Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
1 //35
SISUKORD
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA:
I SELETUSKIRI Leht 3/35
1. ÜLDOSA Leht 2/35
1.1 Projekti kirjeldus
1.2 Üldandmed
1.3 Projekteerimisel aluseks võetud normdokumendid ja eeskirjad
2. ASENDIPLAAN Leht 5/35
2.1 Paiknemine ja olemasolev olukord ning -arhitektuur-ehituslik analüüs.
2.2 Plaanilahendus- hoonete ja rajatiste paigutus:
2.3 Vertikaalplaneering, sademevee käitlemine
2.3.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused:
2.3.2 Hoone paiknemiskõrgus:
2.3.3 Sademevee käitlemine:
2.3.4 Vihmavee ärajuhtimise süsteemid:
2.4 Teed ja platsid
2.4.1 Juurde sõidutee
2.4.2 Krundisisesed teed ja platsid
2.5 Haljastus ja heakorrastus.
2.5.1 Olemas olev säilitatav haljastus
2.5.2 Ehitusprojektiga ettenähtud kõrghaljastus
2.5.3 Prügikonteinerid
2.5.4 Väikevormid, piirded, jäätmeplats ja konteinerid.
2.6 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine
2.6.1 Liiklusskeem
2.6.2 Parkimise korraldamine.
2.7 Tuleohutus
2.8. Tehnilised näitajad.
3. ARHITEKTUURNE-EHITUSLIK LAHENDUS. Leht 16/35
3.1. Ehitise arhitektuurne plaaniline lahendus ja üldandmed.
3.2. Põhilised konstruktsioonid.
3.2.1 ÜLDOSA
3.2.2 PROJEKTI KOOSTAMISE ALUSDOKUMENDID
3.2.3 TARINDITE ARVUTAMISE JA KUJUNDAMISE ALUSDOKUMENDID
3.2.4 ALUSDOKUMENDID TARINDITE DIMENSIOONIMISEL
3.2.5 ALUSDOKUMENDID PIIRDETARINDITE KUJUNDAMISEL
3.2.6 KASUSKOORMUSTE NORMVÄÄRTUSED
3.2.7 OMAKAALU KOORMUSTE NORMVÄÄRTUSE
3.2.8 LUMEKOORMUSE ARVVÄÄRTUS
3.2.9 TUULEKOORMUSE NORMVÄÄRTUS
3.2.10 TÄIENDAVAD KOORMUSED
3.2.11 NÕUDED KESTVUSELE
3.2.12 NÕUDED TÖÖDE KVALITEEDILE
3.2.13 PIIRDETARINDITE SOOJAPIDAVUS
3.2.14 EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED
3.2.15 EHITISE ÜLDISELOOMUSTUS
3.2.16 KANDETARINDID
3.2.17 HELIPIDAVUS
3.2.18 TOLERANTSID JA KVALITEEDI KLASSI
3.2.19 KONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS
3.2.20 RADOON.
3.4 Siseviimistlus
3.5. Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid.
3.6 Olemasoleva üksikelamu (ehitusregistri koodiga 12082978) raadamine ja lammutamine.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
2 //35
4. INSENERTEHNILISED VÕRGUD Leht 26/35
4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
4.1.1 Üldist
4.1.2 Lähteandmed
4.1.3 Kasutatavad normid ja abimaterjalid
4.1.4 Veevarustus.
4.1.5 Soojavee süsteem:
4.1.6 Kastmisvee süsteem
4.1.7 Kanalisatsioon
4.1.7.1 Kanalisatsiooni välisvõrgud
4.1.7.2 Kanalisatsiooni sisevõrgud:
4.1.8 Sademetevee kanalisatsioon.
4.2 Küte ja ventilatsioon.
4.2.1 Kasutatavad normid ja abimaterjalid
4.2.2 Soojusallikas
4.2.3 Soojuskoormused
4.2.4 .Alternatiivsete soojusallikate kasutamine: puukütel
katel+elutoas soojussalvestav kamin.
4.2.5 Soojusallika liik
4.2.6 Tulekaitse
4.2.7 Küte
4.2.7.1 Välispiirete soojusläbivused
4.2.7.2 Üldised nõuded küttesüsteemi kvaliteedile
4.2.7.3 Tulekaitse
4.2.8 Ventilatsioon.
4.2.8.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus
4.2.8.2 Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile
4.2.8.3 Ventilatsiooni kirjeldus
4.2.8.4 Põhiseadmed ja materjalid:
4.3 Jahutus
4.4 Erisüsteemid
4.5 Elekter ja nõrkvool
5 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. Leht 32/35
6. KESKKONNAKAITSE Leht 33/35
6.1 Keskkonnakaitsemeetmed
7. TERVISEKAITSE Leht 33/35
8. ENERGIATARBIMISEST Leht 34/35
8.1 Üldist
8.2 Hoone suletud netopind
8.3 Energiarvutuste lähteandmed:
8.3.1 Arvutustsoonide arv:
8.3.2 Küttesüsteemi tüüp:
8.3.3 Ventilatsioonisüsteem:
8.3.4 Jahutussüsteem:
8.3.5 Õhulekkearvu väärtuse allikas:
8.3.6 Joonsoojusläbivuse väärtuse allikas:
8.3.7 Välispiirete soojusläbivused (U-arvud)
8.3.8 Lokaalse tastusvenergiasüsteemid
8.3.9 Elamu ventilatsiooniagregaadi soojusvaheti kasutegur
8.3.10 Hoone energiamärgis:
8.3.11 Ehitusloa taotlemisel väljastatakse elamule energiamärgis.
9. KOORDINAADID Leht 35/35
10. SISSEPÄÄSUPUNKT Leht 35/35
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
3 //35
SELETUSKIRI.
1. ÜLDOSA
1.1 Projekti kirjeldus
Käesolevaga on koostatud:
a) Olemasoleva üksikelamu (ehitusregistri koodiga 12082978) lammutusprojekt.
b) Üksikelamu ehitusprojekt, eelprojekti mahus
c) Arhitektuur-ehituslik osa põhiprojekti staadiumis.
Arhitektuur-ehitusliku osa põhiprojekti joonised on jooniste kirjanurgas tähistatud
dokumendi tähisega: OJAVERE_PP_AR_X_XX_nimetus_kuupäev, kusjuures tähis PP on
ehitusprojekti põhiprojekti tähis.
Arhitektuur-ehitusliku osa seletuskiri põhiprojekti mahus on esitatud käesoleva eelprojekti
seletuskirja punktis 3 „ Arhitektuur-ehituslik osa“
Alus :https://www.mkm.ee/sites/default/files/juhend__ehitusprojekti_digivormistamine_ehitusloa_taotle-
misel_10.02.2015.pdf
Hoone ehitatakse olemasoleva elamu asemele, mis eelnevalt lammutatakse. Lammutatav elamu
on ehitis-registri andmetel ehitatud 1960.ndal aastal.
Hoone lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis,
seetõttu on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise
või rajamisega. Maapealne hooneosa ehitatakse uus ja suurema ehitise aluse pinnaga.
Ehitusprojekt sisaldab seletuskirja, asendiplaani ning arhitektuur-ehitusliku osa jooniseid ja
on koostatud vastavuses Eesti standardiga EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“.
Projekteerimise aluseks on:
a) Põlva vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused.
b) OÜ Postulo (MTREG10211620-0001) poolt 2020 a. koostatud maa-ala geodeetiline alusplaan
Töö GM-01-2020
c) Tellija suusõnaline lähteülesanne.
Elamu eluiga – 50 aastat (klass D).
1.2 Üldandmed
1.2.1 Ehitiste nimetused: Üksikelamu (kood 11101)
1.2.2 Tellija/omanik: Irena Viitamees, i/d 47506072726
mobiil+3725169293, email:
[email protected]
Vabriku 5-6, Põlva linn, Põlva vald, Põlva m/k 63 306
1.2.3 Kinnistu.
Aadress: Ojavere;Tännasilma küla;Põlva Vald;Põlva m/k
Katastri tunnus: 62101:001:0067
Krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa 100%
Pindala 6457 m2.
1.2.4 Projekteerija Arhitektuuribüroo A&K OÜ
EP10253521-0001, Tel.+372 50 57 392
Kaie Moorast-ins/arhitekt
Keldrikaela tee 14, Mammaste küla
Põlva vald, Põlva maakond
e-post
[email protected]
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
4 //35
Ehitusprojekti autor: Kaie Moorast, Insener/arhitekt
Vastutav spetsialist Kert Kits, Kutsetunnistus 110859
volitatud arhitekt, tase 7
1.2.5 Maa-ala geodeetiline alusplaan: OÜ Postulo (MTR EG10211620-0001
Töö GM-01-2020
ˇ Koordinaadid L-Est 97 süsteemis,
Kõrgused EH2000 süsteemis.
1.3 Ehitusprojekti koostamisel aluseks võetud normdokumendid ja eeskirjad:
Jrk. Tähis Nimetus
1 MTM määrus nr.60126.02.2015 Ehitusseadustik. (Hetkel kehtiv redaktsioon)
2 MTM määrus nr. 97 17.07.2015 Nõuded ehitusprojektile
3 EVS 932:2017 Ehitusprojekt
4 EPN-ENV 1.1 Projekteerimise alused
5 EPN-ENV 1.2 Kasus koormused
6 EPN-ENV1.2.1 Ehituskonstruktsioonide koormused
7 EPN 15.1 Ehitiste tööiga
8 EPN 12.2 Sisekliima
EPN 16.1 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest
9 Ettevõtlus- ja määrus nr63, 11.12.2018
infotehnoloogiaministri «Hoone energiatõhususe miinimumnõuded»
10 Majandus- ja taristuministri Määrus 04.12.2012, nr 78 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“
11 määrus 17. juuli 2015, nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
12 määrus 01.10.2014, nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja …”
13 Määrus 05.08.2015, nr 106“Tee projekteerimise normid.“
14 Sotsiaalministri Määrus 04.03.2002 nr 42 ”Müra normtasemed elu- ja puhkealal, …”
15 Põlva valla jäätmehoolduseeskiri.
16 EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
17 Siseministri määrus 30.03.2017 määrus nr 17. „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ...”
18 Riigikogu seadus „Tuleohutuse seadus” 01.09.2010 a. Red. jõustumise 18.01.2016
19 „Veeseadus“ . Red. jõustumine 04.03.2019.
20 „Looduskaitse seadus“ Red. jõustumine 24.11.2018
21 EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
22 EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.
23 EVS 843:216 Linnatänavad
Ehitusprojekti aluseks on Põlva vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused
(dokument: OJAVERE_PP_AR-1-01_Projekteerymystyngymused.pdf), mille p.4.2.5 näeb ette hoo-
nealuseks pinnaks elamu puhul kuni 150,0m2.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
5 //35
Ehitusprojekti koostamise käigus suurenes hoonealune pind 26,6m2., mis on 12% suurem
Põlva Vallavalitsuse poolt projekteerimistingimustega sätestatust. Hoonealuse pinna suurenemine
on tingitud kinnistu omaniku lähteülesandest ja pereliikmete arvust. Tegu on suure perekonnaga,
kes kõik peavad planeeritavasse hoonesse ära mahtuma. Tellija soov oli ehitada ühekordne hoone,
kuhu kõik pereliikmed peaksid ära mahtuma ilma, et kannataks kellegi heaolu ja privaatsus. Oma-
niku soov oli, et kogu elu hoones toimuks ühel tasapinnal: esimesel korrusel. Eelpool selgitatust
tingituna on projekteeritud suurema hoonealuse pinnaga üksikelamu.
Hoonealune pind= ehitise aluse pinnaga=170,6m2
Ühe perekonna tarbeks ehitatava elamu optimaalseks suuruseks (suletud brutopinna suuru-
seks) loetakse 220m2. Käesolevas töös suletud netopind= 129,3m2. Kinnistul paiknevad kõrvalhoo-
ned, mistõttu saab hakkama väiksema abipinnaga hoone mahus ja puudub vajadus garaaži järele
üksikelamu koosseisus. Suletud netopind võib olla väiksem kui 220,0m2.
2. ASENDIPLAAN
2.1 Paiknemine ja olemasolev olukord ning -arhitektuur-ehituslik analüüs.
Ojavere kinnistu (62101:001:0067) paikneb Tännassilma külas, Põlva vallas, Põlva maakon-
nas, riigimaanteede Meemaste-Tännassilma (reg.nr18151) ja Kanepi-Leevaku (reg.nr 62) ristumis-
kolmnurgas.
Ojavere kinnistust edela- ja loodepoole jääb Ilvese kinnistu (62101:001:0208) elamumaa,
12,84m2, mis on hoonestatud üksikelamu ja kahe abihoonega. Kirdepoolne piir kulgeb piki Mee-
maste-Tännassilma (reg.nr18151) riigimaanteed ja kagupiir piki Tännassilma oja. Teisel poolt Tän-
nassilma oja paikneb Riisu kinnistu (61901:003:0830) elamumaa, mis on hoonestatud ühe üksikela-
mu ja seitsme abihoonega (jäävad silmaulatusest kaugemale)
Ojavere kinnistul (62101:001:0067) Platsi kinnistul 62101:001:0066 Ilvese kinnistul (62101:001:0208)
lammutatav elamu asuv elamu abihoone asuv elamu
Platsi kinnistul 62101:001:0066 asuv elamu.
Foto 1.
Hoonestus riigimaanteede Meemaste-Tännassilma (reg.nr18151) ja Kanepi-Leevaku (reg.nr 62)
ristumiskolmnurgas. Esiplaanil Platsi (62101:001:0066) kinnistu hooned (elamu ja abihoone).
Platsi kinnistu piirid ei puutu kokku Ojavere kinnistu piiridega.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
6 //35
Foto 2. Hoonestus Ilvese kinnistul (62101:001:0208), elamumaa
Käesolevas töös käsitletav Ojavere kinnistu on Ehitisregistri andmetel hoonestatud ühe üksikelamu
ja kahe abihoonega:
Hoonete ehitisalune pind kokku 321,6m2. s.h lammutatava ehitise ehitisealune pind 125.1m2
Kuur
Elamu abihoone
Lammutamisele kuuluv üksikelamu
Foto 3. Hoonestus Ojavere kinnistul (62101:001:0067).
Keskel lammutamisele kuuluv üksikelamu, paremal abihoone ja vasemal kuur.
Elamu lammutatakse ja asemele ehitatakse olemuslikult uus ühekordne üksikelamu: suure-
ma ehitisealuse pinnaga ja madalam kui seni olev.
Ojavere kinnistul asub joogiveekaev. Lammutamisele kuuluv üksikelamu on ühendatud
elektri 0,4kV madalpinge kaabliga. Üle kinnistu kulgeb side õhuliin.
Elektripaigaldise kaitsevöönd (Ehitisseadustik 8PTK Kaitsevööndid § 77)
Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses
elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse
ja kaitse tagamiseks.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
7 //35
Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:
ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-
ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;
sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selle-
ta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis;
ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepai-
galdise õhuliinide kaitsevööndis;
töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit,
küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja
maakaabelliinide kaitsevööndites.
Sideehitise kaitsevöönd (Ehitisseadustik 8PTK Kaitsevööndid § 78)
Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisas-
ja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
Sideehitise kaitsevööndis on keelatud:
teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandus-
töid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja
aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevu-
sega sideehitise korrosiooni;
ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide kül-
ge asju;
teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traali-
de ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd–
vees paikneva sideehitise kaitsevööndis;
sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selle-
ta on üle 4,5meetri– õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis;
töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele
ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval
maal sügavamal kui 0,45meetrit– pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.
Kinnistu Meemaste-Tännassilma (reg.nr18151) riigimaantee poolne osa jääb maantee kaitsevöön-
disse, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30meetrit. (Ehitis-
seadustik 8PTK Kaitsevööndid § 71.Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.)
Tee kaitsevööndis on keelatud (Ehitisseadustik 8PTK Kaitsevööndid § 72.):
paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;
korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;
kaevandada maavara ja maa-ainest;
teha metsa lageraiet;
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istan-
diku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee
kaitse-vööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkesta-
miseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale.
Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepinguli-
sel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb
hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju.
Ojavere kinnistu kagupiir kulgeb piki Tännassilma oja.
Ranna ja kalda veekaitsevöönd on 10,0 m,- ehituskeeluvöönd 25,0 m ja-piiranguvöönd 50,0m
(Looduskaitseseadus PTK 6„Rand ja kallas“§ 34..40
Kinnistu on heakorrastatud ja haljastatud külamijööle omaselt: krundi sisemuses kasvavad
viljapuud ning muru, maantee ääres paikneb iluaed.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
8 //35
Tännassilma on küla, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud ja
mida iseloomustab peateelt iga õue juurde minev väike harutee. Küla on olnud alates 1920.datest
Kähri valla keskus koos vallamajaga, mis asub Ojavere kinnistust ca 100,0 m kaugusel, teisel pool
Kanepi-Leevaku (reg.nr 62) riigmanteed. Kähri vald ühines 1934.a Kioma vallaga. Mingi aja pärast
kolis vallavalitsus Kähri külla, endise Kähri valla ruumidesse. 01.04.1939.a. valdade reformi käigus
läks enamus Kioma vallast Põlva valla koosseisu. Tänapäeval kuulub Tännassilma küla Põlva valla
alla. Endine Kähri vallamaja asukoht on tunnistatud pärandkultuuriobjektiks. Asub projekteeritavast
hoonest ca 200,0 m kaugusel.
2.2 Plaanilahendus- hoonete ja rajatiste paigutus:
Ojavere kinnistu maanteepoolse piiri ääres paiknev üksikelamu kuulub lammutamisele. Ase-
mele ehitatakse olemuslikult uus ja mahult väiksem ühekordne hoone, mille ehitusalune pind on
suurem kuid projekteeritava hoone maht on väiksem. Ehitatakse 11,3x15,0m gabariitmõõtudega,
7,5m kõrgune, kahepoolse viilkatusega, ühekordne hoone, mille katusekalle 30ᵒ. Hoone kasutusots-
tarve: üksikelamu (kood 11101)
Hoone ehitusprojekti koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast maaüksusel, kehti-
vatest projekteerimistingimustest ja tellija poolsest lähteülesandest. Hoone paigutatus krundile on
selline, et arvestaks võimalikult palju loomuliku päikesevalgusega ja jälgib maanteepoolse krundi
piiri paralleelsust.
Projekteeritav hoone paikneb kinnistu kirdepoolses osas. Peasissepääs hoonesse, läbi esiku,
on projekteeritud hoovipoolsest osast, selle edelaküljelt. Kaguküljelt on pääs aiapoolsele terrassile
ja sealt aeda. Hoone keskseks jaotusruumiks on projekteeritud koridor. Majas hakkab elama 2
täiskasvanut ja nende lapsed.
Olemasoleva abihoone vahetusse lähedusse on projekteeritud piisav ruum autode parkimi-
seks (v.t joonis AR-4-02 „Asendiplaan“).
Projekteeritava hoone sidumismõõdud on antud joonisel AR-4-02 „ Asendiplaan“. Samuti
kõikide tehnovõrkudega sidumised ja nende asukohad. Ehitustegevuse käigus rikutud krunt heakor-
rastatakse.
2.3 Vertikaalplaneering, sademevee käitlemine
Vertikaalplaneeringuga välistatakse sademevee sattumist hoonesse. Sademeveed juhitakse
vertikaal-planeerimisega hoonest eemale ning hajutatakse haljasaladel omal maaüksusel.
2.3.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused:
Krundi vertikaalplaneerimise lahendamisel on arvestatud olemas olevate maapinna kõrgus-
tega nii kinnistul kui ka riigimaanteel. Sillutatud alade kalded jäävad 1...3 %. Äärekivide h=0mm.
Pikikalded jäävad vahemiku 1..6 %. Vertikaalplaneerimine tuleb teostada viisil, mis võimaldab sa-
demevete kogumist ja esmast puhastamist krundi piires. Peab kavandama sademevee eraldatud ko-
gumine reoveest. Enne suublasse suunamist peavad sademeveed olema nõuetekohaselt puhastatud.
Krundi vertikaalplaneerimise põhimõte on antud asendiplaani joonisel AR-4-02 “Asendiplaan”.
2.3.2 Hoone paiknemiskõrgus:
Hoone paiknemiskõrgus ehk +/-0,00=75,10 (Esimese korruse põranda kõrgus). Hoone
maksimaalne kõrgus planeeritavast maapinnast on 7,5 m, ABS 81,95m (vastab detailplaneeringule).
2.3.3 Sademevee käitlemine:
Sademeveed käideldakse omal kinnistul, selleks on jäetud maksimaalsed võimalikud muru-
kattega alad kinnistu servadesse ja õuealal. Murualadele saab ka paigutada koristatud lund. Juurde-
pääsuteelt, parkla kohtadelt tulev sajuvesi juhitakse haljasalale, kust see imbub pinnasesse. Sademe-
te vee pinnasesse juhtimine tagatakse vertikaalplaneerimisega.
Sademete vete juhtimine naaber-kinnistutele ja maantee peale ei ole lubatud. Sademetevee
reostustaseme ennetavaks vältimiseks teostatakse kinnistu platside kuivpuhastamist.
2.3.4 Vihmavee ärajuhtimise süsteemid:
Projekteeritava üksikelamu katuselt juhitakse vihmavesi ära plekist räästaaluste vihma-
veerennide kaudu, hoone kõikidesse nurkadesse paigaldatavatesse plekist vihmaveetorudesse (4tk).
Torude läbimõõt min.150 mm. Vihmaveetorude asukohad on ära näidatud joonistel AR-5-02; AR-6-
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
9 //35
01…AR-6-04. Vihmaveetorud ja nende kinnitused seina teha vandaalikindlad vastavalt EPN
11.2 " Katused" p.2p.2.p2 "Väline äravool". Vandaalikindlus tähendab seda, et inimene ilma
tööriistata ei suuda vihmaveetoru alumist otsa kahjustada. Alumine ots, kuni 2.0m maapinnast,
teha vähemalt 2,0mm plekist. Katuselt, vihmaveetorude kaudu tulev vihmavesi juhtida hoone
vundamendist ja soklist eemale min.2,0m ulatuses. Hoone ümbruse vertikaalplaneerimisel, näha ette
selleks vajalikud pinnasekalded.
Hoone kõikide nurkade lähedusse on planeeritud vihmavee immutusseadmed (v.t. jooniseid
AR-7-03 ”Sademevee restkaev SK-1” ja AR-4-02 “Asendiplaan“), katuselt tuleva vihmavee immu-
tamiseks pinnasesse. Immutusseade koosneb kahest osast:
restkaevuga septikust, mis paigaldada katuselt maapinnale suunatava vihmavee toru alla.
immutusplokist, mahtuvusega 300 l.
Septik ühendatakse immutusplokiga PVC Ø200mm toru abil. Immutusplokk paigaldatakse sade-
mevee restkaevu teljest min.2,0 m. kaugusele, murupinnasesse. Asukohta vaata joonistelt AR-4-02
”Asendiplaan”, tähis SK-1.
2.4 Teed ja platsid
Ehitusprojekti koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast. Kinnistu piirist kuni hooneni
rajatakse kivisillutiskattega kaetav sissesõidutee. Kinnistusisesed jalgteed rajatakse samuti kivi-
sillutis kattega. Transpordivahendid pargitakse kinnistul, olemasoleva abihoone vahetus läheduses,
joonisel AR-4-02 näidatud asukohas. Jalgrattaid hoitakse abihoones.
2.4.1 Juurde sõidutee
OLEMASOLEV OLUKORD
PLATSI KINNISTU
LAMMUTATAV ELAMU
OLEMASOLEV
MAHASÕIT
TÄNNASSILMA OJA
RIISU
PÄÄS KINNISTU
KINNISTULE
ILVESE
KINNISTU
OJAVERE
KINNISTU
Joonis 1. Ojavere kinnistu olemasolev olukord. Situatsiooni skeem. Väljavõte www.maa-amet.ee.
Kinnistu külgneb riigimaanteega 18151 Meemaste-Tännassilma, täpsemalt, täpsemalt 85m ula-
tuses. Olemasolev maantee on asfaltkattega (7m lai) ja kruusast teepeenardega. Tee muldkeha on
ümbritsevast maapinnast kõrgemal ca2,1…0,3m. Piki Ojavere kinnistu kirdepiiri kulgeb
maanteekraav. Asfalteeritud teekatte pikkikalle on 1% kagu suunas, põikkalle on 2,5%. Maantee
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
10 //35
teeb antud lõigus 160ᵒ pöörde idasuunas (vt.situatsiooni skeem, joonis 1. Maanteeäärne lõuna pool-
ne asustus lõigus on suhteliselt tihe. Mahasõidud on 40m kuni 80m vahemaadega. Maantee äär-
mise sõiduraja serva abs.kõrgused on vahemikus 46.48……43.42m, kinnistu ulatuses.
PROJEKTEERITAV OLUKORD
Kinnistule pääseb riigimaanteelt Meemaste-Tännassilma (reg.nr18151), olemasoleva maha-
sõidu kaudu (v.t joonis AR-4-02 „Asendiplaan“). Riigimantee on asfaltkattega.
Ojavere (62101:001:0067) ja Platsi (62101:001:0066) kinnistute vahele jääb kruuskateega
tee, mis kuulub Ilvese (62101:001:0208) kinnistu koosseisu. Tee kaudu pääseb Ilvese kinnistu õue-
alale. Ojavere kinnistu omanikud on seda varasemalt kasutanud majandusjuurdepääsuks krundile:
küttepuude toomiseks, prügiveoks ja reovee kogumiskaevu tühjendamiseks. Tee on projekteeritud
Ojavere kinnistule pääsuks, kuna olemasolev sissesõit kinnistule ei rahulda EVS 843:216 „Linna-
tänavad“ nõudeid (v.t joonis AR-4-02). Teele on vajalik rakendada teeservituuti Ojavere kinnistu
kasuks. Servituudi pindala 615,0m2.
.
Juurdepääsutee sissesõidu pöörderaadiused on 6,0m. Juurdepääsutee on kaetud asfaltbetoon
kattega riigimaantee äärmise sõiduraja servast 10m ulatuses, teepeenrad ( 0,5 m) kruusast. Kruus-
kattega juurdepääsutee laiuseks on 3,0 ja kahepoolne teepeenar 0,5 m laiusega.
Riigmaanteel liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab liiklejal tema poolt kasutatav tee
ja sellega külgnev ala olema nõutud ulatuses nähtav. Mahasõidu ristmiku nähtavuskolmnurk peab
vastama „Teede projekterimise normide” p.5.2.7.1 ja p.5.2.7.2. Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei
tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust.
Sõiduautojuhi silma arvutuslik kõrgus sõidutee teepinnast on 1,1 m. Suurim lubatud sõidu-
kiirus on õuealal 20 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.
2.4.2 Krundisisesed teed ja platsid
Maaüksuse sisesed platsid rajatakse järgmistest nõuetest lähtuvalt: tolmuvaba keskkond,
loogiline parkimisskeem, turvalisus, sobivad kalded hoone ümbruses.
Projekteeritud katendikonstruktsioon on kivisillutiskattega tee konstruktsioon:
-kivisillutiskate h=80 mm
-paigaldusliiv h=30 mm
-paekillustikus alus h=150 mm
-keskliivast alus (kf>2m/ööp) h=200 mm
-täitepinnas (vastavalt vajadusele kf>0.5 m/ööp)
-olemas olev aluspinnas.
Aluse paekivikillustikuna kasutada III klassi kivimaterjali. Dreenkihis on ette nähtud kasu-
tada kesk-liiva, filtratsioonimooduliga kf>2m/ööp. Teiste pinnaste kasutamise soovi korral kooskõ-
lastada muudatus tellija ja projekteerijaga.
2.5 Haljastus ja heakorrastus.
2.5.1 Olemas olev säilitatav haljastus
Kinnistu tänavaääresesse ossa on rajatud iluaed ning istutatud ilupuid. Kinnistu sisemuses
kasvavad üksikud viljapuud ning muru. Maapiirkondadele iseloomulik „potipõllumajandus” on
likvideeritud. Madalhaljastuse säilitamine ei ole vajalik.
2.5.2 Ehitusprojektiga ettenähtud kõrghaljastus
Õueala heakorrastatakse. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita
ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (15 cm) ning külvata muruseeme.
Alternatiivse lahendusena on lubatud haljastada planeeritud maapind hüdrokülvi põhimõttel.
Betoonist äärekivide külmakindluse klass vähemalt F50. Paigaldusbetooni klass C8/10.
Käesoleva tööga kõrghaljastust ei kavandata. Maaüksusele võib istutada ilu- ja viljapuid
ning rajada tarbeaed. Madalhaljastusest rajatakse krundile muru.
Krundi heakorrastuse lahendus on antud asendiplaani joonisel AR-4-02. Maaüksuse haljasta-
miseks on soovitatav tellida heakorrastamise-ja haljastamise ehitusprojekt maastikuarhitektilt. Kui
haljastusprojekt näeb ette suuremate puude istutamist, siis planeerida nende istutamine lume võima-
likest ladustamiskohtadest võimalikult kaugele või leida lume ladustamisele võimalikult alterna-
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
11 //35
tiivne ladustamiskoht, kui puude istutuskohta oluliselt ümber kombineerida ei anna või ei vasta see
soovitud haljastusplaanile. Puude minimaalne istutus 3.5 m ja tüve rinnaläbimõõt 6 cm.
2.5.3 Prügikonteinerid
Sorteeritud jäätmete kogumiseks paigaldatakse prügikonteinerid maaüksusele sissepääsu
vahetusse lähedusse rajatavale betoonalusele. Vaata joonis AR-4-02 “Asendiplaan“. Prügikonteiner
peab asetsema kõval alusel. Paigaldada varjatult.
2.5.4 Väikevormid, piirded, jäätmeplats ja konteinerid.
Väikevormidest võetakse kasutusele sorteeritud jäätmete betoonalused.
Kinnistu on piiratud 1,5 m kõrguse puidust piirdeiaga. Väravateks on puitraamistuses sõidu-ja
jalgväravad. Sõiduväravad on topeltväravad. Säilib olemasolev olukord. Piirdeaed korrastada.
Väravad ehitada ringi niimoodi, et need avaneksid kinnistu suunas (v.t fotosid nr. 3 ja 4).
Foto 4. Olemasolev puidust piirdeaed korrastada.
2.6 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine
2.6.1 Liiklusskeem
Kinnistusisene liiklusskeem on lahendatud maksimaalset lihtsust silmas pidades, arvestades, et liik-
lemine kinnistusiseselt on lühiajaline. Kinnistusiseselt on võimalik sõiduautoga sõita väravast sisse
sillutatud platsile. Kinnistusisene sillutiskividega kaetav plats on eelkõige mõeldud oma maja
inimeste sõidukite parkimiskohtadeks. Kinnistu hoovi on üks sissepääs.
2.6.2 Parkimise korraldamine.
Kavandtava üksikelamu juurde jääma 1.5 parkimiskohta elaniku kohta +1 parkimiskoht külaliste
jaoks. Kinnistule on planeeritud 3 sõiduauto parkimiskoha, nendest 1 parkimiskoht on planeeritud
külalisele. Parkimine on lahendatud oma krundil.
2.7 Tuleohutus
2.7.1 Kasutatud normide loetelu:
Projekteerimisel on lähtutud:
Siseministri määrusest nr.17“Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded…”30.03.2017a.
Riigikogu seadusest„Tuleohutuse seadus“. 05.05.2010
Siseministri määrus nr 29 „Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele…”
EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
Siseministri määruse nr. 39 (30. aug 2010) “Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, ...“
EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.
EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused”
EVS 812:2014 „Ehitise tuleohutus. Osa 2 „Ventilatsioonisüsteemid”
EVS 919-2013 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid”
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
12 //35
2.7.2 Tuleohutus hoones:
Kasutusviis I -11101 - üksikelamu
Tulepüsivusklass TP-3
Korruselisus 1
Seinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse klass:
-kõik eluruumid D-s2,d2
-katlaruumis B-s1,d0
Põrandate pinnakihi süttivistundlikkuse klass:
-kõik eluruumid nõudeid ei esitata
-katlaruumis A2FL-s1
Välisseina, välisseina välispinna välispinna ja õhutuspilu D,d2
välis ja sisepinna nõutud tuletundlikkus. süttivustundlikkuse klass:
Katusekate Broof(t2)
Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass
Hoone on jaotatud kahte tuletõkkesektsiooni, pindalaga 129,3m2.
Tuletõkkesektsiooni nr Nimetus Pindala m2
TK-1 Kõik eluruumid 122,8
TK-2 Katlaruum 6,5
TP3 klassi hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivusele nõudeid ei esitata.
Projekteeritava üksikelamu konstruktsioonides kasutatakse soojustuseks mineraalvilla tuleohtlikes
kohtades tuletundlikkuse klassiga minimaalselt A1. Hoonel on 4 väljapääsu.
Hoonesse paigaldatakse autonoomsed tulekaitsesignalisatsiooni andurid ja esmased tulekustutus-
vahendid (ET-10109-0246). Hoonet hakatakse kütma õhk-vesi soojuspumbaga ja puuküttel katlaga,
mis paigaldatakse katlaruumi (pos.13, joonisel AR-5-02), kööginurgas (pos.9, joonisel AR-5-02) on
elektripliit. Elutoas puuküttel soojustsalvestav kamin hubasuse saavutamiseks.
Elamule on ette nähtud üks fibomoodulitest korsten, kahe lõõriga. Üks lõõr on mõeldud katlaruumi
paigaldatava küttepuudega kõetava katla tarbeks ja teine elutuppa paigaldatava kamina tarbeks.
Korsten algab esimeselt korruselt ja lõppeb katuseharjast min.800mm kõrgemal. Korstna kõrvale,
korstna ja katusetasapinna vahele paigaldada korstna teenindusplatvorm.
Ventilatsiooniseade paigalda pööningule. Ventilatsiooni seadme võimsus väiksem kui 25kW, mis-
tõttu seda ei ole tarvis eraldada eraldi tuletõkkesektsiooni.
Hoonel on kõrge (kõrgus pööningu põrandast kuni katuseharjani 3,5 m) pööning, pindalaga 78,4m2.
Pöönigule pääseb I korruse koridori (ruum pos.10, joonisel AR-5-02) lakke paigaldtava katuseluugi
(800x1200mm) abil. Katusele pääseb läbi katuse, katusesse paigaldatava katuseluugi (600x800mm),
abil, mis paigaldatakse korstna lähedusse (v.t ka joonis 3). Luugi asukoht on ära näidatud joonisel
AR-5-03 „Pööningu korruse plaan”. Luugi nõutav minimaalne kaugus korstnast on ära näidatud
joonisel nr 3.
2.7.3 Suitsuärastus, paiskpinnad:
Suitsuärastus on võimalik läbi akende, viimaste avamise või purustamise teel – purustatavad aknad,
mis on ettenähtud suitsu eemaldamiseks purustamise teel peavad purunema ühe löögiga ning killud
moodustuvad peavad olema väikesed (mis ei vigasta kukkumisel inimest). Paiskpinna vajadus on
katlaruumil (pos.13, joonisel AR-5-02).Katlaruumi välispiirdesse on vajalik, võimalikul plahvatusel
tekkiva ülerõhu alandamiseks paiskpind 0,05m2/ 1m3 kohta. Katlaruumi kubatuur 18,2m3
(18,2x0.05=0,91m2). Välispiirdesse paigaldada aken, gabariitmõõtudega 0,5x2.23m=1,1 m2>0,91m2
2.7.4 Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkkekonstruktsioonidest:
Hoone on projekteeritud kahte tuletõkkesektsiooni, pindala129,3m2. Tuletõkkekonstruktsioonis
oleva ukse ja akna tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud
tulepüsivusajast, kuid kõige vähem 30 minutit. Avatäidete paigalduseks või kinnituseks kasutatakse
materjale, mille tuletundlikkus on vähemalt B. Alus: Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17
”Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” § 14 lg 1.
Kõik läbiviigud tihendada vastava tulepüsivusklassi tihendusmaterjaliga. Vastavalt Ehitiste
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
13 //35
tuleohutus Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812- 2: 2014; Tuletõkkeklapid ja puhastusluugid
varustada vastava sisulise sildiga. Tuletõkkeklapid peavad olema klapi asendi näitajaga.
Klapi vahetus läheduses peab olema kontroll-luuk. Tuletõkkeklappide rakendus t ° on +70 °C.
2.7.5 Korstende kõrgus katusepinnast normide kohaselt peab olema min.800mm, kui seda kasu-
tatakse kütekolde tarbeks. Nõue on täidetud.
2.7.6 Korstende läbiviik vahelaest ja katuslaest:
-.Korstende läbiviigud tarinditest tihendada nii, et korstna ja selle eri osade soojuspaisumine ning
ehitise või selle osade vajumine võiks toimida teineteist kahjustamata.
-Korstna läbiviigud ehitise osadest isoleerida mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga, näiteks
mineraalvillaga ( PAROC FPS 14, tuletundlikkuse klass A1), mahukaaluga vähemalt 100kg/m3 ja
maksimaalse töötemperatuuriga vähemalt 600 ° C.
-katusekatte ja selle aluskate vastab Broof (t2) nõuetele. See võib ulatuda korstna pinnani.
-müüritiskorstna temperatuuriklassiga <T400, läbiviik põlevmaterjalist vahe-ja katuslaest isoleerida
min.100mm isolatsioonimaterjaliga. Erandina võivad <T400 temperatuuriklassiga müüritiskorstna
puhul põrandaludis, seinavooder, vahelae alumise pinna vms. põlevmaterjalist vooder ulatuda
korstna välispinnani, kui laudise või voodri paksus on kuni 30 mm. Samuti võib kuni 150mm kõr-
guseid põranda või katteliiste paigaldada korstna välispinnale, kui müüritis-korstna müüritise
paksus peab sellisel juhul olema vähemalt 120mm (Vaata joonis 2). Korstnad peavad olema kontrol-
litavad, korstende välispinnale lähemal kui 100mm ei ole lubatud kasutada põlevaid või kergesti
süttivaid materjale (v.a. EVS 812:3 või tootja poolt antud juhises antud erisused). Kivivilla
mahukaal ja töötemperatuur peab vastama EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid”. Korstna tempe-
ratuuriklass ei tohi olla madalam kui kütteseadmete väljundgaaside temperatuur. Korstna hoone-
välise osa valmistamisel kasutatavad ehitusmaterjalid peavad taluma temperatuuri-kõikumisi ning
omama nõuetekohast ilmastiku- ja külmumiskindlust. Hoone korstende kõrguseks on katuse tasa-
pinnast min 0,8m. Ette on nähtud võimalus korstna ohutuks puhastamiseks: vt. EVS-EN 812-3:2018
Küttesüsteemid. Selleks paigaldada korstna kõrvale töötasapind. Korstna minimaalset kaugust
katuseluugist ja katuseaknast vt. jooniselt 3.
2.7.7 Küttesüsteemid peavad vastama Eesti Standard EVS 812-2018 ”Ehituse tuleohutus” Osa 3.
Küttesüsteemid. Küttesüsteemide puhastamise nõudeid käsitletakse siseministri 30.08.2010
määruses nr 41, jõustunud 04.09.2010 RT I 2010, 61, 446.
Kütteseade peab täitma sellele ettepandud ülesandeid ja selle kasutamine ei tohi põhjustada tule- ja
plahvatusohtu. Kütteseade või selle osa ei või olla kandetarind või selle osa. Kütteseadme ees peab
olema vähemalt 1,0 m ja tahma-luukide ees vähemalt 0,6m vaba ruumi. Kui küttesüsteem vastab
tuleohutuse seaduses sätestatud nõuetele, loetakse küttesüsteemi vastavus tuleohutusnõuetele
tõendatuks. Küttesüsteem ehitatakse, paigaldatakse ning seda hooldatakse tuleohutuse seaduses
sätestatu kohaselt. Küttesüsteemi hooldamiseks tagatakse vajalike puhastus- ja tahmaluukide olema-
solu ning kohakindel ja aasta ringi kasutatav ohutu juurdepääs korstnale.
Hoone katustele, korstna teenindamiseks ja päästetööde teostamiseks, pääseb katusele paigaldatava
katuseluugi kaudu. Hoone kõrgus on 7,5m maapinnast.
Kütteseadme paigaldamine ehitisesse toimub vastavalt tootja etteantud juhistele.
Korstna temperatuuriklass ei tohi olla madalam kui kütteseade väljundgaaside temperatuur.
2.7.8 Tuleohutuse paigaldis ja nende paigaldusviisi lühikirjeldus: Esimese korruse koridoris ja
pööningu korrusel, igaühes vähemalt üks, autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur.
2.7.9 Tuleohutus abinõud hoones: Hoone korrusel vähemalt üks pulberkustuti massiga 6 kg.
Pulberkustutite arve 1tk -Tulekustutite arv ja paigaldus peab vastama Siseministri määrusele nr 39.
Vastu võetud 30. 08. 2010 ”Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigal-
damisele, tähistamisele ja korrashoiule“ Hoone põlemiskoormus jääb alla 600 MJ/m2.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
14 //35
Joonis nr 2. Temperatuuriklassiga <T400 müüritud suitsu-
lööri tuleohutuskujad.
Joonis nr 3. Korstna nõutud minimaalset kaugust katuse-
luugist ja katuseaknast.
2.7.10 Ehitiste vahelised tuleohutuskujad:
Tuleohutuskujad Ojavere kinnistule projekteeritava üksikelamu ja kinnistul asuvate teiste hoonete
vahel vastavad määrusele nr. 17.
Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse ja akna tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50 protsenti
tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast, kuid kõige vähem 30 minutit. Avatäidete
paigalduseks või kinnituseks kasutatakse materjale, mille tuletundlikkus on vähemalt B. Alus:
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 ”Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele” § 14 lg 1.
2.7.10 Tuletõrjepääsud:
Krundile sissepääs on riigimaanteelt Meemaste-Tännassilma (reg.nr18151), olemasoleva
maha-sõidu kaudu (v.t joonis AR-4-02 „Asendiplaan“). Riigimantee on asfaltkattega.
Maaüksusele sissesõidutee kaetakse kivisil-
lutiskattega. Samuti projekteeritava hoone ümbruse
teed ja platsid.
2.7.12 Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril
Maa-ameti kaardil on hüdrantide ja veevõtukohtade
ehk tuletõrje vesivarustuse asukohad. Informat-
sioon on nähtav kaardirakendusest „Ohtlikud ette-
võtted ja vesivarustus”.
Projekteeritv Piirkonnas asub lähim ametlik tulekustutusvee
hoone võtmise koht Kunna järve ääres, 850m kau-gusel
projekteeritavast hoonest (vaata joonis 4).
3.7.13 TK veevõtu koht peab vastama:
Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 ”Ehitisele
esitatavad tuleohutusenõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele” § 54 ja EVS 812-6:2012+A1+A2
„Tuletõrje veevarustus“ p 6.3.12.
Joonis nr 4. Väljavõte maa-ameti kaardiserverist.
Lilla kolmnurk tähistab tuletõrje veevõtu asukohta
Kunna järve ääres.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
15 //35
2.8. Tehnilised näitajad:
Kinnistu pindala 6457 m2 (100% elamumaa)
Ehitisealune pind 367,1 m²
s.h olemasolev ehitisregistri andmetel 196,5 m2
Krundi täisehitusprotsent 6 %
2.8.1 Ehitise kasutamise otstarve : Üksikelamu, kood 11101, 100%;
Alus: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.12.2012a.määrus nr 78 „Ehitise kasutamise…”
2.8.2 Ehitise tehniliste andmete koostamisel on lähtutud:
Ehitusseadustikust.
Majandus ja taristusministri 01.07.2015 määrusest 57 „„Ehitise tehniliste andmete loetelu ..“
Vastavalt EPN15- alusel on ehitiste kavandatav tööiga mitte vähem kui 50 aastat.
2.8.3 Ehitise tehnilised andmed:
Nimetus Mõõtühik Näitajad Märkused
Kasutamise otstarve Üksikelamu (kood 11101)
Ehitisregistri kood Ehitusloa taotlusel
Ehitisealune pind m2 170,6
Maapealse osa alune pind m2 170,6
Maapealse osa korruste arv korrus 1
Maaaluse osa korruste arv korrus 0
Absoluutne kõrgus m 81.9
Kõrgus keskmisest maapinnast m 7,5
Pikkus m 15,0
Laius m 11,3
Sügavus m 0,0
Suletud netopind m2 129,3
Kõetav pind m2 129,3
Eluruumide pind m2 122,8
s.h. eluruumide kõetav pind m2 122,8
Maht m3 898
Maapealse osa maht m3 898
Üldkasutatav pind m2 129,3
Tehnopind m2 6,5
KONSTRUKTSIOONID JA MATERJALID:
Nimetus Ehitustegevus Märkused
:
Kasutamise otstarve Üksikelamu (kood 11101)
Ehitisregistri kood Ehitusloa taotlusel
Vundamendi liik Madalvundament
Kande- ja jäigastavate Väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon
konstruktsioonide materjal
Välisseina välisviimistluse materjal Puit (vooder)
Väliseina liik Väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon
Katuste- ja katuslagede ja kandva Puit
osa materjal.
Vahelagede kandva osa materjal Puit
Katusekatte materjal Plekk
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
16 //35
TEHNILISED ANDMED:
Ehitisregistri kood Ehitusloa taotlusel
Elektrisüsteemi liik Võrk
Veevarustuse liik Lokaalne salvkaev
Kanalisatsiooni liik Lokaalne mahuti
Soojavarustuse liik Kohtküte; lokaalküte
Soojusallikas Muu (õhk-vesi soojuspump); ahi.kamin,pliit; katel.
Energiaallikas Õhusoojus+elekter:
Tahke (puit, turvas, brikett, puitgraanul, saepuru vmt.)
Ventilatsiooni liik Soojustagastusega ventilatsioon
Jahutussüsteemi liik Puudub
Võrgu ja mahuti gaasi olemasolu Puudub
Täiendavad andmed: Puuduvad
Esitatavad andmed: liftide arv 0
3 ARHITEKTUUR-EHITUSLIK LAHENDUS.
3.1 Üldist
Käesolev seletuskirja punktis on koostatud arhitektuur-ehitusliku osa seletuskiri põhiprojekti
staadiumis, vastavalt MTM määrusele nr 97 17.07.2015 „Nõuded ehitusprojektile“ ja standardile
EVS 032:2017 „Ehitusprojekt“ Alapunktis antakse selgitusi jooniste kohta, dokumendi tähisega
OJAVERE_PP_AR_X_XX_nimetus_kuupäev
3.2. Ehitise arhitektuurne plaaniline lahendus ja üldandmed.
Kinnistu omanikul on tekkinud vajadus elutingimuste parandamiseks ja perekonnale rohkem so-
bivate eluviiside viljelemiseks külamiljöös kui seda võimaldab linnakeskkond. Seepärast ehitatakse
olemuslikult uus, mahult väiksem üksikelamu olemasoleva asemele. Olemasolev elamu on amorti-
seerunud ning lammutatakse. Hoone lammutus menetletakse ehitisregistri kaudu eraldi tööna.
Projekteeritav üksikelamu ehitatakse ühekorruseline, lihtsa kujuga, poolkõrge viilkatusega. Ka-
tusekalle 30ᵒ. Katusehari +81,95 ABS. Hoone harjajoon on paralleelne mõõda kinnistu kirdepiiri
kulgeva riigimaanteega. Viilaktuse all pööning (soojustuseta, kütteta ruum), kuhu pääseb esimese
korruse lakke paigaldatava pööninguluugi kaudu. Pööning peab olema ventileeritav ja tuulutatav.
Projekteeritavasse hoonesse on ettenähtud viis tuba ja abiruumid (esik, koridorid, katlaruum,
tualetid, kööginurk). Pööningut on hilisemas etapis võimalik planeerida ruumideks. Vajaduse
tekkimisel ehitise omanik peab tellima ehitusprojekti muudatuse. Momendil vajadus puudub.
Hoone õueküljele on ettenähtud osaliselt katusealune ja-avatud terrass 82,7m2. Terrassi kaetud
osale paigaldatakse õhk-vesi soojuspumba välisosa, mis varjestatakse puitkilbiga.
Kõik toad saavad loomuliku valguse akende kaudu. Loomuliku valgustatuse koefitsient vas-
tab normidele.
Hoonel on üks põhisissepääs hoovivapoolselt katusealuselt ja kolm teist kõrval sisse-/välja-
pääsu elu- ja magamistubadesse.
3.3. Põhilised konstruktsioonid.
3.3.1 ÜLDOSA
1.1 Kinnistule lammutatakse olemasolev hoone.
1.2 Projekt käsitleb uue projekteeritud hoone konstruktsioone.
1.3 Tehniliste lahenduste välja töötamisel on juhindutud arhitektuursest lahendusest, asukoha
geoloogilistest tingimustest, tellija lähteülesandest ja ametkondlikest piirangutest. Hoone kandeta-
rindid on projekteeritud vastavuses EV-s kehtivaile tehnilistele standarditele ja juhenditele.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
17 //35
3.3.2 PROJEKTI KOOSTAMISE ALUSDOKUMENDID
2.1 Arhitektuuribüroo A&K töö Ojavere-PP-AR-Osa
2.2 Naabruses tehtud ehitusgeoloogilised uuringud (Geoportaali andmed)
2.3 Standard EVS 932:2017. Ehitusprojekt
2.4 Standard EVS-EN1990:2002/A1:2006+NA:2009. Eurokoodeks . Ehituskonstruktsioonide
projekteerimkise alused.
2.5 Muud tarinditele mõjuvate koormuste määramist ja tarindite dimensioonimist ning kujun-
damist reguleerivad tehnilised standardid ja ja juhendmaterjalid seisuga 05. 04.2020.
3.3.3 TARINDITE ARVUTAMISE JA KUJUNDAMISE ALUSDOKUMENDID
3.1 Hoone kandetarinditele mõjuvad koormused on dimensioonitud ja kujundatud vastavalt
Eesti Vabariigis kehtivatele standarditele ja juhendmaterjalidele. Lisaks jälgitakse matejalide ja
toodete tootjate kasutusjuhiseid.
3.2 Hoone kandetarindite rakenduvate koormuste normväärtused on leitud vastavalt järgmistele
tehnilistele standarditele
Koormus Standard
Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002+AC:2009
Osa 1-1. Üldkoormused. Mahukaalud. Omakaalud.
Hoonete kasuskoormused
Lumekoormus EVS-EN-1991-1-3:2006+NA:2006+AC:2009
Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007+AC:2010
3.3.4 ALUSDOKUMENDID TARINDITE DIMENSIOONIMISEL
4.1 Hoone kandetarindite dimensioonimisel ja kujundamisel on järgitud järgmistes tehnilistes
standardites toodud nõudeid:
Raudbetoonkonstruktsioonid EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007+AC:2010
EVS-EN 1992-1-2005:NA+2008+AC:2008
Teraskonstruktsioonid EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006+AC:2009
EVS-EN 1993-1-2:2006+NA:2007+AC:2009
EVS-EN 1993-1-3:2006+NA:2008+AC:2009
EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006+AC:2009
Kivikonstruktsioonid EVS-EN 1996-1-1:2005+NA:2013+A1:2012
EVS-EN 1996-1-2:2005+NA:2008+AC:2011
Puit ja liimkonstruktsioonid EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2009+A2:2014
EVS-EN 1995-1-2:2005+NA:2006+A1:200917
Geotehnilised konstruktsioonid EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006+AC:2009
3,3.5 ALUSDOKUMENDID PIIRDETARINDITE KUJUNDAMISEL
Hoone piirdetarindite kujundamisel on järgitud järgmistes dokumentides toodud või
projekteerimistööde lähteülesandega määratud nõudeid:
Piirdetarindi omadus Alusdokument
Piirde soojajuhtivus MTM määrus 05.06.2015. nr.55
Piirde mürapidavus EVS 842:2003
3.3.6 KASUSKOORMUSTE NORMVÄÄRTUSED
6.1 Kandetarinditele mõjuvad kasuskoormuste on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1991-
1.1:2002+AC:2009 järgmiselt:
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
18 //35
Pinna klass Pinna kasutamise iseloom Kasuskoormuse normväärtused
qk (kNm²) Qk(kN)
A Majapidamis- ja elamispind; Vahelaed, trepid 2,0 2,0
A Majapidamis- ja elamispind: rõdud terrassid 2,5 2,0
6.2 Tehniliste ruumide kasuskoormused on määratud vastavalt tehnoloogilises projektis
määratud suurusele. Selle puudumisel on kasutatud normväärtust qk=5,0kN/m².
3.3.7 OMAKAALU KOORMUSTE NORMVÄÄRTUSED
7.1 Omakaalu normväärtused on määratud vastavalt standardi EVS-EN-1991-1-
1:2002+NA:2002+AC:2009 järgi, lähtudes tarindite geomeetrilistest parameetritest ja kasutatavate
materjalide omakaalust.
3.3.8 LUMEKOORMUSE ARVVÄÄRTUS
Lumekoormuse normväärtus on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006+NA
:2006+AC:2009 järgi, võttes vastavalt ehitise asukohale lumekoormuse baasväärtuseks maapinnal
sk=1,5kN/m²
3.3.9 TUULEKOORMUSE NORMVÄÄRTUS
Tuulekoormuse normväärtus on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2005 +
NA:2007, tuule rõhk pindadele vastavalt II maastikutüübile 0,64kN/m²
3.3.10 TÄIENDAVAD KOORMUSED
Hoone vahe- ja katuslagedele on täiendava riputuskoormusena (ripplaed, riputatavad
kommu-nikatsioonid) rakendatud alaliskoormus normväärtusega gk=0,2kN/m².
3.3.11 NÕUDED KESTVUSELE
11.1 Rajatava ehitise planeeritav ehitusiga on 50 aastat.
11.2 Raudbetoontarindite nõutav kestvus tagatakse tarindi asukoha keskkonna klassile vastava
tugevuse klassi ja koostisega betooni ning kohaste kaitsekihtide kasutamisega järgmiselt:
• Raudbetoontarindid siseruumides vastavalt keskkonna klassile XC1
• Vundamendid kokkupuutel pinnasega vastavalt keskkonnaklassile XC2
• Vertikaalsed tarindid välistingimustes vastavalt keskkonna klassile XC2+XF1
• Horisontaalsed pinnad ja pandused, trepid välistingimustes, keskkonna klassile XF4
11.3 Terastarindite nõutav kestvus tagatakse tarindi asukoha keskkonna klassile vastava korro-
sioonikaitsega (kuumtsink, värv) tegemisega järgmiselt:
• Terastarindid siseruumides vastavalt keskkonna saaste klassile C1
• Terastarindid pööningul ja kohtades kus on võimalik kondensaadi tekkimine vastavalt kesk-
konna saaste klassile C2
• Terastarindid välistingimustes vastavalt keskkonna saasteklassile C3
11.4 Puit ja liimpuitelementide kestvus tagatakse elementide kohase pinnatöötlusega.
3.3.12 NÕUDED TÖÖDE KVALITEEDILE
12.1 Ehitustööde teostamisel, samuti püstitamisel kasutatavate toodete valmistamisel, transpordil,
montaažil tuleb protseduuride ja nõuete osas järgida vastavaid tegevusi ja tooteomadusi regulee-
rivaid standardeid ja juhendmaterjale. Kõigi kasutatavate ehitustoodete ja materjalide vastavus ka-
sutusotstarbele peab olema kinnitatud vastavussertifikaatidega (toimivusdeklaratsiooniga).
12.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded on määratud käsiraamatutes Maa RYL 2010, Tarindi
RYL 2010 ja sisetööde RYL 2013
12.3 Raudbetoontarindite rajamisel järgida standardites EVS-EN 13670:2010, EVS-EN 13369
:2006+AC:2007 ja juhendmaterjalides BÜ4, BY45 toodut. Betoonitööd teostada 13670:2010 tole-
rantsiklassile ,,1“ vastava kvaliteediga. Nähtavate betoonpindade kvaliteet peab vastama BÜ4 klassi
A nõuetele. Mittenähtavate betoonpindade kvaliteet peab vastama BÜ4 klassi C nõuetele.
12.4 Terastarindite Valmistamisel ja montaažil jälgida standardites EVS 1090-1:2009+AC 2010
ja EVS 1090-.2:2008 toodut. Terastarindite valmistamise ja paigaldamise täpsus peab olema vasta-
vuses standardi üldtolerantsidega.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
19 //35
12.5 Puit ja liimpuitelementide valmistamisel ja montaažil järgida standardis EVS-EN14080
:2013 toodut. Elementide kõik nähtavad pinnad viimistleda vastavalt nähtavate pindadele esitata-
vaile nõuetele.
3.3.13 PIIRDETARINDITE SOOJAPIDAVUS
13.1 Projekteeritud välispiirete soojajuhtivused on märgitud joonistele:
EK-7-0 Sokli soojajuhtivus 0,223 W//Km2
EK-7-02 Välisseinte soojajuhtivused 0,197/0,256 või 0,07/0,077. oleneb sellest milline kergplokk
seina kandekihiks valitakse.
EK-5-05 Esimese korruse lagi U=0,11/0,25
3.3.14 EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED
14.1 Ehitusgeoloogilisi uuringuid kinnistul ei ole tehtud. Lähim puurauk on tehtud kaupluse alla
(Geoportaalis MAHG 020975). Kirjeldus antud joonisel AR-5-01. Hoone vundamendist tekitatav
pinge vundamendi all jääb alla 10kN/cm2 (1,0 kG/cm2) Sellisel juhul ei ole geoloogilised uuringud
kohustuslikud. Enne vundamentide rajamist selgitada pinnasevee sügavus maapinnast. Fibo plokke
ei või paigaldada vette. Vajadusel rajada drenaaž või teha vundament materjalist mida võib vette
asetada (betoon, columbia kivi).
14.3 Tööde teostamise ajal ei või lasta koguneda sadeveel kaevikutesse ja vältida kaevikute põh-
jas pinnase kobestamist vundamentide all.
14.4 Vundamentide rajamissügavuseks võetakse 1,4m planeeriavast maapinnast (külmumispiir)
3.3.15 EHITISE ÜLDISELOOMUSTUS
15.1 Hoone on kavandatud keldrita ühe korruselisena. Kui hiljem soovitakse pööningukorrus ka-
sutusele võtta paigaldatakse lae talad tugevuse varuga. Kui soovitakse kasutada olemasolevaid vun-
damente – tuleb enne kontrollida nende vastavust hetkel kehtivaile nõuetele.
15.2 Hoone kandetarindite lahendamisel on lähtutud piirkonna ehitusgeoloogilistest tingimustest
15.3 Kandeseinad tehakse kergplokkidest (Fibo, Bauroc või Roclite) Lähtutakse nende kasutusju-
hendeist ja projektis toodud juhistest.
15.4 Lae ja katuslae konstruktsioon on puidust taladega. Peatala on ette nähtud terasest.
15.5 Hoone ruumiline jäikus tagatakse vertikaalsete ja horisonteelsete konstruktsioonide koostöö
tulemusena.
3.3.16 KANDETARINDID
16.1 Vundamendid: Vundamentide kandev osa on ette nähtud Fibo 3 plokkidest, mis väljastpoolt
soojustatakse kinniste pooridega soojustusplaatidega ja viimistletakse AR-osas ette nähtud viisil
16.2 Kande ja jäikuseseinad tehakse kergplokkidest. (Fibo, Bauroc, või Roclite). Seinte paksu-
sed näidatud joonistel. Avadele valitakse sillused samadelt tootjatelt lähtudes sillusele tuleva koor-
muse suurusest. Lahendatatud projekti PP-AR-osa joonistel. Kui sillusele tuleb suurem koormus kui
monteeritav suudab taluda on sillus ette nähtud monoliitsest raudbetoonist.
16.3 Vahelagi ja katusekonstruktsioon on puidust taladel (kvaliteedi klass C22) Peatala terasest
tala (terase margiga S235 või S355) Joonised AR-5-04 ja 05.
16.4 Põrandad Pinnasele tehtavad põrandad tehakse tiheduse astmeni 0,98 tihendatud kivideta
pinnasele, millele paigaldatakse kinniste pooridega soojustusplaadid survetaluvusega ≥120kPa.
l=0,035 W/mK. 200mm paksuselt. Soojustus kaetakse PE kilega paksusega 0,2mm. Kilele tehakse
10cm paksune monoliitne r/b plaat. Betoon C20/25+XC1 Juhul kui san.tehniline projekt näeb ette
põranda kütte, paigaldatakse küttetorustik alumisele armatuurvõrgule Ø6 A500HWsilmaga
150x150mm. Märgades ruumides tehakse pealispind kaldega i=0,005 trapi suunas. Põrandate pea-
liskihid tehakse kooskõlas sisekujunduse projektiga. Märgades ruumides tehakse põranda katte alla
hüdroisolatsioon, mis kleebitakse ümbritsevaile vertikaalpindadele 30cm kõrgusele.
16.5 Katuse katteks on ette nähtud valtsplekk ,,Classik“ pural kattega paksusega 0,6mm. Paigal-
dus tootja kasutusjuhendi järgi. Plekk paigaldatakse roovituselaudadele paksusega 22x100mm. Tihe
laudis tehakse katuse räästaosale 1,0 m laiuselt, katuse harjale kummalegi poole 1,0m laiuselt, kors-
tende ja katuseluukide ümbruses 1000mm laiuselt, lamavvaltside alla 300mm laiuselt. Katuse pinna
keskosas võib laudade vahe olla 60mm. Roovitise alla peab jääma 50mm paksune tuulutusvahe,mis
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
20 //35
tehakse antiseptitud liistudega 50x50. Katuse aluse tuulutus toimub räästa ja katuse harja kaudu.
Sarikate peale kinnitatakse vee auru läbilaskev aluskate, divoroll või analoog. Aluskattega kokku
puutuvad puidu pinnad antiseptitakse.
16.6Katuseluugi puhas ava peab olema 600x800mm.
Vihmavee ärajuhtimiseks on ette nähtud rippuvad katuse rennid. Rennid paigaldatakse nii, et lumi
libiseb katuse pinnalt üle renni, kooskõlas paigaldusjuhendiga.
16.8 Välispinnad. Hoone välispinnad on ette nähtud katta vertikaalse ja horisontaalse laudisega
(vaata hoone vaated), mille pealispind töödeldakse ilmastikukindlaks. Laudiste taga on tuulduv õhu-
vahe. Konstruktsioon joonisel.
16.9 Terrass
16.9.1 Terrassi vundamentide rajamissügavuseks on võetud pinnase külmumispiir, mis hoiab ära
võimalikud külmakerked. Taldmik on ette nähtud monoliitsest raudbetoonist. Vundamendid on pro-
jekteeritud columbia kividest. Kõik kivide õõnsused ja vuugid peavad olema täidetud betooniga või
tsementmördiga. Terrassi kandetaladeks on ette nähtud kuumtsingitud kergtalad. Juhul kui soovitak-
se kasutada puitu: valida ristlõikeks 75x150mm ilmastikukindluse tagamiseks lehis. Sel juhul korri-
geerida vundamentide kõrgusmärke. Laudise paksuseks on võetud 28mm. Teiste paksuste korral
muutuvad talade vahekaugused.
3.4.17 HELIPIDAVUS
17.1 Hoone asub kohas kus esineb välismüra riigimaanteel nr 18151 toimuva kohaliku liikluse näol.
Maa-ameti kaardiserveris on esitatud linna- ja maantee liikluse mürakaart, kus on antud aasta kesk-
mine müratase piirkonnas. Vt. joonis nr 5. Kaardilt nähtub, et müratase on rahuldav. Projekteerita-
vad väikeplokkidest välisseinad ja 3x selektiivklaasiga puitaknad annavad piisava kaitse tänavalt
tuleva välismüra eest. Hoone asub tänavast piisaval kaugusel. Tegelik liiklusmüra tase on alla luba-
tava.
17.2 EVS 842:2003 järgi on välispiirete nõutav õhumüra heliisolatsiooni indeks aladel kus välis-
müra on kuni 55dB Rw=30dB. Ühe korteri ruumide vahel on nõutav õhumüra heliisolatsiooni in-
deks Rw 43dB
17.3 Projekteeritud 25 cm paksuste kergplokkidest seinte heliisolatsiooni näitajad on järgmised
Nimetus Õhumüra indeks Rw Löögimüra indeks
dB Lw dB
Fibo 3 plokidest sein paksusega 250 mm 49
Bauroc Classik plokkidest sein paksusega 250mm 45
Roclite plokkidest sein paksusega 250mm 45
17.4 Lubatud müratasemed:
Elutuba 30 db (A)
Köök, esik, wc 35 db (A)
Pesuruum 40 db (A)
Muud ruumid 40 db (A)
Joonis nr 5. Maantee liikluse müra-
kaart: aasta keskmine müratase Oja-
vere kinnistu piirkonnas (aasta
keskmine liiklus). Punane ring si-
nise ristiga: Projekteeritava üksik-
elamu asukoht.:
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app
_id=MA34H5&user_id=at&LANG=1&
WIDTH=1066&HEIGHT=625&zlevel
=10,677444.25078125,6436702.685625
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
21 //35
3.3.18 TOLERANTSID JA KVALITEEDI KLASSID
18.1 Standarditega määratud kvaliteedi arvnäitajaid ei lisata, sest standardid on kaitstud autori-
õigusega. Nende paljundamine ei ole lubatud.
18.2 Seletuskirjale on lisatud järgnevad väljavõtted käsiraamatutest tolerantside ja kvaliteedi
nõuetega.
Käsiraamatu nimetus Töö või konstruktsiooni nimetus Väljavõtte tähis
Maa RYL 2010 Vundamendisüvend L1
Maa RYL 2010 Killustikust aluskihtide tegemine L2
Tarindi RYL 2010 Metallelemendi tööd ja soojustus L4
Tarindi RYL 2010 Puittarindi ehitus L5
Tarindi RYL 2010 Puitelementide paigaldamine L6
Tarindi RYL 2010 Soojus ja heliisolatsioonitööd L7
Teraselementide korrosioonikaitse valik L9
Maa RYL 2010 Valmis mulle L12
Maa RYL 2010 Valmis hoone täited L13
Tarindi RYL 2010 Kergkruusa plokkide tolerantsid L15
Tarindi RYL 2010 Müüritiste tolerantsid L16
RIL 107-2012 Aluskatete tooteklassid ja nõuded L17
3.3.19 KONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS
19.1 Siseministri määruse 03.03. 2017 nr.17 on tulepüsivuse astmega TP3, I kasutusviisiga hoone
konstruktsioonidele esitatavad tuleohutuse nõuded järgmised:
• Tuletõkke sektsioonide piiretel EI30
• Seinte ja lagede sisepindade minimaalne nõutav tuletundlikkus on Ds2,d2
• Põrandale nõudeid ei esitata
19.2 Välisseina pinna nõutav minimaalne tuletundlikkus on Ds2,d2
19.3 Projekteeritud konstruktsioonide tulepüsivused on järgmised:
• Kandeseintel kergplokkidest paksusega 250mm REI 240
• Esimese korruse lael (joonis AR-5-05) REI 30
• Katuse katte tulepüsivus on Broof (t2).
19.4 Tuletõkke sektsioonid on määratud joonisel AR-5-02“ Esimese korruse plaan“..
3.3.20.RADOON.
3.3.20.1 Hoone asub Eesti radooniriski kaardil alal, mis on normaalse radooniriski ja kõrge radooni-
riskiga alal piiril. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid.
(allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/radoonikaart.pdf)
Sellistele pinnastele elamute ja sotsiaalobjektide planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teostada
pinnase radoonisisalduse mõõtmine ja lähtuvalt reaalsest radoonitasemest kavandada meetmed
radooni leviku tõkestamiseks siseruumidesse. Kontrollida radoontaset. Kui tase ületab normatiivset
taset, siis näha ette hoonele eriprojekti järgi radoonikaitse, ehitusprojekti tööprojekti staadiumis.
Radoon ( 222Rn) on looduslik, keemiliselt väheaktiivne, lõhnatu ja värvitu väärisgaas, mis pärineb
maakoorest ning tekib uraani 238U lagunemise tulemusena ühes lagunemise vaheastmes (vt uraani
lagunemisrida Tabel 1.1). Radoon on radioaktiivne ja lagunedes tütarproduktideks tekitab ionisee-
rivat alfakiirgust. Radoon ei jää maapinda püsima, vaid liigub sealt nii kivimite pooride kui ka lõhe-
de kaudu väiksema rõhu suunas välisõhku või hoonesse ja seguneb seal õhuga. Radoon on õhust
ligi 7,7 korda raskem (9,96kg/m3) kogunedes seega reeglina hoone madalamatesse osadesse.
Radoon võib põhjustada inimestele tervisekahjustusi, sest radooni lagunemisproduktid kogunevad
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
22 //35
inimorganismi ja siirduvad organismi ainevahetusse. Siseruumi sattunud radoon koos oma
raadioaktiivsete tütarproduktidega võib anda enam kui poole inimese poolt saadavast looduslikust
raadioaktiivsest kogukiirgusest. Radooni peetakse suitsetamise kõrval olulisemaks kopsuvähi
tekkimise riskiteguriks. Hoonesisese radooni kontsentratsiooni kriteeriumid kehtestati Eestis juba
1997.aastal (Eesti Projekteerimisnorm EPN 12.2 „Sisekliima“: Hoonete elu-, puhke-ja tööruumides
peab aasta keskmine radooni sisaldus ruumiõhus olema 200Bq/m3. Siseruumi erinevatest radooni-
allikatest on peamine allikas radoonirikas pinnas, kust radoon siseneb ruumi konvektsiooni või
difusiooni teel.
(allikas:https://energiatalgud.ee/img_auth.php/d/de/Riigi_Kinnisvara_AS._Radooniohu_v%C3%A4
hendamise_lahendused_olemasolevatele_ja_uutele_hoonetele._2015.pdf)
OJAVERE
KINNISTU
Joonis nr 6. Väljavõte esialgsest radooniriski levilate kaardist.
3.4 Siseviimistlus
Projekteeritava üksikelamu põrandad kaetakse, olenevalt ruumist, laudise, laminaadi või keraamili-
se kattega. Seinad ja laed kaetakse siseviimistlusplaatidega (kips-või OSB-plaat). Märgades ruumi-
des kaetakse niiskuskindlate kips-plaatidega, pahteldatakse ja kaetakse keraamiliste plaatidega.
Sisetrepp puidust. Soovitatav on siseviimistluse lahenduse leidmiseks tellida hoone sisekujunduse
ehitusprojekt sisearhitektilt.
3.5. Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid.
Projekteeritava üksikelamu üldised arvestusparameetrid peavad vastama Eesti projekteerimisnor-
midele EPN 12.2 Sisekliima”. Väliskeskkonnaparameetrid on antud Eesti ehitusteabes ET-2 0102-
0329 “Eesti kliima teatmik ehitajale”.
3.6 Olemasoleva üksikelamu (ehitusregistri koodiga 12082978) raadamine ja lammutamine.
Ojavere kinnistu maanteepoolse piiri ääres paiknev üksikelamu lammutatakse. Lammutatav
hoone kujutab endast kahekordset, poolkõrge viilaktusega ehitist, mis on ehitatud mitmes ehitus-
järgus. Käesolevaga on koostatud ÜKSIKELAMU LAMMUTUSPROJKTI seletuskiri, eelprojekti
mahus. Hoone omanik on esitanud kohalikule omavalitsusele olemasoleva üksikelamu mõõdistus-
projekti 2008.a, mille alusel on hoone ehitisregistris arvele võetud.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
23 //35
Lammutusprojekti koostamise eesmärgiks on tagada lammutustööde ohutus (tehnoloogiline
järjekord, tööde organiseerimine, lammutusjäätmete võimalik taaskasutamine ja keskkonda säästev
ladustamine. Hoone lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult
uus ehitis.
3.6,1 Üldosa
Lammutustööde teostamiseks tuleb sõlmida ehitusleping ehitusettevõttega, kes omab majandus-
tegevuse registris (MTR) registreeringut ehitus- ja lammutustöödeks. Lammutustööde läbiviimisel
tuleb arvestada lisaks Eestis ehitamist ja jäätmekäitlust reguleerivatele aktidele ka kohaliku oma-
valitsuse poolt kehtestatud määrustega ja juhenditega.
3.6.2 Lammutustööde organiseerimine ja teostamine.
3.6.3 Üldnõuded lammutustööde läbiviimisele
Lammutustöödel tekkiva ehitus- ja lammutusjäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma
järgmistest dokumentidest:
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses. Vabariigi Valitsuse määrus nr 377. 08.12.1999
asbestitöödele esitatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (VV 11.01.2007a. määrus nr 224)
töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (VV11.jaan. 2000 a. määrus nr
13 ja 18.dets.2003 määrus nr 322)
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehitises (VV8.dets. 1999 a. määrus nr377 ja 30.aprilli
2009 a. määrus nr 74)
Jäätmeseadus. Riigikogu seadus 28.01.2004 a (redaktsiooni jõustumine 01.01.2008a.)
Kehtiv ehitusseadustik.
Põlva valla jäätmekava.
EV s.h kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud muudele normidele ja eeskirjadele.
Üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.
3.6.4 Tööde organiseerimine ja ohutusnõuded
Tööde teostamisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele:
Töömaa peab olema varustatud infotahvliga, mis vastab kehtiva Ehitusseadustiku nõuetele.
Lammutus- ja tõsteseadmete töötsoonis ei tohi paikneda säilitavate ehitiste ja sõiduteed
kohal.
Ohtliku tsooni piirid peavad olema tähistatud. Ohutuse tagamiseks tuleb tööde ajal piirata
lammutustsoon piirdelindiga, vajadusel tõkestada juurdepääs lammutatavale objektile
teisaldatavate piirdeaia moodulitega.
Vahetuse lõppedes ei tohi jääda ebapüsivaid kande-jm konstruktsioone
Pimedal ajal tagada piisav valgustatus töötsoonis
Ehitusplatsil peavad olema kergesti kättesaadavas kohas tulekustutusvahendid.
Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud töötervishoiu ja tööohutuse
nõuetega ja kandma kiivreid ning turvariietust.
Takistada ligipääs ehitusobjektile kõrvalistele isikutele.
Keevitus-ja lõikamistööde ning lahtise tulega töötamisel on vajalik vastava tööloa olemasolu
ja tuleohutusnõuete range täitmine.
Roomiktehnikaga on keelatud sõita üle kommunikatsioonikaevude kaante ja ekspluatat-
sioonis olevate teede ja tänavate. Tööde õige korralduse eest objektil vastutab täies ulatuses
töövõtja.
Lammutustööde käigus peab töövõtja määrama ühe isiku töötervishoiu ja tööohutuse eest
vastutavaks.
3.6.5 Lammutatavad konstruktsioonid:
Lammutatakse 100 % ulatuses olemasoleva üksikelmu maaaluseid ja -pealseid konstruktsioone.
Ehitise tehnilised ja ehituslikud näitajad on esitatud ortofoto ja ehitise vaatluse alusel. Ruumide
eksplikatsiooni ja -plaane vaata käesoleva töö lõppu lisatud dokumendist LA-5-01 JA LA-6-01.
OLEMASOLEV ÜKSIKELAMU (kood 11101) kujutab endast kahekordset, kahepoolse katuse-kal-
dega hoonet. Hoone maapealse osa, mädaniku kahjustusteta konstruktsioone (materjale) on või-
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
24 //35
malik ära kasutada uues ehitatavas ehituskehandis.
Üksikelamu välis- ja siseseinad on ehitatud osaliselt palk ja osaliselt puitsõrestikseintena,puitpos-
tidest. Puitsõrestiku vahe on täidetud, hoone ehitamise ajal traditsiooniks olnud soojustus materja
liga: kips+saepuru, jms. Seinad vooderdatud väljastpoolt osaliselt puiduga ja osaliselt fassaadi-kivi-
dega. Katusekandjateks on puitsarikad 50x150mm. Katteks eterniitplaadid.
Vundamendid on kivikbetoonist lintvundamendid.
Hoones paikneb kaks savikividest, kolme lõõriga korstnt, soemüüriga pliita ja kamin. Hoone on
ühendatud tehnovõrkudega; vesi- ja kanalisatsioon ning elekter.
Ehitisealune pindala 125,1 m2. Kõrgus 5,3m.
Tervikliku lammutamise protsessi võib tinglikult jagada järgmisteks etappideks:
• Ettevalmistus, mille käigus ühendatakse hoone lahti kommunikatsioonidest ning tühjendatakse si-
sustusest.
• Kergemate konstruktsioonide, näiteks aknad, uksed, põrandakatted, ripplaed,
sisekommunikatsioonid jne, (käsitsi) lammutamine, eesmärgiga tagada jäätmete parem sorteerimine
• Hoone põhikonstruktsioonide lammutamine
• Ehitusjäätmete sorteerimine, töötlemine ja äravedu
• Ehitusplatsi korrastamine.
3.6.6 Lammutustööde hinnangulised mahud, jäätmekava:
Nimetus Ühik Kogus Käitlus Märkused
Kivikonstruktsioonid s.h m3 6.3 Mitte kasutamist leidev mater Konteinerites
savikividest pliita, soemüür, -jal purustatakse killustikuks niisutada
kamin ning korsten ja suunatakse taaskasutusse.
Seina väline kivivooderdus
Kips+saepurutäide m3 17,0 Toimetatakse jäätmete Konteinerites
käitluskohta. .
Konteinerites
.
Puit m3 12,5 Puitmaterjal eraldatakse. Mitteohtlik
Kahjustuseta puitmaterjal jääde.
võtta taaskasutusse. Antakse
käitlemiseks vastavat luba
omavale ettevõttele. Võib
pakkuda ka kütteks.
Uksed/aknad tk 34
Šlakk ja mineraalvill, termoliit m3 0.7 Konteinerites
niisutada
Eterniit M2 220 Konteinerites
Lammutamisel tekkivate jäätmete kogus ületab 10m3. Ehitise kasutusloa väljastamise dokumen-
tidele tuleb lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusplatsil tuleb
jäätmeid vedada kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et need ei satuks laadimise
ega vedamise ajal keskkonda. Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil
ja selle kõrval ole-val alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Pärast ehitus
(lammutus-) tööde lõppu ja enne tööde üleandmist tuleb ajutised piirded eemaldada ja nende sees
olev ala puhastada, tasandada ja ehitusjäljed kaotada. Töövõtjal ja alltöövõtjal on rangelt keelatud
matta ehitusjäätmeid või neid seal põletada.
3.6.5 Lammutustööde läbiviimine.
Lammutustööde käigus lammutatakse ehitise maapealseid ja -alused konstruktsioone.
Lammutustööde mahud tuleb töövõtjal enne hinnapakkumise esitamist kontrollida ja täpsustada.
Siin määratud mahud on ligilähedased.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
25 //35
Hoone lammutamist alustada akende/uste eemaldamisest.
Eraldada klaasid puuraamidest.
Klaas ladustada eraldi konteinerisse.
Puust aknaraamid ja uksed ladustada eraldi pakkidesse.
Kui hoone katusel leidub eterniitplaate, siis need eemaldada ja ladustada ohtlike jäätmete
konteinerisse. Eterniitplaatide eemaldamisel jälgida asbestitöödele esitatud töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded (VV 11. jaan.2007 a. määrus nr 224).
Eraldada eterniitplaadid katusel
Maha võtta katuseroovitus ja laduda riitadesse.
Puitkonstruktsioonid ja uuesti kasutamiseks kõlbmatud voodrilauad eemaldada ja ladustada.
Seinte viimistlusmaterjalid ladustada prügikonteineritesse.
Lammutustööde kõikidel etappidel kasutada töövõtteid, et võimalikult vältida tolmu lendle-
mist. Konstruktsioonide lammutamist mehhanismidega saab alustada pärast demontee-
ritavate ja taaskasutusse minevate detailide eemaldamist ja hoonest välja viimist.
ERILIST TÄHELEPANU TULEB OSUTADA JÄRGMISTELE ASJAOLUDELE:
Objekt ümbritseda hästi nähtavate hoiatusmärkidega
Materjalide tõstmisel kasutada spetsiaalseid haarajaid, traaverseid, konteinereid jms.
Tõsteseadmed ja -kinnitused kontrollida eelneva madaltõstega.
Mitte tõsta lahtilõikamata või monolitiseeritud ja kinnistatud detaile.
Töötsoonid tähistada hästi nähtavate märkidega.
Lammutamisel tuleb täita kõiki üldiseid ohutustehnika eeskirju.
Jäätmete ladustamiseks ja sortimiseks määratakse ehitusplatsil piiratud ala. Ehitusjäätmed tuleb sor-
teerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate jäätmete liikide arv lähtub jäätmete taaskasutuse
võimalustest. Enne lammutustööde alustamist tuleb maaüksusel tagada turvalisus. Lisaks lammutus-
ja ehitustööde läbiviimisel tuleb vältida pikaajalise vibratsiooni tekitamist, mis võiks negatiivset
mõju avaldada lähedal asuvatele ehitistele.
Objekti varustamise vajaduse elektrienergiaga, lammutustööde ajaks, lahendab töövõtja. Konteiner
lammutusprahi kogumiseks paigaldatakse ehitustsooni või selle lähedusse.
Töövõtja peab omal kulul välja uurima kõigi võimalike tehnovõrkude asukohad, millega ta võib töö
käigus kokku puutuda. Hoone peab lahti ühendama olemasolevast elektrivõrgust ja ka ajutiselt
sulgema vee- ja kanalisatsiooniühenduse
Lammutustööde kõikidel etappidel kasutada töövõtteid, mis tagaksid võimalikult vähe lammu-
tamisel tekkiva tolmu lendlemist ja oleks tagatud inimeste ohutus.
3.6.7 Heakorratööd.
Peale lammutustööde teostamist tuleb lammutatud ehitise ümbrus koristada võimalikult tekkinud
segaprahist, täita suuremad augud/tühimikud mineraalse pinnasega.
3.6.8 Keskkonnakaitse
Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusele ja nõuetele ning järelvalve poolt antud juhistele. Kõik
mitteohtlikud püsijäätmed tuleb kokku korjata ning võimalusel taaskasutada või vedada ära selleks
ettenähtud kohta. Jäätmete vedu peab toimuma konteinerites või muul kindlal viisil transpordi-
vahenditega kohal, mis on kooskõlastatud kohaliku oma -valitsusega. Töövõtjal või tema
alltöövõtjal on rangelt keelatud ehitusjäätmeid matta või neid koha peal põletada. Ehitustööde
lõppemisel tuleb kõik ajutised ehitised, rajatised ja teed lammutada või ülesse kaevata ning tekkiv
materjal ära vedada selleks ettenähtud kohta Kasvumulla koorimisel tuleb see ladustada etteantud
kohta ja kasutada hilisemal haljastamisel.
Täiendavate reostuskollete avastamisel tuleb koheselt kasutusele võtta vastavad töövõtted ja -meet-
med selleks tegevusluba omava firma poolt. Tööde lõppemisel tuleb kohalikule oma-valitsusele
esitada jäätmeõiend ehitusjäätmete käitlemise kohta.
3.6.9 Tervisekaitse.
Täidetakse Eesti Vabariigis kehtivaid tervisekaitse norme. :
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
26 //35
„Rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus“. Riigikogu seadus,
vastu võetud 17.02.2011
“Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid” Sotsiaalministri määrus nr 42,vastu võetud 04.03.2002 .
Kõik kasutatavad tooted ja materjalid peavad olema Tervisekaitseinspektsiooni kasutus-
ohutuse nõuetele ja vastavad. Vabariigi Valitsuse 1996.a. määrusega 230 kinnitatud
„Ehitusmaterjalide ja –toodete nõuetele vastavuse tõendamine“ nõuetele.
Tööde teostamisel tuleb juhinduda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (ET1 0111-0685).
Hoone lammutamisel esineb minimaalsel määral materjale (näiteks asbesti).ega aineid, mis võivad
kahjustada inimeste tervist.
4. INSENERTEHNILISED VÕRGUD
Käesolevas alapunktis on esitatud seletuskiri tehnovõrkude kohta eelprojekti mahus.
Vastavalt EV seadustele ja määrustele on eelprojekt ehitusprojekti esimene kõiki projekti osi
sisaldav staadium, mis koosneb seletuskirjast ja joonistest ning on vajalik kooskõlastamiseks, ehi-
tusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks. Eelprojekt sisaldab kogu olulise infor-
matsiooni, mille alusel on võimalik küsida hoone üldehituse ligikaudset hinnapakkumist. Eelpro-
jekti alusel hakatakse koostama eriosade projekte. Põhiprojekti alusel saab koostada ehitise eel-
arvelise maksumuse ja saab hakata korraldama ehitushanget. Eesti Vabariigis on füüsiline ehituste-
gevus lubatud ainult ja ainult ehitusprojekti tööprojekti staadiumi alusel. Praktikas piisab ka kahest
esimesest staadiumist, sellise mahuga ehitise puhul
Kõikidele insenertehniliste võrkude lahendustele nagu veevarustus- ja kanalisatsioon; küte-ja
ventilatsioon; elekter-ja nõrkvool jms. koostada ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastava
kutsetunnistusega eraisiku või firma poolt, kes omab selleks Majandustegevuse Registris vastavat
märget ja kelle töötajate koosseisus on vastava kutsetunnistusega eraisik.
4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
4.1.1 Üldist
Vesi saadakse olemasolevast salvkaevust ja reoveed juhitakse rajatavasse reoveemahutisse.
Heitvee juhtimisel peavad olema täidetud Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001 määruses nr 171 “Kanali-
satsiooniehitiste veekaitsenõuded” ning “Veeseaduses” sätestatud nõuded.
Hoonesiseste tehno-süsteemide kasutusiga -20a.
4.1.2 Lähteandmed
Projekti koostamisel on aluseks Põlva vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused.
4.1.3 Kasutatavad normid ja abimaterjalid :
Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud kooskõlas heast projekteerimistavast
ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud normdokumentatsioonist.
Kasutatud standardid, ehitusnormid ja juhendmaterjalid VK-süsteemide projekteerimisel:
Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
Standard EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded
Standard EVS 835:2014 Kinnistu veevärgi projekteerimine
Standard EVS 846:2013 Kinnistu kanalisatsiooni projekteerimine
Standard EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt
RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend
Siseministri määrus nr 17, 30.03.201 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ...”
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 54 Nõuded ehitusprojektile
Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr. 42“ Müra normtasemed elu- ja puhke-
alal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid
Olme- ja ehitusjäätmete käitlemisel lähtutakse Põlva valla jäätmehoolduseeskirjast.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
27 //35
4.1.4 Veevarustus.
Projekteeritav üksikelamu varustatakse joogiveega olemasolevast joogivee salvkaevust. Vett
vajatakse majandus-joogiveeks san. sõlmedes (tualett ja vannituba) ja kööginurgas. Ehitatakse välja
veetrass joogiveekaevust kuni projekteeritava hooneni. Kaevu paigaldatakse uputatav veeautomaat,
hoone veega varustamiseks. Projekteeritava kinnistutorustiku läbimõõt De32. Kõik survetorustikud
projekteeritakse plastiktorust, mis omavahel ühendatakse keevisõmblusega. Enne veemõõdusõlme
kasutatakse ainult keevisliitmikke. Veetorustikku paigaldamsel kinnitatakse torustiku külge asukoha
määramiseks min 1,5 mm2 .ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Sulgseadmetena kasutatakse ainult
valumalmist tooteid. Vaba veerõhk ühenduspunktis on minimaalselt 2,0bar. Tühjendusvõimalusega
maakraani kasutamisel kinnistu välistorustikul, enne tagasiöögiklappi õhutus ja tühjenduskraan.
Tagatud veekogus 0,3 m3/d.
4.1.4.1 Krundisiseste torustike ehitamine tuleb tellida vastavat tegevusluba omavalt ehitajalt. Torus-
tik ja kõik detailid peavad vastama PN10 surveklassile. Veetorustik viia hoonesse läbi kaitsehülsi.
Veetoru ühendada kinnistulasuva joogiveekaevuga veetoruga De32 PE PN10. Veetorustikule
näha ette elektrikeevisliited kuni hoone veesisestusel oleva kuulkraanini.
4.1.4.2 Projekteeritava üksikelamu majasisene veetorustik - põrandatesse ja seintesse paigaldatakse
AluPEX torud. Torud paigaldada põhiliselt põrandatesse: külm vesi pinnasesse ning soe vesi põ-
randa isolatsioonikihi sisse.
Kinnistu arvutuslik ööpäevane veevajadus normide EPN 18.2 lisa 4 alusel on 600l/d. Rajatud
veetorustikule teostada surveproov rõhuga 10 baari.
Vooluhulgad.
Vee vooluhulgad on arvestatud vastavalt veetarbimisnormidele:
-arvutuslik külma vee vooluhulk Qa=0,34l/s
-max veetarbimine Qmax=0,4l/s
-max ööpäevane vooluhulk Qd=0,60m³/d6
4.1.5 Soojavee süsteem: sooja vee saamine on ette nähtud õhk-vesi soojuspumba baasil. Paigalda-
takse inverteriga õhk- vesi soojuspump välisosaga F212 ja siseosga VVM320. Siseosal on sisseehi-
tatud tarbeveeboiler 180l.
4.1.6 Kastmisvee süsteem Hoonele on ette nähtud kastmiseks kasutada külmumiskindlad kastmis-
kraanid.
4.1.7 Kanalisatsioon
4.1.7.1 Kanalisatsiooni välisvõrgud
Projekteeritav üksikelamu asub tiheasustusalal, kuid jääb reovee-kogumisalalt välja. Kinnistu
asub kaitstud põhjaveega alal. Hoones tekkiv reovesi juhitakse ära min.10m3 kogumismahutis-
se, väljavedamiseks. Kogumismahuti ankurdada betoonplaadi külge vastavalt mahti passis antud
juhendi kohaselt. Tellida mahuti betoonplaadi külge ankurdamise tööjoonis. Mahuti ankurdamise
tööjoonist saab koostada peale mahuti tüübi välja valimist, mahuti passi järgi.
Kogumismahutite puhul on tõenäoliselt vaja teostada tihedamat tühjendamist. Põlva vallas
kehtib Põlva Vallavalitsuse 12.09.2018. a määrus nr 2-2/14 „Põlva valla reovee kohtkäitluse ja
äraveo eeskiri“, mis reguleerib Põlva valla haldusterritooriumil reovee kohtkäitluse planeerimist,
ehitamist, kasutamist ja hooldamist ning kogumismahutitest reovee äravedu ja selle transportimist
ühiskanalisatsiooni purgimiskohta.
4.1.7.2 Kanalisatsiooni sisevõrgud:
Kanalisatsiooni sisevõrk monteeritakse plasttorudest dn.32-110mm. Kogumistorustik paigal-
datakse põranda alla kaldega i=0,03-0,01 väljaviigu suunas. Sisevõrk varustatakse puhastustük-
kidega ja katusest väljaulatuva tuulutuspüstikuga. Tuulutuspüstik peab ulatuma üle katusepinna
vähemalt 0,8m.
4.1.8 Sademetevee kanalisatsioon.
Aastas sajab keskmiselt 550–800mm. Eestis ületab sademete hulk aurumise. Eesti asub klimaatili-
selt piirkonnas, kus sademed ei ole aasta lõikes ühtlaselt jaotunud. Sadevete äravool lahendada nii,
et sadeveed juhitaks hoone vundamendist ja soklist eemale. Hoone ümbruse vertikaalplaneerimisel
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
28 //35
näha ette selleks vajalikud pinnasekalded. Sadevete eemale juhtimisel hoonest tuleb pinnasekalded
anda suunaga hoonest eemale (ca 1.5m ulatuses).
Sademeveed kogutakse hoonelt vihmaveesüsteemiga. Maksimaalne sadevete hulk
projekteeritava hoone katustelt :
A×q20
Q= = 1,9 l/s
10000
A= Ca 235 m²
20
q = 80 l/s*ha
Loe ka p.2.3.4 „Vihmavee ärajuhtimise süsteemid“ .Sademetevee juhtimine reoveekanalisatsiooni
on rangelt keelatud. Sademetevee ja pinnasevee sattumine olmekanalisatsiooni (kui see peaks kuna-
gi piirkonnas välja ehitatama) peab olema välistatud. Joogiveekaevu, veetrassi ja reovee kogumis-
mahuti asukohta vaata jooniselt AR-4-02 „Asendiplaan”.
4.2 Küte ja ventilatsioon.
4.2.1 Kasutatavad normid ja abimaterjalid
a) Normdokumente kütte-, ventilatsiooni-, jahutuse- ning soojusvarustuse osas:
EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine
EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid
EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe. -
Projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu soojus-
likust mugavusest, valgustusest ja akustikast.
Töövõtt tehakse ametivõimude eeskirju ja häid ehitustööde kombeid järgides ning kasutades
esmaklassilisi materjale. Töövõtus järgitakse “Hoone tehnosüsteemide RYL 2002” (kütte-, ventilat-
siooni, üldised kvaliteedinõuded) esitatud kvaliteeditaset ja tööviise, kui projektis ei ole esitatud
muid nõudmisi. Hoonesiseste tehnosüsteemide kasutusiga -20a.
Projekteeritavat üksikelamut hakatakse kütma puuküttel katla abil, mis paigaldatakse katla-
ruumi (ruum pos.13, joonisel AR-5-02). Täiendavaks kütteks õhk-vesi soojuspump (paigaldatakse
samuti katlatuumi). Elutoas, hubasuse saavutamiseks soojustsalvestav ahi.
Paigaldatakse inverteriga õhk- vesi soojuspump välisosaga F212 ja siseosga VVM320.
Õhk-vesi soojuspumba välisosa paigaldada hoovivapoolsele katusealusele varjestatult s.t
katuse-aluse sellesse ossa, kuhu paigaldatakse õhk-soojuspumba välisosa, ehitada ette puitkilp (v.t
jooniseid AR-4-02 ” Asendiplaan” ja AR-5-01 “Esimese korruse plaan”. Soojuskandjaks on vesi.
Esimesel korrusel on põrandaküte. Soe vesi saadakse õhk-vesi soojuspumba või puuküttel katla
baasil. Tarbeveeboiler eraldi ja köetakse õhk-vesi soojuspumba või puuküttel katlaga.
Elutoas täiendavaks kütteks soojussalvestav kamin, hubasuse saavutamiseks.
Sisekliima parameetrid ruumides tagatakse järgmiste normatiivarvudega:
-arvutuslik välisõhutemperatuur -25° C
-sisetemperatuur talvel 21÷22° C
-sisetemperatuur suvel 22÷25° C
-kütte ja ventilatsiooni seadmete müratase <35 dB(A
Projekteeritavasse hoonesse on kavandatud soojustagastusega sundventilatsioon.
Õhuvahetus ja sisekliima parameetrid ruumides tagatakse järgmiste normatiivarvudega:
Välisõhu arvutuslikud parameetrid jahutusvõimsuste määramiseks:
-temperatuur T=+27°C
-suhteline niiskus j=50%
-soojussisaldus I= 55 kJ/kg
Õhuvahetus tüüpsemates ruumides on: l/s inim. l/s m²
Köök 20 l/s
Elutuba 0,5 . l/s m²
Magamistuba 0,7 . l/s m²
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
29 //35
WC 10 l/s inim
Vannituba 16 l/s inim
Ventilatsiooni- ja kütte seadmetega tagatakse järgmised sisekliima parameetrid ruumides:
-ruumiõhu temperatuur:
Toad +25°C (suvel)
-lubatud müratase ruumides:
Toad 35 dB (A)
Lubatud niiskus ruumides RH=50%/90%
Õhu maksimaalseks liikumiskiiruseks eluruumides on arvestatud 0,2 m/s ja CO2 sisaldus < 1000
ppm. Suhtelist niiskust hoones ei kontrollita.
Temperatuuri lubatav kõikumine ruumide lõikes talvel +/- 2°C; reguleerimine igas ruumis eraldi.
Jahutusega ruumides on võetud suviseks siseõhu arvu-tuslikuks temperatuuriks +24°C +/- 2°C.
Küttesüsteemide müra piirtase (A-korrigeeritud)
4.2.2 Soojusallikas
4.2.3 Soojuskoormused :
Objekti summaarsed soojuskoormused, kW (orienteeruvate näitajate järgi):
Süsteem Koormus, kW
Küte 4,7 kW
Ventilatsioon Elektrikalorifeerid
Soe tarbevesi Halupuudega kõetav katel. Täiendav n.t suvekuudel: õhk-vesisoojuspump.
Sooja tarbevee võimsus on arvestatud boileri mahule - nii küte kui ka soe tarbevesi. Automaatikaga
peab olema määratud prioriteetseks soe tarbevesi.
4.2.4 .Alternatiivsete soojusallikate kasutamine: puukütel katel+elutoas soojussalvestav kamin.
4.2.5 Soojusallika liik
Objekti soojusenergiaallikaks on halupuudel kõetav katel katlaruumis.
Täiendavaks kütteks õhk-vesi soojuspump.
Katlaruumi paigaldatavasse soojussõlme on ette nähtud järgmised süsteemid:
1.sooja tarbevee süsteem.
2. põrandakütte süsteem
Soojavee valmistamine toimub talvel halupuudel katla baasil ja suvel ning ka vajadusel talvel õhk-
vesi soojuspumba baasil.
Elutoas, hubasuse saavutamiseks halupuudel soojussalvestav kamin.
4.2.6 Tulekaitse
Tuletõkkepiiretest läbiminekud tuleb tihendada tuldtõkestava materjaliga, mis ei nõrgesta piirete
tulepüsivust.
4.2.7 Küte
4.2.7.1 Välispiirete soojusläbivused
Soojusvajaduste arvutamisel on lähtutud järgmistest piirdetarindite soojajuhtivustest (U arvudest):
Konstruktsioon Soojajuhtivus W/m2K Märkused
Sokkel 0,223 Joonis AR-6-02
Põrand pinnasel 0,17 Joonis AR-6-02
Välisõhuga kokku Puidust karkassi liistude kohal: Joonis AR-5-03
puutuvad seinad Baroc ja Roclate blokkidest seina U=0,23W/m2K.
Fibo plokkidest seina U=0,326W/m2K
Soojustuse kohal:
Baroc ja Roclate blokkidest seina U=0,11 W/m2K
Fibo plokkidest seina U=0,126W/m2K
Esimese korruse lagi Soojustuse kohal U=0,11 W/m2K.; Joonis AR-5-04
Lae tala kohal U=0,25W/m2K.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
30 //35
Aknad U=0,8 W/m2K.
Välisuksed
4.2.7.2 Üldised nõuded küttesüsteemi kvaliteedile
Süsteemi kirjeldus Soojuskandja arvutuslikud parameetrid sekundaarpoolel on järgmised:
1. sooja tarbevee kontuuris 55/5ºC
4.2.7.3 Tulekaitse
Tuletõkkepiiretest läbiminekud tuleb tihendada tuldtõkestava materjaliga, mis ei nõrgesta piirete
tulepüsivust.
Hoonele koostatakse küteprojekt eraldi tööna vastava kutsetunnistusega spetsialisti poolt
põhiprojekti staadiumis.
4.2.8 Ventilatsioon.
4.2.8.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus
Igasse ventileeritavasse ruumi tagatakse värske õhu juurdevool otse sissepuhkesüsteemist või siis
siirdõhuna.
Ventilatsiooni õhuhulgad valitakse vastavalt kehtivatele normidele.
Magamistuba- +21°C, 12 l/(s•inim) 0.7 l/(s•m2)
Kontor- +21°C, 12 l/(s•inim) 0.7 l/(s•m2)
Elutuba- +21°C, 12 l/(s•inim) 0.5 l/(s•m2)
Köök- +21°C, 20 l/(s•seade) 3.5 l/(s•m2)
Esik- +21°C, 0.35 l/(s•m2)
WC/Vannituba- +24°C, 16 l/(s•seade)
4.2.8.2 Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile
Ventilatsiooni sissepuhke/väljatõmbesüsteem varustatakse soojustagastiga. Soojustagasti puhul an-
takse läbi agregaadi väljatõmmatava õhu soojus üle sissepuhutavale õhule. Sellega vähendame soo-
jusenergia kulu. Soojustagastit ei kasutata ainult siis, kui seda pole tehniliselt võimalik või on ma-
janduslikult ebaotstarbekas.
Sund sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemide SFP (ventilaatori elektriline erivõimsus) ei
tohi olla üle 2,5 kW/m3/s. Sund väljatõmbesüsteemide SFP ei tohi olla üle 0,8 kW/m3/s.
Süsteemi vent.agregaadis kasutatakse õhufilter F7/F5. Ruumidesse sissepuhutav õhk puhastatakse
filtris F7, väljatõmmatav – F5. Antud vent. agregaadis õhk soojendatakse talvel küttekalorifeeris.
4.2.8.3 Ventilatsiooni kirjeldus
Objektile projekteeritakse mehaaniline sissepuhke–väljatõmbeventilatsioon ja mehaaniline välja-
tõmbeventilatsioon. Väljatõmbesüsteemide musta õhu väljavise teostatakse läbi välisrestide, mis
asuvad välisseinal. Ventilatsiooniagregaadid peavad olema varustatud vabalt programmeeritavate
või vabalt konfigureeritavate kontrolleritega.
4.2.8.4 Põhiseadmed ja materjalid:
Ventilatsiooniagregaadid
Vent.agregaat tellitakse täisautomaatikaga juhtpaneelide ja juhtkaablitega, võimalusega ühendada
hoone tsentraalsesse automaatika süsteemi. Vent. agregaadi juhtimine ja automaatika koostatakse ja
monteeritakse ventseadmete paigaldajate poolt (täpsustatakse automaatika projektis). Agregaati ju-
hitakse etteantud ajaprogrammi alusel. Ventilatsiooniagregaadil peab olema võimalus ruume, kui
neid ei kasutata ja ka öisel ajal, väiksema intensiivsusega ventileerida. Süsteemi vent. agregaatis ka-
sutatakse õhufilter F7/F5. Ruumidesse sissepuhutav õhk puhastatakse filtris F7, väljatõmmatav– F5.
Antud vent.agregaadis õhk soojendatakse talvel küttekalorifeeris. Süsteemid koosnevad vent. agre-
gaadist, õhutorustikest, mürasummutitest ja õhutorustike armatuurist.
Õhukanalid
Ventilatsioonitorustik monteeritakse tsingitud plekist ümara ristlõikega, vajadusel minnakse üle
ristkülikukujulisele. Õhukanalite toestus teostada vastavalt normidele. Torud viiakse vent.kambri-
test laiali ruumide lae all. Ventilatsiooni torud paigaldatakse kõikide ruumide lae alla kas ripplagede
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
31 //35
taha või lahtiselt. Õhutorude läbiviigud vent.kambri põrandast ja katuslagedest teostada terastorust
hülsist. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi tõsta ruumides normatiivselt lubatud mürataset 30dB, san.-
sõlmedes 40 dB. Ventsüsteemides aerodünaamilise müra vähendamiseks kasutatakse mürasum-
muteid ning vent. agregaat paigaldatakse vibroalusele.
Lõppelemendid
Üldvahetuslik väljatõmme kõikidest ruumidest toimub ülemisest tsoonist, sissepuhkeõhku antakse
samuti ülemisse tsooni. Sissepuhkeks, väljatõmbeks kasutatakse õhuhajuteid, reste ja plafoone.
Seadmete ja õhujaotajate valikul kasutatakse näiteks Lindabi, Fläkt Woodsi ja Haltoni tooteid. Õhu-
torustik, sissepuhe- ja väljatõmbe otsikud valitakse nii, et õhu liikumine neis ei tekita liigset müra.
Siirdõhurestid paigaldada ruumides ukse alumisse serva (300mm põrandast) või kasutada tuulu-
tatavaid lävepakke. Peale kõikide ventsüsteemide montaaži tuleb süsteemid mõõdistada, häälestada
ja seadistada
Isolatsioon
Õhuvõtutorud isoleeritakse kivivillast lamellmattidega LAM 100 mm paksuselt.
Reguleerklapid
Õhutorudele paigaldatakse reguleerimis- ja mõõtmisseadmed. Õhuhulkade reguleerimiseks
asetatakse projektis näidatud kohtadesse nt.IRIS-tüüpi reguleerimisklapid. Kantkanalite regulee-
rimisklapid on restsiibrid. Väljatõmbekanalitel võib väikeste õhuhulkade korral kasutada regulee-
rimiseks plafoone. Kõik reguleeritavad elemendid peavad olema varustatud fiksaatoritega, et juhus-
like häirete korral oleks võimalik taastada algseis.
Ventilatsioonikanalite puhastamine toimub plafoonide ja õhuhajutite ning puhastusluukide kaudu.
Õhutorudele paigaldatakse puhastusluugid vastavalt normidele. Kindlasti paigaldatakse puhastus-
luugid iga tulekaitseklapi juurde.
Õhuhaarded ja heitõhu väljavise
Süsteemide õhuvõtt toimub läbi välisseina, süsteemidel väljapuhe läbi katuse. Ventilaatoritega
väljatõmmatav õhk puhutakse üles/õue hajutamiseks. Hoone välisfassaadile jäävad
ventilatsioonisüsteemide elemendid (restid jne.) peavad olema värvitud arhitekti poolt ette antud
toonides –väikesemõõtmelised neljakandilised ventilatsioonirestid, tasapinnalised, värvitud seinaga
sama tooni.
Mürasummutus.
Ventilatsioonisüsteemid ei tohi tõsta ruumides normatiivselt lubatud mürataset. Vent.süsteemides
aerodünaamilise müra vähendamiseks kasutatakse mürasummuteid ning vent.agregaat paigaldatakse
vibroalusele. Tulekaitse Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada
tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest
või raskestisüttivatest materjalidest.
Hoonesse rajatavate tuletõkketsoonide piirid on näidatud projekti arhitektuurses osas. Õhutorude
läbimineku kohtadesse tuletõkkesektsiooni piiretest seintes paigaldatakse tulekaitseklapid, mis
omavad samasugust tulepüsivusklassi, mis tuletõkkesektsiooni piiregi. Kõigi tuletõkke klappide
juurde, samuti kohtadesse, kuhu võib koguneda tolmu ja kuhu ei pääse muud teed kaudu puhas-
tama, paigaldatakse puhastusluugid.
Õhutorude läbiminekul teisest tuletõkkesektsioonist õhutorud isoleeritakse kivivillast võrkmattidega
PV – 80 AVM vastavalt tuletõkke tarindite tulepüsivusastmel (nt. EI60-EI120). Tulekahju korral
ventilatsioonisüsteemid lülitatakse automaatselt välja, samaaegselt peab olema käsijuhtimise
võimalus.
Köögiseadmete kohtäratõmbetoru valmistatakse 1,2 mm plekist ja isoleeritakse kogu pikkuses
kivivillast võrkmattidega vastavalt tulepüsivusastmele EI60. Köögis isolatsioon kaetakse plekiga.
Kasutada tuletõkkeklappe, mis vastavad EI tingimustele.
Hoonele koostatakse ventilatsiooniprojekt eraldi tööna vastava kutsetunnistusega spetsialisti
poolt põhiprojekti staadiumis..
4.3 Jahutus
Vastavalt Tellija soovile ventilatsiooniõhu jahutust suvel ei toimu.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
32 //35
4.4 Erisüsteemid
Mehaaniline suitsueemaldus ei ole objektile ette nähtud. Suitsueemaldus ruumidest toimub akende,
luukide ja uste kaudu.
Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat.
KV süsteemide elementide tööea määrab tootja.
4.5 Elekter ja nõrkvool
Projekteeritav hoone ühendada elektrivõrku kinnistu piiril asuva liitumispunkti kaudu.
Olemasoleva üksikelamu asukohale ehitatava uusehitise/üksikelamu ehitamisel säilib olemasolev
ühendus. Kinnistu omanikul on kehtiv liitumisleping, mis on sõlmitud omaniku Irena Viitamehe ja
Eesti Energia vahel. Eesti Energia (reg.nr 10421629 ) on sõlminud kinnistu omanikuga elektriener-
gia müügilepingu nr 3048350480. 01.09.2019.a v,t käesoleva töö koosseisu lisatud dokument
OJAVERE_EP-AR-1-02_elektry-myygy-lepyng.
Elektripaigaldise ehitusel tuleb arvesse võtta kehtivaid normdokumente, eeskirju ja standardeid,
millest olulisemad:
Ehitusseadustik
Seadme ohutuse seadus
EVS-EN 61140 “Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele, Kaitse elektrilöögi eest”
EVS-HD 60364 “Ehitise elektripaigaldised”; “Madalpingelised elektripaigaldised”
EVS-EN 60529 “Ümbristega tagatavad kaitseastmed
EVS-EN 60439 “Madalpingelised aparaadikoosted”
EVS-EN 61140 ja EVS-IEC60364. Maandus ja potentsiaaliühtlustus
EVS-EN 60529:2001 “Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)”
Kasutatud elektrimaterjalide, abimaterjalide ja -vahendite valmistajafirmade valik on vaba. Kasuta-
tavad materjalid ja seadmed peavad omama valmistajapoolset sertifikaati, et neid võiks kasutada
antud keskkonnas ja tingimustel. Kõik kasutatud elektriseadmed peavad omama märget (CE, IEC
jne.) ning omama Eesti elektrikontrollikeskuse sertifikaati. Kasutatavate elektriseadmete kaitseaste
peab vastama paigaldustingimuse nõuetele. Kui paigaldatavad seadmed vajavad täiendavalt
kasutamisjuhendeid, koostab ja komplekteerib need töövõtja
Jaotuskeskuse uksel peab olema kehtiv elektriskeem ja iga seadme kohta vajalikud tähistussildid
identifitseerimiseks.
Elektripaigaldise maandamiseks kasutada pinnasesse paigaldatavaid varrasmaandureid. Maandus-
juht ühendada maanduriga maandusklambri abil.
Väljaspool pinnast peab maandusjuht olema nähtav ja tähistatud kolla- rohelise tunnusvärviga.
Maandustakistus peab olema alla 30oomi.
Ohtlike pingeerinevuste vältimiseks ehitatakse hoonele potentsiaaliühtlustus. Elamusse sisenevad
kõik insenertehniliste võrkude metallkonstruktsioonid koos antenni- ja sideseadmetega ühendatakse
galvaanilisel teel. Elamu potentsiaaliühtlustuslati abil ühendatakse kokku peakaitsejuht, elamu
metalltarindid ning elamusse sisenevad ja väljuvad torustikud. Potentsiaaliühtlustusjuhi ristlõige on
vähemalt 6mm² (Cu) ja see on märgistatud kolla-rohelise tunnusvärviga.
Hoonele koostatakse elektriprojekt eraldi tööna vastava kutsetunnistusega spetsialisti poolt
põhiprojekti staadiumis.
5. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
Ehitustööde käigus on juhinduda kogumikus Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL 2000 too-
dud nõuetest materjalide ja toodete paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje ja tervisekaitse nõuetest.
Ehitustöödel juhinduti Vabariigi Valitsuse 08.12.1999.a. Määrusest nr. 37 (RT 1999, 94. 838).Ehitus
töövõtja peab tagama, et enne ehituse alustamist koostatakse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama:
-abinõusid, mida sellel objektil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks;
-töötajate olmelist teenindamist;
-abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet;
-erimeetmeid ohtlike tööde kohta
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
33 //35
6.KESKKONNAKAITSE
Hoone rajamisega ja ekspluateerimisega ei kaasne keskonnaohtu ja ohtlikke keskkonnajäätmeid.
Ehitusettevõtja vastutab ehitutööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle
ümbruses kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste ja määrustega.
Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse ja ladustada konteineritesse. Ehitusaegsed jäätmed la-
dustatakse ehitusjäätmete ladustamisega tegelevas jäätmekäitlus ettevõttes vastavalt kohaliku
omavalitsuse jäätme -hooldus eeskirjale.
Ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirjast.
Sorteeritud jäätmete kogumiseks on ette nähtud konteinerid, mis paigaldatakse selleks ette nähtud
betoonalusele. Prügi regulaarseks äraveoks sõlmitakse vastavat litsentsi omava firmaga leping.
Jäätmete konteinerid tühjendatakse sõlmitava jäätmeveolepingu alusel vastavalt vajadusele
(täituvusele).
Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale on jäätmevaldajatel-käitlusettevõtetel ja territooriumi
haldajatel kohustus säilitada 2 aastat dokumente, mis tõestavad jäätmete nõuetekohast kogumist ja
üleandmist.
6.1 Keskkonnakaitsemeetmed
Töövõtja peab puhastama ehitusplatsi, viima ära suured kivid ja prahi, riisuma üle ja siluma
platsi ning andma töö üle puhtalt ja lõpetatult. Kasvualuseks kasutada toiteainerikast kasvumulda.
Kasvualus ei tohi sisaldada ehitusprahti, kive ega muid kahjulikke lisandeid. Kasvualus peab vasta-
ma nii koostiselt kui ka struktuurilt kasutusotstarbele ja kasvutingimustele. Pinnas peab olema sel
määral tihendatud, et ei tekiks vajumisi ja vee kogumise lohkusid. Haljasalal taastada kasvumulla
kiht (15 cm), tasandada ja haljastada.
Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalselt. Kõik väljaspool ehitusala kasvavad elujõu-
lised puud säilitatakse ja korrastatakse, haiged ja madalaväärtuslikud isendid asendatakse uutega.
Tekkivad jäätmed kogub omanik krundil paigaldavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedamiseks
tuleb omanikel sõlmida leping prügiveo firmaga. Üleliigne muld veetakse välja Tellija poolt määra-
tud kohta. Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil. Ehitustööd teostada head ehitustava
järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus
kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate müra ja vibratsioon ei
tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kaevetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid, olemasolevate
kommunikatsioonide valdajate või hooldajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid nõudeid.
Trassi kaevisele lähemal, kui 5m asuvate puude tüved tuleb katta laudisega ja lähemal, kui 2m
puudele, tuleb kaevandada käsitsi.
Hoone energia- ja veekulude vähendamiseks kasutada valamute segistitena vee- ja energiasäästu-
tehnikaga segisteid. Nimetatud segistite avatud tavaasend tagab piisava veenivoo ja temperatuuri
nõude- ja kätepesuks. Maksimaalse veehulga või temperatuuri saamiseks tõstetakse või pööratakse
segisti kahva piirajast edasi. WC-pottide loputuskastid valida säästuloputusega (6 ja 3 liitrit). Sani-
taarseadmete, torustike ja materjalide valikul eelistada firmasid, millistel on keskkonnasõbralik
tootmine ja millistel on läbimõeldud ning toimiv amortiseerunud toodangu ümbertöötlemise või
taaskasutuse programm
7. TERVISEKAITSE
Tervisele ohtlikke tegevusi pole krundile projekteeritud. Täidetakse Eesti Vabariigis kehtivaid
tervisekaitse norme. :
„Rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus“. Riigikogu seadus,
vastu võetud 17.02.2011
“Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid” Sotsiaalministri määrus nr 42,vastu võetud 04.03.2002 .
Kõik ehituses kasutatavad tooted ja materjalid peavad olema Tervisekaitseinspektsiooni
kasutus-ohutuse nõuetele ja vastavad. Vabariigi Valitsuse 1996.a. määrusega 230 ( RT I
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
34 //35
1996, 70,1209 1997 61, 1209 ) kinnitatud „Ehitusmaterjalide ja –toodete nõuetele vastavuse
tõendamine“ nõuetele.
Tööde teostamisel tuleb juhinduda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (ET1 0111-0685).
Ehitamisel ja hoone ekspluatatsioonil ei kasutata materjale ega aineid, mis võivad kahjustada
inimeste tervist (näiteks asbesti).Kõik materjalid ja seadmed peavad olema terved ja kvaliteetsed ja
vastama kehtivaile normidele ja standarditele. Reoveed juhitakse Tartu linna kanalisatsioonvõrku.
8. ENERGIATARBIMISEST
8.1 Üldist
Energiamärgis näitab hoone energiatarbimist kütmisele, jahutusele, vee soojendamisele, ventilat-
sioonile ja valgustusele.
Energiatõhususe arvutamisel lähtutakse Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest nr63,
11.12.2018 «Hoone energiatõhususe miinimumnõuded». Mida kõrgem on energiatõhususe klass
(A-st kuni G-ni), seda väiksemad on energiaarved. Energiaarvutusel põhinev energiamärgis lisatud
kausta (v.t dok. OJAVERE_EP_AR-9-05_energyamargys).
8.2 Hoone suletud netopind 129,3m2
8.3 Energiarvutuste lähteandmed:
8.3.1Arvutustsoonide arv:
8.3.2 Küttesüsteemi tüüp:
-soojuse tootmine ja kütus Lokaalne: Halupuudel kõetav katel.
Soojustsalvestav ahi.
Täiendav küte: õhk-vesisoojuspump
-soojuse jaotamine tsentraalne: põrandaküte
8.3.3 Ventilatsioonisüsteem: Sundventilatsioon soojustagastiga
8.3.4 Jahutussüsteem: ei ole
8.3.5 Õhulekkearvu väärtuse allikas:
Majandus- ja taristusministri määruse nr 58, redaktsioon 18.01.2019, jõustunud 21.01.2019.
8.3.6 Joonsoojusläbivuse väärtuse allikas:
Kredex “Piidetarindite liitekohtade joonsoojusläbivus kataloog“ TTÜ 2017“
Liitekohtade joonkülmasildade väärtused on kirjas "Energiamärgise lähteandmetes tulbas "Soojuskadu
läbi joon- ja punktsoojusläbivuse"
8.3.7 Välispiirete soojusläbivused (U-arvud)
Konstruktsioon Soojajuhtivus W/m2K
Sokkel 0,223 W/m2K
Põrand pinnasel 0,17 W/m2K
Välisõhuga kokku Puidust karkassi liistude kohal:
puutuvad seinad Baroc ja Roclate blokkidest seina U=0,23W/m2K.
Fibo plokkidest seina U=0,326W/m2K
Soojustuse kohal:
Baroc ja Roclate blokkidest seina U=0,11 W/m2K
Fibo plokkidest seina U=0,126W/m2K
Esimese korruse lagi Soojustuse kohal U=0,11 W/m2K.;
Lae tala kohal U=0,25W/m2K.
Aknad U=0,8 W/m2K.
8.3.8 Lokaalse tastusvenergiasüsteemid (n.t päiksepaneelid) puuduvad.
8.3.9 Elamu ventilatsiooniagregaadi soojusvaheti kasutegur 80%
8.3.10 Hoone energiamärgis: klass B.
8.3.11 Ehitusloa taotlemisel väljastatakse elamule energiamärgis.
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Ojavere; Tännasilma küla; Põlva Vald; Põlva maakond
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ÜKISKELAMU (ehitusregistri koodiga 12082978) LAMMUTUSPROJEKT. EELPROJEKT.
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS.
Dokument: OJAVERE_EP_AR-3-03_seletuskyry
35 //35
9.KOORDINAADID 10. SISSEPÄÄSUPUNKT
6436674.738 677394.420 6436673.524 677402.256
6436685.367 677398.288
6436680.224 677412.416
6436669.58 677408.593
Koostas:
Arhitekt/ehitusprojekti autor: Kaie Moorast / / allkirjastatud digitaalselt.
Insener/arhitekt.
Vastutav spetsialist: Kert Kits / / allkirjastatud digitaalselt.
Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase 7
OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. T -02/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001,
Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt
K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7
Põlva Vallavalitsus Teie 06.05.2020
[email protected]
Kesk 15 Meie 18.05.2020 nr 15-2/20/22154-2
Põlva vald, 63308, Põlva, Põlva
maakond
Nõusolek Põlva vallas Tännassilma külas
Ojavere kinnistul riigitee kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest kõrvale
kaldumiseks
Olete esitanud meile nõusoleku saamiseks Põlva maakonnas Põlva vallas Tännassilma külas
riigitee nr 18151 Meemaste - Tännassilma km 3,957-4,030 kaitsevööndis paiknevale Ojavere
kinnistule (katastritunnusega 62101:001:0067) kavandatava üksikelamu projekti. Projekteeritav
elamu paikneb riigitee kaitsevööndis olemasoleva elamu asukohas (olemasolev elamu
lammutatakse).
Oleme oma 17.02.2020 kirjaga nr 15-2/20/7482-2 väljastanud märkused projekteerimistingimuste
eelnõule. Esitatud projektis on valdavalt arvestatud meie märkustega; punktides nr 1 ja nr 6
kirjeldatud märkustega on arvestatud osaliselt ning punktides nr 2 ja nr 8 toodud märkusi ei ole
arvesse võetud. Vaatamata nimetatud puudustele on võimalik hinnata kavandatava lahenduse mõju
riigiteele.
Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2
tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt Arhitektuuribüroo AjaK OÜ tööle nr T-02/20
„Üksikelamu ehitusprojekt. Üksikelamu (ehitusregistri koodiga 12082978) lammutusprojekt.
Eelprojekt.“ tingimusel, et projekti seletuskirja lisatakse selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on
projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta endale kohustusi
liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas
märkiga, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
Juhime tähelepanu, et projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:
1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed
või selle korrakohast kasutamist.
2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu
ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud
nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.
3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.
Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne
riigiteele sõitmist.
Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. OJAVERE_EP_AR-3-01_seletuskyry
2. OJAVERE_EP_AR-4-02_asend
Tuuli Tsahkna
58073001
[email protected]
2 (2)