dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Seisukohtade väljastamine Keila vallas Valkse külas Liivaku ja Mämallika maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks

Maanteeamet · 20. mai 2020
Viit
15-2/20/21777-2
Registreeritud
20. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääne-Harju Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Hans Keskrand (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22021777-2 20.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc1154 KB

Sisu (failidest)

KEILAJOA U 2A8/40 / T TUNNEL Joon./dwg NNEL KOGUJATEE TÜÜP 2 COLLECTOR ROAD TYPE 2 DRAW IN DRAW G NO.3/ ING 28A NO.3 /27A ST cros A 40/4 s-se 11 ctio n L A 9 Ü IA 8/3 T JAK 2A DUC R g A w K ./d / V on KT VIA o J DU ST cros A 40/4 s-se 11 ctio n P 1 PE 1 T ÜÜ TY EE AD G U JAT R RO KO CTO O LLE C Lääne-Harju Vallavalitsus Teie 30.04.2020 nr 6-1/15-23 [email protected] Rae 38 Meie 20.05.2020 nr 15-2/20/21777-2 Lääne-Harju vald, 76806, Paldiski, Harju maakond Seisukohtade väljastamine Keila vallas Valkse külas Liivaku ja Mämallika maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks Olete teavitanud Maanteeametit Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Valkse külas Liivaku (katastritunnus 29501:007:0570) ja Mämallika maaüksuste (katastritunnused 29501:007:0761, 29501:007:0762) detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamisest. Planeering on algatatud Lääne-Harju Vallavalitsuse 16.04.2020 korraldusega nr 22. Planeeritava ala kohta on Maanteeamet väljastanud 22.09.2017 kirjaga nr 15-2/17-00012/576 omapoolsed seisukohad, mis on praeguseks hetkeks aegunud. Käesoleva seisukohtadega uuendatakse ning täpsustatakse varasemaid seisukohti. Täiendavaid seisukohti on Maanteeamet väljastanud 22.02.2018 kirjas nr 15-2/18/6140-2 ja 26.04.2019 kirjas nr 15-2/18/6140-4. Planeeringuga jagatakse maaüksused ja moodustatakse elamumaa (E), ärimaa (Ä), transpordimaa (L), tootmismaa (T) ja liiklusmaa (L) sihtotstarbega krundid. Elamumaale planeeritakse paaris ja ridaelamute ehitust. Kokku soovitakse 40-50 paariselamu rajamist 4,9 ha pindalaga alale. Ärimaa sihtotstarbega maale kavandatakse tootmis- ja teenindusega seotud ehitisi maksimaalse kõrgusega 11 m ja krundi täisehitusega 40-50%. Osa planeeritavast alast säilib maatulundusmaana. Planeeringuala pindala on ligikaudu 9 ha. Kuna tegemist on ulatusliku üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe muutmisega, on detailplaneering üldplaneeringut muutev. Planeeritav ala külgneb rahvusvahelise põhimaanteega (Euroopa teevõrgu maanteega) nr 8 Tallinn–Paldiski km 28,625–28,775, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2019. a. 8314 a/ööp. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame alljärgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks: 1. Planeeritav ala paikneb riigitee nr 8 kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 lg 2 kohane teekaitsevöönd, mille ulatus Euroopa teedevõrgu maanteel on 50m. 2. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. 4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Planeeringus käsitleda maakonnaplaneeringule ja üldplaneeringule vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. Keila põhjapoolse ümbersõidu trass on kantud Harju maakonnaplaneeringusse 2030+ kui perspektiivne või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav põhimõtteline maanteekoridor. Maakonnaplaneering on aluseks nii üldplaneeringute kui detailplaneeringute koostamisel, mistõttu juhime tähelepanu vajadusele kanda nimetatud koridor Liivaku ja Mämallika maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu skeemile (eskiisile). Trassikoridori telgjoonest tagada kummalegi poole 60 m laiuse vaba koridori säilimine – 10 m rahvusvahelise põhimaantee ristlõike rajamiseks + 50 m kaitsevöönd (koridori laius analoogne E67 Via Baltica teemaplaneeringus määratud trassikoridoriga). Planeeringulahendus siduda WSP International Sweden AB ja K-Projekt AS tööga nr 05298-GE „Technical Assistance for Reconstruction of Tallinn Ringroad and Tallinn- Paldiski Road CF Project 2002/EE/16/P/PA/009“ (Lisa) 6. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted. Vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7 on detailplaneeringu ülesanne määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. 7. Riigiteelt juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud riigitee km 28,625 asuva eratee (Tee46; tee nr 2950460) ristmiku kaudu. Võttes arvesse planeeritavale alale kavandatava arendustegevuse mahtu ja iseloomu on selge, et olemasolev riigitee ristmik, mis on välja ehitatud lihtristmikuna, ei võta vastu planeeringualalt lähtuvat liikluskoormust. Seega tuleb planeeringuga kavandada riigitee ristmiku ümberehitus täiskanaliseeritud ristmikuks (minimaalselt vajalikud vasakpöörderada Paldiski suunalt ning parempöörderada Keila suunalt). Nõude seadmisel tugineme majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusele nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), mille kohaselt tuleb ristmikutüübi esmasel valikul lähtuda joonisest 5.1. Riigitee ristmikuala kogu ümberehitatavas riigitee lõigus tuleb hõlmata planeeringuala koosseisu, et tagada detailplaneeringu faasis ristmiku ümberehituseks vajalik ruumivajadus ning jagada PlanS § 131 lg 1 kohustuste mahud KOV ja arendaja vahel. Arvestada, et Planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 8. Jalakäijatele ja teiste kergliiklejate ohutuse tagamiseks tuleb ristmiku piirkonda kavandada ohutussaarega teeületuskoht ning planeerida jalgratta- ja jalgteed tõmbepunktidest ja elamualalt bussipeatusteni. Jalgratta- ja jalgtee tuleb eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5. 9. Ehitusseadustik § 102 lg 1 alusel täidab Maanteeamet riigiteedel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamisel pädeva asutuse ülesandeid ning korraldab üleeuroopalise teedevõrgu teedel Eestis direktiivi nõudeid, mh liiklusohutusele avalduva mõju hindamist. Seetõttu tuleb arvestada rahvusvahelise põhimaantee ümberehitust sisaldava planeeringu liikusskeemi liiklusohutusele avalduva mõju hindamise vajadusega vastavalt majandus- ja taristuministri 19.05.2015 määrusele nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“. 2 (4) 10. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. 11. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat ja korraldajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 13. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 14. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh tuleb mõõdistada riigitee ristmiku ümberehituseks ja jalgteeühenduste rajamiseks vajalik ala. 16. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 17. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Palume arvestada, et Maanteeamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik või kohalik omavalitsus kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsuks riigitee ristmiku ümberehituse ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne planeeringu järgsetele ehitusloakohustuslikele hoonetele ehitusloa väljastamist. 18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. 19. Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma planeeringuala sisse. 20. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10. 3 (4) Arvestades, et Maanteeameti ülaltoodud seisukohad mõjutavad oluliselt planeeringukohaste rajatiste väljaehitamise maksumust (PlanS § 131) ning puudutavad planeeritava ala suurendamist, teeb Maanteeamet ettepaneku vähemalt liikluskorralduse põhimõtetega ja planeeringuala suurendamisega seotud seisukohtade integreerimiseks detailplaneeringu lähteseisukohtadesse hilisemate arusaamatuste vältimiseks. Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: Sweden AB ja K-Projekt AS töö nr 05298-GE „Technical Assistance for Reconstruction of Tallinn Ringroad and Tallinn-Paldiski Road CF Project 2002/EE/16/P/PA/009“ asendiplaani väljavõte [GE-3-2A-valjavote.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 4 (4)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel