KEILAJOA
U
2A8/40
/ T
TUNNEL
Joon./dwg NNEL
KOGUJATEE TÜÜP 2
COLLECTOR ROAD TYPE 2
DRAW
IN
DRAW G NO.3/
ING 28A
NO.3
/27A
ST
cros A 40/4
s-se 11
ctio
n
L A
9
Ü
IA
8/3 T
JAK
2A DUC
R
g
A
w
K
./d / V
on KT
VIA
o
J DU
ST
cros A 40/4
s-se 11
ctio
n
P 1 PE 1
T ÜÜ TY
EE AD
G U JAT R RO
KO CTO
O LLE
C
Lääne-Harju Vallavalitsus Teie 30.04.2020 nr 6-1/15-23
[email protected]
Rae 38 Meie 20.05.2020 nr 15-2/20/21777-2
Lääne-Harju vald, 76806, Paldiski,
Harju maakond
Seisukohtade väljastamine Keila vallas Valkse
külas Liivaku ja Mämallika maaüksuste ning
lähiala detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud Maanteeametit Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Valkse külas Liivaku
(katastritunnus 29501:007:0570) ja Mämallika maaüksuste (katastritunnused 29501:007:0761,
29501:007:0762) detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamisest. Planeering on algatatud
Lääne-Harju Vallavalitsuse 16.04.2020 korraldusega nr 22.
Planeeritava ala kohta on Maanteeamet väljastanud 22.09.2017 kirjaga nr 15-2/17-00012/576
omapoolsed seisukohad, mis on praeguseks hetkeks aegunud. Käesoleva seisukohtadega
uuendatakse ning täpsustatakse varasemaid seisukohti.
Täiendavaid seisukohti on Maanteeamet väljastanud 22.02.2018 kirjas nr 15-2/18/6140-2 ja
26.04.2019 kirjas nr 15-2/18/6140-4.
Planeeringuga jagatakse maaüksused ja moodustatakse elamumaa (E), ärimaa (Ä), transpordimaa
(L), tootmismaa (T) ja liiklusmaa (L) sihtotstarbega krundid. Elamumaale planeeritakse paaris ja
ridaelamute ehitust. Kokku soovitakse 40-50 paariselamu rajamist 4,9 ha pindalaga alale. Ärimaa
sihtotstarbega maale kavandatakse tootmis- ja teenindusega seotud ehitisi maksimaalse kõrgusega
11 m ja krundi täisehitusega 40-50%. Osa planeeritavast alast säilib maatulundusmaana.
Planeeringuala pindala on ligikaudu 9 ha. Kuna tegemist on ulatusliku üldplaneeringu
maakasutuse juhtotstarbe muutmisega, on detailplaneering üldplaneeringut muutev.
Planeeritav ala külgneb rahvusvahelise põhimaanteega (Euroopa teevõrgu maanteega) nr 8
Tallinn–Paldiski km 28,625–28,775, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2019. a.
8314 a/ööp.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
alljärgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks:
1. Planeeritav ala paikneb riigitee nr 8 kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja
seletuskirjas tuua välja EhS § 71 lg 2 kohane teekaitsevöönd, mille ulatus Euroopa
teedevõrgu maanteel on 50m.
2. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
5. Planeeringus käsitleda maakonnaplaneeringule ja üldplaneeringule vastavust ning
planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide
lahendustega.
Keila põhjapoolse ümbersõidu trass on kantud Harju maakonnaplaneeringusse 2030+ kui
perspektiivne või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav põhimõtteline maanteekoridor.
Maakonnaplaneering on aluseks nii üldplaneeringute kui detailplaneeringute koostamisel,
mistõttu juhime tähelepanu vajadusele kanda nimetatud koridor Liivaku ja Mämallika
maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu skeemile (eskiisile).
Trassikoridori telgjoonest tagada kummalegi poole 60 m laiuse vaba koridori säilimine –
10 m rahvusvahelise põhimaantee ristlõike rajamiseks + 50 m kaitsevöönd (koridori laius
analoogne E67 Via Baltica teemaplaneeringus määratud trassikoridoriga).
Planeeringulahendus siduda WSP International Sweden AB ja K-Projekt AS tööga nr
05298-GE „Technical Assistance for Reconstruction of Tallinn Ringroad and Tallinn-
Paldiski Road CF Project 2002/EE/16/P/PA/009“ (Lisa)
6. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted. Vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7 on
detailplaneeringu ülesanne määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted.
Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada
ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui
prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega.
7. Riigiteelt juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud riigitee km 28,625 asuva eratee
(Tee46; tee nr 2950460) ristmiku kaudu. Võttes arvesse planeeritavale alale kavandatava
arendustegevuse mahtu ja iseloomu on selge, et olemasolev riigitee ristmik, mis on välja
ehitatud lihtristmikuna, ei võta vastu planeeringualalt lähtuvat liikluskoormust. Seega tuleb
planeeringuga kavandada riigitee ristmiku ümberehitus täiskanaliseeritud ristmikuks
(minimaalselt vajalikud vasakpöörderada Paldiski suunalt ning parempöörderada Keila
suunalt). Nõude seadmisel tugineme majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusele nr
106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi
Normid), mille kohaselt tuleb ristmikutüübi esmasel valikul lähtuda joonisest 5.1. Riigitee
ristmikuala kogu ümberehitatavas riigitee lõigus tuleb hõlmata planeeringuala koosseisu,
et tagada detailplaneeringu faasis ristmiku ümberehituseks vajalik ruumivajadus ning
jagada PlanS § 131 lg 1 kohustuste mahud KOV ja arendaja vahel.
Arvestada, et Planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
8. Jalakäijatele ja teiste kergliiklejate ohutuse tagamiseks tuleb ristmiku piirkonda kavandada
ohutussaarega teeületuskoht ning planeerida jalgratta- ja jalgteed tõmbepunktidest ja
elamualalt bussipeatusteni. Jalgratta- ja jalgtee tuleb eraldada sõiduteest vaheribaga, mille
minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.
9. Ehitusseadustik § 102 lg 1 alusel täidab Maanteeamet riigiteedel Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivis 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamisel pädeva
asutuse ülesandeid ning korraldab üleeuroopalise teedevõrgu teedel Eestis direktiivi
nõudeid, mh liiklusohutusele avalduva mõju hindamist. Seetõttu tuleb arvestada
rahvusvahelise põhimaantee ümberehitust sisaldava planeeringu liikusskeemi
liiklusohutusele avalduva mõju hindamise vajadusega vastavalt majandus- ja
taristuministri 19.05.2015 määrusele nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise
tingimused ja nõuded mõju hindamisele“.
2 (4)
10. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja
riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel
rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval
planeeringujoonisel.
11. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette
näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed
häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra
normtasemete, tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata
joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et
tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat ja korraldajat teavitanud riigitee
liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
13. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid
riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus
kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
14. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele
maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh tuleb mõõdistada
riigitee ristmiku ümberehituseks ja jalgteeühenduste rajamiseks vajalik ala.
16. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud
teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele
ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone
ehitusloa väljastamist.
17. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Palume arvestada, et Maanteeamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja
ehituses huvitatud isiku või kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele
halduslepingule) sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik või kohalik omavalitsus
kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsuks riigitee ristmiku
ümberehituse ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega
seotud kulud. Leping sõlmitakse enne planeeringu järgsetele ehitusloakohustuslikele
hoonetele ehitusloa väljastamist.
18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile
nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik
(EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99
lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee
ehitusloa Maanteeamet.
19. Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma
planeeringuala sisse.
20. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10.
3 (4)
Arvestades, et Maanteeameti ülaltoodud seisukohad mõjutavad oluliselt planeeringukohaste
rajatiste väljaehitamise maksumust (PlanS § 131) ning puudutavad planeeritava ala suurendamist,
teeb Maanteeamet ettepaneku vähemalt liikluskorralduse põhimõtetega ja planeeringuala
suurendamisega seotud seisukohtade integreerimiseks detailplaneeringu lähteseisukohtadesse
hilisemate arusaamatuste vältimiseks.
Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise
kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema
koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud
seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisa: Sweden AB ja K-Projekt AS töö nr 05298-GE „Technical Assistance for Reconstruction of
Tallinn Ringroad and Tallinn-Paldiski Road CF Project 2002/EE/16/P/PA/009“ asendiplaani
väljavõte [GE-3-2A-valjavote.pdf]
Hans Keskrand
59819102
[email protected]
4 (4)