SELETUSKIRI So esauna maaüksuse detailplaneering SISSEJUHATUS Detailplaneeringu eesmärgiks on Söesauna maaüksuse kruntideks jaotamine, sihtotstarbe muutmine elamumaast valdavalt ärimaaks ja ehitusõiguse määramine turismitalu hoonestuse laiendamiseks. Vajadus: Olemasoleva turismitalu arendamiseks on vaja muuta maa sihtotstarvet ja samuti suurendada lubatud hoonete arvu krundil. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Planeeritav ala asub Anija vallas Vetla külas Perila-Jäneda maantee ääres Söesauna turismitalu maadel. Planeeringuala suurus ca 2,5 ha. Planeeringu lähtedokumendiks on Anija Vallavolikogu 20.02.2018 otsus nr 11. Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegili se hindamise algatamata jätmine ja vallavalitsuse poolt antud lähteseisukohad. Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Osaühing A-PROJEKT ( 10099560 ) poolt mais 2017 mõõdistatud topo-ge odeetilist alusplaani M 1:500. Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused 1977.a Balti süsteemis. Lahenduse koostamisel on arvestatud Anija Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Astrid Prometi poolt koostatud eelhinnanguga Anija valla Vetla küla Söesauna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel. 1 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 1.1 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS JA MÕJUALA FUNKTSIONAALSED SEOSED Maa-ala üldiseloomustus: Planeeringuala on iseloomulik taluturismi kompleksile. Ehitamisel on puhkeotstarbelised hooned. Alal on väiksemaid puhkemaju, elumaju ja ehitatavad ehitusloakohustuslikud hooned. Alal asub tiik. Kasvatatakse koduloomi. Maaüksus asub loodu s kaunil Kõrvemaa maastikukaitsealal. Planeeritav ala asub Anija vallas Vetla külas Söesauna maaüksusel (14002:003:0310). Maaüksuse suurus on 19946 m2, millest 6419 m2 on metsamaa ning sihtotstarve on elamumaa 75% ja ärimaa 25%. Kinnistul asub 2 elumaja, väliköök, 2 abihoonet ja puurkaev. Ümbruskonnas on peamiselt okaspuumetsad. Lähim elamu asub asub maaüksusest ca 700 m kaugusel, järgmine ca 1,5 km kaugusel. Juurdepääs planeeringualale on riigimaanteelt Perila-Jäneda teelt. Maaüksusest läänes ja idas asuvate maaüksuste puhul (Paunküla metsakond 100, 14002:003:0172 ja Paunküla metskond 91, 14002:003:0164) on tegemist 100% maatulundusmaadega, põhjas paikneb 100% maatulundusmaa (Järveotsa 14002:003:0371), lõunas ehk teiselpool 11125 Perila-Jäneda teed paikneb 100% maatulundusmaa (Järveotsa 14002:003:0371). Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused: Kõrvemaa maastikukaitseala, Natura 2000 (0,2 ha suurusel metsaalal) Maantee kaitsevöönd (30m), Anija valla tugevaks küljeks võib lugeda looduslikku keskkonda ning häid eeldusi maamajanduslike ja turismi ettevõtete arenguks . Anija valla arengukava (Anija Vallavolikogu 20.11.2016 määrus nr 95) kohaselt on Anija valla üheks tegevuseks t ingimuste loomine turismialase ettevõtluse tekkimiseks ja arendamiseks. Tegemist on Kõrvemaa turismipiirkonnaga, kus võimalikust ettevõtlusest on soositud loodusturismi arendamine . Läheduses asuvad Kakerdaja raba matkarajad ning puhkekohad , mis on RMK poolt korraldatud ja hästi hooldatud . Lähimate h oonestatud maaüksuste sihto t starveteks on nii elamu- kui maatulundusmaa. Iseloomulik on elamut teenindavad rohked abihooned-rajatised, hoonestusviis on vaba. Piirkonna elamud on kahekorruselised ja viilkatusega, ka abihoonetel on valdavalt viilkatused. 1.2 VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid on Harju maakonnaplaneering 2030+ (2018) ja Anija valla üldplaneering (2008). Koostamisel on Anija valla uus üldplaneering, mille sisu on kajastatud informatiivsel eesmärgil. Maakonnaplaneeringuga on sätestatud Harjumaa ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused (asustusstruktuur ja asustuse suunamine, ruumiliste väärtuste võrgustikud ja arengut suunavad keskkonnatingimused, tehnilised võrgustikud). Maakonnaplaneeringus tuleb esile põhimõte, et ruumilise arengu suunamisel tuleb säilitada erinevad ruumiväärtused (nii linnalises kui maapiirkonnas); asustuse arengu kavandamisel ning keskuste määratlemisel lähtutakse eeskätt olemasolevatest ruumistruktuuridest ning liikumisvõimalustest (nt teedevõrk); elukeskkonna kvaliteedi tagamisel on oluline roll muuhulgas esteetilistel väärtustel, lisaks looduslikule esteetikale ka inimtekkelise pärandi väärtustamisel (nt hajaasustuses kujunenud (küla)maastikulised tervikud). Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on eelnimetatud põhimõtteid silmas peetud, st hoonestus kompleks rajatakse juba välja kujunenud tee äärde piirkonnale iseloomuliku (küla)maastiku rütmi järgides. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud, et rohevõrgustik jääks toimima . Anija valla üldplaneeringu kohaselt, vt skeem 2, on planeeritava maaüksuse juhtotstarbeks elamumaa . Üldplaneeringus määratud tingimuste kohaselt on elamumaal lubatud ärimaa osakaal 25%, et soo dustada taluturismi arendamist. Suurema osakaaluga äritegevuseks tuleb koostada detailplaneering, et selgitada välja võimalikud kaasnevad mõjud. Hoonestuse ehitamisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest ja hoiduda muutmast maastikulist üldilmet, soovitav on kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale; Skeem 2. Väljavõte Anija valla üldplaneeringust. Planeeringuala auskoht on tähistatud punase kontuuriga. Koostatavas Anija valla üldplaneeringus jääb planeeringuala maalisse piirkonda, kus tuleb järgida eelkõige piirkonna hoonestuslaadi. 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 3.1 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Üldplaneeringu kohaselt jääb Söesauna maaüksus elamu maa juhtotstarbega alale. Üldplaneeringuga on lubatud elamumaa sihtotstarbele lisaks lubatud 25 % muud otstarvet, et võimaldada koduäride tekkimist. Lisaks on üldplaneeringuga lubatud hoonete arv üks elamu ja kuni neli abihoonet. Söesauna ma aüksuse olemasolev katastriüksuse sihtotstarve on 75 % elamumaa ja 25% äri maa. Käesolevaga kavandatakse m aaüksuse sihtotstarbe muutmist 75 % ärimaa ja 25 % elamumaa ja suurendada hoonete arvu. Üldplaneeringu muutmise põhjenduseks on asjaolu, et ala soovitakse realiseerida üldplaneeringus ette nähtud arengusuundade ja tingimuste kohaselt nähes ette ühe jätkusuutliku turismitalu loomist muutes sihtotstarbe osakaalu ja lubatud hoonete arvust suuremat hoonete arvu. Skeem 3. Väljavõte Anija valla üldplaneeringust koos muudatuse ettepanekuga. 3.2. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE Detailplaneeringu lahendusega Söesauna maaüksuse ( 14002:003:0310 ) piire ja katastrisse kantud pindala 19946 m² ei muudeta . 3.3. KRUNDI HOONESTUSALA Hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada hooneid ja rajatisi ) on määratud peaaegu kogu krundi ulatuses, va 4 m krundi piiridest. Hoonete ja rajatiste edasisel projekteerimisel tuleb arvestada elujõulisemate puude ja puistute säilitamisega. Kuna tegemist on turismiettevõtte jaoks vajaliku maaalaga on lähtutud, et hooneid ja rajatisi saaks püstitada kaasaegsetele nõ uetele ja arengusuundadele vastavalt. Lisaks on planeeritud esimeses etapis kavandatavad hoonestusalad. Maaüksuse hoonestus on planeeritud piirkonnale iseloomulikult vabakujuliselt. Esimese etapi h oonestusala de ulatuse määramisel on lähtutud maksimaalsete hoonete arvust ja vajadusest tagada hoonete paigutus olemasolevat kõrghaljastust arvestavalt. 3.4. KRUNDI EHITUSÕIGUS Maaüksuse ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis. Hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna moodustavad kokku ehitusteatise või ehitusloa kohustuslike hoonete pindala. Lubatud on kolm põhihoonet (elamu, pansionaat, ärihoone) ja kuni 17 abihoonet ( kauplus, kämpingud, laudad, saunad jm). Ehitusõigusega lubatud hoonestus ja ka rajatised tuleb püstitada hoonestusala piirides. Joonisel nr 3 on näidatud võimalik ud illustratiiv sed hoonete asukoh ad. Täpsed asukoh ad määratakse projekteerimise käigus. 3.5. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD Detailplaneeringu alal on olemas kõik kasutusel olevad lokaalsed tehnovõrkude ühendused. Planeeringu elluviimisel ja maaala kasutuse suurenemisel vajavad tehnovõrgud võimsamaid seadmeid ja elektriühendusi. Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 3. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus vastavalt kaasaegsetele võimalustele . 3.5.1. VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON, SADEMEVESI Veevarustus on tagatud kaasaegse puurkaevu baasil, mis on rajatud 2015.-l aastal. Sügavus 25 m. Krundil on olemas ka salvkaev. Ühendused hoonetesse tuleb lahendada ja näidata ehitusprojektides. Reoveekäitluse lahenduseks on olemas kaasaegne septik uga (3m3 kuni kuue-liikmelise perele) imbväljak maantee poolses servas. Mõningase k oormuse suurenemisel on võimalik imbväljakut laiendada ning septiku ajutiselt kiirema täitumise korral tuleb seda tihedamini tühjendada. Kui koormus muutub alaliselt suuremaks kui 6 liiget tuleb rajada vastava mahutavusega biopuhasti . Vabariigi Valitsuse määruse nr 99 01.01.2013 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 6 järgi on lubatud heitvett juhtida pinnasesse kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Uue biopuhasti p rojekteerimisel arvestad a , et t agatud peab olema septiku mugav tühjendamine ja septiku kuja 5 m ning septik peab paiknema veekaevu suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu . Imbväljaku kaugus veevõtukohast peab olema vähemalt 60 m . Miniloomaaia ( ligikaudu kanad 10tk, jänesed, mets siga, poni d 2tk ) rajamisel arvestada Veeseaduse § 26 2. „Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded“. K õikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Kuna suuri kõvakattega pindu alale ei planeerita, puudub vajadus sademevee kogumiseks. Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada planeeritava maaüksuse piires. Sademevee juhtimine naaberkatastriüksustele on keelatud. 3.5.2. ELEKTRIVARUSTUS Olemasolev elektivarustus 40 A jääb liiga väheseks planeeringu elluviimiseks . Krundil on olemas Elektrilevi võrguleping nr 27011574 . Olemasolev l iitumiskilp on Söesauna maaüksusel . Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Kaabel tee all tuleb paigaldada vähemalt 1 m sügavusele ja maaüksusel vähemalt 0,7 m sügavusele pinnasesse. Elektritoide liitumispunktist objekti peajaotuskilpi tuleb ette näha maakaabliga. 3.5.3. SOOJAVARUSTUS Planeeringualal paiknevate hoonete kütmine lahendada lokaalselt. Soovitav on kasutada süsteeme, mis oleksid energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad. Võimalikud küttelahendused on soojuspumbad ja elektri- või tahkeküte. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. 3.5.4. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS Sideühendus on kavandatud mobiilside näol. Võimalikud on ka teised variandid vastavalt operaatorite pakkumistele. 3.5.5. TULETÕRJE VEEVARUSTUS Planeeringuala hooned liigitu vad tuleohutusest tulenevalt erinevate kasutusviisi de alla (üksikelamu -I , majutushoone -II, pansionaat - III, toitlustushoone - IV ). Planeeringuala paikneb hajaasustusega alal, kus puudub tsentraalne veeühendus. Veevõtukoht kustutusveele on planeeritud olemasoleva tiigi juurde. Selleks on ettenähud juurdepääs, ümberpööramisvõimalus tuletõrjeautodele ja kuivhüdrant vee kätte saamiseks igal aastaajal. Kinnistute omanikud peavad krundisisese juurdesõidutee hoidma korras ning tagama päästetehnikale aastaringselt läbipääsu. EVS 812-6:2012 järgi on kustutusvee normvooluhulk 10 l/s 3 tunni jooksul. Hoonete projekteerimisel võtta aluseks Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ , tuleohutuse standard id „Ehitis t e tuleohutus“ EVS 812-3; 812-7 . 3.6. JUURDEPÄÄSUTEEDE ASUKOHAD JA LIIKLUS- NING PARKIMISKORRALDUS Planeeringuala jääb riigi t ee kõrvalmaantee Perila-Jäneda nr 11125 äärde . Olemasolev mahasõit riigimaanteelt Soesauna maaüksuse läheduses on diagonaalne ja veoautodel on ebamugav pöörderaadius. On märgata, et tekkinud on lisa mahasõit . Käesoleva planeeringuga on näidatud perspektiivne mahasõit, millega oleks võimalik tagada nõuetekohane pöörderaadius ja nähtavus ristumisel riigimaanteega. Mahasõidu väljaehitamine ei puuduta otseselt käesoleva planeeringu lahendust, kuid muudaks liiklemise ohutumaks kõigile kasutajatele. Uue mahasõidu väljaehitamisel on võimalik lahendada veel üks uus mahasõit , mis teenindaks Soesauna maaüksusele kavandatavaid puhkemajandusega seotud hooneid. Olemasolev mahasõit p laneeringualale on tagatud üle Järveotsa kinnistu ja RMK-le kuuluva kruusakattega tee lt . Juurdepääsutee minimaalseks laiu seks on 4m . Planeeringu elluviimise käigus tuleb taga da S o esauna maaüksusel külaliste sõidukitele selleks ette nähtud normidekohane parkimisala vähemalt kümn ele sõiduautole ja ühele bussile . Põhijoonisel on näidatud võimalik juurdepääsu asukoht ja parkimise lahendus. Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koosta mise käigus teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Perila-Jäneda 11125 liiklussagedus 19-24 km on teeregistri andmetel ( loendamine 2019 .a ) 1038 autot ööpäevas. Tegemist on väikese liiklus koormusega kõrvalmaanteega, kus märkimisväärseid maanteeliiklusest tulenevaid liiklusmüra probleeme ei esine (alus: Anija valla koostatava üldplaneeringu keskkonnamõju hindamine) . Planeeritav tegevus ei mõjuta oluliselt liikluskoormuse kasvu ja võimalik liikluskoormuse kasv ei mõjuta planeeringu lahendust. Hoonete projekteerimisel on soovitatav p aiguta da hoones magamisruumid kaugemale küljele teepoolt või kasutada helipidavaid välispiirete materjale . 3.7. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD NING EHITUSLIKUD TINGIMUSED Olulisemad hoonete arhitektuurinõuded: Hoonete arv ja lubatud kasutamise otstarve: kuni 3 põhihoonet ja kuni 17 abihoonet. Lisaks on lubatud elamu ja taluturismi funktsiooni toetavad rajatised (nt grillnurk, esinemise lava ); Korruselisus: kuni kaks korrust; Kõrgus: põhihoonetel kuni 10 ,0 m maapinnast. Maapinna muutmine ei ole lubatud, hoonestus rajada arvestades olemasolevat maapinda/reljeefi; Katusetüüp: kahepoolne viilkatus või eritasanditel ühepoolse viiluga (nii põhi- kui abihoonetel); Katusekalded: 20-45 kraadi; Katusekattematerjalid: kivi, plekk, asbestivaba eterniit; abihoonetel täiendavalt ka puit; Välisviimistlusmaterjalid: puit, looduslik kivi, betoon; Hoonestusviis on vaba. Hoonete arhitektuur peab tagama, et säiliks ala omapära, väljakujunenud e hitusmahud ja –struktuur. K ompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama arhitektuurse terviku) ja sobima ümbritsevasse keskkonda. Tuleb vältida piirkonnale arhitektuurselt võõraid elemente. Arvestades ptk-s 3.11 tooduga, on projekteerimisel lubatud ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi sulandades päikesepaneelid arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad on osa arhitektuursetest elementidest või fassaadist või paigutada paneelid hoone külge nii, et need ei mõjuks silmatorkavate võõrelementidena). 3.8. HALJASTUS JA HEAKORD Planeeringualale jääva maaüksuse põhja poolses osas kasvab okaspuu puistu . Hoonestus ala valikul on arvestatud, et hoonete asukohti saaks paigutada nii et säiliks maksimaalselt kõrghaljastust. Täiendava haljastuse rajamise soovil Söesauna maaüksusel kasutada kodumaiseid piirkonnale iseloomulikke liike. Soovitav on säilitada alale iseloomuliku looduskeskkonna ilme. Kuna tegemist on juba varem väljakujunenud õuealaga, ei seata piiranguid krundi piiramiseks. M aanteepoolse ja juurdepääsutee poolse ala ulatuses kasutada piiret, mis sobib kokku loodusliku piirkonnaga, nt puit või hekk. 3.9. EHITISTEVAHELISED KUJAD Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Planeeritud ehitise kasutamise otstarvete alusel jääb planeeritud hoonestus eelnimetatud määruse lisa 1 alusel I-IV kasutusviisi alla. Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on TP3. Vastavalt määruse nr 17 §-le 22 peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP3-klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 ruutmeetrit, mil ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud k ompleksi hoonete kogupindala on kuni 20 00 m². Projekteerimisel ja realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega ning lähtuda ehitiste tegelike tuletõkkesektsioonide ja põlemiskoormustega ning tuleohuklassiga, sh arvestada nõuetega Eesti Standardist EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. 3.10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002. Projekteerimisel tuleb ette näha hoonetesse sissepääsude valgustatus (soovitav on kasutada n-ö sooja valgust). Eristada selgelt privaatsed alad, et vältida kõrvaliste isikute sattumise eraterritooriumile (nt piirdaed vm tähis). Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. 3.11. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. P laneeritud on ehitada majutusteenuse pakkumiseks kämpingud ja puhkemajad ning mini-loomaaed. Planeeringualale ei planeerita keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi, seega ei kaasne planeeringu elluviimisel olulisi muutusi valgus-, soojus- ega kiirgusrežiimis ning müra-, vee- ja õhusaaste jäävad eeldatavalt lubatavatesse piiridesse. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja katastriüksuse omanik peab rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Planeeringuala jääb kogu ulatuses Kõrvemaa maastikukaitsealale. A la on kasutusel olnud aastast 1930. Detailplaneeringu koostamisel on arvesse võetud Harju maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtteid, millistest olulisematena saab välja tuua, et elamukompleks on kavandatud rajada juba välja kujunenud tee äärde piirkonnale iseloomuliku (küla)maastiku rütmi järgides ning rohelise võrgustiku terviklikkust ja toimimist tagavalt, Osaliselt metsa alale jääva hoonestusala puhul tuleb hooned ja rajatised paigutada selliselt, et oleks tagatud maksimaalselt kõrghaljastuse säilimine. Maaüksuse hoonestus on planeeritud piirkonnale iseloomulikult vabakujuliselt. Hoonestusala ulatuse määramisel on lähtutud ka maksimaalsest hoonete arvust ja vajadusest tagada hoonete paigutus olemasolevat reljeef i arvestavalt. Autoga tohib sõita ja parkida ainult selleks ette nähtud piirkonnas. Arhitektuurse miljöö säilimiseks on sätestatud, et hoonete arhitektuur peab tagama, et säiliks ala omapära.. Hoonestuse k ompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama arhitektuurse terviku) ja sobima ümbritsevasse looduslähedasse keskkonda. Tuleb vältida piirkonnale arhitektuurselt võõraid elemente. Olmejäätmete kogumine alal tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete kogumiseks tuleb kavandada suletavad kogumiskonteinerid. Prügikonteiner tuleb ette näha asukohas, millele on prügiautol/töötajal hea juurdepääs. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ja vastupidaval alusel ning vähemalt 2 m kaugusel hoonestusest. M üra, mis tekib V klassi maanteelt on elu- ja majutus hoonete juures on eeldatavalt alla normatiivse taseme. M aan tee liikluskoormus on suhteliselt madal ja teelt lähtuv müra ei ole elamule ja ärihoonetele probleemiks. Õhusaaste ei ole piirkonna liikluskoormuse juures probleemiks ka vahetult tee ääres, sama on võimaliku vibratsiooniga, mis ei ulatu hooneteni. Planeeritud hoonestusala ja lubatud maksimaalne hoonete kõrgus võimaldavad rajada hoonestuse, millega on tagatud piisav päikesevalgus. Eesti Geoloogiakeskuse Harjumaa pinnase radooniriski kaardi (1:200 000) kohaselt jääb planeeringuala normaalse radooniriskiga alale. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määruses nr 55 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahendatud info alusel peab energiatõhususe miinimumnõudeid mh järgima väikeelamute rajamise korral. Sama info kohaselt ei pea aga energiatõhususe miinimumnõudeid järgima mh ajutiste, kuni 20 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/hoonete-energiatohusus kaheaastase kasutuseaga hoonete puhul; elamute, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas ja hoonete, mille suletud netopind on kuni 50 m² korral. Uute hoonete projekteerimisel on siiski soovitav energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele tähelepanu pöörata. Projekteerimisel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks, samuti on soovitav kavandada alternatiivsete energiaallikate kasutamist. Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna akende kohale. Miniloomaaia (ligikaudu kanad 10tk, jänesed, metssiga, ponid 2tk) rajamisel arvestada Põllumajandusministri määrusest nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ (Vastu võetud 24.07.2008) ja Veeseaduse § 26 2. „Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded“. Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. 3.12. SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS Planeeritud elektrimaakaablile kehtib isiklik kasutusõigus võrguvaldaja kasuks kaitsevööndi ulatuses. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Juurdepääsutee ehitamiseks ja kasutamiseks tuleb sõlmida servituudileping Riigimetsa Majandamise Keskusega. 3.13. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatavad ja ümberehitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naabermaaüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab maaüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. 3.14. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti de koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse Söesauna maaüksuse omaniku/omanike poolt tema/nende tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Olemasoleva ristmiku ümberehitamiseks tuleb sõlmida RMK-ga tee väljaehitamise, kasutamise ja korrashoiu leping. Kulud kannab nii RMK kui ka So esauna maaüksuse omanik, kuna tee on vajali k eelkõige metsahoolduseks ja So esauna krundile juurdepääsuks. Mahasõidu projekteerimiseks tuleb tellida tehnilised tingimused Maanteeametist.
Saatja: Liis Ninn <
[email protected]>
Saadetud: 20.05.2020 20:20
Adressaat: Liis Ninn <
[email protected]>
Teema: FW: Vetla, soesauna
Manused: 2020-04-08 Seletuskiri.docx; 2020-05-07 Dp Söesauna põhijoonis tehnovõrkudega-
Model.pdf
From: Krista Einama <
[email protected]>
Sent: Tuesday, May 19, 2020 8:24 AM
To: MNT Teed <
[email protected]>
Subject: FW: Vetla, soesauna
Palun reg
From: Inga Vainu <
[email protected]>
Sent: Wednesday, May 13, 2020 2:41 PM
To: Krista Einama <
[email protected]>
Subject: Vetla, soesauna
Tere
Saadan eelnevaks ülevaatamiseks ja võimalusel kooskõlastamiseks Vetla küla, Soesauna planeeringu,
millele on saadetud märkused 10.03.2020 Maanteeameti kirjaga nr 11-6/184-1.
1. Hoonestusala kavandada väljakujunenud ehitusjoonele, eskiislahendusel toodud hoonestusjoonega ei
saa
nõustuda.
Korrigeeritud vastavalt olemasolevale kioskile, mis asub 14 m sõiduteest. Ehitusloa kohustuslikke
hooneid maantee kaitsevööndisse pole ette nähtud.
2. Parkla kavandada riigiteest väljapoole riigitee külgnähtavust so 16m riigitee servast. Joonisel leidub
rajatisi,
mida selgitatud ei ole, kuid jäävad riigitee kaitsevööndisse.
Maanteepoolne parkla likvideeritud. Külgnähtavus võimalik tagada 14 m arvestades et olemasolev
kiosk on 14, 3 m maanteest ja kogu piirkond jääb maastikukaitse piirkonda.
3. Täpsustada perspektiivse mahasõidu rajamise ajastust. Kui mahasõit on mõeldud teenindama kohviku
parklat,
siis tuleb rajada enne kohvikule ehitusloa väljastamist, mis vajab selgitust seletuskirjas. Üldine põhimõte
on, et
juurdepääs(ud ) riigiteelt (sh lisaharu likvideerimine) tuleb rajada enne hoonetele ehitusloa väljastamist.
Mahasõit jääb juurdepääsuks tagumistele puhkemajandusega seotud hoonete teenindamiseks.
4. Lisada planeeringu seletuskirja, et kuna planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu
koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,
õhusaaste).
Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt
keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel
kavandada
vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71
lisas 1
toodud müra normtasemete, tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata
joonistel
kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik
(Maanteeamet) on
planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta
endale
kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Korrigeeritud seletuskirja pkt 3.6.
5. Täpsustada reoveekäitluse lahendust, imbväljakut mitte kavanda riigitee kaitsevööndisse. Palun
selgitada, kas
olemasoleva k-trassiga juhitakse riigitee vahetusse lähialasse reovett? Maanteeamet sellega ei nõustu.
Tegemist on kasutusel oleva ühepereelamu imbväljakuga. Ei leia seadust või normi, mis keelaks
väikesemahulise imbväljaku rajamise tee kaitsevööndisse.
6. 2015.a. rajatud puurkaevu kaitsevöönd jääb osaliselt riigitee kaitsevööndisse. Maanteeamet ei vastuta
riigitee
liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks
liiklusõnnetuse
korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja
hooldamist (sh
libeduse- ja tolmutõrjet). Nimetatud asukohas ei ole puurkaevule võimalik moodustada sanitaarkaitseala
juhul,
kui soovitakse veetarvet suurendada üle 10 m3.
Selgitame, et 2015.-l aastal rajati puurkaev krundi põhjapoolsesse ossa, kuigi ehitusluba võeti teise
kohta. Maantee poolses osas on varasemast ajast salvkaev, mida ei kasutata joogiveeks.
Tagasisidet ootama jäädes
Lugupidamisega
Inga Vainu
Anija vallavalitsus
arhitekt-planeeringuspetsialist
5272963
SOESAUNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
LEPPEMÄRGID:
tuletõrjeveevõtukoht
PLAN. ALA PIIR
kuivhüdrant
OL.OLEVAD KINNISTU PIIRID
OL.OLEV VEEKOGU KRAAV
MAANTEE KAITSEVÖÖND
kämpingud ÕUEALA
1 OLEMASOLEV HOONE
19 861 m² puurkaev OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL
Ä75E25
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
saun
OLEMASOLEV VEETORUSTIK
puhkemajad OLEMASOLEV KANALISATSIOONI TORUSTIK
T1 T1 T1
PLANEERITUD MAAKÜTTE TORUSTIK
OLEMASOLEV / SÄILITATAV PUISTU
peahoone
PLANEERITUD/OLEMASOLEV PINNASTEE
servituudivajadus
juurdepääsutee PLANEERITUD/OLEMASOLEV KILLUSTIKTEE
T11
T 1
T
Lava rajamiseks ja
T11
T 1
T
kasutamiseks JALGTEE
mini-loomaaed
NÄHTAVUSKOLMNURK
elamu
T1
T1 1
T
T1
grilliala PLANEERITUD HOONESTUSALA
maan T1
T1 T1
T1
T1 T1
T1
te
T1
e kaits
T1 T1
T1 T1
T1 T1 T1 T1
evöön
T1
T1 T1
T1 T1
d 30m
T1 T1 T1
T1 T1
spordi- ja puhkerajatised, PLANEERITUD HOONE
T1 T1
T1
T1
T1
väljakud varjualune
T1 1
T 1
T
T1
T1
SERVITUUDI VAJADUS
T1
T1
T1 T1
T1
LIKVIDEERITAV OBJEKT
salvkaev
nähtavus
kolmnurk
10x320m
14.3
perspektiivne 4.8
mahasõit
nähtav
uskolm
nurk 1
0x320
m
likvideeritav SOESAUNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Söesauna talu MÜ, 1:500
ristmik Ljudmila Reigo
Anija vald, Vetla küla, Soesauna
PÕHIJOONIS 01 / 07.05.2020
Katastriüksuse tunnus: 14002:003:0310
ümberehitatav O.Miller TEHNOVÕRKUDEGA
ristmik IN-Arhitektuuri Studio OÜ I.Naimark AS DP
tel: 56700054, 58284293,
[email protected] INS 09.12.2019 AS-2