11.05.2020 nr 7-4/20/7649
Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja
Sanglepa allee piiride muutmine ning
Kõrgessaare pargi kaitse alt välja arvamise
kavatsus
Austatud maaomanik või -haldaja
Keskkonnaamet on koostanud Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja Sanglepa allee piiride
muutmise ning Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamise väljatöötamise kavatsuse
(edaspidi VTK, lisatud käesolevale kirjale).
Seoses eriolukorraga teeme looduskaitseseaduse § 9 lg 4 punkti 3 alusel ettepaneku arutada asja
ilma avaliku koosolekuta. Vastava ettepanekuta avalikku koosolekut aruteluks ei korraldata.
Keskkonnaameti tegevusjuhendi järgi on kuni 30. juunini 2020. aastal avalike ürituste
korraldamine keelatud.
Parandusettepanekud ja vastuväited kaitsealuste objektide piiride ja kaitse alt välja arvamise
kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaameti e-posti aadressil
[email protected]
hiljemalt 8. juunil 2020. a. Küsimuste korral pöörduda Andres Milleri poole (503 6455,
[email protected]).
Kui nimetatud tähtajaks ei ole väljatöötamise kavatsuse kohta parandusettepanekuid või
vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast praeguse tutvustamisperioodi
lõppu esitatakse väljatöötamise kavatsus 2020. aasta sügisel keskkonnaministrile määruse
eelnõu menetluse algatamiseks. Määruse eelnõu kohta on võimalik arvamust avaldada
menetluse algatamisele järgneval teisel avalikustamise perioodil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Nele Saluveer
juhtivspetsialist
kaitse planeerimise büroo
Lisa: VTK_pargid_Hiiu.pdf
Andres Miller 503 6455,
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja Sanglepa allee piiride muutmise ning
Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamise
VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrusega nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide
piirid”1 kinnitati nelja pargi piirid. Need on Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa
mõisa park ja Vaemla mõisa park. Parkide piirid esitati kaartidel, mis on määruse lisadeks,
parkide piirikirjeldusi ei koostatud. Aastast 1961 kaitse all olevat Kõrgessaare parki ja aastast
1962 kaitse all olevat Sanglepa alleed määruses ei käsitletud, kuigi Sanglepa allee idapoolne
ots (Suuremõisa jõest Milgi teeni) 1380 m (1,63 ha) ulatuses liideti Suuremõisa mõisa pargiga.
Suuremõisa mõisa pargiga liideti ka Suuremõisa vahtra-tamme puiestee, mis on kaitse all
1962. aastast.
Kavas on korrigeerida Kärdla linnapargi, Kärdla rannapargi, Suuremõisa mõisa pargi, Vaemla
mõisa pargi ja Sanglepa allee piire, sealhulgas arvatakse Kärdla linnapargi idaosast välja parkla
ja Vaemla mõisa pargist tapamaja. Suuremõisa mõisa pargist eraldatakse Sanglepa allee kogu
ulatuses ja jäetakse kaitse alla eraldi kaitstava loodusobjektina. Tehakse ettepanek arvata kaitse
alt välja Kõrgessaare park.
Võrreldes praegusega, on kavatsus vähendada Kärdla linnapargi pindala 0,07 ha võrra,
suurendada Kärdla rannapargi pindala 0,02 ha ja Sanglepa allee pindala 7,91 ha võrra ning
vähendada Suuremõisa mõisa pargi pindala 1,65 ha ja Vaemla mõisa pargi pindala 0,1 ha võrra.
Looduskaitse alt välja arvata plaanitava Kõrgessaare pargi pindala on 1,52 ha.
Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja2 § 1 lõike 4 järgi kuulub pargi
maa- ja veeala piiranguvööndisse. Maamaksuseaduse3 § 4 lõike 2 järgi makstakse
piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Maamaksu vähenemine puudutab
soodsalt Sanglepa alleel asuva 17 erakinnistu omanikke, sest kaitse alla kavatsetakse võtta
3,05 ha eramaad.
2. Väärtused
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusele nr 64 „Kaitsealuste parkide,
arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” on parkide kaitse eesmärk ajalooliselt kujunenud
planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja
puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide
säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Ajaloolised pargid on
kultuuripärandi osa, mis väljendab kultuuri ja looduse sidet. Ajaloolis-kultuuriline väärtus
seisneb pargis kui näites ajaloolisest stiiliperioodist ja seotusest omanike, legendide või oluliste
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/1044521?leiaKehtiv (Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid)
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/130052015008?leiaKehtiv (Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute
kaitse-eeskiri)
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019022?leiaKehtiv (Maamaksuseadus)
1 (17)
sündmustega. Parkides kasvab lisaks pärismaistele liikidele ka Eestisse toodud võõrpuuliike,
mida kasutati peamiselt kujunduslikel ja kollektsioneerimise eesmärkidel. Parkides leidub palju
erakordsete mõõtmetega puid. Seetõttu on parkidel ka teaduslik (dendroloogiline) väärtus.
Pargid pakuvad elupaiku ja kasvukohti erinevatele elustikurühmadele (eelkõige lindudele,
nahkhiirtele, putukatele, sammaldele, samblikele), mitmekesistavad maastikku ja seetõttu on
neil suur esteetiline väärtus. Pargid pakuvad ka mitmekesiseid puhkevõimalusi (jalutamiseks,
sportimiseks, ürituste korraldamiseks jne).
Pargid ja alleed omavad nii looduskaitselist kui muinsuskaitselist väärtust. Nii Kärdla
linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa mõisa park, Vaemla mõisa park ja Sanglepa allee kui
ka Kõrgessaare park on muinsuskaitse all. Muinsuskaitseline ala on enamasti suuremgi kui
looduskaitseline ala. Looduskaitseliselt on pargid olulised liigirikkuse pelgupaigad. Suur osa
parkide puu- ja põõsaliikidest on võõrliigid, mis looduskaitseliselt suurt väärtust ei oma, kuid
mis lisavad dendroloogilist mitmekesisust ning on olulised kultuurilooliselt ja teaduslikult.
Kõrgessaare (mõisa) pargis (KLO1200553) on Kristiina Hellströmi 2012. a koostatud
Kõrgessaare pargi hoolduskava4 andmetel kasvamas paarkümmend liiki puid-põõsaid,
sealhulgas kaks vägevat jugapuud (Taxus baccata), mis on II kaitsekategooria liik.
Kärdla linnapargis (keskkonnaregistri koodiga KLO1200452) on Kristiina Hellströmi 2015. a
koostatud Kärdla linnapargi hoolduskava5 andmetel kasvanud või kasvab 15 liiki või sorti
okaspuid ning 60 liiki või sorti lehtpuid ja põõsaid. Suurem puude istutamine toimus 20. sajandi
alguses. Peamised puuliigid on sanglepp, saar, vaher ja pärn. Lisaks kasvab kuuske, hõbe- ja
halli haaba, tamme, remmelgat, lehist, mändi ja pihlakat. Põõsastest kasvavad: sarapuu, viirpuu,
lumimari, sirel ja toomingas. Silmatorkavad on üle 26 meetri kõrgused hallid haavad: üks kiriku
juures, teine lauluväljaku idaserval. Haruldasematest puudest kasvavad pargis must mänd ja
harilik valgepöök. Avarate muruväljakutega park on vabakujuline. Pargis asub Kärdla
lauluväljak, kus toimus Hiiumaa esimene üldlaulupidu 1926. a.
Kärdla rannapargis (KLO1200453) on Kristiina Hellströmi 2015. a koostatud Kärdla
rannapargi hoolduskava6 andmetel kasvanud või kasvab 12 liiki või sorti okaspuid ning 53 liiki
või sorti lehtpuid ja põõsaid. Peamiselt kasvavad seal kodumaised puud: vaher, saar, jalakas
ning kuusk, lisaks pärn, haab ja mänd; põõsastest sarapuu, harilik kuslapuu, sirel, viirpuu,
lumimari jt. Võõrpuuliikidest leiduvad pargis euroopa nulg, valge ja must mänd ning alpi
seedermänd. Haruldased on pargi edelaosas kasvavad kaks vana punaselehist pööki
’Atropunicea’. Rannapark on vabakujuline. Tihedamas puistus on paar lagendikku, mida
ilmestavad puudegrupid. Kirdes on pargi jätkuks Kärdlale iseloomulike suurte sangleppadega
ala – Lepakoppel.
Sanglepa allee (KLO1200549), mis kulgeb Suuremõisa pargist Käina suunas, koosneb, nagu
nimigi ütleb, sangleppadest. Allee kõrvale on rajatud 1974. a uus maantee. Allee puude vahel
4
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=13;1047347660;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_i
d=1487
5
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=14;1047347660;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_i
d=1488
6
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=14;1047347660;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_i
d=1489
2 (17)
kulgev vana tee on alles ning see on osaliselt (Suuremõisa ja Viilupi vahel) kasutuses
kergliiklusteena. Sanglepaallee vanus pole täpselt teada, kuid tegemist on vähemalt
100-aastaste puudega. Paiguti on allee puuderivis tühimikke, kuid üldiselt on allee suhteliselt
hästi säilinud.
Suuremõisa mõisa pargis (KLO1200530) on peamiselt Kristiina Hellströmi poolt 2014. a
koostatud Suuremõisa pargi rekonstrueerimise põhiprojekti7 andmetel kasvanud või kasvab
34 liiki või sorti okaspuid ning 71 liiki või sorti lehtpuid ja põõsaid. Prantsuse stiilis Suuremõisa
park on rajatud üheaegselt lossiga 18. sajandil. 19. sajandi algul kujundati park ümber inglise
stiilis. Vabakujunduslikku metsaparki laiendati 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Mõisast
lähtuvad kolmes suunas puiesteed: mõisast Pühalepa kirikuni viib vägev tammeallee, Kärdla
poole ääristavad 600 meetri ulatuses teed tammed ja vahtrad ning Käina suunas kulgev vana
maantee on 5 kilomeetri ulatuses palistatud sangleppadega. Tähelepanuväärsed võõrliigid on
kanada ja Engelmanni kuusk ning jaapani lehis. Pargis kasvab Eesti kõrgeim euroopa ehk valge
nulg, mille kõrguseks mõõdeti 1998. aastal 36 m. Suurim vaatamisväärsus on parkmetsas 16
sitka kuusest koosnev rühm Suuremõisa jõe kaldal, nende seas Eesti kõrgeim (H = 35 m,
Ü = 289 cm). Suuremõisa mõisa park on elupaigaks I kaitsekategooria liikidele merikotkale
(Haliaeetus albicilla) ja euroopa naaritsale (Mustela lutreola) ning III kaitsekategooria liikidele
kuradi-sõrmkäpale (Dactylorhiza maculata), väike-kärbsenäpile (Ficedula parva), rohekale
käokeele (Platanthera chlorantha) ja kodukakule (Strix aluco).
Vaemla mõisa pargis (KLO1200461) kasvab üle 50 liigi puid ja põõsaid, võõrliike on 38
(1983. a). Enamuspuuliigid on saar, jalakas ja hobukastan, lisaks vaher, tamm, eri liiki pärnad,
pappel, mänd, kuusk, künnapuu8. Park on rajatud arvatavasti 19. sajandi II poolel inglise stiilis,
osa sellest oli pargiilmeline viljapuuaed. Algsest ebakorrapärasest pargiteede võrgustikust pole
midagi alles, enamkäidavatesse kohtadesse on kujunenud jalgrajad. Vaemla pargis kasvavad
Hiiumaa suurimad ja vanimad valgepöögid. Silmapaistvad on hariliku pöögi punaseleheline
vorm Atropunicea (H = 21 m, Ü = 220 cm), vene lehis (H = 3 m, Ü = 258 cm) ja hariliku saare
leinavorm Pendula (H = 12 m, Ü = 165 cm). Vaemla mõisa pargis on kaks eraldi kaitstavat
looduse üksikobjekti: Vaemla mägivaher (Acer pseudoplatanus), mis on arvatavasti kahest
puust kokku kasvanud (H = 25 m, Ü = 447 cm mõõdetud 0,5 m kõrgusel 1998. a), ning Vaemla
hõbevaher (Acer saccharinum), mis on Eesti üks suuremaid oma liigi esindajaid ja keerdus
tüvega (H = 25 m, Ü = 412 cm mõõdetud 0,8 m kõrgusel 1998. a). Park on koduks kahele
II kaitsekategooria käsitiivalisele: põhja-nahkhiirele (Eptesicus nilssonii) ja veelendlane
(Myotis daubentonii).Parki on 1976. aastal püstitatud J. Köleri mälestuskivi.
Parkide peamiseks ohuteguriks on pargi ilmet, ajalooliselt kujunenud planeeringut ja puistut
rikkuda võivad tegevused, nagu asjatundmatu puuvõrade ja põõsaste kujundamine,
puittaimestiku istutamine ja raie ning ehitamine. Lisaks ohustab parke hoolduse puudumine,
sest pargi ilme ja planeeringu säilimiseks vajavad pargid regulaarset hooldust.
7
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=13;1047347660;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_i
d=1432
8
https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/21760 (Pargisuitaja teejuht. Põhja-Eesti pargid)
3 (17)
3. Peamised muudatused kaitsekorras
Pargid kuuluvad looduskaitseseaduse9 § 28 lõike 2 järgi maastikukaitseala eritüübi alla, kuid
erinevalt maastikukaitsealast, mille võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd,
on pargis vaid piiranguvöönd (nagu eespool juba mainitud, vt kaitsealuste parkide,
arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja). Allee mõistet looduskaitseseadus ega kaitsealuste
parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ei tunne. Valdavalt on ju alleed pargi osad.
Parkide kaitsekord on üleriigiliselt sätestatud looduskaitseseadusega ning piiranguid on
leevendatud ja täpsustatud kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjaga.
Parkide ulatus on sätestatud maakonnapõhiste kaitsealuste parkide piiride määrustega. Määruse
„Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid” muutmine ei muuda kaitsealuste parkide,
arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja, vaid Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja Sanglepa
allee ulatust.
3.1 Kaitstavate parkide ja allee piirid
Parkide piire on vaja muuta, et viia need vastavusse uuema aluskaardiga ja võtta pargi koosseisu
kogu väärtuslik pargi osa. Parkide piiritlemisel on lähtutud põhimõttest kaitsta parki kui
tervikut, sealhulgas nii pargi elus (põlispuud, pargi puistu ja neist sõltuvad elustikurühmad) kui
ka eluta (pargi planeering, pargi piirded, väikevormid ja muud kultuuriväärtused) väärtusi.
Piiritlemisel on arvestatud, et alade piirid oleksid selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad.
Välispiiride määramisel on võimaluse korral kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid
orientiire nagu veekogude kaldaid, teede servi, kõlvikute piire, aga ka mõõdistatud maaüksuste
piire ning mõttelisi sirgeid.
Kärdla linnapark on looduskaitse alla võetud Hiiumaa Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu
(edaspidi TSN) Täitevkomitee (edaspidi TK) 20. septembri 1961. a otsusega nr 6 kui „Kärdla
kultuuripark J. Tombi ja Posti tänava vahel. See kirjeldus oli järgmine: „Kärdla linnapargi
välispiir (edaspidi piir) algab põhjaosas paigast, kus parki läbiv kraav ristub Posti tänavaga,
sealt kulgeb piir piki Posti tänavat kuni ristumiseni Uue tänavaga. Idapiir paikneb piki Uut
tänavat kuni Nuutri jõeni. Pargi lõunapiiriks on Nuutri jõgi ja läänepiiriks kuivenduskraav, mis
algab Nuutri jõest ja kulgeb Posti tänavani.”. Piiri kirjelduse tühistas Vabariigi Valitsuse
29. juuni 2006. a määrus nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid”, mille lisas esitati
pargi skeem Eesti põhikaardil mõõtkavaga 1 : 5000.
Kärdla linnapargi piiriks (vt joonist 1) kavandatakse edelas jätkuvalt Nuutri jõe paremkallast.
Pargi lääneosas ühtib pargi piir katastripiiriga. Pargi kirdepiir kulgeb mööda Posti tänava
teekatte lõunaserva kuni 50 m-ni enne Posti ja Uue tänava ristmikku. Sealt kulgeb pargi piir
mööda parklasse suunduva tee lääneserva, siis ümber parkla Uue tänava lääneservani ning
mööda seda Nuutri jõeni. Pargist kavatsetakse välja arvata Uue tänava parkla praeguse pargi
idatipus. Pargi pindala oleks senise 5,17 ha asemel 0,07 ha võrra väiksem ehk 5,1 ha. Kõik
piirimuudatused puudutavad vaid munitsipaalmaad.
Kärdla linnapark on kinnismälestiste (Kärdla kirik ning II maailmasõjas hukkunute ja
terroriohvrite ühishaud) kaitsevööndina muinsuskaitse all.
9
https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019021?leiaKehtiv (looduskaitseseadus)
4 (17)
Joonis 1. Kärdla linnapark (aluskaart: Maa-amet).
Kärdla rannapark on looduskaitse alla võetud Hiiumaa Rajooni TSN TK 20. septembri
1961. a otsusega nr 6 kui „vana park supelranna juures”. Rannapargi piiri kirjeldus kinnitati
Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrusega nr 174. See kirjeldus oli järgmine: „Kärdla
rannapargi välispiir (edaspidi piir) piirneb kaguosas Vabriku väljak 8 hoone välisseinaga, edasi
aiaga. Lõunapiiriks on mustkattega Lubjaahju tänav, mis poolkaarega läheb üle läänepiiriks ja
kulgeb piki seda tänavat kuni parkimisplatsini, sealt edasi piki kruusateed lääne-idasuunalise
kruusateeni. Nimetatud tee on ühtlasi pargi põhjapiiriks, mis lõpeb paigas, kus idapiiriks olev
aed ristub nimetatud teega.”. Piiri kirjelduse tühistas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a
määrus nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid”, mille lisas esitati pargi skeem Eesti
põhikaardil mõõtkavaga 1 : 5000.
5 (17)
Joonis 2. Kärdla rannapark (aluskaart: Maa-amet).
Kärdla rannapargi piiriks (vt joonist 2) kavandatakse Lubjaahju tänava pargipoolset teekatte
serva, kusjuures pargist arvatakse välja Lubjaahju tänava parkla Rannapaargust lõuna pool.
Edasi kulgeks pargi piir Lubjaahju põigu pargipoolset serva (arvestuslikult 2 m tee teljest) kuni
katastriüksuseni Väike-Sadama tn 1d (tunnusega 20501:001:0211; ei ole ega jää pargi
koosseisu), siis mööda katastripiiri ja lühikesi mõttelisi sirgeid Lubjaahju tänavani. Pargi
pindala oleks senise 4,27 ha asemel 0,02 ha võrra suurem ehk 4,29 ha. Pargist arvatakse välja
0,03 ha eramaad katastriüksusel Vabrikuväljak 8 (37101:003:0550) ja 0,05 ha munitsipaalmaad
ning pargiga liidetakse 0,1 ha peamiselt munitsipaalmaad.
Kärdla rannapark on kinnismälestise (Kärdla hiiurootslaste kalmistu) kaitsevööndina
muinsuskaitse all.
Sanglepa allee on looduskaitse alla võetud Hiiumaa Rajooni TSN TK 26. septembri 1962. a
otsusega nr 70.
6 (17)
Sanglepa allee ulatust ei ole seni teadaolevalt ühegi õigusaktiga sätestatud. Keskkonnaregistris
oleva kaardikihi järgi on allee senine pindala 6,15 ha, ehk 11 kuni 17 m lai ja 4639 m pikk,
kusjuures allee ei alga mitte Suuremõisa jõest, vaid endisest Salinõmme elektriliini trassist, ning
lõppeb Jõeküla tee idaservas. Suuremõisa mõisa pargi piires on Sanglepa allee laius seni 16
kuni 19 m. Keskkonnaregistris oleva märkuse järgi kuupäevast 13. november 2008. a oli
kaitsealuse Sanglepa allee pindala varem 9,4 ha, kuid muutus „seoses kaardiobjekti sisse
kandmisega” väiksemaks (6,15 ha). Senine looduskaitseline objekt Sanglepa allee (registrisse
kantud kui puistu) kattub senise looduskaitselise objektiga Suuremõisa mõisa park 1,63 ha
ulatuses.
Muinsuskaitsevööndi laius alleel on 24 kuni 47 m, ulatudes kohati isegi üle Suuremõisa–Käina–
Emmaste maantee ja lõuna pool kuni 13 m kaugemale looduskaitselise Sanglepa allee
kavandatavast piirist, kuid kohati lõigates allee maanteepoolset puuderivi. Seetõttu ei saa
praegust muinsuskaitsevööndit looduskaitselise objekti piiritlemisel aluseks võtta.
Muinsuskaitse all on Sanglepa allee seni Suuremõisa mõisa pargi koosseisus olevas osas
kultuurimälestisena „Suuremõisa mõisa park ja alleed” ja ülejäänud osas kinnismälestise
kaitsevööndina.
Maastikuarhitekt Sulev Nurme on mitmetes oma töödes10 viidanud, et puu juurte ulatus on kaks
kuni neli korda suurem puu võra ulatusest. Tallinna linnavolikogu on 2. septembri 2004. a
määrusega nr 32 kinnitatud Tallinna linna kaevetööde eeskirja11 § 2 lõike 1 punktis 7 toonud
ära puu elutegevuse tagamiseks piisava juurestiku kaitsevööndi arvutamise valemi, milleks on
puu rinnasläbimõõt sentimeetrites korda 0,12 võrdub kaitsevööndi raadius meetrites
(d1,3 x 0,12 = r). Sanglepa allee põlispuude keskmine rinnasdiameeter on umbes 90 cm. Seega
on puude juurestiku kaitseks vajaliku vööndi ulatus u 11 m. Allee puuridade vahe on u 8 m
(puude vahe reas on 6–7 m). Sellest tulenevalt on looduskaitselise objekti Sanglepa allee
ulatuseks kavandatud 15 m allee telgjoonest. Selline ulatus peaks tagama kaitstavate puude
elutegevuseks piisava juurestiku kaitse.
Sanglepa allee kulgeb (vt joonist 3) Suuremõisa jõe äärest u 4,9 km pikkuselt Käina ehk edela
poole. Sanglepa allee edelaotsas kavatsetakse allee piir nihutada katastripiirile ja selle
katastripiiri pikendusele (kaitse alt arvatakse välja 0,01 ha teeäärset munitsipaal- ja riigimaad).
Allee ulatuseks saaks kaguservas 15 m allee pikiteljest. Loodeservas oleks allee piiriks
Suuremõisa–Käina–Emmaste maantee teekatteserv. Suuremõisa–Salinõmme maanteest kirde
pool oleks allee loodepiir allee pikiteljest samuti 15 m kaugusel. Sanglepa allee lõppeks
Suuremõisa jõel oleval katastripiiril. Suuremõisa–Salinõmme maanteest kirde pool piirneks
Sanglepa allee kagu ja ida pool Suuremõisa mõisa pargiga.
Sanglepa allee kavandatav pindala on 14,06 ha ja sellest on seni looduskaitse all (senise
Sanglepa allee ja Suuremõisa mõisa pargi või nende mõlema piires) 7,05 ha. Uut maad võetakse
kaitse alla 7,01 ha. Kaitse alla võetavast maast on 3,05 ha eraomandis, 0,34 ha
munitsipaalomandis, 3,55 ha riigiomandis ja 0,07 ha katastrisse kandmata. Ülevaate kaitse alla
võetavast katastrisse kantud maast 2020. a jaanuari seisuga omandi kaupa annab tabel 1.
Senise Suuremõisa mõisa pargi koosseisust arvatakse tulevase Sanglepa allee koosseisu 2,54 ha
maad (see puudutab seitset eramaaüksust, kahte munitsipaalmaaüksust ja nelja riigimaaüksust).
10
Vt nt https://www.bioneer.ee/static/files/038/luunja_papliallee_ja_kergliiklustee_s.nurme.pdf
11
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4080/8201/3061/1110097651.attachment.pdf#
7 (17)
Joonis 3. Sanglepa allee (aluskaart: Maa-amet).
8 (17)
Kaitse alt arvatakse välja 0,01 ha maad, mis jaguneb kolme katastriüksuse vahel, neist kaks on
riigiomandis ja üks eraomandis.
Tabel 1. Kaitse alla (Sanglepa alleesse) võetava maa pindala (ümardatult) ja maakatastri
andmestik (seisuga jaanuar 2020)
Kaitse
Katatsritunnus Lähiaadress Omandivorm Sihtotstarve
alla (ha)
63902:001:0509 Kaevu eraomand 0,22 maatulundusmaa
63902:001:4751 Kalgi eraomand 0,01 elamumaa
63902:001:0555 Kalgi-Põllu eraomand 0,04 maatulundusmaa
63901:001:1302 Kalginiidi eraomand 0,01 elamumaa
63902:001:2710 Kasemetsa eraomand 1,04 maatulundusmaa
63902:001:2980 Metsaääre eraomand 0,01 maatulundusmaa
63902:001:2961 Männi eraomand 0,31 maatulundusmaa
63902:001:1730 Napi eraomand 0,13 elamumaa
36803:001:0831 Nurme eraomand 0,30 maatulundusmaa
36803:001:0680 Pasti eraomand 0,15 maatulundusmaa
63902:001:0197 Peedu eraomand 0,04 maatulundusmaa
85% elamumaa,
63902:001:4580 Piiri eraomand 0,06 15% kaitsealune
maa
63902:001:2680 Põllumaa eraomand 0,08 maatulundusmaa
36803:001:0072 Pähklinäpi eraomand 0,10 maatulundusmaa
36803:001:0013 Roosi eraomand 0,33 maatulundusmaa
63902:001:0510 Valgoja eraomand 0,20 elamumaa
63902:001:0279 Viilu eraomand 0,04 maatulundusmaa
Eramaad kokku 3,05
Käina-Suuremõisa
36803:001:0322 munitsipaalomand 0,05 transpordimaa
kergliiklustee T300
Käina-Suuremõisa
36803:001:0331 munitsipaalomand 0,08 transpordimaa
kergliiklustee T310
Sanglepa allee lõik
63902:001:0653 munitsipaalomand 0,20 transpordimaa
210
36801:001:0916 Õunaku tee munitsipaalomand 0,02 transpordimaa
Munitsipaalmaad kokku 0,34
12122 Suuremõisa-
63902:001:3990 riigiomand 0,04 transpordimaa
Salinõmme tee
83 Suuremõisa-
36803:001:1580 riigiomand 0,99 transpordimaa
Käina-Emmaste tee
83 Suuremõisa-
63902:001:4000 riigiomand 2,35 transpordimaa
Käina-Emmaste tee
36803:001:0329 Kärdla metskond 61 riigiomand 0,16 maatulundusmaa
Riigimaad kokku 3,55
Katastrisse kantud maad kokku 6,94
Sanglepa allee eraldatakse pargist, kuna see allee on oma pikkuse tõttu nii visuaalselt kui ka
funktsionaalselt pargist eraldi. Samuti võimaldab pika allee eraldi objektina käsitlemine
pareminini planeerida selle hooldustöid. Seni Suuremõisa mõisa pargi koosseisus olnud
alleeosa ei ole üheski Suuremõisa mõisa parki käsitlevas hoolduskavas või projektis käsitletud,
9 (17)
mis näitab, et pargist nii pikalt väljaulatuvat alleed pargi koosseisu kuuluvana ei tunnetata (vaid
lühemaid, Kärdla suunas ja kiriku ehk Heltermaa suunas väljaulatuvaid alleesid on näiteks pargi
hoolduskavas käsitletud).
Suuremõisa mõisa park on kaitse alla võetud Hiiumaa Rajooni TSN TK 28. mai1958. a
otsusega nr 34 ja „vabariikliku tähtsusega pargina” Eesti Nõukogude Sotsialistliu Vabariigi
(ENSV) Ministrite Nõukogu (MN) määrusega 5. juunist 1959. a nr 218 „Abinõudest parkide
säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis”. Suuremõisa mõisa pargi piiri kirjeldus kinnitati
Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrusega nr 174. See kirjeldus oli järgmine: „Suuremõisa
pargi välispiir kulgeb põhjaosas mööda vana Suuremõisa–Käina maanteed, lääneosas aga
mööda Suuremõisa–Salinõmme teed kuni Kärdla metskonna kvartalit 418 läbiva ida-
läänesuunalise sihini, edasi mööda seda kuni jõeni, sealt piki sama kvartali põhjapiiri kuni
Suuremõisa jõeni, siis mööda jõge lõuna suunas kuni kinnistuni A70. Lõunapiiriks on kinnistu
A70 loodepiir kuni selle lõikumiseni pinnasteega. Alates pargi lõunaosast on idapiiriks
pinnastee, mis kulgeb Suuremõisa asula puhastusseadmetest lähtuva kraavini, siis piki
kinnikasvanud kraavi uuesti pinnasteeni, edasi mööda seda kuni lossihoovi läbiva teeni. Pargi
koosseisu kuuluvad veel lossihoone taga asuv pargiosa, mida piirab paekivist müür, Heltermaa
maantee äärde jääv tammeallee kuni kaupluseni 30 meetri ulatuses. Pargi koosseisu jäävad
järgmised kinnistud: Kooli A67, A81 pargi idapiiri ja jõe vahele jääv ala, A65 pargi idapiiri ja
jõe vahele jääv ala, Käina metskonna kvartali 147 Salinõmme maanteest ida poole jääv osa,
samuti põline riigimets.”. Piiri kirjelduse tühistas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrus
nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid”, mille lisas esitati pargi skeem Eesti
põhikaardil mõõtkavaga 1 : 15 000.
Suuremõisa mõisa pargist (vt joonist 4) arvatakse välja Sanglepa allee, mis seni oli osaliselt
mõisa pargi koosseisus, kuid mida edaspidi kaitstakse tervikuna eraldi kaitsealuse objektina.
Pargi pindala oleks senise 50,21 ha asemel 1,65 ha võrra väiksem ehk 48,56 ha. Sanglepa allee
kirdeotsast Suuremõisa jõel kulgeb pargi kavandatav piir mööda katastripiiri Kärdla ehk põhja
poole suunduva tamme-vahtra alleeni, kulgedes sealt ligi 600 m edasi 15 m kaugusel mõlemal
pool allee pikitelge Suuremõisa–Kassarisoo teeni. Kirde ehk kiriku ehk Heltermaa poole kulgeb
pargi piir umbes 400 m ulatuses samuti 15 m laiuselt mõlemal pool tammeallee pikitelge kuni
pargi senise piirini (u 12 m enne tuuleveski varemeid). Edasi kulgeb pargi piir mööda
katastripiiri, kivimüüri ja mõttelist sirget ümber mõisa peahoone ning seejärel uuesti mööda
katastripiiri.
Seni läbi õuemaa ja hoonete kulgenud pargi piir nihutatakse katastripiirile ning õuemaa ja
hooned (0,2 ha) arvatakse looduskaitseliste piirangute alt välja (muinsuskaitselised piirangud
jäävad).
Suuremõisa jõe ääres kulgeb pargi piir mööda jalgrada ja mõttelist sirget ning katastripiiri jõeni,
sealt mööda mõttelist sirget jalgraja otsani ja edasi mööda jalgraja telge kagu poole merikotka
püsielupaigani.
Pargiga liidetakse püsielupaiga ja pargi vahel riigi metsamaal asuv väike kiil (0,1 ha).
10 (17)
Joonis 4. Suuremõisa mõisa park (aluskaart: Maa-amet).
Merikotka püsielupaiga juurest kulgeb pargi piir mööda katastripiiri (ja Väinamere hoiuala
piiri) Suuremõisa jõeni ning siis mööda jõe paremkallast ülesvoolu kunagise metsasihini. Sealt
11 (17)
kulgeb pargi piir mõttelise sirgena mööda kunagist metsasihti (ja senist pargi piiri) lääne poole
Suuremõisa–Salinõmme teeni. Mööda teekatte serva kulgeb pargi piir põhja poole Sanglepa
alleeni ja mööda allee piiri tagasi Suuremõisa jõeni.
Uut maad võetakse kaitse alla 1,4 ha. Sellest maast on 0,07 ha katastrisse kandmata. Ülevaate
kaitse alla võetavast katastrisse kantud maast 2020. a jaanuari seisuga omandi kaupa annab
tabel 2.
Tabel 2. Kaitse alla (Suuremõisa mõisa parki) võetava maa pindala (ümardatult) ja maakatastri
andmestik (seisuga jaanuar 2020)
Kaitse alla
Katatsritunnus Lähiaadress Omandivorm Sihtotstarve
(ha)
63902:001:1112 Kangru eraomand 0,02 maatulundusmaa
63902:001:1220 Kiviküüni eraomand 0,01 tootmismaa
63902:001:0161 Kivila eraomand 0,05 maatulundusmaa
63902:001:2830 Kõivasalu eraomand 0,03 maatulundusmaa
63902:001:3344 Küüni eraomand 0,01 maatulundusmaa
50% ärimaa
63902:001:0013 Meierei eraomand 0,01
50% elamumaa
63902:001:3731 Mäelao eraomand 0,03 maatulundusmaa
63902:001:3732 Mäelao eraomand 0,04 maatulundusmaa
63902:001:0224 Männa eraomand 0,01 maatulundusmaa
63902:001:0008 Nurga eraomand 0,03 tootmismaa
63902:001:1092 Suuremõisa eraomand 0,01 maatulundusmaa
63902:001:1093 Suuremõisa eraomand 0,01 maatulundusmaa
63902:001:2970 Suuremõisa kauplus eraomand 0,02 ärimaa
63902:001:0047 Tamme eraomand 0,02 elamumaa
70% elamumaa
63902:001:0466 Teemeistri tee 2 eraomand 0,01
30% ärimaa
63902:001:3341 Teeristi eraomand 0,01 maatulundusmaa
63902:001:3511 Uuerehe eraomand 0,01 maatulundusmaa
ühiskondlike
63902:001:0488 Õppehoone eraomand 0,03
ehitiste maa
Eramaad kokku 0,37
üldkasutatav
63902:001:0676 Nurme munitsipaalomand 0,01
maa
Sanglepa allee lõik
63902:001:0636 munitsipaalomand 0,51 transpordimaa
200
63902:001:0677 Suuremõisa kergtee munitsipaalomand 0,02 transpordimaa
Munitsipaalmaad kokku 0,53
12103 Suuremõisa
63902:001:4030 riigiomand 0,01 transpordimaa
tee
12122 Suuremõisa-
63902:001:3990 riigiomand 0,12 transpordimaa
Salinõmme tee
63902:001:0650 Kärdla metskond 56 riigiomand 0,21 maatulundusmaa
ühiskondlike
63902:001:2451 Lossi tee 3 riigiomand 0,06
ehitiste maa
Sanglepa allee lõik
63902:001:0635 riigiomand 0,03 transpordimaa
100
12 (17)
Kaitse alla
Katatsritunnus Lähiaadress Omandivorm Sihtotstarve
(ha)
Riigimaad kokku 0,43
Katastrisse kantud maad kokku 1,33
Suuremõisa mõisa pargist arvatakse välja 3,05 ha maad, kuid enamus arvatakse Sanglepa allee
kaitseala koosseisu ja looduskaitse alt arvatakse välja vaid 0,5 ha maad. Ülevaate looduskaitse
alt välja arvatavast maast maakatastri 2020. a jaanuari seisuga omandi kaupa annab tabel 3.
Tabel 3. Kaitse alt välja arvatava maa pindala (ümardatult) ja maakatastri andmestik (seisuga
jaanuar 2020)
Kaitse alt
Katatsritunnus Lähiaadress Omandivorm Sihtotstarve
välja (ha)
63902:001:0185 Lossi tee 4 eraomand 0,05 maatulundusmaa
63902:001:2480 Lossi tee 6 eraomand 0,15 elamumaa
63902:001:0224 Männa eraomand 0,01 maatulundusmaa
63902:001:1093 Suuremõisa eraomand 0,09 maatulundusmaa
Eramaad kokku 0,29
20501:001:0784 Kraavi munitsipaalomand 0,04 jäätmehoidla maa
20501:001:0332 Müüriääre munitsipaalomand 0,05 üldkasutatav maa
63902:001:0677 Suuremõisa kergtee munitsipaalomand 0,01 transpordimaa
Munitsipaalmaad kokku 0,11
12122 Suuremõisa-
63902:001:3990 riigiomand 0,01 transpordimaa
Salinõmme tee
83 Suuremõisa-
63902:001:4000 riigiomand 0,02 transpordimaa
Käina-Emmaste tee
63902:001:0650 Kärdla metskond 56 riigiomand 0,05 maatulundusmaa
63902:001:0615 Sali riigiomand 0,01 maatulundusmaa
Riigimaad kokku 0,09
Katastrisse kantud maad kokku 0,50
Vaemla mõisa park on looduskaitse alla võetud Hiiumaa Rajooni TSN TK 20. septembri
1961. a otsusega nr 6 kui „Vaemla park Putkaste sovhoosi territooriumil”. Vaemla mõisa pargi
piiri kirjeldus kinnitati Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrusega nr 174. See kirjeldus oli
järgmine: „Vaemla pargi välispiir kulgeb läänes piki Vaemla–Vaku maanteed, lõunapiiriks on
Käina–Heltermaa maantee ja põhja- ning idapiiriks on pargi kuivenduskraav. Vaemla park asub
endisel talumaal Vaemla A45.”. Piiri kirjelduse tühistas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a
määrus nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid”, mille lisas esitati pargi skeem Eesti
põhikaardil mõõtkavaga 1 : 5000.
Vaemla mõisa pargi piiriks (vt joonist 5) kavandatakse Suuremõisa–Käina–Emmaste
tugimaantee teekatte põhjapoolset serva ja siis Allika–Vaemla kõrvalmaantee teekatte
idapoolset serva. Edasi kulgeb kavandatav piir mööda katastripiiri, erandiks on pargi idanurgas
asuva väikese tapamaja territoorium, mis arvatakse looduskaitseliste piirangute alt välja
(muinsuskaitselased piirangud jäävad). Pargi pindala oleks senise 6,93 ha asemel 0,1 ha võrra
väiksem ehk 6,83 ha. Kaitse alla võetakse 0,13 ha riigimaad ja kaitse alt arvatakse välja 0,23 ha
maad, millest 0,21 ha on eraomandis ja 0,02 ha riigiomandis.
Vaemla mõisa park on kultuurimälestisena muinsuskaitse all.
13 (17)
Joonis 5. Vaemla mõisa park (aluskaart: Maa-amet).
3.2 Kaitse alt väljaarvamine
Kõrgessaare park, mis kavatsetakse looduskaitse alt välja arvata, on looduskaitse alla võetud
Hiiumaa Rajooni TSN TK 20. septembri 1961. a otsusega nr 6 kui „Kõrgessaare park Hiiumaa
Kalakombinaadi territooriumil”. Teadaolevalt ei ole pargi piiri ühegi õigusaktiga kinnitatud,
sest juba ammu on plaanis olnud pargi looduskaitse alt välja arvamine. Keskkonnaregistrisse
on see park kantud kui uuendamata piiridega park. Praeguseks segastiilis park oli algselt
selgepiirilise barokse regulaarse kujundusega ja asus mõisa peahoone taga. Peahoone ei ole
enam säilinud, ainsad varasemast säilinud ehitised pargis on kelder pargi idaservas ja kivimüür
pargi loodeservas, kaitseks külma põhjatuule eest. Endise triiphoone asemele vastu kivimüüri
on 2008. a ehitatud avar (u 12 m x 20 m) paviljon rahvaürituste korraldamiseks. Pargis oli
kunagi korrapärane teedevõrk ja pargi puistu moodustasid algselt teedevõrku ääristavad
pügatavad pärnad, mõned väljakud alleede vahel olid samuti kaetud puudega (saared). Pargi
loodeserva on barokkpargi ajal ehitatud u 3 m kõrgune kaarjas kivimüür. Selle taga on
hobukastanite ja vahtrate allee, mis jälgib kaarjalt müüri kuju. Peale pikka hooldamatuse
perioodi kujundati park ilmselt vabakujuliseks ümber ja pargi algne planeering ei ole enamasti
14 (17)
säilinud. Seetõttu on pargipuistu ühtlane, looduslikust uuendusest kujundatud puudemass, kus
suuremad lagendikud ja põõsad puuduvad. Peamisteks puuliikideks pargis on harilikud vahtrad
ja pärnad, juurde istutatud saared ning hobukastanid, lisaks veel tammed, lehised jm levinumad
liigid. Park on pindalalt väike ega oma looduskaitseliselt riiklikku tähtsust, mistõttu tehakse
ettepanek see riikliku kaitse alt välja arvata. Pigem on park oluline piirkondliku haljasalana ja
ürituste korraldamise kohana. Looduskaitseliselt olulised on pargis vaid kaks kõrvuti kasvavat
suurt jugapuud (Taxus baccata), mis on II kaitsekategooria liigina looduskaitse all, sõltumata
pargi kaitsestaatusest. Puudub looduskaitseline vajadus riiklikult sekkuda pargi kasutamisesse,
erandiks vaid jugapuude lähedal toimuv. Keskkonnaregistris on Kõrgessaare park pindalaline
objekt pindalaga 1,52 ha (vt joonist 6). Park asub munitsipaalmaal Kõrgessaare aleviku
südames. Kõrgessaare park on kultuurimälestisena (kui Kõrgessaare mõisa park) muinsuskaitse
all.
Joonis 6. Kõrgessaare park (aluskaart: Maa-amet).
Pargi hoolduskavas anti 2012. a pargi olukorrale järgmine hinnang:
„Kõrgessaare pargi peamisteks väärtusteks on vanad põispuud, kaks eakat jugapuud, vana
pargimüür ning kohati heas seisus looduslik murukamar. Kunagisest regulaarpargist on mingil
määral säilinud kagu-loodesuunalised teed – puudevaheliste sihtidena. Samas on park
liigivaene ja põõsarinne praktiliselt puudub, mis on halb ka elurikkuse seisukohast. Ruumiline
struktuur on väga üheülbaline, kuna puuduvad nii suuremad pargiaasad kui ka pargiruumide
„seinu” moodustavad põõsastikud, noored puud ja vanemate puude madalale ulatuvad
võraoksad (erandiks jugapuud ja üks kaharam ärn). Inimese silmakõrgusel on ainult puutüved
ning peaaegu kogu park paistab läbi ehk on ühe pilguga haaratav. Lasteaia vahetus naabruses
olev pargipuistu on eriti tihe, varjuline ja sünge. Ehitusmälestisena kaitse all olevale
pargimüürile ei tule kasuks selle kõrval kasvavad puud (looduslik uuendus). Üks pargi vanadest
tammedest on ahistatud nooremate puude poolt – selle alumised oksad on juba seetõttu
kuivanud. Ninametsa tee äärne isetekkeline puuderida on väga ebaühtlase kvaliteediga, enamus
perspektiivitud. Lasteaiatagune võsastunud kolmnurk on probleemne ja kohati prahistatud ala.
Ka looduslikult ei ole see eriti mitmekesine – puude all lokkab saare- ja vahtravõsa ning naat.
15 (17)
Pargimuru on ebaühtlane ja kohati olematu. Samas kasvab seal mitmesuguseid õistaimi, mille
baasil saaks vähemkäidavates kohtades kujundada kevadel-varasuvel õitseva niidu.”.
Kokkuvõtvalt, kuna pargis ei ole säilinud ajalooliselt kujunenud planeeringut algsel kujul, park
ei ole dendroloogiliselt, esteetiliselt ega ökoloogiliselt kuigi tähelepanuväärne, siis ei ole
otstarbekas kaitsta seda riiklikul tasandil ja tehakse ettepanek park riikliku kaitse alt välja
arvata.
4. Maaomanike, kohaliku omavalitsuse ja teiste asjaliste arvamused ning ettepanekud
Teavitamaks maaomanikke, kohalikku omavalitsust ja teisi asjalisi…
Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus
5. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused
Alljärgnevalt on kajastatud ainult olulised mõjud, mis kaasneksid Hiiu maakonna parkide
piiride määruse kavandatud muudatuste jõustumisega.
5.1. Muudatuste mõju ja kompensatsioonivõimalused maaomanikule
Kaitse alt kavatsetakse viiest pargist ja ühest alleest kokku välja arvata 2,4 ha maad, millest
0,53 ha on eramaa ja 0,12 ha riigimaa ning millelt tuleks edaspidi (muudatuste jõustumise
järgsest 1. jaanuarist) senise 50% asemel 100% määraga maamaksu maksma hakata.
Arvestades, et muudatus puudutab rohkem kui 16 katastriüksust, ei ole muudatuse mõju
märkimisväärne. Munitsipaalmaad arvatakse kaitse alt välja kokku 1,75 ha.
Kaitse alla kavatsetakse võtta kokku 8,5 ha maad, millest 3,42 ha on eramaa ja 4,11 ha riigimaa
ning millelt edaspidi peaks maamaksu tasuma 50% väiksemas määras. Muudatus puudutab
47 katastriüksust, millest 36 on era- ja 11 riigiomandis. Munitsipaalmaad võetakse kaitse alla
0,97 ha.
Kompenseerimaks kaitstaval alal kehtivaid ja kavandatavaid piiranguid, kehtib kaitstava ala
piiranguvööndis 50%-line maamaksuvabastus.
5.2. Muudatuste mõju riigile
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneks kavandatava uue kaitsekorra jõustumisega
kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4
lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustuse muutus kehtima kaitsekorra jõustumisele
16 (17)
järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31
sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna kaitse alt
kavatsetakse välja arvata 2,4 ha varem piiranguvööndisse kuulunud maad ning kaitse alla
piiranguvööndisse kavatsetakse võtta 8,5 ha maad, väheneb õige pisut kohaliku omavalitsuse
maamaksutulu.
17 (17)
Saatja: Erika Virroja <
[email protected]>
Saadetud: 12.05.2020 11:08
Adressaat: Erika Virroja <
[email protected]>
Teema: FW: Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja Sanglepa allee piiride muutmine ning
Kõrgessaare pargi kaitse alt välja arvamise kavatsus
Manused: Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja Sanglepa allee piiride muutmine ning
Kõrgessaare pargi kaitse alt välja arvamise kavatsus.asice
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Tuesday, May 12, 2020 10:55 AM
To: Maanteeamet <
[email protected]>; Maa-amet <
[email protected]>
Subject: Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja Sanglepa allee piiride muutmine ning Kõrgessaare pargi
kaitse alt välja arvamise kavatsus
Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja Sanglepa allee
piiride muutmine ning Kõrgessaare pargi kaitse alt välja arvamise kavatsus" koos selle juurde
kuuluva lisaga.
Edastatud dokumendid on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.05.2020
18:21 numbriga 7-4/20/7649.
Palun kinnitada dokumendi kättesaamist vastates e-posti aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
Keskkonnaamet
www.keskkonnaamet.ee