Digitaalne originaaldokument
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
1173
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud ja videosilla vahendusel Tallinna
notar Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kaheksateistkümnendal mail
kahe tuhande kahekümnendal aastal (18.05.2020.a.) ning selles notariaalaktis osalejad
on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood
46806062737, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht
notariaalakti tõestamise hetkel on Narva mnt 5, Tallinn (Omaniku esindaja esindusõiguse on
notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ja käesolevas
lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti
tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
AS YIT Eesti, registrikood 10093801, asukoht Pärnu mnt 102b, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb registrikaardile
kantud juhatuse liige Margus Põim, isikukood 35903240277, kelle isikusamasus on
tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja videosilla vahendusel, kes kinnitab, et tema asukoht
notariaalakti tõestamise hetkel on Pärnu mnt 102b, Tallinn (Õigustatud isiku esindaja
esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud ja registriandmed on kontrollitud
notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki
alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks on aadressil 11330 Järveküla-Jüri tee, Peetri alevik, Rae vald,
Harju maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega.
1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 3617050 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
65301:001:0594, pindala 56586 m², aadress 11330 Järveküla-Jüri tee, Peetri alevik,
Rae vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on
tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1
1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
2) Isiklik kasutusõigus Rae vald kasuks. Tähtajatu ja tasuta kasutusõigus avalikes
huvides jalgratta- ja jalgtee rajamiseks, omamiseks, hooldamiseks vastavalt
03.11.2016 lepingu punktile 3.1.6. ja lepingu lisaks olevatele plaanidele nr 9 kuni 13.
3.11.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.11.2016. Kohtunikuabi Eva
Nemvalts.
3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus
elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses tasu eest vastavalt
seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt 14.12.2016 lepingu
punktidele kolm üks (3.1.) kuni kolm kaks (3.2.), kolm üheksa (3.9.), kolm kolmteist
(3.13.) kuni kolm neliteist (3.14.) ja neli (4) ning lepingu lisaks olevale plaanile IX.
14.12.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 19.12.2016. Kohtunikuabi Silvia
Sauväli.
4) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik
kasutusõigus vastavalt 02.03.2017 lepingu punktidele kolm üks (3.1.), kolm kaks
(3.2.) ja neli (4) ning lepingu lisaks nr kaks (2) olevale plaanile. 2.03.2017
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 8.03.2017. Kohtunikuabi Ilona Kirm.
5) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Aktsiaselts ELVESO
(registrikood 10096975) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus veetorustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt
22.03.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6) ja neli
(4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 22.03.2018. a lepingu lisaks nr 2 oleval
plaanil. 22.03.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.03.2018. Kohtunikuabi
Tiiu Karu.
6) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu
isiklik kasutusõigus vastavalt 22.03.2018. a sõlmitud lepingu punktile kolm neli (3.4)
kuni kolm kuus (3.6), neli (4) ja viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
22.03.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.03.2018. Kohtunikuabi Tiiu
Karu.
7) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 4.09.2019 Pro Ehitus OÜ (registrikood 12916552)
kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne isiklik kasutusõigus õhuliini ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse
tagamise eesmärgil vastavalt 05.09.2018 sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli
(4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 05.09.2018 lepingu lisaks oleval plaanil.
5.09.2018 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 11.09.2018. Kohtunikuabi Mare
Tomingas.
8) Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus veetorustiku
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 09.01.2019. a sõlmitud
lepingu punktidele 3 ja 4. Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 09.01.2019. a
lepingu lisaks oleval plaanil. 9.01.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud
16.01.2019. Kohtunikuabi Tiina Kullamä.
9) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu
isiklik kasutusõigus vastavalt 27.02.2019. a sõlmitud lepingu punktile kolm seitse
2
(3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
27.02.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.03.2019. Kohtunikuabi Anneli
Luur.
10) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Aktsiaselts ELVESO
(registrikood 10096975) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik
kasutusõigus veetorustiku paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimise eesmärgil vastavalt 19.09.2019.a
sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3 ja 4.1 ning lepingu lisaks olevale plaanile.
19.09.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.09.2019. Kohtunikuabi Ester
Kärtner.
11) Isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitise
maakaabelliini ja toru paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 23.01.2020.a
sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3, 4.1 ja 5 ning lepingu lisadeks nr 1 olevatele
plaanidele. 23.01.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.01.2020.
Kohtunikuabi Hele Olli.
12) Isiklik kasutusõigus Tele2 Eesti Aktsiaselts (registrikood 10069046) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
sidekanalisatsiooni paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 30.01.2020.a
sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3 ja 4.1 ning lepingu lisaks olevale plaanile.
30.01.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.02.2020. Kohtunikuabi Helle
Eduvald.
13) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. AÕS § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu isiklik
kasutusõigus elektri maakaabelliini majandamiseks viitega 19.02.2020 lepingu
punktile 6.4 ja lepingu lisaks olevale plaanile nr 4. 19.02.2020 kinnistamisavalduse
alusel sisse kantud 25.02.2020. Kohtunikuabi Ülle Juhanson.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(18.05.2020).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu
kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised
ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme
riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja
kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
220558382 kanalisatsioonitorustik, pumpla 557 kasutusel vallasasi
220558400 külmaveetorustik 613 kasutusel vallasasi
220574243 elektri maakaabelliin 25 kasutusel vallasasi
220600322 sõidu- ja kergliiklusteed 48099 kasutusel kinnisasi
sade- ja pinnasevete
220600502 487 kasutusel kinnisasi
kanalisatsioonirajatised
220600577 elektrimaakaabelliin 1002 kasutusel vallasasi
220600591 tänavavalgustus 1725 kasutusel kinnisasi
220600599 sidekaabelliin 1500 kasutusel kinnisasi
220607236 elektrimaakaabelliini 106,4 kasutusel vallasasi
220614756 külmaveetorustik 16888 kasutusel vallasasi
220614758 kanalisatsioonitorustik 16888 kasutusel vallasasi
3
220614720 elektrimaakaabelliin 64,4 kasutusel vallasasi
Elisa Eesti AS valguskaabli
220690997 191,4 kasutusel kinnisasi
LÕIK 2
Niidu, Reti, Kindluse tee
220712671 288 kasutusel kinnisasi
vaheline veetorustik
Uusmaa tee asfaltbetoonkattega
220715527 3270 ehitusluba antud kinnisasi
sõidutee
220741613 Jalg- ja jalgrattatee 3575 ehitamisel kinnisasi
220741621 Välisvalgustus ehitamisel kinnisasi
220765663 Sidekanalisatsioon 27 ehitamisel kinnisasi
220836342 Ühisveevärl kasutusel kinnisasi
220836379 Tee kasutusel kinnisasi
220827164 Sidekanalisatsioon 45 kasutusel kinnisasi
221267045 Veetorustik ehitamisel kinnisasi
221267210 Teed 33641,6 ehitamisel kinnisasi
221299104 veetorustik 250 ehitamisel kinnisasi
Vana-Tartu mnt 18A
221311655 18,5 ehitamisel kinnisasi
sideühendus
Sõidutee, kergliiklustee ja
221318503 8326 ehitamisel kinnisasi
tänavavalgustus
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas elektripaigaldise kaitsevööndid,
gaasipaigaldise kaitsevööndid, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vööndid, sideehitise
kaitsevööndid, avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, muinsuskaitseala või
kinnismälestise kaitsevöönd (ulatus: 1256 m²; nähtus: kinnismälestis (Kultusekivi)),
geodeetilise märgi kaitsevöönd, muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd
(ulatus: 1835 m²; nähtus: kinnismälestis (Kultusekivi „Nõiakivi“)), veehaarde
sanitaarkaitseala, tee avalik kasutus, tiheasustusala (Rae valla üldplaneering)), mida
täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud
tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise
andmebaasi kohaselt asuvad lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel järgmised
kinnismälestised (14.10.1998.a. arvele võetud ehitismälestised („Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ Kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 20 (RTL 1998, 259/260, 1059)):
1.7.1. Kultusekivi (registri nr 18825);
1.7.2. Kultusekivi „Nõiakivi“ (registri nr 18734).
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, lepingu eset ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole
Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti kood KV67393) ning
4
selle suhtes on sõlmitud mitmed kasutuslepingud.
2.1.4. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.5. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise
suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata
muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid
käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.
2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 96
lõike 2 punktis 2 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr
16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi
nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks
vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise
ehitamiseks.
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemele isikliku
kasutusõiguse seadmine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 07.04.2020.a.
käskkirjaga nr 1-2/20/297.
2.1.11. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a.
käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Marika Rei asendaja Kersti Paeveer poolt
31.10.2019.a. registri nr 2518 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja
piisavad volitused sõlmida käesolev leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega
ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste
täitmiseks.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.2.2. Õigustatud isik on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei
kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning
äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega
saneerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.
2.2.4. Tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud
ega tema volitusi tühistatud ja vajadusel neid on nõuetekohaselt pikendatud, ning ei
esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping, ja
tal on kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed
otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks, sealhulgas käesoleva lepingu sõlmimine ei
välju Õigustatud isiku igapäevase majandustegevuse raamest.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Käesoleva lepingu projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt
5
kooskõlastamiseks saadetud ja nad on jõudnud käesoleva lepingu projektiga
põhjalikult tutvuda.
2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmisega ei
kahjustata punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega
soodustatud isikute huve.
2.3.3. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaani, millel on näha kasutusõiguse ala.
2.3.4. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga tutvunud ning on
teadlikud selle sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks
olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele tähtajatu isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus
omada lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise
ja talumise eesmärgil sideehitist (sidekaabelliin), kasutada sideehitist sihipäraselt ning
samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud sideehitise ehitamiseks, omamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille
paiknemine on käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil tähistatud roosa viirutatud alana
(eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.3.1. Isikliku kasutusõiguse ala suurus on 54 m2. Kasutustasu bilansilise jääkmaksumuse
põhjal arvutatuna on 0,11 eurot aastas (bilansiline jääkmaksumus 422,52 eurot/ha x
0,0054 ha x 5%); maa maksustamishinna põhjal arvutatuna on 0,02 eurot aastas
(maksustamishind 64 eurot/ha x 0,0054 ha x 5%).
3.3.2. Jätta kasutustasu määramata, kuna aasta tasu on alla kümne euro. Tuginetud on
Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 määruse nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku
väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ § 8 lõikele
3 koosmõjus riigivaraseaduse § 181 lg 2 punktidega 2 ja 4.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele seatav isiklik
kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse
nr 3617050 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja
Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning
kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on
mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks.
4.1.2. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse
alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3)
päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse
korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme
igakordsele omanikule.
4.1.3. Pärast kasutusõiguse alal teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul
6
lepingu eseme endise seisundi.
4.1.4. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti
nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate
õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.
4.1.5. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja
jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.
Muud kokkulepped
4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tähtajatu.
4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi
hooldetöid (sealhulgas teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja
peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid.
4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.
4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.9. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Edites OÜ poolt
koostatud projektile nr 1744 „Hansa tee 1, 2, 4, 8 ja 10 elektri- ja sidevarustus ning
välisvalgustuse ehitusprojekti koostamine. Köide II: Sidevarustus.“
4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et
vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva
lepingu lisaks oleval plaanil näidatud tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle
kinnistutele, kus käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil näidatud tehnovõrku ei asu.
4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
4.12. Notariaalse lepingu sõlmimisega loetakse lõppenuks eelnevalt samal eesmärgil
sõlmitud tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise võlaõiguslik kokkulepe.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
7
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
3617050 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158
järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus AS YIT Eesti (registrikood 10093801)
kasuks sideehitise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul
viisil ekspluateerimise eesmärgil vastavalt 18.05.2020.a. sõlmitud lepingu
punktidele kolm (3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks
olevale plaanile.
6. OSALEJATE KONTAKTANDMED
6.1. Omaniku esindaja: Maanteeamet, asukoht Teelise tn 4, Tallinn, telefon +3726119300,
e-post
[email protected].
6.2. Õigustatud isik: AS YIT Eesti, asukoht Pärnu mnt 102b, Tallinn, telefon
+3726652100, +3726652200, e-post
[email protected].
6.3. Osalejad lepivad kokku, et punktides kuus üks (6.1) ja kuus kaks (6.2) esitatud
andmete muutumisest kohustuvad nad teineteist kirjalikult informeerima.
7. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
7.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.
7.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses
notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist
tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri
asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.
7.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee
(minu asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid)
juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse
tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud
ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
7.4. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada käesoleva lepingu ühe kinnitatud
ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale
kolme (3) tööpäeva jooksul.
8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
8.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
8
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3. Osaleja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest
Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase
maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad
loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument
on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti
tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu
lisana. Notariaalaktile lisatud plaan esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, see kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30
eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu
seadus § 2 lg 2.1).
Notari tasu kokku 58,30 eurot.
Käibemaks 11,66 eurot.
Kokku 69,96 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel
Omaniku esindaja Lii Lember allkirjastatud digitaalselt
Õigustatud isiku esindaja Margus Põim allkirjastatud digitaalselt
Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt
9
LISA
NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste
vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste
ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse
teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi,
samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte
kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel
jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul
kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt
kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade
ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud
kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks
on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama
vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle
kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja
suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus
määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul
teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või
koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise
või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning
servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui
seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul
on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat
kinnisasja.
7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal
maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või
kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on
teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine
ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid
kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja
koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht,
tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,
vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava
kinnisasja omaniku huve.
8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega
kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju
tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte
mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
10
10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik
avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -
rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping
lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele
pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
(11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku
teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus
või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja
kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle
kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust
või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi
tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu
ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu
või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse
eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -
rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud
suuruses ja korras.
12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5
protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe
katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava
tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem
kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub
katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud
käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema
osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse
sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud
suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude
hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on
rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on
talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda:
1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult
samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja
kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti
andmetest.
13. Vastavalt ehitusseadustiku § 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist
ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
Sideehitisena käsitletakse sama seaduse 10. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise
kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-,
niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada
tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning
põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti
või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada
veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada
veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise
kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või
ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada
11
löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja
mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal
sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.
14. Vastavalt ehitusseadustiku § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise asukoht
maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või
sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt
eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada.
15. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015 välja antud määrusele nr 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“
on sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest
või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega
raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad
mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2)
siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise
keskjoonest.
16. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või
nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega
koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti
lahutamatu lisana
12