dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Pärnumaa Pärnu linn Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning KSH lähteseisukohad

Maanteeamet · 19. mai 2020
Viit
15-2/20/23470-2
Registreeritud
19. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tori Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Anna Palusalu (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. juuni 2020

Failid

  • 📎RB kaubajaama DP lähteseisukohad ettepanekute küsimine.asice2779 KB

Sisu (failidest)

TORI VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 15.05.2020 nr 6-2.1/1325 Tori vallas Tammiste külas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu koostamine OÜ Rail Baltic Estonia esitas 27.03.2020. a Tori Vallavalitsusele ja Pärnu Linnavalitsusele taotluse Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu koostamiseks. Nimetatud detailplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hinda- mise algatamist arutatakse eeldatavalt 18. juuni 2020. a Tori Vallavolikogu istungil. Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 esitame teile Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks. Palume ettepanekud antud detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks esitada meile hiljemalt 15.06.2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Esitatud: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA Maanteeamet, Põllumajandusamet, Maa-amet, Terviseamet, Pärnu Linnavalitsus, Edelaraudtee AS, Elering AS Lisa: Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu lähteseisukohad ja planeeringu ala joonis Sigrit Kasemets üldplaneeringu spetsialist 5349 3355 [email protected] LÄHTESEISUKOHAD Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu koostamiseks. ÜLDOSA Rail Baltica Pärnu kaubajaama ja hooldekeskuse ala ulatub nii Pärnu linna kui Tori valla territooriumile ning detailplaneering algatatakse mõlema omavalitsuse territooriumil eraldi. Tori valla territooriumile ulatuv planeeringuala on ~29 ha suurune ja paikneb Kilksama külas asuval katastriüksusel Surju metskond 48 (katastritunnus 80901:001:0272) ning Tammiste külas paiknevatel katastriüksustel Sepa (katastritunnus 73001:008:0601), Surju metskond 49 (katastritunnus 73001:008:1739) ja Surju metskond 50 (katastritunnus 73001:008:1737). Surju metskond 48, 49 ja 50 katastriüksused on osaliselt hõlmatud planeeringualasse. Planeeringu koostamise eesmärgiks on rajada Pärnu linna üldplaneeringus märgitud Niidu ettevõtluspiirkonda ja Tori valla üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku tugialale Rail Baltic põhitrassi infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskus ja kaubaterminal, koos vajalike juurdepääsuteede, infrastruktuuri ja asjakohaste tehnovõrkudega. Tori valla territooriumile ulatuvad kavandatud kompleksist osaliselt sõidutee ja raudteed. Kaubarongide teenindamiseks mõeldud kaubaterminalis on võimalik kaupade ümber laadimine raudtee- ja maanteetranspordi vahel, ladustamine, sorteerimine, kooseisude komplekteerimine jms tegevus. Rail Baltic Pärnu piirkonna hoolduskeskus on Rail Baltic taristu tehnilise toe baas, kus muuhulgas baseeruvad eriotstarbelised rongid, jooksva hoolduse materjalide ladu ja kust teostatakse taristu jooksvat hooldust. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimiseks ja sihtotstarbe muutmiseks transpordi-, tootmis- ja ärimaa sh nende kombinatsioonidega katastriüksusteks vastavalt taristuobjektide ja hoonete täpsetele asukohtadele. Detailplaneering teeb ettepaneku üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks. OLEMASOLEV OLUKORD ASUKOHT Kavandatav Rail Baltic Pärnu piirkonna hoolduskeskus ja kaubaterminal paiknevad Pärnu linna kui asustusüksuse ja Tori valla Tammiste küla piiril. Tori valla territooriumile jääv planeeringuala on hoonestamata, valdavalt metsamaa kõlvikuga, vähesel määral muu maa kõlvikuga maa-ala. Planeeringuala lähipiirkond Tori vallas on metsamaa, planeeringualast ~700 meetri kaugusele põhjasuunas jääb Rääma. Planeeringuala on tasase reljeefiga. Juurdepääs planeeringualale toimub praegu mööda Pärnu linnas asuvaid Jaama ja Kauba tänavaid. HOONESTUS JA HALJASTUS Tori valla territooriumile jääv planeeringuala ja selle lähiümbrus on hoonestamata metsamaa, kus kavandatakse raadamist võimaldamaks raudteede, sõidutee ja tehnovõrkude rajamist. Pärnu linna territooriumile jääv planeeringuala on osaliselt hoonestatud ja sellel asuvad endise kaubajaama laiarööpmelised raudteed ning osaliselt on planeeringuala metsamaa. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala rohelise võrgustiku tugialal. Rohelise võrgustiku tugialas olevate maa-alade raadamine ei ole kooskõlas üldplaneeringus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks sätestatud tingimustega. Kuna detailplaneeringuga soovitakse olemasolevat maakasutust muuta, on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Pärnu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala rohelise võrgustiku tuumalal ja puhke- metsa alal. Maakonnaplaneeringu kohaselt on kohalikul omavalitsuses võimalik põhjendatud juhtudel muuta üldplaneeringuga maa senist sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa). Samas on seatud tingimuseks, et tuleb vältida negatiivse keskkonna- mõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Maakonnaplaneeringus on määratud ära Rail Baltic kaubajaama kaks võimalikku asukohta. Üheks võimalikuks kaubajaama alaks ette nähtud olemasolev Kaubajaama ala Pärnu linnas ja selle lähiümbrus. Maakonnaplaneering ei sea kaubajaama kavandamiseks täpsemaid tingimusi vaid leiab, et kaubajaama planeerimisega on otstarbekas edasi minna pärast seda, kui on otsustatud Rail Balticu ehitamine. Sauga valla üldplaneeringuga määratud üldised kasutamis- ja ehitustingimused raudtee maa- alal on:  maa-ala juhtotstarve on raudteemaa;  uue raudtee rajamisel või olemasoleva arendamisel tuleb järgida kõiki keskkonnakaitse põhinõudeid ja vajadusel antakse keskkonnamõjude eelhinnang. Sauga valla üldplaneeringuga määratud asjakohased üldised kasutamis- ja ehitustingimused tootmise maa-alal on järgnevad:  maa-ala juhtotstarve on tootmismaa;  ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel;  olulist negatiivset mõju omava (õhusaastet, müra, kiirgus- ja vibratsioonitaset ning ohtu suurendava) tootmisega maad planeerida väljapoole kompaktse asustusega piirkondi ning elamu- ja puhkealadest piisavasse kaugusesse, et tagada kahjuliku mõju hajumine;  parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele;  detailplaneeringuga kavandada tootmismaa krundile ka haljastus. Vähemalt 25% planeeritud tootmisala territooriumist on kohustuslik haljastada eelkõige puhvervööndi rajamise eesmärgil. MAAKASUTUSPIIRANGUD Planeeritaval alal kehtivad järgmised maakasutuspiirangud:  planeeritava alal on PIKANÕMME (PÜ-38) maaparandussüsteem (6112350010010001);  planeeritav ala külgneb Niidu ojaga (VEE1123581) (kuni 25 km2 valgalaga veekogu), mille veekaitsevöönd on 10 meetrit, ehituskeeluvöönd 25 meetrit ja piiranguvöönd on 50 meetrit;  planeeritaval alal paiknevad D kategooria gaasitorustiku Vändra-Pärnu D55 erinevad elemendid (D kategooria gaasitorustik alates 500mm ja suurem nr A13-2-48-5; D kategooria gaasitorustik alates 200mm kuni 500mm nr A13-2-44-3, A13-2-44-4 ja A13-2- 48-4; D kategooria gaasitorustik alla 200mm nr A13-2-48-1, A13-2-48-2, A13-2-48-3 ja A13-2-48-6);  planeeringuala vahetus läheduses paikneb vääriselupaik (VEP nr 160110), mille põhitüüp on märgalade kuusikud ja kuusesegametsad ja kasvukohatüüp on jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp. ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED  Vajalik koostada nõuetekohane geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500.  Täiendavate uuringute vajadus tuleb välja selgitada KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) koostamisel. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument koostatakse transpordi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Vastavalt KeHJS paragrahv 6 punkt 1 lõikele 14 on olulise keskkonnamõju- ga tegevus muuhulgas uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudtee- jaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed. VALLA SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS Planeeringu koostamisel ja ülesannete lahendamisel tuleb arvestada järgnevate seisukohtadega:  Kaubaterminali ja hoolduskeskuse, teede ja platside ning trasside täpne paigutus planeeritaval maa-alal selgitada välja detailplaneeringu koostamise käigus.  Planeeringuga lahendada piirkonna täpne maakasutus, mis valdavalt on transpordimaa, tootmismaa ja ärimaa ning täpsustada piirkonna krundistruktuur.  Koos planeeringuga esitada piirkonna laiem liiklusskeem arvestades erinevate liiklejagruppide juurdepääsu vajadusi. Ettevõtluspiirkonna juurdepääs veoliiklusele tuleb tagada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu ja vältida Jaama tänavale veoliikluse suunamist. Arvestada perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga (Lelle-Pärnu raudtee- trassi suunas) ning sellest tuleneva tunneli või silla ruumivajadusega üle Rail Baltic raudtee (edaspidi RB). Lahendada tuleb optimaalne ja turvaline kergliiklejate ühendus Niidu ettevõtluspiirkonna ja Tammiste elamupiirkonna vahel. Kaaluda juurdepääsu võimaldamiseks Surju metskond 12 kinnistut läbiva tee pikendamist Kase tänavani ja täiendava kergliiklejate ülepääsu kavandamist üle RB trassi. Piirkonna liiklusküsimuste lahendamisel arvestada RB raudteetrassi projekteerimise ja välja ehitamise ajakavaga ning teostatud Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode-Pärnu ja Niidu tööstusalasid ning Pärnu kaubasadamat ühendava transpordikoridori uuringu tulemustega (Skepast&Puhkim OÜ 21.11.2019).  Piirkonna väärtuslikud metsaalad on määratud maakonna puhkemetsadeks. Planeeringu koostamise käigus tuleb arvestada juurdepääsu võimaldamist rabale ja piirkonna puhkemetsadele.  Planeeringu koostamisel tuleb vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna (sh täpsustada rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride asukohad) ning tagada rohevõrgustiku toimimine.  Vajadusel seada meetmed ettevõtlus/tootmistegevusest ja kaasnevast liiklusest tulenevate mõjude leevendamiseks.  Sademevee juhtimisel Niidu ojja arvestada Niidu oja vee vastuvõtu võimekusega, vajadusel kavandada leevendusmeetmeid planeeringualalt ärajuhitava veevoolu ühtlustamiseks või hajutamiseks. KOOSTAMISE PROTSESS  Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus  Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu  Detailplaneering komplekteerida kahes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar CD-l. KOOSTÖÖ Detailplaneering koostatakse koostöös asutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb:  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  Keskkonnaministeerium  Päästeamet  Keskkonnaamet  Tehnilise Järelevalve Amet  Põllumajandusamet  Maanteeamet  Maa-amet  Terviseamet  Pärnu Linnavalitsus  Edelaraudtee AS  Elering AS Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemisel. Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. AJAKAVA  Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine ja seisukohtade küsimine: kaks kuud  Detailplaneeringu algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu  Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine (eskiislahendus): vastavalt vajadusele  Planeeringu kooskõlastamine: kolm kuud  Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud  Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud  Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud.  PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel. Koostas: Sigrit Kasemets üldplaneeringu spetsialist 15.05.2020 1 :2 0 0 0 0 detailplaneeringu ala piir osaliselt kaasatav reformimata riigimaa planeeringuala suurus kokku ca 1 2 8 h a N B : planeeringu käigus võib kaalukal põhjusel vajadusel planeeringuala laiendada, nt logis lise funktsioneerimise, tunneli/silla ruumivajaduse vms tõ u Projekt Pärnu kaubajaama ja hoolduskeskuse detailplaneeringu alusdokumen de koostamine Joonise nimetus Detailplaneeringu ala skeem Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija Laki 34 OÜ Rail Bal c Estonia 12915 Tallinn 12734109 EESTI Endla 16 Tel. Tel. +372 664 5808 10142 Tallinn Faks. Faks. +372 664 5818 [email protected] Projektijuht Ivan Gavrilov Staadium Mõõtkava Projekti nr Ivan Gavrilov Eskiis 1:20000 2020_0012 Planeerija Planeerija Kuupäev Joonise nr 13.03.2020 DP-02 Planeerija GSPublisherEngine 0.25.100.100
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel