Maanteeamet
[email protected]
kuupäev digiallkirjas nr 8-8/3768-4
Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine
ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmisest informeerimine
Edastame Teile lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 35 lõikest 6 teate Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu
koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmisest.
Detailplaneering algatati ja KSH jäeti algatamata Rae Vallavalitsuse 12. mai 2020
korraldusega nr 683.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harjumaal Rae vallas Kurna külas asuvast
Saire kinnistust (registriosa 15946350; katastritunnus 65301:001:3122; suurus 54,18
ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) välja jagada ärimaa ja üldkasutatava maa
sihtotstarbega krundid, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused ning lahendada
juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 24 ha.
KSH jäeti algatamata, sest detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga
kaasnevaid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne
eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus,
jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud
tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei
sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.
Keskkonnakaitse tingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõige
1 punktide 8 ja 12 kohaselt planeerimismenetluse käigus.
Korralduses ning korralduse lisades 1 ja 2 toodu osas on oma seisukohad andnud
Keskkonnaamet ja Maanteeamet ja Põllumajandusamet kelle seisukohtadest tulenevalt
on korraldust ning korralduse lisasid vastavalt täiendatud.
Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja on
Rae Vallavalitsus (aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa).
Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto
Jüri alevik, 75301 HARJUMAA Faks 605 6770 EE902200001120122757
Registrikood 75026106 E-post
[email protected] Swedbank
Detailplaneeringu menetlust puudutava informatsiooniga ja dokumentidega on võimalik
tutvuda Rae valla GIS-süsteemi planeeringute rakenduses https://map.rae.ee/.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Põldmäe
abivallavanem
Lisa: Rae Vallavalitsuse 12. mai 2020 korraldus nr 683.asice
Sama: Keskkonnaamet,
[email protected]
Põllumajandusamet,
[email protected]
Pille Vals, 5559 6795
[email protected]
KORRALDUS
Jüri 12. mai 2020 nr 683
Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on
Harjumaal Rae vallas Kurna külas asuvast Saire kinnistust (registriosa 15946350;
katastritunnus 65301:001:3122; suurus 54,18 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa)
välja jagada ärimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundid, määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused ning lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega
varustamine ja haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 24 ha.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013
otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbeks on määratud ärimaa.
Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja on
Rae Vallavalitsus (aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa).
Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi
negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi
kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon
või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju
ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist,
heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise
läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Keskkonnakaitse tingimustega
arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõige 1 punktide 8 ja 12 kohaselt
planeerimismenetluse käigus.
Korralduses ning korralduse lisades 1 ja 2 toodu osas on oma seisukohad andnud
Keskkonnaamet, Maanteeamet ja Põllumajandusamet, kelle seisukohtadest tulenevalt
on korraldust ning korralduse lisasid 1 ja 2 vastavalt täiendatud.
Arvestades eeltoodut ja lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1,
§ 30 lõike 1 punktist 4; planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1-4 ja 10, § 125 lõike 1
punktist 1, § 126, § 127 lõigetest 1 ja 2, § 128 lõigetest 1 ja 5-8; keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10 ja 22, § 33
lõike 2 punktist 4 ja lõigetest 3-6, § 35 lõigetest 3 ja 5-7; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 2, § 15 punktist 8; Rae
Vallavolikogu 01.11.2017 otsuse nr 14 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse
antud küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Rae Vallavalitsusele“
punktist 1; Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla
üldplaneeringust; Rae Vallavalitsuse planeerimise-, ehituse- ja keskkonnaameti
ettepanekust ning olles tutvunud korralduse lisaks olevate keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnangu ja detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtadega, Rae
Vallavalitsus annab
korralduse:
1. Algatada Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu koostamine
Harjumaal Rae vallas Kurna külas ligikaudu 24 ha suuruse ala planeerimiseks.
2. Jätta algatamata Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu elluviimisega
kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu koostamisel
tuleb arvestada korralduse lisa 1 peatükis 5 tooduga.
3. Kinnitada Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu koostamise
lähteseisukohad, mis kehtivad kuni 12. mai 2021, vastavalt korralduse lisale 2.
4. Korraldusega on võimalik tutvuda Rae valla kodulehel www.rae.ee ja tööpäevadel
Rae Vallavalitsuses aadressil Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa.
5. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rae
valla kodulehel.
6. Teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Harju Elu ja Rae Sõnumid ning
Keskkonnaametit, Maanteeametit, Põllumajandusametit ja teisi valitsusasutusi, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ning isikuid, kelle õigusi või
huve võib detailplaneering puudutada.
7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
8. Korralduse peale võib esitada Rae Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või
päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva
jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Sarik
vallavanem Martin Minn
vallasekretär
Lisa 1
KINNITATUD
Rae Vallavalitsuse
12. mai 2020
korraldusega nr 683
Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
1. TAUST
Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering)
koostamise eesmärgiks on Harjumaal Rae vallas Kurna külas asuvast maatulundusmaa
sihtotstarbega Saire kinnistust välja jagada ärimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega
krundid, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused ning lahendada juurdepääsud,
liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus. Planeeringuala suurus on
ligikaudu 24 ha (vt joonis 1).
Detailplaneeringu lahenduses välistatakse planeeritavatele ärimaa kruntidele transpordi-,
tööstus- ja laohoonete ning hoidlate rajamine.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013
otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga (edaspidi üldplaneering), kus
planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud ärimaa.
Joonis 1. Planeeritava ala piir ja kontaktvööndi ala piir.
Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik.
Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, tuleb välja
selgitada, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade
hulka. KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning
anda selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.
Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10 nimetatud tegevuse
alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Samuti kuulub
kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 tegevuse alla, s.o tegevus, mis võib
kaasa tuua olulise keskkonnamõju, kuna planeeringualast põhjapool asub
I kaitsekategooria liigi väike-konnakotka (Aquila pomarina) leiukoht (registrikood
KLO9123621), selle kaitsealuse liigi püsielupaik (registrikood KLO3001822) ja
püsielupaiga sihtkaitsevöönd (registrikood KLO3102117). Samuti paikneb
planeeringualast põhja pool üldplaneeringu järgne rohevõrgustiku ala.
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13
punkti 2 kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma muuhulgas keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul muu
hulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projektide arendamisel. Sama määruse § 15
punkti 8 kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma tegevuse puhul, mis ei ole otseselt
seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või
koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti.
KeHJS § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH
vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust,
detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast
alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste seisukohtadest.
2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU
2.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harjumaal Rae vallas Kurna külas asuvast
maatulundusmaa sihtotstarbega Saire kinnistust välja jagada ärimaa ja üldkasutatava
maa sihtotstarbega krundid, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused ning lahendada
juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas üldplaneeringuga, kus
planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud ärimaa.
Planeeritav ala asub Kurna küla lääneosas, riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala tee ja riigitee
nr 11507 Kangrumetsa tee vahelisel alal, perspektiivses äri- ja kaubandushoonete
piirkonnas. Juurdepääs planeeritavale alale nähakse ette Kurna-Tuhala nr 11507 teelt.
Planeeringuala moodustab Saire kinnistust (registriosa 15946350; katastritunnus
65301:001:3122; suurus 54,18 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa; omanik on Rae
vald) ligikaudu 24 ha suurune ala. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on
vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 24 ha.
2.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas üldplaneeringuga, kus
planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud ärimaa.
Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise
kavale aastateks 2017-2028 kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni piirkonnas, mille vee-ettevõtjaks on määratud Osaühing Kiili KVH.
Detailplaneering võib avaldada mõju naaberkinnistute detailplaneeringutele seoses
teede asukoha valiku, liikluskoormuse kasvu ning liiklusest tulenevate müra- ja
valgushäiringutega.
2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse
Planeeritav ala asub Kurna küla lääneosas perspektiivses äri- ja kaubandushoonete
piirkonnas. Üldplaneeringuga on ärimaid kavandatud asustuse koondumiskohtadesse,
eesmärgiga teenindada kohalikku kogukonda. Planeeritava ala näol on tegemist
maateede-äärse alaga, kus lähiümbruses asuvad kinnistud on juba suures ulatuses äri-
ja/või tootmismaa juhtfunktsiooniga. Arvestades planeeritava ala lähiümbruse
olemasolevat maakasutust ja juba eksisteerivaid mõjusid, sobib planeeritav ala
hoonestamiseks. Planeeritava ala lähiümbrus on juba mõjutatud riigimaantee lähedusest
ja piirkonnas eksisteerivast äritegevusest ning neist tulenevast liikluskoormusest ja
visuaalsest mõjust, valgusreostusest, saasteainetest ja mürast. Detailplaneeringu
elluviimine ei suurenda neid mõjusid määral, mida saaks planeeritava ala paiknemist
arvestades pidada oluliseks.
2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse
Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,
kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning
Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest.
2.4.1. Geoloogia ja maavarad
Planeeringuala aluspõhja moodustab Kahula 2 kihistu ülemine osa (endine Keila kihistu)
stratigraafilise indeksiga O3kh2. Tegemist on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu
kaardistatava üksusega 2 savika peene- ja mikrokristallilise lubjakivi ja mergli K-bentoniidi
vahekihtidega. Planeeringuala põhjaosa läbib läbilõikejoon AP6334CD. Planeeringuala
pinnakatte litoloogilistest setetest esineb põhiliselt moreeni (sorteerimata glatsiogeensed
setted).
Vastavalt Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmetele (04.04.2020) esinevad
planeeringualal muldadest gleistunud nõrgalt leetunud mullad (KIg), rähkmullad (K),
koreserikkad rähkmullad (Kr), gleistunud leostunud mullad (Kog), rähksed gleimullad
(Gk), gleistunud rähkmullad (Kg) ja leostunud mullad (Ko).
Vastavalt Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetele (04.04.2020) asub
planeeringualast kagu suunas ca 1 km kaugusel kohaliku tähtsusega turbamaardla
5. plokk (Kurna turbamaardla, registrikaardi nr 543), milles leiduvat vähelagunenud
turvast kasutatakse peamiselt aiandusturbana ja hästilagunenud turvast kütteturbana.
Eeldatavalt ei oma planeeringuala oma asukohast tulenevalt mõju turbamaardlale.
2.4.2. Põhja- ja pinnavesi
Vastavalt Maa-ameti põhjavee loodusliku kaitstuse kaardirakenduse andmetele
(04.04.2020) jääb planeeringuala maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes
põhiliselt looduslikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mistõttu on detailplaneeringu
koostamise käigus vajalik ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Pinnaveekogud
planeeringualal puuduvad. Vooluveekogudest ja veekaitselistest objektidest jäävad
planeeringualale järgmised objektid(vt joonis 2):
• Saire kraav (registrikood VEE1093400), avatud eesvool valgalaga 3.2 km2;
• Saire kraavi veekaitseline piirang - ranna või kalda veekaitsevöönd 1 m (vööndi väline
tunnus 40200590000100091M);
• KURNA I (Saire peakraav), avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2, väline tunnus
40200590000100023M;
• Maaparandussüsteemi maa-ala (maaparandushoiuala) KURNA I, tunnus
4020059000010002.
Joonis 2. Kitsendused planeeringualal (Maa-amet 04.04.2020).
2.4.3. Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik
Rohevõrgustik
Rohevõrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt
funktsioneerivaks tervikuks. Kogu võrgustiku toimimine toetub tugialadele, mis on
ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad ning mis on ümbritseva
keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodualad ning mis on tavaliselt juba looduskaitse
alla võetud. Koos piisavalt suurte terviklike metsamassiividega moodustavad need
tuumala.
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardilt nähtuvalt jääb
planeeringuala Tallinna lähiala rohevõrgu äärealale, jäädes seejuures rohelisest
võrgustiku alast välja. Sama kaardi esialgsel informatiivsel infokihil on planeeringuala
märgitud väärtusliku põllumajandusmaana. Harju maakonnaplaneeringus 2030+
määratud rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad 2003. aastal kehtestatud Harju
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“. Eelnimetatud teemaplaneeringus määratud rohevõrgustiku
tuumala T9 jääb planeeringualast põhja poole. Üldplaneeringu järgne täpsustatud
rohevõrgustiku ala asub planeeringualast põhja pool üsna selle läheduses (vt joonis 3).
Joonis 3. Üldplaneeringu järgne rohevõrgustiku ala Saire kinnistu põhjaosas (märgitud rohelisega) ning
planeeritav ala (halli punktiiriga) kinnistu lõunaosas.
Maa-ameti maainfo kaardirakenduse andmetel (04.04.2020) moodustab Saire kinnistu
54,18 ha suurusest kogupindalast 47,28 ha haritav maa, 1,80 ha looduslik rohumaa,
3,26 ha metsamaa ja 1,84 ha muu maa. Planeeringuala jääb Saire kinnistu lõunapoolsele
Kangrumetsa teega külgnevale alale (vt joonis 3).
Ehitustegevust ei planeerita üldplaneeringu järgsesse rohevõrgustikku ja suurem osa
Saire kinnistust jääb funktsioneerima maatulundusmaana (haritav põllumaa).
Planeeritava ala ja rohevõrgustiku ning kaitstava loodusobjekti vahele jääb piisav
puhverala, kuhu planeeringuala ei ulatu. Selliselt tagataske rohevõrgustiku senine
toimimine ja I kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi väike-konnakotka püsielupaiga
puutumatus.
Arvestades eelpool toodut, sh planeeritava ala asukohta, ei oma kavandatav tegevus
eeldatavalt olulist negatiivset mõju rohevõrgustikule ega väike-konnakotka
püsielupaigale.
Taimestik
Detailplaneeringuala on põhiliselt haritav põllumaa. Planeeringuga nähakse
hoonestatava krundi haljasalaks ette vähemalt 15% krundi pinnast ja maantee
kaitsevöönd on kohustuslikuks haljasalaks. Krundi iga 800 m² kohta nähakse ette 1 puu,
mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Elamualade lähedusse planeeritakse täiendav
kõrghaljastuse puhver, et vähendada elamualadele suurenevast liikluskoormusest ja
ehitatud hoonetest tulenevaid võimalikke häiringuid (müra, valgusreostus, õhusaaste).
Mõjud taimestikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik rajada uusi
ehitisi (hooned, parkimisplatsid, teed). Hoonete, parkimisalade ja teede ehitamisega
kaasneb taimkatte eemaldamine. Haljasalad tuleb osaliselt taastada üldplaneeringust
tulenevate kinnistu haljastusnõuete täitmiseks. Teadaolevate andmete põhjal ei asu
planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti.
Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele (04.04.2020) on Saire kinnistu kaguosas
registreeritud kaks lähestikku asuvat võõrliigi sosnovski karuputke koloonia leiukohta (vt
joonis 4).
Joonis 4. Võõrliigi sosnovski karuputke kolooniate leiukohad Saire kinnistu kaguosas.
Koloonia ID-ga HJR316, registrikoodiga VLL1001779 on registreeritud 19.01.2011 ja
viimane kanne Keskkonnaregistris 21.06.2019 seisuga. Koloonia pindala on 0,1469 ha.
Koloonia ID-ga HA050, registrikoodiga VLL1004382 on registreeritud 28.03.2018 ja
viimane kanne Keskkonnaregistris 21.06.2019 seisuga. Koloonia pindala on 0,1267 ha.
Pinnase koorimisel eelnimetatud piirkonnas ja selle vahetus läheduses tuleb võtta
kasutusele meetmed, et välistada võõrliigi levikut (s.h mullas olevate seemnete levikut).
Võõrliigi leiukohas oleva pinnase laialivedu tuleb vältida, kuna sosnovski karuputke
seemned võivad idanemisvõimelisena pinnases säilida kuni 10 aastat.
Loomastik
Mõjud loomastikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus müra- ja
valgushäiringute näol. Samuti kaob infrastruktuuri ja hoonete ehitamisega loomadele
sobiv looduslik elukeskkond, s.h senised põllukooslused, kuid seda eelkõige ainult Saire
kinnistu lõunapoolses osas, hoonestamisele kuuluva ala piires. Saire kinnistu
põhjaosasse, kus asub üldplaneeringu järgne rohevõrgustik, ja ka kinnistu keskosasse
planeeringuala ei ulatu. Suurem osa Saire kinnistust jääb funktsioneerima
maatulundusmaana (haritav põllumaa). Planeeringuala ja rohevõrgustiku vahele jääb
puhverala. Selliselt lahendatuna ei oma kavandatav tegevus rohevõrgustikule eeldatavalt
olulist negatiivset mõju ning tagatakse ka I kaitsekategooriasse kuuluva väike-
konnakotka püsielupaiga puutumatus. Planeeringulahenduses arvestatakse vajadusega
säilitada võimalikult suures ulatuses väike-konnakotka eeldatavaks toitumisalaks olevat
haritavat põllumaad (täpsemalt punktis 2.4.4). Nimetatud põllumaa on eeldatavalt
elupaigaks ja toitumisalaks ka paljudele teistele loomadele.
Elamute kontaktvööndisse planeeritakse täiendava kõrghaljastuse rajamist. Täiendava
(kõrg)haljastatud ala rajamine aitab vähendada realiseeritud planeeringust tulenevaid
tõenäolisi keskkonnahäiringuid kirdesse jäävate elamualade suhtes (võimalikud
valgushäiringud, müra) ja mitmekesistab looduskooslusi piirkonnas.
2.4.4. Kaitstavad loodusobjektid, s.h Natura 2000 alad
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad;
hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid
ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Vastavalt Keskkonnaregistri ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000
kaardirakenduse andmetele (04.04.2020) ei asu planeeringualal ega selle vahetus
läheduses Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealasid. Lähim Natura 2000 ala –
Rahumäe loodusala (kood EE0010143) asub ca 9 km loode suunas. Lähim kaitseala –
Kurna mõisa park (registrikood KLO1200378) asub teisel pool Tallinna ringteed, ca 380 m
planeeringualast kagu suunas. Kaugusest tulenevalt kavandatava tegevusega ei kaasne
eeldatavalt mõju Kurna mõisa pargile ega Rahumäe loodusalale.
Planeeringuala läheduses asub kaitstav loodusobjekt - I kaitsekategooria liigi väike-
konnakotka (Aquila pomarina) leiukoht (registrikood KLO9123621) ning liigi kaitseks
moodustatud püsielupaik (registrikood KLO3001822) ja selle sihtkaitsevöönd
(registrikood KLO3102117).
Väike-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist
ala ümber pesa, mille raadiuses toimub suurem osa kotkaste igapäevategevusest1.
Seetõttu on oluline planeeringu lahendusega ja selle elluviimisel tagada väike-
konnakotka püsielupaiga puutumatus ning arvestada vajadusega säilitada võimalikult
suures ulatuses väike-konnakotka eeldatavaks toitumisalaks olevat haritavat põllumaad.
Väike-konnakotkad on häirimiste suhtes kõige tundlikumad pesitsuse algfaasis aprillist
mai lõpuni1, mistõttu tuleb aktiivset müra jt ajutisi tugevaid häiringuid tekitavaid
ehitustegevusi sellel ajavahemikul planeeringualal vältida.
2.4.5. Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused
Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või
asjade kogumid: muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad,
kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja
tööndusega seotud kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja
sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise
arengut kajastavad ehitised; monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised,
mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhu-
ja muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga
ning lasti või muu sisuga.
Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetele (04.04.2020) ei asu
planeeringualal arheoloogiamälestisi. Lähim arheoloogiamälestis (asulakoht
registrinumber 18774) asub teisel pool Tallinna ringteed ca 370 m kagu suunas. Mälestise
kaitsevöönd on 50 m. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne
eeldatavalt arheoloogiamälestisele negatiivset mõju.
Planeeringuala on Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardil
märgitud esialgsel informatiivsel infokihil väärtusliku põllumajandusmaana.
Pärandkooslusi planeeringualal ei esine. Lähimad pärandkultuuri objektid on
turbavõtukoht ehk vana mahajäetud turbatootmisväljak (registreerimisnumber
653:TVK:001) ca 850 m planeeringualast põhjas, Kurna park (registreerimisnumber
653:MOK:001) ca 700 m kagus ning Kurna vallamaja (registreerimisnumber
304:VAL:001) ca 530 m edelas. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne
eeldatavalt negatiivset mõju eelnimetatud pärandkultuuri objektidele.
1 Keskkonnaameti Peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138 kinnitatud „Väike-konnakotka (Aquila
pomarina) kaitse tegevuskava“.
2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega
seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide
nõuete ülevõtmisel
Detailplaneeringu elluviimisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste
õigusaktidega.
3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEV
KESKKONNAMÕJU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA
3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, s.h kumulatiivne ja piiriülene mõju
Detailplaneeringuga kavandatakse ligikaudu 24 ha suurusel alal ärimaa ja üldkasutatava
maa sihtotstarbega kruntide moodustamist, määratakse ehitusõigus ja
hoonestustingimused ning lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega
varustamine ja haljastus.
Erinevate keskkonnalubade (veeluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba jt) taotlemise
vajadus selgub detailplaneeringu elluviimisel ehituslubade taotlemise käigus. Hetkel
teadaolevate andmete põhjal ei põhjusta kavandatav tegevus loodusvarade
taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist.
Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või
piiriülest mõju. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju jaguneb ehitiste
rajamisega ja nende hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Esineb mõju taimestikule
ja loomastikule.
Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavasti ei
viida ohtlikke aineid pinnasesse ja seega pinnasele olulist negatiivset mõju ei ole.
Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada
kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib
ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Nii
detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste
kasutamise käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende
tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale
põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses
ning Rae valla jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused.
Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades
parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest
tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb
ehitusaegse transpordi võrra. Planeeringu elluviimisega kaasneb eeldatavalt
äritegevusest tingitud liikluskoormuse suurenemine ja müra tase. Ehitusaegne ja
detailplaneeringu elluviimise järgne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse
ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määruse nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid.
Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetele (04.04.2020) on planeeritaval alal
normaalse radoonisisaldusega pinnas (osaliselt 10-30 kBq/m³ ja osaliselt 30-50 kBq/m³).
Antud radooniriski levilate kaart on pigem suuremat piirkonda iseloomustav ning radooni
sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade (s.h detailplaneeringuga hõlmatud ala)
ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Kuivõrd kavandatava tegevusega kaasneb ka hoonete
ehitus, on tarvilik kasutusele võtta radooniohje meetmed.
Planeeringuala kavandatud viisil kasutamine toob endaga kaasa olmevee kasutamise
hoonetes. Täpsemad veekogused ei ole hetkel teada. Alale on kavandatud ühisveevärk
ja -kanalisatsioon. Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad
sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest
vabanemiseks tuleb eelistada looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike,
vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda
eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Katustelt
ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed
reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Hoonete varustamine veega ning olmereovee
ja sademevee kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude
baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, mistõttu ei esine täiendavat
pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski. Parklate rajamisel ja sademevete
ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“.
3.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, s.h õnnetuste esinemise võimalikkus
Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada eelkõige kaheks -
ehitiste ehitamisega (nt parklate, teede, hoonete rajamine) ja ehitiste hilisema
kasutamisega seotud mõjudeks. Arvestades planeeritavat ala ümbritseva ala kasutust, ei
too detailplaneeringu elluviimine (s.h planeeritavate ehitiste ehitamine ja nende hilisem
kasutamine) kaasa olulisi mõjusid, kuivõrd piirkond on juba mõjutatud riigimaantee
lähedusest ja piirkonnas asuvatest äri- ja tootmispindadest. Detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevad mõjud (äritegevusest ja sellega seonduvast liikluskoormusest
tingitud visuaalne mõju, valgus, saaste ja müra) ei suurene määral, mida saab
planeeritava ala paiknemist riigimaantee ääres ning äri- ja tootmismaa piirkonnas
arvestades pidada oluliseks.
Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa välistada avariiolukordasid. Võimalikud
avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked) ja nende vältimise meetmed või nende korral
käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus läbi kaaluda.
Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning
ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad
lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust
määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid
kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku
keskkonnareostust (nt lekete näol). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja
teadmistega.
Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada
kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib
ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole hetkel teada.
Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine tuleb lahendada vastavalt
jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.
Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu.
Valmisehitatud ehitiste kasutamisel võib esineda teatud määral transpordist tulenevat
müra- ja valgusreostust. Arvestades piirkonna paiknemist riigimaantee ääres ja
piirkonnas levinud maakasutust, ei ole tegemist mõjude olulise suurenemisega.
3.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, s.h geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur
ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Detailplaneeringu realiseerimise
majanduslik mõju on pigem positiivne, luues täiendavaid töökohti ning suurendades
piirkonna atraktiivsust.
3.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, s.h loodulikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Arendustegevuse tulemusena muutub osaliselt olemasolev maakasutus – haritav
põllumaa asendub ärimaa kruntidega, kuhu kavandatakse hoonestust ja infrastruktuuri.
Põllukooslused hävivad. Detailplaneeringuga nähakse elamualade kontaktvööndis ette
täiendava kõrghaljastuse rajamist. Planeeringualal ei paikne kultuuripärandit,
kinnismälestisi ega maardlaid. Kavandatav tegevus eeldatavasti ei mõjuta oluliselt
üldplaneeringu järgset rohevõrgustiku toimimist ega planeeringualast põhja pool leitud
I kaitsekategooria liiki, väike-konnakotkast (täpsemalt punktis 2.4.4).
Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase (v.a sosnovski
karuputke leiukohas) eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema
kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud pinnast (sõltuvalt materjalist) on võimalik
kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole
teada, kuid see ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne. Pinnase koorimisel tuleb võtta
kasutusele meetmed, et välistada planeeringualal leiduva sosnovski karuputke levikut
(s.h mullas olevate seemnete levikut).
Ehitusaegse liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel tuleb reostamise vältimiseks jälgida
seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid,
kuna sel juhul on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.
3.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeringuala läheduses asub kaitstav loodusobjekt - I kaitsekategooria liigi väike-
konnakotka (Aquila pomarina) leiukoht (registrikood KLO9123621) ning liigi kaitseks
moodustatud püsielupaik (registrikood KLO3001822) ja selle sihtkaitsevöönd
(registrikood KLO3102117). Leiukoht, püsielupaik ja selle sihtkaitsevöönd ei ulatu
planeeringualale.
Väike-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist
ala ümber pesa, mille raadiuses toimub suurem osa kotkaste igapäevategevusest1.
Seetõttu on oluline planeeringu lahendusega ja selle elluviimisel tagada väike-
konnakotka püsielupaiga puutumatus ning arvestada vajadusega säilitada võimalikult
suures ulatuses väike-konnakotka eeldatavaks toitumisalaks olevat haritavat põllumaad.
Arvestades väike-konnakotka kodupiirkonnaks peetava pesa ümber oleva 2 km
raadiusega ala suurust, väheneb mõningal määral väike-konnakotka potentsiaalne
toitumisala, kuivõrd planeeringuala jääb selle ala sisse.
Väike-konnakotkad on häirimiste suhtes kõige tundlikumad pesitsuse algfaasis aprillist
mai lõpuni1, seetõttu tuleb aktiivset müra jt ajutisi tugevaid häiringuid tekitavaid
ehitustegevusi sellel ajavahemikul planeeringualal vältida.
3.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele (04.04.2020) ei
paikne planeeringualal ega selle läheduses Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju
sellele puudub.
4. KeHJS § 33 LÕIKES 6 NIMETATUD ASUTUSTE SEISUKOHAD
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu
koos lisadega saadeti seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Maanteeametile ja
Põllumajandusametile.
Keskkonnaamet oma 16.04.2020 kirjas nr 6-5/20/5380-2 nõustub korralduse eelnõus
esitatuga ning lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist on
Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju KeHJS §22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas.
Maanteeamet oma 30.04.2020 kirjaga nr 15-2/20/17364-2 ei esitanud seisukohta KSH
algatamise osas aga tõi välja 16 punkti, mida peab detailplaneeringu koostamisel
arvestama.
Põllumajandusamet oma 08.05.2020 kirjas nr 14.5-1/583-1 teatas, et neil ei ole
kavandatavale tegevusele täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid.
5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE, PROJEKTEERIMISE JA
EHITUSTEGEVUSE KÄIGUS VAJALIKUD KESKKONNAKAITSELISED
TEGEVUSED
5.1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende
korral käitumise lahendused;
5.2. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud
ning sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning
müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavad nõuded;
5.3. Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast
tegevusest;
5.4. Välja selgitada radooniohje meetmete rakendamise vajadus ja tagada
radooniohutu keskkond hoonete siseruumides, rakendades vastavaid standardi
EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ meetmeid, kuna planeeritav ala paikneb normaalse
radoonisisaldusega (10-50 kBq/m³) pinnasega alal;
5.5. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna planeeritav ala paikneb nõrgalt
kaitstud põhjaveega alal;
5.6. Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest
vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest
vabanemiseks eelistada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest
vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu. Potentsiaalsed reostusallikad
tuleb pinnasest isoleerida;
5.7. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine
eelistatult vastavalt punktis 5.6 toodule või kruntidelt eesvooluni, välistada vee
valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee
ärajuhtimisega;
5.8. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist
„Linnatänavad“;
5.9. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži-
ja sademeveesüsteemi toimimine;
5.10. Hoonete projekteerimisel lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitise
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“;
5.11. Arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt
standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“;
5.12. Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise hoonete kasutamise ja
liiklusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja
sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes
ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud
müra ja vibratsiooni piirväärtusi;
5.13. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui
hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae
valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada
võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja
kehtestatud nõudeid konteinerile ja selle asukohale;
5.14. Haljasalaks planeerida vähemalt 15% krundi pinnast, kusjuures maantee
kaitsevöönd on kohustuslik haljasala. Näha ette krundi iga 800 m² kohta 1 puu,
mille täiskasvamiskõrgus on 10 m;
5.15. Elamuala kontaktvöönd kõrghaljastada;
5.16. Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega;
5.17. Näha ette kohustus ehitusprojekti raames koostada detailplaneeringuga
moodustatud kinnistule haljastusprojekt;
5.18. Moodustada üldkasutatava maa krunt piirkonna rekreatsioonialaks;
5.19. Pinnase koorimisel võtta kasutusele meetmed, et välistada võõrliigi, sosnovski
karuputke levikut (s.h mullas olevate seemnete levikut). Vältida sosnovski
karuputke leiukohas oleva pinnase laialivedu;
5.20. Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist
tähelepanu valgusallikatele, mille mõju võib ulatuda elamualadele ja
rohevõrgustikku ning väike-konnakotka püsielupaigani;
5.21. Võimaliku valgusreostuse mõju vähendamiseks rajada täiendav kõrghaljastus;
5.22. Väike-konnakotka pesitsusaja algfaasis ajavahemikul aprillist mai lõpuni vältida
aktiivset müra jt ajutisi tugevaid häiringuid tekitavaid ehitustegevusi
planeeringualal.
5.23. Arvestada Maanteeameti 30.04.2020 kirjas nr 15-2/20/17364-2 toodud nõudeid.
LÕPPJÄRELDUS
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada
detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu
saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi.
Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega
vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale
keskkonnale ei ole teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning
taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Kurna küla Saire
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu osas.
Rae Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et
kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik Keskkonnakaitse
tingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12
kohaselt ning käesoleva lisa 1 peatükis 5 toodu osas detailplaneeringu koostamise,
projekteerimise ja ehitustegevuse käigus.
Koostas:
Jana Suurthal
keskkonna järelevalvespetsialist
Lisa 2
KINNITATUD
Rae Vallavalitsuse
12. mai 2020
korraldusega nr 683
LÄHTESEISUKOHAD
Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala
detailplaneeringu koostamiseks
1. ÜLDOSA
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Saire kinnistust välja jagada ärimaa ja
üldkasutatava maa sihtotstarbega krundid, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused
ning lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.
Planeeritavatele ärimaa kruntidele on välistatud transpordi-, tööstus- ja laohoonete ning
hoidlate kavandamine ja rajamine.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013
otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbeks on määratud ärimaa.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1. ASUKOHT, MAAOMAND
2.1.1. Planeeritav ala asub Kurna küla lääneosas, riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala tee ja
riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee vahelisel alal, perspektiivses äri- ja
kaubandushoonete piirkonnas. Juurdepääs planeeritavale alale nähakse ette
Kurna-Tuhala nr 11507 teelt.
2.1.2. Planeeritava ala moodustab ligikaudu 24 ha suurune ala Saire kinnistust
(registriosa 15946350; katastritunnus 65301:001:3122; pindala 54,18 ha;
sihtotstarve 100% maatulundusmaa; omanik Rae vald).
2.1.3. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja
tehnovõrkude planeerimiseks.
2.1.4. Planeeringuala suurus on ligikaudu 24 ha.
2.2. HOONESTUS JA HALJASTUS
Planeeritaval kinnistul ehitisregistri andmetel hooned puuduvad. Planeeritava ala puhul
on tegemist haritava põllumaaga, millel kõrghaljastus puudub.
2.3. PIIRANGUD
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
• Riigimaantee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast;
• Maaparandussüsteem KURNA I (tunnus 4020059000010002);
• Elektriõhuliin 1-20kV (keskpingeliin) KALEV:JYK (väline tunnus K42898796);
• Saire kraavi (registrikood VEE1093400) veekaitseline piirang - ranna või kalda
veekaitsevöönd 1 m (vööndi väline tunnus 40200590000100091M).
3. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
3.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID
1) Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering;
2) Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise
kava aastateks 2017 - 2028;
3) Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste
alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;
4) Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 “Detailplaneeringute koostamise ning
vormistamise juhend“;
5) Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
6) Maanteeameti 30.04.2020 kirjaga nr 15-2/20/17364-2 seatud tingimused.
3.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD
Teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1:500 koos tehnovõrkudega ja
kinnistute piiridega (ka naaberkinnistute piirid ja aadressid). Geodeetiline alusplaan tuleb
digitaalselt esitada Rae valla digitaaljooniste arhiivi aadressil
https://www.rae.ee/digitaaljooniste-esitamine.
4. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS
4.1. ÜLDNÕUDED
4.1.1. Koostada maa-ala detailplaneering mõõdus M 1:500 või M 1:1000. Planeeringus
määrata moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad,
hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs. Kruntide
moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul.
4.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja
hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas.
4.1.3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada naaberaladel kehtestatud ja koostamisel
olevate detailplaneeringutega, Rae valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga saab
tutvuda Rae Vallavalitsuses Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa või Rae valla
veebilehel https://www.rae.ee/uldplaneeringud. Detailplaneeringutega on võimalik
tutvuda Rae valla geoportaali map.rae.ee detailplaneeringute rakenduses.
4.2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS
4.2.1. Planeeritavate kruntide minimaalseks suuruseks määrata 0,5 ha. Ehitisalune pind
määrata kuni 50% krundi pindalast. Ühele krundile on lubatud kuni 3 hoonet, kõrgus
riigitee ääres kuni 16 m. Katusekalde vahemik 0-15°, parapetiga. Määrata hoonete ±0.00.
4.2.2. Näidata ära võimalikud/soovitavad hoonete asukohad.
4.2.3. Planeeritavatel kruntidel määrata ehitisealune pind ja täisehitus, hoonete
arhitektuursed parameetrid ja kujundusprintsiibid (korruselisus, maksimaalne kõrgus,
välisviimistlus).
4.2.4. Teede poole näha ette esinduslik fassaad ja suuremad klaasipinnad. Eelistatumad
materjalid on betoon, puit, klaas. Plekki tohib kasutada vaid aktsendi andmiseks.
Fassaadidele ette näha vähemalt kahe erineva materjali kasutamine. Hoonete välimus
peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale
imiteerivaid viimistlusmaterjale.
4.2.5. Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.
4.2.6. Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga.
4.3 HALJASTUS JA HEAKORD
4.3.1. Haljasalaks planeerida vähemalt 15% krundi pinnast, kusjuures maantee
kaitsevöönd on kohustuslik haljasala. Näha ette krundi iga 800 m² kohta 1 puu, mille
täiskasvamiskõrgus on 10 m.
4.3.2. Piirded ei ole kohustuslikud. Piirete vajadusel planeerida võrkaed kõrgusega
kuni 1,8 m. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga.
4.3.3. Lahendada heakorrastus ja olmeprügi kogumine.
4.3.4. Kujundada üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt piirkonna rekreatsioonialaks.
4.4. TEED
4.4.1. Juurdepääsud kruntidele näha ette avalikult kasutatavalt Kurna-Tuhala nr 11507
teelt.
4.4.2. Kruntide sisesed teed planeerida asfaltkattega, lähtetasemeks “hea tase”.
4.4.3. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas esitada parkimiskohtade arv.
Parkimine lahendada moodustatavate kruntide siseselt. Ärimaa krundil planeerida
parkimiskohad vastavalt kehtivatele normidele (EVS 843:2016).
4.4.4. Kanda joonisele nähtavuskolmnurgad.
4.5. TEHNOVÕRGUD
4.5.1. Lahendada tehnovarustus planeeritaval maa-alal ühisvõrkude baasil. Anda
tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude ära näitamisega kooskõlastatult
tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud
detailplaneeringu joonist M 1:500 või 1:1000. Vajadusel määrata tehnovõrkude jaoks
servituudid või kitsendused. Planeeringuala peab haarama kogu võrguühenduse.
Tehnilised tingimused taotleda võrguvaldajatelt.
4.5.2. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada vastavalt Osaühing Kiili KVH tehnilistele
tingimustele.
4.5.3. Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele.
4.5.4. Sidevarustus lahendada vastavalt sideteenusepakkuja tehnilistele tingimustele.
4.5.5. Gaasivarustus lahendada vastavalt gaasiteenuspakkuja tehnilistele tingimustele.
4.5.6. Kavandatavate hoonete soojavarustus lahendada vastavalt tellija soovidele.
4.5.7. Lahendada tuleb vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine
kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa
kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise
lahenduse tehniliste tingimuste osas pöörduda tegevuspiirkonna vee-ettevõtte poole.
Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast.
Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja
sademeveesüsteemi toimimine.
4.5.8. Lahendada tuletõrje veevarustus.
5. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED
5.1. Detailplaneeringu peab heaks kiitma erinevates etappides Rae Vallavalitsuse
planeerimis- ja maakorralduskomisjon.
5.2. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava ala kinnisasjade ja
naaberkinnisasjade omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude
valdajatega. Lisaks on detailplaneeringu lahendus vajalik kooskõlastada järgmiste
ametkondadega:
• Põhja-Eesti Päästekeskus;
• Põllumajandusamet;
• Maanteeamet.
5.3. Koostöös saadud nõusolekud detailplaneeringu lahenduse kohta tuleb lisada
detailplaneeringu materjalide hulka tabeli kujul.
6. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS
6.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus, juhindudes
teistest asjakohastest seadustest ja õigusaktidest. Detailplaneeringu üldosas anda
planeeringu vajalikkuse põhjendus ja haakuvus kontaktvööndiga, seletuskirja
alapunktides konkreetse alapunkti tema lahenduste põhjendus. Kirjeldada, milliseks
võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad
majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. Esitada
detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.
6.2. Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvöönd naaberplaneeringute
lahendustega, tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute
piiridega mõõdetuna vähemalt 20 m planeeringualast väljaspool olemasolevast
situatsioonist, põhijoonis, tehnovõrkude plaan M 1:500 või 1:1000, tehnovõrkude skeemid
liitumispunktideni ja eesvooluni.
6.3. Detailplaneering koostada 2 eksemplaris köidetult paberkandjal ja digitaalselt
andmekandjal ühes eksemplaris joonised .dwg- ja .pdf-formaadis, seletuskiri .doc- ja
.pdf-formaadis.
6.4. Põhijoonisest esitada lisaks AutoCad2010 .dwg fail, kus sidusa joonega on ära
toodud 4 kihti: planeeringuala; kinnistu piir; ehitusala; hoone. Kihtide nimetamisel tuleb
kasutada ainult tähtühendeid, mitte numbreid.
6.5. Kõik esitatavad AutoCad2010 .dwg failid peavad olema kahemõõtmelised ja Eesti
Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis. Sidusaid objekte kujutav geomeetria peab
olema ka digitaalses esitluses sidus (hoone peab olema kinnine kontuur, planeeritud
trass peab kaevust kaevuni olema sidus).
6.6. Detailplaneeringu tärkandmete planID on 1108.
7. PLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA
7.1. Detailplaneeringu koostamise algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu;
7.2. Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik
tutvustamine: neli kuud;
7.3. Planeeringu kooskõlastamine: neli kuud;
7.4. Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu;
7.5. Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: üks kuni kolm kuud;
7.6. Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja
sellest teatamine: üks kuu.
8. PLANEERINGU KOOSTAMSEKS VAJALIKUD UURINGUD ja KAASATAVAD ISIKUD
8.1. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering
puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
9. RAE VALLA GEOINFOSÜSTEEM
Infot Rae valla detailplaneeringute kohta saab Rae valla geoportaali map.rae.ee
detailplaneeringute rakenduses. Detailplaneeringute kaardirakendus võimaldab tutvuda
ja infot saada kehtivate ja algatatud detailplaneeringute kohta, samuti alla laadida
detailplaneeringute menetlusdokumente ja materjale ning saada infot detailplaneeringute
menetlusstaadiumi kohta.
10. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS
Käesolevad lähteseisukohad kehtivad kuni 12. mai 2021.
Enne tähtaja möödumist on võimalik taotleda lähteseisukohtade tähtaja pikendamist ühe
aasta võrra.
Koostas:
Kadri Randoja
arhitekt