28.02.2019 /// Töö Nr 2869/17
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km
21,3, - 33,1 ja sellel asuva Nõva silla
põhiprojekt
Keskkonnamõjude eelhinnang
Asutusesiseseks kasutamiseks
Töö nr 18003067 Tartu 2019
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127
Kaile Eschbaum
Keskkonnaspetsialist
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 3
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................. 3
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .......................................................... 6
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................... 9
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................................... 10
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 15
5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................... 15
5.2. Mõju rohevõrgustikule ja loomastikule .......................................................... 16
5.3. Maantee visuaalne mõju (sh vaated, maastik, valgus) ................................... 17
5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................ 17
5.5. Mõju põhja- ja pinnaveele ............................................................................ 21
5.6. Müra ja Õhukvaliteet .................................................................................... 22
5.7. Mõju kultuuriväärtustele ja maastikule .......................................................... 23
5.8. Jäätmekäitlus ja loodusvarade kasutamine ................................................... 23
5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................ 24
6. NATURA HINDAMINE ........................................................................................ 25
• Informatsioon kavandatava tegevuse kohta .................................................. 25
• Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega ........................................ 26
• Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ..... 26
• Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele .......................... 30
• Natura hindamise tulemused ja järeldus ....................................................... 33
7. JÄRELDUS ........................................................................................................ 34
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 5
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon tugimaantee nr 88 Rakvere-
Rannapungerja km 21,3 – 33,1 Sae-Anguse-Palasi lõigu ja km 22,68 asuva Nõva silla
põhiprojekti koostamine koosseisu.
Projekti eesmärgiks on lõigu rekonstrueerimine ja Nõva silla remont ning seeläbi
sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine projekteeritaval lõigul.
Projekteeritav teelõik asub Lääne-Viru maakonnas, Vinni vallas (vt joonis 1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat
mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH)
algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat
aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse
hindamisel.
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud projekteerija poolt edastatud
projekti materjalid (sh joonised) seisuga veebruar 2019.
Joonis 1.1 Projektiga käsitletava teelõigu asukoht. Aluskaart: Maa-ameti avalik
kaardirakendus
6 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekti KMH eelhinnang
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või se lle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 2 1 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 2 2 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võ ib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi v õi vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõ ikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsus e
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu “ 2.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 7
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastrukt uuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde koh tade,
ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks v ajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul.
§ 15. Muud tegevusvaldkonnad
Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude
tegevuste korral:
8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt
vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000
võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Projektiga kavandatakse
Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitstavaid loodusobjekte läbiva tee rekonstrueerimist,
mistõttu on vajalik eelhinnangu andmine.
Maanteeamet (kui otsustaja) on vastavalt projekti Tehnilisele kirjeldusele näinud ette töö
käigus KMH eelhinnangu koostamise.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike
lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
8 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ni metatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes
21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud Selektor Projekt OÜ poolt tugimaantee nr 88 Rakvere-
Rannapungerja km 21,3 – 33,1 Sae-Anguse-Palasi lõigu ja km 22,68 asuva Nõva silla
põhiprojekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-7 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 9
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Kavandatavaks tegevuseks on riigitee nr 88 Rakvere -Rannapungerja km 21,3, - 33,1 Sae-
Anguse-Palasi lõigu rekonstrueerimine ja km 22,68 asuva Nõva silla remont.
Rekonstrueeritava lõigu pikkus on ca 11,3 km ja see kulgeb Lääne-Virumaal Vinni valla
territooriumil. Projekti eesmärk on teelõigu teekatte ja Nõva silla seisukorra parandamine,
sõidumugavuse ja liiklusohutuse tõstmine, tehniliselt optimaalse ning majanduslikult
tasuva remondi lahenduse väljatöötamine. Projekteeritud tee jälgib olemasolevat
maanteed ja selle muldkeha, mida tuleb projekteeritaval lõigul laiendada .
Liiklusohutuse parandamiseks on ette nähtud järgmist :
Katte laius on suurendatud 7,5 meetrini;
Kõikidele bussipeatustele on projekteeritud avatud taskud;
Korrastatud sademevee ärajuhtimissüsteemid (võimalusel ja eesvoolu olemasolul
on projekteeritud kraavid);
Projektiga on ette nähtud uued liiklusmärgid, tähispostid ja kattemärgistus;
Kõik mahasõidud on ette nähtud korrastada j a võimalusel ühtlustada.
Maanteelõik ületab kolme Keskkonnaregistrisse kantud vooluveekogu – Voore jõge
(VEE1073500) km 21,8; Kunda jõge (VEE1072900) km 22,6 ning Rihula kraavi
(VEE1073400) km 31,0. Lisaks ristub mitmeid väiksemaid kraave. Kõik projekti alale
jäävad truubid vahetatakse välja. Kunda jõel asub ainuke teelõigule jääv sild – Nõva sild,
mis on plaanis eraldi projekti alusel rekonstrueerida.
Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei
põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Paratamatult tekib tee ehituse käigus jäätmeid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette.
Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade
aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel.
Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile kirjeldatud detailsemalt peatükis 5 ja 6, koos
mõju hindamisega.
10 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Projekteeritav teelõik asub Lääne-Viru maakonnas, Vinni vallas (vt joonist 1.1
peatükis 1). Kõnealusel maanteelõigul ulatus liiklussagedus 201 7. aasta loenduse
andmetel keskmiselt 423 sõidukini ööpäevas.
Suur osa maanteelõigust kulgeb metsases maastikus, sh leidub piirkonnas mitmeid
kaitstavaid loodusobjekte. Avatud kultuurmaastikke läbib maanteelõik oma keskosas, ca
km 26-30. Maantee äärde jääb üksikuid eraldiseisvaid eluhooneid.
Kaitstavatest loodusobjektidest jm loodusväärtuslikest objektidest (vääriselupaigad e
VEP) jäävad maanteelõigu vahetusse lähedusse järgmised objektid (vt jooniseid 4.1-4.3)
(eraldi ei ole siinkohal välja toodud kaitstavaid liike, mille leiukohad asuvad
kaitsealadel/Natura 2000 aladel ja on samas ka nende alade kaitse -eesmärkideks):
Sirtsi loodusala (RAH0000540) – maantee piirneb ja läbib loodusala km ca 21,1 – 23,5
piirkonnas.
Sirtsi linnuala (RAH0000077) – maantee piirneb ja läbib linnuala km ca 21,1 – 24,8
piirkonnas.
Sirtsi looduskaitseala (KLO1000076) – maantee piirneb ja läbib loodusala km ca 21,1
– 24,8 piirkonnas.
Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis, LK III) leiukoht (KLO9334610) – piirneb 22. km
keskosas maanteega.
Roomav öövilge (Goodyera repens, LK III) leiukoht (KLO9327193) – piirneb 23. km
teisel poolel maanteega.
Hoburästas (Turdus viscivorus, LK III) leiukoht (KLO9114610) – piirneb 23. km teisel
poolel maanteega.
Tudusoo linnuala (RAH0000119) – maanteest ca 70 m kaugusel km ca 28,7 – 29,2
piirkonnas
Tudusoo loodusala (RAH0000565) – maanteest ca 70 m kaugusel km ca 28,7 – 29,2
piirkonnas.
Hiireviu (Buteo buteo, LK III) leiukoht (KLO9107824) – maanteele kõige lähemal 33
km alguses, kus asub umbes 200 m kaugusel.
Vääriselupaik VEP107020 asub maanteest paremal pool km 21,7- 21,8 juures.
Vääriselupaik VEPL01646 asub maanteest paremal pool km 21,8- 21,8 juures.
Vääriselupaik VEP107022 asub maanteest vasakul pool km 22 alguses ca 150 m
ulatuses piirenvalt maanteega.
Vääriselupaik VEP107025 asub maanteest paremal pool km 22,5- 22,6 juures.
Vääriselupaik VEPE00149 asub maanteest vasakul pool km 22,7- 22,8 juures.
Vääriselupaik VEP107039 asub maanteest vasakul pool km 25,2 juures.
Kaitstavad loodusobjektid, mille täpset asukohta siinkohal ei kirjeldata 4:
Anguse väike-konnakotka püsielupaik
Palasi lendorava püsielupaik
Udriku lendorava püsielupaik
Rohunepi (Gallinago meedia, LK II) leiukoht
4
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1): „I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.“
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 11
Avalikus versioonis varjatud.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1):
„I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites on keelatud.“
Joonis 4.1 Kaitstavad loodusobjektid. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 19.11.2018
Joonis 4.2 Natura 2000 võrgustik. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 19.11.2018
12 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
Joonis 4.3 Vääriselupaigad. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 19.11.2018
Maanteelõik ületab kolme Keskkonnaregistrisse kantud vooluveekogu – Voore jõge
(VEE1073500) km 21,88 ja Kunda jõge (VEE1072900) km 22,6 1 ning Rihula kraavi
(VEE1073400) km 31,02. Sealjuures kuulub Kunda jõgi kogu ulatuses l õhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude
nimistusse. 5
Registreeritud puurkaevusid tee vahetus läheduses ei asu (ühegi pu urkaevu
sanitaarkaitseala teetööde alale ei ulatu).
Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb
projektiala maanteelõik oma esimesel poolel paremini kaitstud põhjaveega aladel kui
lõpuosas. Projektiala algusest ca 3,5 km pikkune maanteelõik asub suht eliselt ja
keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas ja ülejäänud ca 8 km ulatuses on põhjavesi
kaitstud vaid nõrgalt või hoopis kaitsmata. Projektiala esimeses osas (algusest kuni
Kunda jõeni) on tegemist Pandivere nitraaditundliku alaga. Kuna aga selles piirkonnas on
põhjavee kaitstus hea, siis nitraaditundlikkusest tulenevaid lisapiiranguid ei rakendu.
Projektiala asub osaliselt Rakvere fosforiidimaardla alal; An guse liivamaardla alal ja
Eesti põlevkivimaardla Sonda uuringuväljal .
Projektiala läheduses, täpsemalt projekteeritava maanteelõigu teise poole piirkonnas (km
26-33) asub mitmeid maaparandusehitisi.
5 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Keskkonnaministri
määrus 15.06.2004 nr 73. https://www.riigiteataja.ee/akt/772691?leiaKehtiv
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 13
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ 6 kohaselt (eelhinnangus on lähtutud
maakonnaplaneeringust, kui kõige uuemast planeeringust, mis käsitleb muuhulga s ka
piirkonna rohelise võrgustiku temaatikat, kaasajastab selle kasutustingimusi ning
korrigeerib struktuuri) läbib rekonstrueeritav teelõik kahes kohas rohelise võrgustiku
alasid (vt joonis 4.4).
Joonis 4.4 Roheline võrgustik (avalikul väljapanekul Lääne-Viru maakonnaplaneering
2030+). Aluskaart Maa-amet 2018
Projekti piirkonda jääb kaks arheoloogiamälestist, mis asuvad 28 -29 km ääres (Joonis
4.5). Maanteest üle 100 m kaugusele jääb kääbaskalmistu „Kabelimägi“ (reg -nr 10655) ja
vahetult tee äärde jääb rauasulatuskoht (reg-nr 10657). Viimase kaitsevöönd ulatub
maanteele.
6 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ avaliku väljapaneku 05.11.2018 versioon.
http://www.maavalitsus.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030-
14 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
Joonis 4.5 Kultuurimälestised projektiala lähedal. Aluskaart Maa-amet 2018
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 15
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS,
HINNANG MÕJU OLULISUSELE
Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käs itletakse eelkõige kavandatava
tegevuse (tugimaantee nr 88 Rakvere-Rannapungerja km 21,3 – 33,1 Sae-Anguse-Palasi
lõigu ja km 22,68 asuva Nõva silla põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte projekti
osaks oleval maanteel toimuva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega,
toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga ka vandatava tegevusteta. Projektiga
parandatakse liiklemistingimusi liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski
vähendamise ka soodne mõju.
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava
tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht
tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju ennetamiseks/
leevendamiseks. Kõik soovitatavad meetmed on esitatud peatükis 7.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tuge vust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriüle st mõju 7 projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE
STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA,
MÕJU MAAKASUTUSELE
Projekteeritav maanteelõik asub Lääne-Viru maakonnas, kus hetkel on lõppjärgus uue
maakonnaplaneeringu koostamine. Käesolevas eelhinnangus on lähtutud koostatavast
maakonnaplaneeringust kui kõige uuemast dokumendist, mis käsitleb muuhulgas ka
transporditaristu ja piirkonna rohelise võrgustiku temaatikat. viimast on kajastatud
käesoleva aruande järgmises peatükis.
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ 8 toob välja: et tagada Lääne-Virumaa elanike
ligipääs teenustele ja töökohtadele, tuleb tagada kvaliteetne teede võrgustik ning
ühistranspordi võimalused.
Maakonnaplaneering käsitleb valdavalt olulisemaid transporditaristu osi, milleks on nii
siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt oluline Tallinn -Narva maantee ning muid
maakondlikult olulisi objekte. Projekteeritav Sae-Anguse-Palasi lõik T88 maanteel on
kohaliku tähtsusega maantee, mis ühendab maakonna ääreala tõmbekeskusega.
Maakonnaplaneering toob välja ka ü ldised maanteede trassikoridoride
kasutustingimused, muuhulgas järgmised:
Arvestades riigiteede võimalikku teemaa laiendamise vajadust teede
rekonstrueerimise käigus, kaaluda üldplaneeringu koostamisel riigiteedele 20m
7 Vastavalt KeHJS mõistetakse siinkohal riigipiiri üles t mõju.
8 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ avaliku väljapaneku 05.11.2018 versioon .
http://www.maavalitsus.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030-
16 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja välimisest
servast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseks teede õgvendusteks ja
laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides
vajalike tehnovõrkudeja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava
veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise
vööndi laiuseks kuni 10 m. Maakasutustingimu seks seada, et tehnilises vööndis
ehitustegevuse planeerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet.
Transpordisõlmede arendamisel on oluline integreerida kohalik ja kaugbussiliiklus
– ühildades liikumisgraafikuid, lühendades seejuures busside ooteaega. Välja tuleb
arendada ka parklad ning kasutajasõbralikud ootepaviljonid.
Eelhinnangu objektiks oleva teelõigu rekonstrueerimine on kooskõlas
maakonnaplaneeringu üldiste põhimõtetega. Tulenevalt kavandatava tegevuse mahust ja
iseloomust ei too projekt kaasa olulisi muutusi maakasutuses.
5.2. MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE JA LOOMASTIKULE
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ defineerib rohelist võrgustikku järgmiselt – see
on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn rohelus e
domineerimisega ala. Võrgustiku eesmärk on kujundada looduslike alade nii
ökoloogilisest, loodus- ja keskkonnakaitselisest kui ka sotsiaalsest aspektist
põhjendatuim ruumiline struktuur. Planeeringulahenduse kohaselt läbib rekonstrueeritav
teelõik kahes kohas rohelist võrgustikku (vt joonis 4.4 peatükis 4). Tee läbib täpsemalt
rohevõrgu tugialana (e tuumalana) määratletud alasid.
Rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks määrab planeering tuumalade ja
koridoride üldised kasutustingimused, arvestades muuhulgas alljärgnevat:
Teede ehitusel on oluline negatiivsete ja positiivsete pinnavormide (ürgorgude ja
jõeorgude-järsakute servad, voored, oosid, mõhnad jms) säilitamine.
Perspektiivsete põhi- ja tugimaanteede rekonstrueerimisel tuleb kaaluda teede
planeerimisel ja projekteerimisel pinnavorme säilitavaid lahendusi.
Rohelise võrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala
toimimist ja tehnilise infrastruktuuri objektide kavandamisel peab tagama tuumalade
terviklikkuse ja toimimise.
On toodud välja ka tingimused konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks rohelise
võrgustiku aladel:
Maanteedel on vajalik parandada nähtavust teekaitsevööndis .
Uute projektide tegemisel arvestada konfliktikohtadega ja kavandada vajalikud
abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks.
Kavandatava teelõigu rekonstrueerimise näol ei ole tegemist uue taristuobjekti
kavandamisega rohevõrgu alale ja kavandatavad remonttööd ei muuda võrgustiku
kasutustingimusi loomastiku jaoks ega suurenda elupaikade killustatust. Kavandatav
tegevus ei näe ette tee tõstmist, mis võiks rohevõrgu funktsiooni häirida. Samuti ei tõsteta
piirkiirust ega ole ette näha liikluskoormuse olulist kasvu. Seetõttu ei ole tegemist
rohevõrgu toimimist oluliselt mõjutava tegevusega. Kuna tegemist on suhteliselt madala
liikluskoormusega maanteega (2017. aasta loenduse andmetel keskmiselt 423 sõidukini
ööpäevas), siis puudub vajadus rakendada meetmeid loomade liikumisvõimaluste
parandamiseks.
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 17
5.3. MAANTEE VISUAALNE MÕJU (SH VAATED, MAASTIK,
VALGUS)
Käesoleva maanteelõigu rekonstrueerimise näol ei ole tegemist mastaapse tegevusega,
mis võiks mõjutada vaateid või ümbritseva maastiku visuaali. Tegemist on olemasoleva
teetrassi seisukorra uuendamisega, kuhu ei ole kavandatud uusi ja senisest erinevaid
objekte, samuti mitte valgustust.
5.4. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
Looduskaitseseaduse kohastest kaitstavatest loodusobjektidest, Natura 2000 võrgustiku
aladest jm loodusväärtuslikest objektidest (vääriselupaigad e VEP) jäävad maanteelõigu
vahetusse lähedusse järgmised objektid (vt jooniseid 4.1-4.3):
Sirtsi loodusala (RAH0000540) – maantee piirneb ja läbib loodusala km ca 21,1 –
23,5 piirkonnas.
Sirtsi linnuala (RAH0000077) – maantee piirneb ja läbib loodusala km ca 21,1 – 24,8
piirkonnas.
Sirtsi looduskaitseala (KLO1000076) – maantee piirneb ja läbib loodusala km ca
21,1 – 24,8 piirkonnas.
Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis, LK III) leiukoht (KLO9334610) – piirneb 22.
km keskosas maanteega.
Roomav öövilge (Goodyera repens, LK III) leiukoht (KLO9327193) – piirneb 23. km
teisel poolel maanteega.
Hoburästas (Turdus viscivorus, LK III) leiukoht (KLO9114610) – piirneb 23. km teisel
poolel maanteega.
Tudusoo linnuala (RAH0000119) – maanteest ca 70 m kaugusel km ca 28,7 – 29,2
piirkonnas
Tudusoo loodusala (RAH0000565) – maanteest ca 70 m kaugusel km ca 28,7 – 29,2
piirkonnas.
Hiireviu (Buteo buteo, LK III) leiukoht (KLO9107824) – maanteele kõige lähemal 33.
km alguses, kus asub umbes 200 m kaugusel.
Vääriselupaik VEP107020 asub maanteest paremal pool km 21,7- 21,8 juures.
Vääriselupaik VEPL01646 asub maanteest paremal pool km 21,8- 21,8 juures.
Vääriselupaik VEP107022 asub maanteest vasakul pool km 22 alguses ca 150 m
ulatuses piirenvalt maanteega.
Vääriselupaik VEP107025 asub maanteest paremal pool km 22,5- 22,6 juures.
Vääriselupaik VEPE00149 asub maanteest vasakul pool km 22,7- 22,8 juures.
Vääriselupaik VEP107039 asub maanteest vasakul pool km 25,2 juures.
Kaitstavad loodusobjektid, mille täpset asukohta siinkohal ei kirjeldata 9:
Anguse väike-konnakotka püsielupaik
Palasi lendorava püsielupaik
Udriku lendorava püsielupaik
Rohunepi (Gallinago meedia, LK II) leiukoht
9
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1): „I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.“
18 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
Nimistu ei sisalda kaitstavaid liike, mille leiukohad asuvad kaitsealadel või Natura 2000
aladel ja on samas ka nende alade kaitse-eesmärkideks. Neid on vajadusel käsitletud
kaitstavate alade mõju hindamise juures.
Mõju hinnangud kaitstavatele loodusobjektidele:
Sirtsi loodus- ja linnualale on mõju hinnatud peatükis 6 Natura hindamise vormis.
Sirtsi looduskaitseala (LKA) kattub projektiala piirkonnas nii Sirtsi loodus - kui ka
linnualaga ning suures osas on kattuvad ka kaitse -eesmärgid. Kattuvas osas kohaldub
Natura hindamine ka looduskaitsealale ja siinkohal seda dubleerivalt ei käsitleta.
LKA kaitse-eesmärkide osas, mida Natura hindamine ei kata on hinnang antud järgnev alt
(vt ka Joonis 5.1).
Tabel 5.1. Hinnang Sirtsi looduskaitseala kaitse-eesmärkide osas (osaline, selles osas,
mis ei sisaldu ptk 6 Natura hindamises)
Võimaliku mõju hinnang
liik kaitse asukoht
ja meetmed
must-toonekurg Lähim registreeritud pesa on projektialast üle 6 km
LK I Ei asu mõjualas.
(Ciconia nigra) kaugusel.
rabapüü
(Lagopus Lähim registreeritud leiukoht on projektialast
LK I Ei asu mõjualas.
lagopus) ca 800 m, Sirtsi soos.
Tegemist on olemasoleva
Avalikus versioonis varjatud. tee koridoris toimuva
ehitustegevusega, mis
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. otseselt metsise elupaika
metsis
(1): ei mõjuta. Võimalik
(Tetrao
LK II teetööde häiriv mõju.
urogallus)
„I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse Ajastada Sirtsi LKA piires
teostatavad ehitustööd
elupaiga asukoha avalikustamine väljapoole metsise mängu-
massiteabevahendites on keelatud.“ ja pesitsusaega, mis on 1.
veebruar kuni 30. juuni.
Limatünniku teega
piirnevates registreeritud
kasvukohtades
(KLO9600455,
limatünnik
KLO9600456 ja
(Sarcosoma
LK I KLO9600329) välistada
globosum)
teetrassi laiendamine ja
kõik ehitustegevused, mis
võivad kahjustada
looduslikku kooslust,
pinnast või veerežiimi.
kanakull
(Accipiter Lähim registreeritud leiukoht ca 2 km kaugusel
LK II Ei asu mõjualas.
gentilis) rekonstrueeritavast teest.
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 19
Avalikus versioonis varjatud.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1):
„I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites on keelatud.“
Joonis 5.1 Metsise ja limatünniku leiukohad Sirtsi loodusk aitsealal. Aluskaart Maa-amet
2018
Sirtsi LKA kaitse-eeskirja 10 järgi on kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta
kaitsealal keelatud muuhulgas:
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
anda ehitusluba.
Seega on teeprojekt vajalik kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis, LK III) leiukoht (KLO9334610) – piirneb 22. km
keskosas maanteega ca 70 m pikkusel lõigul. Liigi elupaigaga piirneval lõigul järgib
projekteeritav teelõik olemasolevat trassi ja ehitus tegevusi ega objekte leiukohas ette ei
ole nähtud.
Roomav öövilge (Goodyera repens, LK III) leiukoht (KLO9327193) – piirneb 23. km
teisel poolel maanteega ca 170 m pikkusel lõigul. Tegemist on orhideeliigi leiukohaga
Sirtsi LKA-l. Juhul kui teetööd toimuvad olemasoleva maantee koridoris ja tee kõrval
asuvaid looduslikke kooslusi ei puutu, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju liigi
leiukohale.
Hoburästas (Turdus viscivorus, LK III) leiukoht (KLO9114610) piirneb 23. km teisel
poolel maanteega 120 m pikkusel lõigul. Juhul kui teetööd toimuvad olemasoleva
maantee koridoris ja tee kõrval asuvaid looduslikke kooslusi ei puutu , ei ole põhjust
eeldada olulist ebasoodsat mõju liigi leiukohale .
10 https://www.riigiteataja.ee/akt/105082014008
20 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
Anguse väike-konnakotka püsielupaik
Avalikus versioonis varjatud. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1): „I ja II kaitsekategooria liigi
isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.“
Vastavalt liigi kaitse tegevuskavale omavad Eestis häiriva ohutegurina suurimat täh tsust
pesitsusajal toimuvad metsatööd ja kokkuv õttes on pesitsusaegne häirimine keskmise
tähtsusega ohutegur 11 . Soovitustena on toodud lisaks püsielupaiga piirangutele ka
raietöödest hoidumine 300 m raadiuses pesast 1. märtsist kuni 30. septembrini. Tee
rekonstrueerimise ehitustööd kui võimalik pesitsus t häiriv tegevus toimuvad aga juba
400 m kaugusel ja seetõttu siinkohal lisapiirangute seadmise vajadust ei nähta.
Tudusoo linnu- ja loodusala on kattuvate piiridega Natura 2000 võrgustiku alad, mis
asuvad väljaspool projektiala mõjuala. Tudusoo loodus- ja linnuala paiknevad teest ca 70
kaugusel. Ala teele kõige lähemas osas on tegemist piirkonnag a, kus kaitstakse
loodusala kaitse-eesmärgiks olevat lendoravat ja tema elupaiku (s.o Palasi lendorava
püsielupaik). Mõju hinnang lendoravale on antud püsielupaiga alalõigu juures ja sealt
selgub, et tegevusel puudub ebasoodne mõju liigile. Muid loodus - ega linnuala kaitse-
eesmärke maantee läheduses ei leidu. Lähimad linnuala liikide leiukohad on teest ca 1
km kaugusel (metsis) ja lähimad loodusala kaitse eesmärgid on registreeritud üle 700 m
kaugusel (9010* vanade metsade elupaigatüüp). Natura alade piirkonnas on maantee l
kavandatud tegevused olemasoleval teetrassi piires ja nende mõjuala loodus- ja
linnualale ning alade kaitse-eesmärkideni ei ulatu.
Palasi lendorava püsielupaik asub ca 70 m kaugusel. Võimalik on häiriv mõju, kuid
vastavalt liigi kaitse tegevusekavale 12 on häirimine lendorava puhul vähetähtis ohutegur,
kriitiline on elupaikade kadumine ja isoleeritus. Häirimine tuleb kõne alla vaid siis kui
häiriv tegevus (näiteks metsaraie) toimub pesapuu juures või on seotud pesapuuga. Tee
rekonstrueerimine ei ole seega lendorava elupaika ega liiki selle püsielupaigas
ebasoodsalt mõjutavaks tegevuseks.
Tudusoo looduskaitseala asub kõige lähemas osas maanteele ca 700 m kaugusel ja
sealsed elupaigad ja kaitse- väärtused ei ole kavandatava tegevuse mõjualas .
Udriku lendorava püsielupaik (KLO3001754) asub ca 100 m kaugusel. Otsene mõju
puudub. Võimalik on häiriv mõju, kuid vastavalt liigi kaitse tegevusekavale on häirimine
lendorava puhul vähetähtis ohutegur, kriitiline on elupaikade kadumine ja isoleeritus.
Häirimine tuleb kõne alla vaid siis kui häiriv tegevus (näiteks metsaraie) toimub pesapuu
juures või on seotud pesapuuga. Tee rekonstrueerimine ei ole seega lendorava elupaika
ega liiki selle püsielupaigas ebasoodsalt mõjutavaks t egevuseks.
Rohunepi (Gallinago meedia, LK II) leiukoht (KLO9123585) asub ca 280 m kaugusel
teest. Tegemist on Palasi uudismaal 2014–2015 tuvastatud rohunepi mängupaigaga
(vähemalt 6 isast). Hinnanguliselt ei ole tee ehitustööde häiriv mõju piisava puhverala
tõttu oluline.
Hiireviu (Buteo buteo, LK III) leiukoht (KLO9107824) – maanteele kõige lähemal 33. km
alguses, kus asub umbes 200 m kaugusel (2018. aastal pesitsemist selles pesas ei
toimunud, viimane registreeritud pesitsus 10 aastat tagasi) . Tegemist ei ole väga
häiringutundliku liigiga ja tee rekonstrueerimistööd ei kujuta liigile ohtu.
11 Väike-konnakotka kaitsekorralduskava, Tartu, 2002 - http://www.kotkas.ee/failid/KKK_AP.pdf
12 Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava, 2016.
https://www.envir.ee/sites/default/files/lendorava_ktk_eelnou_kodukale.pdf
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 21
Vääriselupaigad VEP107020, VEPL01646, VEP107022, VEP107025, VEPE00149,
VEPE00149 paiknevad kilomeetritel 21 – 22 ja VEP107039 km 25. lähedal. Kõik
vääriselupaigad paiknevad vähemalt 6 meetri kaugusel olemasolevast maanteest ja
jäävad nii väljapoole olemasolevaid kui ka kavandatavaid transpordimaa kinnistu piire.
Juhul kui teetööd toimuvad olemasoleva maantee koridoris ja tee kõrval asuva te
vääriselupaikade alasid ei puutu, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju neile .
Kunda jõgi (VEE1072900) kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogude nimistusse. Vastavalt looduskaitseseaduse
§ 51-le on keelatud jõe loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Viimast asjaolu tuleb
silmas pidada Kunda jõe Nõva silla rekonstrueerimisel.
5.5. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Projektialaga ristub kolm vooluveekogu, teelõik jääb osaliselt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud
põhjaveega alale. Puurkaevusid tee vahetus läheduses ei ole.
Vooluveekogud, millega maanteelõik ristub, on Voore j õgi (km 21,88), Kunda jõgi (km
22,61) ja Rihula kraav (km 31,02). Voore jõele ja Rihula kraavile paigaldatakse uued
truubid ning Kunda jõele rajatakse uus sild. Vastavalt looduskaitseseadusele on Voore ja
Kunda jõgede piiranguvöönd 100 m, kalda ehituskeelu vöönd 50 m ning veeseadusest
tulenevalt on veekaitsevöönd 10 m. Rihula kraavil on piiranguvöönd 50 m,
ehituskeeluvöönd 25 m ning veekaitsevöönd 1 m. Ehitustegevusel ja selle planeerimisel
tuleb järgida nimetatud vööndites kehtivaid piiranguid.
Uute truupide suuruse ja materjali valikul, projekteeritava lahenduse (läbimõõdu)
väljatöötamisel ja paigaldamisel on vajalik arvestada, et truubid peavad tagama kalade
läbipääsu ka vastuvoolu.
Kunda jõe olemasoleva Nõva silla lammutamise ning uue silla ehitamise käig us ning ka
Voore jõe ja Rihula kraavi truupide vahetusel tuleb kasutada sobivaid töövõtteid (nt
ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et veekogudesse sattuva
heljumi ning ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne. Vajadusel tuleb kasutusele võtta
meetmeid, mis aitavad ära hoida ehitusmaterjali sattumise jõkke lammutustööde käigus.
Silla lammutus- ja ehitustööd ning truupide vahetamine Voore jõel ja Rihula kraavil tuleks
võimalusel ajastada suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja
võimalik heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist ebasoodsat keskkonnamõju
veekogule ja vee-elustikule. Ehitustööde eelselt on vajalik vee-erikasutusloa taotlemine.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m
veekogusest (sh Voore, Kunda jõest ning Rihula kraavist) ning kaevudest. Veekaitselistel
põhjustel tuleb välistada ka toaliste objektide paiknemine kaits tavatel loodusobjektidel.
Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asu vatele haljasaladele ja kraavidesse.
Sademevee täpne koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Alates 2011. a on
Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimal iku mõju
selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teost anud iga aastast veeseiret,
kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab Eesti
Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest määratakse Eesti Keskkonnauuringute
Keskuse laboris naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd , Zn, Cu ning
Cl sisaldus. Praeguseks võib väita, et maantee äärest analüüsitud sademevee lubatud
22 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
raskmetallide ja naftasaaduste ning hõljuvaine piirmäärasid ei ole ületatud, pigem jäävad
näitajad kordades allapoole lubatust. Arvestades uurimistöödes toodu d järeldusi, tuleks
sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15
000 autot ööpäevas. 13
Eelpool toodust võib järeldada, et projekteeritava teelõigu liiklussagedus (2017. aasta
loenduse andmetel keskmiselt 423 sõidukini ööpäevas) jääb oluliselt alla 15 000 auto
ööpäevas ning saasteainete ja heljumi sisaldus teedelt pärinevas sadevees ei ole
kriitiliselt suur. Sellegipoolest ei ole soovitatav vee suunamine otse suublasse.
Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstus e kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb
projektiala suures osas (projektiala 8 viimast kilomeetrit) looduslikult kaitsmata ja nõrgalt
kaitstud põhjaveega aladel. Seetõttu on äärmiselt oluline vältida reostuse sattumist
pinnasesse või veekeskkonna. Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohiks projektiga ette näha
seisva veega sadevee imblahendusi. Ehitustööde käigus tuleb tähele panna, et
ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuks selleks ette nähtud kõvakattega
pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Projektlahendusega ei tohi oluliselt mõjutada tee ümbruse veerežii mi. See on eriti oluline
kaitstavate loodusobjektide piirkonnas, et mitte mõjutada kaitstavate liikide
kasvukohatingimusi.
Projektialal ja selle läheduses asub mitmeid maaparandusehitisi:
Anguse 1 (kood 1107310020020)
Anguse 2 (kood 1107310020030)
Anguse 3 (kood 1107340020050)
Kõrma 4/PÜ-46 Põlula (kood 1107340020050)
Kerbi/PÜ-46Roela (kood 1107340020050)
Palasi II-2 (kood 1107340020050)
Palasi II-1 (kood 1107340020060)
Palasi I (kood 1107340020060)
Tudu3/PÜ-20Tuduküla (kood 1106820030100)
Projektiga ei tohi mõjutada maaparandusehitiste toimimist. Menetluse käigus tehtud
muudatused ning ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga vastavalt
maaparandusseaduse §47 lõikele 1 ja 3.
5.6. MÜRA JA ÕHUKVALITEET
Tulenevalt väikesest liikluskoormusest teel ei ole põhjust eeldada ülenormatiivsete
müratasemete avaldumist tee lähistel aladel. Tegemist on madala liikluskoormusega
teega, mille puhul ei ole ka oodatav liikluskoormuse olulist tõusu.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee -
alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirväärtuse ületamist ette
näha ei ole.
13 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 23
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tul eb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse
elamute territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selle ks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
5.7. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE JA MAASTIKULE
Projekti lähipiirkonnas on kaks arheoloogiamälestisena registreeritud ala (Joonis 4.5).
Maanteest (28. km lõpuosa) üle 100 m kaugusele jääb kääbaskalmistu „Kabelimägi“ (reg -
nr 10655), millel on 50 m laiune kaitsevöönd. Projektiala selles piirkonnas ei ole ette
nähtud ehitustöid väljapool olemasolevat teetrassi, mistõttu ei ole ka oodatav ebasoodne
keskkonnamõju mälestisele.
Vahetult tee äärde jääb 29. km alguses rauasulatuskoht (reg-nr 10657) ning selle
mälestise 50 m laiune kaitsevöönd ulatub rekonstrueerit avale maanteele. Vastavalt
muinsuskaitseseadusele 14 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kaitsevööndis keelatud
muuhulgas ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd
ning maaparandustööd. Tee rekonstrueerimisel on seega vajalik mälestise kaitsega
arvestamine ning vajalik on Muinsuskaitseameti kooskõlastus.
Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht,
sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1)
alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada
Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.
5.8. JÄÄTMEKÄITLUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojek tide puhul
tavapraktika. Näiteks kasutatakse olemasoleva tee mulde materjale teede
rekonstrueerimisel. Kui võimalik, näha projektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastav alt kehtivale
korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest
jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid, millesse tuleb kogud a kõik tekkivad
jäätmed. Tekkinud jäätmed tuleb üle anda vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale.
14 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018034
24 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
5.9. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla
keskkonnale ohtlikud.
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 25
6. NATURA HINDAMINE
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja
kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja
elupaikade soodne seisund. Natura 2000 lood usalad ja linnualad on moodustatud
tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi
92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hinda mise läbiviimisel
Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate ka vade ja projektide
hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja
juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusd irektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga
„Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (Kaja Peterson, SEI
Tallinn, 2006).
KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse
raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse ke skkonnamõju, kui kavandatakse
tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt
mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes
üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebaoodsaks, kui tegevuse
elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise
tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse -eesmärke
saavutada.
Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on läbi
alljärgnevate sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude prognoosimine, mille
tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi, kus
selgitatakse välja ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad
meetmed.
Käesolev hindamine koostatakse tuginedes olemasolevatele materjalidele. Kasutatakse
olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse -eesmärkide kohta (Natura
ala standard andmevormi info; kaitsekorralduskavad; Keskkonnaregistri andmebaasid
jms).
INFORMATSIOON KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA
Kavandatavaks tegevuseks on riigitee nr 88 Rakvere -Rannapungerja km 21,3, – 33,1
Sae-Anguse-Palasi lõigu rekonstrueerimine ja km 22 ,68 asuva Nõva silla remont.
Täpsemalt saab kavandatavast tegevusest ülevaate ptk 3.
Rekonstrueeritava lõigu pikkus on ca 11,3 km ja see kulgeb Lääne -Virumaal Vinni valla
territooriumil. Teelõik läbib kahte osaliselt kattuva t Natura võrgustiku ala – Sirtsi
loodusala ja linnuala ning tee lähedal asuvad ka Tudusoo loodusala ning sellega kattuv
Tudusoo linnuala.
Tulenevalt planeeritavate tegevuste iseloomust ja väiksest mastaapsusest ei ole
tegevuste mõjuala ulatuslik ning hinnanguliselt hõlmab rekonstrueeritavat maanteed ja
selle vahetut lähedust.
26 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOTUS KAITSEKORRALDUSEGA
Tee rekonstrueerimine ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala
kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse -eesmärkide
saavutamisele.
KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUPIIRKONDA JÄÄVATE NATURA
ALADE ISELOOMUSTUS
Rekonstrueeritava maanteelõigu lähedastest Natura 2000 võrgustiku aladest asuvad
võimalikus tegevuse mõjualas Sirtsi loodusala ja Sirtsi linnuala, mida maantee läbib.
Maantee lähedal (ca 70 m) asuvad veel Tudusoo linnu- ja loodusalad, kuid
rekonstrueeritav tegevuse mõjuala ei nendeni ei ulatu. Tudusoo linnu- ja loodusala on
kattuvate piiridega Natura 2000 võrgustiku alad, mis asuvad väljaspool projekti mõjuala .
Ala teele kõige lähemas osas on tegemist piirkonnaga, kus kaitstakse loodusala kaitse -
eesmärgiks olevat lendoravat ja tema elupaiku (s.o Palasi lendorava püsielupaik). Mõju
hinnang lendoravale on antud püsielupaiga alalõigu juures (ptk 5.4) ja sealt selgub, et
tegevusel puudub ebasoodne mõju liigile. Muid loodus- ega linnuala kaitse-eesmärke
maantee läheduses ei leidu. Lähimad linnuala liikide leiukohad on teest ca 1 km kaugusel
(metsis) ja lähimad loodusala kaitse eesmärgid on registreeritud üle 700 m kaug usel
(9010* vanade metsade elupaigatü üp). Natura alade piirkonnas on maanteel kavandatud
tegevused olemasoleval teetrassi piires ja nende mõjuala loodus- ja linnualale ning alade
kaitse-eesmärkideni ei ulatu.
Ülevaatlik Natura alade paiknemise skeemkaart vt Joonis 4.2.
Võimalikus mõjualas asuvate Natura alade iseloomustused on toodud järgnevates
alalõikudes alade kaupa.
Sirtsi loodusala
Sirtsi loodusala (EE0070104) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrg ustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5.
augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 6182 ha ning see on loodud
kümne loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja üheksa sama direktiivi II lisa liigi ning nende
elupaikade kaitseks. Loodusala kattub projektiala piirkonnas Sirtsi LKA-ga
(KLO1000076), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse.
Tabelis 6.1 on välja toodud loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt ala kohta
kehtivale standardsele andmevormile ja kehtivale kaitsekorralduskavale. Tärniga
tähistatud elupaiagad ja liigid on esmatähtsad ja nende kaitse tagamisel on Euroopa
Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade/liikide levilast paikneb
liikmesriikide territooriumil.
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 27
Tabel 6.1. Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused
LK
Kaitse- Pindala
Kirjeldus15 ,16 Kaitse 17 hinnang
eesmärk (ha)
Huumus-
toitelised Elupaigatüüp hõlmab pruuniveelisi järvi ja rabalaukaid, mille vesi LoD I 38 A
järved ja on happeline (pH 4–6) ning rohke humiinaine tõttu üsna tume.
järvikud (3160)
jõed ja ojad Elupaigatüüp hõlmab Eestis looduslikus või looduslähedases
(3260) seisundis püsinud jõgede ja ojade lõike. Sirtsi LoA-le jääv Kunda LoD I 34 B
jõe lõik vastab tervikuna elupaigatüübile jõed ja ojad.
Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus
Rabad taimede surnud osadest ladestunud turvas on juba nii tüse, et LoD I 2384 A
(*7110) taimede juured ei küüni enam toitainerikka veeni: toitaineid
toovad rabadesse peamiselt sademed.
siirde- ja
õõtsiksood Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk LoD I 10 B
(7140) rabaks.
nokkheina-
kooslused See elupaik kajastub rabade elupaiga koosseisus ja ei käsitleta LoD I 0 B
(7150) kaitsekorralduskavas eraldi.
liigirikkad Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm
madalsood tüsedusest turbakihist hoolimata saavad taimed suurema osa LoD I 9 C
(7230) toitaineid põhjaveest.
Siia kuuluvad looduslikud vanad metsad, mis esindavad vähese
vanad loodus- inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi.
metsad Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele ohustatud LoD I 330 B
(*9010) liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele
loomadele, peamiselt mardikatele.
rohundite- See kasvukohatüüp esineb peeneteralistel, hea
rikkad veevarustusega, toiterikastel ning pehme huumusega LoD I 70 B
kuusikud metsamuldadel sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes
(9050) ja nõlvade jalamil.
soostuvad ja Soostuvad ja soo-lehtmetsad on laiamahuline elupaigatüüp,
soo- millesse kuuluvad nii meie soostuvad metsad,
(päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need kasvavad LoD I 313 C
lehtmetsad
(*9080) tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus
põhjavesi on maapinna lähedal.
Kaitse- Esinem LK
Kirjeldus Kaitse
eesmärk ine19 hinnang
tiigilendlane Tiigilendlane on Eestis suhteliselt haruldane ning paiguti levinud LoD II 2
(Myotis liik. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek tiigilendlase C
LK II isendit
dasycneme) kaitse Sirtsi LKA kaitse-eesmärkide hulgast välja arvata.
15 Sirtsi LKA ja Kunda jõe HA (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava 2016 –2025. muudetud 2017.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/k aitse_planeerimine/sirtsi_lka_kkk_2016-2025.pdf
16 Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. J.Paal, 2000
17 Standardne andmevorm: http://natura2000.eea.europa.eu/Natura20 00/SDF.aspx?site=EE0070104
18 Standardse andmevormi järgi : A- väga hea, B-hea, C- keskmine või halvenenud
19 Kui andmevormil ei ole esitatud arvulisi andmeid populatsiooni kohta, on toodud populatsiooni arvukuse kategooria –
tavaline (C), haruldane (R), esineb (p)
28 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
Lendorav asustab Eestis raieküpseid ja vanu kuuse-segametsi,
milles leidub vanu õõnsaid pesapuudeks sobivaid haabu.
Lendorava elupaigad Sirtsi LKA-l asuvad sihtkaitsevööndites,
harilik kus kaitse-eesmärgiks on metsa areng loodusliku protsessina. LoD II
lendorav Lendoravat mõjutab eelkõige elupaikade killustumine lageraiete LoD IV - -
(Pteromys tõttu. Kuigi elupaikade seisund on hea, asuvad need kaitseala LK I
volans*) äärealadel, ja lähimad levikualad naaberelupaikade näol
paiknevad kaugel või väljaspool kaitseala ning on oht väikeste
isoleeritud asurkondade tekkeks. Leviku takistuseks on juba
150–200 m laiune lagendik.
Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti
jõesilm rannikuala. Tegemist on siirdelise eluviisiga sõõrsuuga, kelle
(Lampetra suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks LoD II tavalin
B
jõgedesse. Jõesilmu leviala piirdub Kunda jões praegu 2,3 km LoD V e
fluviatilis)
pikkuse jõeosaga alamjooksul, allpool Kunda HEJ (Kunda I)
paisu.
Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal,
harilik hink järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas. Tihti LoD II harulda
(Cobitis katab hingu elupaigas veekogu põhja taimestik või õhuke C
LK III ne
taenia) detriidikiht. Hingule sobib elupaigaks ainult Kunda jõe suudme-
eelne jõeosa lõigus 0–1,15 km suudmest.
Võldas on väike põhjaeluviisiga kala, kes asustab tavaliselt
veekogude kivise põhjaga alasid. Kunda jõgi on üheks neist
harilik võldas Põhja-Eesti jõgedest, mis sobib tervikuna võldase elupaigaks LoD II harulda
C
(Cottus cobio) väga hästi, kuid võldast esineb üksikute isenditena vaid jõe LK III ne
alamjooksul, Lontova kärestiku alumises osas kuni 1,4 km
kauguseni merest.
Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks
lõhe rändab jõgedesse. Kunda jõgi on üks kolmest algupärase LoD II tavalin
loodusliku lõhepopulatsiooniga jõest, mis suubub Soome lahte. LoD V A
(Salmo salar) e
Esimene lõhele ületamatu pais paikneb jõe suudmest vähem kui
2 km kaugusel.
Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire
vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Asurkonna püsimiseks ja
taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna
jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Sirtsi
LKA-le jäävale Kunda jõe lõigul on registreeritud üks
paksukojaline paksukojalise jõekarbi leiukoht. 2013. Aasta seire käigus LoD II
jõekarp paksukojalist jõekarpi Kunda jõest ei leitud. Seire tulemustest LoD IV esineb B
(Unio crassus) nähtub, et varem on paksukojaline jõekarp Kunda jõe LK II
keskjooksul kindlasti esinenud. Praeguseks võib liik jõest olla
kas hävinud või olla säilinud jõe keskjooksul lokaalselt väga
vähesel arvukusel. Kaitsekorralduskava hindab Kunda jõge
liigile vähesobivaks elupaigaks. Vesi on karbi jaoks liiga
allikaline ning karpidele toiduks olevat hõljumit on vees
tõenäoliselt liiga vähe.
Väike-punalamesklane elab Eestis vanades ürgilmelistes
väike-puna- haavaosalusega segametsades, kus mardika vastsed arenevad
lamesklane LoD II
hiljuti surnud või juba nõrgalt pehastunud vanade haabade või esineb C
(Cucujus LK II
cinnaberinus)
tormimurtud haavatüügaste korba all niiskes niines. Sirtsi LKA
leiukoht asub Kerissaare skv-s.
Männisinelase elupaigaks on valdavalt vanad põlised männikud,
männi- kus ta eluneb puidu sinetusseenega nakatunud surnud seisvate,
sinelane eelistavalt jämedamate mändide korba all, harvem ka LoD II
esineb C
(Boros peenematel puudel, kuid suhteliselt lühikest aega pärast puu LK II
schneideri) surma. Sirtsi LKA-l on männisinelase elupaigaks märgitud
Kerissaare skv.
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 29
Sirtsi linnuala
Sirtsi linnuala (EE0070173) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5.
augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Linnuala pindala on ca 6842 ha ning see on loodud
nelja linnudirektiivi I lisa liigi ja ühe II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala
kattub projektiala piirkonnas Sirtsi LKA-ga (KLO1000076), mis tagab loodusala
siseriikliku kaitse.
Tabelis 6.2 on välja toodud linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt ala kohta
kehtivale standardsele andmevormile 20 ja kehtivale Sirtsi looduskaitseala
kaitsekorralduskavale.
Tabel 6.2. Sirtsi linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused
Esinemine ja
populatsiooni LK
Kaitse-eesmärk Kirjeldus Kaitse
arvukuse hinnang
hinnang
Liik asustab vähese inimmõjuga
loodusmaastikke, kus esineb suurel
pinnal toitumiseks sobilikke lagedaid
kaljukotkas alasid rabade näol. Liigi pesapaik on LiD I
1 paar21 -
(Aquila chrysaetos) üldjuhul raba servas või rabasaarel. Sirtsi LK I
LKA-l on üks kaljukotka territoorium ühe
pesaga, mis asub Kotinuka looduslikus
sihtkaitsevööndis.
Väikekoovitaja on Eestis lokaalselt
esinev väga väiksearvuline haudelind ja
väikekoovitaja väiksearvuline läbirändaja. Elutseb 20-30
LiD II
(Numenius Mandri-Eesti lagerabadel, eelistades pesitsevat B
LK III
phaeopus) ulatuslikke peenar-älves-komplekse. paari
Elupaik asub Sirtsi soostiku läänelaama
lagerabas.
Rüüt elutseb Eestis peamiselt Madal- ja
50-80
rüüt Vahe-Eesti lagerabadel. Rüüda elupaik LiD I
pesitsevat B
(Pluvialis apricaria) asub Sirtsi soostiku läänelaama LK III
paari
lagerabas.
Eestis on teder regulaarne haudelind ja
teder LiD I 50-100 paikset
talvituja. Tedre elupaik asub Sirtsi B
(Tetrao tetrix) LK III paari
soostiku läänelaama lagerabas.
Mudatilder on Eestis paiguti levinud,
väikesearvuline hõreda asustusega 75-85
mudatilder (Tringa LiD I
haudelind. Elutseb enamasti suurtel pesitsevat C
glareola) LK III
älvesrabadel. Mudatildri elupaik asub paari
Sirtsi soostiku läänelaama lagerabas.
20 Sirtsi linnuala standardne andemvorm:
http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070173
21 Andmevormil andmed puuduvad, tuginetud on Sirtsi looduskaitseala kaitsekorralduskavale.
30 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PROGNOOSIMINE NATURA
ALADELE
Sirtsi loodusala
Kavandatava tegevuse piikonnas Sirtsi loodusalal on levinud ala kaitse -eesmärkidest neli
elupaigatüüpi ja üks liik, mille paiknemist illustreerib järgnev joonis.
Avalikus versioonis varjatud.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1):
„I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites on keelatud.“
Joonis 6.1 Sirtsi loodusala kaitse-eesmärgid projekteeritava teelõigu piirkonnas.
Aluskaart Maa-amet 2018
Mõju prognoosimine Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidele on läbi viidud järgnevas tabelis
4.3.
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 31
Tabel 4.3 Mõju prognoosimine Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse- Hinnang eeldatava ebasoodsa mõju
Soovitused
eesmärk tekke kohta
jõed ja Elupaigana on määratletud Kunda jõelõik, Silla lammutamise ning uue silla ehitamise käigus
ojad mis ristub rekonstrueeritava maanteelõiguga. tuleb kasutada sobivaid töövõtteid (nt ladustatava
(3260) Jõe elupaika mõjutavad kaitsekorralduskava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida,
alusel peamiselt kolm tegurit: paisude et veekogudesse sattuva heljumi ning
tekitatud rändetõkked ja veerežiimi ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne.
muutused; maaparandustöödega seonduvad
setetereostus ja valgalalt tulev haju- ja Vajadusel tuleb kasutusele võtta meetmeid, mis
punktreostus. aitavad ära hoida sillamaterjali sattumise jõkke
lammutustööde käigus. Silla lammutus- ja
Projekt näeb ette Kunda jõe praeguse Nõva ehitustööd tuleks võimalusel ajastada suvisele
silla asemel uue rajamist. Elupaiga soodsa madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes
seisundi säilimise põhimeetmeks on on väike ja võimalik heljumi sissekanne
ehitustegevuse läbiviimine minimeerides veekogusse ei too kaasa olulist ebasoodsat
settereostust. keskkonnamõju veekogule.
Liigirikkad Elupaik asub Nõva soos ca 60 m kaugusel Lähtudes ettevaatusprintsiibist on seatud mõju
madalsood rekonstrueeritavast teest. Maanteega ristuv vältivad meetmed: Voore jõe truubi vahetusel
(7230) Voore jõgi ühendab elupaika remonditava tuleb kasutada sobivaid töövõtteid (nt ladustatava
teega. Voore jõe truup asendatakse uuega.
pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida,
Elupaik on tundlik kuivendamise mõjule.
Truubi asendamine ei too kaasa elupaiga et veekogudesse sattuva heljumi ning
kadu, truubi vahetamisel ei ole mõju elupaiga ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne. Vajadusel
veerežiimile. Elupaik säilib samas tuleb kasutusele võtta meetmeid, mis aitavad ära
kvantiteedis ja kvaliteedis. Tõenäoline ei ole hoida ehitusmaterjali sattumise jõkke
ka ehitusaegselt veekvaliteedi muutumise lammutustööde käigus. Ehitustööd tuleks
mõju. võimalusel ajastada suvisele madalveeperioodile,
mil vooluhulk veekogudes on väike ja võimalik
heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa
olulist ebasoodsat keskkonnamõju veekogule.
vanad Rekonstrueeritav teelõik piirneb elupaigana Tagada laheduse projektikohane elluviimine, sh
loodus- määratud alaga loodusala piires ca 1300 m tee rekonstrueerimisega seotud tegevused
metsad pikkuselt (Joonis 6.1). Tee projekt on selles olemasoleva teetrassi piires ja mitte kavandada
(9010*)
piirkonnas kavandatud selliselt, et ehitustegevusi/raadamist jms elupaiga alale.
rekonstrueeritav teelõik järgib olemasolevat
teed ja kavandatavad tegevused (sh
maantee nõlvad) ei ulatu elupaiga alale.
Lõigul ei viida läbi raadamist. Elupaik säilib
olemasolevas ulatuses.
rohundite- Elupaik leidub loodusalal maanteega Tagada laheduse projektikohane elluviimine, sh
rikkad piirnevalt ca 180 m pikkusel lõigul peale tee rekonstrueerimisega seotud tegevused
kuusikud Kunda jõega ristumist. Projektlahenduse olemasoleva teetrassi piires ja mitte kavandada
(9050) kohaselt ei ole selles piirkonnas planeeritud ehitustegevusi/raadamist jms elupaiga alale.
rekonstrueerimistöid olemasolevast
maanteetrassist väljapoole. Ette ei ole näha
ebasoodsa mõju teket.
32 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
Kaitse- Hinnang eeldatava ebasoodsa mõju
Soovitused
eesmärk tekke kohta
lendorav Lendorav on äärmiselt ohustatud (sh Välistada tee rekonstrueerimisel ehitustööd jm
loodusdirektiivis esmatähtsana märgitud) liik, tegevused (raadamine) lendorava elupaikadena
kes asustab Eestis raieküpseid ja vanu märgitud alade piires.
kuuse-segametsi, milles leidub vanu õõnsaid
pesapuudeks sobivaid haabu.
Avalikus versioonis varjatud.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53.
(1): „I ja II kaitsekategooria liigi
isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine
massiteabevahendites on keelatud.“
Lendoravat mõjutab eelkõige elupaikade
seisukord ja nende killustumine. Leviku
takistuseks on juba 150–200 m laiune
lagendik. Häirimist jällegi ei peeta oluliseks
lendoravat mõjutavaks teguriks.
Sirtsi loodusalal lendorava soodsa seisundi
säilitamiseks on vajalik eeskätt säilitada
kogu lendorava elupaigana märgitud ala ja
välistada looduslike koosluste vähenemine
nende piires. Samuti on oluline
loodusdirektiivi metsaelupaikadena märgitud
alade säilitamine. Need alad ei pruugi olla
olulised lendorava elupaigana, kuid võivad
mängida olulist rolli elupaikade vaheliste
sidususelementidena.
Sirtsi linnuala
Rekonstrueeritav maanteelõik piirneb ja läbib Sirtsi linnuala ca 4,6 km lõigul (kilomeetritel
21,2 – 24,8). Vastavalt Sirtsi LKA kaitsekorralduskava ja keskkonnaregistri andmetele on
linnuala kõigi kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide leiukohad ja sobivad elupaigad
Sirtsi soostiku läänelaama lagerabas, maanteele kõige lähemas asukohas ca 800 m
kaugusel. Liikide elupaikade asuko hti illustreerib Joonis 6.2. Kaitsekorralduskava toob
välja, et liikide kaitse tagatakse elupaikade kaitsega ja otsesed ohutegurid neile kõigile
puuduvad. Tulenevalt eelnevast võib öelda, et kavandatav tegevus ei mõjuta Sirtsi
linnuala ega selle kaitse-eesmärke ning puudub vajadus leevendavate meetmete
rakendamiseks.
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 33
Avalikus versioonis varjatud.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1):
„I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites on keelatud.“
Joonis 6.2 Sirtsi linnuala kaitse-eesmärgid projekteeritava teelõigu piirkonnas. Aluskaart
Maa-amet 2018
NATURA HINDAMISE TULEMUSED JA JÄRELDUS
Natura hindamine tuvastas, et Rakvere-Rannapungerja maantee lõigu km 21,3 – 33,1
rekonstrueerimise elluviimine ei too kaasa eb asoodsat mõju Sirtsi linnualale, Tudusoo
linnu- ega loodusalale ega nende alade kaitse-eesmärkidele.
Natura hindamine tuvastas, et Rakvere-Rannapungerja maantee lõigu km 21, 3 – 33,1
rekonstrueerimisprojekti elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Sirtsi loodusalale ja
selle kaitse-eesmärkidele, kui järgida projektlahendust ja selle elluviimisel
ettevaatusprintsiibist tulenevalt seatavaid meetmeid:
Tagada laheduse projektikohane elluviimine, sh tee rekonstrueerimisega seotud
tegevused olemasoleva teetrassi piires ja mitte kavandada
ehitustegevusi/raadamist jms elupaikade aladele.
Kunda jõe olemasoleva Nõva silla lammutamise ja uue silla ehitamise käigus
ning ka Voore jõe truubi vahetusel tuleb kasutada sobivaid töövõtteid (nt
ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et veekogudesse
sattuva heljumi ning ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne. Vajadusel tuleb
kasutusele võtta meetmeid, mis aitavad ära hoida ehitusmaterjali sattumise
jõkke lammutustööde käigus. Silla/truubi lammutus - ja ehitustööd ning tuleks
võimalusel ajastada suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on
väike ja võimalik heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa oluli st ebasoodsat
keskkonnamõju veekogule ja vee-elustikule.
Loodusala läbival lõigul säilitada ol emasolev niiskusrežiim, et mitte mõjutada
tee kõrval asuvaid looduskooslusi, sh kaitse -eesmärkideks olevaid elupaiku.
34 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
7. JÄRELDUS
Käesolevas töös käsitleti tugimaantee nr 88 Rakvere-Rannapungerja km 21,3 – 33,1 Sae-
Anguse-Palasi lõigu ja km 22,68 asuva Nõva s illa põhiprojektiga kavandatavate
tegevuste eeldatavat keskkonnamõju ning anti soovitus ebasoodsate mõjude vältimise
osas.
Ebasoodsa olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ning mõju leevendamiseks on vajalik
veenduda, et projektis ja selle edasise elluviimise käigus arvestataks käesolevas
aruandes välja toodud meetmeid. Kui kõigi meetmetega arvestatakse, ei kaasne
kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju ning keskkonnamõju
hindamise algatamine ei ole vajalik.
Eelhinnangu tulemusena nähakse ette järgmised projekteerimise etapi meetmed:
Natura 2000 võrgustiku Sirtsi loodusalale on vajalik rakendada järgmisi mõju
vältivaid meetmeid:
o Tagada laheduse projektikohane elluviimine, sh tee rekonstrueerimisega
seotud tegevused olemasoleva teetrassi (teemaa katastriüksuste) piires ja
mitte kavandada ehitustegevusi/raadamist jms elupaikade aladele.
o Loodusala läbival lõigul säilitada olemasolev niiskusrežiim, et mitte
mõjutada tee kõrval asuvaid looduskooslusi, sh kaitse -eesmärkideks
olevaid elupaiku.
Sirtsi looduskaitseala loodusväärtuste kaitse ta gamiseks on lisaks vajalik
rakendada järgnevaid meetmeid:
o Limatünniku teega piirnevates registreeritud kasvukohtades
(KLO9600455, KLO9600456 ja KLO9600329) välistada teetrassi
laiendamine, mis võiks kahjustada looduslikku kooslust, pinnast või
veerežiimi.
Kaitstavate liikide elupaikade jm loodusväärtuste ka itseks on lisaks vajalik
rakendada järgnevaid meetmeid:
o Välistada teega piirnevate kaitstavate liikide – pruunikas pesajuur, roomav
öövilge, hoburästas – leiukohtade alale teetrassi laiendamine ja ka sellel
alal raadamise jm tegevuste kavandamine.
o Välistada teega piirnevatele vääriselupaikadele teetrassi laiendamine ja
ka nende alal raadamise jm tegevuste kavandamine.
Teeprojekt on vajalik kooskõlastada looduskaitsealuste objektide valitsejaga e
Keskkonnaametiga.
Uute truupide suuruse ja materjali valikul, projekteeritava lahenduse
väljatöötamisel on vajalik arvestada, et truubid peavad tagama kalade läbipääsu
ka vastuvoolu.
Kunda jõgi kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis - ja
elupaigana kinnitatud veekogude nimistusse. Vasta valt looduskaitseseaduse
§ 51-le on keelatud jõe loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Viimast asjaolu
tuleb silmas pidada Kunda jõe Nõva silla rekonstrueerimisel.
Veekaitselised meetmed:
o Ehitustegevuse planeerimisel tuleb järgida teega ristuvate vooluveekogude kalda
kaitse vööndites kehtivaid piiranguid. Vastavalt looduskaitseseadusele on Voore
(ristub km 21,88) ja Kunda (ristub km 22,61) jõgede piiranguvöönd 100 m, kalda
ehituskeeluvöönd 50 m ning veeseadusest tulenevalt on veekaitsevöönd 10 m.
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 35
Rihula kraavil (ristub km 31,02) on piiranguvöönd 50 m, ehituskeeluvöönd 25 m
ning veekaitsevöönd 1 m.
o Projektlahendusega ei tohi oluliselt mõjutada tee ümbruse veerežiimi. See on eriti
oluline kaitstavate loodusobjektide piirkonnas, et mitte mõjutada kaitstavate liikide
kasvukohatingimusi.
o Projektiala paikneb suures osas (projektiala 8 viimast kilomeetrit) looduslikult
kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Seetõttu on äärmiselt oluline
vältida reostuse sattumist pinnasesse või veekeskkonna. Kaitsmata põhjaveega
aladel ei tohiks projektiga ette näha seisva veega sadevee imblahendusi.
Projektiga ei tohi mõjutada maaparandusehitiste toimimist. Menetluse käigus tehtud
muudatused ning ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga vastavalt
maaparandusseaduse §47 lõikele 1 ja 3.
Vahetult tee äärde jääb 29. km alguses muinsuskaitsealune rauasulatuskoht (reg-nr 10657)
ning selle mälestise 50 m laiune kaitsevöönd ulatub rekonstrueeritavale maanteele.
Vastavalt muinsuskaitseseadusele on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kaitsevööndis
keelatud muuhulgas ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja
kaevetööd ning maaparandustööd. Tee rekonstrueerimisel on seega vajalik mälestise
kaitsega arvestamine ning vajalik on Muinsuskaitseameti kooskõlastus.
Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja
võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on
teeprojektide puhul tavapraktika. Näiteks kasutatakse olemasoleva tee mulde
materjale teede rekonstrueer imisel. Kui võimalik, näha projektis ette
ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Eelhinnangu tulemusena nähakse ette järgmised ehitusetapi meetmed:
Soovitatav on hiljemalt enne ehitustööde algust koostada detailne ehituse aegne
keskkonnakorralduskava ebasoodsate ehitusaegsete mõjude vältimiseks ja
leevendamiseks. Keskkonnakorralduskav a koostamisel tuleks aluseks võtta
käesolevas aruandes esitatud leevendavad meetmed, millede detaile vajadusel
täpsustada vastavalt ehitustööde läbiviimise plaanile/korra ldusele. Erilist
tähelepanu tuleb pöörata ehitustööde korraldusele kaitsealuste objekt ide ja
loodusväärtuste läheduses, mis keskkonnakorralduskavas eraldi välja tuua.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja
bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma
väljapool kaitstavaid loodusobjekte.
Natura 2000 võrgustiku Sirtsi loodusalale on vajalik rakendada järgmisi mõju
vältivaid meetmeid:
o Kunda jõe olemasoleva Nõva silla lammutamise ja uue silla ehit amise
käigus ning ka Voore jõe truubi vahetusel tuleb kasutada sobivaid
töövõtteid (nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida,
et veekogudesse sattuva heljumi ning ehitusjäätmete hulk oleks
minimaalne. Vajadusel tuleb kasutusele võtta meetmeid, mis aitavad ära
hoida ehitusmaterjali sattumise jõkke lammutustööde käigus. Silla/truubi
lammutus- ja ehitustööd ning tuleks võimalusel ajastada suvisele
madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja võimalik heljumi
sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist ebasoodsat keskkonnamõju
veekogule ja vee-elustikule.
Sirtsi looduskaitseala loodusväärtuste kaitse tagamiseks on lisaks vajalik
rakendada järgnevaid meetmeid:
36 T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang
o Ajastada Sirtsi LKA piires teostatavad ehitustööd väljapoole metsise
mängu- ja pesitsusaega, mis on 1. veebruar kuni 30. juuni.
o Limatünniku teega piirnevates registreeritud kasvukohtades
(KLO9600455, KLO9600456 ja KLO9600329) välistada kõik
ehitustegevused, mis võivad kahjustada looduslikku kooslust, pinnast või
veerežiimi.
Kaitstavate liikide elupaikade jm loodusväärtuste kaitseks on lisaks vajalik
rakendada järgnevaid meetmed:
o Välistada ehitustegevus teega piirnevate kaitstavate liikide – pruunikas
pesajuur, roomav öövilge, hoburästas – leiukohtade alal.
o Välistada teega piirnevate vääriselupaikade alal ehitustegevused.
Uute truupide paigaldamisel on vajalik arvestada, et truubid peavad tagama
kalade läbipääsu ka vastuvoolu.
Veekaitselised meetmed:
o Ehitustegevusel tuleb järgida tuleb järgida teega ristuvate vooluveekogude kalda
kaitse vööndites kehtivaid piiranguid. Vastavalt looduskaitseseadusele on Voore
(ristub km 21,88) ja Kunda (ristub km 22,61) jõgede piiranguvöönd 100 m, kalda
ehituskeeluvöönd 50 m ning veeseadusest tulenevalt on veekaitsevöönd 10 m.
Rihula kraavil (ristub km 31,02) on piiranguvöönd 50 m, ehituskeeluvöönd 25 m
ning veekaitsevöönd 1 m.
o Kunda jõe olemasoleva Nõva silla lammutamise ning uue silla ehitamise käigus
ning ka Voore jõe ja Rihula kraavi truupide vahetusel tuleb kasutada sobivaid
töövõtteid (nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et
veekogudesse sattuva heljumi ning ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne.
Vajadusel tuleb kasutusele võtta meetmeid, mis aitavad ära hoida ehitusmaterjali
sattumise jõkke lammutustööde käigus. Silla lammutus- ja ehitustööd ning truupide
vahetamine Voore jõel ja Rihula kraavil tuleks võimalusel ajastada suvisele
madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja võimalik heljumi
sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist ebasoodsat keskkonnamõju veekogule
ja vee-elustikule. Ehitustööde eelselt on vajalik vee-erikasutusloa taotlemine.
o Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal
kui 50 m veekogusest (sh Voore, Kunda jõest ning Rihula kraavist) ning kaevudest.
o Projektiala paikneb suures osas (projektiala 8 viimast kilomeetrit) looduslikult
kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Seetõttu on äärmiselt oluline
vältida reostuse sattumist pinnasesse või veekeskkonna. Ehitustööde käigus tuleb
tähele panna, et ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuks selleks
ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud
selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti
tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks
paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele
tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida
ehitusaegse tolmu levikut teeäärse elamute territoo riumitele, vajadusel tolmavaid
materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
T88 Rakvere-Rannapungerja maantee km 21,3, - 33,1 ja sellel a suva Nõva silla põhiprojekt i KMH eelhinnang 37
Vahetult tee äärde jääb 29. km alguses rauasulatuskoht (reg -nr 10657) ning selle
mälestise 50 m laiune kaitsevöönd ulatub rekonstrueeritavale maanteele.
Vastavalt muinsuskaitseseadusele on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata
kaitsevööndis keelatud muuhulgas ehitamine, teede, kraavide ja trasside
rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Tee
rekonstrueerimisel on seega vajalik mälestise kaitsega ar vestamine.
Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline
kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb
muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul
kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule
omavalitsusele.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid, millesse tuleb koguda kõik
tekkivad jäätmed. Tekkinud jäätmed tuleb üle anda vastavat litsentsi omavale
jäätmekäitlejale.
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud.
KORRALDUS
18.05.2020 nr 1-3/20/095
Riigitee nr 88 Rakvere–Rannapungerja km 21,3–
33,1 Sae–Anguse–Palasi lõigu ja km 22,68 asuva
Nõva silla rekonstrueerimiseks tee ehitusloa
andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1.Asjaolud
Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 38 lg 1 ja § 101 lg 2 alusel algatas Maanteeamet tee ehitusloa
andmise menetluse riigitee nr 88 Rakvere–Rannapungerja km 21,3–33,1 Sae–Anguse–Palasi lõigu
ja km 22,68 asuva Nõva silla rekonstrueerimiseks.
Maanteeameti 20.11.2019. a korraldusega nr 1-3/19/178 on antud projekteerimistingimused
riigitee nr 88 Rakvere–Rannapungerja km 21,3–33,1 Sae–Anguse–Palasi lõigu ja km 22,68 asuva
Nõva silla põhiprojekti koostamiseks. Projekti koostamise eesmärgiks oli teelõigu kandevõime
tagamine, sõidumugavuse ja liiklusohutustaseme tõstmine ning Nõva silla ümberehitus.
Praeguseks on valminud töö „Riigitee nr 88 Rakvere-Rannapungerja km 21,3 - 33,1 Sae-Anguse-
Palasi lõigu ja km 22,68 asuva Nõva silla põhiprojekt“ (Selektor Projekt OÜ töö nr P18020).
Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 30.09.2020 nähtavad lingilt
https://pilv.mkm.ee/s/sdf5gIOkt4Q9vMA.
1.2.Menetluse käik
Vastavalt EhS § 42 lõikele 2 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse.
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub
Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)
§ 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 2) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud algatamata
Maanteeameti 01.11.2019 otsusega nr 15-7/19/425 projekteerimistingimuste andmisel. KeHJS §
11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on
otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud keskkonnamõju hindamise algatamata, võib
ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise
algatamata samal alusel (eelhinnang, asjaomaste asutuste seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole
olulisel määral muutunud.
2
Maanteeamet kaasas pädeva asutusena tee ehitusloa andmise menetlusse lisas 3 loetletud
menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel ning
asutused või isikud, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42
lõike 6 punkti 2 alusel.
Maanteeamet esitas tee ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 3 loetletud asutustele, kelle
seadusest tulenev pädevus on seotud tee ehitusloa menetluse esemega EhS § 42 lõike 6 punkti 1
alusel.
Maanteeamet on läbi viinud tee ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu
hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning asutused ja isikud, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud tee ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib
ehitis või ehitamine puudutada.
Vastavalt EhS § 42 lõikele 9, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul
ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi
kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust
avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Korralduse lisas 3 on tee ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste
koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkuseid ning Maanteeameti
otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.
Maanteeamet ei ole tee ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
2. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 2 lõike 6, § 38 lõike 1, § 101 lõike 2 ja lõike 3,
majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike
1 punkti 3, Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise
planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti
10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 24, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.
a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel
asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited.
3. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee nr 88 Rakvere–Rannapungerja km 21,3–33,1 Sae–Anguse–
Palasi lõigu ja km 22,68 asuva Nõva silla rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale
1.
2. Jätta algatamata riigitee nr 88 Rakvere–Rannapungerja km 21,3–33,1 Sae–Anguse–
Palasi lõigu ja km 22,68 asuva Nõva silla rekonstrueerimise põhiprojektiga
kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine KeHJS § 61 kohases eelhinnangus
(lisa 2) toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse
otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju
3
keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. Negatiivse
keskkonnamõju vältimiseks tuleb rakendada ehitustegevusel järgnevaid meetmeid:
2.1.Hiljemalt enne ehitustööde algust koostada ehituse töövõtjal detailne ehituse aegne
keskkonnajuhtimiskava ebasoodsate ehitusaegsete mõjude vältimiseks ja
leevendamiseks. Keskkonnajuhtimiskava koostamisel võtta aluseks käesolevas
aruandes esitatud leevendavad meetmed, mille detaile vajadusel täpsustada vastavalt
ehitustööde läbiviimise plaanile/korraldusele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata
ehitustööde korraldusele kaitsealuste objektide ja loodusväärtuste läheduses, mis
tuleb keskkonnajuhtimiskavas eraldi välja tuua.
2.2.Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma väljapool
kaitstavaid loodusobjekte.
2.3.Natura 2000 võrgustiku Sirtsi loodusalale on vajalik rakendada järgmisi mõju
vältivaid meetmeid:
- Kunda jõe olemasoleva Nõva silla lammutamise ja uue silla ehitamise käigus ning
ka Voore jõe truubi vahetusel tuleb kasutada sobivaid töövõtteid (nt ladustatava
pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et veekogudesse sattuva
heljumi ning ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne. Vajadusel tuleb kasutusele
võtta meetmeid, mis aitavad ära hoida ehitusmaterjali sattumise jõkke
lammutustööde käigus. Silla/truubi lammutus- ja ehitustööd tuleb võimalusel
ajastada suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja
võimalik heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist ebasoodsat
keskkonnamõju veekogule ja vee-elustikule.
2.4.Sirtsi looduskaitseala loodusväärtuste kaitse tagamiseks on lisaks vaja rakendada
järgnevaid meetmeid:
- Ajastada Sirtsi LKA piires teostatavad ehitustööd väljapoole metsise mängu- ja
pesitsusaega, mis on 1. veebruar kuni 30. juuni.
- Limatünniku teega piirnevates registreeritud kasvukohtades (KLO9600455,
KLO9600456 ja KLO9600329) välistada kõik ehitustegevused, mis võivad
kahjustada looduslikku kooslust, pinnast või veerežiimi.
2.5.Kaitstavate liikide elupaikade jm loodusväärtuste kaitseks on lisaks vajalik rakendada
järgnevaid meetmed:
- Välistada ehitustegevus teega piirnevate kaitstavate liikide – pruunikas pesajuur,
roomav öövilge, hoburästas – leiukohtade alal.
- Välistada teega piirnevate vääriselupaikade alal ehitustegevused.
2.6.Uute truupide paigaldamisel on vajalik arvestada, et truubid peavad tagama kalade
läbipääsu ka vastuvoolu.
2.7.Veekaitselised meetmed:
- Ehitustegevusel tuleb järgida teega ristuvate vooluveekogude kalda kaitse
vööndites kehtivaid piiranguid. Vastavalt looduskaitseseadusele on Voore oja
(ristub km 21,88) ja Kunda (ristub km 22,61) jõe piiranguvöönd 100 m ning
veeseadusest tulenevalt on veekaitsevöönd 10 m. Rihula kraavil (ristub km 31,02)
on piiranguvöönd 50 m ning veekaitsevöönd 1 m.
- Kunda jõe olemasoleva Nõva silla lammutamise ning uue silla ehitamise käigus
ning ka Voore jõe ja Rihula kraavi truupide vahetusel tuleb kasutada sobivaid
töövõtteid (nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et
veekogudesse sattuva heljumi ning ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne.
Vajadusel tuleb kasutusele võtta meetmeid, mis aitavad ära hoida ehitusmaterjali
sattumise jõkke lammutustööde käigus. Silla lammutus- ja ehitustööd ning
truupide vahetamine Voore jõel ja Rihula kraavil tuleks võimalusel ajastada
suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja võimalik
4
heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist ebasoodsat keskkonnamõju
veekogule ja vee-elustikule. Ehitustööde eelselt on vajalik veeloa taotlemine.
- Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja
bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma
kaugemal kui 50 m veekogusest (sh Voore, Kunda jõest ning Rihula kraavist)
ning kaevudest.
- Projektiala paikneb suures osas (projektiala 8 viimast kilomeetrit) looduslikult
kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Seetõttu on äärmiselt oluline
vältida reostuse sattumist pinnasesse või veekeskkonda. Ehitustööde käigus tuleb
tähele panna, et ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuks selleks
ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud
selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti
tugevatel sajuperioodidel.
2.8.Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
2.9.Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas
tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu
levikut teeäärse elamute territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada
(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
2.10. Vahetult tee äärde jääb 29. km alguses rauasulatuskoht (reg-nr 10657) ning selle
mälestise 50 m laiune kaitsevöönd ulatub rekonstrueeritavale maanteele. Vastavalt
muinsuskaitseseadusele on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kaitsevööndis
keelatud muuhulgas ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja
kaevetööd ning maaparandustööd. Tee rekonstrueerimisel on seega vajalik mälestise
kaitsega arvestamine.
2.11. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline
kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb
muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul
kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile.
2.12. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele.
2.13. Tekkinud jäätmed tuleb üle anda vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale.
2.14. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud.
3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti ida teehoiu
osakonna ehituse juhtivinseneri Rein Kuusk.
4. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Taristu arendamise osakonnal
edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise
korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning
avaldada Maanteeameti kodulehel.
5
4. RAKENDUSSÄTTED
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Michelis
projekteerimise talituse juhataja taristu arendamise osakonna juhataja ülesannetes
Lisad:
Lisa 1. Tee ehitusluba
Lisa 2. Keskkonnamõjude eelhinnangu aruanne_avalikustamiseks
Lisa 3. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
Lisa 1 Maanteeameti korraldusele „Riigitee
nr 88 Rakvere–Rannapungerja km 21,3–
33,1 Sae–Anguse–Palasi lõigu ja km 22,68
asuva Nõva silla rekonstrueerimiseks tee
ehitusloa andmine ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1-3/20/095
Tee ehitusloa andmise kuupäev 18.05.2020
Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn
Ametniku nimi Mart Michelis
Ametniku ametinimetus Projekteerimise talituse juhataja taristu
arendamise osakonna juhataja ülesannetes
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1) Ehitustööde korraldamisel tagada kõigi ehitusloa andmise korralduse punktides 2.1-2.14
esitatud keskkonnanõuete täitmine.
2) Geodeetiliste märkide teisaldamisel on vaja säilitada selle senine klass või järk vastavalt
õigusaktidega sätestatud korrale ja koostada geodeetilise töö projekt ning vastavalt
geodeetiliste tööde korra § 10 lõikele 5 esitada kooskõlastamiseks Maa-ametile. Peale
tööde lõpetamist teostada geodeetiliste punktide kontrollmõõtmised.
3) Arheoloogiamälestise Rauasulatuskoht reg-nr 10657 kaitsevööndis arvestada
ehitustegevuse teostamisel Muinsuskaitseameti 05.04.2020 kirjas nr 5.1-17.6/1178-3
toodud täpsustatud seisukohaga. Vajadusel tuleb ehitajal teha koostööd
Muinsuskaitseametiga.
4) Rajada mahasõit katastriüksuste Otsa (katastritunnus 90003:001:0573) ja Otsapõllu
(katastritunnus 90001:001:0948) piirile. Nihutada Sepa katastriüksusele (katastritunnus
90003:001:0981) projekteeritud mahasõit Sepa ja Otsa (katastritunnus 90003:001:0572)
katastriüksuste piirile. Uues asukohas mahasõit tuleb kokku viia olemasoleva Sepa
katastriüksuse juurdepääsuteega, et säiliks olemasolevaga samaväärne juurdepääs
kinnisasjale.
1. Andmed tee kohta
2
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee nr 88 Rakvere–Rannapungerja km
21,3–33,1 Sae–Anguse–Palasi teelõik ja km
22,68 asuv Nõva sild
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 139e/11, 11317 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 661 3925
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 88 Rakvere-Rannapungerja km
21,3 - 33,1, Sae-Anguse-Palasi lõigu ja km
22,68 asuva Nõva silla põhiprojekti
koostamine
2.7 Tee ehitusprojekti number P18020
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisa 3 Maanteeameti korraldusele „Riigitee nr 88 Rakvere–Rannapungerja
km 21,3–33,1 Sae–Anguse–Palasi lõigu ja km 22,68 asuva Nõva silla rekonstrueerimiseks
tee ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas
1 Maa-amet Maa-amet nõustus ehitusloa andmisega 06.04.2020. a. kirjaga nr Selgitus:
06.04.2020 6-3/20/4431-2 tingimusel, et arvestatakse kirjas esitatud Projektis on ette nähtud Nõva silla juures asuva
kiri nr 6-3/20/4431-2 nõuetega. Kiri on määratud asutusesiseseks kasutamiseks (AK reeperi nr 1009 ja geodeetilise punkti nr PP1301
viide: AvTS § 35 lg 1 p 12). ümber tõstmine. Projektis on käsitletud, et
Muuhulgas on palutud projekti lisada järgnevad tingimused: nimetatud töid võib teostada vastavat
1. Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada vastavalt kutsestandardit omav geodeesiainsener.
esitatud tehnilistele tingimustele. Geodeetiliste märkide Ülejäänud geodeetilised punktid säilitatakse
teisaldamisel on vaja säilitada selle senine klass või järk vastavalt olemasolevates asukohtades ning tagatakse
õigusaktidega sätestatud korrale. nende toimimine.
2. Geodeetiliste märkide teisaldamise korral koostada
geodeetilise töö projekt ning vastavalt geodeetiliste tööde korra § Otsus:
10 lõikele 5 esitada kooskõlastamiseks Maa-ametile. 1) Täiendada tee ehitusluba ning lisada tee
3. Peale tööde lõpetamist teostada geodeetiliste punktide ehitusloa kõrvaltingimuseks:
kontrollmõõtmised. Geodeetiliste märkide teisaldamisel on vaja
säilitada selle senine klass või järk vastavalt
õigusaktidega sätestatud korrale ja koostada
geodeetilise töö projekt ning vastavalt
geodeetiliste tööde korra § 10 lõikele 5
esitada kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Peale tööde lõpetamist teostada
geodeetiliste punktide kontrollmõõtmised.
2) Ehitajal tuleb arvestada Maa-ameti
06.04.2020. a. kirjas nr 6-3/20/4431-2
toodud nõuetega.
3) Lugeda ehitusloa eelnõu Maa-ameti poolt
kooskõlastatuks.
1
Lisa 3 Maanteeameti korraldusele „Riigitee nr 88 Rakvere–Rannapungerja
km 21,3–33,1 Sae–Anguse–Palasi lõigu ja km 22,68 asuva Nõva silla rekonstrueerimiseks
tee ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet on põhiprojektiga tutvunud ning Selgitus:
05.04.2020 kiri korrigeerinud vähesel määral oma eelnevat seisukohta. Muinsuskaitseamet on projekteerimistingimuste
nr 5.1-17.6/1178-3 Põhiprojekti lisada enne kooskõlastamist muinsuskaitse peatükk, andmise menetluses esitanud 20.05.2019 kirjaga
kus oleks kirjas alljärgnevad tingimused: nr 5.1-17.6/1178-1 nõuded projekti koostamiseks
1. Maanteele ulatub Vinni vallas Palasi külas ja tööde teostamiseks arheoloogiamälestisel
arheoloogiamälestise Rauasulatuskoht regnr 10657 kaitsevöönd. Rauasulatuskoht reg-nr 10657 ning selle
Lisada vastavasisuline märge projekti tiitellehele. Kui tee kaitsevööndis. Maanteeamet on
rekonstrueerimisega seotud kaevetööd mälestise kaitsevööndis projekteerimistingimuste andmise korralduses
jäävad olemasoleva teetammi sisse, ei ole arheoloogiline uuring teinud otsuse arvestada Muinsuskaitseameti
kaevetöödel vajalik. Kui aga kaevetööd väljuvad teetammist, nõuetega. Samuti on ehitustegevuse
tuleb tagada arheoloogiline uurimine (meetodiks arheoloogiline kavandamisel arvestatud Muinsuskaitseameti
jälgimine, vajadusel arheoloogilised väljakaevamised). Vajaliku nõuetega ning vajadusega tagada arheoloogiline
arheoloogilise uuringu osas on juriidilisel isikul võimalik uurimine arheoloogiamälestise kaitsevööndis.
taotleda hüvitist uuringutele kulunud maksumusest pooles
ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1500 eurot. Arheoloogilisi Maanteeamet nõustub Muinsuskaitseameti poolt
uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või esitatud täpsustatud tingimustega ning esitab tee
ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). ehitusloaga ehitajale kohustuse nimetatud
2. Pinnasetöödel kogu projekti ulatuses tuleb arvestada tingimustega ehitustegevusel arvestada.
arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui Otsus:
ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. 1) Täiendada tee ehitusluba ning lisada tee
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja ehitusloa kõrvaltingimuseks:
kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama Arheoloogiamälestise Rauasulatuskoht reg.
sellest Muinsuskaitseametile. nr 10657 kaitsevööndis arvestada
3. Tööde tegemise luba ei ole vaja taotleda, kui projektiga seotud ehitustegevuse teostamisel
tööd mälestise kaitsevööndis on eelnevalt Muinsuskaitseametiga Muinsuskaitseameti 05.04.2020 kirjas nr
kooskõlastatud. 5.1-17.6/1178-3 toodud täpsustatud
Peale paranduste sisseviimist palume esitatada digiallkirjastatud seisukohaga. Vajadusel tuleb ehitajal teha
projekt Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. koostööd Muinsuskaitseametiga.
2) Lähtudes eeltoodust, lugeda ehitusloa
eelnõu Muinsuskaitseameti poolt
kooskõlastatuks.
2
Lisa 3 Maanteeameti korraldusele „Riigitee nr 88 Rakvere–Rannapungerja
km 21,3–33,1 Sae–Anguse–Palasi lõigu ja km 22,68 asuva Nõva silla rekonstrueerimiseks
tee ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
3 Keskkonnaamet /../ Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks LKS § 14 lõige 1 punkti Otsus:
01.04.2020 8 annab Keskkonnaamet nõusoleku ehitusloa väljastamiseks Lugeda ehitusloa eelnõu Keskkonnaameti poolt
kiri nr 6-2/20/4584-2 riigitee nr 88 Rakvere-Rannapungerja km 21,31-33,1 Sae- kooskõlastatuks.
Anguse-Palasi lõigu ja km 22,68 asuva Nõva silla
rekonstrueerimiseks. „Rihula“ bussipeatuse
rekonstrueerimistöödel palume nii raadamisel kui ehitamisel
arvestada, et töid teostatakse võimalikult minimaalses mahus.
4 Põllumajandusamet Maaparandusseaduse § 50 lõike 5 ja 7, põllumajandusministri Otsus:
otsus 08.04.2020 nr 23.septembri 2009 määruse nr 97 „Põllumajandusameti Lugeda ehitusloa eelnõu Põllumajandusameti
14.2-1/10872 põhimäärus” § 25 alusel ning lähtudes Maanteeameti (reg kood poolt kooskõlastatuks.
70001490) poolt esitatud kooskõlastuse taotlusest nr 14.2-
1/10730 otsustan:
kooskõlastada riigitee nr 88 Rakvere-Rannapungerja 21,3-33,1
km Sae-Anguse-Palasi lõigu ja 22,68 km asuva Nõva silla
rekonstrueerimiseks ehitusloa eelnõu Lääne-Viru maakonnas
Vinni vallas Kunda jõgi (MS 1107290040000/ehitis 001)
maaparandusehitiste maa-alal tingimusteta.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud:
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus
nr esitatud arvamuse osas
1 Vinni Vallavalitsus - *
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et
arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
3
Lisa 3 Maanteeameti korraldusele „Riigitee nr 88 Rakvere–Rannapungerja
km 21,3–33,1 Sae–Anguse–Palasi lõigu ja km 22,68 asuva Nõva silla rekonstrueerimiseks
tee ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud:
Jrk Katastriüksuse Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
nr lähiaadress tunnus arvamuse osas
1 Põlula metskond 39 70201:002:0117 Riigimetsa Majandamise Keskuse Otsus:
2 Põlula metskond 65 90003:001:0500 07.04.2020 kiri nr 3-1.1/1737: 1) Arvestada Riigimetsa Majandamise
3 Põlula metskond 47 70201:003:0300 RMK tutvus esitatud materjalidega. Keskuse (RMK) kirjas esitatud nõudega ja
4 Põlula metskond 111 70201:003:0048 Korralduse eelnõu lisas 3 „Arvamuste ja teha ehituse käigus vajadusel koostööd
5 Tudu metskond 1 90005:001:0060 kooskõlastuste koondtabel“ on viidatud RMK-ga.
6 Tudu metskond 48 90005:001:0019 RMK katastriüksustele ja metsateedele. 2) Puudub vajadus ehitusloa eelnõu
7 Tudu metskond 3 90005:001:0080 Kui tööde käigus tekib vajadus nende muutmiseks.
8 Tudu metskond 42 90003:001:0078 kasutamiseks ehitaja poolt, siis palun
9 Põlula metskond 110 70201:003:0047 kasutamise tingimused täiendavalt RMK-
10 Põlula metskond 46 70201:003:0292 ga kooskõlastada.
11 Põlula metskond 174 70201:001:0388
12 Põlula metskond 66 90003:001:0510
13 Põlula metskond 45 70201:002:1340
14 Palasi tee 90001:001:1013
15 Otsa 90003:001:0572 Multiland OÜ 06.04.2020 kiri: Selgitus:
16 Otsa 90003:001:0573 Antud kujul ei ole meil võimalik projekti Projekteerimistingimuste menetluse käigus
17 Kerbi 90004:003:0952 kooskõlastada. esitas Multiland OÜ 15.05.2019 arvamuse, kus
Multiland OÜ esitas oma seisukoha avaldas soovi projekteerida mahasõidud
15.05.2019, kus palusime arvestada riigiteelt mõlemale Otsa katastriüksusele
projekteerimisel mahasõitudega Otsa (90003:001:0572 ja 90003:001:0573).
kinnistu katastriüksustele (KÜ Maanteeameti 20.11.2019 korralduses nr 1-
90003:001:0572 ja 90003:001:0573) 3/19/178 on Maanteeamet teinud otsuse
tagamaks ligipääs kinnistule. nimetatud arvamusega arvestada.
Praeguses projektis asendiplaanil ei ole
kajastatud mahasõite Otsa kinnistule. Otsus:
Palun teha projektis parendused nii, et Täiendada tee ehitusluba ning lisada tee
Otsa kinnistule on ligipääs tagatud. ehitusloa kõrvaltingimuseks:
4
Lisa 3 Maanteeameti korraldusele „Riigitee nr 88 Rakvere–Rannapungerja
km 21,3–33,1 Sae–Anguse–Palasi lõigu ja km 22,68 asuva Nõva silla rekonstrueerimiseks
tee ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
Üks võimalike variante on liigutada Sepa Rajada mahasõit katastriüksuste Otsa
kinnistul (KÜ 90003:001:0981) asuv (katastritunnus 90003:001:0573) ja Otsapõllu
mahasõit Sepa kinnistu ja Otsa kinnistu (katastritunnus 90001:001:0948) piirile.
KÜ 90003:001:0572 piirile. Teine Nihutada Sepa katastriüksusele (katastritunnus
mahasõit projekteerida ja rajada 90003:001:0981) projekteeritud mahasõit Sepa
Otsapõllu kinnistu (KÜ 90001:001:0948) ja Otsa (katastritunnus 90003:001:0572)
ja Otsa kinnistu KÜ 90003:001:0573 katastriüksuste piirile.
piirile. Nii teenindaks mõlemad Uues asukohas mahasõit tuleb kokku viia
mahasõidud kokku nelja katastriüksust. olemasoleva Sepa katastriüksuse
juurdepääsuteega, et säiliks olemasolevaga
samaväärne juurdepääs kinnisasjale.
18 Otsa 90005:001:0022 01.04.2020 e-kiri: Selgitus:
19 Otsa 90005:001:0023 Oleme kirja kätte saanud ja uurime Kinnisasja omanikult 22.04.2020 telefoni teel
kellega peaksime tegema kooskõlastuse? saadud selgituste kohaselt soovitakse
Millistel tingimustel tehakse kinnistule mahasõitu Otsa katastriüksusele (katastritunnus
mahasõit? 90005:001:0022).
Selgitame, et kinnisasjale puudub käesoleval
hetkel mahasõit ja riigitee 88 Sae-Anguse-
Palasi lõigu rekonstrueerimisega olukorda ei
muudeta. Kinnisasja omanikul on võimalik
rajada kinnisasjale mahasõit ehitusseadustikus
ette nähtud korras, mh kooskõlastades tegevuse
Maanteeametiga.
Otsus:
1) Ettepanekut mitte arvestada ja mahasõitu
Otsa katastriüksusele (katastritunnus
90005:001:0022) riigiteelt 88 mitte
ehitada.
2) Puudub vajadus ehitusloa eelnõu
muutmiseks.
5
Lisa 3 Maanteeameti korraldusele „Riigitee nr 88 Rakvere–Rannapungerja
km 21,3–33,1 Sae–Anguse–Palasi lõigu ja km 22,68 asuva Nõva silla rekonstrueerimiseks
tee ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
20 Reede 90003:001:0047 09.04.2020 e-kiri: Selgitus:
Soovime kahte mahasõitu Kinnisasjale puudub käesoleval hetkel
metsakinnistule pääsemiseks ja mahasõit ja riigitee 88 Sae-Anguse-Palasi lõigu
metsamaterjali veoks. Esimene mahasõit rekonstrueerimisega olukorda ei muudeta.
peaks olema mitte üle 130 m Anguse- Kinnisasja omanikul on võimalik rajada
Roela teeristist. Maapind langeb ja kinnisasjale mahasõit ehitusseadustikus ette
mahasõit läheb liiga kõrgeks. Teine nähtud korras, mh kooskõlastades tegevuse
mahasõit peaks olema 315 m Anguse- Maanteeametiga.
Roela teeristist, enne truupi. Kahe
mahasõidu põhjus on see, et vahepealne Otsus:
ala on soostunud ja läbimatu. 1) Ettepanekut mitte arvestada ja
mahasõitu Reede katastriüksusele
(katastritunnus 90003:001:0047)
riigiteelt 88 mitte ehitada.
2) Puudub vajadus ehitusloa eelnõu
muutmiseks.
2.3. Piirnevad kinnisasjad, mille omanikud arvamust ei avaldanud:
Järgnevate kinnisasjade omanikud ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldanud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul
ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa
eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Katastriüksuse Katastriüksuse Peetri 90003:001:0042 Saapari 90005:001:0131
lähiaadress tunnus Uuekõrtsi 90003:001:0041 Soosaare 90005:001:0006
Oksa 90003:001:0780 Mesiohaka 90005:001:0025 Udriku 90005:001:0201
Otsapõllu 90001:001:0948 Kukekannuse 90005:001:0020 Rebase 90005:001:0009
Otsaõue 90001:001:0949 Punasoo tee 90001:001:0636 Udriku 90005:001:0042
Veeru 90003:001:0058 Eigi 90005:001:0053 Udriku 90005:001:0016
Sepa 90003:001:0983 Pärnamäe 90005:001:0182 Trummi 90005:001:0013
Tobiapõllu 90003:001:0029 Eve 90005:001:0003 Rebase 90005:001:0010
Vainu 90003:001:0013 Kärneri 90005:001:0012 Udriku 90101:001:0477
6
Lisa 3 Maanteeameti korraldusele „Riigitee nr 88 Rakvere–Rannapungerja
km 21,3–33,1 Sae–Anguse–Palasi lõigu ja km 22,68 asuva Nõva silla rekonstrueerimiseks
tee ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
Saapari 90005:001:0132 Pärnamäe 90101:001:0214 Täpi 90005:001:0027
Sooääre 90001:001:0467 Eigi 90005:001:0051 Karjaaru 90003:001:0850
Sauemäe 90101:001:0110 Eigiõue 90101:001:0600 Angastepõllu 90101:001:0703
Kärneri 90101:001:0109 Teeveere 90005:001:0018 Klausi 90003:001:0069
Evepõllu 90101:001:0515 Otsa 90005:001:0026 Sepa 90003:001:0981
Pärna 90101:001:0215 Tähe 90005:001:0028
7