, tuleb Töövõtjal võtta tegutsemisluba ELA SA
sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis tööde teostamise kohta.
• Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega
(https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS ) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb
teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite
väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga
sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 20/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
• Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.
• Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud
talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb
kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu.
• Sidekaablite kaitsmise all mõistetakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud
kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb
taastada/kaitsta plasttorudega DN100.
• Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni
läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste
katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid.
• Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne. teostab ja vajalikud materjalid
hangib töövõtja omal kulul.
4.11.4. Geodeetiliste märkide kaitsmine
Töövõtja peab ehitusplatsil tähistama tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid,
polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Ehitustööde tegemisest mõjutatud alal tuleb
maapinnal asuvad geodeetilised märgid kaitsta paigutades nende kohale vähemalt 1m
läbimõõduga kaevurõnga, mille kõrgus on vähemalt 60 cm. Geodeetiliste märkide täiendava
kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga.
Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetriapunktide
jm) plaanilist ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb tagada,
et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid, polügonomeetriapunkte
jm).
Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle
ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele
Töövõtja poolt ja tema kulul.
Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada
koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal
taastada nende endises asukohas endisel kujul.
4.12. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine
Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival
meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu
see oli enne ehitustöödega alustamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses
sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud kvaliteet. Selliste
teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Omanikujärelevalve poolt igal
juhtumil eraldi.
Vee võtmisel ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal kulul ja Tellija Tehnilise Esindajaga
kokkulepitud viisil vee mõõtmise ja tasub vee eest ühisveevärgi operaatorile vastavalt
kehtivale hinnakirjale. Minimaalne arvutuslik veekogus torustiku läbipesuks, mille eest
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 21/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Töövõtja läbipesuvee võtmisel ühisveevärgist tasub, on kolmekordne läbipestava torustiku
maht.
Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle 8 tunni või omavalitsuse
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eeskirjas sätestatud aja, kui see on lühem kui 8 tundi. Juhul,
kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise varustustorustiku.
Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult
ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt
iga sellise tarbija esindajaga täiendaval kooskõlastada kirjalikult ja allkirja vastu. Tööde
planeerimisel tuleb sesoonse tegevusega objektide (nt koolid, lasteaiad) veekatkestused
võimalusel planeerida aega, mil seal aktiivset tegevust ei toimu.
Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse
katkestamisega. Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni. Töövõtja peab tagama,
et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites,
keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või -
pumpamise Tellija Tehnilise Esindajaga kooskõlastatud meetodil.
Kõikidel sellistel juhtudel tuleb mõjustatuid kinnistuid teavitada kirjalikult vähemalt 48
tundi enne teenuste katkestamist.
Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku
ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on
keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla
minimaalselt 0,2 m sügavusele. Erandina, Omanikujärelevalve poolt kooskõlastatud juhul
võib rajada lühikesi maapealseid lõike, mille ümber paigaldada kaitserakised. Töövõtja peab
tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise.
Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik
ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide tagajärjed
likvideerib ja sellest tekkivad võimalikud kulud tasub Töövõtja.
4.13. Ajutine elektrivarustus
Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse
(ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega seotud
kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse paigaldamisega
kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele kõik
elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja
materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast
tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui ajutise
elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise kattega,
et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt).
4.14. Ligipääs tehnovõrkudele
Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms
tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 22/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
4.15. Ajutised hügieenirajatised
Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja
katab kõik sellega seotud kulud. Rajatiste asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada
Omanikujärelevalvega. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale võimalikult
väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks maksimaalselt
välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele tühjendada.
4.16. Kaetud tööd
Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti
allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata.
Kaetud tööd on vähemalt järgmised:
✓ kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad;
✓ alused vundamentide jms. konstruktsioonide rajamiseks;
✓ hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd;
✓ aurutõkke ja tuuletõkketööd;
✓ monoliitse r/b konstruktsioonide armatuur;
✓ vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid;
✓ muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve.
4.17. Katete eemaldamine
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või
ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema
liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.
4.17.1. Asfaltkatte eemaldamine
Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt.
Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema
kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või
lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja
kulul.
Freesimata võib kokkuleppel Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus
asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda.
Freespuru kuulub tee valdajale. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna,
hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta transporditud
freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või
lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust.
Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see
ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti
freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 23/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning
freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning
kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva
ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.
NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse omaniku
poolt ettenähtud kohta.
4.17.2. Kruus- ja killustikkatte eemaldamine
Kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik
kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule
ladustusalale.
4.17.3. Tükkmaterjalist katte eemaldamine
Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik
taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb
kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi tükkmaterjaliga. Teekatte
eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks.
Teekatte serv peab jääma vähemalt 0,2 m kaugusele kaeviku ülemisest servast. Eemaldatud
tänavakivid ja plaadid tuleb ladustada ehitusobjekti lähedale. Tükkmaterjalist teekatte
alusmaterjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale.
Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel
ja taaspaigaldamisel.
4.17.4. Äärekivide eemaldamine
Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike
paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid
tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega Töövõtja kulul.
Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladestuskohas. Kui äärekivi on lõhutud,
tuleb see taastada vaadates üldpilti. Kui üks äärekivi läheb katki, siis peab taastama täpselt
samasugusega või siis panema uued tervel lõigul.
4.17.5. Kasvupinnase eemaldamine
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada
eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade
taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis
näidatud ulatuses ja ladustatakse kohaliku omavalitsuse poolt heakskiidetud alal.
Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale,
veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 24/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav
ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase
eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.
4.18. Kaeve- ja mullatööd
Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb
kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks
taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab
taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil Omanikujärelevalve poolt
kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse.
Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva
vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla,
kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega.
Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid,
kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud projektidele,
siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud juhised tööde
edasiseks jätkamiseks.
Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee
jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni.
Töövõtja teavitab kaevetööde lõpust Omanikujärelevalvet 48 tunni jooksul, et
Omanikujärelevalve saaks kontrollida kaeviku põhja ja mõõtmeid. Kaevikul võib vajadusel
olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust, kui sellistest
erinevustest on Töövõtja kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet. Kaevikul võivad olla
laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas.
Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või
kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige
kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks
sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Kui tööde käigus
selgub, et kaevamised teostatakse allpool põhjavee taset, tuleb koheselt informeerida
Omanikujärelevalvet.
Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee-
või sademeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava
kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee
väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist
kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude
eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.
Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste
puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui on
välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine, ei seata ohtu töötajaid ega kaevandisse
paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 25/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on
allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole
piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud
tugikilpe ja vahetugesid, mille parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest.
Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on
nõutud joonistel või Omanikujärelevalve vastava nõude korral. Alati, kui toestus või
tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1,0 m kõrguselt allpool
kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada, millises osas seda tehakse on
Omanikujärelevalvel õigus juhiseid anda. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite
külgede ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude
meetodite kasutamist.
Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja
kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III
kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus)
toestada vastavalt kohalikele tingimustele.
Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite
jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks
nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse
konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks
EVS 1997-1:2005 kriteeriumid.
Toestamata ehituskaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt 0,4
m laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1 m ja
ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui
kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad
tagajärjed oma kuludega.
Töövõtja peab vältima ehituskaeviku lähedal asuvate hoonete, tehnovõrkude ja muude
rajatiste nihkumist, vajumist ja varisemist. Kui selline nihkumine, vajumine või varisemine
ilmneb, peab Töövõtja kahjustuste viivitamatult omal kulul kõrvaldama.
Ehituskaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1,0 m kaevikust on
transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud.
Ehituskaeviku lahtihoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kui
Omanikujärelevalvega ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb ehituskaevik kaevata vahetult enne
toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 6 m pikkuse
kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja
muude võimalike kahjustuste eest.
Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad
redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kaugemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta
või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 26/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Asfalt- ja muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede alla paigaldatava torustiku
ehituskaeviku kaevamiseks ei ole lubatud kasutada terasest roomikutega ehitusmasinaid.
Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks
välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.
4.19. Torustike paigaldamine
Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja
Tellija tingimustele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene
päikesekiirgus.
Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust
projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja
puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale
tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile.
Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde
keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate
töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele
kinnitamiseks.
Torude liitmiseks tuleb kasutada kas kontaktsulatusliiteid, muhv- või põkksulatusmeetodit
juhul, kui ei ole määratletud teisiti. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse
tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne
keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal.
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse
torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja
kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud
saastumise eest kuni torud on paigaldatud.
Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:
• Torustike lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;
• Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;
• Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse
torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);
Torustikud rajatakse üldjuhul lahtisel meetodil v.a. ristumisel maanteega. Üksikute
survetorustike rajamisel on lubatud kasutada võimalusel ka suundpuurimist.
Suundpuurimise puhul peab Töövõtja Omanikujärelevalvet teavitama vahenditest ja
meetoditest, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus Tellija tingimustes esitatud
nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste
pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Omanikujärelevalve all ja Töövõtja peab selle
käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Omanikujärelevalvele
heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega.
Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 27/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud
paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei
oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset
võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema 0,3
m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb jälgida,
et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta
survetorustiku kõrguseid.
Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või
klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada
tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja
äärikadapterite nõuetele.
Paigaldatud torustiku ots tuleb sulgeda otsakorgiga, et vältida võõrkehade sattumist
torustikku.
Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms
defekte.
Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:
• Asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale
tasapinnale;
• Kruusa- ja killustikkattega tänavatel ning teepeenardel tuleb kape, kaevu kaas
paigaldada 15 cm madalamale teepinnast;
• Betoon-, betoonist sillutiskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape,
kaevu kaas paigaldada 0-3 mm maapinnast allapoole;
• Haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast 10-20 mm
kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud
pinnavee sissevool kaevudesse;
• Kaped ja kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele;
• Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule;
• Tagamaks kaevude veetihedust, tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus
teha korrektselt ja veetihedalt.
Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole
lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest,
jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas
ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude üleskerkimise
vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet.
Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede
digitaalne pildistamine.
4.20. Tagasitäide
Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 28/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Ehituskaevikute tagasitäitmisel, täitematerjali valikul ja tihendamisel tuleb juhinduda Maa
sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013 ja tootja nõuetest,
juhenditest. Ehituskaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja
taristuministri määrusega nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“.
Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et
määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud,
siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne, kui
eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi
vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava
tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus.
Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid tehakse
Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele.
Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi
Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid
Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase
kohta.
Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust aluskihile.
Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb tasanduskihi alla
valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon, mis kooskõlastada
Omanikujärelevalvega. Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla
aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja
aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja.
Killustikalus (maks. Fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate
parameetritega:
• Kaal: 150...200 g/m2;
• Tõmbetugevus: 10...25 kN/m.
Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti teha
süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi liivast
algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise alustamist.
Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Peale aluspõhja valmimist peab Töövõtja
saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks.
Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane
ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi
sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali
kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5
m/ööp.
Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral.
Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.
Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt
heakskiidetud.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 29/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Haljasala alla jääva
kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et
ainult üks materjal on ühes kihis. Liiva ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele
poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Tagasitäitmist tohib
teostada ainult maksimaalselt 350 mm kihtide kaupa, mis tihendatakse või töödeldakse
vastavalt projekti nõudmistele. Pinnase tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 m liiklusala
servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a. käskkirja nr 0001 „Muldkeha
ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“.
Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb
viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud
pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta jätkata
edasiste töödega.
Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku või vundamendi täisajamine või
kinnikatmine. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või
teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või
muudavad täite ebastabiilseks.
Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks
lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või
materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada tuleb
kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide rikkumist
ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse
olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida kasutatakse
transportimiseks, panemiseks ja kokkusurumiseks, peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja
tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm,
tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1. Nõlva
tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele. Torustike puhul järgida
torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja
juhiseid.
4.20.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel
Tagasitäitematerjal ei tohi sisaldada külmunud tükke, samuti ei tohi see olla nii suure
niiskusesisaldusega, et külmuks tagasitäite tihendamisel. Enne tagasitäite tegemist tuleb
kaevikust eemaldada lumi, jää ja kaevikusse selle nõlvadest kukkunud külmunud pinnas.
Juhul, kui pinnas on ulatuslikult külmunud ning kaeviku seintesse jäävad külmunud
pinnasekihi alla tühimikud, tuleb toimida järgmiselt:
• Variant A – teha tagasitäide kuni külmunud pinnaseni, seejärel eemaldada külmunud
pinnas kuni tühimike välisperimeetrini ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja
tihendamist;
• Variant B – fikseerida tühimike asukohad ja ulatus koos Tellijaga joonisel, teha
tagasitäide kuni maapinnani, pärast pinnase sulamist kaevata pinnas tühimike kohalt
välja ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist.
Varianti B saab rakendada juhtudel, kui:
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 30/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
• Tühimike kohal külmunud pinnases ei ole tehnovõrke, mida vahepealne vajumine
võiks kahjustada;
• Tegemist on mitteliiklusalaga või väikese liiklusintensiivsusega liiklusalaga.
Kasutatava variandi valib igal konkreetsel juhul Tellija koos Omanikujärelvalvega.
4.21. Katete taastamine
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted
(asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms,
taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde
lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas
seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või
nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad
taastama.
Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise
tingimustest ja kvaliteedinõuetest.
Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud
teisiti. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade
eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse
tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast
iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.
Peale teekatete taastamist peab tee vastama Majandus- ja taristuministri määruses nr 92 „Tee
seisundinõuded“ (vastu võetud 14.07.2015) toodud nõuetele. Teekatendi konstruktsiooni
taastamisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise
kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015) ja Maanteeameti juhenditest, ministri
määrustest jne, mis on kättesaadavad Maanteeameti veebilehel.
Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus olema
haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja.
4.21.1. Muru taastamine
Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud
pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid
kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia
sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada.
Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on kaetud mätaste või
murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pindmulla
laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 31/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100
mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive
vms osakesi suurusega üle 20 mm.
Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda
taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud.
Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt
heakskiidetud muruseeme külvinormiga 20...30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab
Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja
teostama esimese niite).
Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega
pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada või kindlustada erosioonitõkkematiga.
Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja
taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist.
Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale.
Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20.
4.21.2. Killustikkatte rajamine ja taastamine
Aluskiht (jämedateraline kruus või killustik) tihendada ja tasandada teehöövliga enne
ülemise kihi (peeneteraline kruus või killustik paksusega min 100 mm) paigaldamist.
Ülemise kihi tegemiseks kasutatav materjal ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega
osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Valmis katte ebatasasus ei tohi ületada 10
mm/3 m.
Olemasolevate killustik- või kruuskattega teede rekonstrueerimisel tuleb enne kirjeldatud
kihtide lisamist teha sõltuvalt olemasoleva tee olukorrast järgmised ettevalmistustööd:
• Eemaldada kasvupinnas;
• Täita augud ja ebatasasused ning tihendada täide;
• Parandada tee piki- ja põikprofiili.
4.21.3. Kruuskatte taastamine
Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt
esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane
profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded.
Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb valmistada purustatud kruusast (fraktsioon
0...32) segu 3 paksusega vähemalt 20 cm. Kruusakatte alla jääva täiteliiva
filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada
teehöövliga enne kattekihi (peeneteraline kruus või killustik) paigaldamist. Kattekiht ei tohi
sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida.
Kruuskatte elastsusmoodul peab olema 120 MPa.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 32/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Sõidutee taastamisel kujundada 0,5 m laiused teepeenrad 3 % kaldega. Teepeenrad taastada
teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja
filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt.
Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 10 - 20 cm teepinnast allapoole.
Ehitustööde käigus kahjustatud kruuskatendiga sõiduteed tuleb taastada greideriga
profileerimise teel ja katta purustatud kruusaga (H=10 cm).
4.21.4. Asfaltkatte taastamine
Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates
lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte
väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks
päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist.
Töövõtja on kohustatud Tellija nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel
ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas
lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud.
Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr
101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud
nõudeid. Teetööd teha vastavalt „Teetööde tehnilisele kirjeldusele“.
Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga
järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Asfaltkate
rajatakse kahekihilisena asfaltbetoonist AC 12 surf (60 mm), mille alla paigaldatakse AC 16
base (60 mm). Maanteealas rajatakse asfaltkate asfaltbetoonist AC 12 surf (40 mm), mille
alla paigaldatakse AC 16 base (50 mm).
Asfaltsegude koostis valitakse vastavalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele.
Jämetäitematerjalile esitatavad nõuded vastavalt juhise tabel 1 veerule 1 (AKÖL 20≤900).
Sideained peavad vastama standardis EVS 901-2 esitatud nõuetele ning neid tuleb kasutada
vastavalt standardis 901-3 sätestatud tingimustele ja kinnitatud seguretseptile.
Asfaltbetooni tihendustegur peab olema suurem või võrdne 98%. Asfaltpinna ülakihi lubatud
suurim pilu 3 m lati all on pikisuunas 4 mm ja põikisuunas 4,5 mm.
Asfaltkatte aluskiht tuleb teha killustikust fraktsiooniga 32…64, kiilutud frakts. 16...32
kuluga 25 kg/m2. Aluskihi paksus peab olema ühekihilise asfaltkatte all 25 cm. Maantee alas
tuleb asfaltkatte alla teha kompleksstabiliseeritud alus KS 32 (17 cm), mille alla tuleb teha
ka lisaks tehnoloogiline vahekiht killustikust fraktsiooniga 16...32, paksusega 12 cm.
Killustikaluse elastsusmoodul E/3 peab olema vähemalt 170 MPa. Kasutatav
fraktsioneeritud killustik peab vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabeli
1 veerus 6 esitatud miinimumnõuetele. Lubatud on kasutada ka ridakillustikku, mis vastab
Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabel 5-le.
Killustikaluse alla jääb dreenkiht min paksusega 30 cm ja filtratsiooniga k>0,5 m/d.
Maanteealas jääb tehnoloogilise vahekihi alla dreenikiht min paksusega 20 cm ja
filtratsiooniga k>0,5 m/d. Dreenkihi elastsusmoodul peab olema vähemalt 65 MPa.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 33/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Asfaltbetooni võib paigaldada temperatuuril alates +5o C kuivale ja külmumata
muldele/alusele. Aluskihte ei või laotada temperatuuril alla 0o C.
Asfalteerimine vastu märga aluspinda või olemasoleva asfaldi serva ei ole lubatud.
Olemasoleva asfaldi servad enne asfalteerimist kruntida bituumenemulsiooniga.
Kaevukaaned paigaldatakse asfaltkattega ühte tasapinda (tolerants ei ole lubatud).
Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist ca 50 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad
sirgeks ning asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1 m laiuseid taastatavaid
asfaltribasid jääda ei tohi, seega enne asfaldikihi taastamist lõigata vähemalt 1m laiuseks.
Piki teed paiknevad vuugid tohivad paikneda tee või sõiduraja teljel.
Eelnevalt pinnatud kaevekoht taastada pindamise teel, +30 cm ülekatte laiuselt mõlemale
poole kaevetsoonist, kasutades graniitkillustikku fraktsiooniga 8-12 mm ja naftabituumen
emulsiooni markeeringuga BE65R. Pindamata tänavatel kasutada uue ja vana asfaldi
liitekohtade katmisel Patcher tehnoloogiat (graniitkillusiku + BE65R).
Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade
eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks
roomikekskavaatori jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti teede äärekivid ja
haljastus.
Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee
äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga,
fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool
kattelt.
NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse omaniku
poolt ettenähtud kohta.
4.21.1. Eelpuistega kahekordne pindamine
Pärast torustike rajamist tuleb pinnatud tee taastada kogu tee laiuses eelpuistega kahekordse
pindamisega.
Pinnatav katend rajada vastavalt "Pindamisjuhis" kinnitatud Maanteeameti peadirektori
28.12.2017.a käskkirjaga nr 0326.
Otse kattele puistatakse jämedama täitematerjali fraktsioon. Seejärel laotatakse esimene
sideaine kiht ning kiilutakse peenema fraktsiooniga täitematerjaliga. Pärast seda laotatakse
teine kiht sideainet ning peale puistatakse järgmine peenema täitematerjali fraktsioon.
Kui pindamine tehakse otse ehitatud kruusalusele, siis peab alus olema korralikult
profileeritud ja tihendatud. Enne pindamise algust tuleb külmakerkekohad likvideerida.
Pindamine tuleks teostada 24 tunni jooksul peale aluse ettevalmistuse lõpetamist.
Pindamine tuleb reeglina teostada sooja ja kuiva ilmaga. Kui see ei õnnestu, tuleb arvestada,
et niiskem (üle 80 %) ja külmem õhk (alla + 15 kraadi) aeglustab tunduvalt emulsiooni
lagunemiseaega ja pindamise formeerumist.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 34/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
4.21.2. Kivikatte taastamine
Tänavakividest, -plaatidest ja munakividest teekatete taastamine peab toimuma nii, et
tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist teekatte taastamise
puhul on tee omanikul õigus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest
aluskonstruktsiooni rajamist. Kõnniteekivi paigaldatakse 6 cm liivast/sõelmetest aluskihile,
mille all on kõniteel kivimaterjali segu vähemalt 20 cm.
Kõnnitee katend:
- Betoonkivi ~6 cm
- Paigalduskiht 3 cm
- Kivimaterjali segu 0/32 (segu nr. 3) 15 cm
- Dreenkiht keskliiv, filtr. _ 0,5 m/ööp 20 cm
Killustikaluse ja liivakihi vahele paigaldada geotekstiil (NorGeoSpec 3 profiil geotekstiil).
Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks
ehitustöödele eelnenuga. Kaevuluugid ning kaped tuleb katte taastamisel panna ümbritseva
teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Luugiraamide paigaldamine
kivikatte peale ei ole lubatud.
4.21.3. Äärekivid ja sillutiskivid
Betoonist äärekivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1340:2003+ AC:2006
nõuetele:
• betooni tinglik mark mitte vähem kui C35/45 XF4KK4;
• ilmastikukindlus klass 3 (D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2;
• paindetugevus - klass 3;
• kulumiskindluse klass 3.
Betoonist sillutuskivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1338:2003 nõuetele:
• lõhestustõmbetugevus mitte alla 3,6 MPa;
• veeimavus klass 2;
• vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D), keskmine
massikadu mitte üle 1,0 kg/m2.
Betoonist äärekivide taastamisel kasutada sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive.
Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele.
Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile (tugevusklass vähemalt
C16/20). Betoonkihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada
mõlemalt poolt kivi betooniga.
4.21.4. Tööde teostamine riigimaanteede teemaal ning -kaitsevööndis
Maantee kaitsevööndi osas kehtivad lisaks eelnimetatule järgmised nõuded:
• Torustike ristumised maanteedega on ette nähtud kinnisel meetodil
suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Torustike ristumised
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 35/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
truupide ja sademeveetorustikega on ette nähtud samuti kinnisel meetodil. Riigitee
konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.
• Maanteega ristumisel tuleb tehnovõrk paigaldada kogu teemaa ulatuses toruhülssi
ning vajadusel soojustatult. Ristumisel maatee alas truupide ja sademeveetorustikega
tuleb tehnovõrk paigaldada samuti toruhülssi. Toruhülsi otsad tuleb sulgeda
montaaživahuga Souldal drain & pipe foam, et vältida pinnase sattumist torusse.
Samuti arvestada (kaeviku sügavus, varisemisnurk), et ehituse käigus ei kahjustataks
maanteekraave, mullet ning katet. Rajatise siibrid, maakraanid ja kaevud
paigaldatakse üldjuhul väljaspoole teemaad kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee
kaitsevööndis.
• Teekonstruktsioonide kahjustamine väljaspool kaevealasid on keelatud;
ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Teel
ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud.
• Avatud meetodil väljakaevatud kivid jms ei tohi jääda teemaale, vajadusel
utiliseerida.
• Rajatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule ning
sade- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigimaantee kaitsevööndist.
• Teehoiutööde tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul tagada teehoiutöödega vajalike
tegevuste aktsepteerimine.
• Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama
Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud
asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ)
lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde
teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
• Tööde teostaja peab taotlema vahetult enne projektikohaste tööde algust riigitee
teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis liiklusvälise tegevuse loa.
Loa taotlusele tuleb lisada Maateeameti liikluskorralduse osakonna poolt
kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste
mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise
liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri
13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
• Lahtised kaevikud peavad olema minimaalse pikkusega, peale toru paigaldamist
teostada koheselt tagasitäide.
• Liikluskorraldusvahendeid nihutada jooksvalt. Liikluskorraldusjoonistel peab olema
näidatud vastav situatsioon.
• Liiklejate ohutuse tagamiseks tuleb tähistada lahtised kaevikud, mis asuvad teemaal
või teemaa piirile lähemal kui 3 m.
• Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb Töövõtjal anda 5-aastane garantii. Garantii
hõlmab endas mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud
seoses tehnovõrgu rajamisega. Töövõtja kohustub likvideerima või tagama
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 36/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal
kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.
Projekt on koostatud vastavalt torustike projekteerimisnormidele ning määrusele „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
Vt. ka Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimistingimused ja kooskõlastus.
4.22. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd
Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema
Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt
kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja
ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike
jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud
kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset
käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks.
Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil
kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude raiumisest
või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud
jäätmekäituskorra kohaselt.
Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest,
põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud rahnud
ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult kohaliku
omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või ehitusjärelevalve spetsialist).
Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida
ladestuspaika.
Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama hoolikalt
Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist tolmust jne. Kõik ajutised
kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada.
Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu pinnas,
tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind
tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab
toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida
asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja ning
kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada kirjalikult ning
informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase
ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja.
4.23. Teostusjoonised
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale
väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering
geodeetiliste uuringute tegemiseks.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 37/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ . Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde
algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja
Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta.
Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu
ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses
kontoris ning Tellija nõudmisel esitama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda
teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja
täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega.
Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal
kehtivatele nõuetele.
Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust.
Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule
või sõlmele osutades. Teostusjoonistel tuleb eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos
selgitava tekstiga. Teostusmõõdistuse aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude
pikkused läbimõõtude kaupa. Teostusmõõdistada ja joonisele tuleb kanda kõik ehitatud
reoveepumplate elektripaigaldised alates liitumiskilbist kuni reoveepumplani ja/või
vooluhulgamõõtmise kaevuni.
Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete
kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab
mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega
otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta.
Maa-aluste vee-ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga.
Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele
kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise
sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget.
Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik
ligipääsetavad punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).
Teostusmõõdistuse aruannetesse tuleb lisada kõikide paigaldatud survetorustiku sõlmede
kohta vähemalt kaks digitaalfotot JPEG (.jpg) formaadis. Kui torustikku ehitatakse lahtise
kaevikuga, tuleb ka fotod teha selliselt, et fotografeeritava sõlme või kaevu konstruktsioon
oleks kaevikus nähtav. Üks foto tuleb teha ülevaatepildina sõlmedest selliselt, et oleks nähtav
nii paigaldatud sõlm kui ka ümbritsev situatsioon. Fotol peavad olema äratuntavad sõlmede
detailid. Lisaks ülevaatefotole tuleb teha survetorustiku sõlmest üks foto võimalikult
pealtvaates, orienteeritult põhja-lõuna suunas (põhjasuund ülespoole). Fotol peavad olema
selgelt eristatavad kõik koostatud sõlme elemendid (torud, armatuur, liitmikud).
Kõik fotode failide nimed peavad sisaldama projekti ala, lõigu ning joonisel toodud kaevu
või sõlme tähist. Näiteks „Tsirguliina_yyy_tn_V404.jpg”. Fotod tuleb esitada koos vastava
teostusmõõdistuse aruandega andmepulgal või pilveteenuses.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 38/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide tööde
käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid.
Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi
(vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära
näidata ning nõuetekohaselt tähistada.
Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud
ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon
(haljastus, pinnakatted, piirded jms).
Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed
katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid.
Teostusjoonised tuleb esitada:
• paberkandjal kahes eksemplaris vastuvõtudokumentatsiooni koosseisus ning
ühes eksemplaris Tellijale enne lõppvaatuse tegemist;
• digitaalselt ühes eksemplaris CD-l või DVD-l DWG formaadis.
Kõikide Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud rajatiste/ehitiste kohta peab Töövõtja
täiendama Tellija olemasolevat geoinfosüsteemi (GIS) rekonstrueeritavate ja rajatavate vee–
ja kanalisatsioonitorustike ning –rajatiste andmetega. GIS–süsteemi andmete sisestamisega
seonduvad kulud kannab Töövõtja. Andmed antakse üle tellijale kokkulepitud
andmebaasiformaadis.
4.24. Keskkonnakaitse nõuete tagamine
Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna
suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju.
Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb
utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või
Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid.
Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid
keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete
töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja
paigaldistele.
Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik,
kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja –
seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud
tuleb masinate töötsoonis kaitsta.
Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et
see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada
spetsiaalseid abivahendeid.
Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma
varu juurdepääsu tagamata.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 39/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga
vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse.
Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad
kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla
reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate
masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms)
vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete
objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja
ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate
hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10
meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on
keelatud.
Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja
transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama
meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit
telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet.
5. MATERJALID JA SEADMED
Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate
materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused,
paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja
toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-
märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta
täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete
valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja
hooldusesindus.
Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek. Kooskõlastus
tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes.
Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued.
Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja
poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või
mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele
mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada.
Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt
markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma
paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 40/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul
nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine
annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse.
5.1. Survetorustikud
Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks
ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavad materjalid peavad sobima
reoveevõrgus kasutamiseks.
Kõik PE veetorustikud peavad vastama standardile: EN 12201-3:2011+A1:2012.
Veetorustike surveklass PN ≥ 10. Suurematel torudel kui De 63 on torustiku SDR suhe 17,
De 63 ja väiksematel torudel on SDR suhe 11. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja
toruliitmikud peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib EV
Sotsiaalministeeriumi Tervisekaitseamet. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele sellekohase
dokumendi koopia.
Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning
pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi
nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide
ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi.
Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud.
Tänavatel asuvatel veekaevuluukidel peab olema sisse valatud märge „VESI“. Kape kaantele
peab olema kantud märge „W“.
PE toruliitmikud, nagu kolmikud, äärikud, muhvid, jne peavad vastama samale materjalide
spetsifikatsioonile kui torudki. Siibrid ja ventiilid ühendatakse äärikühendustega.
Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN
12201-3:2011+A1:2012 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk-
keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid
jms). Keelatud on kasutada plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud
poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250µm vastavalt standardile
DIN30677.
Torude ühendamiseks võib kasutada põkk- või muhvkeevitust. Kõik ühendused tehakse
elekterkeevisdetailidega. Toru puhastamine oksiidist tehakse ainult spetsiaalse koorijaga.
Rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või terastoruga kasutada vastavat
tõmbekindlat tolerantsliitmiku.
5.2. Klapid ja siibrid
Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest
vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist tähelepanu
peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 41/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud seadmed ei tohi otse ega kaudselt
kahjustada vee kvaliteeti.
Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid
peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrite
ühenduse surveklass peab olema veetorustike puhul vähemalt PN10. Äärikud peavad
vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus, ääriku paksus jne).
Temperamalmist siibrid peavad vastama standarditele DIN 3352 ja DIN 3205, äärikud ja
poldiaugud peavad vastama standardile ISO 7005-2. Hall- või temperamalmist maakraanid
peavad vastama standardile DIN 3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate
muhvliitmikega. Siibrite korpus peab olema temperamalmist minimaalse tugevusklassiga
GGG 400 – DIN1693. Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud
materjalidega EPDM (elastse tihenduspinnaga).
Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema
kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Siibrite ja maakraanide
spindlipikendused peavad olema teleskoopsed ja valmistatud roostevabast terasest.
Spindlipikenduse kape peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa
peab olema veekindel.
Siibrid ja maakraanid peavad olema seest ja väljast kaetud epoksiidpulbervärviga vastavalt
standardile DIN 30677. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastama
EN124 klassile D. Kaped peavad olema „ujuva“ paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub
teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist
takistava värvkattega.
5.3. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained
Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud
roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema
minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud.
Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga.
Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema
valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1.
Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad
vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611.
Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele,
tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt.
Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või
värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad
bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.
Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud
kasutatavatele torudele.
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 42/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
5.4. Soojustusmaterjalid
Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud paigaldada
pinnasesse paigutamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega
alla 0,2%. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate,
mis vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN12087, EN12091. Soojustusmaterjal
paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele.
6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD
Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute
poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja
kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte
hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.
Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub
Töövõtja.
6.1. Survetorustike katsetamine
Paigaldatud torustik (sh on tehtud kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad
kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt EN 805- le. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu,
paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik
ettenähtud katsetused läbi viia.
Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:
• Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda
nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.
• Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24
tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud).
• Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista
minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks
toru venimise.
• Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit
on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud
rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar.
• Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Tellija poolt
valitud punkti(de)st.
Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne
olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel
tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist.
Survekanalisatsioonitorustiku survekatse võib teha enne survekanalisatsiooni ühendamist
lõpukaevu (voolurahustuskaevu).
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 43/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud. Tööprojekt
Töö nr. 025/2020
6.2. Tuletõrje veemahuti veepidavuse katsetamine
Reservuaaride veega täitmine peab toimuma piisavalt aeglaselt, võimaldamaks veel
konstruktsiooni imbuda. Alternatiiviks on stabiliseerimisperioodi (ca 3 päeva) jätmine
täitmise ja katse alguse vahele.
Pärast stabiliseerimisperioodi fikseeritakse algveetase ning seejärel lõppveetase pärast 7-
päevase katseperioodi lõppu. Summaarne lubatav veetaseme alanemine katseperioodil on
vähim kahest järgnevast suurusest - 1/500 keskmisest veesügavusest reservuaaris või 10 mm.
Lisaks veetaseme kontrollimisele kontrollitakse reservuaare visuaalselt lekete esinemise
seisukohalt. Lekked reservuaari välispinnal ei ole lubatavad ning need tuleb parandada
Inseneri poolt heakskiidetud meetodil. Lekete parandamiseks tuleb reservuaar tühjendada
ning parandada seestpoolt.
Lekete esinemisel või taseme ülemäärasel alanemisel tuleb reservuaar pärast parandustööde
teostamist uuesti katsetada.
Mitmesektsioonilise konstruktsiooni puhul tuleb iga sektsioon katsetada eraldi.
Vastutav spetsialist: Lauri Aim
Projekteerijad: Marlen Paabor
Keskkond & Partnerid OÜ 04.2020 44/44
Tsirguliina aleviku tuletõrjeveetorustikud 72 SANGASTE-TÕLLISTE TEE L2
Töö nr 025/2020 (82005:001:1312)
Kinnistu isikliku kasutusõiguse plaan
Riig
M 1:500 (1 cm = 5.0 m)
ima
ante
e teek
aits
evö V1
ön K1
V1
V2
d3
K1
0m
1
KS
väli
mis
V1
V2
e sõ
K1
idu
1
raja
KS
serv
V1
V2
ast
K1
1
KS
V1
V2
K1
1
KS
V1
V2
K1
1
KS
V1
V2
K1
1
KS
V1
V2
K1V1
K1
K1V1
V1
K1
V2
V1
K1
K V1
K1S1
V1
K1
V11
K
V1
K1
V2
V1 1
K V1
K1S1
K1
V11
K
V1 V2
K1
V1
K1
KS V1
V2
K11
V1
K1
V1
K1
V1
V2
K1KS1
V1
V2
K1S1
K
V1
V2
K1S1
K
V1
V2
2
K1 1
KS
V1
V2
K11
KS
V1
V1
1
KS
Leppemärgid:
Katastriüksuse piir
V2 Projekteeritud tuletõrjeveetorustik
V1 Varemprojekteeritud veetorustik
K1 Varemprojekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
KS1 Varemprojekteeritud survekanalisatsioonitorustik
Projekteeritud tuletõrjeveehüdrant
Isikliku kasutusõiguse ala 28,0 m²
Kasutusõiguse ala ulatuseks on torustike horisontaalprojektsiooni välispinnast 1 m mõlemale poole.
Pos. nr x koordinaat y koordinaat
1 6415834.40 630165.15
2 6415821.57 630159.51
Keskkond & Partnerid OÜ Teie 23.04.2020
[email protected]
Vasara 50 Meie 12.05.2020 nr 15-2/20/20838-2
Tartu
Torustike projekti kooskõlastamine riigitee nr 72
maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis
Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamine
riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:
Ristumine riigiteega nr 72 Sangaste-Tõlliste km 12,61 kinniselt, kaitsetorus.
Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti tüüpnõuetele.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning
Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Keskkond & Partnerid OÜ töö nr 025/2020 „Tsirguliina
aleviku tuletõrjeveetorustikud“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult käesoleva
projektiga kavandatud veetoru paigaldus km 12,61 ja muudele projekti asendiplaanil toodud
ehitistele see ei laiene.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Riigiteel nr 72 km 0,000-16,627 teostati pindamise töid 2018. a. Tööle kehtib garantii. Lõigul
tuleb säilitada olemasolev olukord.
2. Maanteeamet on varasemalt andnud nõusoleku Keskkond&Partnerid OÜ tööle nr 070/2019
“Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine“ Tsirguliina alevik ja Rampe küla,
Valga vald, Valgamaa.
3. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 2 aastat,
milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike
kahjustuste likvideerimise oma kuludega.
4. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa
osakonda (
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid –
tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku
kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa
väljastamiseks.
5. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
5.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil
[email protected].
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
5.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav
taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil
[email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse
projekt.
6. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
7. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid
kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
8. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete
ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist.
10. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
11. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: Asendiplaan
Ristlõike joonis
Seletuskiri
IKÕ ala plaan
Gunnar Mägi
5184315
[email protected]
2 (2)