dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Keila linn Vesiveski I kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Maanteeamet · 20. mai 2020
Viit
15-2/20/23240-2
Registreeritud
20. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keila Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Hans Keskrand (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22023240-2 20.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc14942 KB

Sisu (failidest)

Versioon 06/05/2020/// TÖÖ NR 2546/16 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering Seletuskiri ja joonised Töö nr 2546/16 Tallinn 2016-2020 Evely Ehrpas Kinnisvaravalduse AS Projektijuht Põrguvälja tee 3, Pildiküla, Rae vald [email protected] Harju maakond, 75308 GSM: 5667 5598 Registrikood: 10434202 Jaanus Aavik Koordinaator [email protected] Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 3 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 A – MENETLUSDOKUMENDID ................................................................................... 5 B – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 7 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 7 2. PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD .................. 7 2.1. Alusplaan ...................................................................................................... 8 2.2. Olemasoleva olukorra ja planeeringuala lähipiirkonna kirjeldus ja analüüs ...... 8 2.3. Vastavus strateegilistele planeerimis-dokumentidele ...................................... 9 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMIS-ETTEPANEK ......................................... 11 3.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine ............................................................ 11 3.2. Kruntide ehitusõigus .................................................................................... 11 3.2.1. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE ............................................... 12 3.3. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................. 14 3.3.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevesi ................................... 14 3.3.2. Elektrivarustus ...................................................................................... 14 3.3.3. Soojavarustus ....................................................................................... 15 3.3.4. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................. 15 3.3.5. Tuletõrje veevarustus ............................................................................ 16 3.3.6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS ..................................... 16 3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................... 17 3.4.1. MÜRA ................................................................................................... 18 3.4.2. LIIKUVUSANALÜÜS ............................................................................. 24 3.5. Haljastus ja heakord .................................................................................... 25 3.6. Kujad .......................................................................................................... 29 3.7. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................. 29 3.8. Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................... 29 3.9. Servituudi seadmise vajadus ........................................................................ 31 3.10. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............ 31 3.11. Planeeringu elluviimine ............................................................................ 32 C – LISAD ................................................................................................................ 34 D – JOONISED ......................................................................................................... 36 E – KOOSKÕLASTUSED .......................................................................................... 38 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 5 A – MENETLUSDOKUMENDID 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus, digiallkirjastatud 07.06.2016; 2. Keila Linnavalitsuse 20.06.2016 kiri nr 4.2-1.6/857-1; 3. Hendrikson & Ko OÜ 13.07.2016 kiri Keila Linnavalitsusele; 4. Maanteeameti 07.06.2016 kiri nr 15-5/16-00057/070; 5. Keskkonnaameti 01.11.2016 kiri nr 6-5/16/283-2; 6. Detailplaneeringu koostamise töövõtuleping, 11.04.2017; 7. Keila Linnavolikogu 18.04.2017 otsus nr 17 „Keila linn, Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“; 8. Keila Linnavalitsuse 15.08.2017 kiri nr 4.2-1.6/857-14 „Keila linn Vesiveski I kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiisi avalikustamine“; 9. Maanteeameti seisukohad detailplaneeringu koostamiseks 24.08.2017 nr 15-2/17-00012/494; 10. Vesiveski I kinnistu ning selle lähiala detailplaneeringu eskiisi arutelu, 28.07.2017; 11. Keila Linnavalitsuse 23.02.2018 kiri nr 4.2-1.6/857-18 „Koostöö Keila linn, Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneeringu koostamises“; 12. Rahandusministeeriumi 07.03.2018 kiri nr 14-11/1611-2 „Keila linn, Vesiveski I kinnistu ning lähialal detailplaneering“; 13. Keskkonnaameti 11.04.2018 kiri nr 6-5/18/4322-2 Keila linn Vesiveski I kinnistu ja lähiala detailplaneering; 14. Keila Linnavolikogu 29.05.2018 otsus nr 17 Keila linn, Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine; 15. Detailplaneeringu vastuvõtmise teade ajalehes Keila leht, 01.06.2018; 16. Keila Linnavalitsuse 27.06.2018 kiri nr 4.2-1.6/857-33 Taotlus Keila jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks vastavalt Keila linn, Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneeringule; 17. Keskkonnaameti 18.10.2018 kiri nr 6-5/18/4322-7 Ehituskeeluvööndi vähendamisest Keila linnas Vesiveski I kinnistul; 18. Keskkonnaameti 12.08.2019 kiri nr 6-2/19/11686-2 Keila linna Vesiveski I detailplaneeringu võimalikust lahendusest; 19. Keskkonnaameti 29.11.2019 kiri nr 6-2/19/11686-4 Teistkordselt Keila linna Vesiveski I detailplaneeringu võimalikust lahendusest. Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 7 B – SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS Planeeringualaks on Keila linnas asuv Vesiveski I kinnistu (katastriüksuse tunnus: 29601:007:0260, pindala: 10 276 m², maakasutuse sihtotstarve: sihtotstarbeta maa). Planeeringuala suurus on ca 1,0 ha. Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeritavale maa-alale ehitusõiguse määramine, krundi hoonestusala piiritlemine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, juurdepääsuteede ja hoonete ning rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja –rajatiste võimaliku asukoha määramine, servituutide vajaduse määramine, muude seadustest ja õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritud maa-alal. Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele Keila linna üldplaneering, kehtestatud Keila Linnavolikogu 15.10.2002 määrusega nr 31. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala ärimaa juhtfunktsiooniga alal ning osaliselt üldmaa alal. Ärimaa on üldplaneeringu järgi ette nähtud põhiliselt suuremate liiklusteede ja sõlmede ümber linna äärealadel ning nende puhul eeldatakse võimalike suuremate autodega teenindavate ärihoonete kujunemist linna ääres. Ärimaa juhtfunktsiooniga aladel peavad ärimaa sihtotstarbega krundid moodustama vähemalt 80% alast. Detailplaneeringuga kavandatu on üldplaneeringuga kooskõlas maakasutuse sihtotstarbe osas, kuid muudab üldplaneeringut ehituskeeluvööndi osas. Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisele. 2. PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD Käesoleva detailplaneeringu lähtedokumentideks on: Planeerimisseadus (jõustumine 01.05.2019); Ehitusseadustik (jõustumine 01.01.2020); Veeseadus (jõustumine 01.01.2020); Looduskaitseseadus (jõustumine 01.10.2019); Keila Linnavolikogu 15.10.2002 määrusega nr 31 kehtestatud Keila linna üldplaneering; Keila Linnavolikogu 30.11.2004 määrusega nr 23 kinnitatud Keila linna jäätmehoolduseeskiri; Keila Linnavolikogu 28.09.2010 määrusega nr 14 vastu võetud Keila linna ehitusmäärus; EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine; EVS 843:2016 Linnatänavad; EVS 812-2:2005+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; EVS 894:2008 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides; teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. 8 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 2.1. ALUSPLAAN Planeeringu koostamisel on aluseks Geoterra OÜ (mõõdistamislitsents nr 345 MA MTR EG10421381-0001) poolt 20.01.2016 koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetiline alusplaan (töö nr 04-2016). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est süsteemis, kõrgused Balti süsteemis, mõõtkava M 1:500. 2.2. OLEMASOLEVA OLUKORRA JA PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA KIRJELDUS JA ANALÜÜS Planeeringuala asub Keila linna põhjaosas vahetult Keila jõe vasakul kaldal riigimaantee põhimaantee 8 Tallinn – Paldiski ning kohaliku tee 2960002 Tallinna mnt vahelisel alal, mis on oluline koht Keila linna peaväravana. Ala paiknemist vaata skeemil nr 1. Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud punase piirjoonega. Tabel 1. Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega Aadress/ nimetus Katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve T-8 Tallinn-Paldiski 29601:005:0057 Transpordimaa 100% Tallinna maantee 29601:007:0036 Transpordimaa 100% Ülejõe tee 2a 29601:001:0112 Riigikaitsemaa 100% Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 9 Planeeritavast kinnistust idas teisel pool jõge asuvad KeVa OÜ äri- ja tootmishooned ning Alexela tankla, lõunapool nimetatud ala asuvad kontorihooned ja üle tee läänes Maxima kaubanduskeskus. Läheduses asuvad veel eriilmelised väikeelamud ning Luha tänava korterelamute piirkond. Juurdepääs planeeringualale toimub riigimaantee tugimaanteelt 17 Keila – Haapsalu (Luha tn) alguse saavat kohalikku teed 2960002 Tallinna mnt pidi. Vesiveski I kinnistu pole pikemat aega olnud aktiivses kasutamises, kinnistu on hoonestamata ning kasutusel heinamaana. Kinnistu lääneosa on lage, seal toimub regulaarne niitmine ning ala on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ega oma looduskaitseliselt kõrget väärtust. Kinnistu idaosas, vahetult Keila jõe kaldal, kasvab mets, mis on väärtuslik nii elupaigana kui ka loodusliku puhvrina inimtegevuse ja veekogu vahel. Puudest domineerivad seal arukased ja sanglepad, leidub ka üksikuid harilikke kuuski. Vahetult jõega piirneval alal on välja kujunenud lammialale iseloomulik taimestik, kus puurinne puudub ja põõsarinde moodustab valdavalt pajuvõsa. Planeeringu elluviimisel nähakse ette krundi idaosas olemasolevate puude raiet minimaalses vajalikus mahus hoone vundamendi rajamiseks. Maapinna reljeef on tasane, tõustes idast lääne suunas. Maapinna absoluutkõrgused planeeritaval alal jäävad vahemikku 24,72 m ja 28,59 m. Tabel 2. Planeeringualal asuva kinnistu andmed Aadress/ nimetus Katastritunnus Pindala Maakasutuse sihtotstarve Vesiveski I 29601:007:0260 10 276 m² Sihtotstarbeta maa 100% Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused: Kallasrada 4 m (alus: keskkonnaseadustiku üldosa seadus §38); Ranna ja kalda veekaitsevöönd 10 m (alus: veeseadus §118); Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m (alus: looduskaitseseadus §38); Ranna ja kalda piiranguvöönd 100 m (alus: looduskaitseseadus §37); Riigimaantee põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski tee kaitsevöönd 50 m tee servast mõõdetuna (alus: ehitusseadustik §71); Riigimaantee tugimaantee 17 Keila-Haapsalu tee kaitsevöönd 30 m tee servast mõõdetuna (alus: ehitusseadustik §71); Olemasoleva kanalisatsioonitoru kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m (alus: ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus §2); Olemasoleva veetoru kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m (alus: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus §2); Olemasoleva sidekanalisatsiooni kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m (alus: ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §14); Olemasoleva elektri madal- ja kõrgepingekaablite kaitsevööndid koridoris laiusega 2 m (alus: ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §10). Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2- Tugiplaan. 2.3. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMIS- DOKUMENTIDELE Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele Keila linna üldplaneering, kehtestatud Keila Linnavolikogu 15.10.2002 määrusega nr 31. 10 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala valdavalt ärimaa, Keila jõe äärsel osal üldmaa maakasutuse juhtfunktsiooniga alal (vt Skeem 2). Skeem 2. Väljavõte kehtivast Keila linna üldplaneeringust. Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga. Detailplaneeringuga kavandatu on üldplaneeringuga kooskõlas maakasutuse sihtotstarbe osas, kuid muudab üldplaneeringut ehituskeeluvööndi osas. Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 11 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMIS- ETTEPANEK 3.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE Detailplaneeringuga Vesiveski I kinnistu piire ei muudeta. 3.2. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS Keila linna peavärava ümbrus peaks olema inimestele kasutatav ning kujundatud ja väljaehitatud atraktiivse tõmbekeskusena, kasutades jõge oma võimalustega promenaadi kujundamisel, jalakäijate sildade rajamisel ning huvitavate vaadete avamisega linnakeskkonna loomiseks. Planeeringu eesmärk on muuta antud piirkond atraktiivseks, võtta maa sihtotstarbelisse kasutusse, kujundades sinna kaasaegse multifunktsionaalse hoone (kauplus, kohvikud, kino, konverentsisaalid, jõusaal jm). Hoonest itta on kavandatud avaliku kasutusega jalgrada jalakäijatele liikumiseks (jalgraja rajamisel tuleb arvesse võtta, et ehitustöödega ei kahjustataks jõe kallast ega olemasolevate puude juurestikke. Jalgrada rajada loodusliku kattega). Jõe ääres liikuvatele inimestele luuakse meeldiv keskkond pikniku pidamiseks või muidu lõõgastamiseks. Jõeäärne osa lahendatakse terviklikult, rajades sinna korralikud katendid, tänavavalgustus ning linnamööbel. Detailplaneeringu lahendusega antakse Vesiveski I kinnistule järgmine sihtotstarve: Krundi pos nr Krundi plan. suurus, m² Maakasutuse sihtotstarve 1 10 276 Ä, Üh Krunditud maa bilanss: - äri- ja ühiskondlike hoonete maa: 10 276 m² (100%) Detailplaneeringu lahendusega antakse planeeritud krundile järgmine ehitusõigus: Krundi pos Suurim lubatud Plan. hoonete arv Suletud brutopind, m² nr ehitisealunepind, m² krundil 1 2860 5300 1 Hoone aktsendina on kavandatud ruumiline viide ajaloolisele veskikohale, mida arhitektuurse ideekavandiga markeerib kohviku funktsiooniga konsoolne maht jõe kohal. Koostatud arhitektuurse ideekavandi keskne idee on luua selge ruumiline suhe hoone ja Keila jõe ning selle kallasrajaga. Antud detailplaneeringuga taotletakse veekogu ehituskeeluvööndi vähendamist. Olulisemad arhitektuurinõuded on: - linnaväravas kavandatud hoone peab olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega ning sobituma piirkonda, olema esinduslik, uuenduslik ja inimsõbralik, seda nii arhitektuurselt vormikeelelt, materjalidelt, maastikuarhitektuurselt lahenduselt kui funktsionaalselt sisult; - võimalusel kavandada jõe kohale hoone konsoolne maht; - hoone suurim kõrgus plan. maapinnast: 14 m; 12 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering - välisviimistlusmaterjalid: soovitavalt puitlaudis, loodus- või tehiskivi, toonitud krohv, betoon, klaas. Imiteerivad viimistlusmaterjalid on keelatud; - piirdeaed on lubatud ainult hoone lõunaossa kavandatud kaubalaadimisala ning töötajate parkimisala piiramiseks. 3.2.1. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE Keila jõel on järgmised piirangud: Ranna ja kalda veekaitsevöönd 10 m (alus: veeseadus §118); Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m (alus: looduskaitseseadus §38); Ranna ja kalda piiranguvöönd 100 m (alus: looduskaitseseadus §37). Looduskaitseseadus §34: Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kalda piiranguvööndis on keelatud (vastavalt looduskaitseseadus §37): reoveesette laotamine; matmispaiga rajamine; jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; maavara kaevandamine; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Piiranguvööndis keelatavaid tegevusi antud detailplaneeringuga ei kavandata. Antud detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on kantud joonisele nr 4- Põhijoonis. Ehituskeeluvööndit soovitakse vähendada 27-40 meetrini veepiirist mõõdetuna, planeeritava hoone konsoolses osas 0 meetrini (konsoolne osa ulatub Keila jõe tavalisele veepiirile). Vastavalt looduskaitseseaduse §38 lg 5 p 8 kuni p 10: ehituskeeluvöönd ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sillale, avalikult kasutatavale teele ega tehnovõrgule ja -rajatisele. Looduskaitseseadus §40 sätestab juhud, mil võib ehituskeeluvööndi ulatust muuta: Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest; Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga; Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamiseks: Ranna või kalda kaitse eesmärgid: Rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine- valdav osa Vesiveski I kinnistust on lage ja sellel toimub regulaarne niitmine, ala on tugevasti inimtegevuse poolt mõjutatud ega oma looduskaitseliselt kõrget väärtust. Sellel alal ei ole planeeritaval ehitustegevusel olulist negatiivset keskkonnamõju taimestikule. Kinnistu idaosas, vahetult Keila jõega piirneval alal, kasvab kõrghaljastus, mis on väärtuslik nii elupaigana kui ka loodusliku puhvrina inimtegevuse ja veekogu vahel. Puudest domineerivad arukased, sanglepad ja üksikud harilikud kuused. Vahetult jõega piirneval alal on välja kujunenud lammialale iseloomulik taimestik, kus puurinne puudub ja põõsarinde moodustab valdavalt pajuvõsa. Planeeringuga likvideeritakse osaliselt Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 13 olemasolev kõrghaljastus, selle kompenseerimiseks on planeeringuga ette nähtud võrdses mahus asendusistutus. Liikide valikul tuleb lähtuda alale sobilikest põõsa- ja puuliikidest. Planeeringulahenduse realiseerumisel tuleb paratamatult arvestada mitmete taimekoosluste ja loomade elupaikade hävimisega, kuna uushoone ja kõvakattega alad planeeritakse haljasalale. Ehitise alal kaob taimestik ja sellega koos ka alal elavate loomaliikide elupaigad, toimub ala killustumine ja elupaikade sidususe vähenemine. Samas asendatakse ehitustööde käigus osaliselt hävinev taimestik väärtusliku haljastusega, mis loob omakorda väärtused uute elupaikadena. Mitmekesisem elukeskkond loob aga eeldused uute liikide asumiseks alale. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine- detailplaneeringuga kavandatu realiseerimine muudab antud piirkonda: kõvakattega pindade rajamisel väheneb loodusliku maapinna osakaal, uued funktsioonid elavdavad piirkonda ning toovad sinna rohkem inimesi ja tegevusi. Uushoone rajamine avaldab mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, taimestikule ja loomastikule. Planeeringuga on ette nähtud, et sademeveed suunatakse Keila jõkke. Parklaaladelt kogutavat vett käsitletakse potentsiaalselt reostunud veena ning need puhastatakse õli- liivapüüdurites enne suublasse juhtimist, katustelt kogutavad veed suunatakse otse jõkke. Planeeringuga ei kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuse riskiga tegevusi. Võimalikud lekked masinatest satuvad esmalt kõvakattega pindadele, kust nende eemaldamine on lihtsam. Pinnase ja põhjavee reostumise ohtu planeeringualal ei ole. Enamasti vähendab igasugune tehismaastiku rajamine looduslikule alale selle väärtust elupaigana, kuid targal planeerimisel on võimalik säilitada loodusväärtused ja elupaikade sidusus ka linnalises keskkonnas. Rohealana omab väärtust vahetult Keila jõega piirnev puuderiba ja looduslik lammiala. Keila jõgi koos seda ääristava taimkattega omab tähtsust kohaliku rohekoridorina ning seetõttu on oluline tagada loomade läbipääs. Planeeringulahenduse elluviimisel nähakse ette olemasoleva kõrghaljastuse mõningane likvideerimine, kuid selle asemele on ette nähtud rajada väärtuslik uushaljastus. Seega loomadel säilib siiski vajalik roheala liikumiseks jõe ja planeeritava hoone vahel. Seetõttu ei ole kavandataval tegevusel rohevõrgustiku toimimisele olulist negatiivset keskkonnamõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritava elluviimiseks eeldab osaliselt Keila jõe äärsete puude raiet ja kalda avamist. Puude mahavõtmise tagajärjel väheneb krundi puhverdusvõime võimelike reostusainete ja toiteelementide puhastamisel ning sademevesi uhub maapinnalt sinna ladestunud keemilised ühendid kiiremini jõkke. Täna töötab krundil olev puuderiba toiteelementide ja muude veekogule potentsiaalselt kahjulike keemiliste ühendite lõhustajana, pakkudes samas ka elupaiku väiksematele loomadele ja lindudele. Planeeringu kohaselt istutatakse vahetult Keila jõega piirnevale alale likvideeritavate puude asendamiseks uushaljastus, mis toimib edaspidi puhvrina. Ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine- planeeringuga on ette nähtud uue jalgtee rajamine planeeritava hoone ja jõe vahelisele alale. Jalgtee jääb avalikult kasutavaks ning sellel läbipääsu ei piirata ehk inimeste vaba liikumine jõe ääres on planeeringuga tagatud. Planeeringuala naaberkinnistutel asuvad hooned tavalisest veepiirist ca 8- 30 m kaugusel. Planeeringuga kavandatakse hoone tavalisest veepiirist 27-40 m kaugusele ning nähakse ette hoone ümbrus kujundada tervikliku keskkonnana ning avatuna inimestele. Avalik huvi: planeeringuga kavandatava hoone rajamine omab Keila linna arengule sotsiaalmajanduslikus võtmes positiivset mõju, kuna multifunktsionaalse keskuse rajamisega lisandub linna täiendavaid teenuseid, mille kättesaamine täna on raskendatud või puudulik. Keskuse ümbrus jääb avalikku kasutusse ja jõele juurdepääsu ei piirata. Veekaitsevööndis on keelatud (veeseadus §119): maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel; puu- ja põõsarinde raie käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; keemilise taimekaitsevahendi kasutamine käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta; ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 14 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Veekaitsevööndis keelatavaid tegevusi antud detailplaneeringuga ei kavandata. 3.3. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD Detailplaneeringu ala läbivad olemasolevad kanalisatsiooni- ja veetorud ning side- ja elektri madal- ning kõrgepingekaablid. 3.3.1. VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON, SADEMEVESI Veevarustuse planeerimise aluseks on Keila Vesi AS poolt 20.02.2017 väljastatud veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused nr 1657/17 detailplaneeringu koostamiseks. Veevarustus: Planeeringuala liitumine Keila linna ühisveevärgiga nähakse ette ühenduspunktiga olemasoleval Tallinna mnt-l asuval De110 PE veetorustikul. Ühenduspunktist rajatakse uus veetoru kuni Vesiveski I kinnistu lõunapiirini, liitumispunkt veetoruga asub kinnistu piirist ca 1 m kaugusel transpordimaal. Ühisveevärgi liitumispunktis tagatud veerõhk 2,0 bar, suurema rõhu vajadusel ette näha rõhutõsteseadmed. Kanalisatsioon: Planeeringuala liitumine Keila linna ühiskanalisatsiooniga nähakse ette olemasoleval isevoolsel reoveetorustikul, mis kulgeb paralleelselt Vesiveski I kinnistu läänepiiriga. Liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga asub Vesiveski I kinnistu piirist ca 1 m kaugusel transpordimaal. Olemasolev kanalisatsioonitorustiku lõik, mis jääb plan. hoone alla, on ette nähtud ümbertõstetavana (vt joonis nr 5- Tehnovõrkude koondplaan). Sademevesi: Sademe- ja pinnasevee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademevee eelvool Keila linna ühiskanalisatsiooni ei ole planeeringuala piirkonnas välja ehitatud. Planeeritava hoone ja kõvakattega aladelt (parklad, teed) kogutav sademevesi suunatakse Keila jõkke. Parka- ja teede alalt kogutavat sademevett tuleb käsitleda potentsiaalselt reostunud veena ja see puhastatakse enne jõkke suunamist õli-bensiini-liivapüüduritega. Planeeringualalt kogutakse hoone katuselt sademevesi kokku ja suunatakse Keila jõkke. Parklaaladelt kogutav sademevesi suunatakse enne jõkke juhtimist läbi õli-bensiini- liivapüüduri. Planeeritava krundi sisene sademevee lahendus antakse ehitusprojekti käigus. 3.3.2. ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 16.02.2017 väljastatud tehnilised tingimused nr 248818 detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringuala võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime on 3x800A. Elektriline aadress: Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 15 Toitealajaam Toitefiider Jaotusalajaam Keila 110/35/10 Kombinaadi: KEI Uus planeeritav Planeeritava hoone elektrienergiaga varustamiseks on Vesiveski I kinnistu lõunaserva ette nähtud uus planeeritav alajaam. Alajaama toiteks tehakse sisselõige olemasolevasse Keila- Kombinaadi 10kV keskpingefiidri kaablisse nr 15022 (ristlõikega 240 mm2). Planeerinuga on ette nähtud Keila-Kombinaadi 10kV keskpingefiidri kaabli nr 15022 (ristlõikega 120 mm2) asendamine uue keskpinge kaabelliiniga (ristlõikega 240 mm2) lõigus alates kaabelliini nr 15022 keskpingemuhvist jaotuskilbi 44760JK juures kuni Kingissepa: (Saue) alajaamani. Ringtoite tagamiseks on ette nähtud kahe keskpinge maakaabli toomine Kingissepa: (Saue) alajaamast kuni olemasoleva muhvini, sealt edasi on ette nähtud ühe lisakaabli paigutamine olemasoleva 15022 kaabli kõrvale muhvist kuni plan. alajaamani. Plan. liitumiskilp on ette nähtud plan. alajaama kõrvale. Liitumiskilbi toiteks tuuakse plan. maakaabel plan. alajaamast kilbini. Alajaama ja kilbi teenindamiseks peab olema ööpäevaringne vaba juurdepääs. 3.3.3. SOOJAVARUSTUS Küttevarustuse planeerimise aluseks on Utilitas Eesti AS poolt 21.09.2017 väljastatud tehnilised tingimused nr 21300-01-17/1 detailplaneeringu koostamiseks. Planeeritud hoone hinnanguline soojuskoormus on 0,85 MW. Planeeritud hoonet on võimalik kütta, liitudes kaugküttevõrguga. Võimalik ühenduskoht kaugküttevõrguga asub Niidu tn 3 kinnistul lõigul K2-3 kuni K2-4. Plan. küttetorustiku võimalik kulgemine on läbi Niidu tn 3 ning Põhjakaare tn 10 kinnistute ja reformimata maa (vt joonis nr 5- Tehnovõrkude koondplaan). Täpne ühendatav soojuskoormus määratakse hiljem projekteerimise käigus. Peale täpse soojuskoormuse selgumist, selgub ka täpne ühenduskoht ning torustiku kulgemise koridor. Planeeringuga antakse võimalus ka ülejõe kinnistute liitumiseks kaugküttevõrguga üle olemasoleva või persp. jalakäijate silla. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 02.07.2002 määrusega nr 213 kehtestatud kaugküttevõrgu kaitsevöönditega ning nendega seotud kitsendustega. 3.3.4. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS Telekommunikatsiooni planeerimise aluseks on Telia Eesti AS poolt 06.03.2017 väljastatud tehnilised tingimused nr 28080710 detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringualal asuvad sidekanalisatsioonitrassid on ette nähtud säilitatavatena, ümber tõstetakse sidekaabel, mis jääb planeeritud jalakäijate silla alla (vt joonis 5- Tehnovõrkude koondplaan). Planeeritud hoone sideühenduse tagamiseks rajatakse transpordimaale uus sidekanalisatsioonitrass algusega Vesiveski I kinnistul asuvast sidekanalisatsioonikaevust KEI-225 kuni planeeritud hooneni. 16 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 3.3.5. TULETÕRJE VEEVARUSTUS Planeeritav hoone liigitub tuleohutusest tulenevalt IV kasutusviisi (kogunemishooned) alla, vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Vastavalt Eesti Standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus, ptk 5.3 kohaselt on vajalik kustutusvee normvooluhulk IV kasutusviisiga ehitiste puhul 30 l/s 2 tunni jooksul (minimaalne tulepüsivusklass: TP1, ehitis kaitstud AKS-iga). Planeeringualal taotletud tulekustutusvee vajadust (30 l/sek) ei ole ühisveevärgist võimalik tagada. Planeeringuala lähistel asub hüdrant nr 57 veeloovutusega 15 l/s. Puudujääva kustutusvee tagamiseks on planeerinuga ette nähtud lokaalsed 2x 54 m³ (kokku 108 m³) tuletõrjevee mahutid Vesiveski I kinnistu põhjaossa, mahuti teenindusraadius R= 100 m. Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud päästeautode ööpäevaringne vaba juurdepääs. Päästeautoga veevõtukohast tulekustutusvee kättesaamine tagatakse märg- või kuivhüdrandiga. Täpsem tuletõrje veevarustuse lahendus antakse ehitusprojektiga. 3.3.6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS Maanteeameti 24.08.2017 kirjas nr 15-2/17-00012/494 ning 27.03.2018 kooskõlastuskirjas nr 15-2/18/14038-2 toodud tingimused: Juhul, kui ehitusprojektis kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil; Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2); kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile EhS §70 lg 2 p 2 kohase nõusoleku saamiseks; kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS §27 alusel, palume Maanteeamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. Keila Vesi AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks: Ehitusprojekti koostamiseks taotleda täpsustavad veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused. Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks: Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelvalvega; Telia ei võta väljastatud tehniliste tingimusega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust; Tööprojekti koostamisel võtta tehnilised tingimused planeeritava sidekanalisatsiooni sisendi projekteerimiseks. Utilitas Eesti AS nõuded ehitusprojekti koostamiseks: Täpne ühendatav soojuskoormus määratakse projekteerimise käigus. Peale täpse soojuskoormuse selgumist selgub ka täpne ühenduskoht; Soojuskoormuse skeem- sõltumatu; Soojuskandja parameetrid: maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa ning maksimaalne temperatuur 105ºC; Maa-aluse soojustorustiku ehitusel näha ette signaaljuhtmetega eelisoleeritud torud (II isolatsiooni klass); Objekti soojusvarustuse projekteerimiseks tuleb tellijal taotleda AS Utilitas Eesti konkreetsed tehnilised tingimused. KÜ Duniit (Niidu tn 3, küttetorustiku osas) nõuded ehitusprojekti koostamiseks: Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 17 Täpsustatud ehitusprojekt kindlasti kooskõlastada meie KÜ-ga, kui see projekt puudutab meie kinnistut. Elektrilevi OÜ nõuded ehitusprojekti koostamiseks: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt; tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Terviseameti nõuded ehitusprojekti koostamiseks: Tulenevalt KeM määrusest nr 71 ei tohi kavandatava hoone tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra tasemed lähedusse jäävate elamualade välisõhus ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust ja planeeringuala välisõhus KeM määrus nr 71 lisas 1 III kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust; siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“; siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. 3.4. JUURDEPÄÄSUTEEDE ASUKOHAD JA LIIKLUS- NING PARKIMISKORRALDUS Planeeringualale on juurdepääs ette nähtud riigimaantee tugimaanteelt 17 Keila-Haapsalu alguse saavat kohalikku teed 2960002 Tallinna mnt mööda. Tallinna mnt on 7 m laiune kõvakattega tee. Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud uus liikluskorraldus Tallinna maanteele ning osaliselt Luha tänavale, liikluslahendus on peale kantud vastavalt Reaalprojekt OÜ 16.04.2020 tööle nr P20027 Vesiveski I kinnistu, Keila linn. Liikluskorralduse eskiis (vt Lisa 9). Täpne liikluslahendus antakse ehitusprojektiga. Planeeritavast hoonest lõunasse on kavandatud 8 parkimiskohaga parkla hoone töötajate tarbeks. Samas osas toimub ka kaubaautode liikumine. Kaubaautode liikumine kulgeb üle Tallinna mnt äärde planeeritava kõnnitee. Ehitusprojektis tuleb kõnnitee ja kaubaautode ristumisel tagada mõlema ohutus (näiteks: paigaldada hoiatavad liiklusmärgid, heliga ja vilkuriga valgusti aiale, mis annab märkus kaubaauto väljumisest vms). Jalakäijate tarbeks on planeeringuga kavandatud avalikult kasutatav jalgtee planeeritud hoonest itta. Jalgtee rajamisel tuleb silmas pidada, et rajamisega ei kahjustataks olemasolevaid puid ega jõekallast. Jalgtee tuleb rajada loodusliku kattega. Parkimiskohad on lahendatud Vesiveski I kinnistu piires (58 kohta) ning transpordimaa kinnistul Tallinna maantee (29601:007:0036) ääres (7 kohta). Riigiteel parkimist ja manööverdamist ei ole ette nähtud. Parkimiskohtade kontrollarvutus (aluseks: Eesti Standard 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.1): Planeeritud Normatiivsete Ehitise otstarve Standardi ühik parkimiskohtade parkimiskohtade arvutus arv asutused (norm brutopinnale) 1/ 90 5300/ 90 = 59 65 Kokku: - 59 65* Märkus: *58 parkimiskohta asub Vesiveski I kinnistul (sh 2 invakohta), 7 kohta transpordimaa kinnistul Tallinna maantee (29601:007:0036). Planeeringuga on ette nähtud alast lõunas asuva üle jõe kulgeva purde asendamine suurema ja kaasaegsema jalakäijate sillaga. Arendaja kohustuseks on paigaldada hoiatav liiklusmärk 18 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering Ülejõe tn 2a kinnistule teisele poole kavandatavat jalakäijate silda, hoiatamaks sillaületajaid Ülejõe tn 2a kinnistul liikuvate operatiivsõidukite eest. Liiklusmärgi täpne asukoht kooskõlastatakse enne paigaldamist Ülejõe tn 2a kinnistu omanikuga. Põhijoonisele on kantud maantee nähtavuskolmnurk (alus: majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106, lisa: Maanteede projekteerimisnormid, ptk 5.2.7). Maantee nähtavuskolmnurka ei ole kõrghaljastust kavandatud. 3.4.1. MÜRA Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad; II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad; III kategooria – keskuse maa-alad; IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala ärimaa juhtfunktsiooniga alal ning osaliselt üldmaa alal. Detailplaneering näeb samuti ette äri- ning ühiskondlikke hooneid. Planeeritav multifunktsionaalne ala tuleb seega müraolukorra hindamisel lugeda III või IV kategooria alaks (III ja IV kategooria alade normväärtused on identsed). Välisõhu normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse müra hinnatud taset päeval (7.00– 23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed (päeval/öösel, dBA) Ala kategooria III keskuse maa-alad üldplaneeringu alusel IV ühiskondlike hoonete maa-alad 65/55 Müra 70 1 /60 1 piirväärtus 1 lubatud hoonete sõidutee poolsel küljel Ärihooned ei ole suure müratundlikkusega ning antud juhul ei kavandata ka hoone ja tee vahelisele alale müratundlikke objekte, mistõttu välisõhu müra normtasemetega võrdlus ei oma hoonete teepoolsel küljel sisulist kaalu. Küll aga tuleb head tingimused tagada hoone siseruumides. Hoone siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest kohaselt. Piirkonna peamine müraallikas on Tallinn-Paldiski mnt (ca 70m kaugusel hoonestusalast), liikluskoormusega (2017. a) ca 8300 sõidukit ööpäevas (sh 11% raskeliiklust), lubatud sõidukiirus teelõigus on 50 km/h. Planeeringuala mõjutab ka Luha tänav (ca 35m kaugusel hoone lähimast nurgast), mille liiklussagedus jääb hinnanguliselt ca 2 korda väiksemaks kui põhimaanteel ning väiksem on ka raskeliikluse osakaal (hinnanguliselt kuni 5%). Mürahinnangus võeti Luha tänava orienteeruvaks aasta keskmiseks ööpäeva liikluskoormuseks 5000 sõidukit. Veelgi väiksem on planeeringualaga vahetult piirneva Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 19 kohaliku ühendustänava (Tallinna mnt vähem kui 10m kaugusel hoonest) liikluskoormus (hinnanguliselt kuni 1000 sõidukit ööpäevas). Perspektiivse olukorra hindamisel lähtutakse põhimaantee ja linnatänavate puhul 50% liikluse kasvu prognoosist (perspektiivne liikluskoormus Tallinn-Paldiski maanteel ca 12 400 sõidukit ööpäevas ning Luha tänaval 7500). Aasta keskmine ööpäevane liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes järgnevalt: 7.00-19.00 – 79% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest; 19.00-23.00 – 15% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest; 23.00-7.00 – 6% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. Kavandatud parkimiskohtade kasutamisega ei suurene piirkonna müratase märkimisväärselt, planeeritud 55-60 parkimiskohaga lisanduv liiklus hajub lähimatel tänavatel. Toodud parklakohtadega võib äripindade puhul kaasneda 600-700 liikumist päevas (kahes suunas kokku), parklasisesed liikumised on samuti müraarvutustesse kaasatud. Liiklusmüra tase ja müra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 7.4, kasutades Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 02/49/EÜ (5. juuni 2002) toodud soovituslik arvutusmeetod liikmesriikidele. Mürakaardid koostati päevase (L d , 7.00-23.00) ja öise (L n , 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh sisaldab päevane ajavahemik ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB. Välisõhu mürataset hinnati 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel (või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus 3*3 m sammuga. Teed, tänavad ja parklad defineeriti mudelis helilaineid peegeldavate (akustiliselt „kõvade“) pindadena, kogu ülejäänud uuringuala maapind defineeriti segapindadena (50% peegeldav). Välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel on arvestatud ka helilainete peegeldumist (vastas-) hoonete fassaadilt. Mürakaardid kirjeldavad lisaks vastashoonete peegeldustele ka iga hoone enda fassaadi peegeldusi. Kavandatava hoone fassaadidele mõjuv müratase korruste kaupa on joonistel eraldi välja toodud. Ehitusjärgse olukorra välisõhu mürasituatsioon arvutatuna 2 m kõrgusel maapinnast on toodud mürakaartidel 1-2. Perspektiivne välisõhu mürasituatsioon liikluskoormuste suurenemisel arvutatuna 2 m kõrgusel maapinnast on toodud mürakaartidel 3-4. 20 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 21 22 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 23 Heliisolatsiooninõuete määramisel lähtutakse perspektiivsest olukorrast ehk suurematest müratasemetest, tagamaks head tingimusi hoonete siseruumides ka pikas perspektiivis. Lisaks võetakse arvesse asjaolu, et tipptunnil võib müratase olla ca 2 dB võrra kõrgem kui kogu päeva lõikes. Heliisolatsiooninõuded äri- ning büroopindade rajamisel on järgmised: bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid, teenindussaalid, ametiruumid) rajamisel L d 66-70 dB müratsooni (eelkõige Tallinn-Paldiski mnt poolne külg) on välispiirde ühisisolatsiooni nõue (R’ tr,s,w ) minimaalselt 35 dB. Sama nõuet on soovitatav rakendada ka hoone teistel ehk madalama müratasemega külgedel. Kui aken moodustab 24 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Liiklusest tingitud vibratsioon jääb kavandatava hoone alal lubatud normide piiresse, kuna hoone jääb põhimaanteest ca 70m kaugusele (kavandatud hoonele lähima tee liikluskoormus on madal), samuti on sõidukiirus madal (50 km/h). Kavandatava hoone puhul piisab nõuetekohase vibratsioonitaseme tagamiseks tavapäraste vibratsiooni levikut takistavate ehitustehniliste meetmete rakendamisest. Tähelepanu tuleb pöörata hoone kandekonstruktsioonidesse vibratsiooni leviku takistamisele. Üldisem vibratsiooni leviku piiramise soovitus on massiivsete konstruktsioonide kasutamine. Liiklusest pärinevate saasteainete levik välisõhus on reeglina kontsentreeritud tee-alale ning kavandatud hoone asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole. 3.4.2. LIIKUVUSANALÜÜS Liiklusuuringu eesmärgiks on määrata ja analüüsida detailplaneeringu ellu viimisel tänavavõrgule ja liikuvusele avalduvat mõju (täies mahus dokument on leitav Lisa 8). Lisanduva liikluskoormuse mõju arvestamisel on oluline vaadata juba olemasolevat liikluse olukorda planeeringuala läheduses. Loendustulemused näitavad (vt Skeem 3), et vahetult linnapiiril olevat ringteed läbib keskmiselt üle 17 tuhande sõiduki ööpäevas, ent linna siseneb nendest Tallinn-Paldiski maanteed mööda pisut üle 8000. Pikemas perspektiivis võib oodata tänava liikluskoormuse langemist, eriti raskeveokite osas, kui valmib Keila lõunapoolne ringtee. Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 25 Skeem 3. Liikluskoormus 2016. aastal Keila linna lähiteedel (väljavõte Liikuvuseuuringust, Lisa 8). Luha tänav ühendab Keila ringtee ning Haapsalu maantee vahelist liiklust, olles ka oluline transiitfunktsiooniga tänav. Luha tänava orienteeruvaks aasta keskmiseks ööpäeva liikluskoormuseks on arvestatud 5000 sõidukit. Tallinna maantee puhul on tegemist väikese liikluskoormusega kohaliku ühendustänavaga, mille liikluskoormus ei ole üle 1000 sõiduki ööpäevas. Detailplaneeringuga lisanduvate liiklusmahtude prognoosimisel on aluseks võetud nii lisanduvate parkimiskohtade arv, kui eeskätt maakasutuse funktsioonid ja nende poolt tekitatavad liikumiste mahud. Erinevad funktsioonid tekitavad uusi liikumisi erinevas mahus, erinevate peamiste liikumisviisidega ning erineval kellaajal ööpäevas. Planeeritava hoone puhul on tegemist väga erinevate funktsioonide ühendumisega samas kohas, mistõttu on ka saabujate voog hajutatud päeva eri osadesse. Kui ärifunktsioon ja töökohad tekitavad liikumisi hommikuse tipptunni ajal, siis meelelahutusfunktsioonidesse liigutakse pigem päeva käigus jooksvalt ja ka õhtuti pärast tööpäeva lõppu. Õhtusel tipptunnil lisandub ka olulisem osa toidupoe külastajaid. Parkimiskohtade rajamisel tuleb arvestada, et mida rohkem kohti luuakse, seda rohekm autoliiklust ka genereeritakse. Samas, arvestades Keila suurusega, siis jääb umbes pool piirkonnast hea jalgsikäigu ehk 15 minuti raadiusesse ning pea kogu linn hea rattasõidu kaugusesse. Ehk eeskätt tuleks keskenduda piisavate rattaparkimisvõimaluste loomisele ning headele kergliikluse ühendustele. Luha tänava ja Tallinna maantee ristmiku läbilaskvusarvutused näitavad, et ka pärast detailplaneeringu ellu viimist ei lange ükski suund läbilasketeguri kriitilise piirini (tase D) ning enamikes suundades on veel piisavalt ressurssi (enamus suundi A). Olemasolev Luha tänava ja Tallinna mnt ristmik rahuldab ka suurenenud liikluskoormuse korral läbilaskvuse vajadusi. Keila on oma olemuselt väikelinn, kus jalgsi ja rattaga liikumine igapäevatoimetuste tegemisel on pigem loomulik ja ka tingimused väikese liikluskoormusega tänavatel on selleks üsna head. Lisaks on Keilas olemas ka osaliselt välja arendatud kergliiklusteede võrgustik, mis ühendab erinevaid linna osasid. Samuti on olemas head ühendusteed naaberasulatega. Analüüs soovitab planeeritavat hoonet ümbritsev parkla kujundada pigem jalakäijate prioriteediga ning märgistada selgelt kergliikluse trajektoorid läbi piirkonna. Nii on võimalik luua ka selgelt seotud teedevõrgustik läbi piirkonna. Ohutuse seisukohalt tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata laadimisalale juurdepääsu ja kergliiklustee ristumiskohale, kus on soovitav kasutada kõrgendatud ülekäigurada. Samas tuleks kindlasti paigaldada ka hoiatavad märgid kergliiklejatele võimalike kaubaautode manööverdamise kohta. 3.5. HALJASTUS JA HEAKORD Planeeringuala idaosa on kaetud kõrghaljastusega. Jõega piirneval alal on planeeritud säilitada olemasolev haljastus maksimaalses võimalikus mahus. Kinnistule istutatakse täiendavat kõrghaljastust, kompenseerimaks vahetult planeeritava hoone vundamendi ja teede alalt likvideeritavat haljastust (vt Joonis nr 4- Põhijoonis). Soovitav on hoone katusel kasutada katusehaljastust, luues seeläbi meeldivama ruumitunde maanteel liiklejatele. Uue haljastuse valikul lähtutakse alale iseloomulikest puuliikidest. Uushaljastuse kavandamisel arvestada olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega. Oluline on tagada kallasraja vaba kasutus ning säilitada või istutada täiendavat kõrghaljastust, mis pakub väiksematele loomadele varjupaika ja töötab rohekoridorina. 26 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering Säilivale kõrghaljastusele tuleb ehitustegevuse ajaks paigutada võra- (puudele, mis jäävad ehitustsooni ja mille võrad võivad muidu ehitustegevuse tulemusena kahjustatud saada) ja tüvekaitsed. Haljaspinna osakaal planeeritaval Vesiveski I kinnistul on 47%. Vesiveski I kinnistule on botaanik-dendroloog Ülle Jõgar 2017. aasta maikuus koostanud dendroloogilise hinnangu. Välitööde käigus hinnati vaadeldaval alal 59 dendroloogilist objekti. Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette kokku kuni 26 haljastusliku objekti likvideerimine: neist 7 on II, 10 III, 8 IV ja 1 V väärtusklassi objekti. Likvideeritavate haljastuslike objektide lõplik hulk täpsustub ehitusprojekti käigus. Vastavalt Keila Linnavolikogu 17.12.2013 määrusele nr 17 Raieloa andmise tingimused ja kord: § 1. Reguleerimisala ja mõisted (1) Raieloa andmise kord Keila linnas (edaspidi kord) reguleerib Keila linna territooriumil puu raieks või hoolduslõikuseks loa taotlemist, loa andmist ning loa andmisel võimalike lisatingimuste seadmist. (2) Puu käesoleva korra tähenduses on puu või põõsaspuu, mille rinnasdiameeter (puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt juurekaelast) on vähemalt 8 cm ning puul on selgelt nähtav või määratav tüvi ja võra. Põõsastele ja V väärtusklassi puudele asendusistutust ei määrata. Asendusistutuse kohustus määratakse raieloal haljastuse ühikutes, haljastuse ühikute hulk vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määruse nr 17 tingimustele on 198. Planeeringuga on ette nähtud uushaljastuse rajamine, mille rajamiseks tuleb koostada haljastusprojekt. Uushaljastus lahendatakse ennekõike planeeringuala piires, sinna mitte mahtumise korral kompenseeritakse puudujääk koostöös Keila linna linnaaednikuga linna territooriumi piires. Likvideeritavate haljastusobjektide nimekiri ja haljastuse ühikute arvutus on järgnevad: Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 27 D - raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme Haljastuse ühikud D*(k1+k2+k3)/3 Puu seisukorra koefitsient - k2 puhul läbimõõtude summa cm Raiepõhjuse koefitsient - k3 Haljastuslik väärtus-klass Puuliigi koefitsient - k1 Puittaime nimetus Hindamise objekt Jrk nr 10 harilik saar üksikpuu 21 IV 1 0,3 0,7 14,1 13 harilik saar üksikpuu 80 IV 1 0,3 0,7 53,6 33 vesipaju üksikpuu 18 V 0,5 0 0,7 7,2 34 hall lepp üksikpuu 23 III 0,5 1 0,7 16,9 35 kuldkask üksikpuu 25 II 0,5 2,5 0,7 30,8 36 harilik toomingas põõsas - IV 0,5 0,3 0,7 0,0 37 harilik saar üksikpuu 34 III 1 1 0,7 30,6 57 ebatsuuga üksikpuu 26 II 2 2,5 0,7 45,1 võsundkontpuu, põõsaste 59 kurdleheline - IV 0,5 0,3 0,7 0,0 rühm kibuvits KOKKU 198,3 28 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering Planeeritud krundile on piirete rajamine lubatud vaid uushoone lõunaossa kavandatud laadimisala ning töötajate parkla ümbritsemiseks (plan. alajaam jääb piiretest välja). Planeeritaval alal tekkivad jäätmed tuleb koguda kokku sorteeritult ja paigutada selleks ettenähtud kogumiskonteineritesse, mis paigutatakse visuaalselt sobilikult soovitavalt hoone mahtu või selleks ette nähtud alale hoovis. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud selleks tegevuseks luba omava ettevõtte poolt. Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 29 3.6. KUJAD Planeeritavate hoone tulepüsivusklassiks on TP1. Vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele §22: (1)Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus ning (2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Olemasolevad hooned jäävad planeeritud hoonestusalast esitatud normist kaugemale ning nõutav tuleohutuskuja on tagatud. 3.7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002. Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. Planeeritava hoone lõunaosas olev laadimisala nähakse ette piirata piirdeaiaga. 3.8. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE Kokkuvõte Keskkonnamõju strateegilise hindamise eeluuringust (vt Lisa 2): Vesiveski I detailplaneeringu eskiislahenduse peamiseks ülesandeks on rajatava multifunktsionaalse ärikeskuse ja selle lähiala (juurdepääsuteede, parklaalade ja ühiskondlikult kasutatava haljasala) planeerimine. Keila linna üldplaneeringu kohaselt jääb Vesiveski I krunt ärimaa funktsiooniga maale ja detailplaneeringuga kavandatav on üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringuga taotletakse Keila jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist planeeritava hoone vundamendi osas. Kõige lähemas punktis, hoone konsoolse jõele ulatuva osa, alal on hoone vundament planeeritud vahetult Keila jõe tavalisele veepiirile. Planeeringu elluviimine eeldab Keila jõe kalda piiranguvööndis ja osaliselt ka kalda veekaitsevööndis olemasolevate puude raiet. Hoone vundamendi alalt eemaldatavad puud kompenseeritakse täiendava kõrghaljastuse istutamisega. Planeeritavate hoonete ja kõvakattega aladelt (parklad, teed) kogutav sademevesi suunatakse Keila jõkke. Parka- ja teede alalt kogutavat sademevett tuleb käsitleda potentsiaalselt reostunud veena ja see puhastatakse enne jõkke suunamist õli-bensiini- liivapüüduritega. Pinnase ja põhjavee reostumise oht esineb vaid ehitustööde käigus, ehitustegevuse käigus pinnasele sattuv reostus (mootorikütus, õlid) tuleb koos pinnasega välja kaevata ja alalt eemaldada. Hilisema ekspluatatsiooni käigus ei ole pinnase ega põhjavee reostumine tõenäoline. Ehitusperioodil tuleb vältida pinnase ja muu kergesti erodeeritava materjali paigutamist vahetult Keila jõe kaldale, et vältida jõe seisundi halvenemist. Veeluba peab olema, kui (veeseadus §187): võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 m3 ööpäevas; 30 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas; võetakse mineraalvett; juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett; juhitakse heide otse põhjavette käesoleva seaduse § 126 lõigetes 3 ja 5 sätestatu kohaselt; juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile; paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat; süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 m3; juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett; paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 m3; kaadatakse mahuga alates 100 m3; põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi; toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont või kui regulaarselt lastitakse või lossitakse laeva tuules lenduvate puistekaupadega, välja arvatud juhul, kui seda tehakse suletud süsteemi kasutades; veekogu puhastamiseks kasutatakse kemikaale, välja arvatud juhul, kui sellega ei muudeta oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi; arendatakse vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas; rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu; muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu; muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi. Veeluba vajavaid tegevusi antud detailplaneeringuga ei kavandata. Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei ole keskkonnaregistri kohaselt kaitstavate taimeliikide leiukohti ega kaitstavate loomaliikide elupaikasid, kaitstavad alad jäävad planeeringualast kaugele. Vesiveski I krundi arendamisega detailplaneeringu lahendusega ettenähtud korras ei kahjusta piirkonna kaitsealade kaitse-eesmärkide saavutamist. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tegevusega võib kaasneda mõningane liiklusmüra fooni suurenemine, kuid arvestades elamualade paiknemist, ei ole norme ületava müra ilmnemine tõenäoline. Sotsiaalmajanduslikust aspektist lähtuvalt kaasneb uue kaasaegse kaubanduskeskuse lisandumisega linna pigem positiivne mõju. Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Hoonete projekteerimisel lähtuda standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest nõuetest ning sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja märataseme mõõtmise meetodid kehtestatud normidest. Vesiveski I detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eeluuringus jõuti järeldusele, et leevendavate meetmete rakendamisel ei avaldu planeeringu elluviimisel Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering 31 negatiivset keskkonnamõju, mis on oluline KeHJS-i mõistes, ning Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Vesiveski I kinnistu detailplaneeringule ei ole vajalik. Leevendavad meetmed vastavalt Keskkonnamõju strateegilise hindamise eeluuringule: Järgnevalt on loetletud leevendavad meetmed, millega tuleb Vesiveski I kinnistu planeerimisel arvestada, eesmärgiga minimeerida tegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju: Vältida ehitusperioodil pinnase ja muude erodeeritavate materjalide ladustamist vahetult Keila jõe kalda veekaitsevööndi alale, et vältida jõe seisundi kahjustamist; Krundil oleva metsariba raiel arvestada puude pinnast siduva aspektiga. Kändude juurimisel tuleb jõe järsemad kaldanõlvad vajadusel kindlustada ning soodustada võimalikult kiire taimestumine; Tagada olemasoleva elujõulise kõrghaljastuse säilimine maksimaalses mahus, või asendada olemasolevad puud piirkonnale omaste samaväärsete puuliikidega; Planeerida täiendavat kõrghaljastust rohealade sidususe tagamiseks ja liiklusmüra summutamiseks; Hoone vundamendi planeerimisel/ projekteerimisel arvestada üleujutusohuga kinnistu idaosas. Planeeritava ärihoone ja Keila jõe vahelisele alale planeeritava kõnnitee projekteerimisel tuleb arvestada, et ca iga 10 aasta järel ujutab jõgi üle 26,5m abs samakõrgusjoonest madalamad alad; Parkla- ja kinnistule planeeritavate teede alalt kogutav sademevesi tuleb enne Keila jõkke juhtimist puhastada õli-bensiini-liivapüüduri(te)ga. 3.9. SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS Planeeritavate tehnovõrkude osas kehtivad servituudi vajadusega alad kaitsevööndite ulatuses. Planeeringuga määratakse järgmised servituudi vajadusega alad: Krundi pos nr Servituudi ulatus 1 - plan. sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. alajaamale 2 m laiuselt seinast mõõdetuna võrguvaldaja kasuks; - plan. liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbist mõõdetuna võrguvaldaja kasuks; - plan. madalpinge kaabelliinile koridoris 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. keskpinge kaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. kanalisatsioonitorule koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks. Lisaks eelnevatele nähakse planeeringuga ette järgmised servituudi vajadusega alad: plan. keskpinge kaabelliinile koridoris laiusega 2 m kinnistutel Tallinna maantee ja Kalda tänav võrguvaldaja kasuks; plan. veetorule koridoris laiusega 4 m kinnistul Tallinna maantee võrguvaldaja kasuks; plan. soojustorustikule koridoris laiusega 4 m kinnistutel Niidu tn 3, reformimata maa, Niidu tänav, Luha tänav ja Tallinna maantee võrguvaldaja kasuks; ümbertõstetavale sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m kinnistutel Tallinna maantee ja Ülejõe tee 2a võrguvaldaja kasuks. 3.10. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatav hoone ja rajatised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. 32 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. 3.11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse kruntide omanike poolt tema tahte kohaselt. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. 34 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering C – LISAD 1. Keila linna Vesiveski I dp arhitektuurne ideekavand; 2. Keila linnas Vesiveski I kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, 04.11.2016; 3. Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni tehnilised tingimused nr 248818, väljastatud 16.02.2017; 4. Keila Vesi AS tehnilised tingimused nr 1657/17, väljastatud 20.02.2017; 5. Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 28080710, väljastatud 06.03.2017; 6. Keila Vesiveski I dendroloogiline hinnang, mai 2017; 7. AS Utilitas Eesti tehnilised tingimused nr 21300-01-17/1, väljastatud 21.09.2017; 8. Liikuvusanalüüs, november 2017; 9. Reaalprojekt OÜ 16.04.2020 töö nr P20027 Vesiveski I kinnistu, Keila linn. Liikluskorralduse eskiis. 36 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering D – JOONISED 1. Situatsiooniskeem 2. Kontaktvööndi linnaehituslik analüüs M 1 : 2000 3. Tugiplaan M 1: 500 4. Põhijoonis M 1 : 500 5. Tehnovõrkude koondplaan M 1 : 500 38 Keila linna Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering E – KOOSKÕLASTUSED N PÕHIJOONIS S EHITUSÕIGUSE TABEL NÄITAJAD PLANEERITAVA ALA KOHTA: Suurim lubatud ehitisealune pind, Suletud brutopind katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu % Maa sihtotstarve ja osakaalu % Planeeringuala piiri suurus: ca 1,0 ha Krundi planeeritud suurus, m² (katastriüksuse liikide kaupa) Kavandatud kruntide arv: 1 Hoone suurim kõrgus plan. Plan. parkimiskohtade arv sihtotstarvete kaupa, m² Krunditud maa bilanss: Min. tulepüsivusklass Ä, Üh- 10 276 m² (100%) lubatud korruselisus Hoonete arv krundil (DP liikide kaupa) Krundi planeeritav haljaspinna osakaal: 47% maapinnast , m/ Krundi aadress Plan. servituudi vajadusega alad Jrk nr m² - plan. sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; 55Õ - plan. alajaamale 2 m laiuselt seinast mõõdetuna võrguvaldaja kasuks; - plan. liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbist mõõdetuna võrguvaldaja kasuks; 54Õ 1 Vesiveski I 10 276 2860 14/ 2 1 Ä, ÜK Ä, Üh Ä, Üh 5300 TP2 65* - plan. madalpinge kaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. keskpinge kaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; - plan. kanalisatsioonitorule koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks. 53Õ Märkus: * 58 parkimiskohta asub krundil pos 1, 7 kohta asub transpordimaa kinnistul Tallinna maantee. Lisaks eelnevatele nähakse planeeringuga ette järgmised servituudi vajadusega alad: - plan. keskpinge kaabelliinile koridoris laiusega 2 m kinnistutel Tallinna maantee ja Kalda tänav võrguvaldaja kasuks; - plan. veetorule koridoris laiusega 4 m kinnistul Tallinna maantee võrguvaldaja kasuks; riig ima - plan. soojustorustikule koridoris laiusega 4 m kinnistutel Niidu tn 3, reformimata maa, Niidu tänav, ant ee Luha tänav ja Tallinna maantee võrguvaldaja kasuks; põh ima - ümbertõstetavale sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2m kinnistutel Tallinna maantee ja ant e e8 Ülejõe tee 2a võrguvaldaja kasuks. Tal linn T-8 Tallinn-Paldiski -Pal 29601:005:0057 dis ki Transpordimaa 100% riig ima ant ee ram pv õi ü hen dus tee 118 7K eila a tn Tallinna maantee LEGEND 29601:007:0036 Luh Transpordimaa 100% planeeringuala piir P19 kinnistu piir P17 Vesiveski I kinnistu aadress 29601:007:0260 katastriüksuse tunnus 52Lm Sihtotstarbeta maa 100% maakasutuse sihtotstarve P14 51Lm 8 Tallinn-Paldiski maantee 50Lm 19801:001:2651 plan. krundi pos. nr Transpordimaa 100% plan. sihtotstarve osakaalu % 49Lm suurim lubatud plan. ehitusõigus ning plan. autode 48Lm kõrgus maapinnast, m hoonetealune hoonete arv suurim lubatud pind, m² krundil parkimiskohtade ja jalgrattakohtade arv korruselisus 47Lm krundi plan. suurus, m² Luha tänav 46Lm 29601:005:0085 P10 R10 0m Transpordimaa 100% 45Lm d5 ol. olev naaberhoone ön 44Lm vö Vesiveski I elu 29601:007:0260 43Lm plan. hoone orient. asukoht (täpsustub ehitusprojektiga) ske Sihtotstarbeta maa 100% itu Pindala: 10 276 m² a st tun eh 42Lv plan. hoone konsoolne osa (täpsustub ehitusprojektiga) u 41Lv ng õde u sal sta 40Lm mõ ap aa 38KsK 39Lm plan. hoonestusala Ha ald ast ila- k erv Vesiveski I es Ke rek. jalakäijate sild st s lat Ä, Üh 17 na 14 m ise plan. kõnnitee e 2860 1 nte joo 2k 57Et älim plan. jalgrada aa 10 276 m² 36Tm m v im 20 ee P58 ug 35KsK 37Sa plan. tee dut et sõi ol. olev veekogu nte 34Lv tee 30m aa kai ol. olev kõnnitee im tse vöön riig nd 32 d5 ol. olev sõidutee vöö 33PaVe 0m 31Sa sõi nähtavuskolmnurk P4 dut tse ee väl kai VEE1096100 imi haljaspind Ülejõe tee 2a ses tee t se 29601:001:0112 rva plan. piirdeaed laadimisala piiramiseks (asukoht täpsustub st m Riigikaitsemaa 100% õõd ehitusprojektiga) 30KsK etu na likvideeritav objekt 29KsA kohalik 4m 10 m plan. kõrghaljastus (lahendatakse haljastusprojektiga) 56Et 28Lv kallasrada vöönd tee 296 27Lv II väärtusklassi haljastuslik objekt kallas 26KsK veekaitse P1 III väärtusklassi haljastuslik objekt 00 rada 02 Tallin 25KsK IV väärtusklassi haljastuslik objekt 4m Tallinna mnt 25 29601:005:0430 58PaVe V väärtusklassi haljastuslik objekt na mnt nd 100 m Ärimaa 100% 24KsK P8 ehituskeeluvöönd- üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 m ö (vastavalt Looduskaitseseaduse §38) piiranguvö 23KsK ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 21KsK piiranguvöönd- üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri 22KsK suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 m 20KsA (vastavalt Looduskaitseseaduse §37) P2 19Ta veekaitsevöönd- teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja 16Õ kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m (vastavalt Veeseaduse §29) 18KsK 17Õ 15Õ 59KnV, KbKu kallasrada- teistel veekogudel 4 m (vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seadus §38) 14KnV AJ tee kaitsevöönd (vastavalt Ehitusseadustiku §71) 11Sa 13Sa 12Ja liiklusmärk, hoiatamaks sillaületajaid Ülejõe tn 2a kinnistul liikuvate operatiivsõidukite eest (märgi 10 täpne asukoht antakse ehtiusprojektiga) 5Lv 8MäM 4Lv 6MäM 3Sa 7Ja Märkused: 2Sa 1) topo-geodeetilise mõõdistuse koostas Geoterra OÜ 20.01.2016, töö nr 04-2016; 9MäM, Ld 1Va 2) dendroloogilise hinnangu koostas PhD botaanik-dendroloog Ülle Jõgar (Aktiniidia OÜ), 2017. aasta mais (töö nr 13/ 17); PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS 3) planeeringus näidatud hoone ja kõrghaljastuse asukoht, teede ja parklate lahendus on illustratiivne. Täpne lahendus antakse ehitusprojektiga; Normatiivsete Planeeritav parkimiskohtade 4) Luha tn ja Tallinna mnt uus lahendus on peale kantud vastavalt Reaalprojekt OÜ 01.04.2020 tehtud tööle nr P20027 Pos. nr Ehitise otstarve Standardi ühik parkimiskohtade arvutus arv "Vesiveski I kinnistu, Keila linn. Liikluskorralduse eskiis". Tallinna mnt 14 29601:007:0300 Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht Tootmismaa 100% 1 asutused (norm brutopinnale) 1/ 90 5300/ 90 = 59 65* OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht Maakri tn 29 Kinnisvaravalduse AS Keila linn Kokku: - 59 65 Evely Ehrpas Tallinn 10145 Töö nimetus Märkused: Koordinaator 1) parkimiskohtade kontrollarvutuse aluseks on võetud Eesti Sandard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.1; Jaanus Aavik Keila linnas Vesiveski I kinnistu 2) krundile pos 1 on ette nähtud 58 parkimiskohta sõiduautodele (sh 2 invakohta), ülejäänud tel 617 7690 detailplaneeringu eskiis [email protected] Kuupäev 7 parkimiskohta on kavandatud Tallinna maantee kinnistule. 06.05.2020 Joonis Põhijoonis Töö nr 2546/16 Mõõt 1:500 Joonise nr 4 Keila Linnavalitsus Teie 12.05.2020 nr 4.2-1.6/857-38 [email protected] Keskväljak 11 Meie 20.05.2020 nr 15-2/20/23240-2 76608, Keila, Harju maakond Keila linn Vesiveski I kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine Esitasite Maanteeametile kooskõlastamiseks Keila linnas Vesiveski I kinnistu (katastritunnus 29601:007:0260) detailplaneeringu uue lahenduse (Hendrikson & Ko töö nr 2546/16 ver. 06/05/2020; edaspidi planeering). Planeeringu koostamise eesmärk on planeeritavale maa-alale ehitusõiguse ulatuse ja tingimuste määramine kaubandus- ja vabaajakeskuse rajamiseks ning piirkonna muutmine atraktiivseks linnaruumiks. Maanteeamet esitas planeeringu koostamiseks seisukohad 24.08.17 kirjaga nr 15- 2/17-00012/494, planeeringulahenduse koostamisel on Maanteeameti seisukohtadega arvestatud. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: 1. Lisa 1. Detailplaneeringu seletuskiri [Seletuskiri.pdf] 2. Lisa 2. Detailplaneeringu asendiplaan [Joonis 4- pΣhijoonis.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel