dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Ehitisregister- Harjumaa Kose vald Kose alevik 12 Kose-Jägala tee kanalisatsiooni ehitusloa taotlus, menetlus nr 210219

Maanteeamet · 14. mai 2020
Viit
15-2/20/18210-4
Registreeritud
14. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kose Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Ave Talli (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22018210-4 14.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc2829 KB

Sisu (failidest)

Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond SISUKORD 1 ÜLDOSA ..........................................................................................................................................3 1.1 Projekti nimetus ...........................................................................................................................3 1.2 Lähteandmed ..............................................................................................................................3 2 PROJEKTIGA PLANEERITAVAD TOIMINGUD ............................................................................3 2.1 Projekteerimise aluseks olnud materjalide loetelu ......................................................................3 3 PLANEERITAVAD EHITISED JA SEADMED ................................................................................4 3.1 Kanalisatsioonitorustik .................................................................................................................4 4 NÕUDED RAJATISTELE................................................................................................................5 4.1 Üldnõuded ...................................................................................................................................5 4.2 Isevoolse kanalisatsiooni plasttorud ............................................................................................5 4.3 Kanalisatsioonikaevud .................................................................................................................5 Toruarmatuur ja liitmikud ....................................................................................................6 Kaped .................................................................................................................................6 5 EHITUSTÖÖD .................................................................................................................................7 5.1 Üldised nõuded ...........................................................................................................................7 Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) ...........................................................................7 Liikluskorraldus ehitustööde ajal .........................................................................................7 5.2 Ettevalmistustööd ........................................................................................................................9 Seadmete ja materjalide ladustamine ................................................................................9 Kõrghaljastuse likvideerimine .............................................................................................9 Objekti pildistamine.............................................................................................................9 Geodeetilised tööd ehitustööde ajal .................................................................................10 5.2.4.1 Mahamärkimine .......................................................................................................10 5.2.4.2 Teostusmõõdistuste koostamine .............................................................................10 Pinnakatete eemaldamine ................................................................................................13 Kaeviku rajamine ..............................................................................................................13 Väljakaevatud materjali eemaldamine ja ladustamine, reovee purgimine .......................14 Kaeviku toestamine ..........................................................................................................14 Veetõrjetööd .....................................................................................................................15 Torustiku tasanduskiht ......................................................................................................16 Torustiku paigaldamine ....................................................................................................16 Kanalisatsioonikaevude paigaldamine .............................................................................17 Torustike soojustamine .....................................................................................................17 Kaeviku tagasitäide...........................................................................................................18 Maha jäetavad torustikud, kaevud ja muud seadmed ......................................................18 Tuleohutus ........................................................................................................................18 Lõhkeained ja õhkimine ....................................................................................................19 Hoonete ja rajatiste kaitsmine ..........................................................................................19 5.2.18.1 Üldosa ......................................................................................................................19 5.2.18.2 Hoonete ja rajatiste kaitsmine ..................................................................................19 5.2.18.3 Elektrikaablite kaitsmine ..........................................................................................20 5.2.18.4 Sidekaablite kaitsmine .............................................................................................20 5.2.18.5 Geodeetiliste märkide kaitsmine ..............................................................................20 5.2.18.6 Puude ja haljasalade kaitsmine ...............................................................................20 Teekatete ja haljasalade taastamine ................................................................................21 5.2.19.1 Üldist ........................................................................................................................21 5.2.19.2 Katendite taastamine ...............................................................................................21 5.2.19.3 Nõuded materjalidele ...............................................................................................22 5.2.19.3.1 Asfaltsegud ..........................................................................................................22 5.2.19.3.2 Haljastus ..............................................................................................................23 Tööohutus .........................................................................................................................23 Ehitusaegne veevarustus ja kanalisatsioon .....................................................................24 Paigaldatavate torustike ja seadmete katsetamine ..........................................................24 1 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond 5.2.22.1 Üldist ........................................................................................................................24 5.2.22.2 Isevoolse kanalisatsioonitorustike katsetamine .......................................................24 Kasutus- ja hooldusjuhendid ............................................................................................25 5.3 Keskkonna osa ..........................................................................................................................26 Mõjud väliskeskkonnale ....................................................................................................26 Ehitusjäätmed ...................................................................................................................27 2 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond 1 ÜLDOSA Käesolev seletuskiri on koostatud Majandus- ja taristuministri määruse nr 97 (kehtiv alates 17. juulist 2017) „Nõuded ehitusprojektile“ kohaselt. 1.1 PROJEKTI NIMETUS Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku Projekti nimetus: rekonstrueerimine Projekti staadium: Põhiprojekt Projekteerijad: Ettevõtte nimi: OÜ Heka Projekt Registreerimisnumber: 12543527 Majandustegevuse registri (MTR) nr: EEP002895 Kontaktisikud: Kadi Rajala-Pihl [email protected] 1.2 LÄHTEANDMED Geodeetilise alusmaterjalina on kasutatud: Töö Tööde Ettevõtte nimi Töö nimi number teostamise aeg Kose Maa-ala geodeetiline plaan 1286-01.20 2020.a. Maakorralduse OÜ tehnovõrkudega 2 PROJEKTIGA PLANEERITAVAD TOIMINGUD 2.1 PROJEKTEERIMISE ALUSEKS OLNUD MATERJALIDE LOETELU Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised määrused: • Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015 määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile – Riigi Teataja • Ehitusseadustik - Riigi Teataja • Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja • Jäätmeseadus - Riigi Teataja • Veeseadus – Riigi Teataja • Keskkonnaministri määrus 08.11.2019 nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused – Riigi Teataja • Majandus ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr.49 Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi Teataja • Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded - Riigi Teataja • Keskkonnaministri määrus nr.76 16.12.2005 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus – Riigi Teataja • Keskkonnaministri määrus nr.43 09.07.2015 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, 3 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid– Riigi Teataja • Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2015 määrus nr. 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded – Riigi Teataja Standardid: • EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; • EVS 846:2013 Kinnistu kanalisatsioon; • EVS 843:2016 Linnatänavad (Osa 11: Tehnovõrgud); • EVS 937:2017 Ehitusprojekt; • EVS-EN 1610:2007 Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine. Juhendid: • RIL77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; • MaaRYL 2000. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; • Hoone tehnosüsteemide RYL2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“; • Tööinspektsiooni juhend „Kaeva ohutult“, 2002. Täiendavad kriteeriumid: • Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale; • Olemasolevate teadmata kõrgusega survekanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale; • Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse sõiduteede all 1,0 m ja väljaspool sõiduteed 0.9 m kaablite peale. Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist ehitustööde teostaja (edaspidiTöövõtja) kulul. 3 PLANEERITAVAD EHITISED JA SEADMED Käesoleva projektiga on projekteeritud 77 jm isevoolselt kanalisatsioonitorustikku. Torustik on ette nähtud rajada lahtisel meetodil. 3.1 KANALISATSIOONITORUSTIK Piirkonna kanalisatsioon on rangelt lahkvoolne. Käesoleva projekti raames on projekteeritud reovee kanalisatsioonitorustik olemasoleva reoveetoru asendamiseks. Olemasolev reoveetorustiku läbimõõt on aladimensioneeritud ning rajatud valede kalletega, mis ei taga torus isepuhastuskiirust. Uus torustik on ette nähtud ühendada olemasoleva reoveepumplaga tehes pumpla korpusesse uus sisend. Enne reoveepumplat tuleb paigaldada DN250 kummikiilsiiber koos spindlipikenduse ja kapega. Kummikiilsiiber vajumise vältimiseks tuleb alt teostada pumpla korpuse külge ehitatava toega. Paigaldatava toe konstruktsiooni skeemide koostamine on Töövõtja kohustuseks ning lahendus tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Paigaldatava isevoolse kanalisatsioonitorustiku kalded on valitud selliselt, et torus oleks tagatud reovee isepuhastuskiirus. Torustiku kalded on toodud joonistel. Pumpla seinale uue ühenduse ehitamisel peab kasutama torusadulat, mis kinnitub kaevu seina külge happekindlate poltidega (A4) (järelühendussadul). Veesisend peab olema veekindel. 4 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond 4 NÕUDED RAJATISTELE 4.1 ÜLDNÕUDED Kõik alalise töö tegemisel kasutatavad (püsivasse kasutusse jäävad) materjalid peavad olema uued. Materjale tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusjärelevalve nõudel ehitusplatsilt eemaldada ja asendada Töövõtja kulul. Mõistliku aja jooksul pärast Lepingu sõlmimist peab Töövõtja esitama ehitusjärelevalvele lõplikuks heakskiitmiseks väljapakutavate tarnijate, materjalide/toodete nimekirja ning Töödes kasutada kavatsetavate materjalide/toodete kohta käiva tehnilise informatsiooni. Ehitusjärelevalve võib nõuda täiendavat informatsiooni (sertifikaadid, katsetulemused, paigaldusjuhendid jne) ja teeb oma otsuse mitte hiljem, kui kahe nädala jooksul pärast kogu vajaliku tarnijaid ja materjale/seadmeid puudutava informatsiooni kättesaamist. Ühtki materjali ei tohi hankida ega kasutada ehitusjärelevalve kirjaliku kooskõlastuseta. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes. Ehitusjärelevalvel on õigus inspekteerida materjale/tooteid nende valmistamise kohas. Kui see on nõutav, korraldab Töövõtja sellise inspektsiooni ilma täiendava tasuta. Seadmete (pumbad) ja torustikuelementide (siibrid jne) valmistajatel peab Eestis olema heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. Kui on nimetatud mingeid kaubamärke, siis see on tehtud üksnes antud liiki toodete ja materjalide klasside ja omaduste näitamise eesmärgil. Ettepanekud kas samaväärse või kõrgema kvaliteediga toote või materjali pakkumiseks on lubatud. Ehitusjärelevalve kooskõlastus ei vabasta Töövõtjat lepingust tulenevast vastutusest vigade või mittevastavuse eest. 4.2 ISEVOOLSE KANALISATSIOONI PLASTTORUD Lahtisel meetodil rajatava reoveekanalisatsiooni torustik tuleb rajada täisseinalistest PVC torudest, mis vastavad standardile EN1401-1 ja omavad sõltumatu kolmanda osapoole poolt väljastatud sertifikaati tootjale. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2) välja arvatud haljasaladel, kus võib rõngasjäikus olla SN4. Torude vastavus järgmistele standarditele peab olema sertifitseeritud: - PVC torud EN 1401-1; - PP torud EN 13476-3. Torustike ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Sademevee ja drenaaživee juhtimine projekteeritud isevoolsesse reoveekanalisatsiooni- torustikku on keelatud. Reovee juhtimine sademevee kanalisatsiooni on keelatud. Kõik ühendused muudest materjalidest torustikega tuleb teha sobivaid liitmikke ja üleminekuid kasutades. Uute kanalisatsioonikaevude sügavused ja asukohad peavad vastama joonistele. 4.3 KANALISATSIOONIKAEVUD Kanalisatsioonikaevude läbimõõt peab vastama joonistel või töömahuloendis esitatud väärtustele – üldjuhul De400/315. Kanalisatsioonikaevud peavad olema valmistatud PE või PP materjalist, kui pole teisiti spetsifitseeritud, vastavalt standardile SFS 3468 või EVS-EN 13598-2. Kanalisatsioonikaevude minimaalne ringjäikus peab olema kuni 4 m sügavusega kaevudel SN2 kN/m² ja sügavamatel SN4 kN/m². Liiklusalale paigaldatavad kaevud tuleb varustada raske liikluse jaoks ette nähtud “ujuva” luugiga EN124 D400. Paigaldatavate kaevude luukidel peab olema sissevaalatud tekst “KANAL”. 5 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Isevoolse kanalisatsiooni kaevudel peab olema rennpõhi. Tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, mujal aga 50 mm kõrgemal. Peale kaevu kaane kõrguses paika reguleerimist peab jääma kaevu teleskoobil veel reguleerimisvaru min 400mm. Toruarmatuur ja liitmikud Torustikuga ühendatavad armatuur ja liitmikud peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldisi materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrite ühenduse surveklass peab olema veetorustike puhul vähemalt PN10 ja reovee torustike puhul vähemalt PN10. Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus, ääriku paksus jne). Nõuded siibritele: - siibrid peavad olema kummikiilsiibrid ja vastama standardile DIN 3352; - siibrid peavad olema malmist korpusega GGG 400 -DIN 1693; - siibrid peavad vastama surveklassile vähemalt PN10; - äärikust äärikule mõõdud peavad vastama DIN 3202 F4 nõuetele; - äärikud ja poldiavad ISO 7005-2 (EN1092-2, DIN 2501) nõuetele vastavad; - siibrid peavad olema elastse tihenduspinnaga; - siibrid peavad olema kaetud epoksiidpulbervärviga. Kiilsiibrite spindlipikendused peavad olema tsingitud terasest, teleskoopset tüüpi. Spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga ühendatud. Mehaaniliste surveliitmike (koonusliitmike) kasutamine torustike ühendamisel ei ole aktsepteeritav. Pinnasesse ja kaevudesse paigaldatavad kolmikud ja nelikud peavad olema üldjuhul tempermalmist, kaevudesse paigaldatavad puhastusotsikuga kolmikud ja nelikud on lubatud valmistada roostevabast terasest AISI 316. Liitmikud tuleb ühendada roostevabast terasest poltliidetega. Kaped Kaped peavad olema valu- või tempermalmist. Kaped peavad olema “ujuvat” tüüpi ja tihedalt sulguvad, klass D400 vastavalt EN124. Kaped peavad olema nn. vertikaalse poltkinnitusega. Kaped peavad vastama EVS-EN 124:1999 “Sõidukite ja Jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tüübikatsetus, märgistus, kvaliteedikontroll” Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust. Tänavatel ja teedel peavad kapede luugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, kruusateel 200mm maetud. Luukide kandejõud peab olema 40 t. 6 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond 5 EHITUSTÖÖD 5.1 ÜLDISED NÕUDED Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele. Nõutavad võivad olla järgmised nõusolekud: - tänava sulgemise luba; - liikluse ümbersuunamise luba; - kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks. Eeltoodud loetelu on informatiivne. Üksikasjalikku teavet asjakohaste lubade ja nende kohta käivate nõuete osas saab omavalitsusest. Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikel omavalitsustel ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks. Kaeveluba jt load peavad olema väljastatud vähemalt üks nädal enne ehitustööde algust. Kohalik omavalitsus võib piirata kaevelubade väljastamist juhul, kui varem väljastatud kaevelubade alusel tehtavad tööd on lõpetamata. Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule. Kasutuslubade taotlemine ja riigilõivud on ehitustööde teostaja (edaspidi Töövõtja) ülesanne. Liikluskorraldus ehitustööde ajal Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus ning liiklusohutus. Liikluskorralduse projekt tuleb kooskõlastada enne ehitustöödega alustamist Maanteeametiga. Vastavalt kohaliku omavalitsuse juhistele tuleb selleks kasutada sobivaid liiklusmärke, tõkkeid, reguleerijaid, fooritulesid, pimedal ajal täiendavaid valgusteid ja vilkuvaid oranže ohutulesid ning teisi liikluskorraldusvahendeid. Kõikide tööde puhul, mis mõjutavad sõidukite ja jalakäijate liiklust, on nõutav liikluskorraldusplaan (edaspidi LKP). LKP tuleb vähemalt 5 päeva enne tööde alustamisest anda kinnitamiseks kohalikule omavalitsusele. Ilma eelneva kooskõlastuseta ei ole lubatud liiklust sulgeda ega ümber korraldada. Töövõtja nimetab oma esindaja objektil, kes vastutab LKP täitmise eest. LKP ajakohastamised ja läbivaatused tuleb Töövõtjal teha 3 päeva jooksul, alates päevast, mil Töövõtja sai teada nõutavatest muudatustest LKP-s. LKP peab juhinduma vabariigi valitsuse määrusest “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (RTL 2003,54,779). LKP-s peavad olema näidatud nii üldjoontes kui detailides kõik kavandatavad füüsilised ja organisatoorsed meetmed, iga tööala kohta. Plaanis peab olema arvestatud järgmiste nõuetega: 7 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond - kõik ehitusest mõjutatud liiklusteed: teed, väljakud, jalgteed, sissesõiduteed eravaldustesse jne peavad olema plaanis käsitletud; - kõik ehitustööde lõigud, mis on üheaegselt avatud, peavad olema plaanis näidatud ajalises järjestuses koos maksimum- ja miinimumkestusega; - kõik juurdesõiduteed kinnistutele, piirded, avalikkusele suletud alad, ladustamisala peavad olema plaanis näidatud; - nõutav öine valgustus peab olema näidatud; - peab olema näidatud ühiskondliku transpordi ümbersuunamine, millest põhjustatud kulud kannab Töövõtja; - objektile ehitusmaterjale vedavate masinate liikumismarsruudid ja nende puhastamise intervallid peavad olema näidatud; - vajalikud liiklusmärgid peavad olema näidatud; - ajutine liiklusmärkide ülesseadmine ja asendamine peavad olema näidatud; - ajutised sissesõidud elanikele peavad olema näidatud; - vajalikud teede sulgemised ja alternatiivsed juurdepääsuteed peavad olema näidatud; - ühiskondlike transpordivahendite peatuste teisaldamine peab olema näidatud. Töövõtja rajab inimeste kaitseks ümber kõikide kaevikute tõkked ning hooldab neid kogu ehitusperioodi ajal. Kaevikute ümber tuleb paigaldada metallaed, mis on vähemalt 2,0 m kõrge. Aed peab vastu pidama vähemalt 0.2 kN horisontaaljõule piki ülemist tarandit. Metallaedadele tuleb kinnitada sildid, mis keelavad ehitusobjektil viibimise. Kõik muud piirete variandid (plastikribad, puust tõkked, jms) ei ole lubatud ning neid võib kasutada vaid ladustamisalade jms tähistamiseks. Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ja mitte kauemaks kui 72 tundi ei jääks avatuks mitte enam kui 20 m teega paralleelselt kulgevat kaevikut. Jalgteedel olevad kaevikud tuleb ööseks täita, v.a juhul, kui on olemas vastav kohaliku omavalitsuse luba. Tagasitäide peab olema tehtud maapinnani ning rajatud ajutine teekate killustikust fraktsiooniga 0...16 mm või taastatud teekate täielikult. Peatänavatel peab olema rajatud ajutine teekate asfaldi freespurust või taastatud teekate täielikult. Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeaedasid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee ekspluatatsiooninõuded. Kaeveloa lõpetamiseks peab tänavate teekate olema täielikult taastatud ja tagatud tee seisundinõuded. Enne mistahes kinnistule ligipääsu takistamist peab Töövõtja tagama omal kulul alternatiivsed juurdepääsuvõimalused kinnistu kasutaja(te)le ja operatiivsõidukitele. Töövõtja peab teavitama ehitusjärelevalvet ja asjassepuutuvaid kasutajaid kirjalikult 5 päeva enne mistahes juurdepääsu takistamist. Töövõtja peab tõendama ehitusjärelevalvele ja kohalikule omavalitsusele, et asjassepuutuvate kasutajatega on juurdepääsu takistamine kinnistutele kooskõlastatud. Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. Tööde korraldamisel tuleb jälgida, et oht liiklejaile oleks minimaalne. Ehitusmaterjale, seadmeid jne ei tohi pärast tööaega jätta tänavale väljapoole piirdega eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks tänavaohutust või vaba nägemisulatust ristmikel, kaasarvatud tänavale väljasõidud, ilma sobivate liikluse juhtimise vahendite ja meetmeteta. Talveoludes peab Töövõtja korraldama ehitustööde tegemise nii, et tee oleks vaba takistustest, mis segavad lume ja jää tõrjetöid. Ajutisi liikluskorraldusvahendeid ei tohi jätta kohtadesse, kus nad võivad segada või takistada lumekoristustöid. Ehitustööd peavad olema planeeritud nii, et vajadusel oleks võimalik ajutised liikluskorraldusvahendid ohutult kõrvaldada. Töövõtja hoiab liiklusala vabana kõrvalisest materjalist, mis tekib Töövõtja tegevuse tulemusel. 8 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond Töövõtja muudab, toimetab mujale, katab või kõrvaldab kõik liikluskorraldusvahendid, mis ei näita tegelikku olukorda. Ennetav informatsioon tänavate sulgemise kohta esitatakse ajutiste siltide, ohumärkide (koonuste) ja vilkuvate oranžide tulede rakendamisega. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele. Töövõtja peab arvestama bussiliikluse ümbersuunamisega seotud tööde ja vajadusel busside teekonna pikenemisest tulenevate kulutustega. 5.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD Ennem kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja maa-aluste kommunikatsioonide valdajatel ära näidata ja/või määrata kommunikatsioonide asukoha, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkinud kahju. Igal ehitusplatsil võtab Töövõtja enne kaevetööde alustamist kommunikatsioonide valdajalt kirjaliku kooskõlastuse, mille esitab ehitusjärelevalvele. Seadmete ja materjalide ladustamine Töövõtja teeb kõik endast oleneva, et seadmete ja materjalide ehitusplatsil ladustamise periood oleks nii lühike kui võimalik ajastades seadmete tarne vastavalt antud ehitusetapile. Seega tuleb Töövõtjal planeerida transport ja tarne selliselt, et igal konkreetsel ehitusetapil oleksid vajalikud materjalid ja seadmed olemas. Vastavad korraldused seoses ladustamisega peavad olema tehtud enne seadmete/materjalide kohalejõudmist. Kuna igasugune materjali/seadmete kaotsiminek võib põhjustada tööprotsessi pikenemist ja kaotsiläinud materjale on keerukas asendada, siis tuleb Töövõtjal tagada piisav valve nii ladustamiskohas kui ka ehitusplatsil. Töövõtja ei ladusta ehitusplatsil mittevajalikke materjale või seadmeid. Töövõtja hoolitseb selle eest, et materjale ei ladustata selliselt, et need võiksid ladustamise tagajärjel puruneda või kujutada ohtu inimestele. Töövõtja paigaldab vajalikud hoiatusmärgid. Töövõtja peab saama (küsima) tootjatelt vastavad instruktsioonid ladustamise korraldamiseks ja ladustatud materjalide/seadmete hoidmiseks. Tootjate poolt antud instruktsioone tuleb järgida. Kõik ladustamise ja materjalide/seadmete hoidmisega seotud kulud peavad Töövõtja poolt olema arvestatud ehitusmaksumuse hulka. Materjali ei tohi ladustada ehitusplatsil enne järgmiste tingimuste täitmist: - ehitusjärelevalvele on esitatud tootja soovitused materjali ladustamiseks ehitusplatsil; - ala, kuhu on kavas materjali ladustada, on määratletud ja ehitusjärelevalvega kooskõlastatud. Kõrghaljastuse likvideerimine Juhul, kui torustiku kaeviku serv läheb puu(de)le lähemale kui 2m, siis tuleb sellest informeerida kohaliku omavalitsuse esindajat. Üldjuhul, kui kaevetööd on ette nähtud puu(de)le lähemal kui 2 m, siis tuleb puu(d) likvideerida. Objekti pildistamine Enne torustike mahamärkimist ja materjali toomist objektile, tuleb Töövõtjal teha põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja muude võimalike tööpiirkondade pildistamine. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel ja pärast torustike paigaldamist taastamistööde tegemisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted ja nende servad, äärekivid, kraavid ja truubid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust, kui mingis lõigus on ette näha tööde 9 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond alustamine lumekattega ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt, lumevabal perioodil. Fotod peavad olema esitatud digitaalselt, JPEG formaadis. Faili nimest peab nähtuma tänava nimi ja aadress, fotol peab olema fotografeerimise kuupäev. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne tekitatud kahjud) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. Geodeetilised tööd ehitustööde ajal 5.2.4.1 Mahamärkimine Projektis esitatud kõrgusarvud on EH2000 süsteemis, plaanilised koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgusvõrgu ja riikliku plaanilise geodeetilise võrgu punktide kohta saab informatsiooni kohalikust omavalitsusest. Ehitatavate torustike kõrguslikuks mahamärkimiseks tuleb paigaldada ajutised reeperid, mis tuleb siduda riikliku kõrgusvõrguga. Selleks, et kõrgusvõrgu reeperite omavaheline kõrguslik viga ei avaldaks ehitustööde tulemusele mõju, tuleb ühe projekteeritud valgala ulatuses paigaldatud ajutised reeperid siduda ühe kõrgusvõrgu reeperiga. Seejuures tuleb silmas pidada, et projekteeritud valgala võib koosneda erinevatel aladel olevatest lõikudest. Ühises kaevikus rajatavate torustike lubatud vahekaugused on esitatud kaeviku ristlõigetel. 5.2.4.2 Teostusmõõdistuste koostamine Käesoleva projektiga kavandatud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning käesoleva projektiga kehtestatud Tellija erinõuetele. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab ehitatud rajatise kasutusloa saamiseks ehitisregistrisse kanda ning ehitusjärgselt kindlaks määrata rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Mõõdistus peab sisaldama ka informatsiooni kõikide rajatiste osade ning otseselt seotud rajatiste tehniliste parameetrite kohta. Ehitusjärelevalve poolse Vastuvõtuakti väljastamise eelduseks on teostusmõõdistuse lõpliku aruande esitamine Töövõtja poolt. Teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud kus torustiku asendiline ja kõrguslik paiknemine määratakse Töövõtja poolt, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastripiirid ja –tunnused. Teostusjoonisele tuleb kanda kõik survetorustikul asuvad torustiku jätkukohad (X-Y koordinaadid). Teostusjoonistel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust. Teostusjoonisel tuleb ära näidata oma õiges plaanilises ning kõrguslikus asendis kõik kaevikust näha olnud ehitatud torustikuga lõikunud maa-alused tehnovõrgud. Tehnovõrguga ristumiskohta esitatakse viitjoonega tekst tehnovõrgu nimetuse, tehniliste parameetrite ja absoluutkõrgusega. 10 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond Eristatuna ehitatud rajatisest ja taustaelementidest tuleb esitada kõigi teiste tehnovõrkude uued asukohad, mis on ehitustööde käigus muudetud (nii kaevikuga paralleelsed kui ka ristuvad). Eristada tuleb tehnovõrke muudatuste ulatuses. Eristuseks kasutada suuremat joonejämedust ja lisatud teksti „Asukoht muudetud”. Survetorustike sõlmede kohta tuleb koostada skeemid millel on esitatud olemasolevad ja paigaldatud torud, liitmikud ja armatuur koos vajalike selgitustega. Skeemile lisada projektile vastav sõlme tähis ja kanda teostusmõõdistuse joonisele koos viitejoonega vastava sõlme juurde. Kaevude ja torude tehnilised andmed tuleb esitada vastavalt Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ toodud detailsusele. Torude suuna (suubumise) ära näitamine ei ole nõutav. Kaevukambrite mõõdud tuleb esitada nimiläbimõõduna täismillimeetrites. Teleskooptoruga kaevudel tuleb ära näidata ka teleskooptoru läbimõõt. Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate plasttorustike diameetrid tuleb esitada joonistel välisläbimõõduna täismillimeetrites (De ...). Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate teras-, malm-, asbesttsement-, keraamiliste- jne torude diameetrid tuleb esitada joonistel nimiläbimõõduna täismillimeetrites (DN ...). Teostusjoonisele kantud infole lisada projektile vastav kaevu või toru tähis ning viitejoon kirjeldatud elemendi juurde. Torude tehniline info lisatakse vastava torulõigu juurde. Isevoolsetel torudel on vaja esitada voolusuunda tähistav nool ja toru lang promillides (i = ...). Nii isevoolsetel, kui survetorudel tuuakse välja sõlmpunktide või kaevude vaheline torulõigu pikkus (sentimeetri täpsusega), toru mõõt ja materjal. Mõõdistatud torustike kohta pikiprofiile koostada pole vaja. Teostusmõõdistuse (lõpliku) aruande joonisel esitatud kaevuluukide, kapede ja maapinna kõrgused nende kõrval peavad kajastama olukorda pärast pinnakatete taastamist. Ehitusjärelevalve nõudmisel on vaja esitada vahearuannetena digitaalsed jooniseid, kus tulenevalt reaalsest situatsioonist võib taastatud pinnakatte kõrgused olla asendatud projekteeritud maapinna kõrgustega. Sel juhul peavad projekteeritud maapinna kõrgused olema mõõdistatutest eristatud ja vastav märge peab olema joonisele selgelt loetavalt lisatud. Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud rajatistele kogu ehituse käigus muudetud muu maapealne ja –alune situatsioon (kõrghaljastus, pinnakatted, piirded jne). Teostusmõõdistustele tuleb lisada kõikide paigaldatud survetorustike sõlmede kohta vähemalt kaks ning kanalisatsioonikaevude kohta vähemalt üks foto JPEG (.jpg) formaadis. Veetorustike sõlmede pildistamiseks tuleb eelnevalt valge markeriga kirjutada veetorustiku sõlme nimetus toru peale. Kui torustikku ehitatakse lahtise kaevikuga, tuleb ka fotod teha selliselt, et fotografeeritava sõlme või kaevu konstruktsioon oleks kaevikus nähtav. Üks foto tuleb teha ülevaatepildina kanalisatsioonikaevudest ja sõlmedest selliselt, et oleks nähtav nii paigaldatud sõlm kui ka ümbritsev situatsioon. Foto(de)l peavad olema äratuntavad kaevude ja sõlmede detailid. Lisaks ülevaatefotole tuleb teha survetorustiku sõlmest üks foto võimalikult pealtvaates ning orienteeritult põhja-lõuna suunas. Fotol peab olema selgesti nähtavad ja arusaadavad kõik koostatud sõlme elemendid (torud, armatuur, liitmikud). Vähemalt üks foto tuleb esitada ka ilma kaevuta tehtavate isevoolsete torustike ühendussõlmede kohta (näiteks väljaspool hoonet tehtud termomuhviga liide majaühenduse korral jne). Foto(de)lt peab olema välja loetav kaevuta ühenduse asend ümbritseva situatsiooni suhtes ning ühenduskoht ise. Foto(d) tuleb samuti teha põhja-lõuna suunas ja võimalikult pealtvaates. Juhul, kui projektis ei ole toodud sellele sõlmele tähist, tuleb tähistamine kooskõlastada ehitusjärelevalvega. Tuletõrjehüdrantide kohta tehtud fotodel peab selle olemasolul näha olema ka hüdrandi tühjendustorustik koos killustikupadjaga. Foto tuleb varustada selgitavate tekstide ja tähistega: 11 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond - sõlme tähis foto vasakus ülemises nurgas; - põhja – lõuna suuna tähis foto paremas ülemises nurgas; - torude juures nende materjal, läbimõõt ja absoluutkõrgus; - sulgseadmete ja liitmike läbimõõdud (nimiläbimõõt või välisläbimõõt); - absoluutkõrgus peatoru või sõlme keskmes asuva liitmiku (nt kolmik) peale. Kõik fotode failide nimed peavad sisaldama projekti ala, lõigu ning joonisel toodud kaevu või sõlme tähist. Fotod tuleb esitada digitaalselt koos teostusmõõdistusega. Teostusmõõdistuse aruandele peavad olema lisatud teostusjoonise põhjal koostatud koordinaatpunktide tabelid. Tabelid koostatakse iga teostusjoonise faili kohta eraldi. Tabel peab olema täpselt joonisel toodud ehitatud rajatiste ning otseselt seotud rajatiste osade ulatuses. Isevoolsetel torudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele või toru otsa (otsakork, muhv jne) ja kõrgused toru voolupinnale. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale voolupinna kõrgusel. Survetorudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele, veesõlme tsentrile, siibri või maakraani tsentrile, kõikidele mõõdistatud käänupunktidele ja toru otsa (otsakork, muhv jne) ning kõrgused toru peale. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale toru peale. Kaevuluukidel esitatakse ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale. Neljakandilistel kaevuluukidel esitatakse külgede mõõdud märkuste lahtris, külje suunda ei esitata. Kaevukambrite puhul esitatakse kahe punkti vahelise joonena kaevusilindri sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu luugi tsentril. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevad kaevusilindrid ja erikujulised kaevud. Luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevate kaevusilindrite puhul esitatakse kaevusilindri sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu lae tsentril. Erikujuliste kaevude puhul esitatakse märkuste lahtris kambri nurkade koordinaadid. Kapedel esitatakse sarnaselt kaevuluukidele ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale. Kapedele muid parameetreid (läbimõõtu vms) ei esitata. Maakraan, siiber, üleminek, siirdmik ja otsakork survetorustikel esitatakse ristkoordinaatides torulõigu otsa, kõrguslikult toru peale. Spindlipikendus esitatakse kahe punkti vahelise joonena alguspunktiga siibri või maakraani tsentril kõrguslikult toru peale ja lõpp-punktiga siibri kape tsentril, kõrguslikult luugi peale. Veesõlmede koosseisu kuuluvaid detaile, nagu sadulühendused, äärikühendused, kolmikud, käänikud, pumbad jne tabelis ei esitata. Tabelites esitatud elemendid numereeritakse iga teostusmõõdistuse faili kaupa eraldi alustades numbrist 1. Tabelites esitatud joonelementide järjestikused punktid esitatakse eraldi ridadel, kuid punkte eraldi ei numereerita, kõik nad kannavad sama elemendi numbrit. Punktid joonelemendis esitatakse nende õiges järjekorras. Isevoolsete torude joonelementide punktid ei pea olema järjestatud sõltuvalt voolusuunast. Kõik tabelisse kantud punktid peavad olema esitatud kolme koordinaadiga L-EST97 ristkoordinaatide- ja EH2000 kõrgussüsteemis järjestatuna XYZ. Koordinaadid esitada täpsusega kaks kohta peale koma. Kaeve, veesõlmi jne projektijärgselt või mingil teisel moel koordinaattabelites ei nummerdata. 12 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond Koordinaattabelis esitatakse kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate plasttorustike diameetrid sarnaselt teostusmõõdistuse 2D joonisele välisläbimõõduna täismillimeetrites (De...). Teostusmõõdistatud ja olemasolevate teras-, malm-, asbesttsement-, keraamiliste- jne torude diameetrid esitatakse tabelis nimiläbimõõduga täismillimeetrites (DN ...). Töövõtja peab arvestama, et ehitusjärelevalve täiendaval nõudmisel võib osutuda vajalikuks koordinaattabelite vormistamine vastavalt Ehitisregistri nõuetele. Töövõtjal tuleb lisaks eelnevale järgida omavalitsuste ja tehnovõrkude valdajate tingimusi/nõudmisi ning arvestada nendest tingimustest/nõudmistest tulenevate kulutustega. Teostusmõõdistuse aruanded tuleb esitada Tellijale 3 eksemplaris paberkandjal ja 2 digitaalselt. Digitaalsed teostusjoonised (nende olemasolul ka lisajoonised) peavad olema esitatud AutoCAD 2004 (.dwg) formaadis vastavalt Majandus- ja taristuministri määruses nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” toodud nõuetele. Pinnakatete eemaldamine Asfaltkatte eemaldamine Kaeviku kohalt lahti freesitud teekatte maksimaalse pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud. Pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise Töövõtja kulul. Kruuskatte eemaldamine Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud kaeviku rajamiseks. Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Kaeviku rajamine Kaevikute kaevamistööde ulatus sõltub toru läbimõõdust ja pinnasest. Minimaalne kaeviku laius on 700 mm või torustiku läbimõõt +400 mm mõlemal pool toru. Kaevude kohal tuleb kaevik teha laiem, nii et kaevu serv jääb kaeviku seinast vähemalt 200 mm kaugusele. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, kuna see võib halvendada plasttoru külgtoetust. Talvetingimustes tuleb kaevikupõhi hoida külmumatuna. Kui võimalik, tuleb kaeviku põhi soojustada. Külmunud pinnas tuleb kaevikust eemaldada ning asendada tihendatud kuiva liivaga. Erilist hoolt tuleb kanda kaevikus oleva vee külmumise vältimiseks. Kaeviku kaevamisel tuleb järgida niivõrd, kui see on praktiliselt võimalik, etteantud suunda ja langu, tagamaks vajalikud mõõtmed kaeviku toestuseks ettenähtud kilpide ja toestuse paigaldamiseks, ning jätmaks piisavalt tööruumi. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud lähedalasuvate rajatiste kahjustamine. 13 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond Kaeviku küljed peavad olema ühetasased ilma oluliste sisselõigeteta pinnasesse. Kui sisselõige on siiski juhtunud, tuleb rakendada meetmeid tühemiku täitmiseks nii kiiresti kui võimalik või otsekohe pärast kaevikule toestuse paigaldamist. Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise erinevates kohtades. 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama. Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga. Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida. Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist, väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remontööd. Kulud selliste remonttööde eest kannab Töövõtja. Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega. Väljakaevatud materjali eemaldamine ja ladustamine, reovee purgimine Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika. Kaevetöödest ülejääva pinnase ladestuspaikade asukohad otsib Töövõtja ja kooskõlastab selle kirjalikult kohaliku omavalitsusega enne ehitustööde algust. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga (riik või eraomanik). Kokkulepped vormistada kirjalikult. Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike töödega, mis on seotud ladustuskohtadega (sh vajadusel juurdepääsutee rajamine, platsi ettevalmistamine, pinnase paigutamine, planeerimine jmt) ning transpordiga ladustuskohta. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. Kui väljakaevatud materjal on ladustatud killustik-kattega teele, siis tuleb tee peale materjali eemaldamist puhastada. Töövõtja tasub ladustamise tasud juhul kui see on Keskkonnaameti poolt määratud. Reovee või sademeveekanalisatsiooni veekogusse juhtimine on keelatud. Vastavalt vabariigi valitsuse määrusele „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” tohib ühisvoolsest kanalisatsioonist sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu suublasse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Ülevool võib töötada ainult siis, kui vastav vahekord on tagatud. Kaeviku toestamine Kaevikute seinad tuleb nende varisemise või lähedal asuvate rajatiste kahjustamise vältimiseks rajada sobiva nõlvusega või toestada. Toestatavate kaevikute seinad peavad 14 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või teiste mõjurite poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult. Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda. Kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikuma hakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või ehitusjärelevalve vastava nõude korral. Alati, kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada; millises osas seda tehakse, on ehitusjärelevalvel õigus juhiseid anda. Ehitusjärelevalvel on õigus vastava vajaduse ilmnemisel Töövõtjalt nõuda kaevikute toestuse tööjooniseid. Ehitusjärelevalvel on õigus anda Töövõtjale instruktsioone kaeviku toestamise, toestamise kõrvaldamise ja asendamise kohta. Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel. Veetõrjetööd Selleks, et ehitustööd võiksid toimuda kuivades tingimustes, tuleb kõik kaevikud hoida vabana igat liiki veest. Töövõtja võib ise valida kaevikutest vee kõrvaldamise meetodi tingimusel, et ehitusjärelevalvega on meetod eelnevalt kooskõlastatud. Ilma Tellija kirjaliku loata ei tohi vett juhtida mistahes veekogudesse, kanalisatsiooni, kraavi või jõkke. Tellija heakskiit meetodile ei vabasta Töövõtjat ühestki lepingust tulenevast kohustusest ega vastutusest. Töövõtja ei tohi juhtida pinnaseosakesi (liiva, muda või muid tahkeid aineid) sisaldavat vett mistahes olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku. Töövõtja poolt ehitustööde käigus kanalisatsiooni juhitava vee kogused ja juhtimise aeg tuleb kooskõlastada vee-ettevõttega. Töövõtja hangib ja kasutab piisava võimsusega (jõudlusega) seadmeid (pumpasid, nõelfiltreid) ja masinaid ning leiab vajaliku tööjõu, et teha vajalikud operatsioonid kaevikute kuivana hoidmiseks. Töövõtja rakendab kõik meetmeid, et vee eemaldamisega mitte kahjustada mingit osa töödest või külgnevatest omanditest. Kõik ajutised veetõrjerajatised (kraavid, tammid jne) tuleb teha sama hoolikalt kui püsirajatised ning need tuleb pärast kasutamise lõppu likvideerida (demonteerida) kui ehitusjärelevalve pole esitanud teisi nõudmisi. Ajutised veetõrjerajatised ei tohi kahjustada keskkonda ega mõjutada maavaldusi. 15 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond Torustiku tasanduskiht Kaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht. Tasanduskihi rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest. Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui De > 600 mm, siis dmax ei või ületada 60 mm. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Pärast aluspõhja valmimist näitab Töövõtja selle enne järgmiste ehitustööde algust ehitusjärelevalvele ette ja peab ehitusjärelevalvelt saama kooskõlastuse tööde jätkamiseks. Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) või suure põhjavee pealevooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon. Torustiku aluskonstruktsioon kooskõlastada ehitusjärelevalvega. Killustikalus (maks. fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega: - kaal: 150...200 g/m2; - tõmbetugevus: 10...15 kN/m. Ehitusjärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse töömahuloendis. Torustiku paigaldamine Torustiku paigaldustöödel tuleb järgida RIL77-2013 ja materjalide tootjate ettekirjutusi. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal. Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on esitatud tabelis: 5-1. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed Projekteeritud toru lang Lubatud Lubatud ‰ kõrvalekaldumine kõrvalekaldumine projekteeritud langust ‰ kõrgusest (mm) >5 1.5 50 3÷5 1.0 30 <3 1.0 20 16 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Kaevu siseneva(te) toru(de) põhja(de) kõrgus peab olema sama või suurem (kõrgem), kui väljuva toru põhja kõrgus. Vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised: - kõrguslik asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm; - asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm. Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja(te) juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu, vältida torude vigastamist. Torud või liitmikud, mis on vigastatud (nt paigaldustööde käigus), tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega Töövõtja kulul. Kanalisatsioonitorude paigaldamisel tagada toruotste täielik ulatus muhvi. Torustike vahekaugused määratakse RIL 77-2013 põhjal. Puhas horisontaalkaugus paralleelsete torude vahel peab olema vähemalt 300mm. Veetorustike sügavus peab olema vähemalt 1,8 m ja survekanalisatsioonitorustike sügavus peab olema vähemalt 1,6 m mõõdetuna toru pealt kuni maapinnani, kui joonistel pole näidatud teisiti. Kanalisatsioonitorustike sügavus peab olema vähemalt 1,2 m mõõdetuna toru pealt maapinnani, kui joonistel pole näidatud teisiti. Töövõtja peab arvestama materjalidega (torud, liitmikud), mis on vajalikud olemasolevate ja projekteeritud torustike omavaheliseks ühendamiseks. Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti hoolikalt. Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -10°C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. Järgida tuleb RIL 77 ja RYL 90, samuti materjalide tootjate juhiseid. Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede digitaalne pildistamine. Kanalisatsioonikaevude paigaldamine Kaevude liivalus peab olema tihendatud sellisel määral, et kõikides oludes oleks kaevu vajumine välistatud. Nõrga kandevõimega aluspinnase korral (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) tuleb kasutada tasanduskihi all sobivat aluskonstruktsiooni. Kaevud tuleb paigaldada täpselt vertikaalsesse asendisse ning selliste operatsioonide ajal nagu harutorustike ühendamine ja pinnase tihendamine kaevu ümber tuleb hoolega jälgida, et kaevude vertikaalne asend säiliks seni, kuni ümber kaevu olev kaevik on maapinnani täidetud. Kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb uuesti paigaldada. Kaevuluugid peavad olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ning paigutatud ümbritseva teekattega samale tasapinnale. Maksimaalne lubatud erinevus kaevukaane ja ümbritseva teekatte kõrguses on asfalteeritud ja plaatidega kaetud teekatte korral +/- 3 mm. Kruusakattega alal (tänavatel) peavad kaevukaaned olema paigaldatud 20 cm teekattest madalamale ja olema kaetud kruusaga. Sõiduteele paigaldatavate restkaevude luugi ribi suund ei tohi ühtida sõidusuunaga. Torustike soojustamine Kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,0 m mõõdetuna toru pealispinnast, tuleb soojustada. Vee- ja kanalisatsioonitorustike ristumiskohad truupide ja kraavidega tuleb soojustada, kui truubi sisepinna või kraavi põhja vahekaugus torust on vähem kui 1,2 m 17 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond kanalisatsioonitorudel ja vähem kui 1,5 m veetorudel. Soojustus tuleb paigaldada 2 m ulatuses mõlemale poole piki paigaldatavat torustikku ristumiskohast mõõdetuna või soojustuskoorikut kasutades. Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse paigutamiseks, survetugevus min 180 kN/m2, maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04W/mK. Kaeviku tagasitäide Torukaevikute tagasitäide tuleb teha juurdeveetud materjaliga (mineraalne liiv, kruus, killustik maks. osakese suurusega 32 mm). Kaeviku tagasitäite materjal peab olema ehitusjärelevalve poolt heakskiidetud. Tagasitäite materjal tuleb paigaldada ja tihendada kihtidena. Kaevikute tagasitäide tuleb teha ekskavaatori abil, täitematerjali kallamine torukaevikusse otse kallurilt on keelatud. Algtäide (toru pealt mõõdetuna kuni 0,3 m kõrguseni) täidetakse juurdeveetavast materjalist (üldjuhul mineraalne liiv maks. terasuurusega 2 mm, kasutatava materjali peab heaks kiitma ehitusjärelevalve) käsitsi ja tihendatakse samuti käsitsi. Tihendamise ajal tuleb vältida torude nihkumist. Täielikult täidetud kaeviku täite tihedus (Proctor-test) peab tiheduse määramiskatsel olema teede aluses osas vähemalt 0,98, haljasalal 0,9. Töövõtja peab vastavalt ehitusjärelevalve nõudmistele ja juhistele olema valmis seda tulemust tõestama. Töövõtja kannab kuni garantiiperioodi lõpuni tagasitäite tegemise kvaliteedi eest vastutust ja kannab vastavad kulud ning täidab vajadusel kaeviku uuesti. Töövõtja teeb kõik nõutavad tööd, et tagada aktsepteeritav pinnase seisukord kõikjal tööpiirkondades. Kõik vajalikud lisamaterjalid hangitakse ilma täiendavate kulutusteta Tellijale. Kõiki teekatte sissevajumisi, mis tekivad garantiiperioodil, käsitatakse mehaanilise tihendamise puudustena. Töövõtja on kohustatud sellised sissevajumised remontima ilma täiendavate kulutusteta Tellijale. Töövõtja peab kontrollima täitepinnast ja selle tihendatust testri abil (Loadman, Inspector-2 vms). Testiprotokollid allkirjastatakse Töövõtja vastutava isiku poolt, vajadusel ka teiste nõutavate isikute poolt. Testi protokollid tuleb edastada omavalitsusele ja ehitusjärelevalvele (Tellija esindajale) vahetult pärast testimist. Kõik testimisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse töömahuloendis. Maha jäetavad torustikud, kaevud ja muud seadmed Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud, kaevud, septikud jms tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud ja seaded tuleb otstest sulgeda betooniga. Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendatakse vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Maha jäetavad kogumiskaevud ja septikud tuleb enne seda tühjendada. Reovesi tuleb käsitleda vastavalt Jäätmeseadusele. Tuleohutus Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Kui objekti 18 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne), siis informeerib Töövõtja sellest koheselt kohalikke organeid ja ehitusjärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki kohalike organite ja ehitusjärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust. Lõhkeained ja õhkimine Lõhkeainete kasutamine ja õhkimine on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Töövõtja peab arvestama sellega, et ehitusgeoloogilise uurimistöö käigus tuvastati tugeva lubjakivi kiht torustiku paigaldussügavusest kõrgemal. Lubjakivi lõhkumiseks tuleb kasutada hüdrovasarat. Kõik lõhkumistöö teostamisega seotud kulud peavad olema arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse. Hoonete ja rajatiste kaitsmine 5.2.18.1 Üldosa Töövõtja vastutab, et kogu objektil või selle läheduses asuv nii ühiskondlikus kui ka eraomanduses olev vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks. Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta vigastada ega kõrvaldada. Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised valmistatud (rajatud) objektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid tuleb pärast kaevetööde lõppu üksnes Töövõtja kulul oma esialgsele kohale tagasi paigaldada. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös kohaliku omavalitsusega ja ehitusjärelevalvega leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat. Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. 5.2.18.2 Hoonete ja rajatiste kaitsmine Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste vundamentide kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Ohu vähendamiseks tuleb: kaevikute rajamisel kasutada 19 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond vähem vibratsiooni tekitavaid seadmeid; torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb toestada kasutades selleks sobivaimaid lahendusi. Hoonete ja rajatiste seisundi fikseerimiseks tuleb enne ehitustööde algust hooned ja rajatised pildistada (vt ptk Objekti pildistamine). Ilma ehitusjärelevalve ja hoone omaniku kirjaliku nõusolekuta pole lubatud hoonetega paralleelselt kulgevate torustike nihutamine hoonele lähemale kui 5 m. 5.2.18.3 Elektrikaablite kaitsmine Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Elektrikaablite asukoha määramiseks tuleb enne ehitustööde algust kutsuda kohale tehnovõrgu valdaja (Elektrilevi OÜ) esindaja. Kaablite kaitsetsoonis 1 m tuleb kõik kaevamistööd teha käsitsi. Ehitustööde käigus lahti kaevatud kaablid tuleb toestada ja kaitsta vigastuste eest. Projekteeritud torustike asukoha kattumisel kaabelliinidega tuleb vajadusel kattuv lõik ümber tõsta või asendada uue kaabliga kaitsetorus uues asukohas kogu kattuvuse pikkuses. Asenduskaabli tehnilised näitajad peavad olema vähemalt samaväärsed. Projekteeritud torustiku ristumisel elektrikaablitega tuleb kaabel vajadusel paigutada lõhestatud kaitsetorusse läbimõõduga 160 mm kogu kaeviku laiuselt. Elektrikaabli ümberpaigutamise, asendamise või lõhestatud kaitsetorusse paigutamise otsustab ehitusjärelevalve koostöös kaabelliinide valdajaga. 5.2.18.4 Sidekaablite kaitsmine Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Sidekaablite asukoha määramiseks tuleb enne ehitustööde algust kutsuda kohale tehnovõrgu valdaja esindaja. Kaablite kaitsetsoonis tuleb kõik kaevamistööd teha käsitsi, ehitustöid võib teha ainult Telia Eesti AS tööloa alusel. Ehitustööde käigus lahti kaevatud kaablid tuleb toestada ja kaitsta vigastuste eest, sidekanalisatsiooniga ristumisel tuleb tellida pärast kaeviku kinniajamist (mitte varem kui 2 nädalat) Eltel Networks AS-lt sidekanalisatsiooni läbivuse kontroll antud lõigus. Kanali mitteläbitavuse avastamisel torud remontida vastavalt omanikult saadud juhistele. Juhul, kui ehitustööde käigus selgub, et projekteeritud torustike asukohad kattuvad maakaablite või sidekaablitorustikega tuleb tehnovõrkude ümberpaigutamine, asendamine või kaitsetorusse paigutamine lahendada kohapeal koostöös ehitusjärelevalve ja tehnovõrkude omanikega või esindajatega. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nende ülesõit on keelatud. 5.2.18.5 Geodeetiliste märkide kaitsmine Ehitustööde tegemisel ette jäävad geodeetilised kindelpunktid tuleb koostöös kohaliku omavalitsusega ümber paigaldada või taastada. Töövõtja peab arvestama kulutustega, mis on seotud geodeetiliste kindelpunktide taastamise või ümberpaigutamisega. Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada endisel kujul. 5.2.18.6 Puude ja haljasalade kaitsmine Ehitustööde ajal peavad olema puude tüved ja võrad kaitstud võimalike vigastuste tekitamise eest. Töövõtja ei või ilma ehitusjärelevalve ja kohaliku omavalitsuse esindaja kooskõlastuseta eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või jalgteedega külgnevat puud. 20 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui ehitusjärelevalve arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga vigastatud puu või taastab kahjustatud haljasala. Teekatete ja haljasalade taastamine 5.2.19.1 Üldist Katete taastamised tuleb teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjale ja Maanteeameti nõuetele. Kõik tänavaelemendid, nagu tänavakate, äärekivid, jalgteed, piirded, teekattemärgistus haljasalad jne, mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul nii, et see rahuldaks ehitusjärelevalve nõudmisi. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Enne ehitustööde vastuvõtmist ehitusjärelevalve poolt peab omavalitsus ja vajadusel ka eraomanik(-ud) olema haljastus ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja. Liiklusmärkide, piirdepostide, teetruupide, kirjakastide ja teiste ehitustööde käigus ajutiselt eemaldatud objektide algne seisukord tuleb taastada. Teekatete taastamisel tuleb tagada Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Tee seisundinõuded“ esitatud nõuded. Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehnoloogiate järgimine. Teealuses osas peab kaeviku tagasitäide olema tehtud kruusliivaga, mille filtratsioonimoodul on min. 0,5 m/ööpäevas. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Alljärgnevalt on kirjeldatud asfaltkatte, kruusast katte ja haljasalade taastamist. Juhul, kui esineb pinnakatteid (eelkõige kinnistutel) mida pole alljärgnevalt kirjeldatud tuleb need taastada esialgse konstruktsiooniga ja vähemalt ehituseelse kvaliteediga arvestades seejuures ehitusjärelevalve poolt esitatud nõudmiste ja ettepanekutega. Juhul kui kohaliku omavalitsuse kaevetööd eeskiri erineb alljärgnevast, siis on ülimuslik kohaliku omavalitsuse eeskiri. 5.2.19.2 Katendite taastamine Peale ehitus- ning tagasitäitetööde lõpetamist tuleb taastada kõik tööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, bet. kivid, muru, jne.). Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt. Projekteeritud katendikonstruktsioonid Kahekihilise asfaltkatte taastamine: - aluskiht AC base 70/100, h= 6 cm - AC 12 surf 70/100 (100%tardkivi), h= 5 cm - Killustikalus E≥170 MPa 20 cm - Dreenkiht keskliivast K=0,98; Kf≥1 m/ööp min 20 cm - Täitepinnas (liiv) Kt=0,98; Kf≥0,5 m/ööp vastavalt vajadusele - Tasandatud aluspinnas Ühekihilise asfaltkatte taastamine: 21 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond - AC 12 surf 70/100 (100%tardkivi), h= 5 cm - Killustikalus E≥170 MPa 20 cm - Dreenkiht keskliivast K=0,98; Kf≥1 m/ööp min 20 cm - Täitepinnas (liiv) Kt=0,98; Kf≥0,5 m/ööp vastavalt vajadusele - Tasandatud aluspinnas Kruuskatte taastamine: - Purustatud kruus (segu nr 6) 20 cm - Täitepinnas (liiv) Kt=0,98; Kf≥0,5 m/ööp vastavalt vajadusele - Tasandatud aluspinnas Haljasala katte taastamine: - Muru (külvinorm 20…30 g/m2) - Kasvupinnas (maksimaalne osakeste suurus 20 mm) 10 cm - Tasandatud aluspinnas 5.2.19.3 Nõuded materjalidele Katendi ehitus teostada kooskõlas kehtivate „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” tooduga. Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast Tellija heakskiitu. Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 140MPa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel. Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Erinevate kihtide vuugid ei tohi langeda kokku. 5.2.19.3.1 Asfaltsegud Asfaltkatte taastamisel tuleb lähtuda seadusandluses tulenevatest ja/või Maanteeameti ning kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud normidest ja nõuetest. Enne asfaltkatte taastamist tuleb olemasoleva asfaltkatte servad ning katte pind puhastada tolmust ja porist ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist. Kõik olemasoleva asfaltkatte servad tuleb ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte töövuukide arv peab olema minimaalne. Väikesed asfalteeritavad alad (kuni 20 m²) tuleb tingimata asfalteerida ilma töövuukideta. Töövuugid ja vana ning uue asfaldi liited tuleb katta bituumenemulsiooniga ja peeneteralise graniitkillustikuga. Kaevuluugid tuleb asfalteerimisel paigaldada teepinnaga samale tasapinnale (± 3 mm) ning sama kaldega. Taastatava asfaltkatte ebatasasus ei tohi ületada 3 mm/3 m risti tänavat ja 4 mm/3 m piki tänavat. Asfaltkatte pinna kahjustamisel ehitusmasinatega tuleb vähemalt 50 mm paksune pealiskiht üles freesida ja asendada uue asfaldiga. Sellise töö ulatuse määrab Insener. Keelatud on asfalteerimistööde teostamine kui valitsevad ilmastikutingimused (nt vihm, temperatuur) tingivad ebakvaliteetse tulemi. Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud dokumendis: „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, tabel 1: Asfalt- ja mustsegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314. 22 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond AC 12 surf 70/100 jämetäitematerjali omadused peavad vastama järgmistele kategooriatele: • GC90/15; FI20;LA30;AN19;FNaCl4 (asf. katendite ehitamise juhis 23.12.2015, Tabel 1); • Asfaldisegu jämetäitematerjalina tuleb kasutada min 45% ulatuses graniitkillustikku. Killustikalus peab vastama nõuetele GC80/20; C90/3; LA30; F4; FI20; f4; E=170 Mpa (kõnniteedel 140 MPa). Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/ööp (Proctor-teim). Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse (EVS-EN 13286-2 järgselt) ning optimaalse niiskuse juures GOST 25584- 90 lisa 5 kohaselt kuni vastavasisulise rahvusliku standardi EVS 901-20 jõustumiseni. EVS- EN 13286-2 järgsed katseandmed tuleb esitada filtratsioonimooduliga ühes ja samas laboriprotokollis. Täiteliiv peab vastama nõuetele : k=0,98; KF=0,5 m/ööp. 5.2.19.3.2 Haljastus Ehitustööde teostamisel puudele lähemal, kui 2m, tuleb kaevetöid teostada käsitsi, et puu juurestikku minimaalselt kahjustataks. Lisaks ei tohi ehitustööde käigus liikuda masinatega säilitatavale kõrghaljastusele lähemale, kui 3m, mis võib kahjustada puu juurestikku (eriti kaskede omi). Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina (Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%. Tööohutus Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et ei töölised, tavakodanikud ega keskkond oleks ohustatud. Alati tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Tööohutust kontrollib ehitusjärelevalve. Kõik tööohutusalased juhtumid tuleb kajastada igakuises aruandluses vms. Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termoisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid ja muud sarnased meetmed peavad olema rakendatud. Selleks, et vältida personali juhuslikku kontakti seadmete pöörlevate osadega, ohtlike masinatega, mehhanismidega, kuumade pindadega, elektrivoolu all olevate osadega ja 23 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond muude ohuallikatega, peavad olema paigaldatud kaitsepiirded. Kaitsepiirded peavad olema jäigad, kindlalt paigaldatud ning tehtud nii, et neid ei peaks normaalses tööolukorras, jooksva hoolduse tegemisel ega rutiinsel inspekteerimisel kõrvaldama. Sellised kaitsepiirded võivad olla valmistatud traatvõrgust, pressitud metallist või muust korrosioonikindlast perforeeritud materjalist. Seal kus vajalik, tuleb kaitsepiirete kinnitusel kasutada elektritoite blokeeringut, et lubada masinate töötamist üksnes siis, kui kõik kaitsepiirded on paigas ja korralikult kinnitatud. Avariiseiskamislülitid peavad olema paigaldatud kõikide ajamite juurde nii ajutistel kui ka korralistel töödel. Ehitusaegne veevarustus ja kanalisatsioon Töövõtja vastutab kõigi ajutiste rajatiste hankimise (valmistamise) ja paigaldamise eest. Töövõtja koordineerib ja paigaldab kõik ajutised rajatised vastavalt omavalitsuse või vee- ettevõtte poolt esitatud nõudmistele ning kohalikele seadustele ja määrustele. Pärast tööde lõppu või kui puudub edasine vajadus nimetatud ajutise rajatise järele, tuleb rajatis eemaldada ja ehitusplatsil taastada esialgne kord. Kõik ajutise rajatisega seotud kulud sh paigaldamine, hooldamine, ümberpaigaldamine ja eemaldamine ning avariitööd katab Töövõtja. Töövõtja kohustus on tagada ajutise veevarustus (ehituslikel eesmärkidel, hügieeni otstarbel, olmevesi, torustike läbipesu ja katsetamine) objektil. Tellija tagab olemasolevast ühisveevärgist selle tarvis vee ning tasu vee eest ei võta. Torustike asendamisel või taastamisel on lubatud tavatarbijatel katkestada veega varustamine ehitustegevusest mõjustatud tööde piirkonnaga külgnevatele kinnistutele maksimaalselt 4 tunni jooksul. Ettevõtetel ja asutustel, millel on tehnoloogiliselt vajalik katkematu veevarustus, on lubatud veevarustuse katkestamine ainult ümberühenduste tegemise ajaks, katkestuse aeg ja kestus tuleb iga ettevõtte või asutuse esindajaga täiendavalt kooskõlastada. Maksimaalselt 1 tunniks on lubatud katkestada reo- ja sajuvee ärajuhtimine. Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse, kaasaarvatud veemõõtmine, selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alustamist. Teenuste säilitamise tehnilised lahendused peavad olema kinnitatud Tellija poolt. Kõikidel sellistel juhtudel tuleb mõjustatud kinnistuid ning Tellijat kirjalikult teavitada Töövõtja poolt vähemalt 3 tööpäeva enne teenuste katkestamist. Paigaldatavate torustike ja seadmete katsetamine 5.2.22.1 Üldist Kõik torustiku katsetamiseks vajaliku seadmestiku ja toruarmatuuri hangib, paigaldab ja demonteerib Töövõtja omal kulul. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja paigaldab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Enne torustiku testimist peab torustiku õlist, liivast jt. kahjulikest ainetest puhastama. Torustiku lahtised otsad tuleb sulgeda katete või äärikutega (pimedatega). Torustikku tuleb kontrollida enne ja pärast täitmist. 5.2.22.2 Isevoolse kanalisatsioonitorustike katsetamine Pärast kanalisatsioonitorustike paigaldamist, teeb Töövõtja igale torustikulõigule survepesu ja sisemise videouuringu värvikaamera abil. Ehitusjärelevalvele tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama ehitusjärelevalve jälgida uuringuprotsessi. Torulõikude ja/või ühenduste halva nähtavuse korral võib osutuda vajalikuks torustike puhastamine ja kontrollitavast süsteemist vee 24 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond möödapumpamine, mis toimub Töövõtja kulul. Lõpliku videouuringu tegemise ajal ei ole lubatud (reo)vee juhtimine läbi uuritava torustikulõigu, kuna see võib torustiku uuringut segada. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata: - torude ühendustele; - toru ja kaevude ühendustele; - kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele; - torude pragudele, kujumuutustele, pinnakahjustustele, läbivajumistele, leketele, pinnasele või muudele objektidele torustikus jne. Nimetatud kohtadel tuleb kaamerat aeglaselt liigutada ja anda ülevaade kõikidest komponentidest. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Videouuringute aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris Tellijale. Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud torustiku videouuringud DVD-l. Ebakvaliteetsed videoülesvõtted, mis ei anna fokuseeritud, korralikult valgustatud ja nähtavat pilti torustikust, kõrvaldatakse. Ebakvaliteetsed TV-uuringud tehakse uuesti Töövõtja kulul. Igale videolindi sildile ja karbile märgitakse filmimise kuupäev, kellaaeg, filmitud torustik ja selle asukoht. Vajadusel võib ehitusjärelevalve nõuda kanalisatsioonitorustike katsetamist vastavalt EVS- EN-1610:2007-le. Pärast edukaid katsetusi ühendatakse torustikulõik süsteemiga ning ajutise torustiku võib demonteerida. Kasutus- ja hooldusjuhendid Töövõtja peab esitama kõikide seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud. Juhendid peavad olema koostatud detailsusega, mis võimaldab Tellija personalil käivitada ja juhtida protsesse, hooldada ja remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Juhendid ja käsiraamatud peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja illustratsioone. Juhendid ja käsiraamatud peavad olema eestikeelsed. Töövõtja peab koostama vajalikud ohutustehnikajuhendid. Juhendid peavad olema koostatud heal asjatundlikul tasemel, järgima sisu loogilist ülesehitust, sisaldama arusaadavaid viiteid nii objektidele kui ka joonistele ja peavad sisaldama vähemalt järgmist: - juhendi või käsiraamatu kasutusjuhendit ja lühendite seletust; - kõikide süsteemide kirjeldust ja omavahelisi seoseid; - elektri- ja automaatikasüsteemide kirjeldust; - tootjate ja esindajate kontaktandmeid ning aadresse; - töörežiimide kirjeldust, kontrolliprotseduurid; - hoolduse sisu ja välte (päevane, nädalane või vastavalt töötundidele jne) ning märkusi selle kohta, millist hooldust või remonti võib teha ainult esindaja või valmistajatehas ise. Kõik juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud kasutajasõbralikult ja arusaadavas keeles ning vajadusel koos lisaselgituste ning illustratsioonidega. Need peavad olema 25 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond köidetud ja valmistatud selliselt, et neid oleks võimalik pikaajaliselt kasutada. Juhendid tuleb esitada digitaalselt ja kahes eksemplaris paberkandjal. 5.3 KESKKONNA OSA Ehitustööde ajal tuleb säilivate puude tüvesid võra ja juurestikku kaitsta vigastuste eest. Tüvekaitsed ja nende paigaldamine ei tohi omakorda kahjustada puud. Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine puude juurtel või ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast ja puude ainevahetus on häiritud. Kaevetööde käigus tuleb kaitsealuse objekti alal või kaitsevööndis rakendada järgmisi kaitsemeetmed: - kaevetööga seotud alal tuleb piirata üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga; - kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldada puudele tüvekaitsed ning sügavamal kui 1m teha kaevetöö käsitsi; - kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajada tõkendid, mis väldivad juurestiku kahjustamist pinnase nihkumise tagajärjel; - tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine tuleb kooskõlastada keskkonnaametiga. Peenemad juured lõigata läbi sirgelt terava lõikevahendiga; - kuivaperioodil kasta kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured katta kuivamise vältimiseks; - juurestiku kaitsealal liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel, katta maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise; - kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel; - paljastunud puujuured tuleb külmumise ja kuivamise eest katta ning kuival perioodil kasta. Leevendusmeetmena näha ette maapinna õhustamist ja kobestamist. Hoonete ja tehnovõrkude planeerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standardi EVS 843:2003 tabeli 9.13 nõuetele. Ehitus- ja/või haljastusprojektides kavandatud istutusmaterjal peab vastama Eesti Standardi EVS 778:2001 "Ilupuude ja põõsaste istikud" nõuetele. Standard määrab istiku juurepalli, rinnasdiameetri ja võra suhte. Mõjud väliskeskkonnale Ehitustööde tegemine segab ja häirib avalikkust. Seetõttu on oluline, et Töövõtja vähendaks ja leevendaks ehitustööde negatiivset võimalikku mõju. Järgnevalt on toodud ära nn keskkonnajuhtimise kava, kus on ära märgitud soovitused ja nõudmised, mida Töövõtjal tuleb tagada keskkonna võimalikult minimaalne negatiivne mõjutamine. - Soovitus. Kasutada vibratsiooni vähendavaid ja müra summutavaid seadmeid ja rajatisi. - Nõue. Vähendada tolmu ja prahi tekkimist ning elanikkonnale ebamugavuste põhjustamist järgides häid tööde teostamise ja ehitusplatsi jälgimise tavasid. Vähendada ehitustööde käigus tekkiva tolmu levimist, soovitav on tänavaid aeg-ajalt kasta veega. - Nõue. Tööd teha vastavalt omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktidele. Vältida tööde tegemist öösel. - Nõue. Vähendada materjalide tarne ja ehitustööde tegemisega kaasnevaid ebamugavusi tehes ehitustöid ja transportides materjale tiheda liiklusega tänavatel ainult väljaspool tipptunde ja kitsastel tänavatel elamurajoonides üksnes päevasel ajal. Väljakaevatud pinnase transportimine põhjustab ehituse ajal tihedat liiklust, 26 (27) Töö nr 20-80 Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kose alevik, Kose vald, Harju maakond tolmu ja müra. Ebameeldivusi saab vähendada hoolika transpordigraafiku ja –teede planeerimisega ning veokite valikuga. - Nõue. Tiheasustuspiirkonnas torustike ehitamine eeldab tööpiirkonna rajamist (k.a. väljakaevatud pinnase ladustamine). See häirib, eriti kitsastel tänavatel, liiklust kui just ei rakendata vastavaid meetmeid, s.t avalikkuse teavitamist teostatavatest ehitustöödest, liikluskorralduse hoolikat planeerimist ja ettepanekuid alternatiivsete teede kasutamiseks, veokite ebavajaliku parkimise vältimist ja mittevajaliku materjali ladustamist. - Nõue. Liikluse korraldamisest, veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise katkestamisest ehitustööde käigus ning ajutise veevarustuse korraldamisest tuleb avalikkust informeerida arvestades Tellija poolt antud juhiseid. - Nõue. Tagada, et kõik torustikud on rajatud järgides vastavaid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida lekete tekkimise ohtu ja reovee infiltratsiooni. - Nõue. Teha pidevat järelevalvet seadmete korrasoleku üle ja järgida häid kasutamistavasid. - Nõue. Tagada tööohutusnõuete täitmine kasutades sobivaid tööriistu, seadmeid ja kaitsemeetmeid. - Nõue. Tööd tehes tuleb järgida kohalikke tervisekaitse ja tööohutusnõudeid. - Nõue. Tehnovõrkude kaitsmiseks ja vigastamise vältimiseks tuleb nende asukoht enne tööde algust täpselt ära kindlaks teha ja tähistada. - Nõue. Keskkonnale ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest vastutab Töövõtja. - Nõue. Ehitustööde käigus tekitatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab Töövõtja omal kulul ja võimalikult kiirel viisil. Ehitusjäätmed Ehitusprahi, materjalijääkide ja muude ehitusjälgede eemaldamine tuleb korraldada perioodiliselt, vastavalt uute rajatiste valmimisele ilma tööde lõplikku valmimist ära ootamata. Koristamistööde käigus tekkinud prügi kuulub Töövõtjale ja see tuleb eemaldada ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning käidelda vastavalt jäätmeseaduse ning selle rakendusaktides ette nähtud viisil. Kõik veokite ja ehitusmehhanismide poolt avalikele aladele (tänavatele jm) kantud pinnas ja praht tuleb koristada Töövõtja poolt. Töövõtja toob Tellija poolt ette antud ladestuskohta likvideeritavate torustike metall fassoonosad ja r/b kaevude kaaned koos luukidega. Kui ehitusprahi kõrvaldamist ja teisi koristustöid ei ole ehitustööde käigus Töövõtja poolt õigesti korraldatud, võib Tellija väljamakseid osaliselt kinni hoida, kuni nõutavad tööd on korralikult tehtud. Kõik üleliigsed materjalid või materjali jäägid, mis jäävad pärast kaeviku tagasitäite lõpetamist objektile, tuleb sobival moel 24 tunni jooksul pärast iga lõigu tagasitäite lõpetamist objektilt koristada Töövõtja kulul. Jäätmete käitlemise võimaluste kohta saab informatsiooni kohalikust omavalitsusest. Reovee kogumiskaevud/-mahutid tuleb tühjendada selleks ette nähtud kohta. Koostas ja konntrollis: Kadi Rajala-Pihl 27 (27) Kose Vallavalitsus Teie 07.05.2020 [email protected] Hariduse 1 Meie 14.05.2020 nr 15-2/20/18210-4 Kose alevik, Kose vald, 75101, Harju maakond Ehitusloa nr 2012271/09503 eelnõu Esitasite 07.05.2020 läbi ehitisregistri Maanteeametile kooskõlastamiseks ehitusloa nr 2012271/09503 eelnõu, mille eesmärgiks on anda ehitusluba kanalisatsioonitorustiku rajamiseks riigitee nr 12 Kose-Jägala maaüksusele km 3,71-3,78. Ehitusloa eelnõu aluseks on Heka Projekt OÜ töö nr 20-80 „Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine“. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Heka Projekt OÜ töö nr 20-80 „Kose aleviku Kehra mnt kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 7. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 9. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Asendiplaan Katete taastamine Seletuskiri Isikliku kasutusõiguse ala plaan Ave Talli 56652509 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel