Versioon 06/05/2020/// TÖÖ NR 2546/16
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning
lähiala detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 2546/16 Tallinn 2016-2020
Evely Ehrpas Kinnisvaravalduse AS
Projektijuht Põrguvälja tee 3, Pildiküla, Rae vald
[email protected] Harju maakond, 75308
GSM: 5667 5598 Registrikood: 10434202
Jaanus Aavik
Koordinaator
[email protected]
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 3
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................. 3
A – MENETLUSDOKUMENDID ................................................................................... 5
B – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 7
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 7
2. PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD .................. 7
2.1. Alusplaan ...................................................................................................... 8
2.2. Olemasoleva olukorra ja planeeringuala lähipiirkonna kirjeldus ja analüüs ...... 8
2.3. Vastavus strateegilistele planeerimis-dokumentidele ...................................... 9
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMIS-ETTEPANEK ......................................... 11
3.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine ............................................................ 11
3.2. Kruntide ehitusõigus .................................................................................... 11
3.2.1. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE ............................................... 12
3.3. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................. 14
3.3.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevesi ................................... 14
3.3.2. Elektrivarustus ...................................................................................... 14
3.3.3. Soojavarustus ....................................................................................... 15
3.3.4. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................. 15
3.3.5. Tuletõrje veevarustus ............................................................................ 16
3.3.6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS ..................................... 16
3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................... 17
3.4.1. MÜRA ................................................................................................... 18
3.4.2. LIIKUVUSANALÜÜS ............................................................................. 24
3.5. Haljastus ja heakord .................................................................................... 25
3.6. Kujad .......................................................................................................... 29
3.7. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................. 29
3.8. Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................... 29
3.9. Servituudi seadmise vajadus ........................................................................ 31
3.10. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............ 31
3.11. Planeeringu elluviimine ............................................................................ 32
C – LISAD ................................................................................................................ 34
D – JOONISED ......................................................................................................... 36
E – KOOSKÕLASTUSED .......................................................................................... 38
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 5
A – MENETLUSDOKUMENDID
1. Detailplaneeringu algatamise taotlus, digiallkirjastatud 07.06.2016;
2. Keila Linnavalitsuse 20.06.2016 kiri nr 4.2-1.6/857-1;
3. Hendrikson & Ko OÜ 13.07.2016 kiri Keila Linnavalitsusele;
4. Maanteeameti 07.06.2016 kiri nr 15-5/16-00057/070;
5. Keskkonnaameti 01.11.2016 kiri nr 6-5/16/283-2;
6. Detailplaneeringu koostamise töövõtuleping, 11.04.2017;
7. Keila Linnavolikogu 18.04.2017 otsus nr 17 „Keila linn, Vesiveski I kinnistu ning lähiala
detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamine“;
8. Keila Linnavalitsuse 15.08.2017 kiri nr 4.2-1.6/857-14 „Keila linn Vesiveski I kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu eskiisi avalikustamine“;
9. Maanteeameti seisukohad detailplaneeringu koostamiseks 24.08.2017 nr 15-2/17-00012/494;
10. Vesiveski I kinnistu ning selle lähiala detailplaneeringu eskiisi arutelu, 28.07.2017;
11. Keila Linnavalitsuse 23.02.2018 kiri nr 4.2-1.6/857-18 „Koostöö Keila linn, Vesiveski I kinnistu
ning lähiala detailplaneeringu koostamises“;
12. Rahandusministeeriumi 07.03.2018 kiri nr 14-11/1611-2 „Keila linn, Vesiveski I kinnistu ning
lähialal detailplaneering“;
13. Keskkonnaameti 11.04.2018 kiri nr 6-5/18/4322-2 Keila linn Vesiveski I kinnistu ja lähiala
detailplaneering;
14. Keila Linnavolikogu 29.05.2018 otsus nr 17 Keila linn, Vesiveski I kinnistu ning lähiala
detailplaneeringu vastuvõtmine;
15. Detailplaneeringu vastuvõtmise teade ajalehes Keila leht, 01.06.2018;
16. Keila Linnavalitsuse 27.06.2018 kiri nr 4.2-1.6/857-33 Taotlus Keila jõe kalda ehituskeeluvööndi
vähendamiseks vastavalt Keila linn, Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneeringule;
17. Keskkonnaameti 18.10.2018 kiri nr 6-5/18/4322-7 Ehituskeeluvööndi vähendamisest Keila
linnas Vesiveski I kinnistul;
18. Keskkonnaameti 12.08.2019 kiri nr 6-2/19/11686-2 Keila linna Vesiveski I detailplaneeringu
võimalikust lahendusest;
19. Keskkonnaameti 29.11.2019 kiri nr 6-2/19/11686-4 Teistkordselt Keila linna Vesiveski I
detailplaneeringu võimalikust lahendusest.
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 7
B – SELETUSKIRI
1. SISSEJUHATUS
Planeeringualaks on Keila linnas asuv Vesiveski I kinnistu (katastriüksuse tunnus:
29601:007:0260, pindala: 10 276 m², maakasutuse sihtotstarve: sihtotstarbeta maa).
Planeeringuala suurus on ca 1,0 ha.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeritavale maa-alale ehitusõiguse määramine,
krundi hoonestusala piiritlemine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, haljastuse ja
heakorrastuse põhimõtete määramine, juurdepääsuteede ja hoonete ning rajatiste
toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja –rajatiste võimaliku asukoha määramine, servituutide
vajaduse määramine, muude seadustest ja õigusaktidest tulenevate kinnisomandi
kitsenduste ulatuse määramine planeeritud maa-alal.
Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele Keila linna üldplaneering, kehtestatud
Keila Linnavolikogu 15.10.2002 määrusega nr 31. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav
maa-ala ärimaa juhtfunktsiooniga alal ning osaliselt üldmaa alal. Ärimaa on üldplaneeringu
järgi ette nähtud põhiliselt suuremate liiklusteede ja sõlmede ümber linna äärealadel ning
nende puhul eeldatakse võimalike suuremate autodega teenindavate ärihoonete kujunemist
linna ääres. Ärimaa juhtfunktsiooniga aladel peavad ärimaa sihtotstarbega krundid
moodustama vähemalt 80% alast.
Detailplaneeringuga kavandatu on üldplaneeringuga kooskõlas maakasutuse sihtotstarbe
osas, kuid muudab üldplaneeringut ehituskeeluvööndi osas.
Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse
koostamisele.
2. PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA
OLEMASOLEV OLUKORD
Käesoleva detailplaneeringu lähtedokumentideks on:
Planeerimisseadus (jõustumine 01.05.2019);
Ehitusseadustik (jõustumine 01.01.2020);
Veeseadus (jõustumine 01.01.2020);
Looduskaitseseadus (jõustumine 01.10.2019);
Keila Linnavolikogu 15.10.2002 määrusega nr 31 kehtestatud Keila linna üldplaneering;
Keila Linnavolikogu 30.11.2004 määrusega nr 23 kinnitatud Keila linna
jäätmehoolduseeskiri;
Keila Linnavolikogu 28.09.2010 määrusega nr 14 vastu võetud Keila linna ehitusmäärus;
EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine;
EVS 843:2016 Linnatänavad;
EVS 812-2:2005+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
EVS 894:2008 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides;
teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.
8
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
2.1. ALUSPLAAN
Planeeringu koostamisel on aluseks Geoterra OÜ (mõõdistamislitsents nr 345 MA MTR
EG10421381-0001) poolt 20.01.2016 koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala
geodeetiline alusplaan (töö nr 04-2016). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est
süsteemis, kõrgused Balti süsteemis, mõõtkava M 1:500.
2.2. OLEMASOLEVA OLUKORRA JA PLANEERINGUALA
LÄHIPIIRKONNA KIRJELDUS JA ANALÜÜS
Planeeringuala asub Keila linna põhjaosas vahetult Keila jõe vasakul kaldal riigimaantee
põhimaantee 8 Tallinn – Paldiski ning kohaliku tee 2960002 Tallinna mnt vahelisel alal, mis
on oluline koht Keila linna peaväravana. Ala paiknemist vaata skeemil nr 1.
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud punase
piirjoonega.
Tabel 1. Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega
Aadress/ nimetus Katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve
T-8 Tallinn-Paldiski 29601:005:0057 Transpordimaa 100%
Tallinna maantee 29601:007:0036 Transpordimaa 100%
Ülejõe tee 2a 29601:001:0112 Riigikaitsemaa 100%
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 9
Planeeritavast kinnistust idas teisel pool jõge asuvad KeVa OÜ äri- ja tootmishooned ning
Alexela tankla, lõunapool nimetatud ala asuvad kontorihooned ja üle tee läänes Maxima
kaubanduskeskus. Läheduses asuvad veel eriilmelised väikeelamud ning Luha tänava
korterelamute piirkond.
Juurdepääs planeeringualale toimub riigimaantee tugimaanteelt 17 Keila – Haapsalu (Luha
tn) alguse saavat kohalikku teed 2960002 Tallinna mnt pidi.
Vesiveski I kinnistu pole pikemat aega olnud aktiivses kasutamises, kinnistu on hoonestamata
ning kasutusel heinamaana. Kinnistu lääneosa on lage, seal toimub regulaarne niitmine ning
ala on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ega oma looduskaitseliselt kõrget väärtust.
Kinnistu idaosas, vahetult Keila jõe kaldal, kasvab mets, mis on väärtuslik nii elupaigana kui
ka loodusliku puhvrina inimtegevuse ja veekogu vahel. Puudest domineerivad seal arukased
ja sanglepad, leidub ka üksikuid harilikke kuuski. Vahetult jõega piirneval alal on välja
kujunenud lammialale iseloomulik taimestik, kus puurinne puudub ja põõsarinde moodustab
valdavalt pajuvõsa. Planeeringu elluviimisel nähakse ette krundi idaosas olemasolevate
puude raiet minimaalses vajalikus mahus hoone vundamendi rajamiseks.
Maapinna reljeef on tasane, tõustes idast lääne suunas. Maapinna absoluutkõrgused
planeeritaval alal jäävad vahemikku 24,72 m ja 28,59 m.
Tabel 2. Planeeringualal asuva kinnistu andmed
Aadress/ nimetus Katastritunnus Pindala Maakasutuse sihtotstarve
Vesiveski I 29601:007:0260 10 276 m² Sihtotstarbeta maa 100%
Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused:
Kallasrada 4 m (alus: keskkonnaseadustiku üldosa seadus §38);
Ranna ja kalda veekaitsevöönd 10 m (alus: veeseadus §118);
Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m (alus: looduskaitseseadus §38);
Ranna ja kalda piiranguvöönd 100 m (alus: looduskaitseseadus §37);
Riigimaantee põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski tee kaitsevöönd 50 m tee servast mõõdetuna (alus:
ehitusseadustik §71);
Riigimaantee tugimaantee 17 Keila-Haapsalu tee kaitsevöönd 30 m tee servast mõõdetuna (alus:
ehitusseadustik §71);
Olemasoleva kanalisatsioonitoru kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m (alus: ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus §2);
Olemasoleva veetoru kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m (alus: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevööndi ulatus §2);
Olemasoleva sidekanalisatsiooni kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m (alus: ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §14);
Olemasoleva elektri madal- ja kõrgepingekaablite kaitsevööndid koridoris laiusega 2 m (alus: ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded
§10).
Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2- Tugiplaan.
2.3. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMIS-
DOKUMENTIDELE
Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele Keila linna üldplaneering, kehtestatud
Keila Linnavolikogu 15.10.2002 määrusega nr 31.
10
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala valdavalt ärimaa, Keila jõe äärsel osal
üldmaa maakasutuse juhtfunktsiooniga alal (vt Skeem 2).
Skeem 2. Väljavõte kehtivast Keila linna üldplaneeringust. Planeeringuala on tähistatud
punase kontuuriga.
Detailplaneeringuga kavandatu on üldplaneeringuga kooskõlas maakasutuse sihtotstarbe
osas, kuid muudab üldplaneeringut ehituskeeluvööndi osas.
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 11
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMIS-
ETTEPANEK
3.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE
Detailplaneeringuga Vesiveski I kinnistu piire ei muudeta.
3.2. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
Keila linna peavärava ümbrus peaks olema inimestele kasutatav ning kujundatud ja
väljaehitatud atraktiivse tõmbekeskusena, kasutades jõge oma võimalustega promenaadi
kujundamisel, jalakäijate sildade rajamisel ning huvitavate vaadete avamisega
linnakeskkonna loomiseks.
Planeeringu eesmärk on muuta antud piirkond atraktiivseks, võtta maa sihtotstarbelisse
kasutusse, kujundades sinna kaasaegse multifunktsionaalse hoone (kauplus, kohvikud, kino,
konverentsisaalid, jõusaal jm). Hoonest itta on kavandatud avaliku kasutusega jalgrada
jalakäijatele liikumiseks (jalgraja rajamisel tuleb arvesse võtta, et ehitustöödega ei
kahjustataks jõe kallast ega olemasolevate puude juurestikke. Jalgrada rajada loodusliku
kattega). Jõe ääres liikuvatele inimestele luuakse meeldiv keskkond pikniku pidamiseks või
muidu lõõgastamiseks. Jõeäärne osa lahendatakse terviklikult, rajades sinna korralikud
katendid, tänavavalgustus ning linnamööbel.
Detailplaneeringu lahendusega antakse Vesiveski I kinnistule järgmine sihtotstarve:
Krundi pos nr Krundi plan. suurus, m² Maakasutuse sihtotstarve
1 10 276 Ä, Üh
Krunditud maa bilanss:
- äri- ja ühiskondlike hoonete maa: 10 276 m² (100%)
Detailplaneeringu lahendusega antakse planeeritud krundile järgmine ehitusõigus:
Krundi pos Suurim lubatud Plan. hoonete arv
Suletud brutopind, m²
nr ehitisealunepind, m² krundil
1 2860 5300 1
Hoone aktsendina on kavandatud ruumiline viide ajaloolisele veskikohale, mida arhitektuurse
ideekavandiga markeerib kohviku funktsiooniga konsoolne maht jõe kohal. Koostatud
arhitektuurse ideekavandi keskne idee on luua selge ruumiline suhe hoone ja Keila jõe ning
selle kallasrajaga.
Antud detailplaneeringuga taotletakse veekogu ehituskeeluvööndi vähendamist.
Olulisemad arhitektuurinõuded on:
- linnaväravas kavandatud hoone peab olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega
ning sobituma piirkonda, olema esinduslik, uuenduslik ja inimsõbralik, seda nii
arhitektuurselt vormikeelelt, materjalidelt, maastikuarhitektuurselt lahenduselt kui
funktsionaalselt sisult;
- võimalusel kavandada jõe kohale hoone konsoolne maht;
- hoone suurim kõrgus plan. maapinnast: 14 m;
12
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
- välisviimistlusmaterjalid: soovitavalt puitlaudis, loodus- või tehiskivi, toonitud krohv,
betoon, klaas. Imiteerivad viimistlusmaterjalid on keelatud;
- piirdeaed on lubatud ainult hoone lõunaossa kavandatud kaubalaadimisala ning töötajate
parkimisala piiramiseks.
3.2.1. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE
Keila jõel on järgmised piirangud:
Ranna ja kalda veekaitsevöönd 10 m (alus: veeseadus §118);
Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m (alus: looduskaitseseadus §38);
Ranna ja kalda piiranguvöönd 100 m (alus: looduskaitseseadus §37).
Looduskaitseseadus §34:
Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse
suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Kalda piiranguvööndis on keelatud (vastavalt looduskaitseseadus §37):
reoveesette laotamine;
matmispaiga rajamine;
jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja
arvatud sadamas;
maavara kaevandamine;
mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga
sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud
töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi
õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks
ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks.
Piiranguvööndis keelatavaid tegevusi antud detailplaneeringuga ei kavandata.
Antud detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ja kalda ehituskeeluvööndi
vähendamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on kantud joonisele nr 4-
Põhijoonis. Ehituskeeluvööndit soovitakse vähendada 27-40 meetrini veepiirist mõõdetuna,
planeeritava hoone konsoolses osas 0 meetrini (konsoolne osa ulatub Keila jõe tavalisele
veepiirile). Vastavalt looduskaitseseaduse §38 lg 5 p 8 kuni p 10: ehituskeeluvöönd ei laiene
kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sillale, avalikult kasutatavale teele ega
tehnovõrgule ja -rajatisele.
Looduskaitseseadus §40 sätestab juhud, mil võib ehituskeeluvööndi ulatust muuta:
Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda
kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest;
Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga;
Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul.
Põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamiseks:
Ranna või kalda kaitse eesmärgid:
Rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine- valdav osa Vesiveski I kinnistust on
lage ja sellel toimub regulaarne niitmine, ala on tugevasti inimtegevuse poolt mõjutatud ega
oma looduskaitseliselt kõrget väärtust. Sellel alal ei ole planeeritaval ehitustegevusel olulist
negatiivset keskkonnamõju taimestikule. Kinnistu idaosas, vahetult Keila jõega piirneval alal,
kasvab kõrghaljastus, mis on väärtuslik nii elupaigana kui ka loodusliku puhvrina inimtegevuse
ja veekogu vahel. Puudest domineerivad arukased, sanglepad ja üksikud harilikud kuused.
Vahetult jõega piirneval alal on välja kujunenud lammialale iseloomulik taimestik, kus puurinne
puudub ja põõsarinde moodustab valdavalt pajuvõsa. Planeeringuga likvideeritakse osaliselt
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 13
olemasolev kõrghaljastus, selle kompenseerimiseks on planeeringuga ette nähtud võrdses
mahus asendusistutus. Liikide valikul tuleb lähtuda alale sobilikest põõsa- ja puuliikidest.
Planeeringulahenduse realiseerumisel tuleb paratamatult arvestada mitmete taimekoosluste
ja loomade elupaikade hävimisega, kuna uushoone ja kõvakattega alad planeeritakse
haljasalale. Ehitise alal kaob taimestik ja sellega koos ka alal elavate loomaliikide elupaigad,
toimub ala killustumine ja elupaikade sidususe vähenemine. Samas asendatakse ehitustööde
käigus osaliselt hävinev taimestik väärtusliku haljastusega, mis loob omakorda väärtused uute
elupaikadena. Mitmekesisem elukeskkond loob aga eeldused uute liikide asumiseks alale.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine- detailplaneeringuga kavandatu
realiseerimine muudab antud piirkonda: kõvakattega pindade rajamisel väheneb loodusliku
maapinna osakaal, uued funktsioonid elavdavad piirkonda ning toovad sinna rohkem inimesi
ja tegevusi. Uushoone rajamine avaldab mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, taimestikule ja
loomastikule.
Planeeringuga on ette nähtud, et sademeveed suunatakse Keila jõkke. Parklaaladelt
kogutavat vett käsitletakse potentsiaalselt reostunud veena ning need puhastatakse õli-
liivapüüdurites enne suublasse juhtimist, katustelt kogutavad veed suunatakse otse jõkke.
Planeeringuga ei kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuse riskiga tegevusi. Võimalikud
lekked masinatest satuvad esmalt kõvakattega pindadele, kust nende eemaldamine on
lihtsam. Pinnase ja põhjavee reostumise ohtu planeeringualal ei ole.
Enamasti vähendab igasugune tehismaastiku rajamine looduslikule alale selle väärtust
elupaigana, kuid targal planeerimisel on võimalik säilitada loodusväärtused ja elupaikade
sidusus ka linnalises keskkonnas. Rohealana omab väärtust vahetult Keila jõega piirnev
puuderiba ja looduslik lammiala. Keila jõgi koos seda ääristava taimkattega omab tähtsust
kohaliku rohekoridorina ning seetõttu on oluline tagada loomade läbipääs.
Planeeringulahenduse elluviimisel nähakse ette olemasoleva kõrghaljastuse mõningane
likvideerimine, kuid selle asemele on ette nähtud rajada väärtuslik uushaljastus. Seega
loomadel säilib siiski vajalik roheala liikumiseks jõe ja planeeritava hoone vahel. Seetõttu ei
ole kavandataval tegevusel rohevõrgustiku toimimisele olulist negatiivset keskkonnamõju.
Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritava elluviimiseks eeldab osaliselt Keila jõe äärsete
puude raiet ja kalda avamist. Puude mahavõtmise tagajärjel väheneb krundi puhverdusvõime
võimelike reostusainete ja toiteelementide puhastamisel ning sademevesi uhub maapinnalt
sinna ladestunud keemilised ühendid kiiremini jõkke. Täna töötab krundil olev puuderiba
toiteelementide ja muude veekogule potentsiaalselt kahjulike keemiliste ühendite lõhustajana,
pakkudes samas ka elupaiku väiksematele loomadele ja lindudele. Planeeringu kohaselt
istutatakse vahetult Keila jõega piirnevale alale likvideeritavate puude asendamiseks
uushaljastus, mis toimib edaspidi puhvrina.
Ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja
juurdepääsu tagamine- planeeringuga on ette nähtud uue jalgtee rajamine planeeritava hoone
ja jõe vahelisele alale. Jalgtee jääb avalikult kasutavaks ning sellel läbipääsu ei piirata ehk
inimeste vaba liikumine jõe ääres on planeeringuga tagatud.
Planeeringuala naaberkinnistutel asuvad hooned tavalisest veepiirist ca 8- 30 m kaugusel.
Planeeringuga kavandatakse hoone tavalisest veepiirist 27-40 m kaugusele ning nähakse ette
hoone ümbrus kujundada tervikliku keskkonnana ning avatuna inimestele.
Avalik huvi: planeeringuga kavandatava hoone rajamine omab Keila linna arengule
sotsiaalmajanduslikus võtmes positiivset mõju, kuna multifunktsionaalse keskuse rajamisega
lisandub linna täiendavaid teenuseid, mille kättesaamine täna on raskendatud või puudulik. Keskuse
ümbrus jääb avalikku kasutusse ja jõele juurdepääsu ei piirata.
Veekaitsevööndis on keelatud (veeseadus §119):
maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava
geoloogilise uuringu tegemine käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud
veekogude rannal või kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel;
puu- ja põõsarinde raie käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal
või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks;
maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine;
keemilise taimekaitsevahendi kasutamine käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud
registreeringuta;
ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 nimetatud
eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega;
14
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või
hajuheidet.
Veekaitsevööndis keelatavaid tegevusi antud detailplaneeringuga ei kavandata.
3.3. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD
Detailplaneeringu ala läbivad olemasolevad kanalisatsiooni- ja veetorud ning side- ja elektri madal- ning
kõrgepingekaablid.
3.3.1. VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON, SADEMEVESI
Veevarustuse planeerimise aluseks on Keila Vesi AS poolt 20.02.2017 väljastatud
veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused nr 1657/17 detailplaneeringu
koostamiseks.
Veevarustus:
Planeeringuala liitumine Keila linna ühisveevärgiga nähakse ette ühenduspunktiga
olemasoleval Tallinna mnt-l asuval De110 PE veetorustikul. Ühenduspunktist rajatakse uus
veetoru kuni Vesiveski I kinnistu lõunapiirini, liitumispunkt veetoruga asub kinnistu piirist ca
1 m kaugusel transpordimaal. Ühisveevärgi liitumispunktis tagatud veerõhk 2,0 bar, suurema
rõhu vajadusel ette näha rõhutõsteseadmed.
Kanalisatsioon:
Planeeringuala liitumine Keila linna ühiskanalisatsiooniga nähakse ette olemasoleval
isevoolsel reoveetorustikul, mis kulgeb paralleelselt Vesiveski I kinnistu läänepiiriga.
Liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga asub Vesiveski I kinnistu piirist ca 1 m kaugusel
transpordimaal.
Olemasolev kanalisatsioonitorustiku lõik, mis jääb plan. hoone alla, on ette nähtud
ümbertõstetavana (vt joonis nr 5- Tehnovõrkude koondplaan).
Sademevesi:
Sademe- ja pinnasevee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademevee eelvool
Keila linna ühiskanalisatsiooni ei ole planeeringuala piirkonnas välja ehitatud.
Planeeritava hoone ja kõvakattega aladelt (parklad, teed) kogutav sademevesi suunatakse
Keila jõkke. Parka- ja teede alalt kogutavat sademevett tuleb käsitleda potentsiaalselt
reostunud veena ja see puhastatakse enne jõkke suunamist õli-bensiini-liivapüüduritega.
Planeeringualalt kogutakse hoone katuselt sademevesi kokku ja suunatakse Keila jõkke.
Parklaaladelt kogutav sademevesi suunatakse enne jõkke juhtimist läbi õli-bensiini-
liivapüüduri. Planeeritava krundi sisene sademevee lahendus antakse ehitusprojekti käigus.
3.3.2. ELEKTRIVARUSTUS
Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 16.02.2017 väljastatud
tehnilised tingimused nr 248818 detailplaneeringu koostamiseks.
Planeeringuala võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime on 3x800A.
Elektriline aadress:
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 15
Toitealajaam Toitefiider Jaotusalajaam
Keila 110/35/10 Kombinaadi: KEI Uus planeeritav
Planeeritava hoone elektrienergiaga varustamiseks on Vesiveski I kinnistu lõunaserva ette
nähtud uus planeeritav alajaam. Alajaama toiteks tehakse sisselõige olemasolevasse Keila-
Kombinaadi 10kV keskpingefiidri kaablisse nr 15022 (ristlõikega 240 mm2).
Planeerinuga on ette nähtud Keila-Kombinaadi 10kV keskpingefiidri kaabli nr 15022
(ristlõikega 120 mm2) asendamine uue keskpinge kaabelliiniga (ristlõikega 240 mm2) lõigus
alates kaabelliini nr 15022 keskpingemuhvist jaotuskilbi 44760JK juures kuni Kingissepa:
(Saue) alajaamani. Ringtoite tagamiseks on ette nähtud kahe keskpinge maakaabli toomine
Kingissepa: (Saue) alajaamast kuni olemasoleva muhvini, sealt edasi on ette nähtud ühe
lisakaabli paigutamine olemasoleva 15022 kaabli kõrvale muhvist kuni plan. alajaamani.
Plan. liitumiskilp on ette nähtud plan. alajaama kõrvale. Liitumiskilbi toiteks tuuakse plan.
maakaabel plan. alajaamast kilbini.
Alajaama ja kilbi teenindamiseks peab olema ööpäevaringne vaba juurdepääs.
3.3.3. SOOJAVARUSTUS
Küttevarustuse planeerimise aluseks on Utilitas Eesti AS poolt 21.09.2017 väljastatud
tehnilised tingimused nr 21300-01-17/1 detailplaneeringu koostamiseks.
Planeeritud hoone hinnanguline soojuskoormus on 0,85 MW. Planeeritud hoonet on võimalik
kütta, liitudes kaugküttevõrguga. Võimalik ühenduskoht kaugküttevõrguga asub Niidu tn 3
kinnistul lõigul K2-3 kuni K2-4. Plan. küttetorustiku võimalik kulgemine on läbi Niidu tn 3 ning
Põhjakaare tn 10 kinnistute ja reformimata maa (vt joonis nr 5- Tehnovõrkude koondplaan).
Täpne ühendatav soojuskoormus määratakse hiljem projekteerimise käigus. Peale täpse
soojuskoormuse selgumist, selgub ka täpne ühenduskoht ning torustiku kulgemise koridor.
Planeeringuga antakse võimalus ka ülejõe kinnistute liitumiseks kaugküttevõrguga üle
olemasoleva või persp. jalakäijate silla.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 02.07.2002 määrusega nr
213 kehtestatud kaugküttevõrgu kaitsevöönditega ning nendega seotud kitsendustega.
3.3.4. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS
Telekommunikatsiooni planeerimise aluseks on Telia Eesti AS poolt 06.03.2017 väljastatud
tehnilised tingimused nr 28080710 detailplaneeringu koostamiseks.
Planeeringualal asuvad sidekanalisatsioonitrassid on ette nähtud säilitatavatena, ümber
tõstetakse sidekaabel, mis jääb planeeritud jalakäijate silla alla (vt joonis 5- Tehnovõrkude
koondplaan).
Planeeritud hoone sideühenduse tagamiseks rajatakse transpordimaale uus
sidekanalisatsioonitrass algusega Vesiveski I kinnistul asuvast sidekanalisatsioonikaevust
KEI-225 kuni planeeritud hooneni.
16
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
3.3.5. TULETÕRJE VEEVARUSTUS
Planeeritav hoone liigitub tuleohutusest tulenevalt IV kasutusviisi (kogunemishooned) alla,
vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele.
Vastavalt Eesti Standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje
veevarustus, ptk 5.3 kohaselt on vajalik kustutusvee normvooluhulk IV kasutusviisiga ehitiste
puhul 30 l/s 2 tunni jooksul (minimaalne tulepüsivusklass: TP1, ehitis kaitstud AKS-iga).
Planeeringualal taotletud tulekustutusvee vajadust (30 l/sek) ei ole ühisveevärgist võimalik
tagada. Planeeringuala lähistel asub hüdrant nr 57 veeloovutusega 15 l/s. Puudujääva
kustutusvee tagamiseks on planeerinuga ette nähtud lokaalsed 2x 54 m³ (kokku 108 m³)
tuletõrjevee mahutid Vesiveski I kinnistu põhjaossa, mahuti teenindusraadius R= 100 m.
Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud päästeautode ööpäevaringne vaba juurdepääs.
Päästeautoga veevõtukohast tulekustutusvee kättesaamine tagatakse märg- või
kuivhüdrandiga. Täpsem tuletõrje veevarustuse lahendus antakse ehitusprojektiga.
3.3.6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS
Maanteeameti 24.08.2017 kirjas nr 15-2/17-00012/494 ning 27.03.2018 kooskõlastuskirjas
nr 15-2/18/14038-2 toodud tingimused:
Juhul, kui ehitusprojektis kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada
kinnisel meetodil;
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib
koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2);
kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Maanteeametile EhS §70 lg 2 p 2 kohase nõusoleku saamiseks;
kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS §27 alusel, palume
Maanteeamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.
Keila Vesi AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:
Ehitusprojekti koostamiseks taotleda täpsustavad veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised
tingimused.
Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelvalvega;
Telia ei võta väljastatud tehniliste tingimusega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise
kohustust;
Tööprojekti koostamisel võtta tehnilised tingimused planeeritava sidekanalisatsiooni sisendi
projekteerimiseks.
Utilitas Eesti AS nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
Täpne ühendatav soojuskoormus määratakse projekteerimise käigus. Peale täpse soojuskoormuse
selgumist selgub ka täpne ühenduskoht;
Soojuskoormuse skeem- sõltumatu;
Soojuskandja parameetrid: maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa ning
maksimaalne temperatuur 105ºC;
Maa-aluse soojustorustiku ehitusel näha ette signaaljuhtmetega eelisoleeritud torud (II isolatsiooni
klass);
Objekti soojusvarustuse projekteerimiseks tuleb tellijal taotleda AS Utilitas Eesti konkreetsed
tehnilised tingimused.
KÜ Duniit (Niidu tn 3, küttetorustiku osas) nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 17
Täpsustatud ehitusprojekt kindlasti kooskõlastada meie KÜ-ga, kui see projekt puudutab meie
kinnistut.
Elektrilevi OÜ nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;
tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.
Terviseameti nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
Tulenevalt KeM määrusest nr 71 ei tohi kavandatava hoone tehnoseadmete ning äri- ja
kaubandustegevuse tekitatava müra tasemed lähedusse jäävate elamualade välisõhus ületada KeM
määrus nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust ja planeeringuala
välisõhus KeM määrus nr 71 lisas 1 III kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust;
siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas
EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;
siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
3.4. JUURDEPÄÄSUTEEDE ASUKOHAD JA LIIKLUS- NING
PARKIMISKORRALDUS
Planeeringualale on juurdepääs ette nähtud riigimaantee tugimaanteelt 17 Keila-Haapsalu
alguse saavat kohalikku teed 2960002 Tallinna mnt mööda. Tallinna mnt on 7 m laiune
kõvakattega tee. Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud uus liikluskorraldus Tallinna
maanteele ning osaliselt Luha tänavale, liikluslahendus on peale kantud vastavalt
Reaalprojekt OÜ 16.04.2020 tööle nr P20027 Vesiveski I kinnistu, Keila linn. Liikluskorralduse
eskiis (vt Lisa 9). Täpne liikluslahendus antakse ehitusprojektiga.
Planeeritavast hoonest lõunasse on kavandatud 8 parkimiskohaga parkla hoone töötajate
tarbeks. Samas osas toimub ka kaubaautode liikumine. Kaubaautode liikumine kulgeb üle
Tallinna mnt äärde planeeritava kõnnitee. Ehitusprojektis tuleb kõnnitee ja kaubaautode
ristumisel tagada mõlema ohutus (näiteks: paigaldada hoiatavad liiklusmärgid, heliga ja
vilkuriga valgusti aiale, mis annab märkus kaubaauto väljumisest vms).
Jalakäijate tarbeks on planeeringuga kavandatud avalikult kasutatav jalgtee planeeritud
hoonest itta. Jalgtee rajamisel tuleb silmas pidada, et rajamisega ei kahjustataks
olemasolevaid puid ega jõekallast. Jalgtee tuleb rajada loodusliku kattega.
Parkimiskohad on lahendatud Vesiveski I kinnistu piires (58 kohta) ning transpordimaa
kinnistul Tallinna maantee (29601:007:0036) ääres (7 kohta). Riigiteel parkimist ja
manööverdamist ei ole ette nähtud.
Parkimiskohtade kontrollarvutus (aluseks: Eesti Standard 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.1):
Planeeritud
Normatiivsete
Ehitise otstarve Standardi ühik parkimiskohtade
parkimiskohtade arvutus
arv
asutused (norm brutopinnale) 1/ 90 5300/ 90 = 59 65
Kokku: - 59 65*
Märkus: *58 parkimiskohta asub Vesiveski I kinnistul (sh 2 invakohta), 7 kohta transpordimaa
kinnistul Tallinna maantee (29601:007:0036).
Planeeringuga on ette nähtud alast lõunas asuva üle jõe kulgeva purde asendamine suurema
ja kaasaegsema jalakäijate sillaga. Arendaja kohustuseks on paigaldada hoiatav liiklusmärk
18
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
Ülejõe tn 2a kinnistule teisele poole kavandatavat jalakäijate silda, hoiatamaks sillaületajaid
Ülejõe tn 2a kinnistul liikuvate operatiivsõidukite eest. Liiklusmärgi täpne asukoht
kooskõlastatakse enne paigaldamist Ülejõe tn 2a kinnistu omanikuga.
Põhijoonisele on kantud maantee nähtavuskolmnurk (alus: majandus- ja taristuministri
05.08.2015 määrus nr 106, lisa: Maanteede projekteerimisnormid, ptk 5.2.7). Maantee
nähtavuskolmnurka ei ole kõrghaljastust kavandatud.
3.4.1. MÜRA
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid nõuetest.
Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse
juhtotstarbele järgmiselt:
I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;
II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,
rohealad;
III kategooria – keskuse maa-alad;
IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.
Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala ärimaa juhtfunktsiooniga alal ning osaliselt
üldmaa alal. Detailplaneering näeb samuti ette äri- ning ühiskondlikke hooneid. Planeeritav
multifunktsionaalne ala tuleb seega müraolukorra hindamisel lugeda III või IV kategooria
alaks (III ja IV kategooria alade normväärtused on identsed).
Välisõhu normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse müra hinnatud taset päeval (7.00–
23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või
arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust,
impulssheli või muid asjakohaseid tegureid.
Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed (päeval/öösel, dBA)
Ala kategooria III keskuse maa-alad
üldplaneeringu alusel IV ühiskondlike hoonete maa-alad
65/55
Müra
70 1 /60 1
piirväärtus
1 lubatud hoonete sõidutee poolsel küljel
Ärihooned ei ole suure müratundlikkusega ning antud juhul ei kavandata ka hoone ja tee
vahelisele alale müratundlikke objekte, mistõttu välisõhu müra normtasemetega võrdlus ei
oma hoonete teepoolsel küljel sisulist kaalu. Küll aga tuleb head tingimused tagada hoone
siseruumides. Hoone siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed
määratakse standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
kohaselt.
Piirkonna peamine müraallikas on Tallinn-Paldiski mnt (ca 70m kaugusel hoonestusalast),
liikluskoormusega (2017. a) ca 8300 sõidukit ööpäevas (sh 11% raskeliiklust), lubatud
sõidukiirus teelõigus on 50 km/h. Planeeringuala mõjutab ka Luha tänav (ca 35m kaugusel
hoone lähimast nurgast), mille liiklussagedus jääb hinnanguliselt ca 2 korda väiksemaks kui
põhimaanteel ning väiksem on ka raskeliikluse osakaal (hinnanguliselt kuni 5%).
Mürahinnangus võeti Luha tänava orienteeruvaks aasta keskmiseks ööpäeva
liikluskoormuseks 5000 sõidukit. Veelgi väiksem on planeeringualaga vahetult piirneva
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 19
kohaliku ühendustänava (Tallinna mnt vähem kui 10m kaugusel hoonest) liikluskoormus
(hinnanguliselt kuni 1000 sõidukit ööpäevas).
Perspektiivse olukorra hindamisel lähtutakse põhimaantee ja linnatänavate puhul 50% liikluse
kasvu prognoosist (perspektiivne liikluskoormus Tallinn-Paldiski maanteel ca 12 400 sõidukit
ööpäevas ning Luha tänaval 7500).
Aasta keskmine ööpäevane liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes järgnevalt:
7.00-19.00 – 79% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest;
19.00-23.00 – 15% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest;
23.00-7.00 – 6% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest.
Kavandatud parkimiskohtade kasutamisega ei suurene piirkonna müratase märkimisväärselt,
planeeritud 55-60 parkimiskohaga lisanduv liiklus hajub lähimatel tänavatel. Toodud
parklakohtadega võib äripindade puhul kaasneda 600-700 liikumist päevas (kahes suunas
kokku), parklasisesed liikumised on samuti müraarvutustesse kaasatud.
Liiklusmüra tase ja müra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 7.4, kasutades
Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 02/49/EÜ (5. juuni
2002) toodud soovituslik arvutusmeetod liikmesriikidele. Mürakaardid koostati päevase (L d ,
7.00-23.00) ja öise (L n , 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh sisaldab päevane ajavahemik ka
õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.
Välisõhu mürataset hinnati 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel
(või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas
arvutusvõrgustikus 3*3 m sammuga. Teed, tänavad ja parklad defineeriti mudelis helilaineid
peegeldavate (akustiliselt „kõvade“) pindadena, kogu ülejäänud uuringuala maapind
defineeriti segapindadena (50% peegeldav).
Välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel on arvestatud ka helilainete peegeldumist (vastas-)
hoonete fassaadilt. Mürakaardid kirjeldavad lisaks vastashoonete peegeldustele ka iga hoone
enda fassaadi peegeldusi. Kavandatava hoone fassaadidele mõjuv müratase korruste kaupa
on joonistel eraldi välja toodud.
Ehitusjärgse olukorra välisõhu mürasituatsioon arvutatuna 2 m kõrgusel maapinnast on
toodud mürakaartidel 1-2. Perspektiivne välisõhu mürasituatsioon liikluskoormuste
suurenemisel arvutatuna 2 m kõrgusel maapinnast on toodud mürakaartidel 3-4.
20
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 21
22
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 23
Heliisolatsiooninõuete määramisel lähtutakse perspektiivsest olukorrast ehk suurematest
müratasemetest, tagamaks head tingimusi hoonete siseruumides ka pikas perspektiivis.
Lisaks võetakse arvesse asjaolu, et tipptunnil võib müratase olla ca 2 dB võrra kõrgem kui
kogu päeva lõikes.
Heliisolatsiooninõuded äri- ning büroopindade rajamisel on järgmised:
bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid, teenindussaalid,
ametiruumid) rajamisel L d 66-70 dB müratsooni (eelkõige Tallinn-Paldiski mnt poolne külg)
on välispiirde ühisisolatsiooni nõue (R’ tr,s,w ) minimaalselt 35 dB. Sama nõuet on soovitatav
rakendada ka hoone teistel ehk madalama müratasemega külgedel. Kui aken moodustab
24
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde
õhumüra isolatsiooni indeks.
Liiklusest tingitud vibratsioon jääb kavandatava hoone alal lubatud normide piiresse, kuna
hoone jääb põhimaanteest ca 70m kaugusele (kavandatud hoonele lähima tee liikluskoormus
on madal), samuti on sõidukiirus madal (50 km/h). Kavandatava hoone puhul piisab
nõuetekohase vibratsioonitaseme tagamiseks tavapäraste vibratsiooni levikut takistavate
ehitustehniliste meetmete rakendamisest. Tähelepanu tuleb pöörata hoone
kandekonstruktsioonidesse vibratsiooni leviku takistamisele. Üldisem vibratsiooni leviku
piiramise soovitus on massiivsete konstruktsioonide kasutamine. Liiklusest pärinevate
saasteainete levik välisõhus on reeglina kontsentreeritud tee-alale ning kavandatud hoone asukohas
piirväärtuse ületamist ette näha ei ole.
3.4.2. LIIKUVUSANALÜÜS
Liiklusuuringu eesmärgiks on määrata ja analüüsida detailplaneeringu ellu viimisel
tänavavõrgule ja liikuvusele avalduvat mõju (täies mahus dokument on leitav Lisa 8).
Lisanduva liikluskoormuse mõju arvestamisel on oluline vaadata juba olemasolevat liikluse
olukorda planeeringuala läheduses. Loendustulemused näitavad (vt Skeem 3), et vahetult
linnapiiril olevat ringteed läbib keskmiselt üle 17 tuhande sõiduki ööpäevas, ent linna siseneb
nendest Tallinn-Paldiski maanteed mööda pisut üle 8000. Pikemas perspektiivis võib oodata
tänava liikluskoormuse langemist, eriti raskeveokite osas, kui valmib Keila lõunapoolne
ringtee.
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 25
Skeem 3. Liikluskoormus 2016. aastal Keila linna lähiteedel (väljavõte Liikuvuseuuringust,
Lisa 8).
Luha tänav ühendab Keila ringtee ning Haapsalu maantee vahelist liiklust, olles ka oluline
transiitfunktsiooniga tänav. Luha tänava orienteeruvaks aasta keskmiseks ööpäeva
liikluskoormuseks on arvestatud 5000 sõidukit. Tallinna maantee puhul on tegemist väikese
liikluskoormusega kohaliku ühendustänavaga, mille liikluskoormus ei ole üle 1000 sõiduki
ööpäevas.
Detailplaneeringuga lisanduvate liiklusmahtude prognoosimisel on aluseks võetud nii
lisanduvate parkimiskohtade arv, kui eeskätt maakasutuse funktsioonid ja nende poolt
tekitatavad liikumiste mahud. Erinevad funktsioonid tekitavad uusi liikumisi erinevas mahus,
erinevate peamiste liikumisviisidega ning erineval kellaajal ööpäevas. Planeeritava hoone
puhul on tegemist väga erinevate funktsioonide ühendumisega samas kohas, mistõttu on ka
saabujate voog hajutatud päeva eri osadesse. Kui ärifunktsioon ja töökohad tekitavad
liikumisi hommikuse tipptunni ajal, siis meelelahutusfunktsioonidesse liigutakse pigem päeva
käigus jooksvalt ja ka õhtuti pärast tööpäeva lõppu. Õhtusel tipptunnil lisandub ka olulisem
osa toidupoe külastajaid.
Parkimiskohtade rajamisel tuleb arvestada, et mida rohkem kohti luuakse, seda rohekm
autoliiklust ka genereeritakse. Samas, arvestades Keila suurusega, siis jääb umbes pool
piirkonnast hea jalgsikäigu ehk 15 minuti raadiusesse ning pea kogu linn hea rattasõidu
kaugusesse. Ehk eeskätt tuleks keskenduda piisavate rattaparkimisvõimaluste loomisele ning
headele kergliikluse ühendustele.
Luha tänava ja Tallinna maantee ristmiku läbilaskvusarvutused näitavad, et ka pärast
detailplaneeringu ellu viimist ei lange ükski suund läbilasketeguri kriitilise piirini (tase D) ning
enamikes suundades on veel piisavalt ressurssi (enamus suundi A). Olemasolev Luha tänava
ja Tallinna mnt ristmik rahuldab ka suurenenud liikluskoormuse korral läbilaskvuse vajadusi.
Keila on oma olemuselt väikelinn, kus jalgsi ja rattaga liikumine igapäevatoimetuste tegemisel
on pigem loomulik ja ka tingimused väikese liikluskoormusega tänavatel on selleks üsna
head. Lisaks on Keilas olemas ka osaliselt välja arendatud kergliiklusteede võrgustik, mis
ühendab erinevaid linna osasid. Samuti on olemas head ühendusteed naaberasulatega.
Analüüs soovitab planeeritavat hoonet ümbritsev parkla kujundada pigem jalakäijate
prioriteediga ning märgistada selgelt kergliikluse trajektoorid läbi piirkonna. Nii on võimalik
luua ka selgelt seotud teedevõrgustik läbi piirkonna. Ohutuse seisukohalt tuleb eriti suurt
tähelepanu pöörata laadimisalale juurdepääsu ja kergliiklustee ristumiskohale, kus on
soovitav kasutada kõrgendatud ülekäigurada. Samas tuleks kindlasti paigaldada ka hoiatavad
märgid kergliiklejatele võimalike kaubaautode manööverdamise kohta.
3.5. HALJASTUS JA HEAKORD
Planeeringuala idaosa on kaetud kõrghaljastusega. Jõega piirneval alal on planeeritud säilitada
olemasolev haljastus maksimaalses võimalikus mahus. Kinnistule istutatakse täiendavat kõrghaljastust,
kompenseerimaks vahetult planeeritava hoone vundamendi ja teede alalt likvideeritavat haljastust (vt
Joonis nr 4- Põhijoonis). Soovitav on hoone katusel kasutada katusehaljastust, luues seeläbi
meeldivama ruumitunde maanteel liiklejatele. Uue haljastuse valikul lähtutakse alale iseloomulikest
puuliikidest.
Uushaljastuse kavandamisel arvestada olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude- ja rajatiste
asukohtadega. Oluline on tagada kallasraja vaba kasutus ning säilitada või istutada täiendavat
kõrghaljastust, mis pakub väiksematele loomadele varjupaika ja töötab rohekoridorina.
26
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
Säilivale kõrghaljastusele tuleb ehitustegevuse ajaks paigutada võra- (puudele, mis jäävad
ehitustsooni ja mille võrad võivad muidu ehitustegevuse tulemusena kahjustatud saada) ja
tüvekaitsed.
Haljaspinna osakaal planeeritaval Vesiveski I kinnistul on 47%.
Vesiveski I kinnistule on botaanik-dendroloog Ülle Jõgar 2017. aasta maikuus koostanud
dendroloogilise hinnangu. Välitööde käigus hinnati vaadeldaval alal 59 dendroloogilist
objekti.
Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette kokku kuni 26 haljastusliku objekti
likvideerimine: neist 7 on II, 10 III, 8 IV ja 1 V väärtusklassi objekti. Likvideeritavate
haljastuslike objektide lõplik hulk täpsustub ehitusprojekti käigus. Vastavalt Keila
Linnavolikogu 17.12.2013 määrusele nr 17 Raieloa andmise tingimused ja kord:
§ 1. Reguleerimisala ja mõisted
(1) Raieloa andmise kord Keila linnas (edaspidi kord) reguleerib Keila linna territooriumil puu raieks või
hoolduslõikuseks loa taotlemist, loa andmist ning loa andmisel võimalike lisatingimuste seadmist.
(2) Puu käesoleva korra tähenduses on puu või põõsaspuu, mille rinnasdiameeter (puu tüve läbimõõt
1,3 m kõrguselt juurekaelast) on vähemalt 8 cm ning puul on selgelt nähtav või määratav tüvi ja võra.
Põõsastele ja V väärtusklassi puudele asendusistutust ei määrata.
Asendusistutuse kohustus määratakse raieloal haljastuse ühikutes, haljastuse ühikute hulk
vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määruse nr 17 tingimustele on 198.
Planeeringuga on ette nähtud uushaljastuse rajamine, mille rajamiseks tuleb koostada
haljastusprojekt. Uushaljastus lahendatakse ennekõike planeeringuala piires, sinna mitte
mahtumise korral kompenseeritakse puudujääk koostöös Keila linna linnaaednikuga linna
territooriumi piires.
Likvideeritavate haljastusobjektide nimekiri ja haljastuse ühikute arvutus on järgnevad:
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 27
D - raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme
Haljastuse ühikud D*(k1+k2+k3)/3
Puu seisukorra koefitsient - k2
puhul läbimõõtude summa cm
Raiepõhjuse koefitsient - k3
Haljastuslik väärtus-klass
Puuliigi koefitsient - k1
Puittaime nimetus
Hindamise objekt
Jrk nr
10 harilik saar üksikpuu 21 IV 1 0,3 0,7 14,1
13 harilik saar üksikpuu 80 IV 1 0,3 0,7 53,6
33 vesipaju üksikpuu 18 V 0,5 0 0,7 7,2
34 hall lepp üksikpuu 23 III 0,5 1 0,7 16,9
35 kuldkask üksikpuu 25 II 0,5 2,5 0,7 30,8
36 harilik toomingas põõsas - IV 0,5 0,3 0,7 0,0
37 harilik saar üksikpuu 34 III 1 1 0,7 30,6
57 ebatsuuga üksikpuu 26 II 2 2,5 0,7 45,1
võsundkontpuu,
põõsaste
59 kurdleheline - IV 0,5 0,3 0,7 0,0
rühm
kibuvits
KOKKU 198,3
28 Keila linna
Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
Planeeritud krundile on piirete rajamine lubatud vaid uushoone lõunaossa kavandatud laadimisala ning töötajate parkla ümbritsemiseks (plan. alajaam jääb
piiretest välja).
Planeeritaval alal tekkivad jäätmed tuleb koguda kokku sorteeritult ja paigutada selleks ettenähtud kogumiskonteineritesse, mis paigutatakse
visuaalselt sobilikult soovitavalt hoone mahtu või selleks ette nähtud alale hoovis. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud
selleks tegevuseks luba omava ettevõtte poolt.
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 29
3.6. KUJAD
Planeeritavate hoone tulepüsivusklassiks on TP1.
Vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele §22: (1)Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja
muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna
ohutus ning (2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline
kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega.
Olemasolevad hooned jäävad planeeritud hoonestusalast esitatud normist kaugemale ning nõutav
tuleohutuskuja on tagatud.
3.7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.
Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses
mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale
(uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired
parandustööd. Planeeritava hoone lõunaosas olev laadimisala nähakse ette piirata piirdeaiaga.
3.8. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE
Kokkuvõte Keskkonnamõju strateegilise hindamise eeluuringust (vt Lisa 2):
Vesiveski I detailplaneeringu eskiislahenduse peamiseks ülesandeks on rajatava
multifunktsionaalse ärikeskuse ja selle lähiala (juurdepääsuteede, parklaalade ja
ühiskondlikult kasutatava haljasala) planeerimine. Keila linna üldplaneeringu kohaselt
jääb Vesiveski I krunt ärimaa funktsiooniga maale ja detailplaneeringuga kavandatav on
üldplaneeringuga kooskõlas.
Detailplaneeringuga taotletakse Keila jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist
planeeritava hoone vundamendi osas. Kõige lähemas punktis, hoone konsoolse jõele
ulatuva osa, alal on hoone vundament planeeritud vahetult Keila jõe tavalisele veepiirile.
Planeeringu elluviimine eeldab Keila jõe kalda piiranguvööndis ja osaliselt ka kalda
veekaitsevööndis olemasolevate puude raiet. Hoone vundamendi alalt eemaldatavad
puud kompenseeritakse täiendava kõrghaljastuse istutamisega.
Planeeritavate hoonete ja kõvakattega aladelt (parklad, teed) kogutav sademevesi
suunatakse Keila jõkke. Parka- ja teede alalt kogutavat sademevett tuleb käsitleda
potentsiaalselt reostunud veena ja see puhastatakse enne jõkke suunamist õli-bensiini-
liivapüüduritega.
Pinnase ja põhjavee reostumise oht esineb vaid ehitustööde käigus, ehitustegevuse
käigus pinnasele sattuv reostus (mootorikütus, õlid) tuleb koos pinnasega välja kaevata
ja alalt eemaldada. Hilisema ekspluatatsiooni käigus ei ole pinnase ega põhjavee
reostumine tõenäoline. Ehitusperioodil tuleb vältida pinnase ja muu kergesti erodeeritava
materjali paigutamist vahetult Keila jõe kaldale, et vältida jõe seisundi halvenemist.
Veeluba peab olema, kui (veeseadus §187):
võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 m3 ööpäevas;
30
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas;
võetakse mineraalvett;
juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett;
juhitakse heide otse põhjavette käesoleva seaduse § 126 lõigetes 3 ja 5 sätestatu kohaselt;
juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste
maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu
seisundile;
paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat;
süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100
m3;
juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett;
paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 m3;
kaadatakse mahuga alates 100 m3;
põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi;
toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont või kui regulaarselt
lastitakse või lossitakse laeva tuules lenduvate puistekaupadega, välja arvatud juhul, kui seda
tehakse suletud süsteemi kasutades;
veekogu puhastamiseks kasutatakse kemikaale, välja arvatud juhul, kui sellega ei muudeta
oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi;
arendatakse vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas;
rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu
või märgala, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu;
muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku
järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud
maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu;
muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või
veerežiimi.
Veeluba vajavaid tegevusi antud detailplaneeringuga ei kavandata.
Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei ole keskkonnaregistri kohaselt kaitstavate
taimeliikide leiukohti ega kaitstavate loomaliikide elupaikasid, kaitstavad alad jäävad
planeeringualast kaugele. Vesiveski I krundi arendamisega detailplaneeringu
lahendusega ettenähtud korras ei kahjusta piirkonna kaitsealade kaitse-eesmärkide
saavutamist.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Tegevusega võib kaasneda mõningane liiklusmüra fooni
suurenemine, kuid arvestades elamualade paiknemist, ei ole norme ületava müra
ilmnemine tõenäoline. Sotsiaalmajanduslikust aspektist lähtuvalt kaasneb uue kaasaegse
kaubanduskeskuse lisandumisega linna pigem positiivne mõju. Maanteeamet on
planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee
omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
Hoonete projekteerimisel lähtuda standardi EVS 842:2003 Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest nõuetest ning sotsiaalministri 04.03.2002
määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja märataseme mõõtmise meetodid kehtestatud normidest.
Vesiveski I detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eeluuringus jõuti
järeldusele, et leevendavate meetmete rakendamisel ei avaldu planeeringu elluviimisel
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 31
negatiivset keskkonnamõju, mis on oluline KeHJS-i mõistes, ning Keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine Vesiveski I kinnistu detailplaneeringule ei ole vajalik.
Leevendavad meetmed vastavalt Keskkonnamõju strateegilise hindamise eeluuringule:
Järgnevalt on loetletud leevendavad meetmed, millega tuleb Vesiveski I kinnistu
planeerimisel arvestada, eesmärgiga minimeerida tegevusest tulenevat negatiivset
keskkonnamõju:
Vältida ehitusperioodil pinnase ja muude erodeeritavate materjalide ladustamist vahetult Keila
jõe kalda veekaitsevööndi alale, et vältida jõe seisundi kahjustamist;
Krundil oleva metsariba raiel arvestada puude pinnast siduva aspektiga. Kändude juurimisel
tuleb jõe järsemad kaldanõlvad vajadusel kindlustada ning soodustada võimalikult kiire
taimestumine;
Tagada olemasoleva elujõulise kõrghaljastuse säilimine maksimaalses mahus, või asendada
olemasolevad puud piirkonnale omaste samaväärsete puuliikidega;
Planeerida täiendavat kõrghaljastust rohealade sidususe tagamiseks ja liiklusmüra
summutamiseks;
Hoone vundamendi planeerimisel/ projekteerimisel arvestada üleujutusohuga kinnistu idaosas.
Planeeritava ärihoone ja Keila jõe vahelisele alale planeeritava kõnnitee projekteerimisel tuleb
arvestada, et ca iga 10 aasta järel ujutab jõgi üle 26,5m abs samakõrgusjoonest madalamad
alad;
Parkla- ja kinnistule planeeritavate teede alalt kogutav sademevesi tuleb enne Keila jõkke
juhtimist puhastada õli-bensiini-liivapüüduri(te)ga.
3.9. SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS
Planeeritavate tehnovõrkude osas kehtivad servituudi vajadusega alad kaitsevööndite
ulatuses. Planeeringuga määratakse järgmised servituudi vajadusega alad:
Krundi pos nr Servituudi ulatus
1 - plan. sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks;
- plan. alajaamale 2 m laiuselt seinast mõõdetuna võrguvaldaja kasuks;
- plan. liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbist mõõdetuna võrguvaldaja kasuks;
- plan. madalpinge kaabelliinile koridoris 2 m võrguvaldaja kasuks;
- plan. keskpinge kaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks;
- plan. kanalisatsioonitorule koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.
Lisaks eelnevatele nähakse planeeringuga ette järgmised servituudi vajadusega alad:
plan. keskpinge kaabelliinile koridoris laiusega 2 m kinnistutel Tallinna maantee ja Kalda tänav
võrguvaldaja kasuks;
plan. veetorule koridoris laiusega 4 m kinnistul Tallinna maantee võrguvaldaja kasuks;
plan. soojustorustikule koridoris laiusega 4 m kinnistutel Niidu tn 3, reformimata maa, Niidu
tänav, Luha tänav ja Tallinna maantee võrguvaldaja kasuks;
ümbertõstetavale sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m kinnistutel Tallinna maantee ja
Ülejõe tee 2a võrguvaldaja kasuks.
3.10. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE
VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et püstitatav hoone ja rajatised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa
arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus.
32
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt
kahju põhjustanud tegevus lähtus.
3.11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse
kruntide omanike poolt tema tahte kohaselt. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid
peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale
projekteerimistavale.
34
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
C – LISAD
1. Keila linna Vesiveski I dp arhitektuurne ideekavand;
2. Keila linnas Vesiveski I kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang, 04.11.2016;
3. Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni tehnilised tingimused nr 248818, väljastatud 16.02.2017;
4. Keila Vesi AS tehnilised tingimused nr 1657/17, väljastatud 20.02.2017;
5. Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 28080710, väljastatud 06.03.2017;
6. Keila Vesiveski I dendroloogiline hinnang, mai 2017;
7. AS Utilitas Eesti tehnilised tingimused nr 21300-01-17/1, väljastatud 21.09.2017;
8. Liikuvusanalüüs, november 2017;
9. Reaalprojekt OÜ 16.04.2020 töö nr P20027 Vesiveski I kinnistu, Keila linn. Liikluskorralduse
eskiis.
36
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
D – JOONISED
1. Situatsiooniskeem
2. Kontaktvööndi linnaehituslik analüüs M 1 : 2000
3. Tugiplaan M 1: 500
4. Põhijoonis M 1 : 500
5. Tehnovõrkude koondplaan M 1 : 500
38
Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering
E – KOOSKÕLASTUSED
N
PÕHIJOONIS
S
EHITUSÕIGUSE TABEL
NÄITAJAD PLANEERITAVA ALA KOHTA:
Suurim lubatud ehitisealune pind,
Suletud brutopind katastriüksuse
Maa sihtotstarve ja osakaalu %
Maa sihtotstarve ja osakaalu %
Planeeringuala piiri suurus: ca 1,0 ha
Krundi planeeritud suurus, m²
(katastriüksuse liikide kaupa)
Kavandatud kruntide arv: 1
Hoone suurim kõrgus plan.
Plan. parkimiskohtade arv
sihtotstarvete kaupa, m²
Krunditud maa bilanss:
Min. tulepüsivusklass
Ä, Üh- 10 276 m² (100%)
lubatud korruselisus
Hoonete arv krundil
(DP liikide kaupa)
Krundi planeeritav haljaspinna osakaal: 47%
maapinnast , m/
Krundi aadress
Plan. servituudi vajadusega alad
Jrk nr
m²
- plan. sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks;
55Õ
- plan. alajaamale 2 m laiuselt seinast mõõdetuna võrguvaldaja kasuks;
- plan. liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbist mõõdetuna võrguvaldaja kasuks;
54Õ 1 Vesiveski I 10 276 2860 14/ 2 1 Ä, ÜK Ä, Üh Ä, Üh 5300 TP2 65* - plan. madalpinge kaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks;
- plan. keskpinge kaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks;
- plan. kanalisatsioonitorule koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.
53Õ
Märkus: * 58 parkimiskohta asub krundil pos 1, 7 kohta asub transpordimaa kinnistul Tallinna maantee. Lisaks eelnevatele nähakse planeeringuga ette järgmised servituudi vajadusega alad:
- plan. keskpinge kaabelliinile koridoris laiusega 2 m kinnistutel Tallinna maantee ja
Kalda tänav võrguvaldaja kasuks;
- plan. veetorule koridoris laiusega 4 m kinnistul Tallinna maantee võrguvaldaja kasuks;
riig
ima - plan. soojustorustikule koridoris laiusega 4 m kinnistutel Niidu tn 3, reformimata maa, Niidu tänav,
ant
ee Luha tänav ja Tallinna maantee võrguvaldaja kasuks;
põh
ima - ümbertõstetavale sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2m kinnistutel Tallinna maantee ja
ant
e e8 Ülejõe tee 2a võrguvaldaja kasuks.
Tal
linn
T-8 Tallinn-Paldiski -Pal
29601:005:0057 dis
ki
Transpordimaa 100%
riig
ima
ant
ee
ram
pv
õi ü
hen
dus
tee
118
7K
eila
a tn
Tallinna maantee LEGEND
29601:007:0036
Luh
Transpordimaa 100% planeeringuala piir
P19
kinnistu piir
P17 Vesiveski I kinnistu aadress
29601:007:0260 katastriüksuse tunnus
52Lm Sihtotstarbeta maa 100% maakasutuse sihtotstarve
P14 51Lm 8 Tallinn-Paldiski maantee
50Lm
19801:001:2651 plan. krundi pos. nr
Transpordimaa 100% plan. sihtotstarve osakaalu %
49Lm suurim lubatud
plan. ehitusõigus ning plan. autode
48Lm kõrgus maapinnast, m hoonetealune hoonete arv
suurim lubatud pind, m² krundil parkimiskohtade ja jalgrattakohtade arv
korruselisus
47Lm krundi plan. suurus, m²
Luha tänav 46Lm
29601:005:0085 P10 R10
0m
Transpordimaa 100% 45Lm
d5
ol. olev naaberhoone
ön
44Lm
vö
Vesiveski I
elu
29601:007:0260 43Lm plan. hoone orient. asukoht (täpsustub ehitusprojektiga)
ske
Sihtotstarbeta maa 100%
itu
Pindala: 10 276 m²
a
st
tun
eh
42Lv plan. hoone konsoolne osa (täpsustub ehitusprojektiga)
u
41Lv
ng
õde
u
sal
sta
40Lm
mõ
ap
aa
38KsK 39Lm plan. hoonestusala
Ha
ald
ast
ila-
k
erv
Vesiveski I
es
Ke
rek. jalakäijate sild
st s
lat
Ä, Üh
17
na
14 m
ise
plan. kõnnitee
e
2860 1
nte
joo
2k 57Et
älim
plan. jalgrada
aa
10 276 m² 36Tm
m
v
im
20
ee
P58
ug
35KsK 37Sa plan. tee
dut
et
sõi
ol. olev veekogu
nte
34Lv
tee
30m
aa
kai ol. olev kõnnitee
im
tse
vöön
riig
nd
32 d5 ol. olev sõidutee
vöö
33PaVe 0m
31Sa sõi nähtavuskolmnurk
P4 dut
tse
ee
väl
kai
VEE1096100 imi haljaspind
Ülejõe tee 2a ses
tee
t se
29601:001:0112 rva plan. piirdeaed laadimisala piiramiseks (asukoht täpsustub
st m
Riigikaitsemaa 100% õõd ehitusprojektiga)
30KsK etu
na
likvideeritav objekt
29KsA
kohalik
4m
10 m
plan. kõrghaljastus (lahendatakse haljastusprojektiga)
56Et 28Lv
kallasrada
vöönd
tee 296
27Lv II väärtusklassi haljastuslik objekt
kallas
26KsK
veekaitse
P1
III väärtusklassi haljastuslik objekt
00
rada
02 Tallin
25KsK IV väärtusklassi haljastuslik objekt
4m
Tallinna mnt 25
29601:005:0430 58PaVe V väärtusklassi haljastuslik objekt
na mnt
nd 100 m
Ärimaa 100% 24KsK
P8
ehituskeeluvöönd- üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri
suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 m
ö
(vastavalt Looduskaitseseaduse §38)
piiranguvö
23KsK
ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
21KsK piiranguvöönd- üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri
22KsK suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 m
20KsA (vastavalt Looduskaitseseaduse §37)
P2 19Ta veekaitsevöönd- teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja
16Õ kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m (vastavalt Veeseaduse §29)
18KsK 17Õ
15Õ
59KnV, KbKu kallasrada- teistel veekogudel 4 m (vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seadus §38)
14KnV
AJ tee kaitsevöönd (vastavalt Ehitusseadustiku §71)
11Sa 13Sa
12Ja liiklusmärk, hoiatamaks sillaületajaid Ülejõe tn 2a kinnistul liikuvate operatiivsõidukite eest (märgi
10 täpne asukoht antakse ehtiusprojektiga)
5Lv
8MäM 4Lv
6MäM 3Sa
7Ja Märkused:
2Sa 1) topo-geodeetilise mõõdistuse koostas Geoterra OÜ 20.01.2016, töö nr 04-2016;
9MäM, Ld 1Va 2) dendroloogilise hinnangu koostas PhD botaanik-dendroloog Ülle Jõgar (Aktiniidia OÜ), 2017. aasta mais (töö nr 13/ 17);
PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS 3) planeeringus näidatud hoone ja kõrghaljastuse asukoht, teede ja parklate lahendus on illustratiivne. Täpne lahendus
antakse ehitusprojektiga;
Normatiivsete Planeeritav parkimiskohtade 4) Luha tn ja Tallinna mnt uus lahendus on peale kantud vastavalt Reaalprojekt OÜ 01.04.2020 tehtud tööle nr P20027
Pos. nr Ehitise otstarve
Standardi ühik parkimiskohtade arvutus arv "Vesiveski I kinnistu, Keila linn. Liikluskorralduse eskiis".
Tallinna mnt 14
29601:007:0300 Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht
Tootmismaa 100% 1 asutused (norm brutopinnale) 1/ 90 5300/ 90 = 59 65* OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht
Maakri tn 29 Kinnisvaravalduse AS Keila linn
Kokku: - 59 65
Evely Ehrpas
Tallinn 10145
Töö nimetus
Märkused: Koordinaator
1) parkimiskohtade kontrollarvutuse aluseks on võetud Eesti Sandard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.1; Jaanus Aavik Keila linnas Vesiveski I kinnistu
2) krundile pos 1 on ette nähtud 58 parkimiskohta sõiduautodele (sh 2 invakohta), ülejäänud tel 617 7690 detailplaneeringu eskiis
[email protected] Kuupäev
7 parkimiskohta on kavandatud Tallinna maantee kinnistule.
06.05.2020 Joonis
Põhijoonis
Töö nr 2546/16 Mõõt 1:500 Joonise nr 4
Keila Linnavalitsus Teie 12.05.2020 nr 4.2-1.6/857-38
[email protected]
Keskväljak 11 Meie 20.05.2020 nr 15-2/20/23240-2
76608, Keila, Harju maakond
Keila linn Vesiveski I kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu kooskõlastamine
Esitasite Maanteeametile kooskõlastamiseks Keila linnas Vesiveski I kinnistu (katastritunnus
29601:007:0260) detailplaneeringu uue lahenduse (Hendrikson & Ko töö nr 2546/16 ver.
06/05/2020; edaspidi planeering).
Planeeringu koostamise eesmärk on planeeritavale maa-alale ehitusõiguse ulatuse ja tingimuste
määramine kaubandus- ja vabaajakeskuse rajamiseks ning piirkonna muutmine atraktiivseks
linnaruumiks. Maanteeamet esitas planeeringu koostamiseks seisukohad 24.08.17 kirjaga nr 15-
2/17-00012/494, planeeringulahenduse koostamisel on Maanteeameti seisukohtadega arvestatud.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3
alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lisad:
1. Lisa 1. Detailplaneeringu seletuskiri [Seletuskiri.pdf]
2. Lisa 2. Detailplaneeringu asendiplaan [Joonis 4- pΣhijoonis.pdf]
Hans Keskrand
59819102
[email protected]
2 (2)