KÄSKKIRI
13.05.2020 nr 1-2/20/397
Halduslepingu muutmise otsus
05.12.2017 sõlmitud Lääne maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu liinigrupis nr 1
nr 3-3/17/248-1 muutmiseks.
RESOLUTSIOON
Haldusemenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 104 lõike 2 ja Maanteeameti põhimääruse § 9 punkti
16 ja § 10 lõike 1 alusel Maanteeamet otsustab:
a) Muuta Lääne maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu liinigrupis nr 1 nr 3-
3/17/248-1 21.06.2018 muutmise lepingu punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt (taastatakse
esialgne sõnastus):
„3.4. Toetuse arvestamise aluseks olevat vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri
maksumust muudetakse lepingu kehtivusaja vältel juhul, kui Statistikaameti,
Maanteeameti või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel muutub THI,
mille alusel alltoodud valemi järgi arvutatakse liinikilomeetri maksumuse piirmäär:
Tt = (THIp x Tt-1)
kus
Tt – liinikilomeetri maksumuse piirmäär perioodil t (euro/km);
Tt-1 – liinikilomeetri maksumus perioodile t eelneval perioodil (euro/km);
THIp – tarbijahinnaindeks perioodil p võrreldes eelneva perioodiga.
Perioode p on 2 (kaks):
p1 on IV kvartalist III kvartalini (01. oktoober kuni 30. september) ja
p2 II kvartalist I kvartalini (01. aprill kuni 31. märts) kaasa arvatud.
Indeksit THIp1 kasutatakse liinikilomeetri maksumuse muutmiseks alates 1.jaanuarist ja
THIp2 kasutatakse alates 1.juulist.
2
Näide 1: 2020. aasta I poolaasta liinikilomeetri maksumuse piirmäära arvutamiseks
kasutatav liinikilomeetri maksumuse muutmise indeks (THIp1) leitakse perioodi
01.10.2018 kuni 30.09.2019 indeksi ja perioodi 01.10.2017 kuni 30.09.2018 indeksi
jagamisel.
Näide 2: 2019. aasta II poolaasta liinikilomeetri maksumuse piirmäära arvutamiseks
kasutatav liinikilomeetri maksumuse muutmise indeks (THIp2) leitakse perioodi
01.04.2018 kuni 31.03.2019 indeksi ja perioodi 01.04.2017 kuni 31.03.2018 indeksi
jagamisel.“
b) Muuta Lääne maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu liinigrupis nr 1 nr 3-
3/17/248-1 21.06.2018 muutmise lepingu punkti 5 ja sõnastada see järgmiselt (taastatakse
esialgne sõnastus):
„3.5. Liinikilomeetri maksumuse piirmäära muudetakse kaks (2) korda kalendriaastas
vastavalt THI-le eelmise perioodi liinikilomeetri maksumust suurendades või vähendades
alates 01. jaanuarist ja 01. juulist. Liinikilomeetri maksumuse piirmäära muutmine
vormistatakse lisa 1 muutmisega.“
c) Teavitada halduslepingu muutmise otsusest Lääne maakonna bussiliiniveo avaliku
teenindamise lepingu liinigrupis nr 1 nr 3-3/17/248-1 pooli.
d) Käesoleva halduslepingu muutmise otsuse peale võib esitada Maanteeametile vaide
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates haldusaktist
teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud haldusaktist teada saama või
esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva
jooksul arvates haldusakti teatavakstegemisest.
1. Asjaolud
1.1. Lääne Maavalitsus sõlmis 05.12.2017 OÜ-ga M.K.Reis-X (edaspidi vedaja) Lääne
maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu liinigrupis nr 1 nr 3-3/17/248-1
(edaspidi ATL), mis on haldusleping.
1.2. Maanteeamet ja Mittetulundusühing Harjumaa Ühistranspordikeskus (alates 29.01.2018
Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, registrikood 80213342; edaspidi
ÜTK) sõlmisid 28.12.2017 halduslepingu nr 17-00119/192 Harju, Rapla, Lääne ja Lääne-
Viru maakonnas ühistranspordi korraldamise haldusülesannete üleandmiseks (edaspidi
leping). Lepingu p 3.1.2 kohaselt on ÜTK-le üle antud avaliku teenindamise lepingud
koos nende juurde kuuluvate kokkulepetega ja nendega kaasnevad õigused ja kohustused
ning kõik lepingutega seotud dokumendid. Sh on üle antud ATL kehtivusega kuni
31.12.2026 (lepingu p 1.8. ja Lisa 3, Lääne Maavalitsuse 17.11.2017 kiri nr 1-7/17/978-
1).
1.3. 21.06.2018 on ÜTK vedajaga allkirjastanud ATL muudatuse (edaspidi ATL muudatus),
mille punktiga 4 muudetakse ATL punkti 3.2 ning sõnastatakse see järgmiselt:
„3.4. Põhjendatud ja vedajast mittesõltuvatel asjaoludel saab toetuse arvestamise aluseks
olevat vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumust lepingu kehtivusaja vältel
muuta juhul, kui vedaja tegelikud kulud on reaalselt muutunud, kuid lepingu kehtivuse
aastal ei või liinikilomeetri maksumus olla suurem kui Statistikaameti või Maksu- ja
3
Tolliameti andmete alusel alltoodud valemi järgi arvutatud liinikilomeetri maksumuse
piirmäär:
Tt = (Ip x Tt-1)
kus
Tt – liinikilomeetri maksumuse piirmäär 6-kuulisel perioodil t (eurot/km);
Tt-1 – liinikilomeetri maksumus perioodile t eelneval 6-kuulisel perioodil (eurot/km);
Ip – liinikilomeetri maksumuse muutumise indeks perioodil p võrreldes eelneva 6-kuulise
perioodiga;
Ip = 0,37 DKp + 0,35 Pp + 0,16 THIp + 0,12, kus
DKp – diiselkütuse hinnaindeks perioodil p võrreldes eelneva 6-kuulise perioodiga;
Pp – bussiettevõtete keskmise palga indeks perioodil p võrreldes eelneva 6-kuulise
perioodiga, selle puudumisel Statistikaameti vastav maismaatranspordi näitaja;
THIp – tarbijahinnaindeks perioodil p võrreldes eelneva 6-kuulise perioodiga.
Periood p on I kvartali algusest II kvartali lõpuni(01.jaanuar kuni 30.juuni).“
1.4. Maanteeamet juhtis 19.03.2018 piirkondlike ühistranspordikeskuste, kaasa arvatud ÜTK,
tähelepanu asjaolule, et avaliku teenindamise lepingute muutmise mudellepingutes
indekseerimist ei muudeta, kuna see on eraldi läbirääkimiste teema.
1.5. Maanteeamet juhtis 18.10.2019 kirjaga nr 27-5/19/47938-1 ÜTK tähelepanu asjaolule, et
vastavalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 123 lõike 1 punktile 2 ei olnud hankijal
(ehk ÜTK-l) õigust muuta hankelepingu üldist olemust sisalduvat tingimust avaliku
teenindamise lepingus nagu hinna läbivaatamist, mis oli riigihanke alusdokumentides
selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud.
1.6. ATL hankedokumentides ei ole indekseerimise aluste muutmist ette nähtud.
1.7. 20.12.2019 edastas ÜTK Maanteeametile elektronkirja, milles soovis Maanteeameti
nõusolekut vedajale uue indeksi alusel mitte välja makstud toetuse väljamaksmiseks
suuruses ca 15 000 eurot.
1.8. Maanteeamet edastas 23.12.2019 kirjaga nr 27-4/19-0980/1243-1 ÜTK-le teate
haldusjärelevalve alustamise kohta.
1.9. ÜTK vastas Maanteeameti järelepärimisele 21.01.2020 kirjaga nr 2-1/397-1, milles
selgitas ATL muudatuse sõlmimisega seotud asjaolusid ning rõhutas, et on jätkuvalt seda
meelt, et ATL muudatus on õiguspärane RHS § 123 lõike 1 punktiga 1 ja seega oli ÜTK-
l õigus ATL muudatust sõlmida.
1.10. Maanteeamet tegi ÜTK-le 06.02.2020 ettekirjutuse nr 27-4/19-0980/1243-3, millega
kohustas ÜTK korraldama 22.06.2018 sõlmitud Lääne maakonna I liinigrupi avaliku
teenindamise lepingu muutmise lepingu õiguspäraseks muutmine osundatud muutmise
lepingu punkti 4 osas ning taastama esialgne õiguslik olukord. Ettekirjutuse täitmise
tähtpäevaks määrati 03.04.2020.
1.11. ÜTK vastas ettekirjutusele 06.03.2020 kirjaga nr 2-1/62, milles selgitab, et tegi vedajale
11.02.2020 kirjaga nr 2-1/41 ettepaneku ATL muudatuste tagasipööramiseks, kuid vedaja
lükkas selle ettepaneku tagasi. Ühtlasi palus ÜTK ettekirjutuse tühistada, kuivõrd vedaja
4
sundimine lepingu muutmist allkirjastama ei sõltu ÜTK-st ning ÜTK-l puuduvad
vastavad sunnivahendid.
2. Õiguslikud põhjendused
2.1. Halduslepingu õiguspärasuse nõuetele mittevastav, kuid mitte tühine haldusleping kehtib
ja seda tuleb täita, välja arvatud juhul, kui üksikisikust lepingupool oli halduslepingu
sõlmimisel halduslepingu õigusvastasusest teadlik või kui haldusleping sõlmiti tema
poolt esitatud vale- või mittetäielike andmete alusel või haldusorgani ähvardamise,
petmise või muul viisil õigusvastase mõjutamise tulemusel (HMS § 104 lõige 1).
Maanteeamet on seisukohal, et HMS § 104 lõike 1 eeldused käesolevas asjas on täidetud.
2.2. ATL muudatus ei vasta õiguspärasuse nõuetele, kuivõrd pole olnud kehtiva õigusega
kooskõlas. Haldusleping on õiguspärane, kui ta vastab HMS §-des 54–57 või §-des 89–
91 ja § 92 lõikes 2 sätestatud nõuetele (HMS § 100). Nii näiteks on haldusakt õiguspärane,
kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega
kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
2.3. Maanteeamet on seisukohal, et RHS § 123 lõike 1 punkti 1 alusel tehtud ATL muudatus
pole olnud RHS § 123 lõike 1 punktiga 2 kooskõlas:
2.3.1. ATL muudatusega lepiti kokku vedajale toetuse määramise aluste muutmises
selliselt, et tarbijahinnaindeksi asemel võeti arvestuse aluseks ühistranspordi
indeks.
2.3.2. RHS § 123 lõike 1 punkt 2 sätestab, et hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut
muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei
muudeta hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja
kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke
alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud.
2.3.3. Vedaja toetuse arvestamise alused olid riigihanke läbiviimisel kokku lepitud
(tarbijahinnaindeks) ning selle muutmise aluseid hankelepingus ega hanke
alusdokumentides ette nähtud ei olnud.
2.4. Käesoleval juhul ei saa ATL muudatuse lubatavaks lugemisel kõne alla tulla ka mõni muu
RHS § 123 lõikes 1 loetletud alustest, kuivõrd ei ole täidetud ka teised RHS § 123 lõikes
1 toodud eeldused.
2.5. Maanteeamet on seisukohal, et käesoleval juhul on tehing ATL muudatuse punkti 4 osas
tühine.
2.5.1. HMS § 97 lõike 2 kohaselt võib haldusorgan sõlmida halduslepingu üksnes oma
pädevuse piirides ja ei või võtta endale halduslepinguga kohustusi, mis ületavad
tema pädevuse. Lepingu punktiga 1.1 on Maanteeamet (edaspidi MNT) andnud
ÜTK-le üle MNT-le ÜTS §-s 16 sätestatud ülesanded Lääne maakonnas (edaspidi
maakond) lepingus märgitud ulatuses. Lepingus otsesõnu nimetamata kohustused,
mis tulenevad ÜTS-st MNT-le, ei lähe ÜTK-le üle. Nii tuleb ÜTS § 16 lõike 1
punkti 6 kohaselt korraldada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava
liiniveo rahastamist riigieelarvest MNT-l. ÜTK-le pole seda lepinguga üle antud.
ÜTK-l on lepingu punktist 2.1.11 tulenev kohustus taotleda MNT-lt ÜTS-s
sätestatud korras riigieelarvest toetust maakonna ühistranspordi ja selle
korraldamise rahastamiseks bussiliikluse valdkonnas, esitades selleks määratud
tähtajaks ja kehtestatud korrale põhjendatud eelarvetaotluse.
5
Maanteeameti peadirektori 06.06.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/175 on kehtestatud
avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri hind ja
piletihind sõitjateveol bussiliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil. Käskkirja
punktiga 14.2. on kinnitatud mh ÜTK poolt korraldatava avaliku teenindamise
lepingu alusel teenindatavate maakonna bussiliinide piletihinna null eurot.
Käskkirja andmine on põhjuslikus seoses ATL muutmise vajadusega.
ÜTK on ületanud lepingu ja käskkirjaga antud pädevuse piire, leppides vedajaga
ATL muudatuse punktis 4 kokku, et vedajal on õigus saada toetust vastavalt
ühistranspordi indeksile. Seega on ÜTK võtnud ATL muudatusega kohustusi, mis
ületavad tema pädevuse. ÜTK-l pole olnud õigus otsustada riigieelarveliste
vahendite kasutamise üle.
2.5.2. Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on
keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on
sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda (tsiviilseadustiku üldosa seaduse
(edaspidi TsÜS) § 87). Kuna ÜTK on võtnud ATL muudatusega kohustusi, mis
ületavad tema pädevuse, siis sellega on ÜTK sõlminud HMS § 97 lõikes 2
sätestatud keeluga vastuolus oleva tehingu. Tuginedes HMS § 103 lõikele 1 ja
§ 63 lõike 2 punktile 3 tuleb lugeda, et pädevust ületava keelu mõtteks on keelu
rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus.
2.5.3. Samuti tuleb HMS § 63 lõike 2 punkti 5 kohaselt lugeda haldusakt tühiseks, kui
sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole
muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Maanteeamet on seisukohal, et
ATL muudatus on tühine HMS § 63 lõike 2 punkti 5 alusel selles, et muudatuse
punkti 4 ei ole objektiivselt võimalik kellelgi täita. Tehing näeb ette täiendava
kulu riigieelarvele, mida ei saa aga otsustada ÜTK ega ka Maanteeamet. Sellist
kohutust, mida ÜTK tehinguga võttis, on võimalik täita, kui riigieelarves nähakse
vastav raha ette. Isegi kui eeldada, et riigieelarve vahendid on olemas, ei tähenda
see siiski automaatselt seda, et neid vahendeid saab suunata ÜTK ja vedaja
vahelise kokkuleppe täitmiseks. Käesoleval juhul oleks tehingu täitjaks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maanteeameti vahendusel kui
riigieelarve vahendite eraldajana läbi ATL eeldusel, et riigieelarve seadusega
nähakse vastavad vahendid ette. ÜTK-l puudub aga õigus otsustada iseseisvalt
riigieelarve vahendite jagamise ja vahendite suuruse üle.
2.5.4. ATL muudatus on tühine punkti 4 osas, kuivõrd tühisele halduslepingule
kohaldatakse tsiviilõiguslike lepingute tühisuse kohta sätestatut (HMS § 103
lõige 2) ning TsÜS § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade
tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka
tühise osata. Teised tingimused ATL muudatuses on sõlmitud õiguspäraselt.
Tehing oleks tehtud ka tühise osata, kuivõrd see oli vajalik tasuta transpordile
üleminekuks ja sellega seotud riigieelarveliste toetuste saamiseks.
2.6. Vedaja oli ATL muudatuse sõlmimisel selle õigusvastasusest teadlik, kuna vedaja pidi
teadma, et toetuse arvestamise indeks, mis sisaldus ATL muudatuses, ei vastanud
riigihanke alusdokumentidele. Vedajas, olles selles valdkonnas tegutsev ettevõte ning
omades laialdast ülevaadet, pidi ATL muudatuse sellisel kujul sõlmimine tekitama
küsimusi, kuid ilmselt otsustas vedaja sellele mitte tähelepanu pöörata, kuna ATL
muudatus oli vedajale soodsam kui see, mis sisaldus sõlmitud hankelepingus.
6
2.7. Kui haldusleping ei kuulu HMS § 104 lõikes 1 loetletud põhjustel täitmisele, muudetakse
haldusleping õiguspäraseks või lõpetatakse haldusorgani otsusel (HMS § 104 lõige 2).
Käesolevat toetab ka võlaõigusseaduse § 13 lõige 1, mille kohaselt võib lepingut muuta
mh seadusega ettenähtud muul alusel.
2.8. ATL muutmine õiguspäraseks käesoleval juhul on võimalik ning ATL lõpetamisest
vähekoormavam. ATL õiguspäraseks muutmise järel on võimalik täita ATL eesmärki
hankest tulenevatel tingimustel, mistõttu ei ole ATL lõpetamine tervikuna otstarbekas.
2.9. Maanteeamet on pädev asutus tegemaks HMS § 104 lõike 2 kohast otsust, kuivõrd
ühistranspordi kavandamine ja korraldamine ÜTS või selle alusel sätestatud korras on mh
Maanteeameti ülesanne (ÜTS § 12). ÜTS § 16 lõike 1 punkti 5 kohaselt sõlmib
Maanteeamet vedajaga avaliku teenindamise lepinguid ja korraldab riigihankeid vedajate
leidmiseks avalikule liiniveole. Maanteeameti korraldada on ka avaliku teenindamise
lepingu alusel teostatava liiniveo rahastamist riigieelarvest, valla- ja linnavolikogude
otsuste alusel nende eelarvetest ning ettevõtjate sihteraldistest (ÜTS § 16 lõike 1 punkt 6).
Maanteeamet on ÜTS § 19 lõike 1 punkti 3 kohaselt pädev asutus korraldama avaliku
teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu ning ÜTK ja Maanteeameti vahel
sõlmitud halduslepingu punkti 1.4 alusel on põhjendatud vajaduse korral Maanteeametil
õigus ise teha avaliku teenindamise lepingus sätestatud toiminguid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Sauk
peadirektor
Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus
[email protected]
Osaühing M.K.Reis-X Teie 06.03.2020 nr 2-1/62
[email protected] Meie 13.05.2020 nr 27-4/19-0980/1243-5
Halduslepingu muutmise otsuse edastamine
Maanteeamet tegi 06.02.2020 Mittetulundusühingule Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ettekirjutuse nr 27-
4/19-0980/1243-3, millega kohustas ÜTK korraldama 22.06.2018 sõlmitud Lääne maakonna I liinigrupi
avaliku teenindamise lepingu muutmise lepingu õiguspäraseks muutmine osundatud muutmise lepingu
punkti 4 osas ning taastama esialgne õiguslik olukord. Ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks määrati
03.04.2020.
Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus vastas ettekirjutusele 06.03.2020 kirjaga nr 2-1/62,
milles selgitab, et tegi Osaühingule M.K.Reis-X 11.02.2020 kirjaga nr 2-1/41 ettepaneku ATL muudatuste
tagasipööramiseks, kuid vedaja lükkas selle ettepaneku tagasi.
Eelnevast tulenevalt andis Maanteeameti peadirektor 13.05.2020 käskkirja nr 1-2/20/397, mille
resolutsiooni punktidega a) ja b) muudeti Lääne maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu
liinigrupis nr 1 nr 3-3/17/248-1 21.06.2018 muutmise lepingu punktid 4 ja 5 õiguspäraseks.
Mittetulundusühingul Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on seega kohustus lähtuda vedajale toetuse
arvestamisel algse, Lääne maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu liinigrupis nr 1 nr 3-
3/17/248-1 punktide 4 ja 5 sõnastusest.
Arvestades käskkirja lõpetan käesolevaga haldusjärelevalve Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistrans-
pordikeskuse üle.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahto Pahk
ühistranspordiosakonna
ühistranspordi järelevalve talituse juhataja
Lisa: Maanteeameti peadirektori 13.05.2020 käskkiri nr 1-2/20/397
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)