Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-
Narva km 184,7-187,5 Sillamäe
linna lõigu ümberehituse projekt
KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
EHITUSPROJEKTI II ETAPI II JÄRGU
PROJEKTIALALE
2020
Nimetus Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva km 184,7-187,5 Sillamäe linna lõigu
ümberehituse projekt. Keskkonnamõjude eelhinnang ehitusprojekti II etapi II järgu
projektialale.
Versioon Esitamiseks (IV versioon)
Töö nr 20LJ44
Aeg Mai 2020
Tellija Maanteeamet
Reg nr 11365874
Aadress: Teelise 4, 10916 Tallinn
Telefon: 620 1200
E-post:
[email protected]
Projekteerija Selektor Projekt OÜ
Pärnu mnt 139e/11, Tallinn
[email protected]
Eelhinnangu koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)
Reg nr 10705517
Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn
Telefon: 6117690
E-post:
[email protected]
Osalejad Toomas Pallo, MSc (KMH litsents nr 0090)
Lea Jalukse, MSc
Agnes Saks, rakenduslik kõrgharidus
Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja
selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle
kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.
SISUKORD
SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 4
1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJADUS ....................................................................................... 5
2. KAVANDATAV TEGEVUS .................................................................................................................. 6
2.1 Asukoht.................................................................................................................................... 6
2.2 Tegevuse eesmärk ................................................................................................................... 6
2.3 Tegevuse kirjeldus, sisu ja maht .............................................................................................. 7
2.4 Tegevuse seostest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonnas
praeguste ja planeeritavate tegevustega ............................................................................................ 9
2.5 Ressursi- ja energiakasutus ................................................................................................... 11
2.6 Tegevusega kaasnevad muud võimalikud negatiivsed tegurid ............................................. 11
2.7 Jäätmeteke ja jäätmete käitlemine ....................................................................................... 13
2.8 Avariiolukorrad ...................................................................................................................... 13
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ............................................... 15
3.1 Olemasolev olukord............................................................................................................... 15
3.2 Asukoha üldiseloomustus...................................................................................................... 16
3.3 Geoloogiline ehitus, maavarad, mullastik ............................................................................. 18
3.4 Pinna- ja põhjavesi................................................................................................................. 18
3.5 Taimestik, loomastik ja looduskaitsealused objektid ............................................................ 20
3.6 Kultuuripärand....................................................................................................................... 21
3.7 Õhukvaliteet ja müra ............................................................................................................. 21
3.8 Sotsiaalne keskkond .............................................................................................................. 22
4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .................................................................................. 23
4.1 Mõju maastikule, pinnasele ja maavaradele ......................................................................... 23
4.2 Mõju pinna-ja põhjaveele...................................................................................................... 23
4.3 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (sh taime- ja loomapopulatsioonidele) ...................... 25
4.4 Mõju kultuuripärandile.......................................................................................................... 26
4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra- ja vibratsioonitasemele .................................................. 26
4.6 Mõju sotsiaalsele keskkonnale (sh inimese heaolule) .......................................................... 28
4.7 Kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud ....................................................................................... 28
5. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS VÕI LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED 30
6. EELHINNANGU JÄRELDUS.............................................................................................................. 32
7. KASUTATUD MATERJALID.............................................................................................................. 34
LISA 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÄHIALAL LEIDUVATE LOODUSVÄÄRTUSTE KAART
AMETKONDLIKUKS KASUTAMISEKS ...................................................................................................... 35
SISSEJUHATUS
Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud riigimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe
sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehnilise
projekti (edaspidi ka (põhi)projekt) II etapi osana ning selle eesmärk on projektiga kavandatud
tegevustele keskkonnamõju eelhinnangu andmine.
Koostatud projekti planeeritava tegevuse sisuks oli projekteerida põhimaantee 1 (E20) Tallinn–Narva
km 183,2-187,6 ümberehitustööd sh eritasandiline ristumine põhimaantee 1 (E20) Tallinn–Narva km
184,22 asuva Sillamäe sadama raudteega ning km 185,7 asuva I. Pavlovi tänavaga ja riigimaanteega
13106 Sillamäe–Viivikonna. Tehnilise projektiga on tee jagatud kaheks lõiguks ehk kaheks etapiks:
I etapp – Tööstuse tn kuni Sõtke paisjärv
II etapp – Sõtke paisjärv kuni Sillamäe linna idapoolne piir.
II etapi tegevus koosneb kahest ehitusjärgust, mis võimaldab kavandatu ellu viia erinevatel aegadel:
I ehitusjärk – kogujatee ja kergliiklusteed;
II ehitusjärk – põhitee ja I. Pavlovi tn eritasandiline ristumine.
Vastavalt projekteerimistingimuste andja (Maanteeamet) tingimustele, keskendub käesolev
eelhinnang II etapi II ehitusjärgu tegevuste keskkonnamõjude eelhindamisele.
Keskkonnamõju eelhinnang on koostatud ehitusprojekti kavandatava tegevuse kohta, lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis täpsustab
nõuded keskkonnamõjude eelhinnangu (edaspidi KMEH) sisule. Koostatud eelhinnang on aluseks
otsustajale keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemisel.
Eelhinnang on koostatud olemasoleva allikamaterjali põhjal. Eelhinnangu koostamise käigus ei
teostatud botaanilisi ega teisi ala süvauuringuid, mis väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhinnangu
koostamisel tugineti mh põhiprojekti II etapi materjalidele1, tehnilise projekti juurde kuuluvale
mürauuringule2 ning varasemalt koostatud keskkonnamõju eelhinnangule3. Välitööd objektil teostati
eksperdi poolt aprillis 2020. Põhiprojekti II etapi materjalid on koostatud eeldusel, et
projektilahenduse I etapp on välja ehitatud.
Keskkonnamõju eelhinnang on põhiprojekti lisa, mistõttu käesolevas dokumendis esitatud
kavandatava tegevuse kirjeldus on detailsuse astmega, mis võimaldab saada üldist arusaama
kavandatavast tegevusest. Täpse projektlahendusega saab tutvuda valminud ja kinnitatud
põhiprojektis.
1
Selektor OÜ. 2016. Põhiprojekt.
2
Hendrikson & Ko OÜ. 2015/2016. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee
kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt: II etapi liiklusmüra
modelleerimine.
3
Selektor Projekt OÜ. 2015. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise
ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt. Keskkonnamõju eelhinnang.
1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJADUS
Käesoleva eelhinnanguga hinnatakse potentsiaalselt keskkonnamõju, mis avaldub Sillamäe linna ja
Perjatsi küla läbiva põhimaantee rekonstrueerimise ja ümberehituse projektiga. Kavandatav tegevus
ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud
olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille kavandamisel on vajalik täiemahuline
keskkonnamõju hindamine. Küll aga kohustab KeHJS § 6 lg 2 andma keskkonnamõju eelhinnangu
tegevuste osas, milleks on mh infrastruktuuri ehitamine või kasutamine. KeHJS rakendusakt
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“ § 13 loetleb infrastruktuuri ehitusega seotud tegevused, milleks on mh tee
rajamine või laiendamine.
Tee projekteerimisel on keskkonnamõju hindamise algatamise otsustajaks tee-ehitusloa andja ehk
praegusel juhul Maateeamet.
Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale vajalikku infot ehitusprojekti4 alusel
kavandatava tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ja selle tekkimise
tõenäosusest, mis võiks tingida täiemahulise keskkonnamõju hindamise algatamise.
Otsustajal võib aga kaalutlusotsuse langetamiseks olla ka täiendavaid materjale, infot ja argumente,
mistõttu otsustaja lõplik järeldus ei pruugi kattuda käesoleva analüüsi koostanud keskkonnaeksperdi
poolt antuga. Käesolevat aruannet tuleb käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust ja esmast,
abivahendit vastava kaalutlusotsuse tegemisel.
4
Selektor OÜ. 2016. Põhiprojekt.
2. KAVANDATAV TEGEVUS
2.1 Asukoht
Käsitletav ümberehitatav Tallinn-Narva maantee lõik (184,7-187,6 km) asub Ida-Viru maakonnas,
Sillamäe linna ja Perjatsi küla territooriumil. Ehitustegevuse ala jääb aga osaliselt ka Vaivara küla
territooriumile (Joonis 2). Perjatsi ja Vaivara külad kuulusid enne 2017. aasta haldusreformi Vaivara
valla koosseisu, kuid nüüd on külad osa Narva-Jõesuu linna omavalitsuse territooriumist.
2.2 Tegevuse eesmärk
Koostatud teeprojekti üldine eesmärk oli projekteerida põhimaantee 1 (E20) Tallinn–Narva km 183,2-
187,6 ümberehitustööd sh eritasandiline ristumine põhimaantee 1 (E20) Tallinn–Narva km 184,22
asuva Sillamäe sadama raudteega ning km 185,7 asuva I. Pavlovi tänavaga ja riigimaanteega 13106
Sillamäe–Viivikonna, arvestades seejuures Roadplan OÜ poolt varasemalt koostatud töös nr 2014-42
„Põhimaantee 1 (E20) Tallinn–Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku, M.
Rumjantsevi ning I. Pavlovi ristmike ehitus“ esitatud põhimõttelist lahendust. Põhimaantee nr 1
Tallinn-Narva on rahvusvahelise tähtsusega TEN-T teede võrgu maantee ja seega üks Eesti
tähtsamaid maanteid, mis rahuldab rahvusvahelist ja Põhja-Eesti suuremate asulate vahelist
liiklusnõudlust, aga ka tee mõjupiirkonna sidet suuremate keskustega ning teatud määral ka
kohalikku liiklusnõudlust5. Kavandatava tegevuse eesmärk on liikluskoormuse ühtlasem jaotus ning
kohaliku liikluse suunamine põhimaanteed kasutamata.
Käesolevas keskkonnamõju eelhinnangus käsitletakse kavandatava tegevusena lähteülesande
kohaselt II etapi II ehitusjärku.
II etapi ehitustegevus käsitleb peamiselt põhimaantee lõiku vahemikus 184,7-187,4 km. Kavandatava
tegevuse (II etapi II ehitusjärgu) eesmärgiks on rekonstrueerida põhimaantee, M. Rumjantsevi tänava
ristmik ning ehitada välja I. Pavlovi tänava eritasandiline ristumine, mille jaoks viiakse põhitee
süvendisse, olemasolevast trassist lõuna poolt.
5
Selektor OÜ. 2016. Põhiprojekt.
Foto 1. Vaade I. Pavlovi tn ja põhimaantee ristmikule suunaga Vaivara külla (ELLE OÜ).
2.3 Tegevuse kirjeldus, sisu ja maht
Kavandatav tegevuse peamisteks ehitustegevuseks on I. Pavlovi tn ristumise väljaehitamine ja
põhimaantee rekonstrueerimine. Põhimaantee on kavandatud 1+1 sõidurajaga, millele lisanduvad
3,5 m laiusega aeglustus- ja kiirendusrajad. Teelõiku läbivate sõiduradade laius on 2*3,5 m,
teeäärsete peenarde laius on kuni 2*1,0 m. Sademeveed juhitakse põikkalletega projekteeritud
kraavidesse ja edasi pikikalletega Sõtke paisjärve (VEE2085110) suunas. Samatasandiline ristumine I.
Pavlovi ja Vaivara teega on ettenähtud rekonstrueerida ja asendada eritasandilise ristumisega
viadukti kaudu. Viadukt rajatakse 23,1 meetri pikkuse kaarsillana I. Pavlovi tänaval üle põhimaantee
süvendi6. Süvendi osas teostatakse väljakaeve, milleks on valdavalt lubjakivi, väiksemal määral
graptoliitargilliit (tuntud ka diktüoneemaargillidi või diktüoneemakildana) ja savi.7
Lisaks rajatakse II ehitusjärgus neli rampi, mis on kokku viidud põhimaantee ja I. Pavlovi tänava
ristumiskohta rajatava ringristmikuga. Ringristmiku jaoks tuleb osaliselt likvideerida kõrghaljastust.
Lisaks ringristmikule rajatakse ka n-ö väljavenitatud ringristmik, mis kogub kokku Vaivara tee, I.
Pavlovi tänava ja rampide liikluse. See ringristmik rajatakse osaliselt olemasoleva tee muldkehale ja
6
Selektor Projekt OÜ. 2016. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise
ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse projekt. Pavlovi tn kaarsilla põhiprojekt.
7
Selektor Projekt OÜ. 2016. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise
ristmiku ehituse ja sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt. Töö nr 15009. Töö osa: keskkonnamõju
eelhindamine.
ülejäänud osas uuele muldkehale. Samuti rekonstrueeritakse M. Rumjantsevi tänava ristmik sõidutee
osas. Kavandatavad objektid valgustatakse LED-valgustitega.
Viadukti ehk süvendi rajamisel on raskendavaks asjaoluks lubjakivi massiivi lõhede süsteem, mis
ebasoodsatel tingimustel vähendab oluliselt süvendi seinte püsivust. Seetõttu on väga oluline liigvee
(pinnase- ja sademevee) kiire ja efektiivne ärajuhtimine, mis on kavandatud süvendisse rajatava
drenaaži kaudu.
Mõlemas II etapi ehitusjärgus on planeeritavate tegevuste hulgas ka kergliiklusteede ja parklate
rekonstrueerimine ja rajamine, et tagada jalakäijatele ohutu liiklemine tõmbepunktide vahel.
Jalgteede laiuseks saab olema 2-3 m ning teede ehitusele ettejäävad puud ja võsa likvideeritakse.
Teed valgustatakse ning sademevesi juhitakse kalletega kraavidesse ja haljasaladele.
Uue trassi, sh süvendi osas, on ettenähtud olemasolevate tehnovõrkude kaitse või ümbertõstmine.
Paigaldatakse põrkepiirded ja uued liikluskorraldusvahendid. Rajatakse uued bussipeatused ja
ühendused jalgteedega.
Liiklusmüra vähendamiseks on plaanis rajada müratõkkesein Tallinna mnt 14 (Sillamäe) asuva elamu
kaitseks.
Foto 2. Tallinna mnt 14 elamu, mille kaitseks on II ehitusjärgus ettenähtud müraseina rajamine (ELLE
OÜ).
Keskkonnamõju eelhinnangu andmise aspektist ei ole ümbritsevat keskkonda, kogu tegevusala
ulatust ja tegevuste laadi arvestades üksikute projekti osade täpsetel tehnilistel lahendustel siiski
sellist rolli, mis võiks kardinaalselt muuta kaalutlusotsust KMH algatamise või mittealgatamise suhtes,
mistõttu täpsemate tehniliste lahenduste ülevaate leiab projektist, millel käesolev peatükk põhineb.
2.4 Tegevuse seostest asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonnas praeguste ja
planeeritavate tegevustega
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+8
Ida-Viru maakonnaplaneering sõnastab maakonna ruumilise arengu visiooni aastaks 2030, mil Ida-
Virumaast on saanud ühiskondlikult sidus, kvaliteetse elukeskkonnaga, kultuuriliselt ning
majanduslikult hästi arenenud maakond, mida toetab mh väljaarendatud tehniline taristu. Seega on
üldplaneeringuga täpsustatud tehnilise taristu, sh kergliiklusteede, vajadus ja põhimõtteline
paiknemine läbi teemaplaneeringute.
Maakonna arengu põhimõtted on planeeringus välja toodud koos kasutus- ja
planeerimistingimustega, millest asjakohasemateks on:
Sillamäe linnas kui linnalises asulas on oluline mh eelisarendada keskkonnasäästlike ja
tervislikke liikumisviise nagu jalgsi- ja jalgrattaga liiklemine. Kergliiklustee rajamine on
kavandatud Sillamäe linnast ida suunas võrgustiku parema sidususe loomiseks.
Väärtuslikel maastikel tuleb uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tagada
olemasolevate väärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku
taustaga.
Rohevõrgustikus tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad
joonehitisi, tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele.
Teiste looduskaitseliste väärtuste säilitamiseks peab joonehitised ja vooluveekogude sängide
õgvendamise kavatsused rohevõrgustikus kooskõlastama Keskkonnaametiga. Samuti peab
rangelt jälgima, et kavandatavate tegevustega ei põhjustataks reostusohtu pinna-või
põhjaveele.
Maanteede võrgu planeerimisel peab arvestama mh:
o Tagada maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee
klassist, liikluskoosseisust, tee-ehituse- ja teehoiu majanduslikest kaalutlustest ja
keskkonnahoiust.
o Arvestada tuleb maanteedega ristuvate rohevõrgustiku tuumalade ja rohekoridoride
toimimise tagamisega, kavandada vajadusel meetmeid potentsiaalsete mõjude
leevendamiseks.
o Uute maanteelõikude kavandamisel ning maanteede rekonstrueerimisel tuleb
pöörata tähelepanu mürahäiringu vähendamisele ning vajadusel
leevendusmeetmete väljatöötamisele.
Käesolevas eelhinnangus analüüsitud põhiprojektis on maakonnaplaneeringus (sh asjakohastes
teemaplaneeringutes) toodud kasutus- ja planeerimistingimustega üldiselt arvestatud ning need on
omavahel kooskõlas.
8
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016)
Sillamäe linna üldplaneering9
Sillamäe linna territooriumil kehtiv üldplaneering on kehtestatud 2002. aastal ning üldplaneeringu
arvestusperioodiks on määratud aasta 2015. Uue üldplaneeringuga on alustatud 2016. aastal, kuid
üldplaneeringu eskiislahendust siiani avaldatud pole. Kehtivas üldplaneeringus on üldiste
põhimõtetena väljatoodud kergliiklusteede võrgustiku arendamine ning transiittranspordiliikluse
suunamine linnast mööda, kasutades olemasolevat põhimaanteed. Põhiprojekti seletuskirjas on viide
Sillamäe linna üldplaneeringule olemas ning tehnilisele projektile koostatud üldise keskkonnamõju
eelhinnangu põhjal on üldplaneering ja tehniline projekt omavahel vastavuses.
Narva-Jõesuu linna üldplaneering (Vaivara valla üldplaneering)
Kavandatava tegevusega seotud maanteelõik, mis väikses osas jääb Narva-Jõesuu linna omavalitsuse
territooriumile, sai Narva-Jõesuu linna territooriumi osaks pärast 2017. aastal toimunud
haldusreformi. Varasemalt kuulus maanteelõik Vaivara valla territooriumi koosseisu.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad on kinnitatud detsembris 2019, mistõttu kehtib
uue üldplaneeringu kinnitamiseni territooriumil Vaivara valla üldplaneering10, milles tuuakse ühe
olulise arengusuunana välja teeinfrastruktuuri arendamine, mis tagab kohalikele inimestele mh
ettevõtlusvõimalused, töökohad ja mugava transpordiühenduse erinevate valla osade vahel.
Üldplaneeringu koostamises on arvestatud Tallinn-Narva mnt trassikoridori laiendusega. Tallinn-
Narva mnt arendamise korral Sinimäe arengupiirkonnas on vajalik olemasoleva maantee ja asula
vahele ette näha haljasvöönd. Lisaks teeb üldplaneering ettepaneku uute kergliiklusteede rajamiseks
mh Sillamäelt Narvani mööda Tallinn-Narva maanteed. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kavandatava
tegevuse ulatus Vaivara vallas vastab kehtivale üldplaneeringule.
Piirkonna asjakohased detailplaneeringud
Põhiprojekti koostamisel on arvestatud järgmiste detailplaneeringutega:
„Tallinna mnt 1/3 ja 1/4, Tallinna mnt 3/7 ja Tööstuse 8 vahelise maa-ala detailplaneering“ –
pole käesolevas eelhinnangus asjakohane.
„I. Pavlovi 1 maa-ala detailplaneering (Maxima kauplus)“, koostaja Hendrikson ja Ko, 2015.a –
käesoleva eelhinnangu ajaks realiseerunud detailplaneering.
Tallinna mnt 21 ning Tallinna mnt 21 ja 23/5 vahelise maa-ala detailplaneering, koostaja FIE
German Jershov – detailplaneering ja põhiprojekt on omavahel kooskõlas.
„Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn–Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse
detailplaneering“, koostaja Artes Terrae OÜ - detailplaneering ja põhiprojekt on omavahel
kooskõlas.
Pärast põhiprojekti valmimist on põhimaanteed puudutava trassi osas kehtestatud Narva-Jõesuus
detailplaneering „Põhimaantee Tallinn-Narva maantee T1 ja kõrvalmaantee Sillamäe-Viivikonna
T13106 ristmiku maa-ala detailplaneering“ (koostaja Artes Terrae, 2018), mille eesmärgiks on
9
Sillamäe linna üldplaneering (2002)
10
Vaivara valla üldplaneering (2010)
Põhimaantee 1 (E20) Tallinn–Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja
Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekti (lõik 183,2-187,6km) realiseerimiseks kruntide
moodustamine, ehitusõiguse määramine, riigitee ehituseks vajalike kruntide sihtotstarbe muutmine
transpordimaaks. Planeeringu liikluslahenduse koostamisel on lähtutud Maanteeameti tellimusel
Selektor Projekt OÜ koostatud projektist „Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama
raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse põhiprojekt“.11
Kavandatava tegevuse alal ei ole pärast põhiprojekti valmimist kehtestatud detailplaneeringuid
(Sillamäe linna12 ja Narva-Jõesuu linna13 kodulehe andmete alusel), mis võiksid muuta põhiprojekti
vastavust olemasolevale olukorrale.
2.5 Ressursi- ja energiakasutus
Igasugune ehitustegevus, niisamuti teede rajamine, on üldjuhul loodusvarade osas kulukas.
Võrdluses uue maantee rajamisega on (vähemalt osaliselt) olemasoleval teemuldel maantee
rekonstrueerimine ja selle juurde kuuluva kergliiklusteede rekonstrueerimise ja rajamise
ressursikasutus siiski tunduvalt väiksem. Ressursikasutus on määratud tööde mahu ning seadmete
kulumääradega. Kuna ressursid on piiratud ning tekitavad ehitajale ja arendajale majanduslikke
väljaminekuid, kasutatakse erinevaid materjale, seadmeid jms võimalikult optimaalselt, nii, et
looduskeskkonnale ei põhjustata olulist negatiivset mõju. Ühtlasi peavad ehitamisel kasutatavad
materjalid, tehnoloogiad ja kontrollimeetodid olema kooskõlas Eesti õigusruumis kehtivate normide
ja juhenditega. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema
seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat keskkonda.
Teede rajamiseks on vajalikud ehitusmaavarad (kasutatakse kerget saviliiva, betoonkivisillutist jm).
Võimalusel kasutatakse süvendi kaevamise tulemusena saadud lubakivi objektil. Ehitustööde
teostamiseks on vajalikud töövahendid ja ehitusmaterjalid. Teede rajamiseks vajalikud
ehitustööriistad, masinad ja transpordivahendid tarbivad energiat. Energiana kasutatakse peamiselt
vedelkütuseid.
Ehitustegevuse lõppemisel piirdub ressursikasutus teede valgustuse tagamiseks vajaliku
energiatarbega ning tee korraliseks hoolduseks ja remonditöödeks vajaliku energia- ja
materjalikuluga. Kavandatava tegevuse ressursikasutus ei erine mistahes muudest samas mahus
tehtavate teealade ehitusest ja rekonstrueerimisest ning ei too eeldatavalt kaasa olulist
keskkonnamõju.
2.6 Tegevusega kaasnevad muud võimalikud negatiivsed
tegurid14
Kavandatava tegevuse üheks osaks on süvendi ja viadukti rajamine I. Pavlovi tn eritasandilise ristmiku
jaoks. Süvendi kaevamistöödega läbitakse kesktugev kuni tugev lubjakivikiht kogu paksuse ulatuses,
11
Artes Terrae OÜ. 2018. Põhimaantee Tallinn-Narva maantee T1 ja kõrvalmaantee Sillamäe-Viivikonna T13106
ristmiku maa-ala detailplaneering. Vaivara küla Narva-Jõesuu linn.
12
http://www.sillamae.ee/kehtestatud-detailplaneeringud
13
http://narva-joesuu.ee/kehtestatud-det.planeeringud
14
Selektor OÜ. 2016. Põhiprojekt.
mis ebasoodsatel tingimustel vähendab süvendi seinte püsivust. Viaduktist tulenev lisakoormus ja
savi erosioon võib põhjustada glaukoniitsavis lisadeformatsioone (väljasurumisi). Süvendi
kaevamistööde käigus suureneb järsult põhjavee juurdevool, mis plaanitakse isevoolselt suunata
Sõtke paisjärve (VEE2085110). Suureneb oht suunata paisjärve reostunud vett. Ka murenenud
graptoliitargilliit võib lisaks raskemetallide sisaldusele, suurendada pinnasevees sulfaatide sisaldust ja
radioaktiivset fooni.
Süvendi kaevamine mõjutab maapinna hüdrogeoloogilisi tingimusi, lõigates sisse erinevatesse
pinnasevee lademetesse erineval sügavusel. Selle tulemusena avaldub kõige suurem mõju
Ordoviitsiumi veekompleksile, kus veetaseme alanemine võib ulatuda mõjuraadiuses kuni 1480 m (vt
lisaks ptk 3.4). Lisaks mõjutab süvendi kaevamine oluliselt ka Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi
veetaset.
Pinnase- ja sademevee ärajuhtimiseks rajatakse süvendisse drenaaž. Sademevee ärajuhtimiseks
teedelt rajatakse kraavid ja kraavide ristumisel teedega truubid. Kogutud vesi suunatakse isevoolselt
haljasaladele või Sõtke paisjärve. Reostuse vältimiseks on vahetult enne paisjärve lahendatud
kraavide kindlustus taimkattega, et leevendada võimalikke keskkonnariske ja ohtlike ainete sattumist
paisjärve. Kraavide rajamisel peab välistama ohu kõrvalolevate alade üleujutamiseks.
Põhiprojekti ühe osana on koostatud liiklusmüra hinnang koos modelleeritud liiklusmüra leviku
kaartidega15 II etapi ehitustegevusele. Liiklusmüra hinnang on koostatud tehnilise projekti raames
teostatud liiklusuuringu16 tulemuste põhjal, mille järgi kasvab teeprojekti realiseerimise järgses
olukorras paarikümne aasta jooksul liikluskoormus kavandatava tegevuse piirkonnas 1,5-1,6 korda.
Liiklusmüra hinnangu alusel ei ületa kasvav liikluskoormus müra normtasemeid teeäärsetel
müratundlikel aladel, kõrvalteedel ega põhimaanteel, v.a kinnistu Tallinna mnt 14 eluhoone
teepoolsel fassaadil, kus olemasolevas olukorras võib ehitusjärgselt liiklusmüra normtaseme
(päevane piirväärtus 65 dB) ületamist esineda. Mürataseme vähendamiseks II kategooria alade müra
normtasemele on vajalik müratõkkeseina rajamine põhimaantee ja elamuvahelisele alale.
Tiheasustusaladel võib akustiliste peegelduste vältimiseks esineda vajadus katta müratõkke
teepoolne külg müra absorbeeriva (tagasipeegeldumist summutava) materjaliga.
15
OÜ Hendrikson & Ko. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku
ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt: II etapi liiklusmüra modelleerimine.
16
FIE Tiit Metsvahi. 2014. Liiklusuuringud. Liiklus- ja koormussageduse prognoos.
Joonis 1. Tallinna mnt 14 asuva eluhoone kaitseks kavandatud müratõkkeseina illustratiivne 3D
vaade.17
Projektiga on ettenähtud teemaalt võsa ja puude raadamine ning kändude juurimine. Murukate on
planeeritud taastada samaväärselt olemasolevaga. Täiendavat kõrghaljastust ei rajata. Allesjääval
(kõrg)haljastusel on oht ehitustegevuse käigus viga saada, mis võib vähendada taimede, sh puude,
kasvupotentsiaali ja elujõudu.
2.7 Jäätmeteke ja jäätmete käitlemine
Kavandatava tegevuse tulemusel tekivad erinevad ehitus-ja segaolmejäätmed, mis kogutakse
liigiti ja antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele jäätmekäitlejatele. Kavandatava tegevuse
käigus tekkivad materjalid, nt muld (teealalt eemaldatavad kihid) kasutatakse võimalusel
kavandatava tegevuse raames näiteks rampide rajamiseks või maastiku korrastamiseks tööde
lõpetamisel. Sõidutee katendi rekonstrueerimisel tekkiv freespuruasfalt taaskasutatakse uue
katendi rajamisel ning kruuskattega juurdepääsuteedele tolmuvaba katte ehitamisel.
Väljakaevamisel leitav graptoliitargilliit tuleb utiliseerida ohtliku jäätmena jäätmejaamas18.
Graptoliitargilliidi ladustamisel tuleb arvestada isesüttimisohuga.
2.8 Avariiolukorrad
17
OÜ Hendrikson & Ko. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku
ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt: II etapi liiklusmüra modelleerimine.
18
Selektor OÜ. 2016. Põhiprojekt.
Kavandatava tegevuse ehitustöödega ei kaasne suurõnnetuse ohtu või n-ö tavapärasest kõrgemat
avariiolukorra ohtu. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukorraoht on seotud eelkõige võimalike
liiklusõnnetustega ja tööõnnetustega ehitustööde käigus. Tööde läbiviimisel järgitakse nende
vältimiseks üldiseid töö- ning keskkonnaohutuse nõudeid. Avariiolukorrast tingitud
reostuse/reostusohu tekkimisel (näiteks kütuse või õlide lekkimisel masinatest), tuleb viivitamatult
rakendada selle likvideerimismeetmeid.
Liiklusohutuse tagamiseks on projektiga ette nähtud paigaldada vastavad liikluskorralduslikud
vahendid (ristmike kanaliseerimine ohutussaartega, eraldusribad teedele, ringristmikud, kiirendus-,
pidurdus- ja pöörderajad, liiklusmärgid jms).
Ohutust suurendab teedele ja tänavatele valgustuse rajamine. Haljastuse rajamisel jälgitakse, et see
ei takistaks vaadet sõidu- ega jalg- või kergliiklusteedelt teiste liiklejate märkamiseks. Rajatakse
ohutud, sujuvat liiklust võimaldavad (taskuga) bussipeatused ühistranspordikasutajatele. Peale tööde
lõpetamist liiklusohutus seega pigem suureneb ehk avariide/õnnetuste esinemise võimalikkus
võrreldes olemasoleva olukorraga eeldatavalt väheneb.
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND
3.1 Olemasolev olukord
II-etapi teelõik algab Sõtke paisust ja ulatub kuni Sillamäe linna idapoolse piirini (Joonis 2). Teelõigule
jäävad M. Rumjantsevi tn ja Geoloogia tn ristmikud ning I. Pavlovi tn ja riigimaanteega 13106
Sillamäe-Viivikonna ristuv neljaharuline ristmik. Põhimaantee on lõigul 1+1 sõidurajaga. Kergliiklustee
asub lõigu algusest kuni M. Rumjantsevi tn ristmikuni paremal pool sõiduteed ning seejärel on
suunatud vasakule poole põhimaanteed. Lõigule jäävad mitmed juurdepääsuteed ja mahasõidud.
Kiirusepiirang lõigus on 50 ja 70 km/h. Suure osa põhimaantee liiklusest moodustab kohalik liiklus,
mis põimub põhimaantee transiitliiklusega. Maantee kõrvale on rajatud madal kuivenduskraav
sademevee ära juhtimiseks. Tehnilise projekti I etapi tegevused on valminud.19 Samuti on valminud II
etapi I ehitusjärgu tööd.
Täpsem olemasoleva olukorra ülevaade on leitav tehnilise projekti seletuskirjast ja selle lisadest.20
Foto 3. Põhimaantee olemasolevas olukorras. Vasakul Sõtke paisjärv. (ELLE OÜ)
19
Selektor OÜ. 2016. Põhiprojekt.
20
Selektor OÜ. 2016. Põhiprojekt.
3.2 Asukoha üldiseloomustus
Kavandatud tegevusega hõlmatud teelõik asub Sillamäe linnas ja lõigu lõpus, väikses osas, Perjatsi
külas, Narva-Jõesuu linna omavalitsuse territooriumil (Joonis 2).
Kavandatava tegevuse ala asub peamiselt transpordimaal (olemasolev maantee). Projektiala piirneb
peamiselt elamumaade, ärimaade, maatulundusmaade (põllumaadega) ja transpordimaadega.
Valdavalt on ümbritsevate alade puhul tegemist tiheasustusaladega, ümbrus on linnaline või
maapiirkonna kultuurmaastik. Ala jääb Ida-Viru maakonnaplaneeringu järgi väärtusliku maastiku
territooriumile ning läbib osaliselt ka rohevõrgustikku.
Maa-alal ja selle lähiümbruses paiknevad erinevad kommunikatsioonid nagu elektri õhuliinid,
alajaamad ja jaotusseadmed, sideehitised ja –liinid, maagaasi jaotustorustik jms. Kõikide
tehnorajatistega, mis piirkonnas asuvad, sh kommunikatsioonid, on projekteerimistingimusi
koostades ja kooskõlastades arvestatud.
Teeprojekti aladele jäävate eraomandis olevate kinnistute omanikelt on arvamust küsitud
projekteerimise varasemas faasis ja neid on tegevustest informeeritud.21
21
Selektor OÜ. 2016. Põhiprojekt.
Joonis 2. II ehitusetapi asukoht koos lähedalasuvate loodusväärtustega (ELLE OÜ).
3.3 Geoloogiline ehitus, maavarad, mullastik
Kavandatava tegevuse ala paikneb valdavalt Viru lavamaal, Sõtke jõe oru nõlval ja selle lähialal.
Maapinna kõrgused jäävad vahemikku 15,7-33,9 m ning reljeef langeb Sõtke paisjärve suunas.
Valdavalt on tegemist õhukese pinnakattega alaga (planeeritava silla ümbruses kuni 1,5 m), mille
moodustavad erinevad täite-ning moreenipinnased <2,0 m paksuselt. Sõtke jõeoru nõlval on
pinnakatet <2,0 m ning aluspõhjaks lubakivi lamamiks olevad Ordoviitsiumi glaukoniitsavi,
graptoliitargilliit ja Kambriumi liivakivi.22
Planeeritava I. Pavlovi tänava viadukti aluspõhjaks on Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Sillaoru ja Loobu
kihistu mergel ja lubjakivi. Pinnakatte paksus ei ületa silla ümbruses 1,5 m. Sõtke jõe oru suunas
kiildub lubjakivi välja ning aluspõhjaks on alamordoviitsiumi Pakerordi lademe graptoliitargilliit ja
Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakivi. Pinnakatte paksus väheneb lubjakivi platoole tõusmisel 3,35
meetrist kuni 0,15 meetrini paeplatool.23
Kuna põhiprojekti koostamise raames on teostatud alal geoloogiline uuring, ei ole keskkonnamõju
eelhinnangus neid andmeid põhjalikumalt välja toodud. KMEH analüüsi raames on oluline hinnata
pinnakatte paksust ja kivimite poorust, mis seostub põhjavee kaitstusega piirkonnas.
Maavarade paiknemine piirkonnas on oluline välja tuua, kui tegevus võib kaasa tuua maavaradele
ligipääsetavuse halvenemist, takistab seda või on maavarade ja maardlate paiknemise (aktiivne
tarbevaru, passiivne tarbevaru) ja kaevandamise ning kavandatava tegevuse vahel alust eeldada
negatiivsete koosmõjude või huvide konflikti tekkimist. Tegevusalal ja selle vahetus läheduses
puuduvad mäeeraldised, maardlad, turbaalad ja maavarade leiukohad24.
Antud juhul paikneb tegevusala valdavalt piirkonnas, kus pinnas on tugevalt mõjutatud
inimtegevusest (n-ö tehispinnas, olemasoleva tee muldeks kasutatud liiv, killustik jm täitepinnas,
elamu- ja äri- ning tööstusalade alune pinnas). Looduslikult levivad vaadeldavas piirkonnas põhiliselt
paepealsed, leostunud ja leetjad gleimullad ning gleistunud leostunud ja leetjad mullad25.
Väärtuslikke põllumajandusmaid kavandatava tegevuse (lähi)alal ei ole.26
3.4 Pinna- ja põhjavesi
Kavandatava tegevuse alale jääb kaks pinnaveekogumit - Sõtke paisjärv (VEE2085110) ning Ülemine
paisjärv (Sillamäe Ülemine paisjärv, VEE2073520), mida eraldab teineteisest Tallinn-Narva mnt alla
jääv pais. Mõlemad paisjärved paiknevad Sõtke jõel (VEE1066500). Käsitletava ala lähipiirkonda
jäävad lisaks Perjatsi tiik (VEE2014860) ning Perjatsi oja (VEE1066400). Nimetatud veekogude
veekaitsevöönd on 10 m. Looduskaitseseaduse27 kohaselt ei laiene veekogudele määratud
ehituskeeld mh kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud
tehnovõrgule ja-rajatistele, sillale ning avalikult kasutatavale teele.
22
Selektor OÜ. 2016. Põhiprojekt.
23
Selektor OÜ. 2016. Põhiprojekt.
24
Maa-amet Geoportaal. Maardlate rakendus (seisuga aprill 2020)
25
Maa-ameti Geoportaal. Mullastiku kaardirakendus (seisuga arpill 2020)
26
Ida-Viru maakonnaplaneering. 2016. Joonis „Asutuse suunamine“
27
LKS § 38 lõige 4.
Põhjavesi on kavandatava tegevuse alal ja lähipiirkonnas kaitsmata, mis tähendab, et sealses
piirkonnas on põhjavesi väga kõrge reostusohtlikkusega.28 Kinnitatud põhjaveevarude käskkirja29
põhjal baseerub Sillamäe linna põhjaveevarustatus V2vr ja V2gd ehk Kambrium-Vendi Voronka ja
Kambrium-Vendi Gdovi veekihil ning põhjaveevarud on dokumendiga kinnitatud kuni aastani 2020.
II etapi tegevuste maa-alal esineb kolm põhjaveekihti: Kvaternaari veekiht (Q), Siluri-Ordoviitsiumi
veekiht (S-O) ning Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht (O-Cm). Vastavalt projekti jaoks läbiviidud
hüdrogeoloogilise uuringu tulemustele on põhjavee kvaliteet projekteeritava ala põhjaveekihtides
hea. 30
Projekteeritud I. Pavlovi tn eritasandilise ristmiku süvend mõjutab peamiselt kahte põhjaveekihti –
Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) veekihti. Kõige kaugemale ulatuva mõjuga on
Ordoviitsiumi veekompleksi veealanduse mõju (kuni 1480 m). Puurkaevud, mis jäävad sellesse
mõjuulatusse on näha Joonis 2. Puurkaevud, mis jäävad mõjuulatusse ja mis kasutavad vett
mõjutatavatest põhjaveekihtidest, on toodud allolevas tabelis (Tabel 1). Puurkaevude mida
kasutatakse olmevee saamiseks vähem kui 10 m3 ööpäevas, hooldusala on 10 m31.
Tabel 1. Mõjutatavad puurkaevud veealanduse mõjupiirkonnas.32
Puurkaevu reg.nr Seisund33 Põhjaveekihi Veealandus
(rajamise aasta) stratigraafiline
indeks34
PRK0018729 töötav O-Cm 0,1 m (kaugus ca 950
m) 35
PRK0016251 töötav O-Cm 0,2 m (kaugus ca 870
m)36
PRK0022060 töötav O-Cm puudub
PRK0059096 (2019) töötav O-Cm Pole teada37 (kaugus ca
500 m)
PRK0056903 (2017) töötav O-Cm puudub38
28
Eesti Geoloogiakeskus. 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart.
29
Keskkonnaministeerium. 2006. Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine.
30
Selektor Projekt OÜ. 2016. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise
ristmiku ehituse ja sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt. Töö nr 15009. Töö osa: keskkonnamõju
eelhindamine.
31
Veeseadus § 154.
32
Keskkonnaregister (seisuga aprill 2020)
33
Keskkonnaregister (seisuga aprill 2020)
34
Keskkonnaregister(seisuga aprill 2020)
35
Selektor OÜ. 2016. Põhiprojekt.
36
Selektor OÜ. 2016. Põhiprojekt.
37
Veealanduse mõju puurkaevule pole läbiviidud hüdrogeoloogilises uuringus käsitletud ning eelhinnangu
raames pole võimalik täpset mõju (veealanduse taset) ennustada.
38
Mõju hinnangu eelduseks on varasemalt läbiviidud hüdroloogiauuringu tulemused, mille kohaselt
veealanduse mõju on vähem kuni 0,1 m, kui kaev asub enam kuni 1 km kaugusel. Puurkaev PRK0056903 asub
süvendist umbes 1300 m kaugusel.
3.5 Taimestik, loomastik ja looduskaitsealused objektid
Riigiteede rekonstrueerimine toimub valdavalt olemasoleval teemaal. Teemaa laiendused nähakse
ette riigiteede laiendamiseks, ristmike ümberehitamiseks ja uute ligipääsude rajamiseks. Seega on ala
elustik, sh taimestik juba suuresti mõjutatud inimasustusest, teedest ja nende hooldusest.
Ümbritsevad alad on valdavalt elamumaa, kultuurmaastik ja tööstusmaastik ning piirkonna taimestik
ja loomastik on sellele iseloomulik, koosnedes liikidest, mis taluvad inimtegevuse lähedust ja
inimtegevusest mõjutatud keskkonda.
Kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda jääb teadaolevalt kolme kaitsekategooria
loomaliigi elupaik. III kaitsekategooriasse kuuluva tiigikonna (Rana lessonae) elupaik asub EELIS-e
andmetel Perjatsi tiigis ja selle lähiümbruses (Joonis 2). Välitööde käigus aprillis 2020 ekspert
tiigikonna ei kohanud, küll aga oli kaldaääres mitmeid harilikke kärnkonni (Bufo bufo), kes on küll
Eestis levinuimad kahepaiksed, kuid siiski III kaitsekategooriasse kuuluv liik.
Foto 4. Kärnkonnad Perjatsi tiigis (ELLE OÜ).
II kaitsekategooria loomaliikide, põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) ja veelendlase (Myotis
daubentonii), elupaigad jäävad kavandatava tegevuse lähialale.39 Põhja-nahkhiir elutseb Eestis
aastaringselt ning ta on üsna tavaline asukas nii mandril kui suurematel saartel. Põhja-nahkhiirt
kohtab peamiselt metsaservades, metsateede kohal, parkides, lagendikel ning üsna sageli tuleb ta ka
inimasulate lähedusse, isegi linnadesse. Tavaliselt elutsevad nad üksikult või väikeste gruppidena.
Liiki ohustab üldine elupaikade hävimine linnastumise tõttu, sobivate talvituspaikade vähesus ning
kemikaalide kasutamine putukatõrjes.
Veelendlane on Eesti kõige tavalisem ja arvukam nahkhiir, kelle elu- ja toitumispaikadeks on
peamiselt veekogude ümbrus ja pargiilmelised puistud. Talvituspaikadesse – peamiselt suurtesse
tehiskoobastesse, mida inimesed ei kasuta – siirduvad lendlased juba septembri lõpupoole ja
lahkuvad sealt märtsis-aprillis, kui algab putukate lend. Üldse ohustab kõiki lendlasi linnastumisest
tulenev elupaikade häving ning sobivate talvituspaikade vähesus, kus loomi ei häiritaks.
II kaitsekategooria liikide elupaigad on otsustajale esitatud eraldi kaardil (Lisa 1), mida, tulenevalt
looduskaitseseaduse piirangust I ja II kategooria liikide elupaikade andmete avalikustamise kohta,
käesolevale aruandele ei lisata.
39
EELIS (seisuga 2020)
Projekteeritav teelõik läbib maakonnaplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku ala, kuid tegemist
pole rohevõrgustiku tuumalaga. Rohevõrgustik on olemasolevas olukorras põhimaanteest ja sealsest
liiklusest igapäevaselt tihedalt mõjutatud. Rohevõrgustikku jääva lõigu piires ei kavandata teelõigu
laiendamist, v.a vahetult enne I. Pavlovi eritasandilist ristmikku, kus valdavalt on maa võsastunud.
Sõtke paisjärve ning I. Pavlovi ja põhimaantee ristmikuni vahele jääval rohealal kasvab valdavalt
kaasik ja metsaala on küllaltki hõre. Rohevõrgustiku osa, mis jääb põhimaanteest põhjapoole, on
enamasti võsastunud ning kohati prügine.
Teelõigus km 183,2-187,6 on 2009-2018. aastal registreeritud suurulukiõnnetusi pole.40
Kavandatava tegevuse alale ning selle lähiümbrusesse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi
eeldatavalt mõjutatavaid kaitstavaid loodusobjekte (kaitsealad, püsielupaigad). Kavandatav
Langevoja maastikukaitseala jääb kavandatava tegevuse eeldatavast mõjupiirkonnast välja.41
3.6 Kultuuripärand
Kavandatava tegevuse alal ei ole moodustatud ühtegi muinsuskaitseala ega asu ühtegi muinsuskaitse
alla võetud mälestist. Samuti ei asu kavandatava tegevuse alal ühtegi pärandkultuuriobjekti. Lähimad
pärandkultuuriobjektid asuvad Perjatsi külas (lähimad Külvaja seltsimaja ja Keisri tee), kuid need
jäävad kavandatava tegevuse alast väljapoole ning kavandatav tegevus objekte ei ohusta42.
Väärtuslike maastikena on määratud Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus43 endises
Vaivara vallas määratletud valla põhjaosa „Sinimäe väärtuslik maastik“. Ala hõlmab ka Sillamäe linna
idapoolset osa, sh kavandatava tegevusega rekonstrueeritavat teelõiku. Tegemist on väga
mitmekesise piirkonnaga, kus kultuurilis-ajaloolise osise kõrval on esindatud tööstus-,
põllumajandus- ning mõningal määral ka rekreatsiooniline maastik. Sillamäest idas jätkub Vaivara
valla maadel pankrannik, mis Udriani moodustab järsu astangu.
3.7 Õhukvaliteet ja müra
Kavandatava tegevuse alale lähim välisõhu seirejaam asub Sillamäe linnas Sillamäe linna sadama
tootmisterritooriumi piiril alates 2014. aastast. Seirejaama mõõtmiste tulemustel on välisõhu
kvaliteet hea.44 Peamiseks välisõhusaaste allikateks piirkonnas on tööstusettevõtted.
Kavandatava tegevuse projekteerimisel teostati Tallinn-Narva mnt lõigul 184,7-187,6 km ehk II etapi
tegevuste osas müra modelleerimine45. Arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast, mis kirjeldavad
mürasituatsiooni ligikaudu inimese kuulmiskõrgusel välisõhus ning ka hoonete esimesel korruse
fassaadil. Kavandatava tegevuse korral lähtuti müra normeerimisel ning leevendusmeetmete
40
Eesti riigimaanteede loomaohtlikkus 2009-2018. https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/
41
Maa-ameti Geoportaal. Looduskaitse ja Natura 2000 (seisuga aprill 2020)
42
Maa-ameti kaardirakendus (seisuga aprill 2020). https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur
43
Ida-Viru Maavalitsus. 2003. Ida-Virumaa asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused.
44
http://ohuseire.ee/
45
OÜ Hendrikson & Ko. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku
ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt: II etapi liiklusmüra modelleerimine.
vajaduse hindamisel piirväärtuse nõuetest:
Olemasolevate II kategooria elamualade piirväärtus on 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh
hoonete teepoolsel küljel on lubatud vastavalt 65/60 dB;
Olemasolevate III kategooria keskuse maa-alade (elamud äri- ja ühiskondlike hoonete maa
segafunktsiooniga aladel) piirväärtus on 65 dB päeval ja 55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel
küljel on lubatud vastavalt 70/60 dB;
Puhtalt tootmis- ja ärimaa funktsiooniga alasid ei ole käesolevas mürauuringus täpsemalt
käsitletud, kuna neid ei saa otseselt müratundlike alade hulka lugeda.
Mürakaitsemeetmete rakendamisel oli eesmärgiks tagada olemasolevate alade müra
taotlustasemest madalam mürafoon ehitusjärgses olukorras. Perspektiivses olukorras
(liikluskoormuste suurenemisel) tuleb jätkuvalt vältida müra piirväärtuste ületamist. 46
3.8 Sotsiaalne keskkond
Kavandatava tegevuse peamiseks asukohaks on Ida-Viru maakonnas asuv Sillamäe linn. Väikses osas
jääb rekonstrueeritav põhimaantee lõik ka Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile, Perjatsi ja
Vaivara küladesse. Sillamäel elas 1. jaanuaril 2020 12 579 inimest ja linna pindala on 11,67 km2.
Rahvaarv on viimastel aastatel vähenenud.47
Sillamäe linna tugevusteks peetakse mh soodsat transpordigeograafilist asendit, EL piiri lähedust,
sadamat Soome lahe ääres, soodsat elukeskkonda ja suurt rohealade võrgustikku. Peamisteks
puudusteks on aga nt rahvastiku vananemine ja vähenemine, vähene eestikeelse elanikkonna osakaal
ning nõukogude perioodil ehitatud hoonete ja tehnovõrkude tehnilised puudujäägid. Sellegipoolest
on linna positsioon Ida-Virumaal ja Eestis tervikuna seni tugevnev, eelkõige viimaste aastate hoogsale
majandusarengule, sadama ehitamisele ja avatud tööturule.
46
OÜ Hendrikson & Ko. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku
ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt: II etapi liiklusmüra modelleerimine.
47
Statistikaamet. Piirkondlik portaal (seisuga aprill 2020).
4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE
4.1 Mõju maastikule, pinnasele ja maavaradele
Kuna kavandatav tegevus toimub suuresti olemasoleval teevõrgustikul ning linnalises keskkonnas või
kultuurmaastikul, mis on juba tiheasustusalaks planeeritud, ei ole tegevusel maastikule olulist
negatiivset mõju. Maastiku välisilmet mõjutavad enam rajatav müratõkkesein ja viadukt koos
kaarsillaga. Müratõkkeseina pikkus ca 120 m, kõrgus teepinnast 3,5 m, asukoht ca 6-7 m kaugusel
sõidutee servast48. Projekti raames on erinevate tööde koostamiseks kaasatud kohalikke, kellele mh
võib maastiku visuaali muutus enim negatiivset mõju avaldada. Kuna projekt on kavandatud
erinevate etappidena on maastiku muutus järkjärguline ning harjumisperiood pikem. Teemaa
ulatuses on maastik projektilahenduse kohaselt korrastatud, haljastatud ja hooldatud.
Pinnasele avaldub negatiivne mõju teeprojektide puhul peamiselt uue muldkeha kasutuselevõtu ja
olemasoleva muldkeha eemaldamise kaudu, sh pinnase kaeve ja eemaldamine süvendi jaoks. Kuna
aga kavandatava tegevus leiab aset peamiselt olemasolevatel teedel, on ettenähtud olemasolev
muldkeha kasutada rajatavate rampide muldkehana. Üleliigne tee muldkeha ja katend likvideeritakse
ja haljastatakse. Võimalikult suures osas kasutatakse väljakaevatud materjale kohapealseteks
ehitustöödeks. Ehitusalale ei jää väärtuslikele põllumaid.
Ehitustegevuse ega teede kasutamise käigus reovett ega ohtlikke aineid pinnasesse ei juhita. Pinnast
võivad aga mõjutada võimalikud avariilised kütuse- või määrdeainete lekked ehitustööde etapis või
hilisemalt tee kasutamise ajal liiklusavariide korral. Ehitustegevusaegse lekke puhul on tegu
erandolukorraga, mida saab ja tuleb töövõtetega ja keskkonnaohutuse nõuete täitmisega vältida.
Kuna kavandatava tegevuse eesmärk on sõidumugavuse ja liiklusohutuse tõstmine, siis eeldatavalt
peaks pärast projekti ellurakendamist liiklusõnnetuste tõenäosus antud teelõigul vähenema.
Seetõttu väheneb ka tõenäosus, et pinnasesse satuvad kütus, määrdeained jm ohtlikud ained.
Eeltoodust lähtudes võib eeldada, et (taas)kasutades maksimaalselt olemasolevat muldkeha on mõju
pinnasele kavandatava tegevuse korral väheoluline. Pinnase eemaldamisel graptoliitargilliidiga kokku
puutudes tuleb tööde käigus arvestada selle isesüttimisohtu kokkupuutel vee ja hapnikuga, et vältida
isesüttimisest tulenevaid tõsiseid keskkonnamõjusid (nt põhjavee reostus). Eemaldatav
graptoliitargilliit tuleb nõuetekohaselt utiliseerida ohtliku jäätmena.
Kavandatav tegevus ei ohusta maavarade kasutatavust või maardlate juurdepääsetavust. Teede
rekonstrueerimisel ja ehitamisel kasutatakse sarnaselt sama laadi projektidega tavapärases koguses
maavarasid (näiteks lubjakivi killustik jm täide) ning süvendi käigus väljakaevatud ehitusmaterjale (nt
lubjakivi). Seega võib lugeda mõju maavaradele väheoluliseks.
4.2 Mõju pinna-ja põhjaveele
Projekti raames on ettenähtud ehitada välja uus vetejuhtimissüsteem, mille kaudu juhitakse
48
OÜ Hendrikson & Ko. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku
ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt: II etapi liiklusmüra modelleerimine.
sademevesi isevoolselt haljasaladele või Sõtke paisjärve suunas. Enne sademevee paisjärve juhtimist
on pikikaldest tuleneva voolukiiruse rahustamiseks ettenähtud kraavipõhja ja nõlvadele takistused
(killustik). Vahetult enne paisjärve on kraavidesse ettenähtud taimestik, et leevendada võimalikke
keskkonnariske ja ohtlike ainete paisjärve sattumist. Taimestik aeglustab vee voolukiirust, mis
võimaldab heljumil settida ja eraldada veest liigsed toitained. Need leevendusmeetmed on eelduseks
vältimaks reostunud sademevee jõudmist paisjärve. Lisaks tuleb sademevee suublasse juhtimisel
lähtuda veeseadusest ja selle rakendusaktidest.
Projekteeritud teelahendus läbib Sõtke ja Ülemise paisjärvede vahelist ala, mistõttu jääb tegevus
veekogude kaitsevöönditesse. Samuti kattub kavandatava tegevuse võimalik mõjupiirkond Perjatsi
tiigi piiranguvööndiga. Olenemata alade kattuvusest, võib eeldada, et olulist negatiivset mõju
kavandatav tegevus veekogude kallastele ei avalda, kuna kaitsevööndite alas ei planeerita49 olulisi
laiendamisi teekattele või muldkehale.
Sillamäe linna veevarustus baseerub enamikel ühisveevärgi veehaarete puurkaevudel Kambriumi-
Vendi põhjaveekogumist50 ning kavandatava süvendi rajamine sellele veekogumile mõju ei avalda.
Veelade on looduslikult kaitstud nii olemasolevas olukorras kui ka pärast süvendi rajamist.51 Küll aga
avaldub negatiivne mõju Ordoviitsiumi (ülemine kiht) ja Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-C) (alumine
kiht) veekihtidele.
Kõige kaugemale ulatuva mõjuga on Ordoviitsiumi veekompleksi veealanduse mõju (kuni 1480 m).
Puurkaeve, mis võtavad olmevee O-Cm veekihist, on viis ning vähemalt kolmest neist on veetaseme
alanemine tõenäoline. Veetaseme vähenemine 0,1-0,2 m võrra ei avalda puurkaevu kasutajatele
eeldatavalt olulist negatiivset mõju, kuid puurkaev, mis asub projekteeritud süvendist u 500 m
kaugusel, võib mõningal määral olla siiski mõjutatud. Samas on tegemist puurkaevuga, mis on 10 m
sügavam (sügavus 35 m)52 kui puurkaevud, kus veealanduse mõju on eeldatavalt 0,1-0,2 m. Sellega
seoses on soovituseks jälgida veetaset enne ja pärast ehitustööde teostamist ning kui veetase kaevus
ei võimalda enam puurkaevu olmevee saamiseks kasutada, tuleb projekti eest vastutajal leida
puurkaevu omanikuga koostöös vee saamiseks sobilik lahendus (puurkaevu sügavuse suurendamine,
uue puurkaevu rajamine, ühisveevärgiga liitumise võimalikkus vms).
Ehitustööde käigus ega teede kasutussevõtul ei juhita otseselt saasteaineid pinna- ega põhjavette.
Ehitustööde ajal välditakse saastumine ohutus- ja keskkonnanõuete täitmisega, mis tulenevad Eesti
Vabariigi asjakohastest õigusaktidest (keskkonnaseadustiku üldosa seadus, veeseadus, jäätmeseadus,
ehitusseadustik jt). Nõuete täitmine tagatakse ehitustööde teostajaga sõlmitava lepingu
tingimustega ja omanikujärelvalvega.
Põhiprojekti jaoks koostatud uuringutes on välja toodud ehitustegevuse jaoks leevendusmeetmed,
mis aitavad toime tulla süvendi kaevamise korral üleliigse põhjaveega. Nendele lisaks tuleb
rakendada meetmeid, mis väldivad loodusliku põhjavee reostumist kaeve- ja ehitustööde tagajärjel.
49
Selektor Projekt OÜ. 2016. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise
ristmiku ehituse ja sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt. Töö nr 15009. Töö osa: keskkonnamõju
eelhindamine.
50
Sillamäe linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2027.
51
Selektor OÜ. 2016. Põhiprojekt.
52
Keskkonnaregister (seisuga aprill 2020)
4.3 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (sh taime- ja
loomapopulatsioonidele)
Kavandatava tegevuse alale jäävad EELIS-e andmetel kolme kaitsealuse loomaliigi (põhja-nahkhiir,
veelendlane, tiigikonn) elupaigad.
Tiigikonna elupaigas võib negatiivset mõju avaldada eelkõige veerežiimi muutus. Projekti kohaselt on
elupaiga lähimal lõigus plaanis vaid teekatte uuendamine, mistõttu võib eeldada, et veerežiimi
muutust kavandatav tegevus elupaigas kaasa ei too. Ehitusaegse tegevuse mõju vältimiseks tuleb
arvestada elupaiga piiridega ning hoolikalt valida mh kohti, kuhu ladestada (ehitus)materjale; teid,
mida kasutatakse materjalide ja töövahendite kohale toomiseks ning liikluse ajutiseks ümber
suunamiseks, samuti ehitusseadmete liigutamisel ja paigutamisel.
Põhja-nahkhiire ja veelendlase elupaigas tuleb negatiivsete mõjude vältimiseks arvestada
ennetusmeetmetega pimedal ajal, mil nahkhiired on kõige aktiivsemad toitudes veekoguäärsetel
aladel. Kuigi linnalises keskkonnas on nahkhiired eeldatavalt harjunud teatava öise valgustusega,
tuleks ehitusajal ehitusobjekti valgustada minimaalselt, võimalusel vältida lisavalgustuse rajamist
Ülemise paisjärvega piirneval teelõigul. Kasutamisaegsete negatiivsete mõjude leevendamiseks
tuleks rajada teele valgustus, mis on suunatud ülevalt alla, võimalikult väikse hajuulatusega.
Rohevõrgustiku osa, mida kavandatava tegevusega rekonstrueeritav teelõik läbib, on olnud pikka
aega mõjutatud põhimaantee liiklusest ning sellega seotud hooldustöödest. Rohevõrgustiku alad
linnakeskkonnas vähendavad ohtu sademetest tingitud üleujutusteks, pakuvad leevendust kõrgete
välitemperatuuride korral, summutavad liiklus- ja olmemüra ning võrgustiku sidususe korral pakuvad
ka liikumisvõimalust linnaelustikule. Samuti on neil aladel oluline rekreatsiooniline väärtus.
Mõju rohevõrgustikule kavandatava tegevuse alal ja lähipiirkonnas võib pidada väheoluliseks, sest
sealne looduskeskkond on eeldatavalt kohanenud juba praegu olemasoleva suure liikluskoormusega
ning rohevõrgustiku ala, millest vaid väike osa jääb põhimaanteest põhjapoole, ei ole sobilik
suurulukitele elupaigaks ega liikumiskoridoriks. Samuti ei vähenda kavandatav tegevus
rohevõrgustikualade eesmärkide toimimist. Kavandatava tegevuse korral on rohevõrgustik sellel alal
veelgi olulisem ning kavandatava tegevuse korral tuleks maksimaalselt säilitada ala loodusväärtusi
ning veerežiimi, mis võiks sealseid kooslusi oluliselt mõjutada.
Kuna tegevuse käigus eemaldatakse tee-ehitusele ette jääv kõrghaljastus, tuleb vältida raadamist ja
olemasoleva mürataseme suurendamist lindude pesitsusajal (aprill-juuli), mis võib avaldada olulist
negatiivset mõju kohalike linnupopulatsioonide pesitsuse nurjumisel. Eelhinnangu jaoks tehtud
välitööde käigus oli kuulda ja näha lindude aktiivset tegutsemist eelkõige rohevõrgustiku alal.
Ehitustegevus käigus on vajalik maksimaalsel hulgal kõrghaljastuse säilitamine ning selle kaitsmine.
Selle jaoks tuleb rakendada meetmeid kõrghaljastuse (eelkõige puude) tüvede kaitseks, vältida
raskeveokitega puude lähedal sõitmist ning võimalusel piirduda vaid kõrghaljastuse kasvu
reguleerimisega (näiteks osaline okste lõikamine), kuid mitte täieliku eemaldamisega. Eemaldatud
kõrghaljastus tuleks samaväärsena taastada. Kõrghaljastus aitab vähendada müra levikut ja
suurendada teeäärsete alade ja linnade elurikkust.
Eeltoodud leevendusmeetmete järgimisega on võimalik tee ehitus-ja kasutusaegsete mõjude
vältimine ja leevendamine, mille korral kavandatav tegevus ei avalda kohalikule bioloogilisele
mitmekesisusele (sh populatsioonidele) olulist negatiivset mõju.
4.4 Mõju kultuuripärandile
Väärtusliku maastikuna käsitletakse piirkonnas Sinimäe väärtuslikku maastikku, mis hõlmab ka
kavandatava tegevuse ala, st ala Sillamäe linnast. Kuna Sillamäe linn on tiheasustusala ning linnalise
keskkonnaga piirkond on eeldatavalt arvestatud väärtusliku maastiku määramisel linnakeskkonnale
iseloomulike osadega (palju erisuguseid hooneid, tihe infrastruktuurivõrgustik jms) ning pole põhjust
eeldada, et kavandatav tegevus Sinimäe väärtuslikku maastiku väärtust vähendaks.
4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra- ja vibratsioonitasemele
Mõju välisõhu kvaliteedile ning müratasemele esineb nii ehitus- kui käitamisetapis. Vibratsioon võib
esineda ehitusaegse tegevuse korral, peamiselt süvendi rajamisel. Ehitusetapis toimuv mõju on
ajutine ja sellest tekkivate häiringute ennetamiseks on olemas efektiivsed meetmed – tööaeg tuleb
kavandada tavapärastele tööpäevadele, soovitavalt tööajale, kindlasti vältides hilisõhtust ja öist aega.
Lisaks tuleb kasutada töökorras masinaid ja seadmeid, mille poolt tekitatav müra, vibratsioon ja
heitgaasid vastavad tootja antud parameetritele. Käitamise ajal aitab teeäärsete alade kaitseks tolmu
ja heitgaaside eest piisav kõrghaljastus, mida tuleks säilitada maksimaalsel hulgal.
Vibratsiooni leevendamiseks, mida võib tekitada süvendi rajamine, on äärmiselt vajalik kaaluda
erinevate seadmete ja mehhanismide võimsust jt näitajaid, mis võiksid vibratsiooni tugevust
mõjutada. Teeliiklusest tingitud vibratsioon on peamiselt põhjustatud raskemate sõiduvahendite,
nagu veoautode ja busside sõitmisel üle tee ebatasasuste. Sõiduautode ja kergemate sõiduvahendite
liikumisel ei teki märkimisväärset vibratsiooni. Transpordist tingitud vibratsioon sõltub ka tee
kvaliteedist ja sõidukite tehnilistest omadustest. Parim viis vibratsiooni leviku piiramiseks on
transporditrasside korrashoid ja liikumiskiiruse piiramine. Nõuetele vastavate materjalide kasutamine
teetrasside rajamisel ning teehoolduse kvaliteedi tagamine ning parendamine aitavad vähendada
vibratsiooni tekkimist. Planeeritud teelõigu renoveerimise tulemusel võib autotranspordiga kaasnev
vibratsioon isegi väheneda.
Rekonstrueeritava tee ja tee-ehitiste kasutuselevõtt ei suurenda eeldatavalt välisõhu heiteid ning ei
halvenda seeläbi piirkonna üldist õhukvaliteeti. Piirkonna maanteeliikluse kasv on pigem mõjutatavad
poliitilistest otsustest ja teistest, eelhinnangu mõjualast väljuvatest, kaudsetest mõjudest. Kuna
kavandatava tegevuse üheks osas on ka kergliiklusteede rajamine ja rekonstrueerimine, võib see
mõjutada piirkonna õhukvaliteeti pigem positiivselt, kui seetõttu väheneb kohalik autoliiklus. Võib
eeldada, et arvestades piirkonna paiknemist suuremas osas linnapiiril ja avatud maastikul, kus
ümbritsev hoonestus on hõre, on välisõhu saaste hajumine teeliiklusest hea.
Käitamisaegne mürataseme tõus on tulenevalt suurenevast liiklustihedusest ja sõidukiirusest oluline
ja pikaajaline. Müra modelleerimise tulemuste53 põhjal on müra leevendamiseks vajalik rajada
müratõkkesein Tallinna mnt 14 eluhoone ja põhimaantee vahele, kus olemasolevas olukorras võib
ehitusjärgselt liiklusmüra piirväärtuse ületamist esineda. Müratõkkeseina rajamisel on mürauuringus
väljatoodud tingimused müratõkkeseina tingimuste kohta ning kooskõlas müra modelleerija ja
projekteerija juhistega selle pikkuse, kõrguse ja ristlõike osas, tagab müratõkkesein ehitusjärgses
olukorras nimetatud eluhoone teepoolsel küljel ning üldjoontes ka kogu kinnistu piires olemasolevate
II kategooria alade müra taotlustasemest madalama mürataseme nii päeval (Ld<60 dB) kui ka öösel
(Ln<50 dB).
Tabel 1. Arvutuslikud liiklusmüra tasemed teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel fassaadil
2015. ja 2037. aasta olukorras. Punasega on esile toodud piirtaseme ületamine.54
KM märk Aadress 2015 2037
v – vasak p – parem Ld Ln Ld Ln
184,95v Roheline tn 5 59 52 61 54
185,02v Roheline tn 3 58 51 60 53
185,30p Tallinna mnt 8 56 50 58 52
185,37p Tallinna mnt 12 56 50 58 52
185,55v V. Tškalovi tn 20 55 49 56 50
185,95v Viru pst 7 55 48 56 50
186,02v Viru pst 11 57 50 59 52
186,07v Viru pst 13 57 51 59 53
186,12v Viru pst 15 57 51 59 53
186,15p Tallinna mnt 14 65 58 67 60
186,20v Viru pst 17a 57 51 59 53
186,26v Viru pst 23 57 50 59 52
186,34v Viru pst 25 56 49 58 52
186,41v Viru pst 21 54 48 56 51
186,46v Viru pst 31 54 49 56 51
186,52v Viru pst 33 56 50 56 52
186,80v Tallinna mnt 13 56 50 58 52
Samas peab müratõkkeseina ehitamisel arvestama, et tiheasustusaladel võib akustiliste peegelduste
vältimiseks esineda vajadus katta müratõkke teepoolne külg müra absorbeeriva (tagasipeegeldumist
summutava) materjaliga. Tallinna mnt 14 kaitseks kavandatud müratõkkeseina vastas asuvad Viru pst
korruselamud, mis jäävad ca 100 m kaugusele tõkkest. Võimalik akustiliste peegelduste mõju on siiski
suhteliselt väike (vahemikus 0,5-1 dB) ning ei põhjusta tee vastasküljel müra normtasemete ületamist
ega tajutavat elamualade mürasituatsiooni halvenemist, mistõttu ei ole selles piirkonnas
müratõkkeseinte teepoolse külje materjalile helineeldenäitaja nõude kehtestamine kriitilise
tähtsusega.
53
OÜ Hendrikson & Ko. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku
ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt: II etapi liiklusmüra modelleerimine.
54
OÜ Hendrikson & Ko. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku
ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt: II etapi liiklusmüra modelleerimine.
4.6 Mõju sotsiaalsele keskkonnale (sh inimese heaolule)
Kavandatava tegevusega seotud mõjusid saab jagada ehitusaegseteks ja tee kasutamisaegseteks
mõjudeks. Negatiivsed mõjud avalduvad eelkõige ehitusetapis ning positiivsed mõjud
kasutamisaegses etapis.
Ehitusaegseteks negatiivseteks mõjudeks on häiringud, mis ehitustegevusega paratamatult
kaasnevad, sh välisõhu saastetaseme, müra- ja vibratsioonitaseme ajutine tõus ehitustsooniga
piirnevatel aladel, liiklus- ja liikumispiirangud/ümberkorraldus, ehitustranspordi sage liikumine jms.
Ehitustegevusega kaasnevad negatiivsed häiringud on ajutised ja lühiajalised ning lõppevad objekti
valmimise korral. Seetõttu võib eeldada, et kavandatava tegevuse ehituse korral on mõju sotsiaalsele
keskkonnale väheoluline.
Häiringud, mis võivad tekkida objekti kasutuselevõtust ning mida pole käsitletud teistes peatükkides,
on eeldatavalt peamiselt seotud teede korrashoiu ja hooldusega, mis ei erine suuresti olemasolevast
olukorrast.
Kasutamisaegseteks mõjusid võib pigem pidada positiivseteks, kuna piirkonnas paraneb
autotranspordiühenduvus; suureneb liiklusohutus, mis vähendab eeldatavasti liiklusõnnetuste ohtu
ning suureneb üldine heaolu korralike kergliiklusteede ja valgustuse rajamise tõttu. Samuti on
läbimõeldud ja korrastatud infrastruktuur üheks eelduseks piirkonna majandusarengule ning
inimeste tervise tugevdamisele.
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda seoses puurkaevude veetaseme
alanemisega. Hüdrogeoloogiline uuring näitab, et kavandatav tegevus mõjutab kaeve vähemalt ühe
kilomeetri raadiuses. Kui sellest tulenev mõju kaevudes oluliseks kujuneb, tuleb projekti eest
vastutajal leida puurkaevu omanikuga koostöös vee saamiseks sobilik lahendus (puurkaevu sügavuse
suurendamine, ühisveevärgiga liitumise võimalikkus vms).
Kokkuvõttes on kavandataval tegevusel piirkonna inimeste heaolule pigem positiivne mõju, mis
eeldatavalt kaalub üles eespool kirjeldatud negatiivsed mõjud.
4.7 Kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud
Omavahel kumuleeruvaid mõjusid ehitusaegsest tegevusest ei teki. Oluline on ehitustegevuse
planeerimisel silmas pidada, et see ei kattuks mõne muu suure ehitusprojektiga piirkonnas nii, et
piirkonna elanike jaoks tekiksid ootamatud takistused elutähtsatele teenustele ligipääsetavusele
(politsei, pääste, kiirabi).
Ehitustöödega kaasnev mõju on ruumiliselt piiritletud tegevuse asukohaga ning tegevusi ei planeerita
väljaspool asukoha territooriumi, v.a teenindav transport ja kaudsed mõjud (kütuste tootmine,
maavarade kaevandamine). Vastavaid kaudseid mõjusid võib seejuures, tegevuse mahtusid
arvestades, lugeda KeHJS mõistes väheolulisteks. Ehitusaegne mõju on ajutine ning lõppeb peale
objekti valmimist.
Ehitustegevuse tagajärgedest pikaajalise mõjuga on täiendava loodusliku maa hõivamine sõiduteede,
parkla, jalg- ja jalgrattatee alla ja teatav maastikumuutus (uued teed ja liiklussõlmed, valgustid,
müratõkkeseinad jne).
Tegevusega ei kaasne eeldatavasti piiriülest mõju.
5. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS VÕI
LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED
Head ehitustavad
Kavandatava tegevuse peamisteks keskkonnamõju vältimis- ja leevendusmeetmeteks ehitusetapis on
nõuetekohase ehitustehnika ja –mehhanismide kasutamine vastavalt tootjapoolsetele
ettekirjutustele ning arvestades seejuures erinevatest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevaid
nõudeid. Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning rakendama kõiki
mõistlikke meetmeid negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. Selliselt välditakse või
leevendatakse mitme keskkonnateguri kahjustamist nt müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet. Samuti
aitavad head ehitustavad ära hoida avariiolukordi, mis võiksid põhjustada vee ning pinnase
reostumist.
Meetmed, mida negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks on sobilik ja vajalik ehitustegevusel
rakendada ning mille kohased punktid peavad olema sõnastatud ehitustööde teostaja
töövõtulepingus ja mida tuleb kontrollida omanikujärelvalve raames, on vähemalt:
Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada
keskkonda.
Töövõtja koostab keskkonnategevuskava, mis peab sisaldama töödeaegseid
keskkonnamõjusid ja leevendusmeetmeid.
Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja)vette. Kütused ja õlid
peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked.
Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit.
Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja
peab koheselt tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.
Kogu üleskaevatud pinnas, freesitud materjal ja kivimaterjal tuleb ladustada ja säilitada
elanike ja keskkonna jaoks ohutult, vältides võimalusel paigutamist rohealadele, vajadusel
katta. Graptoliitargilliidi ladustamisel tuleb silmas pidada materjali isesüttimisohtu.
Töövõtja ei tohi kõrvaldada rohkem taimkatet, põõsaid ja puid, kui projektis ette nähtud
tööde jaoks on vajalik. Puude raiel tiheasustusalal peab lähtuma looduskaitseseadusest55.
Töövõtja peab vältima korrektsete ehitusmeetoditega maastiku kahjustumist või tegema
seda erandjuhul.
Pinnas ja vesi
Meetmed pinnase ja vee kaitseks on vähemalt:
Olemasoleva muldkeha ja kaevatavate materjalide maksimaalne kasutus kohapealseks
ehitustegevuseks.
Puurkaevudes, mis võivad olla mõjutatud süvendi kaevamisest tingitud põhjaveekihtide
veealandusest, on vajalik veetaseme pidev jälgimine ehitustööde ajal ja lõpus. Veetaseme
jälgimine ehitustegevuse lõpus on vajalik vähemalt poole aasta jooksul, mil süvendist tingitud
depressioonilehter välja kujuneb. Kui kaevude veetase ei võimalda kaevust olmevee võttu
piisaval (ettenähtud) määral, tuleb projekti eest vastutajal leida puurkaevu omanikuga
koostöös probleemile lahendus ning katta seonduvad kulud.
55
Looduskaitseseadus § 45.
Kõik jäätmed tuleb käidelda vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele. Tööde piirkonnas peavad
olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete
ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Väljakaevamisel leitav
graptoliitargilliit tuleb utiliseerida ohtliku jäätmena jäätmejaamas.
Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende
endises seisukorras.
Loodusväärtused
Meetmed loodusväärtuste kaitseks on vähemalt:
kõrghaljastuse raadamise vältimine ja olemasoleva mürataseme suurendamise vältimine
lindude pesitsusajal aprillist juulini,
kõrghaljastuse eemaldamisel haljastuse taastamine võimalikult samaväärselt eelnenud
olukorraga,
vältida ladustamiskohti ja raskeveokite liiklemist aladel, mis pole olemasolevas olukorras tee
kasutamisest või hooldamisest otseselt mõjutatud,
kaitsta ehitustööde käigus olemasolevat kõrghaljastust, nt tüvede kaitserajatisega,
projekti tööde teostamiseks eemaldada olemasolev haljastus vaid ulatuses, mida ei saa
vältida.
Sotsiaalne keskkond ja kultuuriväärtused
Meetmed sotsiaalse keskkonna ja kultuuriväärtuste kaitseks on vähemalt:
kohalike elanike informeerimine võimalusest esitada infot pädevale asutusele ettetulevate
häiringute (välisõhu saastetasemete, müra ja vibratsioon) kohta,
ehitustööde teostamine vaid päevasel (võimalusel vältida riigipühasid ja nädalavahetusi) ajal,
ajutiselt liikluskorralduse muutmine minimaalses ulatuses ja kestvuses,
liikluse (sh kergliikluse) ümbersuunamisel arvestada tee läbimise võimalikkusega kõigi
lubatud (transpordi)vahenditega (sh ratastool, lapsevanker jt),
kaebuste esinemisel või olukorras, kus nende tekkimiseks tõenäosus on suur, kasutada ajutisi
müra- ja tolmutõkkeid ning kuival ajal vajadusel niisutada ehitusala ning teid,
ehitustööde käigus avastatud ladestunud arheoloogilise kultuurkihti, sealhulgas inimluude,
või kultuuriväärtusega leidude, korral, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama
leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest Muinsuskaitseametile.
6. EELHINNANGU JÄRELDUS
Käesolevas eelhinnangus analüüsitud tegevus on üks osa suuremast tee-ehitusprojektist, mis on
suures osas juba realiseeritud. Eelhinnangus käsitletav kavandatav tegevus ei liigitu Eesti ja Euroopa
Liidu õigusaktide järgi olulise keskkonnamõjuga tegevuseks ning tegevuse keskkonnamõju
automaatselt, õigusaktide nõuetest lähtuvalt, hindama ei pea. Küll aga on vajalik tegevuse mõju
hindamiseks läbi viia eelhindamine.
Käesoleva eelhinnangu järeldustena saab öelda, et tegevus on kooskõlas piirkonna olulisemate
strateegiliste planeerimisdokumentidega ning tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kui
rakendatakse ehitus- ja keskkonnameetmeid, mis mõju leevendavad.
Kavandatava tegevuse puudub eeldatavalt oluline negatiivne mõju maastikule ja maavaradele.
Pinnasele avalduvat negatiivset mõju võib pidada vähetähtsaks, sest kavandatav tegevus hõlmab
küllaltki väikest territooriumi ning mõju leevendab olemasoleva muldkeha ja süvendi rajamiseks
väljakaevatud materjalide maksimaalses ulatuses taaskasutamine kohapealseteks ehitustöödeks.
Pinna- ja põhjavee kaitseks peab eelkõige jälgima, et ehitustegevuse käigus välistatakse vee
reostumine ning avarii või muu reostuse korral rakendataks kiiresti meetmeid selle likvideerimiseks.
Graptoliitargilliidi käitlemisel tuleb arvestada võimaliku isesüttimisohuga.
Mõju võib negatiivselt avalduda puurkaevudele, mis saavad vee põhjaveekihtidest, mis on süvendi
kaevamisel oluliselt mõjutatud. Puurkaevudes, mis võivad olla mõjutatud süvendi kaevamisest
tingitud põhjaveekihtide veealandusest, on soovituslik veetaseme pidev jälgimine ehitustööde ajal ja
lõpus.
Mõju bioloogilisele mitmekesisusele võib pidada vähetähtsaks, kuna loodusväärtusi, mis võiksid
saada tegevusest oluliselt mõjutatud, kavandatava tegevuse alal ja selle lähipiirkonnas teadaolevalt
pole. Olemasolevat kõrghaljastust ning alustaimestust tuleks võimalikult suures mahus säilitada ning
kaitsta ja eemaldatud kõrghaljastus taastada vähemalt samaväärselt.
Mõju kultuuripärandile eeldatavalt puudub. Kavandatav tegevus jääb küll Sinimäe väärtusliku
maastiku alale, kuid eeldatavalt ei vähenda see maastiku väärtust, kuna tegemist on
linnakeskkonnaga, kus infrastruktuuri areng (sh laiendamine) on tavapärane.
Mõju sotsiaalsele keskkonnale võib pidada positiivseks. Projekti realiseerumisel on lahendatud
kohaliku- ja läbisõidul olevate autode liiklus nii, et need omavahel võimalikult vähe kokku puutuksid
ja muudaks liikluse sujuvamaks ja mugavamaks. Samuti suureneb liiklusohutus ja tänu kergliiklustee
võrgustiku arendamisele muutuvad mugavamaks ja turvalisemaks ka tingimused kergliiklejatele.
Tegevus aitab kaasa omavalitsuse arengule ja elanike heaolu suurendamisele.
Välisõhu, vibratsiooni ja müra osas ei ole kavandatava tegevuse järgselt olulist erinevust olemasoleva
olukorraga ette näha, v.a ehitusperioodil. Kasutamisaegse mürataseme negatiivse mõju
leevendamiseks on planeeritud müratõkkeseina rajamine eelpool mainitud asukohta.
Kavandatava tegevuse iseloomust ja mahtudest lähtuvalt ei ole tegevuse elluviimisel ette näha sellist
olulise negatiivse keskkonnamõju kaasnemist loodukeskkonnale ega inimese heaolule, sh tervisele
või varale, mida ei oleks võimalik keskkonnameetmete õigeaegse rakendamisega vältida või
leevendada ja kontrolli all hoida nii, et see jääks mõju vastuvõtjate jaoks aktsepteeritavale tasemele.
Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju piirkonna arengule.
Eeltoodust tulenevalt ei ole KMH eelhindamise koostaja hinnangul vajalik keskkonnamõju
hindamise algatamine Tallinn-Narva mnt ehitusala II etapi II ehitusjärgu põhiprojektile.
7. KASUTATUD MATERJALID
Eesti Vabariigi õigusaktid
Eesti Looduse Infosüsteem http://www.eelis.ee/
Keskkonnaregistri avalik teenus, Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee
Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee
Maa-ameti Geoportaali kaardiserver. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html
Sillamäe linna arengukava 2019-2023. Eelarvestrateegia 2019-2023. (2019)
Sillamäe linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2027.
Selektor OÜ. 2016. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise
ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt (lõik 183,2-187,6 km).
Põhiprojekti staadium. KÕIDE I – teeprojekt, töö nr P15009. II-ETAPP, 1-ja 2 ehitusjärk. (viitena
aruandes: Selektor OÜ. 2016. Põhiprojekt)
Hendrikson & Ko OÜ. 2015/2016. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee
kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt: II etapi
liiklusmüra modelleerimine.
Selektor Projekt OÜ. 2015. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee
kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt.
Keskkonnamõju eelhinnang.
Selektor Projekt OÜ. 2016. Trassiplaan – II etapp PTK 1847+55...1874+59.
Selektor Projekt OÜ. 2016. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee
kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse projekt. Pavlovi tn kaarsilla
põhiprojekt.
Artes Terrae OÜ. 2018. Põhimaantee Tallinn-Narva maantee T1 ja kõrvalmaantee Sillamäe-Viivikonna
T13106 ristmiku maa-ala detailplaneering. Vaivara küla Narva-Jõesuu linn.
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016)
Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringud
Sillamäe linna üldplaneering (2002)
Vaivara valla üldplaneering (2010)
Keskkonnaagentuur. 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang.
FIE Tiit Metsvahi. 2014. Liiklusuuringud. Liiklus- ja koormussageduse prognoos.
http://ohuseire.ee/
Statistikaamet. Piirkondlik portaal.
LISA 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÄHIALAL LEIDUVATE
LOODUSVÄÄRTUSTE KAART AMETKONDLIKUKS KASUTAMISEKS
Keskkonnaamet
Maa-amet
18.05.2020 nr 15-1/20-0516/23833-1
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Sillamäe Linnavalitsus
Riigitee 1 Sillamäe linna lõigu tee ehitusloa
eelnõu kooskõlastamine
Maanteeamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 1 Tallinn–Narva km 184,7-187,5
Sillamäe linna lõigu ümberehitamiseks.
Tee ehitusluba antakse Selektor Projekt OÜ töö nr P15009 „Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja
Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse
tehniline projekt (lõik 183,2-187,6 km. II etapp“ (edaspidi Projekt) 2. ehitusjärgus kavandatud
riigitee 1 Tallinn–Narva km 184,7-187,5 Sillamäe linna lõigu ümberehitamiseks, sh riigitee 13106
eritasandilise ristmiku ning teega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste (kaarsild, rambid,
kergliiklustee, valgustus, veeviimarid, jms) ehitamiseks.
Projekti peamiseks eesmärgiks on põhimaantee 1 (E20) Tallinn–Narva liiklusohutuse taseme
tõstmine transiitliikluse kohalikust liiklusest eraldamise läbi, sh riigitee 13106 ja I.Pavlovi
eritasandilise ristmiku ehitamisega. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni
09.11.2020. a nähtavad lingilt https://pilv.mkm.ee/s/bc7dsL6uEMhP2oA.
Vastavalt EhS § 42 lõikele 2 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamise
vajaduse. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §
6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse
tegemisel lähtub Maanteeamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust ja
asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja lg 2 ning § 11 lõike 22 alusel palume esitada seisukoht keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmise kohta ning EhS § 42 lg 7 alusel kooskõlastada või avaldada arvamust
ehitusloa eelnõu osas. Palume teil esitada seisukoht hiljemalt 01.06.2020. a e-posti aadressile
[email protected].
Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks
või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Maanteeameti taristu arendamise osakonna
projektijuhi Marge Kelgo poole (tel +372 5349 9226, e-post
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marge Kelgo
projektijuht
projekteerimise talitus
Lisa. Riigitee 1 km 184,7-187,5 ehitusloa korralduse eelnõu
53499226
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
KORRALDUS
Tee ehitusloa andmine riigitee 1 Tallinn–Narva km
184,7-187,5 Sillamäe linna lõigu ümberehitamiseks
ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Maanteeamet algatas xx.05.2020. a tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 1 Tallinn–Narva km
184,7-187,5 Sillamäe linna lõigu ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2
ja 3 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse ese paikneb riigitee 1 Tallinn–Narva transpordimaa kinnisasjadel
(katastritunnusega 73501:005:0010; 73501:001:0424; 73501:005:0011; 73501:001:0425;
73501:001:0423; 73501:001:0426; 73501:001:0459; 73501:001:0427; 73501:001:0572;
73501:012:0102; 73501:012:0103; 73501:001:0573; 73501:001:0428; 73501:012:0105;
85101:001:0146) ja riigitee 13106 Sillamäe-Viivikonna transpordimaa kinnisasjadel
(katastritunnusega 73501:008:0006; 85101:001:0148) Ida-Viru maakonnas Sillamäe linnas ning
Narva-Jõesuu linna Vaivara ja Perjatsi külas.
Tee ehitusluba antakse Selektor Projekt OÜ töö nr P15009 „Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva
ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse
tehniline projekt (lõik 183,2-187,6 km. II etapp“ (edaspidi Projekt) 2. ehitusjärgus kavandatud
riigitee 1 Tallinn–Narva km 184,7-187,5 Sillamäe linna lõigu ümberehitamiseks, sh riigitee 13106
eritasandilise ristmiku ning teega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste (kaarsild, rambid,
kergliiklustee, valgustus, veeviimarid, jms) ehitamiseks. Projekti asendiplaani joonised ja
seletuskiri on kuni 09.11.2020. a nähtavad lingilt https://pilv.mkm.ee/s/bc7dsL6uEMhP2oA.
Projekti koostamise aluseks on Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018. a otsusega nr 62 kehtestatud
detailplaneering „Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maаntееlõigu ja sellе
lähiümbruse detailplaneering“ (AB Artes Terrae OÜ töö nr 49DP13) ja Narva-Jõesuu
Linnavalitsuse 09.05.2018. a korraldusega nr 177 kehtestatud detailplaneering „Põhimaantee
Tallinn-Narva maantee T1 ja kõrvalmaantee Sillamäe-Viivikonna T13106 ristmiku maa-ala“ (AB
Artes Terrae OÜ töö nr 1788DP3).
Projekti peamiseks eesmärgiks on põhimaantee 1 (E20) Tallinn–Narva liiklusohutuse taseme
tõstmine transiitliikluse kohalikust liiklusest eraldamise läbi, sh riigitee 13106 ja I.Pavlovi
eritasandilise ristmiku ehitamisega.
2
Projektile teostas Reaalprojekt OÜ (ekspert Mikk Reier) ekspertiisi (ekspertarvamused K15020-
II-I ja K15020-II-2) ja liiklusohutusauditi (töö K15020-II-2). Pavlovi tn kaarsilla põhiprojekti
ekspertiisi (töö 125-06-16) teostas Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ ekspert Siim Idnurm.
Reaalprojekt OÜ ekspertarvamuse koondaruande (töö nr K15020-II) kohaselt projektlahendus
vastab projekteerimise nõuetele, on keskkonnasäästlik ning projekti eesmärgist lähtuv.
Tee ehitusluba ei käsitle projekti koosseisus projekteeritud kohalike teede ehitamist ja
ümberehitamist. Kohalik omavalitsus viib läbi kohalike teede ehitamiseks ja ümberehitamiseks tee
ehitusloa andmise menetluse ning kaasab asutused ja isikud, kelle õigusi või huve võib ehitis või
ehitamine puudutada.
2. MENETLUSE KÄIK
Tulenevalt EhS § 42 lõikest 1, kontrollis Maanteeamet ehitusprojekti vastavust õigusaktides
sätestatud nõuetele ja leiab, et „Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee
kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehniline projekt (lõik 183,2-
187,6 km. II etapp“ (Selektor Projekt OÜ, töö nr P15009) vastab EhS § 13 lõigetele 1 ja 2 ning
majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad
nõuded“ sätestatud nõuetele ning detailplaneeringutele „Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn–
Narva maаntееlõigu ja sellе lähiümbruse detailplaneering“ ja „Põhimaantee Tallinn–Narva
maantee T1 ja kõrvalmaantee Sillamäe–Viivikonna T13106 ristmiku maa-ala“.
Vastavalt EhS § 42 lõikele 2 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamise
vajaduse. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2
punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab
otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline
keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8 alusel on KMH eelhinnang vajalik, kuna projektiga
laiendatakse olemasolevat teed, ehitatakse uus viadukt, rambid ja jalgteed.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Maanteeamet küsis KeHJS § 23 lõigete 1 ja lg 2 ning § 11 lõike 22 alusel keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt:
1. Keskkonnaamet (registrikood 70008658);
2. Maa-amet (70003098);
3. Sillamäe Linnavalitsus (registrikood 75003909);
4. Narva-Jõesuu Linnavalitsus (registrikood 77000499);
Tulenevalt EhS § 42 lõikest 6 kaasab pädev asutus menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei
ole esitanud omanik, ja vajaduse korral menetluse esemega piirneva kinnisaja omaniku.
Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud kinnisasjade ja
menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel.
3
Tulenevalt EhS § 42 lõige 7 punktist 2 esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse
korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine
puudutada. Maanteeamet esitas EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel ehitusloa eelnõu arvamuse
avaldamiseks lisas 2 loetletud asutustele ja juriidilistele isikutele.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või et nad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada.
Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS §-s 44 toodud ehitusloa andmisest
keeldumise aluseid ega vajadust ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS
§ 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja
taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning
Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise
teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11
lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel
puuduvad käesoleva osas vastuväited, Maanteeamet otsustab:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 1 Tallinn–Narva km 184,7-187,5 Sillamäe linna lõigu
ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata riigitee 1 Tallinn–Narva km 184,7-187,5 Sillamäe linna lõigu
ümberehitamiseks ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine
(KMH) KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud
põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega
esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne
olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Kavandatava tegevuse elluviimisel täita kõiki käesoleva korralduse lisaks 1 olevas ehitusloas
sätestatud kõrvaltingimusi, sh keskkonnanõudeid.
4. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti ida teehoiu
osakond.
5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja
isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. Korralduse resolutiivosa avaldada kohalikus
lehes (HMS § 31 lg 1 p 1 ja lg 2).
4
5. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Lisad:
Lisa 1. Tee ehitusloa eelnõu
Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel (menetlusosaliste nimekiri)
Lisa 3. KMH eelhinnang
EELNÕU
Lisa 1 Maanteeameti korraldusele
„Tee ehitusloa andmine riigitee 1
Tallinn–Narva km 184,7-187,5
Sillamäe linna lõigu
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 15-1/20-0516/23833-1
Tee ehitusloa andmise kuupäev 18.05.2020
Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn
Ametniku nimi Andres Urm
Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
a. Riigitee kinnisasjale 73401:005:0011 projekteerida ja ehitada täiendavalt 10-kohaline
jalgrattaparkla. Parklale juurdepääs tagada projekti koosseisu kuuluvast sõiduautode parklast.
b. Töö P15009 IV köide „Side, elektri ja teevalgustuse ehitusprojekt“ kaasajastada,
kooskõlastused uuendada ning taotleda vajalikud load.
c. Tööde maa-alale peale projekti koostamist paigaldatud Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele
kuuluvate siderajatiste ümberehitamiseks ja kaitsmiseks koostada ehitusprojekt, sh taotleda
tehnilised tingimused, vajalikud kooskõlastused ja load.
d. Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja juhenditest.
e. Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada
keskkonda.
f. Töövõtja peab koostama ehitustööde keskkonnajuhtimiskava, mis peab sisaldama tööde
aegseid keskkonnamõjusid ja leevendusmeetmeid.
g. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja)vette. Kütused ja õlid
peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked.
h. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit.
i. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja
peab koheselt tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.
j. Kogu üleskaevatud pinnas, freesitud materjal ja kivimaterjal tuleb ladustada ja säilitada elanike
ja keskkonna jaoks ohutult, vältides võimalusel paigutamist rohealadele, vajadusel katta.
k. Graptoliitargilliidi ladustamisel tuleb silmas pidada materjali isesüttimisohtu.
l. Töövõtja ei tohi kõrvaldada rohkem taimkatet, põõsaid ja puid, kui projektis ette nähtud tööde
jaoks on vajalik. Puude raiel tiheasustusalal peab lähtuma looduskaitseseadusest.
2
m. Töövõtja peab vältima korrektsete ehitusmeetoditega maastiku kahjustumist või tegema seda
erandjuhul.
n. Tagada tuleb olemasoleva muldkeha ja kaevatavate materjalide maksimaalne kasutus
kohapealseks ehitustegevuseks.
o. Puurkaevudes, mis võivad olla mõjutatud süvendi kaevamisest tingitud põhjaveekihtide
veealandusest, on vajalik veetaseme pidev jälgimine ehitustööde ajal ja lõpus. Veetaseme
jälgimine ehitustegevuse lõpus on vajalik vähemalt poole aasta jooksul, mil süvendist tingitud
depressioonilehter välja kujuneb. Kui kaevude veetase ei võimalda kaevust olmevee võttu
piisaval (ettenähtud) määral, tuleb projekti eest vastutajal leida puurkaevu omanikuga koostöös
probleemile lahendus ning katta seonduvad kulud.
p. Kõik jäätmed tuleb käidelda vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele. Tööde piirkonnas peavad
olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete
ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
q. Väljakaevamisel leitav graptoliitargilliit tuleb utiliseerida ohtliku jäätmena jäätmejaamas.
r. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende
endises seisukorras.
s. Vältida kõrghaljastuse raadamist ja olemasoleva mürataseme suurendamist lindude
pesitsusajal (aprill-juuli).
t. Kõrghaljastuse eemaldamisel haljastus taastada võimalikult samaväärselt eelnenud
olukorraga.
u. Vältida ladustamiskohti ja raskeveokite liiklemist aladel, mis pole olemasolevas olukorras tee
kasutamisest või hooldamisest otseselt mõjutatud.
v. Kaitsta ehitustööde käigus olemasolevat kõrghaljastust, nt tüvede kaitserajatisega.
w. Tööde teostamiseks eemaldada olemasolev haljastus vaid ulatuses, mida ei saa vältida.
x. Kohalike elanike informeerimiseks esitada infot pädevale asutusele ettetulevate häiringute
(välisõhu saastetasemete, müra ja vibratsioon) kohta.
y. Ehitustööd teostada vaid päevasel (võimalusel vältida riigipühasid ja nädalavahetusi) ajal.
z. Liikluse (sh kergliikluse) ümbersuunamisel arvestada tee läbimise võimalikkusega kõigi
lubatud (transpordi)vahenditega (sh ratastool, lapsevanker jt).
aa. Kaebuste esinemisel või olukorras, kus nende tekkimiseks tõenäosus on suur, kasutada ajutisi
müra- ja tolmutõkkeid ning kuival ajal vajadusel niisutada ehitusala ning teid.
bb. Ehitustööde käigus avastatud ladestunud arheoloogilise kultuurkihti, sealhulgas inimluude, või
kultuuriväärtusega leidude, korral, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha
muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest Muinsuskaitseametile.
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 1 Tallinn–Narva km 184,7-187,5
Sillamäe linna lõigu ümberehitamiseks, sh
riigitee 13106 Sillamäe–Viivikonna
eritasandilise ristmiku ning teega
funktsionaalselt koos toimivate ehitiste
(kaarsild, rambid, kergliiklustee, valgustus,
veeviimarid, jm) ehitamiseks
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 139e/11, 11317 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 661 3925
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
3
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja
Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise
ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu
ümberehituse tehniline projekt (lõik 183,2-
187,6 km. II etapp)
2.7 Tee ehitusprojekti number P15009
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisa 2 Maanteeameti korraldusele „Tee ehitusloa andmine riigitee 1 Tallinn–Narva km 184,7-
187,5 Sillamäe linna lõigu ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine”
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja
nr kooskõlastaja otsus esitatud kooskõlastuse
osas
1 Maa-amet
2 Keskkonnaamet
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud:
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse
nr põhjendus ja otsus
esitatud arvamuse osas
1 Sillamäe Linnavalitsus
Projekt kooskõlastatud
9.06.2016 nr 4-10/1595-1
2 Narva-Jõesuu Linnavalitsus
3 VKG Elektrivõrgud OÜ
Projekt kooskõlastatud
21.06.2016 nr NEV/37569-3
4 Telia Eesti AS
Projekt kooskõlastatud
30.05.2016 nr 26514695
5 AS Gaasivõrgud
Projekt kooskõlastatud nr
146, 1.06.2016
6 Sillamäe Veevärk AS
Projekt kooskõlastatud
31.05.2016 ja 20.06.16.a.
7 Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutus
8 AS Sillamäe SEJ
Projekt kooskõlastatud
24.05.2016
9 MTÜ Ida-Viru
Ühistranspordikeskus
10 Rahandusministeeriumi
regionaalhalduse osakond
Ida-Viru talitus
1
Lisa 2 Maanteeameti korraldusele „Tee ehitusloa andmine riigitee 1 Tallinn–Narva km 184,7-
187,5 Sillamäe linna lõigu ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine”
2.2.Tee ehitusloa eelnõu on esitatud arvamuse avaldamiseks järgnevate kinnisasjade
omanikele:
Jrk Katastriüksuse Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse
nr lähiaadress tunnus põhjendus ja otsus
esitatud arvamuse
osas
1 Ülemine paisjärv 1 73501:001:0587
2 Roheline tn 5a 73501:001:0505
3 1 Tallinn - Narva tee
L35 73501:001:0542
4 Tallinna mnt 9 73501:010:0120
5 Ivan Pavlovi tänav L3 73501:001:0543
6 Tallinna mnt 9b 73501:012:0077
7 1 Tallinn-Narva tee
L20 73501:001:0484
8 Tallinna mnt 11a 73501:012:0147
9 Tallinna mnt 11b 73501:012:0146
10 1 Tallinn-Narva tee
L24 73501:001:0485
11 Geoloogia tänav L1 73501:001:0529
12 1 Tallinn-Narva tee
L28 73501:001:0492
13 1 Tallinn - Narva tee
L34 73501:001:0535
14 Aru 51401:001:0051
15 Sõtke paisjärv 1 73501:001:0874
16 Kasesalu 73501:001:0917
17 Tallinna mnt 12a 73501:008:0001
18 Telemasti 85101:001:0265
19 Vanamõisa 85101:001:0387
20 Tallinna mnt 12b 73501:012:0075
21 Tallinna mnt 12f 73501:001:0954
22 Tallinna mnt 14 73501:012:0090
23 Tallinna mnt 14b 73501:001:0567
24 Vana-Vindi tee 73501:001:0961
25 Tallinna mnt 14c 73501:001:0569
26 Tallinna mnt 16 73501:001:0408
27 Tallinna mnt 18a 73501:001:0568
28 Tallinna mnt 18 73501:012:0072
29 Karjääri tee T2 73501:001:0586
30 Tallinna mnt 18b 73501:001:0570
31 Krõõda 85101:001:0778
32 Tallinna mnt 12d 73501:008:0026
33 Lapikoja 85101:001:0138
34 Tallinna mnt 8a 73501:008:0027
35 Tallinna mnt 8 73501:008:0030
36 Tallinna mnt 12 73501:010:0130
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest
arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja
pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või
eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg
9).
2