dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Pärnumaa Pärnu linn Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning KSH algatamine

Maanteeamet · 15. mai 2020
Viit
15-2/20/23470-1
Registreeritud
15. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Anna Palusalu (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
11. juuni 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf476 KB
  • 📎Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hooldu.asice2126 KB

Sisu (failidest)

Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja koostöötegijad 12.05.2020 nr 8-4/10025-5 Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine OÜ Rail Baltic Estonia on esitanud Pärnu Linnavalitsusele Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu algatamise ettepaneku. Kaubajaama ja hooldekskuse planeeringu ala ulatub nii Pärnu linna kui Tori valla territooriumile ning algatatakse mõlema omavalitsuse territooriumil eraldi. Pärnu linna ulatuv planeeringu ala paikneb Niidu ettevõtluspiirkonnas, Pärnu linna piiril endise Tammiste raudtee infrastruktuuri alal ning selle lähiümbruses. Planeeritava kompleksi suurem osa jääb Pärnu linna territooriumile. Planeeringuala suurus kokku on ca 128 ha, millest Pärnu linna territooriumile jääb 99,63 ha. Taotluse kohaselt võib planeeringu koostamise käigus vajaduse korral ja põhjendatud juhul planeeringuala laiendada näiteks logistilise funktsioneerimise, tunneli/silla ruumivajaduse vms tõttu. Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala kruntide maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud raudtee- ja üldmaa. Arendustegevuse elluviimiseks tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta Pärnu linna üldplaneeringut kuna olemasolev raudteemaa ala muudetakse ümber transpordimaa, tootmismaa ja ärimaa juhtotstarbega alaks, olemasolev üldmaa ala muudetakse osaliselt liiklus- ja tootmismaaks ning olemasolevatele elamumaadele tuleb leida piirkonda sobiv otstarve. Keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument koostatakse transpordi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse KeHJS seaduse § 33 lõike 1 alusel, otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav KSH korraldamine, lähtutakse planeerimisseaduse § 142 lg 3 kohaselt detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Otsuse eelnõu ja planeeringu lähteseisukohad esitatakse arvamuse avaldamiseks isikutele, kelle õigusi või huve võib planeering puudutada ja isikutele, kes on avaldanud soovi Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee olla selle koostamisse kaasatud. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirneva kohaliku omavalitsuse üksusega. Siinkohal esitab Pärnu Linnavalitsus Teile ettepanekute avaldamiseks „Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ otsuse eelnõu. …………….. EELNÕU PÄRNU LINNAVOLIKOGU OTSUS Pärnu juuni 2020 nr Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine OÜ Rail Baltic Estonia on esitanud 27.03.2020 Pärnu Linnavalitsusele Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu algatamise ettepaneku. Planeeringu koostamise eesmärgiks on rajada Pärnu linna üldplaneeringus märgitud Niidu tööstuspiirkonnas, Tammiste raudtee ja Tori valla üldplaneeringus märgitud Surju metskonna aladele Rail Baltica (edaspidi RB) põhitrassi infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskus ja kaubaterminal, koos vajalike juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga ning asjakohaste tehnovõrkudega, arvestades perspektiivse multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama suunas ja perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli või silla ruumivajadusega. Alale kavandatakse:1. RB kaubarongide teenindamiseks mõeldud kaubaterminali, kus on võimalik kaupade ümberlaadimine raudtee- ja maanteetranspordi vahel, ladustamine, sorteerimine, koosseisude komplekteerimine jne; 2. RB Pärnu piirkonna hoolduskeskust, mis on RB taristu tehnilise toe baas, kus muuhulgas baseeruvad eriotstarbelised rongid (nt hooldus-, pääste- jne), jooksva hoolduse materjalide ladu ja kust teostatakse taristu jooksev hooldus. Kaubajaama ja hooldekskuse ala ulatub nii Pärnu linna kui Tori valla territooriumile ning algatatakse mõlema omavalitsuse territooriumil eraldi. Pärnu linna ulatuv planeeringu ala paikneb Niidu ettevõtluspiirkonnas, Pärnu linna piiril endise Tammiste raudtee infrastruktuuri alal ning selle lähiümbruses. Planeeritava kompleksi suurem osa jääb Pärnu linna territooriumile. Planeeringuala suurus kokku on ca 128 ha, millest Pärnu linna territooriumile jääb 99,63 ha. Taotluse kohaselt võib planeeringu koostamise käigus vajaduse korral ja põhjendatud juhul planeeringuala laiendada näiteks logistilise funktsioneerimise, tunneli/silla ruumivajaduse vms tõttu. Võimalik ala laiendamise vajadus on Jaama tänava ühendamiseks Suurele ümbersõidule 2 ja Niidu ning Tammiste piirkonna ühendamiseks kergliiklusele. Pärnu maakonna planeeringuga on üheks võimalikuks kaubajaama alaks ette nähtud olemasolev Kaubajaama ala Pärnu linnas. Kavandatav arendus on mahukam kui olemasolev kaubajaama ala ning seetõttu on ettevõtluspiirkonna arendamiseks vajalik kaasata ümbritsevad, valdavalt üldmaa funktsiooniga alad. Koostatavas Pärnu linna üldplaneeringus kuulub käsitletav ala Pärnu Kaubajaama arenguala A14 alla, kus vastava objekti arendamisega on juba arvestatud ning sätestatakse, et kaubajaama kavandamise korral on vajalik koostada kogu võimalikku arenduspiirkonda hõlmav planeering koos asjakohaste mõjude hindamisega. Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala kruntide maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud raudtee- ja üldmaa. Arendustegevuse elluviimiseks tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta Pärnu linna üldplaneeringut kuna olemasolev raudteemaa ala muudetakse ümber transpordimaa, tootmismaa ja ärimaa juhtotstarbega alaks, olemasolev üldmaa ala muudetakse osaliselt liiklus- ja tootmismaaks ning olemasolevatele elamumaadele tuleb leida piirkonda sobiv otstarve. Kaubaterminali ja põhitrassi infrastruktuuri hoolduskeskuse, teede ja platside ning trasside täpne paigutus planeeritaval maa-alal selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Katastriüksuste piire, mis langevad kokku omavalitsuste piiridega, ei muudeta. Planeeringualaga hõlmatud kinnistute ulatuses võib osutuda vajalikuks kruntide piiride ulatuslik muutmine. Osade planeeringusse kaasatavate kinnistute katastriüksuse piire võidakse osaliselt muuta maksimaalselt kaasatava osa ulatuses. Krundipiiride muutmise vajadus kuulub täpsustamisele detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt rööbasteede ja muude rajatiste täpsetele asukohtadele. Seoses planeeritava objekti suure mahuga kuuluvad moodustatavate kinnistute kasutusotstarbed ja nende kombinatsioonid, vastavalt konkreetsete taristuobjektide ning hoonete täpsetele asukohtadele, väljatöötamisele detailplaneeringu koostamise käigus. Samuti kuuluvad ehitusõigust ja -tingimusi puudutavad näitajad nagu hoonestusalad, ehitisealune pind, hoonete arv, jaotus põhi- ja abihooneteks, korruselisus jms väljatöötamisele detailplaneeringu koostamise käigus. Kaubajaama arenduse näol on tegemist keeruka ja suuremahulise ettevõtlusala kavandamisega Pärnu linna, millega kaasneb piirkonna liikluskeemi muutmine ja laiem avalik huvi. Detailplaneeringu koostamise käigus on tõenäoline, et detailplaneering võib kaasa tuua planeeringualale jääva kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. Kuigi täpne planeeringulahendus kuulub väljatöötamisele planeeringu koostamise käigus, on detailplaneeringu algatamise taotluse juurde lisatud võimalik lahendust kajastav tsoneerimise eskiis ja lahendusskeem. Eskiisi kohaselt lahendatakse 1435 mm rööpmelaiusega kaubaterminal ja Rail Baltica põhitrassi infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskus võimalikult kompaktsel alal Niidu tööstuspiirkonna põhjaosas. Juurdepääs planeeritavale objektile tagatakse Niidu tänavalt. Arvestatud on Lauka tänava perspektiivse väljaehitamisega veotänavana, kust on võimalik tagada täiendav juurdepääs planeeritavale kompleksile ja perspektiivis luua ühendus Pärnu suure ümbersõiduga. Selleks 3 tuleb planeeringus arvestada maanteesilla või tunneli ruumivajadusega RB põhitrassi ületamiseks. Rajatava kaubaterminali ja Rail Baltica põhitrassi infrastruktuuri hoolduskeskuse ligipääs lahendatakse Surju metskond 49 kinnistute rajatavate eraldi rööbasteedega (vahetult põhitrassi kõrval), mis ühendavad hoolduskeskust RB põhitrassiga. Kaubajaamale rajatakse eraldi rööbasteedega juurdepääs lõuna suunast, mis ühendab kompleksi Pärnu kaubajaamaga. Kaubaterminali alale planeeritakse kuni kuus 1435mm rööpmepaari selliselt, mis võimaldaks ümberlaadimist mõlema rööpmepaari vahel (kahveltõstukid ja laadurid, vajalikud kaldteed ja rambid sõidukite maha/peale laadimiseks). Olemasolevad 1520mm rööbastee lõigud, mis praegu on paigaldatud Pärnu jõe ja Pärnu- Kaubajaama vahele, demonteeritakse. Kauba tänav Rail Baltica koridoriga ristumispunktis Pärnu- Kaubajaama poolt liiklemiseks nähakse ette sulgeda. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadus Keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument koostatakse transpordi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Vastavalt KeHJS paragrahv 6 punkt 1 lõikele 14 on olulise keskkonnamõjuga tegevus muuhulgas uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed; Eskiisiga planeeritakse kokku rohkem kui viis hargnevat jaamateed arvestades kokku laadimisteid ja neile lisanduvaid hoolduse ja pääste jaoks vajalike jaamateid. Kaubaterminali jaamateede pikkus on eskiisis ca 1450 meetrit. Arvestades Rail Balticut kui olulise avaliku tähelepanu all olevat ning keskkonda oluliselt mõjutavat objekti on Pärnu kaubaterminali püstitamise näol tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning seega tuleb detailplaneeringuga koos läbi viia KSH menetlus vastavalt KeHJS nõuetele. Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse KeHJS seaduse § 33 lõike 1 alusel, otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 4 Kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav KSH korraldamine, lähtutakse planeerimisseaduse § 142 lg 3 kohaselt detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Otsuse eelnõu ja planeeringu lähteseisukohad esitatakse arvamuse avaldamiseks isikutele, kelle õigusi või huve võib planeering puudutada ja isikutele, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirneva kohaliku omavalitsuse üksusega. Lähtudes eeltoodust ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 1, § 34 lg 2, § 33 lg 1 ja 3, planeerimisseaduse § 142 lg 3 ja § 77 lõike 1 ning Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 2 p 3 alusel ning arvestades OÜ Rail Baltic Estonia 27.03.2020 esitatud avaldust Pärnu Linnavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine 1.1. Planeeringu koostamise lähteseisukohad: - Kaubaterminali ja hoolduskeskuse, teede ja platside ning trasside täpne paigutus planeeritaval maa-alal selgitada välja detailplaneeringu koostamise käigus; - Planeeringuga lahendada piirkonna täpne maakasutus, mis valdavalt on tootmismaa, ärimaa, transpordimaa ja üldmaa ning täpsustada piirkonna krundistruktuur; - Olemasolevatele planeeringualale jäävatele elamumaadele (Kauba tn 8 ja 12) tuleb leida kavandatavat arendust arvestades sobiv kasutus nagu näiteks ettevõtlusala (ärimaa/tootmismaa) või puhverala (üldmaa). Planeeringu koostamisega võib kaasneda sundvõõrandamise vajadus Kauba tn 6, 6a, 8 kinnistute osas; - Koos planeeringuga esitada piirkonna laiem liiklusskeem arvestades erinevate liiklejagruppide juurdepääsu vajadusi. Ettevõtluspiirkonna juurdepääs veoliiklusele tuleb tagada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu ja vältida Jaama tänavale veoliikluse suunamist. Näha ette Lauka tänava pikendamine avaliku veotänavana. Arvestada perspektiivse multimodaalse koridori rajamise vajadustega Pärnu sadama suunas. Arvestada perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga (Lelle-Pärnu raudteetrassi suunas) ning sellest tuleneva tunneli või silla ruumivajadusega üle Rail Batlic raudtee (edaspidi RB). Lahendada tuleb optimaalne ja turvaline kergliiklejate ühendus Niidu ettevõtluspiirkonna ja Tammiste elamupiirkonna vahel. Kaaluda juurdepääsu võimaldamiseks Surju metskond 12 kinnistut läbiva tee pikendamist Kase tänavani ja täiendava kergliiklejate ülepääsu kavandamist üle RB trassi. Piirkonna liiklusküsimuste lahendamisel arvestada RB raudteetrassi projekteerimise ja välja ehitamise ajakavaga ning teostatud Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode- Pärnu ja Niidu tööstusalasid ning Pärnu kaubasadamat ühendava transpordikoridori uuringu tulemustega (Skepast&Puhkim OÜ 21.11.2019). - Piirkonna väärtuslikud metsaalad on määratud maakonna puhkemetsadeks. Planeeringu 5 koostamise käigus tuleb arvestada juurdepääsu võimaldamist rabale ja piirkonna puhkemetsadele. - Planeeringu koostamisel tuleb vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna (sh täpsustada rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride asukohad) ning tagada rohevõrgustiku toimimine. - Planeeringu alal paiknevad vääriselupaigad, kavandatavast muutusest tulenevalt on vajalik täpsustada elupaikade seisund, väärtused ja võimalusel tagada vääriselupaikade säilimine. - Vajadusel seada meetmed ettevõtlus tegevusest ja kaasnevast liiklusest tulenevate mõjude leevendamiseks. 1.2 Pärnu linnas, Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering koostatakse kooskõlas Pärnu maakonna planeeringuga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu muutmiseks. 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 3. Detailplaneeringu koostamine toob endaga kaasa täiendavad vajadused võimalikeks uuringuteks. - Koostada tuleb planeeringuala ja selle mõjuala loomastiku uuring. Uuringuga selgitada piirkonda asustavad või kasutavad loomaliigid, nende liikuvus. Selgitada välja kohad, kus loomade liikumisrajad ristuvad taristu elementidega ning töötada välja tehnilised lahendused ja/või leevendavad meetmed loomade liikumise võimaldamiseks. Loomastiku uuring on ka aluseks piirkonna rohelise võrgustiku täpsustamiseks ja kasutustingimuste seadmiseks; - Kui planeeringuga kavandatav mõjutab oluliselt vääriselupaiku (VEP), tuleb teostada vääriselupaiga inventeerimine (hinnata VEP-i seisukorda ja väärtusi, potentsiaali ja säilitamise võimalusi). - Teostada tuleb müratasemete modelleerimine seoses kaubajaama rajamise ja töötamisega ning piirkonna liiklusskeemi olulise muutusega. - Täiendavate uuringute vajadus tuleb välja selgitada KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) koostamisel. 4.Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati realiseeruda nõnda nagu plaanitud, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärke. 5. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas linnaruumis. Alal täiendavate tegevuste planeerimisel on oluline uuesti hinnata tegevuste mõju tervikuna ning vajadusel ette näha leevendavad meetmed (tegevuste ajastamine, maht jms) selliselt, et avalduv mõju oleks minimaalne. 6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis muuhulgas sisaldab planeeringu koostamise täpsustatud ajakava. 7. Pärnu Linnavalitsusel ei ole kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee (kaasa arvatud kergliiklusteed) ja sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised. 6 Detailplaneeringu kohaste rajatiste väljaehitamise täitmiseks ei eraldata rahalisi vahendeid linna eelarvest, välja arvatud juhul, kui lepitakse eraldi kokku rajatiste finantseerimises või kulude katmises. Enne detailplaneeringu vastuvõtmist tuleb Pärnu Linnavalitsusel sõlmida detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isikuga haldusleping detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks (väljaehitamise kokkulepe). Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel ehitab Pärnu linn detailplaneeringukohased rajatised välja vastavalt võimalustele ajal, mil nende väljaehitamine on sätestatud Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas. 8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 9. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga, Keskkonnaametiga, Tehnilise Järelevalve Ametiga, Maa-ametiga, Tori Vallavalitsusega, Edelaraudtee Halduse AS-ga ja Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 10. Detailplaneeringu koostamisel arvestada planeeringualaga piirneva ja Pärnu Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 27 kehtestatud Jaama tn 4 kinnistu detailplaneeringuga. 11. Pärnu Linnavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 12. Pärnu Linnavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel ning korraldada teate avaldamine ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates. 13. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algataja on Pärnu Linnavolikogu (aadress Suur- Sepa 16, 80098 Pärnu), keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Pärnu Linnavalitsus (aadress Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu), koostaja on juhtekspert koostöös Pärnu Linnavalitsusega. KSH programmi ja aruande koostab juhtekspert koostöös detailplaneeringu koostjaga. Pärnu Linnavalitsus korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ja arutelud ning esitab aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks. Pärnu Linnavalitsus teeb keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Detailplaneeringu kehtestab Pärnu Linnavolikogu. 14. Pärnu Linnavalitsusel avaldada teada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Pärnu Postimees ning teavitada otsusest Keskkonnaameti Lääne regiooni. 15. Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali 7 detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega ning nende aluseks olevate dokumentidega on võimalik tutvuda Pärnu Linnavalitsuses, aadressil Suur – Sepa tn 16, tööpäeviti kell 09.00-16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee dokumendiregistris. 16. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. 17. Otsus jõustub teatavakstegemisest. volikogu esimees ………………………………… Pärnu linnas, Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelnõu ning lisamaterjalidega saab tutvuda tööpäeviti kella 08.00 – 16.00 Pärnu Linnavalitsuses (Suur-Sepa tn 16). Kohapeal tutvumiseks on vajalik eelregistreerimine telefonil 444 8200. Kui Teil on ettepanekuid eelnõu kohta, palume need esitada Pärnu Linnavalitsusele kirjalikult 30 päeva jooksul eelnõu kättesaamisest arvates, koha peal, posti teel aadressile Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098 või e-posti aadressile [email protected] . Kui koostöötegijad ja kaasatavad ei ole oma ettepanekuid 30 päeva jooksul esitanud, loetakse, et nad ei soovi detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Koppel planeerimisosakonna juhataja Lisa: Detailplaneeringuala skeem Ülle Tuulik 444 8353, [email protected] 8 1 :2 0 0 0 0 detailplaneeringu ala piir osaliselt kaasatav reformimata riigimaa planeeringuala suurus kokku ca 1 2 8 h a N B : planeeringu käigus võib kaalukal põhjusel vajadusel planeeringuala laiendada, nt logis lise funktsioneerimise, tunneli/silla ruumivajaduse vms tõ u Projekt Pärnu kaubajaama ja hoolduskeskuse detailplaneeringu alusdokumen de koostamine Joonise nimetus Detailplaneeringu ala skeem Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija Laki 34 OÜ Rail Bal c Estonia 12915 Tallinn 12734109 EESTI Endla 16 Tel. Tel. +372 664 5808 10142 Tallinn Faks. Faks. +372 664 5818 [email protected] Projektijuht Ivan Gavrilov Staadium Mõõtkava Projekti nr Ivan Gavrilov Eskiis 1:20000 2020_0012 Planeerija Planeerija Kuupäev Joonise nr 13.03.2020 DP-02 Planeerija GSPublisherEngine 0.25.100.100 Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 15.05.2020 10:39 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: 8-4/10025/2020-5 Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine / kaasatavad isikud ja koostöötegijad Manused: Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hooldu.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, May 12, 2020 1:04 PM To: [email protected] Subject: 8-4/10025/2020-5 Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine / kaasatavad isikud ja koostöötegijad Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument. Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine / kaasatavad isikud ja koostöötegijad 8-4/10025/2020-5. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis: https://installer.id.ee/ Elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise. Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 | [email protected]
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel