TORI VALLAVALITSUS
Vastavalt nimekirjale 15.05.2020 nr 6-2.1/1325
Tori vallas Tammiste külas Rail Baltica
infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse
ja kaubaterminali detailplaneeringu koostamine
OÜ Rail Baltic Estonia esitas 27.03.2020. a Tori Vallavalitsusele ja Pärnu
Linnavalitsusele taotluse Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse
ja kaubaterminali detailplaneeringu koostamiseks.
Nimetatud detailplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hinda-
mise algatamist arutatakse eeldatavalt 18. juuni 2020. a Tori Vallavolikogu istungil.
Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 esitame teile Rail Baltica infrastruktuuri
Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu lähteseisukohad
nende kohta ettepanekute saamiseks.
Palume ettepanekud antud detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks esitada
meile hiljemalt 15.06.2020.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Esitatud: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Keskkonnaministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Tehnilise Järelevalve Amet,
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
Maanteeamet, Põllumajandusamet, Maa-amet, Terviseamet, Pärnu Linnavalitsus,
Edelaraudtee AS, Elering AS
Lisa: Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali
detailplaneeringu lähteseisukohad ja planeeringu ala joonis
Sigrit Kasemets
üldplaneeringu spetsialist
5349 3355
[email protected]
LÄHTESEISUKOHAD
Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu
koostamiseks.
ÜLDOSA
Rail Baltica Pärnu kaubajaama ja hooldekeskuse ala ulatub nii Pärnu linna kui Tori valla
territooriumile ning detailplaneering algatatakse mõlema omavalitsuse territooriumil eraldi.
Tori valla territooriumile ulatuv planeeringuala on ~29 ha suurune ja paikneb Kilksama külas
asuval katastriüksusel Surju metskond 48 (katastritunnus 80901:001:0272) ning Tammiste külas
paiknevatel katastriüksustel Sepa (katastritunnus 73001:008:0601), Surju metskond 49
(katastritunnus 73001:008:1739) ja Surju metskond 50 (katastritunnus 73001:008:1737). Surju
metskond 48, 49 ja 50 katastriüksused on osaliselt hõlmatud planeeringualasse.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on rajada Pärnu linna üldplaneeringus märgitud Niidu
ettevõtluspiirkonda ja Tori valla üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku tugialale Rail Baltic
põhitrassi infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskus ja kaubaterminal, koos vajalike
juurdepääsuteede, infrastruktuuri ja asjakohaste tehnovõrkudega. Tori valla territooriumile
ulatuvad kavandatud kompleksist osaliselt sõidutee ja raudteed.
Kaubarongide teenindamiseks mõeldud kaubaterminalis on võimalik kaupade ümber laadimine
raudtee- ja maanteetranspordi vahel, ladustamine, sorteerimine, kooseisude komplekteerimine
jms tegevus. Rail Baltic Pärnu piirkonna hoolduskeskus on Rail Baltic taristu tehnilise toe baas,
kus muuhulgas baseeruvad eriotstarbelised rongid, jooksva hoolduse materjalide ladu ja kust
teostatakse taristu jooksvat hooldust.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimiseks ja
sihtotstarbe muutmiseks transpordi-, tootmis- ja ärimaa sh nende kombinatsioonidega
katastriüksusteks vastavalt taristuobjektide ja hoonete täpsetele asukohtadele.
Detailplaneering teeb ettepaneku üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe
ulatuslikuks muutmiseks.
OLEMASOLEV OLUKORD
ASUKOHT
Kavandatav Rail Baltic Pärnu piirkonna hoolduskeskus ja kaubaterminal paiknevad Pärnu linna
kui asustusüksuse ja Tori valla Tammiste küla piiril. Tori valla territooriumile jääv planeeringuala
on hoonestamata, valdavalt metsamaa kõlvikuga, vähesel määral muu maa kõlvikuga maa-ala.
Planeeringuala lähipiirkond Tori vallas on metsamaa, planeeringualast ~700 meetri kaugusele
põhjasuunas jääb Rääma. Planeeringuala on tasase reljeefiga.
Juurdepääs planeeringualale toimub praegu mööda Pärnu linnas asuvaid Jaama ja Kauba
tänavaid.
HOONESTUS JA HALJASTUS
Tori valla territooriumile jääv planeeringuala ja selle lähiümbrus on hoonestamata metsamaa,
kus kavandatakse raadamist võimaldamaks raudteede, sõidutee ja tehnovõrkude rajamist.
Pärnu linna territooriumile jääv planeeringuala on osaliselt hoonestatud ja sellel asuvad endise
kaubajaama laiarööpmelised raudteed ning osaliselt on planeeringuala metsamaa.
LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala rohelise võrgustiku tugialal.
Rohelise võrgustiku tugialas olevate maa-alade raadamine ei ole kooskõlas üldplaneeringus
rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks sätestatud tingimustega. Kuna detailplaneeringuga
soovitakse olemasolevat maakasutust muuta, on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Pärnu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala rohelise võrgustiku tuumalal ja puhke-
metsa alal. Maakonnaplaneeringu kohaselt on kohalikul omavalitsuses võimalik põhjendatud
juhtudel muuta üldplaneeringuga maa senist sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni
(metsamaa, põllumaa). Samas on seatud tingimuseks, et tuleb vältida negatiivse keskkonna-
mõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamist
rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt
valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja
kompensatsioonimeetmeid. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva
tegevuse kavandamisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine.
Maakonnaplaneeringus on määratud ära Rail Baltic kaubajaama kaks võimalikku asukohta.
Üheks võimalikuks kaubajaama alaks ette nähtud olemasolev Kaubajaama ala Pärnu linnas ja
selle lähiümbrus. Maakonnaplaneering ei sea kaubajaama kavandamiseks täpsemaid tingimusi
vaid leiab, et kaubajaama planeerimisega on otstarbekas edasi minna pärast seda, kui on
otsustatud Rail Balticu ehitamine.
Sauga valla üldplaneeringuga määratud üldised kasutamis- ja ehitustingimused raudtee maa-
alal on:
maa-ala juhtotstarve on raudteemaa;
uue raudtee rajamisel või olemasoleva arendamisel tuleb järgida kõiki keskkonnakaitse
põhinõudeid ja vajadusel antakse keskkonnamõjude eelhinnang.
Sauga valla üldplaneeringuga määratud asjakohased üldised kasutamis- ja ehitustingimused
tootmise maa-alal on järgnevad:
maa-ala juhtotstarve on tootmismaa;
ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel;
olulist negatiivset mõju omava (õhusaastet, müra, kiirgus- ja vibratsioonitaset ning ohtu
suurendava) tootmisega maad planeerida väljapoole kompaktse asustusega piirkondi
ning elamu- ja puhkealadest piisavasse kaugusesse, et tagada kahjuliku mõju hajumine;
parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala täpsemale
kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele;
detailplaneeringuga kavandada tootmismaa krundile ka haljastus. Vähemalt 25%
planeeritud tootmisala territooriumist on kohustuslik haljastada eelkõige puhvervööndi
rajamise eesmärgil.
MAAKASUTUSPIIRANGUD
Planeeritaval alal kehtivad järgmised maakasutuspiirangud:
planeeritava alal on PIKANÕMME (PÜ-38) maaparandussüsteem (6112350010010001);
planeeritav ala külgneb Niidu ojaga (VEE1123581) (kuni 25 km2 valgalaga veekogu), mille
veekaitsevöönd on 10 meetrit, ehituskeeluvöönd 25 meetrit ja piiranguvöönd on 50
meetrit;
planeeritaval alal paiknevad D kategooria gaasitorustiku Vändra-Pärnu D55 erinevad
elemendid (D kategooria gaasitorustik alates 500mm ja suurem nr A13-2-48-5; D
kategooria gaasitorustik alates 200mm kuni 500mm nr A13-2-44-3, A13-2-44-4 ja A13-2-
48-4; D kategooria gaasitorustik alla 200mm nr A13-2-48-1, A13-2-48-2, A13-2-48-3 ja
A13-2-48-6);
planeeringuala vahetus läheduses paikneb vääriselupaik (VEP nr 160110), mille põhitüüp
on märgalade kuusikud ja kuusesegametsad ja kasvukohatüüp on jänesekapsa-kõdusoo
kasvukohatüüp.
ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED
Vajalik koostada nõuetekohane geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500.
Täiendavate uuringute vajadus tuleb välja selgitada KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK)
koostamisel.
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 kohaselt
tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument
koostatakse transpordi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1
nimetatud tegevust. Vastavalt KeHJS paragrahv 6 punkt 1 lõikele 14 on olulise keskkonnamõju-
ga tegevus muuhulgas uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe
rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt
viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudtee-
jaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul
vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni
vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli
jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed.
VALLA SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS
Planeeringu koostamisel ja ülesannete lahendamisel tuleb arvestada järgnevate
seisukohtadega:
Kaubaterminali ja hoolduskeskuse, teede ja platside ning trasside täpne paigutus
planeeritaval maa-alal selgitada välja detailplaneeringu koostamise käigus.
Planeeringuga lahendada piirkonna täpne maakasutus, mis valdavalt on transpordimaa,
tootmismaa ja ärimaa ning täpsustada piirkonna krundistruktuur.
Koos planeeringuga esitada piirkonna laiem liiklusskeem arvestades erinevate
liiklejagruppide juurdepääsu vajadusi. Ettevõtluspiirkonna juurdepääs veoliiklusele tuleb
tagada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu ja vältida Jaama tänavale veoliikluse suunamist.
Arvestada perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga (Lelle-Pärnu raudtee-
trassi suunas) ning sellest tuleneva tunneli või silla ruumivajadusega üle Rail Baltic
raudtee (edaspidi RB). Lahendada tuleb optimaalne ja turvaline kergliiklejate ühendus
Niidu ettevõtluspiirkonna ja Tammiste elamupiirkonna vahel. Kaaluda juurdepääsu
võimaldamiseks Surju metskond 12 kinnistut läbiva tee pikendamist Kase tänavani ja
täiendava kergliiklejate ülepääsu kavandamist üle RB trassi. Piirkonna liiklusküsimuste
lahendamisel arvestada RB raudteetrassi projekteerimise ja välja ehitamise ajakavaga
ning teostatud Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode-Pärnu ja Niidu
tööstusalasid ning Pärnu kaubasadamat ühendava transpordikoridori uuringu
tulemustega (Skepast&Puhkim OÜ 21.11.2019).
Piirkonna väärtuslikud metsaalad on määratud maakonna puhkemetsadeks. Planeeringu
koostamise käigus tuleb arvestada juurdepääsu võimaldamist rabale ja piirkonna
puhkemetsadele.
Planeeringu koostamisel tuleb vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna (sh
täpsustada rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride asukohad) ning tagada
rohevõrgustiku toimimine.
Vajadusel seada meetmed ettevõtlus/tootmistegevusest ja kaasnevast liiklusest
tulenevate mõjude leevendamiseks.
Sademevee juhtimisel Niidu ojja arvestada Niidu oja vee vastuvõtu võimekusega,
vajadusel kavandada leevendusmeetmeid planeeringualalt ärajuhitava veevoolu
ühtlustamiseks või hajutamiseks.
KOOSTAMISE PROTSESS
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus
Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu
Detailplaneering komplekteerida kahes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar CD-l.
KOOSTÖÖ
Detailplaneering koostatakse koostöös asutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium
Päästeamet
Keskkonnaamet
Tehnilise Järelevalve Amet
Põllumajandusamet
Maanteeamet
Maa-amet
Terviseamet
Pärnu Linnavalitsus
Edelaraudtee AS
Elering AS
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja
isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori
Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada
detailplaneeringu menetlemisel.
Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja
isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
AJAKAVA
Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine ja seisukohtade küsimine: kaks kuud
Detailplaneeringu algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu
Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine
(eskiislahendus): vastavalt vajadusele
Planeeringu kooskõlastamine: kolm kuud
Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud
Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud
Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja
sellest teatamine: kaks kuud.
PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata
jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab
vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.
Koostas:
Sigrit Kasemets
üldplaneeringu spetsialist
15.05.2020
1 :2 0 0 0 0
detailplaneeringu ala piir osaliselt kaasatav reformimata riigimaa
planeeringuala suurus kokku ca 1 2 8 h a
N B : planeeringu käigus võib kaalukal põhjusel vajadusel planeeringuala laiendada, nt logis lise
funktsioneerimise, tunneli/silla ruumivajaduse vms tõ u
Projekt
Pärnu kaubajaama ja hoolduskeskuse detailplaneeringu alusdokumen de koostamine
Joonise nimetus
Detailplaneeringu ala skeem
Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija
Laki 34
OÜ Rail Bal c Estonia
12915 Tallinn
12734109
EESTI
Endla 16 Tel.
Tel. +372 664 5808
10142 Tallinn Faks.
Faks. +372 664 5818
[email protected]
Projektijuht Ivan Gavrilov Staadium Mõõtkava Projekti nr
Ivan Gavrilov Eskiis 1:20000 2020_0012
Planeerija
Planeerija Kuupäev Joonise nr
13.03.2020 DP-02
Planeerija
GSPublisherEngine 0.25.100.100