dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 12. mai 2020
Viit
15-2/20/17365-4
Registreeritud
12. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viljandi Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Anna Palusalu (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22017365-4 12.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc791 KB

Sisu (failidest)

Tehnovõrkude kooskõlastused Jk nr Kooskõlastaja (organisatsioon, nimi) Kuupäev LEPPEMÄRGID 1 Elektrilevi OÜ nr. 2861050879 L. Roosipuu 01.02.2019 Sihtotstarbe osakaal Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus detailplaneeringu liikide kaupa 2 nr. TJ1409VL Positsiooni nr A. Matson 06.02.2019 E 100% POS 1 Max hoonete arv Riig Telia Eesti AS nr. 31549079 8,5 m 3 krundil 2 it R. Toodo 08.02.2019 Max hoonete kõrgus, m 15% ee 2 49 Krundi maksimaalne kait Max hoonete korruselisus täisehituse % 2792 m² sev ö Krundi suurus, m² Parkimiskohtade arv ön d Parkimiskohtade arv hoones õuealal 50m PLANEERITAVA ALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR 0m VEEKAITSEVÖÖND 10m d1 ö ön ev KAPSI OJA EHITUSKEELUVÖÖND 25m aits 9k 2415 TEEKAITSEVÖÖND 25m tee R iigi TEEKAITSEVÖÖND 25m KAPSI OJA EHITUSKEELUVÖÖND 25m NÄHTAVUSKOLMNURK 8 ,5 10 km 4.0 JUURDEPÄÄS KINNISTULE 17 0 0,0 5 ,27 R3, 7 4 221 VÕIMALIK JUURDEPÄÄS VILJANDI VEEVÄRK AS KINNISTULE 25 HOONESTUSALA 90 ,00 55. 12 .70 R6 PLAN. ÜKSIKELAMU I-II KORRUST / HOONE VÕIMALIK ASUKOHT ,18 4.0 55 19 80 ,62 0 55. P1 0 23 55.6 PLAN. KÕRVALHOONE I KORRUS / HOONE VÕIMALIK ASUKOHT 30, ,37 17 P2 OLEMASOLEV HALJASTUS (vt märkus nr 4) P3 24 221, ANNA TEED ,69 221 Imbväljak SÕIDUSUUNAD 30, 00 49 PLAN. HALJASALA ,6 5,00 OL.OLEV AUTOLIIKLUSE ALA 89701:001:0428 Teeristi OL.OLEV AUTOLIIKLUSE ALA Üldkasutatav maa PLAN. AUTOLIIKLUSE ALA 30,78 89701:001:0294 PLAN. KÕNNITEE ALA Tiigi Jäätmehoidla maa VÕIMALIK JUURDEPÄÄS VILJANDI VEEVÄRK AS KINNISTULE 89720:002:0813 5,00 PLANEERITUD SALVKAEV Ojakäära 16,69 62904:001:1442 0m d3 Maatulundusmaa Ojakäära ön SALVKAEVU SANITAARKAITSEVÖÖND RAADIUSEGA 10m vö se Maatulundusmaa kait 9 15 89720:002:0813 24 Ojakäära KATASTRIÜKSUSE ANDMED ee 0 git R1 Maatulundusmaa Rii Planeeritud salvkaev PLAN. JÄÄTMETE KOGUMISKOHT PLAN. REOVEEMAHUTI ASUKOHT (vt märkus nr 5) 22,28 PLAN. KANALISATSIOONITRASS (vt märkus nr 5) E 100% PLAN. VEETRASS (vt märkus nr 5) POS 1 8,5 m PLAN. ELEKTRIKAABEL (vt märkus nr 5) 15% 2 Kapsi oja ehituskeeluvöönd 25m 2 P2 PLAN. PARKIMISALA 2792 m² 55.70 PLAN. SAMAKÕRGUSJOON 25 Planeeringualale ulatuvad kitsendused ja servituudid SIDEKAABLI KAITSEVÖÖND (1m mõlemale poole liini) ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖND (1m mõlemale poole liini) Veekaitsevöönd 10m SEATAV JUURDEPÄÄSUSERVITUUT 62904:001:0382 Piispa Maatulundusmaa MÄRKUSED ARHITEKTUURIBÜROO PROJEKT Arhitekt 1. Planeeringualaks suurusega 0,31ha on Ojakäära kinnistu ja juurdepääsutee. MUST RAAM OÜ Ojakäära katastriüksuse DP Rauno Mätas 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Reaalprojekt OÜ poolt jaanuaris 2018 aktualiseeritud geodeetilist alusplaani täpsusastmega 1:500, Tellija Töö nr. töö nr. G18010. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Kaido Vildersen 03-18 3. Hoonestamiseks ja hoone ümbruse kujundamiseks on lubatud teostada raiet. Kopli 4a-36, Tallinn 10412 Aadress Staadium 4. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus hoonestuse asukohast tulenevalt; arvestada vajalike kujade tel +372 50 98 130 Ojakäära katastriüksus 89720:002:0813 DP ja kaitsevöönditega. e-mail [email protected] Viljandi linn Viljandimaa 5. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Viljandi linnavalitsusega. JOONIS Joonise nr. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega A-03 Mõõtkava Paber Kuupäev M 1:500 A3 08.12.2019 Ojakäära katastriüksusel 89720:002:0813 detailpaneering Aadress: Viljandi linn, Ojakäära Töö nr: 03-18 Staadium: Detailplaneering Tellija: Kaido Vildersen Esindaja: Kaido Vildersen tel: 53557670 Projekteerija: Must Raam OÜ MTR Registri nr: EEP004183 Arhitekt: Rauno Mätas tel: 5098130 detsember 2019 Ojakäära katastriüksus 89720:002:0813 Töö nr. 03-18, DP, Rauno Mätas, detailplaneering, juuli 2019 SISUKORD A. SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED............................................................... 1.1 GEODEESIA ........................................................................................................................... 1.2 ÜLDPLANEERINGU NÕUDED ................................................................................................ 1.3 KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD ....................................................................................... 2 PLANEERINGU EESMÄRK JA ULATUS ............................................................................................... 2.1 DETAILPLANEERINGU EESMÄRK .......................................................................................... 2.2 PLANEERITAVA MAA-ALA ULATUS ....................................................................................... 3 OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................................. 4 KRUNDIJAOTUS ................................................................................................................................ 5 KRUNDI HOONESTUSALA ................................................................................................................. 6 EHITUSÕIGUS JA OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED................................................................ 6.1 ÜLDISED NÕUDED ................................................................................................................ 6.2 KRUNDI OJAKÄÄRA (89720:002:0813) EHITUSÕIGUS .......................................................... 6.3 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED ................................................................................ 7 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS ................................................................ 7.1 ÜLDOSA ................................................................................................................................ 7.2 TEEDE JA TÄNAVATE MAA-ALA, KRUNDILEPÄÄS ................................................................. 7.3 PARKIMINE ........................................................................................................................... 8 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ........................................................................... 8.1 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS ............................................................................................ 9 EHITISTEVAHELISED KUJAD.............................................................................................................. 10 TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD ................................................................................. 10.1 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED ................................................................ 10.2 SOOJAVARUSTUS ................................................................................................................. 10.3 VESIVARUSTUS JA HEITVEE KANALISATSIOON ..................................................................... 10.3.1 VEEVARUSTUS ................................................................................................................. 10.3.2 OLMEVEE KANALISATSIOON............................................................................................ 10.3.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUS .............................................................................................. 10.3.4 SADEVEE ÄRAJUHTIMINE ................................................................................................ 10.4 ELEKTRIVARUSTUS ............................................................................................................... 10.5 SIDEVARUSTUS ..................................................................................................................... 11 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS .................................. 11.1 MÜRA JA VIBRATSIOON ....................................................................................................... 11.2 TERVISEKAITSE ..................................................................................................................... 11.3 VÄLISÕHU KVALITEET ........................................................................................................... 11.4 JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................................................... 11.5 ELEKTROMAGNETVÄLI ......................................................................................................... 2 /12 Ojakäära katastriüksus 89720:002:0813 Töö nr. 03-18, DP, Rauno Mätas, detailplaneering, juuli 2019 11.6 RADOONIOHT....................................................................................................................... 12 MUINSUSKAITSE TINGIMUSED ........................................................................................................ 13 SERVITUUTIDE VAJADUS.................................................................................................................. 14 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ................................................... 15 MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED .. 15.1 RIIGITEE 24159 VILJANDI – HEIMTALI TEE T1 KAITSEVÖÖNDI KITSENDUSE KOHALDAMIN. 15.2 RIIGITEE 49 IMAVERE – VILJANDI – KARKSI-NUIA TEE KAITSEVÖÖNDI KITSENDUSE KOHALDAMINE.................................................................................................................................. 15.3 KAPSI OJA KAITSEVÖÖNDITE KITSENDUSTE KOHALDAMINE ............................................... 16 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE EELDUSED ............................................................................... B. GRAAFILINE OSA JOONISED 1. SITUATSIOONISKEEM ................................................................................. A-01 M1:3000 2. TUGIPLAAN .................................................................................................. A-02 M1:500 3. PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA ................................................................ A 03 M1:500 4. NÄHTAVUSKOLMNURGAD ........................................................................... A 04 M1:500 LISAD 1. Viljandi linnavalitsuse 26.02.2018 korraldus nr. 114, “Detailplaneeringu algatamine” 2. Viljandi linnavalitsuse 23.09.2019 korraldus nr. 449, „Viljandi Linnavalitsuse 26.02.2018 korralduse nr 114 Detailplaneeringu algatamine muutmine“ 3. Maanteeameti 15.04.2020 kiri “Seisukohtade väljastamine Viljandi linna Ojakäära kinnistu detailplaneeringu koostamiseks” nr 15-2/20/17365-2 4. Maanteeameti 26.04.2019 kiri nr. 15-2/18/2128-4 5. Elektrilevi OÜ 29.06.2018 väljastatud tehnilised tingimused nr. 313691 6. 3d visualiseering KOOSKÕLASTUSED 1. Maanteeameti kooskõlastus, 23.07.2019 nr 15-2/18/2128-8 2. Elektrilevi OÜ kooskõlastus, 27.05.2019 nr 0889782728 3. Telia Eesti AS kooskõlastus, 28.05.2019 nr 31969226 3 /12 Ojakäära katastriüksus 89720:002:0813 Töö nr. 03-18, DP, Rauno Mätas, detailplaneering, juuli 2019 SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Kinnistu Ojakäära, Viljandi linn (89720:002:0813) detailplaneeringu koostamise aluseks on Viljandi Linnavalitsuse 26.02.2018 korraldus nr. 114, “Detailplaneeringu algatamine” ja Viljandi linnavalitsuse 23.09.2019 korraldus nr. 449, „Viljandi Linnavalitsuse 26.02.2018 korralduse nr 114 Detailplaneeringu algatamine muutmine“, maa-ala geodeetiline alusmõõdistus ja kehtivate seaduste ning muude õigusaktide nõuded. Planeeringuala suurus on ca 0,31 ha. Detailplaneeringu joonised ja seletuskiri kehtivad samaaegselt ja neid tuleb käsitleda kompleksselt. 1.1 GEODEESIA Planeeringu koostamisel on geodeetilise alusena kasutatud OÜ REAALPROJEKT 26.01.2018 teostatud mõõdistust (töö nr. G18010 „Ojakäära Geodeetiline Alusplaan“). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M1:500. 1.2 ÜLDPLANEERINGU NÕUDED Kehtiva üldplaneeringu järgi (kehtestatud Viljandi Linnavolikogu 30.06.2010 otsusega nr 71) on Ojakäära katastriüksuse 89720:002:0813 juhtotstarbeks haljasalade maa. Vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 26.02.2018 korraldusele nr. 114, “Detailplaneeringu algatamine”, ei ole tegemist linna üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ulatusliku muutmisega, mistõttu ei sisalda koostatav detailplaneering linna üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. 1.3 KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel. 2 PLANEERINGU EESMÄRK JA ULATUS 2.1 DETAILPLANEERINGU EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Ojakäära kinnistu ehitusõiguse määramine ja muude planeerimisseaduse §126 toodud ülesannete lahendamine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks. Detailplaneeringus antakse võimalik juurdepääsu lahendus Tiigi kinnistule (kü 89720:002:0294) ja Teeristi kinnistule (kü 89701:001:0428) läbi Ojakäära kinnistu (kü 89720:002:0813). Juurdepääsu lahenduse elluviimine planeeringus määratud kujul ei ole kohustuslik. 2.2 PLANEERITAVA MAA-ALA ULATUS Planeeringuala hõlmab Ojakäära kinnistut (kü 89720:002:0813) ja kinnistu põhjapiiriga külgnevas osas 24159 Viljandi - Heimtali teed T1 (kü 89720:002:0016) ning 24159 Viljandi - Heimtali teed T2 (kü 89701:001:0711). Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,31 ha. 4 /12 Ojakäära katastriüksus 89720:002:0813 Töö nr. 03-18, DP, Rauno Mätas, detailplaneering, juuli 2019 3 OLEMASOLEV OLUKORD Planeeritav krunt asub Viljandi linna lõunapoolses servas, Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee ja nr 24159 Viljandi – Heimtali ristumisala vahetus läheduses. Planeeritav ala on hoonestamata ning seda katab peamiselt madal haljastus, osaliselt on krundile istutatud kuuse istikuid. Planeeritav ala on üsna tasase reljeefiga, kaldega lõunasse Kapsi oja suunas. Naaberkinnistutel paiknevate hoonete katusetüüp on viilkatus, viimistlusmaterjalide valik on mitmekesine. Arvesse võetav naaberhoonete mahtude mõju planeeringuga määratava uue hoonestusala asukohas praktiliselt puudub. 4 KRUNDIJAOTUS Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata krundijaotuse muutmist planeeringualal. 5 KRUNDI HOONESTUSALA Krundile ehitatavad hooned peavad asuma käesolevas planeeringus joonisel „A-03 Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega“ määratud hoonestusalal. Hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid. Hoonestusala piire võivad ületada hoonete ehitisealuse pinna hulka mitte arvestatavad osad tingimusel, et on tagatud tuleohutuse nõuded. Projekteeritud maa-alused ja maapealsed rajatised võivad asuda hoonestusalalt väljas. Kapsi oja ehituskeeluvööndis on ehitiste püstitamine keelatud. 6 EHITUSÕIGUS JA OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED 6.1 ÜLDISED NÕUDED Planeeritud ehitusõigus on toodud tabelis joonisel A-03 „Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega“. Hoonestusõigus on antud ainult Ojakäära kinnistule (89720:002:0813) üksikelamu ja abihoone rajamiseks. Hooned tuleb projekteerida planeeritud hoonestusalale. Hoonestusala piiri võivad ületada suletud netopinnata hoone osad maapinnal ja õhus. Ehitiste mahulise lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseaduse § 3 nõuetest ja hoone sobivusest keskkonda. Piirkonna hoonestus on lihtsa ja traditsioonilise vormi- ning detailikäsitlusega. Ehitiste põhimahtude planeeritud suund on tähistatud Põhijoonisel A-02. Hoone lubatud suurima kõrguse määramisel on arvestatud Siseministri poolt 30. märtsil 2017 vastu võetud määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele.“ 6.2 KRUNDI OJAKÄÄRA (89720:002:0813) EHITUSÕIGUS: - Krundi kasutamise otstarve üksikelamu maa - Hoonete suurim lubatud arv krundil 2 - Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala kokku 300m2 - Hoone lubatud suurim kõrgus 8,5m maapinnast 5 /12 Ojakäära katastriüksus 89720:002:0813 Töö nr. 03-18, DP, Rauno Mätas, detailplaneering, juuli 2019 6.3 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED - Uus elamu ja abihoone projekteerida kaasaegse funktsionaalsuse ja arhitektuurikäsitlusega. Uushoonete arhitektuur peab sobima ümbruskonna väljakujunenud arhitektuurikeelega. - Krundi piirdeaiad peavad sobima ümbritseva keskkonna ja projekteeritavate hoonetega, kinnistutevaheliste piiretna kasutada võrkaeda - Katuse tüüp: viilkatus - Lubatud katusekalle: 15-45 kraadi - Välisviimistluseks on keelatud kasutada seina domineeriva kattematerjalina profiilplekki. - Piirdeaed peab sobima projekteeritavate hoonete arhitektuuriga. 7 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS 7.1 ÜLDOSA Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline liikluskorralduse lahendus, mis määratleb sõidukite liikluseks ette nähtud maa-alad, lubatud sõidusuunad ning sõidueesõiguse. Põhijoonisel kujutatud liiklusrajatiste ja liikluskorraldusvahendite täpne asukoht määratakse ära ehitusprojektiga. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (nt puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada EhS § 72 lg 2 alusel enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Nähtavuskolmnurgad on projekteeritud riigitee 23159 km 0,074 Heimtali suunas vastavalt projektkiirusele 90km/h ning Viljandi suunas projektkiirusele 70km/h, kuna Viljandi suunal on mahasõidust umbes 70 meetri kaugusel ristmik, mistõttu on kiirus antud kohas lubatust märgatavalt väiksem. Nähtavuskolmnurkade suurused on vastavalt 7x320m Heimtali suunal ning 7x200m Viljandi suunal. Nähtavuskolmnurgad on näidatud detailplaneeringu lisades joonisel A-04 „Nähtavuskolmnurgad“. 7.2 TEEDE JA TÄNAVATE MAA-ALA, KRUNDILEPÄÄS Kapsi oja ja riigitee nr 49 vaheliselt teelõigult on lahendatud ühe ristumiskohaga ühine juurdepääs Ojakäära katastriüksusele 89720:002:0813 ja Ojakäära katastriüksusele 62904:01:1442. Lisaks on detailplaneeringus planeeritud vajadusel võimalik ligipääs Tiigi katastriüksusele 89720:002:0294 ja Teeristi katastriüksusele 89701:001:0428 läbi Ojakäära kinnistu (89720:002:0813) ning vajadusel kohaldada selle tarbeks juurdepääsuservituut Tiigi katastriüksuse (89720:002:0294) ja Teeristi katastriüksuse (89701:001:0428) kasuks. Arvestatud on Maanteeameti 26.04.2019 kirjaga nr. 15-2/18/2128-4, mille kohaselt soovitatakse planeerida ristmik ja mahasõit riigitee 24159 km 0,074 Ojakäära kinnistu (katastritunnusega 89720:002:0813) Viljandi linnas ja Ojakäära kinnistu (katastritunnusega 62904:001:1442) Matapera külas piirile. Sõidutee katendi laiuseks on 4,0m. Krundi sissesõidutee on projekteeritud 6 /12 Ojakäära katastriüksus 89720:002:0813 Töö nr. 03-18, DP, Rauno Mätas, detailplaneering, juuli 2019 kahesuunalisena. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (nt puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada EhS § 72 lg 2 alusel enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Iga ristmikule läheneva sõiduki juht peab nägema ristmiku teistelt harudelt lähenevaid sõidukeid õigel ajal, et oleks võimalik ära hoida kokkupõrge. Nähtavuskolmnurga projekteerimisel on arvestatud majandus-ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punktile 5.2.7, tabelitele 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. 7.3 PARKIMINE Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad, Tabel 9.2, mille kohaselt on normatiivne parkimiskohtade arv 3. Parkimisala mahutavusega 3 autot on planeeritud krundil, kõrvalhoonest põhjas. 8 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED 8.1 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS Planeeringualal paikneb kõrghaljastus üksnes ala lõunaservas, Kapsi oja kaldal, ning planeeringuala kirde osas. Hoonestamiseks ja hoone ümbruse kujundamiseks raiet teostada ei ole vajalik. Kinnistule jääva kõrghaljastuse osas ei seata säilitamiskohustust üksikute puude-põõsaste lõikes. Hoonestusest ja juurdepääsust väljapoole jääv kõrghaljastus säilitada maksimaalselt, kuid seal võib teha kujundusraiet. Uushaljastuse kavandamisel arvestada tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega. Kinnistu on lubatud piirata hoone arhitektuuriga kooskõlas oleva piirdega. Kinnistutevahelise piirdena kasutada võrkaeda. 9 EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Projekteerimisel tuleb tuleohutuskujade osas lähtuda Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” ning standardist EVS 812-7, „Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus.“ Minimaalne lubatud vahekaugus ilma tulemüürita hoonestamisel naaberkinnistute hoonetest on 8m. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Rakendavad meetmed ja nende ulatus määrata ehitusprojektiga. Minimaalset nõutavat tuleohutusklassist TP3 turvalisemat tuleohutusklassi ei ole planeeringuga määratud. Hoone tuleohutusklass määratakse ehitusprojektiga. Krundil põlevmaterjali ladustamisel tuleb juhinduda Tuleohutuse seadusest ja Siseministri 02.09.2010 määrusest nr.44, „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” Vastavalt Siseministri 02.09.2010 määrusele nr.44: “§3 Põlevmaterjali ladustamine ehitise välisseina ja krundi välispiiri läheduses (1) Põlevmaterjali ladustamine ehitise välisseina või krundi välispiiri läheduses ei tohi tekitada tuleohtu ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsu. 7 /12 Ojakäära katastriüksus 89720:002:0813 Töö nr. 03-18, DP, Rauno Mätas, detailplaneering, juuli 2019 (2) Põlevmaterjali ladustamise koht on hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse ohutuks kauguseks süttiva pinnakihiga hoone või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetrit. (3) Mootorsõidukite parkimisega ehitise läheduses ei või tekitada tuleohtu ehitisele, takistada evakuatsiooni ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsemist. 10 TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD Tehnovõrkude paiknemine on kajastatud joonisel A-03. Planeeritud tehnovõrkude paiknemislahenduste järgimine edasisel projekteerimisel ei ole kohustuslik. 10.1 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED Planeeritaval maa-alal paikneb Telia Eesti AS-le kuuluv sidekaabel. Planeeringuala läbib ka 24159 Viljandi – Heimtali tee T1. Muid teisi isikuid teenindavaid tehnorajatisi planeeringualal ei ole. Nimetatud tehnorajatised on näidatud detailplaneeringu joonisel A-03. 10.2 SOOJAVARUSTUS Planeeringuala ei kuulu AS ESRO kaugkütte piirkonda. Planeeritavate hoonete soojavarustus lahendada lokaalselt. Soovitav on kasutada lahendusi, mis oleksid energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad. Võimalikud küttelahendused on elektri-, vedel- või tahkeküte ja soojuspumbad. Keelatud on kasutada kütteaineid, mis tekitavad lubatust enam õhuheitmeid (kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi). 10.3 VESIVARUSTUS JA HEITVEE KANALISATSIOON 10.3.1 VEEVARUSTUS Kinnistu vesivarustus tagatakse salvkaevuga. Joonisele A-03 on märgitud salvkaevu võimalik asukoht. Teatud juhtudel on võimalik ka puurkaevu rajamine. 10.3.2 OLMEVEE KANALISATSUOON Ojakäära kinnistu jääb Viljandi linna reoveekogumisalast välja. Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud kas septik, mille korral puhastatud vesi immutatakse kinnistu piires asuval all (imbväljakul) või reoveemahuti. Septiku näol on tegemist reovee mehaanilise puhastamisega. Imbväljaku projekteerimisel tuleb arvestada, et immutussügavus peab olema aasta ringselt vähemalt 1,2m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Tagatud peab olema septiku/mahuti mugav tühjendamine ja septiku/mahuti kuja on 5 m ning septik/mahuti peab paiknema võimalike veekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Imbväljaku kaugus veevõtukohast (salvkaevu puhul) peab olema vähemalt 20m. Joonisel A-03 on näidatud imbväljaku võimalik asukoht. 10.3.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Tuletõrjevesi saadakse kinnistust ca 350m kauguselt Riia mnt ääres paiknevast tuletõrje hüdrandist nr 365. Hüdrandi täpne asukoht on näidatud Situatsiooniskeemil (joonis nr. A-01). 10.3.4 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Kuna suuri kõvakattega pindu ei planeerita, puudub vajadus sademevee kogumiseks. Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada planeeritava kinnistu piires. Sademevee juhtimine naaberkatastriüksustele on keelatud. Sademevee kogumine ja täiendav puhastamine ei ole vajalik. 8 /12 Ojakäära katastriüksus 89720:002:0813 Töö nr. 03-18, DP, Rauno Mätas, detailplaneering, juuli 2019 10.4 ELEKTRIVARUSTUS Elektrilevi OÜ poolt on 29.06.2018 väljastatud tehnilised tingimused nr. 313691, mille kohaselt tagab Elektrilevi 3 faasilise 25A madalpinge. Tehnilistest tingimustest lähtuvalt tuleb kinnistu elektrivarustus lahendada Eki alajaama fiider F2 õhuliini mastist 5. Liitumiskilp asub krundi loode servas kinnistu piiril, kilbi asukoht on näidatud joonisel A-03. Elektritoide liitumiskilbist projekteeritava hooneni tuleb ette näha maakaabliga. Võimalusel on lubatud kasutada ka taastuvenergia lahendusi, nt päikesepaneele. 10.5 SIDEVARUSTUS Sidevarustus on planeeritud mobiilside baasil. Detailplaneeringuga on lubatud hilisem liitumine sidevõrkudega. Vajaduse tekkimisel ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused võrgu valdajalt, näiteks Telia Eesti AS-lt. 11 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS Planeeritaval maa-alal ei asu riiklikult kaitstavaid loodusobjekte, kaitstavate liikide elupaiku ega kasvukohti. Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtud ja peetakse rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke. 11.1 MÜRA JA VIBRATSIOON Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel tuleb lähtuda müra normtasemeid käsitlevast keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Planeeringuga võetakse aluseks välja kujunenud hoonestusega linnakeskkonnas hoonete välispiiretele mõjuva mürakoormuse hindamise piirväärtuse nõuded: 60 dB päeval ja 55 dB öösel, hoonete teepoolsel küljel on lubatud 65 dB päeval ja 60 dB öösel. Liiklusest põhjustatud müra normtasemed (ekvivalentne müratase) hoonete vaikust nõudvates ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Määrusega lubatud ekvivalentmüra tasemed on järgmised: • Büroo- ja haldushoonete siseruumides 40 dB päeval • Elu- ja magamisruumides 40 dB päeval ja 30 dB öösel Hoonete ja ruumide rajamisel tiheasustusega linnakeskkonnas tuleb järgida standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Naaberalade mürahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks tuleb arvestada järgmiste tingimustega: • Hoonest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed jmt) paigutada eluhoonetest võimalikult kaugele. Võimalusel vältida müra tekitavate seadmete paigaldamist hoone lõunaküljele või kasutada seal täiendavaid mürasummuteid; • Vältida öiseid mürarikkaid tegevusi krundil ja hoones, üksikud liikumised (nt üksikud väikesõidukite liikumised) on siiski lubatud ka öisel ajal ning need ei põhjusta normtasemete ületamist. 9 /12 Ojakäära katastriüksus 89720:002:0813 Töö nr. 03-18, DP, Rauno Mätas, detailplaneering, juuli 2019 Liiklusest tingitud (pinnase-)vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud nõuetest, mille kohaselt ei tohi üldvibratsiooni korrigeeritud kiirenduse tase projekteeritavate hoonete siseruumides (elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad) ületada järgmisi väärtusi: • Päevasel ajal (7.00-23.00) - 0,00883 m/s2 (79 dB); • Öisel ajal (23.00-7.00) - 0,00631 m/s2 (76 dB). Planeeringuala on piiratud riigiteedega nr 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 52,48-52,57 ja nr 24159 Viljandi – Heimtali km 0,03-0,07. Planeeringu koostamisel on arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 11.2 TERVISEKAITSE Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada kehtivate tervisekaitsenõuetega. Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse, sh päikesevalguse olemasolu) normeerib Eesti standard EVS 894, „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Standardi kohaselt tuleb detailplaneeringu staadiumis elamute asukoht ja hoonete asetus valida selliselt, et eluruumides oleks kindlustatud vähemalt kolmetunnine katkematu insolatsioon (otsese päikesevalguse pääsemine ruumi) päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22 augustini. Insolatsiooni kohta on ilmunud uus Euroopa standard EVS-EN 17037:2019 "Päevavalgus hoonetes". Projekteerimisel tuleb tagada normatiivne insolatsioon päevas planeeritud hoonestusel, ühtlasi tuleb planeeritud hoonestusel üleliigset otsest päikesevalgust piirata varjustusega või muude kohaste meetmetega. Käesoleva planeeringuga ei halvendata naaberkinnistutel asuvate hoonete insolatsiooni, kuna planeeritav hoonestus paikneb nende suhtes piisavalt kaugel, et normatiivne insolatsioon päevas on igal naaberkinnistu hoonel alati tagatud. Planeeritud hoonestuse funktsioonist lähtuvalt ei ole ette näha kemikaalide hoiustamist ja käitlemist planeeritud hoones va koristusvahendid ehk olmekeemia vähesel määral, mida ei normeerita. 11.3 VÄLISÕHU KVALITEET Planeeritud tegevusega ei suurene lähimate teede liikluskoormus. Liiklusest tekkivate saasteainete levik õhus on reeglina koondunud teede-tänavate vahetusse lähedusse. Saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub tänava-alaga ning selle vahetu ümbrusega ning üldjuhul ei ulatu kümmekonnast meetrist kaugemale. Edasi toimub saasteainete oluline hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) välisõhus, mistõttu kontsentratsioonid näiteks 20-30 m kaugusel teest on juba tagasihoidlikud, saasteained on reeglina hajunud nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Planeeringualal on olemasolevad tee-alad piisavalt kaugel, et sellega ei kaasne õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ega isegi piirväärtuste lähedast saatetaset planeeritava hoone juures. Planeeringualal spetsiaalsete õhusaastet vähendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik. 11.4 JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmete käitlemisel tuleb kinni pidada Viljandi linna jäätmehoolduseeskirjast ning Jäätmeseadusest. Hoone kasutamisel tekkiva prügi kogumine toimub krundi sissesõidu lähedal, parkla servas. Jäätmete kogumiseks kavandada suletav prügikonteiner. Konteiner peab asetsema tasasel, horisontaalsel ja vastupidaval aluse. Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi (vanad patareid, luminofoorlambid jmt) ja antakse üle vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele jäätmekäitlejatele. Ehitustegevuse aegne jäätmekäitlus 10 /12 Ojakäära katastriüksus 89720:002:0813 Töö nr. 03-18, DP, Rauno Mätas, detailplaneering, juuli 2019 tuleb planeeringualal korraldada keskkonnasõbralikult, kooskõlas hea tava ja kehtivate normidega. Ehitustegevuse ajal tekkiv tavalisest suurem kogus jäätmeid tuleb koguda selleks otstarbeks mõeldud suurematesse konteineritesse. Ehitusel töötavatele inimestele peab olema tagatud tualetis käimise ning isikliku hügieeni (kätepesu) võimalus. 11.5 ELEKTROMAGNETVÄLI Elektromagnetvälja tugevus ei tohi ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi, mis on sätestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine“. Kehtestatud piirväärtuste kohaselt ei tohi 50 Hz sagedusega elektromagnetvälja korral elektri- ja magnetväljad ületada elukeskkonnas järgmisi piirväärtusi: • elektrivälja tugevus - 5000 V/m (5 kV/m) • magnetvoo tihedus - 100 μT (0,1 mT) Krundil planeeritud tegevuste elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad eeldatavalt lubatud piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne. 11.6 RADOONIOHT Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (2004) kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Viljandis ja selle lähemas ümbruses on sellisteks pinnasteks valdavalt moreen ja liustikuvee (jääjärvede ja glatsiofluviaalsed) setted. Enne ehitamist tuleb hoonete vundamentide ja maa-aluse osa projekteerimiseks teha hoonete ala ehitusgeoloogiline uuring, millega määratakse kindlaks hoonete rajamise aktiivtsooni jäävad pinnasekihid, nende ruumiline paiknemine ja omadused ning täpsustatakse pinnaseveetase. Ehitusgeoloogilise uuringu käigus tuleb täpsustada ka radooni taset. Rajatavate hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Selleks tuleb vajadusel rakendada meetmeid, mis on kirjeldatud EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 12 MUINSUSKAITSELISED TINGIMUSED Planeeritaval maa alal ei asu muinsuskaitse alla võetud mälestisi. Planeeritav maa-ala ei asu muinsuskaitsealal ega muinsuskaitse aluse mälestise kaitsevööndis. 13 SERVITUUTIDE VAJADUS Planeeringualal on määratud ühiskasutusega sissesõidule Viljandi – Heimtali teelt T1 juurdepääsuservituut Ojakäära katastriüksusele 89720:002:0813, Ojakäära katastriüksusele 62904:001:1442 ning vajadusel ka Tiigi katastriüksusele 89720:002:0294 ja Teeristi katastriüksusele 89701:001:0428. Lisaks on detailplaneeringus määratud vajadusel juurdepääsuservituut võimaliku juurdepääsutee tarbeks Tiigi katastriüksusele 89720:002:0294 ja Teeristi katastriüksusele 89701:001:0428 läbi Ojakäära katastriüksuse 89720:002:0813. 14 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002. Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (kinnistule, hoonesse) valgustatus (soovitav on 11 /12 Ojakäära katastriüksus 89720:002:0813 Töö nr. 03-18, DP, Rauno Mätas, detailplaneering, juuli 2019 kasutada n-ö soojat valgust); hoone lahenduses mitte kavandada n-ö pimedaid nurki; vähemalt elamu õueala piirata piirdega. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. 15 MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED Kinnisasja võidakse kitsendada omanike kokkuleppel või seadusjärgselt sõltumata käesolevast detailplaneeringust. 15.1 RIIGITEE 24159 VILJANDI-HEIMTALI TEE T1 KAITSEVÖÖNDI KITSENDUSE KOHALDAMINE Vastavalt Maaameti kitsenduse kaardile on krunt suures osas piiratud 30-meetrise teekaitsevööndi poolt, mida arvestatakse äärmise sõiduraja välimisest servast. Planeeringuala põhja servas taandub teekaitsevöönd 10-le meetrile äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. 15.2 RIIGITEE 49 IMAVERE – VILJANDI - KARKSI-NUIA TEE KAITSEVÖÖND Vastavalt Viljandi linna kehtivale üldplaneeringu kitsenduste kaardile on krunt piiratud 50-meetrise teekaitsevööndi poolt, mida arvestatakse sõiduraja teljest. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. 15.3 KAPSI OJA KAITSEVÖÖNDITE KITSENDUSTE KOHALDAMINE Kinnisasju võidakse kitsendada ka sõltumata käesolevast planeeringust. Asjaõigusseaduse § 161, Kallasrada järgselt: (1) Veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. (2) Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Veeseaduse § 10 sätestab, et: (1) Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. (2) Kallasraja laius on: 1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; 2) teistel veekogudel 4 meetrit; 3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. (4) Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega 16 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE EELDUSED Kinnistu omanikul on võimalus planeeringu ehitusõigus realiseerida detailplaneeringus sätestatud tingimustel. Planeeringu elluviimisega ei tohi naaberkinnistutele põhjustada kahju. Ehitusprojekt kooskõlastada eskiisi staadiumis Viljandi LV Arhitektuuriametiga. 12 /12 Viljandi Linnavalitsus Teie 24.04.2020 nr 6-1/30-13 [email protected] Meie 12.05.2020 nr 15-2/20/17365-4 Viljandi linn Ojakäära kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Viljandi linnas asuva Ojakäära kinnistu (katastritunnusega 89720:002:0813) detailplaneeringu. Planeeritav ala ulatub osaliselt riigitee nr 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 52,48-52,57 (edaspidi riigitee) ja nr 24159 Viljandi - Heimtali km 0,03-0,07 kaitsevööndisse. Planeeringuga on Ojakäära kinnistule (katastritunnusega 89720:002:0813) kavandatud elamu ja abihoone. Juurdepääs kinnistule on kavandatud riigitee nr 24159 km 0,07, mille kaudu tagatakse juurdepääs ka Ojakäära kinnistu (katastritunnusega 62904:001:1442) ning Tiigi kinnistule (katastritunnusega 89701:001:0294). Võttes aluseks planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame projektbüroo Must Raam OÜ töö nr 03-18 „Ojakäära katastriüksusel 89720:002:0813 detailpaneering“. Juhime tähelepanu vajadusele planeeringu elluviimisel arvestada, et kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, palume Maanteeamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. Käesolev kooskõlastus kehtib kaks aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb planeering Maanteeametile esitada lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten juhataja taristu teenuste osakond Lisad: seletuskiri ja põhijoonis Anna Palusalu 58507716 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel