Kiri

Kooskõlastamiseks: Kultuuriministeerium 31.05.2019 nr 8-1/19/2160 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kõrgharidusstandard“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume võimalusel Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. VV määruse eelnõu_280519.pdf; 2. Määruse eelnõu seletuskiri_28052019.pdf. Arvamuse avaldamiseks: SA Archimedes Rektorite Nõukogu Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti Üliõpilaskondade Liit SA Eesti Teadusagentuur Eesti Teaduste Akadeemia Janne Pukk 735 0132 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 28.05.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn ...…….2019 Kõrgharidusstandard Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 3 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Kõrgharidusstandardiga kehtestatakse kõrgharidustasemel toimuvale õppele järgmised ühtsed nõuded: 1) õppele esitatavad nõuded; 2) akadeemilistele töötajatele esitatavad üldnõuded; 3) varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted; 4) kõrgharidustaseme õpete õpiväljundid (lisa 1); 5) õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavarühmade loetelu (lisa 2); 6) õppekavarühmade ja õppekavagruppide vastavustabel ning õppekavagruppide antavate kraadide-nimetuste loetelu (lisa 3). § 2. Kohaldamisala (1) Kõrgharidusstandard kehtib kõrgharidustaseme kõikidele astmetele ja õppevormidele, olenemata õppeasutuse õiguslikust seisundist. (2) Arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, ämmaemanda-, õe-, arhitekti- ja ehitusinseneriõppele kohaldatakse kõrgharidusstandardi sätteid Vabariigi Valitsuse määrusega, õpetajakoolitusele valdkonna eest aga vastutava ministri määrusega kehtestatud raamnõuetest tulenevate erisustega. (3) Kõrgharidusstandard on alusdokument õppeõiguse andmisel, krediteerimisel ja temaatilisel hindamisel ning kõrgkoolide õppetöö korraldamisel. 2. peatükk ÕPPE NÕUDED § 3. Õppekavale ja õppetöö kvaliteedile esitatavad nõuded (1) Õppekava on kooskõlas õppeasutuse arengukavast, põhikirjast või põhimäärusest tulenevate tegevussuundadega. Õppekava aitab kaasa õppeasutuse missiooni täitmisele ja eesmärkide saavutamisele ning arvestab tööturu ja sihtrühma vajadusi. (2) Õppekavad ja õppe korraldamine on kooskõlas õppeasutuse sisemiste kvaliteedistandardite ning riigisiseste ja rahvusvaheliste kvaliteedinõuete ja -kokkulepetega. (3) Õppekava eesmärgid ja õpiväljundid on võrdväärsed ja võrreldavad selle määruse lisas 1 kirjeldatud kõrgharidustaseme õpete õpiväljunditega, vastavad kutseala reguleerivate riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusaktide nõuetele ja suundumustele ning arvestavad kutsestandardis sätestatut. (4) Õppekava nimetus ja sisu on kooskõlas. Õppekava koosneb moodulitest, mille ülesehitus võimaldab üliõpilastel vajaduse korral kõrghariduse esimese ja teise astme õppes spetsialiseeruda. (5) Õppekava ülesehitus ja sisu vastavad õppekava eesmärkidele ja seatud õpiväljunditele. Eesmärgid ja õpiväljundid on sõnastatud nii, et nende alusel on võimalik hinnata lõpetajate teadmiste ja oskuste taset. (6) Kasutatavad õppemeetodid ja -vahendid, sealhulgas iseseisva töö ja praktika maht, toetavad õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamist. (7) Õppe korraldus vastab nõuetele, kui: 1) õppetööks on olemas akadeemilised töötajad, kes vastavad õigusaktides kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ning kelle arv on lähtuvalt nende ülesannetest, õppe- ja teadustöö mahust ning juhendatavate üliõpilaste arvust piisav, et saavutada õppekava eesmärgid ja õpiväljundid; 2) kindlas õppeaines õpet teostaval akadeemilisel töötajal on vajalik õpetamispädevus ja kvalifikatsioon, mis toetab õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamist; 3) õppetööd teostavad korralised akadeemilised töötajad on nõuetekohaselt atesteeritud, saanud oma tegevuse kohta regulaarselt tagasisidet ning täiendanud regulaarselt oma erialaseid ja pedagoogilisi oskusi; 4) õppetööks ning doktoriõppega seotud teadus- ja arendus- või loometegevuseks on olemas vajalikud ruumid (auditooriumid, labori- ja seminariruumid ning raamatukogu), mille sisustus ja varustatus on asjakohane õppekavade eesmärkide saavutamiseks ning mille seisund vastab õigusaktides sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; 5) õppetööks ning doktoriõppega seotud teadus- ja arendus- või loometegevuseks vajalikud info- ja sidetehnikavahendid, õppe- ja teaduskirjandus ning muud õppematerjalid on kättesaadavad ning on tagatud ligipääs teadusandmebaasidele; 6) on olemas akadeemiliste töötajate tööd toetav tugistruktuur ning üliõpilastele mõeldud tugisüsteemid (õpi- ja karjäärinõustamine ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise alane nõustamine); 7) on olemas õppetööks ning doktoriõppega seotud teadus-, arendus- või loometegevuseks vajalikud rahaallikad ning võimekus raha hankida. § 4. Õppetöö korraldus (1) Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna. (2) Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav loeng, seminar, praktikum, laboratoorne töö, individuaaltund või muul õppeasutuse määratud viisil toimuv õppetöö, mille eesmärk on teadmiste ja oskuste omandamine. Kontaktõpe toimub õpikeskkonnas (sh e-õppena, töökohapõhise õppena), milles osalevad nii üliõpilane kui ka akadeemiline töötaja või juhendaja. (3) Praktika on õpiväljundite saavutamise sihipärane tegevus, mille eesmärk on rakendada õpitud teadmisi ja oskusi õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel töökeskkonnas. (4) Bakalaureuse- ja magistriõppes on praktika nõutav siis, kui see on vajalik õpiväljundite saavutamiseks. Praktika maht määratakse õppekavas. (5) Rakenduskõrgharidusõppes moodustab praktika õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15%. (6) Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine iseseisvalt, lähtudes akadeemilise töötaja antud ülesannetest. (7) Doktoriõppes moodustab teadus- ja arendus- või loometegevus, sh doktoritöö, vähemalt 70% õppekava mahust. § 5. Õppekeel (1) Õppekeel on õppetöö keel, mille kasutamise oskus võimaldab saavutada selle määruse lisas 1 kirjeldatud kõrgharidustaseme õppe õpiväljundeid. (2) Õppekeel ja õpiväljundite saavutamiseks vajalikud muud keeled määratakse õppekavas. (3) Doktoriõppe õppekavas määratakse vajaduse korral rohkem kui üks õppekeel. § 6. Õppe lõpetamine (1) Kõrgharidustaseme õpe lõpeb lõputöö kaitsmise või lõpueksami sooritamisega. (2) Lõputöö või lõpueksami maht on: 1) rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes vähemalt 5 ainepunkti; 2) magistriõppes vähemalt 15 ainepunkti. (3) Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmisega. Doktoritöö on iseseisev teaduslik uurimus või loometöö. 3. peatükk NÕUDED AKADEEMILISTELE TÖÖTAJATELE § 7. Akadeemiliste töötajate nõuete kehtestamise põhimõtted (1) Tööandja lähtub akadeemiliste töötajate miinimumnõuete kehtestamisel selles määruses sätestatud nõuetest ja ta võib siis, kui see on tööülesannete täitmiseks vajalik, kehtestada selles määruses kehtestatud nõuetest kõrgemaid nõudeid. (2) Tööandja võib põhjendatud juhul lisaks selles peatükis sätestatud nõuetele kehtestada doktorikraadi eeldaval ametikohal nõuetele vastavaks kvalifikatsiooniks kvalifikatsiooniraamistiku 8. tasemel antud kutse. (3) Vähemalt 85% doktoriõppe õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad vastavas õppevaldkonnas teadus- ja arendustöös aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemilised töötajad või kunstialadel rahvusvaheliselt kõrgel tasemel tunnustatud loovisikud. § 8. Professor (1) Professori ametikoha nõuetele vastab oma erialal rahvusvaheliselt tunnustatud asjatundja, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, pedagoogilised oskused ja kogemused, sh üliõpilaste lõputööde juhendamise kogemus ning vähemalt viie aasta pikkune aktiivse teadus- ja arendustegevuse või loometegevuse kogemus. (2) Rakenduskõrgkooli professori ametikohale vastab oma kutseala tunnustatud asjatundja, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, pedagoogilised oskused ja kogemused, sh üliõpilaste juhendamise kogemus ning vähemalt viie aasta pikkune aktiivse uurimis- ja arendustegevuse või loometegevuse kogemus. (3) Professori ametikohale loomealadel vastab rahvusvaheliselt tunnustatud loomeisik, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, pedagoogilised oskused ja kogemused, sealhulgas üliõpilaste juhendamise kogemus ning vähemalt viie aasta pikkune aktiivse loometegevuse kogemus. (4) Kui kandidaat on enne ülikooli professori ametikohale kandideerimist töötanud vähemalt viis aastat professorina (v.a loomealade professori ametikohale kandideerimisel), peab tema juhendamisel olema viimase viie aasta jooksul kaitstud vähemalt üks doktoritöö. § 9. Lektor Lektori ametikohale vastab pedagoogiliste oskuste ning oma erialal teadus- ja arendustegevuse, kutseala töökogemuse või loometegevuse kogemusega kandidaat, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. § 10. Teadur (1) Teaduri ametikohale vastab kandidaat, kellel on vähemalt teaduskraad või sellele vastav kvalifikatsioon. (2) Nooremteaduri ametikohale vastab kandidaat, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning kes on immatrikuleeritud doktoriõppesse. § 11. Õpetaja (1) Õpetaja ametikohale vastab kandidaat, kellel on kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. (2) Rakenduskõrgharidusõppe õppekava praktilisi erialaaineid võib õpetada keskharidusega spetsialist, kellel on vähemalt kolme aasta pikkune erialase töö kogemus ja kes on läbinud pedagoogikoolituse. 4. peatükk VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE PÕHIMÕTTED § 12. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise eesmärk Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise eesmärk on väärtustada elukestvat õpet ning tagada võrdsed võimalused inimeste teadmiste ja oskuste hindamiseks ja tunnustamiseks, sõltumata nende omandamise ajast, kohast ja viisist. § 13. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted (1) Kõrgkool kehtestab üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra. (2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist võib selle paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras rakendada: 1) kõrgkooli kehtestatud vastuvõtutingimuste täitmiseks; 2) õppekava täitmisel eelnevalt omandatud ainepunktide ülekandmiseks; 3) varasemate õpingute või töökogemuse arvestamisel ainepunktideks. (3) Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamist ning arvestamist ei kohaldata selle määruse § 6 nimetatud lõpetamise nõuete täitmisele. (4) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimuste ja korra kehtestamisel ning selle alusel taotluse esitamisel, taotluse hindamisel, arvestamise otsuse tegemisel ja vaidlustamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses ja selles määruses sisalduvatest põhimõtetest ning õigusaktides sätestatud ja õppeasutuses kehtestatud kvaliteedinõuetest. § 14. Varasemate õpingute ja töökogemuse tõendamise ja hindamise põhimõtted (1) Varasemaid õpinguid tõendatakse vastava diplomi, tunnistuse või muu haridust tõendava dokumendiga. (2) Töökogemuse kaudu ja iseseisvalt omandatut tõendatakse valminud tööde, töökogemuse kirjelduse, kutsetunnistuse või muude dokumentidega. (3) Õppeasutuse nõukogul on lisaks selle paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule õigus kehtestada varasemate õpingute ja töökogemuse tõendamise kohta täiendavaid nõudeid . 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 15. Teaduri kvalifikatsiooninõuete kohaldamine Selle määruse § 10 lõikes 1 nimetatud kvalifikatsioonile vastab pärast magistriõppe õppekava läbimist väljastatud teadusmagistrikraad, mis on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi enne 1. juunit 2002. § 16. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetamine Enne 2019/2020. õppeaastat rakenduskõrgharidusõppesse immatrikuleeritud üliõpilasele rakenduskõrghariduse diplomi andmisel kohaldatakse kuni 1. septembrini 2019 kehtinud kõrgharidusstandardis kehtestatud diplomi nimetusi. § 17. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008 määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard“ kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008 määrus nr 178 „Kõrgharidusstandard“ (RT I 2008, 57, 322) tunnistatakse kehtetuks. § 18. Määruse jõustumine Kõnealune määrus jõustub 1. septembril 2019. Jüri Ratas peaminister Mailis Reps haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse … määruse nr… „Kõrgharidusstandard“ lisa 1 Kõrgharidustaseme õpete õpiväljundid 1.1. Bakalaureusekraadi saamiseks peab bakalaureuseõppe üliõpilane: – omama süsteemset ülevaadet õppesuuna põhimõistetest, teoreetilistest põhimõtetest ja uurimismeetoditest; – oskama ära tunda interdistsiplinaarseid seoseid; – mõistma õppesuuna erialade rakendusalasid; – tundma eriala teoreetilisi koolkondi, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; – oskama sõnastada erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata mitmesuguseid lahendusi; – oskama kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt teavet koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada; – oskama eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid tehnoloogiaid ning meetodeid, olema valmis osalema meeskonnatöös ja seda juhtima; – omama tööks vajalikke suhtlusoskusi ning tundma info- ja sidetehnoloogiat; – olema võimeline oma õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles suuliselt ja kirjalikult selgitama erialaga seotud probleeme ning osalema erialastes aruteludes; – olema valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse; – oskama teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata teadmiste rolli ning oma erialategevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas; – olema suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama, õpinguid jätkama ning ennast pidevalt iseseisvalt erialaselt ja tööalaselt täiendama. 1.2. Bakalaureuseõppe õppekava lõpetamisel saavutatavad õpiväljundid on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. 2.1. Bakalaureusekraadi saamiseks peab rakenduskõrgharidusõppe üliõpilane: – omama süsteemset ülevaadet eriala põhimõistetest, teoreetilistest põhimõtetest ja uurimismeetoditest; – oskama ära tunda interdistsiplinaarseid seoseid erialade rakendusalades; – tundma eriala aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi; – oskama sõnastada erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata mitmesuguseid lahendusi; – oskama kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt teavet koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada; – oskama eriala ülesannete lahendamisel etteantud raamides valida ja kasutada sobivaid meetodeid ja tehnoloogiad ning etteantud teabe põhjal modelleerida ja/või hinnata võimalikke tagajärgi; – näitama projektide puhul omaalgatust ning vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi nende elluviimisel; – omama tööks vajalikke suhtlusoskusi ning tundma info- ja sidetehnoloogiat; – olema võimeline oma õppekeeles ja eestikeelses õppekavas vähemalt ühes võõrkeeles suuliselt ja kirjalikult selgitama erialaga seotud probleeme ning osalema erialastes aruteludes; – olema valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse; – oskama ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvestades hinnata erialategevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnale; – olema suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama, olles valmis tegutsema oma kutsealal spetsialisti ülesannetes või ettevõtjana; – olema suuteline ennast pidevalt iseseisvalt erialaselt ja tööalaselt täiendama. 2.2. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava lõpetamisel saavutatavad õpiväljundid on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. 2.1. Magistrikraadi saamiseks (sealhulgas bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavade lõpetamisel) peab üliõpilane: – omama süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi õppesuuna mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest; – tundma eriala teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi; – omama süvendatud teadmisi eriala mõnes kitsamas uurimisvaldkonnas; – oskama ära tunda ja luua interdistsiplinaarseid seoseid; – oskama erialaga seotud probleeme ja/või uurimisküsimusi iseseisvalt ja loovalt ära tunda ja sõnastada ning suutma neid etteantud ajaraamides ja piiratud informatsiooni tingimustes kohaste meetoditega lahendada, kasutades selleks vajaduse korral teiste valdkondade teadmisi; – oskama eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid meetodeid ja tehnoloogiad ning modelleerida ja/või hinnata võimalikke tagajärgi; – oskama oma tegevust eriala probleemide ja/või uurimisküsimuste lahendamisel kriitiliselt hinnata; – olema valmis tööks erialast kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi; – olema pädevalt võimeline edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel; – olema suuteline esitama ja argumenteerima suuliselt ja kirjalikult oma õppekeeles ja erialal olulises võõrkeeles erialaga seotud probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid ning osalema nii erialaspetsialistide kui ka erialaväliste inimeste teemakohastes aruteludes; – olema valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse; – oskama tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades, olema teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist ning oskama anda põhjendatud hinnanguid oma eriala puudutavates küsimustes; – oskama hinnata enda ja teiste vajadust jätkuõppeks, erialaseks ja tööalaseks arenguks ning valdama iseseisvaks õppimiseks vajalikke tõhusaid meetodeid; – olema võimeline jätkama õpinguid või osalema uurimistegevuses, tegutsema oma ala spetsialisti ja arendajana (ka rahvusvaheliselt). 2.2. Magistriõppe õppekava lõpetamisel (sh integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade lõpetamisel) saavutatavad õpiväljundid on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. 4.1. Doktorikraadi saamiseks peab üliõpilane: – omama laiapõhjalisi teadmisi ja süsteemset ülevaadet oma uurimisvaldkonnas ning sügavaid asjakohaseid teadmisi uurimisvaldkonna kitsamas osas; – mõistma uurimisvaldkonna siseste ja valdkondade vaheliste teadmiste ja uurimismeetodite tähendust ja ulatust, et neid vajaduse korral laiendada, ümber hinnata ja sõnastada; – oskama iseseisvalt ja kriitiliselt analüüsida, sünteesida ja hinnata uusi ja keerulisi erialaspetsiifilisi ideid ning loovalt ja teadusliku täpsusega määratleda ja vormistada uurimisküsimusi; – valdama oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid; – oskama iseseisvalt tegutseda keerulises (sh rahvusvahelises) töö- ja õpikeskkonnas ning uurimistöös, mis nõuab juhtimis- ja meeskonnatööoskusi, innovaatilist mõtlemist ja strateegiliste otsuste tegemise võimet; – oskama algatada, kavandada, rakendada ja kriitiliselt hinnata uurimis- ja arendustöid, mis viivad uute teadmiste ning protseduuriliste lahendusteni; – oskama anda teaduseetilisi hinnanguid, saama aru teaduse võimalustest ja piirangutest, teaduse ühiskondlikust rollist ning inimeste vastutusest teadussaavutuste kasutamisel; – suutma analüüsida sotsiaalseid norme ja suhteid, neile vastata ning vajaduse korral tegutseda, et neid muuta; – suutma suuliselt ja kirjalikult esitada teadussuuna ja oma uurimistööga seotud probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid nii asjatundjatest auditooriumile kui ka erialavälistele inimestele, argumenteerida ja osaleda teemakohastes aruteludes oma õppekeeles ja erialal olulises võõrkeeles (sh suutma avaldada originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes või kunstierialadel tutvustada oma loomingut rahvusvahelisele auditooriumile); – oskama määratleda oma vajadusi uute teadmiste või oskuste järele ning toetama teiste õppimist nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; – olema pädev edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel. 4.2. Doktoriõppe õppekava lõpetamisel saavutatavad õpiväljundid on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 8. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.  Vabariigi Valitsuse … määruse nr… „Kõrgharidusstandard“ lisa 2 Õppevaldkondade, -suundade ja õppekavarühmade loetelu Õppevaldkond Õppesuund Õppekavarühm Haridus Haridus Kasvatusteadus Koolieelikute õpetajate koolitus Klassiõpetaja koolitus Aineõpetajate koolitus Haridus, mujal liigitamata Hariduse interdistsiplinaarne Hariduse interdistsiplinaarne õppesuund õppekavarühm Humanitaaria ja kunstid Kunstid Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine Moe-, sise- ja tööstusdisain Kujutav kunst ja kunstiteadus Käsitöö Muusika ja esituskunstid Kunst, mujal liigitamata Humanitaaria Usundiõpetus ja usuteadus Ajalugu ja arheoloogia Filosoofia ja eetika Humanitaaria, mujal liigitamata Keeled Keeleõpe Kirjandus ja lingvistika Keeled, mujal liigitamata Humanitaaria ja kunsti Humanitaaria ja kunsti interdistsiplinaarne interdistsiplinaarne õppekavarühm õppesuund Humanitaaria ja kunstid, Humanitaaria ja kunstid, mujal mujal liigitamata liigitamata Sotsiaalteadused, Sotsiaal- ja käitumisteadused Majandusteadus ajakirjandus ja teave Poliitikateadus ja kodanikuõpetus Psühholoogia Sotsioloogia ja kulturoloogia Sotsiaal- ja käitumisteadused, mujal liigitamata Ajakirjandus ja teave Ajakirjandus Raamatukogundus, teave, arhiivindus Ajakirjandus ja teave, mujal liigitamata Sotsiaalteaduste, Sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja ajakirjanduse ja teabe teabe interdistsiplinaarne interdistsiplinaarne õppekavarühm õppesuund Sotsiaalteadused, Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja ajakirjandus ja teave, mujal teave, mujal liigitamata liigitamata Ärindus, haldus ja õigus Ärindus ja haldus Majandusarvestus ja maksundus  Rahandus, pangandus ja kindlustus Juhtimine ja haldus Turundus ja reklaam Sekretäri- ja kontoritöö Hulgi- ja jaekaubandus Tööoskused Ärindus ja haldus, mujal liigitamata Õigus Õigus Ärinduse, halduse ja õiguse Ärinduse, halduse ja õiguse interdistsiplinaarne interdistsiplinaarne õppekavarühm õppesuund Ärindus, haldus ja õigus, Ärindus, haldus ja õigus, mujal mujal liigitamata liigitamata Loodusteadused, Bioloogia ja sellega seotud Bioloogia matemaatika ja statistika teadused Biokeemia Bioloogia ja sellega seotud teadused, mujal liigitamata Keskkond Keskkonnateadused Looduskeskkond ja elusloodus Keskkond, mujal liigitamata Füüsikalised loodusteadused Keemia Maateadus Füüsika Füüsikalised loodusteadused, mujal liigitamata Matemaatika ja statistika Matemaatika Statistika Loodusteaduste, Loodusteaduste, matemaatika ja matemaatika ja statistika statistika interdistsiplinaarne interdistsiplinaarne õppekavarühm õppesuund Loodusteadused, Loodusteadused, matemaatika ja matemaatika ja statistika, statistika, mujal liigitamata mujal liigitamata Info- ja sidetehnoloogia Info- ja sidetehnoloogia Arvutikasutus Andmebaaside ja võrgu disain ning haldamine Tarkvara ja rakenduste arendamine ning analüüs Info- ja sidetehnoloogia, mujal liigitamata Info- ja sidetehnoloogia Info- ja sidetehnoloogia interdistsiplinaarne interdistsiplinaarne õppekavarühm õppesuund Tehnika, tootmine ja ehitus Tehnikaalad Keemiatehnoloogia ja -protsessid Keskkonnakaitsetehnoloogia Elektrienergia ja energeetika Elektroonika ja automaatika Mehaanika ja metallitöö  Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Tehnikaalad, mujal liigitamata Tootmine ja töötlemine Toiduainete töötlemine Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine Kaevandamine ja rikastamine Tootmine ja töötlemine, mujal liigitamata Arhitektuur ja ehitus Arhitektuur ja linnaplaneerimine Ehitus ja tsiviilrajatised Tehnika, tootmise ja ehituse Tehnika, tootmise ja ehituse interdistsiplinaarne interdistsiplinaarne õppekavarühm õppesuund Tehnika, tootmine ja ehitus,Tehnika, tootmine ja ehitus, mujal mujal liigitamata liigitamata Põllumajandus, metsandus, Põllumajandus Põllundus ja loomakasvatus kalandus ja veterinaaria Aiandus Põllumajandus, mujal liigitamata Metsandus Metsandus Kalandus Kalandus Veterinaaria Veterinaaria Põllumajanduse, metsanduse, Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria kalanduse ja veterinaaria interdistsiplinaarne interdistsiplinaarne õppekavarühm õppesuund Põllumajandus, metsandus, Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria, kalandus ja veterinaaria, mujal mujal liigitamata liigitamata Tervis ja heaolu Tervis Hambaravi Meditsiin Õendus ja ämmaemandus Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia Teraapia ja taastusravi Farmaatsia Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia Tervis, mujal liigitamata Heaolu Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine Lastehoid ja teenused noortele Sotsiaaltöö ja nõustamine Heaolu, mujal liigitamata Tervise ja heaolu Tervise ja heaolu interdistsiplinaarne interdistsiplinaarne õppekavarühm õppesuund  Tervis ja heaolu, mujal Tervis ja heaolu, mujal liigitamata liigitamata Teenindus Inimeste teenindamine Koduteenindus Juuksuritöö ja iluteenindus Majutamine ja toitlustamine Sport Reisimine, turism ja vaba aja veetmine Inimeste teenindamine mujal liigitamata Hügieen ja töötervishoid Prügi ja heitvete käitlemine Töötervishoid ja -kaitse Hügieen ja töötervishoid, mujal liigitamata Turvateenused Sõjandus ja riigikaitse Vara- ja isikukaitse Turvateenused, mujal liigitamata Transporditeenused Transporditeenused Teeninduse Teeninduse interdistsiplinaarne interdistsiplinaarne õppekavarühm õppesuund Teenindus, mujal liigitamata Teenindus, mujal liigitamata  Vabariigi Valitsuse … määruse nr… „Kõrgharidusstandard“ lisa 3 Õppekavarühmade ja õppekavagruppide vastavustabel ning õppegruppides antavate kraadide-nimetuste loetelu Õppekavarühm Õppekavagrupp Kraadide nimetused eesti ja inglise keeles Kasvatusteadus Õpetajakoolitus ja Haridusteaduse bakalaureus Koolieelikute õpetajate koolitus kasvatusteadus Bachelor of Arts in Education (BA) Haridusteaduse magister* Klassiõpetaja koolitus Master of Arts in Education (MA) Haridusteaduse magister Aineõpetajate koolitus Master of Arts in Education (MA) Haridus, mujal liigitamata Filosoofiadoktor Doctor of Philosophy (PhD) Hariduse interdistsiplinaarne õppekavarühm Audiovisuaalsed tehnikad ja Kunstid Humanitaarteaduste bakalaureus meedia tootmine Bachelor of Arts in Humanities (BA) Moe-, sise- ja tööstusdisain Humanitaarteaduse magister Master of Arts in Humanities (MA) Kujutav kunst ja kunstiteadus Kunstimagister Käsitöö Master of Arts (MA) Filosoofiadoktor Kunst, mujal liigitamata Doctor of Philosophy (PhD) Muusika ja esituskunstid Muusika ja Humanitaarteaduse bakalaureus teatrikunst Bachelor of Arts in Humanities (BA) Humanitaarteaduse magister Master of Arts in Humanities (MA) Kunstimagister Master of Arts (MA) Filosoofiadoktor Doctor of Philosophy (PhD) Usundiõpetus ja usuteadus Usuteadus Humanitaarteaduse bakalaureus Humanitaaria ja kunsti Bachelor of Arts in Humanities (BA) interdistsiplinaarne Usuteaduse magister õppekavarühm Master of Arts in Theology (MA) Humanitaaria ja kunstid, mujal Filosoofiadoktor liigitamata Doctor of Philosophy (PhD) Ajalugu ja arheoloogia Humanitaaria Humanitaarteaduse bakalaureus Filosoofia ja eetika Bachelor of Arts in Humanities (BA) Humanitaarteaduse magister Humanitaaria, mujal liigitamata Master of Arts in Humanities (MA) Filosoofiadoktor Humanitaaria ja kunsti Doctor of Philosophy (PhD) interdistsiplinaarne õppekavarühm Humanitaaria ja kunstid, mujal liigitamata Keeleõpe Keeled ja kultuurid Humanitaarteaduse bakalaureus Kirjandus ja lingvistika Bachelor of Arts in Humanities (BA) Keeled, mujal liigitamata Humanitaarteaduse magister Master of Arts in Humanities (MA) Humanitaaria ja kunsti Filosoofiadoktor interdistsiplinaarne Doctor of Philosophy (PhD) õppekavarühm Humanitaaria ja kunstid, mujal liigitamata Majandusteadus Sotsiaalteadused Sotsiaalteaduse bakalaureus Poliitikateadus ja Bachelor of Arts in Social Sciences kodanikuõpetus (BA) Sotsioloogia ja kulturoloogia Sotsiaalteaduse magister Master of Arts in Social Sciences Sotsiaal- ja käitumisteadused, (MA) mujal liigitamata Filosoofiadoktor Sotsiaalteaduste, ajakirjanduse Doctor of Philosophy (PhD) ja teabe interdistsiplinaarne õppekavarühm Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave, mujal liigitamata Psühholoogia Psühholoogia Sotsiaalteaduse bakalaureus Sotsiaalteaduste, ajakirjanduse Bachelor of Arts in Social Sciences ja teabe interdistsiplinaarne (BA) õppekavarühm Sotsiaalteaduse magister Sotsiaalteadused, ajakirjandus Master of Arts in Social Sciences ja teave, mujal liigitamata (MA) Filosoofiadoktor Doctor of Philosophy (PhD) Ajakirjandus Ajakirjandus ja Sotsiaalteaduse bakalaureus Raamatukogundus, teave, infolevi Bachelor of Arts in Social Sciences arhiivindus (BA) Ajakirjandus ja teave, mujal Humanitaarteaduse magister liigitamata Master of Arts in Humanities (MA) Sotsiaalteaduste, ajakirjanduse Sotsiaalteaduse magister ja teabe interdistsiplinaarne Master of Arts in Social Sciences õppekavarühm (MA) Sotsiaalteadused, ajakirjandus Filosoofiadoktor ja teave, mujal liigitamata Doctor of Philosophy (PhD) Majandusarvestus ja maksundus Ärindus ja haldus Sotsiaalteaduse bakalaureus Rahandus, pangandus, ja Bachelor of Arts in Social Sciences kindlustus (BA) Juhtimine ja haldus Sotsiaalteaduse magister Master of Arts in Social Sciences Turundus ja reklaam (MA) Ärijuhtimise magister Sekretäri- ja kontoritöö Master in Business Administration Hulgi- ja jaekaubandus (MBA) Filosoofiadoktor Tööoskused Doctor of Philosophy (PhD) Ärindus ja haldus, mujal liigitamata Ärinduse, halduse ja õiguse interdistsiplinaarne õppekavarühm Ärindus, haldus ja õigus, mujal liigitamata Õigus Õigus Sotsiaalteaduse bakalaureus Ärinduse, halduse ja õiguse Bachelor of Arts in Social Sciences interdistsiplinaarne (BA) õppekavarühm Õigusteaduse magister Ärindus, haldus ja õigus, mujal Master of Arts in Law (MA) liigitamata Filosoofiadoktor Doctor of Philosophy (PhD) Bioloogia Bio- ja Loodusteaduse bakalaureus Biokeemia keskkonnateadused Bachelor of Science (BSc) Loodusteaduse magister Bioloogia ja sellega seotud Master of Science (MSc) teadused, mujal liigitamata Filosoofiadoktor Keskkonnateadused Doctor of Philosophy (PhD) Looduskeskkond ja elusloodus Keskkond, mujal liigitamata Loodusteaduste, matemaatika ja statistika interdistsiplinaarne õppekavarühm Loodusteadused, matemaatika ja statistika, mujal liigitamata Keemia Füüsikalised Loodusteaduse bakalaureus Maateadus loodusteadused Bachelor of Science (BSc) Loodusteaduse magister Füüsika Master of Science (MSc) Filosoofiadoktor Füüsikalised loodusteadused, Doctor of Philosophy (PhD) mujal liigitamata Loodusteaduste, matemaatika ja statistika interdistsiplinaarne õppekavarühm Loodusteadused, matemaatika ja statistika, mujal liigitamata Matemaatika Matemaatika ja Loodusteaduse bakalaureus Statistika statistika Bachelor of Science (BSc) Loodusteaduse magister Loodusteaduste, matemaatika ja Master of Science (MSc) statistika interdistsiplinaarne Filosoofiadoktor õppekavarühm Doctor of Philosophy (PhD) Loodusteadused, matemaatika ja statistika, mujal liigitamata Arvutikasutus Informaatika ja Loodusteaduse bakalaureus Andmebaaside ja võrgu disain infotehnoloogia Bachelor of Science (BSc) ning haldus Tehnikateaduse bakalaureus Tarkvara ja rakenduste arendus Bachelor of Science in Engineering ning analüüs (BSc) Info- ja sidetehnoloogia, mujal Loodusteaduse magister liigitamata Master of Science (MSc) Info- ja sidetehnoloogia Tehnikateaduse magister interdistsiplinaarne Master of Science in Engineering õppekavarühm (MSc) Filosoofiadoktor  Doctor of Philosophy (PhD) Keemiatehnoloogia ja – Tehnika, tootmine Tehnikateaduse bakalaureus protsessid ja tehnoloogia Bachelor of Science in Engineering Keskkonnakaitsetehnoloogia (BSc) Tehnikateaduse magister Elektrienergia ja energeetika Master of Science in Engineering Elektroonika ja automaatika (MSc) Filosoofiadoktor Mehaanika ja metallitöö Doctor of Philosophy (PhD) Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Tehnikaalad, mujal liigitamata Toiduainete töötlemine Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine Kaevandamine ja rikastamine Tootmine ja töötlemine, mujal liigitamata Tehnika, tootmise ja ehituse interdistsiplinaarne õppekavarühm Tehnika, tootmine ja ehitus, mujal liigitamata Arhitektuur ja Arhitektuur ja Tehnikateaduse bakalaureus linnaplaneerimine ehitus Bachelor of Science in Engineering Ehitus ja tsiviilrajatised (BSc) Tehnikateaduse magister Tehnika, tootmise ja ehituse Master of Science in Engineering interdistsiplinaarne (MSc) õppekavarühm Tehnikateaduse magister* Tehnika, tootmine ja ehitus, Master of Science in Civil mujal liigitamata Engineering (MSc) Arhitektuurimagister* Master of Science in Architecture (MSc) Filosoofiadoktor Doctor of Philosophy (PhD) Põllundus ja loomakasvatus Põllumajandus, Põllumajandusteaduse bakalaureus Aiandus metsandus ja Bachelor of Science in Agriculture kalandus (BSc) Põllumajandus, mujal Põllumajandusteaduse magister liigitamata Master of Science in Agriculture Metsandus (MSc) Loodusteaduse magister Kalandus Master of Science (MSc) Põllumajanduse, metsanduse, Filosoofiadoktor kalanduse ja veterinaaria Doctor of Philosophy (PhD) interdistsiplinaarne õppekavarühm Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria, mujal liigitamata Veterinaaria Veterinaaria Loomaarstikraad* Põllumajanduse, metsanduse, Degree in Veterinary Medicine kalanduse ja veterinaaria (DVM) interdistsiplinaarne Filosoofiadoktor õppekavarühm Doctor of Philosophy (PhD) Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria, mujal liigitamata Hambaravi Meditsiin Meditsiiniteaduse bakalaureus Meditsiin Bachelor of Medicine (BSc) Arstikraad* Farmaatsia Degree in Medicine (MD) Farmaatsiamagister* Tervise ja heaolu Master of Science in Pharmacy interdistsiplinaarne (MSc) õppekavarühm Hambaarstikraad* Tervis ja heaolu, mujal Degree in Dentistry (DD) liigitamata Filosoofiadoktor Doctor of Philosophy (PhD) Õendus ja ämmaemandas Tervishoid Terviseteaduse bakalaureus Meditsiinidiagnostika- ja Bachelor of Science in Health ravitehnoloogia Sciences (BSc) Teraapia ja taastusravi Terviseteaduse magister Master of Science in Health Sciences Traditsiooniline ja täiendav (MSc) meditsiin ning teraapia Filosoofiadoktor Tervis, mujal liigitamata Doctor of Philosophy (PhD) Tervise ja heaolu interdistsiplinaarne õppekavarühm Tervis ja heaolu, mujal liigitamata Eakate ja puudega täiskasvanute Sotsiaalteenused Sotsiaalteaduse bakalaureus hooldamine Bachelor of Arts in Social Sciences Lastehoid ja teenused noortele (BA) Sotsiaalteaduse magister Sotsiaaltöö ja nõustamine Master of Arts in Social Sciences Heaolu, mujal liigitamata (MA) Filosoofiadoktor Tervise ja heaolu Doctor of Philosophy (PhD) interdistsiplinaarne õppekavarühm Tervis ja heaolu, mujal liigitamata Koduteenindus Sotsiaalteaduse bakalaureus Juuksuritöö ja iluteenindus Bachelor of Arts in Social Sciences (BA) Majutamine ja toitlustamine Sotsiaalteaduse magister Reisimine, turism ja vaba aja Master of Arts in Social Sciences veetmine (MA) Inimeste Inimeste teenindamine, mujal teenindamine liigitamata Teeninduse interdistsiplinaarne õppekavarühm Teenindus, mujal liigitamata Sport Sport Sporditeaduse bakalaureus Teeninduse interdistsiplinaarne Bachelor of Arts in Sport (BA) õppekavarühm Sporditeaduse magister Teenindus, mujal liigitamata Master of Arts in Sport (MA) Filosoofiadoktor Doctor of Philosophy (PhD) Sõjandus ja riigikaitse Riigikaitse Sõjateaduse bakalaureus Turvateenused, mujal Bachelor of Arts in Military Sciences liigitamata (BA) Teeninduse interdistsiplinaarne Sõjateadus magister õppekavarühm Master of Arts in Military Teenindus, mujal liigitamata Science (MA) Vara- ja isikukaitse Sisekaitse Sotsiaalteaduse bakalaureus Turvateenused, mujal Bachelor of Arts in Social Sciences liigitamata (BA) Teeninduse interdistsiplinaarne Sotsiaalteaduse magister õppekavarühm Master of Arts in Social Sciences Teenindus, mujal liigitamata (MA) Transporditeenused Transporditeenused Tehnikateaduse bakalaureus Bachelor of Science in Engineering (BSc) Tehnikateaduse magister Master of Science in Engineering (MSc) * Akadeemilise kraadi nimetus, mis antakse pärast integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekava (integreeritud õppekava) läbimist.  Vabariigi Valitsuse määruse „Kõrgharidusstandard“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Seni kehtiv kõrgharidusstandard on vastu võetud 18.12.2008. Hiljem on kõrgharidusstandardi põhiteksti ja selle lisasid muudetud. Kehtiva kõrgharidusstandardi muutmine on osa kõrgharidusseadustiku tänapäevastamise protsessist, millega loobutakse aegunud regulatsioonidest ja ebavajalikust detailsusest. Kõrgharidusseadusega reguleeritakse pigem põhimõttelisi küsimusi, seadusega sätestatud nõuete täpsustused reguleeritakse jätkuvalt kõrgharidusstandardiga. Eelnõuga kehtestatakse tänapäevastatud sõnastuses Vabariigi Valitsuse määrus „Kõrgharidusstandard“ (edaspidi määrus). Eelnõuga määratakse ühtsed nõuded kõrgharidustaseme õppele, sh õppekavadele ja akadeemilistele töötajatele. Samuti kehtestatakse määrusega kõrgharidusõppe ja akadeemiliste töötajate ametikohtade täitmise miinimumnõuded. Nii tagatakse usaldusväärsus kõrgharidussüsteemi kvaliteedi vastu, aga ka kõrgharidusõppes osalenute ühetaolised võimalused juurdepääsuks järgnevatele õpingutele ja tööturule. Kõrgharidusstandardi lisadega sätestatakse kõrgharidustaseme õpete õpiväljundid. Kõrgharidusstandardis sätestatakse ka õppekavade liigitamise alused. Kõik õppekavad liigitatakse õppekavarühmadesse ja õppekavagruppidesse ning õppevaldkondadesse, milles õppeasutustel on õigus õpet korraldada ning akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada. Õppekavade liigitamise lähtealus on rahvusvahelise hariduse liigituse klassifikaatoris1. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhtivekspert Janne Pukk (tel 735 0132, [email protected]), peaekspert Ivi Lillepuu (tel 735 0207, [email protected]) ja juhtivekspert Tiina Laidvee (tel 735 0121, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna jurist Sander Pelisaar (tel 7350 261, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Reguleerimisala Eelnõuga kehtestatakse kõrgharidusõppe ühtsed nõuded, sh nõuded õppekava ja õppetöö kvaliteedile, õppekaval õppetöö korraldamise keel(t)e ja keeleoskuse tasemele ning õppe lõpetamise tingimustele. Samuti kehtestatakse akadeemilisi töökohti täitvate töötajate kvalifikatsiooni miinimumnõuded ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted. Kõrgharidusstandardi lisadega sätestatakse kõrgharidustaseme õpete õpiväljundid ning õppevaldkondade, -suundade ja õppekavarühmade loetelu, milles õppeasutustel on õigus õpet teostada ning akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada. Eelnõust on võrreldes kehtiva kõrgharidusstandardiga välja jäetud mõistete osa. Mõnede mõistete (näiteks õppekava selgitus kõrgharidusseaduse § 3 lg 2, ühisõppekava vastavalt § 11) sisu on avatud kõrgharidusseaduses kõrgharidustaseme õppe peatükis, kuid üldiselt on lähtud 1 International Standard Classification of Education. Fields of education and training 2013 (ISCED-F 2013) – Detailed field descriptions, UNESCO Institute for Statistics, 2015. põhimõttest, et kehtiva kõrgharidusstandardiga kehtestatud mõistete sisu on praeguseks üldlevinud teadmine või on definitsioon avatud mujal (nt kvalifikatsiooniraamistik kutseseaduses) ning edaspidi puudub vajadus mõisteid eelnõus uuesti selgitada. Eelnõust on välja jäetu kasutusel olevale ainepunktisüsteemile ja õppe mahule viitav säte. Et Eestis on Euroopa ainepunktisüsteem kasutusel juba alates 2009. aastast, on mõiste ainepunkt üheselt arusaadav ega vaja eelnõus eraldi selgitamist. Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktidena mõistetakse konkreetse kursuse või programmi õpikoormust ja kindlaid õpitulemusi (mida konkreetne üliõpilane teab, mõistab ja mida ta on võimeline tegema). Euroopa kõrgharidusruumi arusaamade ühtlustamiseks on koostatud täpsemad juhised, kuidas Euroopa ainepunktisüsteemi rakendada2. Õppekava maht on sätestatud kõrgharidusseaduse § 4. § 2. Kohaldamisala Eelnõu § 2 lg 1 – kõrgharidusstandardi eelnõus esitatud nõuded on aluseks kõikidele õppeasutustele olenemata nende omandivormist (avalik-õiguslikud ülikoolid, eraülikoolid, riigirakenduskõrgkoolid ja erarakenduskõrgkoolid). Kõrgharidusstandardiga kehtestatud miinimumnõuded on õppetöö korraldamise alus kõrghariduse esimeses, teises ja kolmandas astmes nii täis- kui ka osakoormusega õppe puhul. Eelnõu § 2 lg 2 – reguleeritud õpped (nt arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, ämmaemanda-, õe-, arhitekti ja ehitusinseneriõpe ning õpetajakoolitus) kuuluvad määruse reguleerimisalasse ainult niivõrd, kuivõrd nende õpete raamnõudeid kehtestav Vabariigi Valitsuse määrus („Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“) ning valdkonna eest vastutava ministri määrus ( „Õpetajate koolituse raamnõuded“) ei reguleeri teisiti. Eelnõu § 2 lg 3 – kõrgharidusstandardis esitatud nõuded õppekavale, õppetööle ja akadeemiliste töötajate ametikohtadele on õppeõiguse andmise, õppekvaliteedi sise- ja välishindamise ning igapäevase õppetegevuse korraldamise alus. Kõrghariduse kvaliteedi hindamiseks on Euroopa kõrgharidusruumis kokku lepitud kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised3, millega kooskõlas on reguleeritud sisemine kvaliteedikindlustussüsteem. § 3. Õppekavale ja õppetöö kvaliteedile esitatavad nõuded Nagu ka kehtivas kõrgharidusstandardis, kirjeldatakse eelnõus õppele esitatavaid nõudeid mitme alateema kaudu. Esiteks, nõuded õppekavale ja õppetööle: õppekava kooskõla õppeasutuse üldiste tegevussuundadega, õppekava eesmärgid, sisu ja õpiväljundite vastavus ja saavutatavus, sh õppemeetodite ja- vahendite sobivus õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks. Teiseks, õpingute korraldusega seotud nõuded: akadeemiliste töötajate piisavus, ametikohtade kvalifikatsiooninõuded ja nende vastavus õppekava eesmärkidele, atesteerimiskohustus, õppetegevuse aineline kindlustatus, tugistruktuuride olemasolu nii üliõpilaste kui ka akadeemiliste töötajate toetamiseks ning õppe- ja teadustöö (doktoriõpe) rahastamise allikatele esitatavad nõuded. Eelnõu § 3 lg 1-3 – sarnaselt kehtiva kõrgharidusstandardiga lähtutakse ka edaspidi põhimõttest, et õppeasutus lähtub õppekava avamisel või selle arendamisel sellest, kuidas õppekava sisu, eesmärgid ja õpiväljundid on kooskõlas õppeasutuse üldiste tegevussuundadega 2 ECTS User’ Guide 2015, Euroopa kõrgharidusruumi haridusministrite 2015 Jerevanis konverentsil heaks kiidetud 3 Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised, 2015 ning toetavad neid. Õppeasutus arvestab õppekava avamisel või arendamisel ühiskonna ja sihtrühmade vajadustega, kaasates õppekava arendamiseks praktikuid väljastpoolt akadeemiat. Nt üliõpilaste huvidega arvestamiseks kaasatakse õppekava arendusse ka tudengite esindajad. Jätkuvalt peavad nii õppekavad kui ka õppetöö teostus olema kooskõlas nii kehtivate riigisiseste- kui ka rahvusvaheliste kvaliteedistandardite ja nõuetega (need on koondatud Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kodulehele http://ekka.archimedes.ee/regulatsioonid/). Kutsestandardi olemasolul arvestatakse vastava õppekava õpiväljundite koostamisel seal kirjeldatud oskuste ja teadmistega. Õpiväljundite koostamisel võetakse aluseks eelnõu lisas 1 kirjeldatud vastava kõrgharidustaseme astme õpiväljundid. Õppeasutus kohaldab vastava astme õpiväljundid konkreetse õppekava õpiväljunditeks nii, et õppijale ja tööandjale on üheselt arusaadav, milliseid oskusi ja teadmisi konkreetset õppekava läbides omandatakse. Eelnõu § 3 lg 4–5 – kõrgharidusseaduses on võrreldes kehtiva seadusega õppekava definitsiooni täiendatud õpiväljundi mõistega. See tähendab õppekava (mooduli või õppeaine) läbimise ehk õppimise tulemusel vajalikul miinimumtasemel omandatavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Väljundipõhine õpe on nüüdisaegse kvaliteetse hariduse tagamise alu. Sestap on eelnõus rõhutatud: õppekava moodulite (sh iga üksiku õppeaine) ülesehitus ja sisu peavad toetama õppekava üldiste eesmärkide ja õpiväljundite saavutamist. Õppekava koostamisel või arendamisel tuleb silmas pidada, et õppekava struktuur ja sisu tervikuna (sh iga üksik õppeaine) peavad toetama õppekava üldise eesmärgi täitmist ning õppekava eri osade ja õppeainete detailsemad õpiväljundid olema kooskõlas õppekava üldiste õpiväljunditega. Kõik see tagab ka kvalifikatsiooniraamistiku vastavuse kõrgharidusastme õpiväljunditega. Eesmärkide ja õpiväljundite sõnastus peab olema selge ning võimaldama adekvaatselt hinnata lõpetajate teadmisi ja oskusi. Õppeasutused peavad õppekava koostamisel või arendamisel olema piisavalt loovad, mitte piirduma kõrgharidusstandardi lisas kirjeldatud kõrgharidustaseme õpete miinimumnõuete kirjelduse ümberkirjutamisega. Lõpptulemusena peavad õppekava eri osad moodustama sidusa terviku. Väljundipõhise õppekava üks tunnuseid on moodulstruktuur, seetõttu on jätkuvalt soovitatav kasutada õppekava liigendamise ühikuna moodulit. Mooduli all mõeldakse õppekava sisulise liigendamise ühikut, mis koondab õppeained eesmärgistatud kogumiks või koosneb ühest õppeainest. Mooduli mahu ainepunktides määrab õppeasutus. Erinevalt kehtivast kõrgharidusstandardist ei kasutata õppekava ülesehituse põhimõtete kirjeldamisel mõisteid „peaeriala“ ja „kõrvaleriala“. Õppekavas võib pakkuda spetsialiseerumisvõimalusi kas ühele või mitmele erialale Kõrgkoolidel on soovitatav leppida kokku pea- ja kõrvalerialade mahud. Sarnastel õppekavadel õppivatel üliõpilastel peaksid olema erialasele tööle asumisel või õpingute jätkamisel võrdsed võimalused, st nende teadmised ja oskused (mis on erialasele tööle asumise või õpingute jätkamise eeldus) peavad olema võrreldavad ega tohi tekitada ebavõrdset kohtlemist. Eelnõu § 3 lg 6 – ootused uuenduslikule, tänapäevasele õpetamis- ja õppimiskeskkonnale on suured. Nüüdisaegse õppimise olulisematest sihtidest (teadmiste ja oskuste baasi ning seoseid loova hoiaku kujundamine, inimeste vormimine elukestvaks õppijaks) lähtudes on oluline muuta passiivne õppimine aktiivseks õppimiseks. Üliõpilased tuleb suunata omandama, osalema, avastama, harjutama, koostöös õppima jne. Õppemeetodite ja -vahendite planeerimisel arvestab akadeemiline töötaja, et meetodid ja viisid on asjakohased ning täidavad õppekava eesmärke. Eelnõu § 3 lg 7 – õppetööks on õppeasutusel piisavalt akadeemilisi töötajaid, kelle kvalifikatsioon vastab õppekava eesmärkidele ja õpiväljunditele. Akadeemilised töötajad omandavad vajalikke õpetamisoskusi, mis toetavad õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamist ning arendavad pidevalt oma õpetamis- ja erialateadmisi ning oskusi. Akadeemilised töötajad läbivad atesteerimise, millega neile antakse nende erialaste ja õpetamisoskuste kohta tagasisidet. Erakorralisi akadeemilisi töötajaid ei atesteerita, nende ettevalmistust (sh varasem enesetäiendamine) hindab tööandja iga kord lepingut sõlmides. Õppetöö ja doktoriõppega seotud teadus-, arendus- ja loometegevuseks on vajalikud õppe- ja üldotstarbelised ruumid ehk õpikeskkond, info- ja sidetehnikavahendid, õppe- ja teaduskirjandus jm õppematerjalid ning juurdepääs teadusandmebaasidele. Selle hankimiseks peab kõrgkoolil olema vajalik raha ja võimekus seda hankida. Õppeasutus peab suutma luua akadeemilistele töötajatele vajalikud töötingimused ja mitmesugused õppuritele mõeldud tugiteenused. § 4. Õppetöö korraldus Eelnõust on välja jäetud kõrgharidusõpete paragrahvid (üldised nõuded kõrgharidustasemete õpetele), sest need on viidud seaduse tasandile. Eelnõu § 4 lg 1–2 – õppetöö on jätkuvalt liigitatud kontaktõppeks, praktikaks ja iseseisvaks tööks. Muudatus: võrreldes kehtiva regulatsiooniga lisandub kontaktõppele iseloomulike tunnustega õppetöö vormina töökohapõhine õpe, mis eeldab õppija ja juhendaja osalemist. Töökohapõhine õpe on selline õppevorm, mille puhul ettevõttes või asutuses toimuv õpe moodustab olulise osa õppekava mahust. See sobib eelkõige rakenduskõrghariduse puhul. Maailmas kasutatakse selline õppevormi kõige rohkem kutsehariduse andmisel, kõrghariduses tunduvalt harvem. Eelnõu § 4 lg 3–7 – eelnõu avab praktika kui õppevormi sisu. Praktika on teooriaõppega omandatud teadmiste ja hoiakute rakendamine reaalses töökeskkonnas. Praktika mahus sisulist muudatust ei tehta. Rakenduskõrgharidus puhul kehtib endiselt nõue, et praktika peab olema vähemalt 15% õppemahust. Bakalaureuse- ja magistriõppeõppes määrab kõrgkool praktika mahu lähtuvalt sellest, missuguses mahus seda on vaja õppekava õpiväljundite saavutamiseks. Muutunud ei ole ka doktoriõppele kehtinud nõue, et teadus- ja arendus- või loometegevus, sh doktoritöö moodustab vähemalt 70% õppekava mahust. Üliõpilased kinnistavad õpingutega omandatud teadmisi ja oskusi iseseisva tööga. Tudengitele antavad ülesanded peavad toetama õppekava või selle alaosade omandamist ja olema mahult realistlikud. § 5. Õppekeel Eelnõu § 5 lg 1–2 – kehtiva kõrgharidusstandardi kohaselt on õppekaval üks õppekeel, kuigi õpiväljundite saavutamiseks võib kasutada ka teisi keeli. Doktoriõppes võib olla mitu õppekeelt. Ühe õppekeele nõue on seotud tasuta õppe õigusega, sest eestikeelsetel õppekavadel on üliõpilasel õigus õppida täiskoormusel tasuta. Eelnõuga ei muudeta õppekeele senist kõrgharidusstandardi regulatsiooni, kuid eraldi lõikena on lisatud doktoriõppe õppekava keele teema. § 6. Õppe lõpetamine Eelnõus on kõikide kõrgharidusõpete õppe lõpetamise tingimused pandud kokku ühte paragrahvi. Eelnõu § 6 lg 1–2 – endiselt kehtib nõue, et kõrgharidustaseme õpe lõpeb kas lõputöö kaitsmise või lõpueksami sooritamisega. Määrus reguleerib lõputöö või lõpueksami miinimummahud: rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes vähemalt 5 ainepunkti ning magistriõppes vähemalt 15 ainepunkti. Eelnõu § 6 lg 3 – doktoriõppe puhul ei ole lõputöö maht otseselt ainepunktidega määratud, sest doktoriõpingutest moodustabki märkimisväärse osa teadustöö tegemine ning selle tulemusena doktoritöö koostamine. Eelnõu § 3 lg 7 kohaselt koosneb doktoriõpe vähemalt 70% protsendi ulatuses teadus- ja arendus või loometegevusest, mille põhjal valmib doktoritöö. § 7. Akadeemiliste töötajate nõuete kehtestamise põhimõtted Et kõrgharidusseaduses on võetud kasutusele ühtne akadeemilise töötaja mõiste ning seaduse tasandil ei sätestata enam eraldi õppejõudude ja teadustöötajate ametikohti, kasutatakse kõrgharidusstandardis (nagu ka seaduses) edaspidi mõistete õppejõud ja teadustöötaja asemel ühtset nimetust „akadeemiline töötaja“. Kõrgharidusseadus sätestab õpetaja, lektori, teaduri ja professori ametikohad. Loobutud on assistendi (võrreldav õpetajaga) ja dotsendi (rahvusvaheliselt mõistetavam kui kaasprofessor, Eesti kontekstis pigem vanemlektor) ametikohast. Senised teadustöötajate ametikohad on koondatud üldmõiste „teadurid“ alla. Kõrgkoolidel ja teadusasutustel on õigus kehtestada oma sisekorras akadeemilise töötaja ametikoha karjääriastmed. Eelnõu § 7 lg 1 – vastavalt kõrgharidusseaduse ametikohtade struktuurile kehtestatakse akadeemiliste töötajate ametikohadele kandideerimiseks vajalikud miinimumnõuded. Õppeasutused võivad kehtestada ametikohale kõrgemaid nõudeid. Eelnõu § 7 lg 2 – õppeasutusel on jätkuvalt õigus otsustada, kas doktorikraadi eeldavale ametikohale võib kandideerida ka isik, kel ei ole doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni, aga kel on kvalifikatsiooniraamistiku 8. taseme kutseoskused. Õppeasutuse otsus selle erandi tegemisel peab olema põhjendatud. Eelnõu § 7 lg 3 – jätkuvalt peetakse oluliseks, et doktoriõppe õppekava rakendamises osalevad vastava valdkonna ettevalmistuse ja vajaliku kvalifikatsiooniga akadeemilised töötajad. Doktorantide tõhus ja tulemuslik juhendamine eeldab, et doktoriõppe õppekavaga seotud akadeemilised töötajad osalevad ka ise aktiivselt teadus- ja arendustegevuses. § 8. Professor Eelnõu § 8 lg 1 – professori kvalifikatsiooninõuded olulisel määral ei muudeta. Üldnõue on doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Professori ametikohale kandideerimisel nõutakse pedagoogiliste oskuste ja õpetamiskogemuse olemasolu. Professoril peab olema üliõpilaste teadustööde juhendamise kogemus. Teadus- ja arendustegevuse või loometegevuse kogemuse nõue hõlmab vastavat viie aasta pikkust aktiivset tegevust (üldjuhul vahetult enne kandideerimist). Eelnõu § 8 lg 2 – rakenduskõrgkooli puhul jääb kehtima erisus, et professor ametikohale kandideerija on vähemalt viis aastat tegelnud aktiivse uurimis- ja arendustegevusega ning on oma kutseala tunnustatud asjatundja. Eelnõu § 8 lg 3 – kehtima jääb erisus, et loomealadel võib professoriks valida isiku, kelle loometegevus on rahvusvaheliselt tunnustatud ning kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Eelnõu § 8 lg 4 – kehtima jääb nõue, et professori ametikohale kandideerimisel ei peeta vältimatuks tingimuseks doktorikraadi kaitsnud juhendatavate olemasolu. Üldjuhul on nõutav, et viimase viie aasta jooksul on kandideerija juhendamisel kaitstud vähemalt üks doktoritöö. Teadus-, arendus- ja loometegevuse järelkasvu seisukohast on oluline uue põlvkonna teadlaste järelkasvu tagamine. Doktorantide tulemuslik juhendamine näitab tippteadlase kvaliteeti ja doktoritöö juhendamine peaks kuuluma professori ametikoha ülesannete hulka. Erisus Doktorantide tulemusliku juhendamise erisust on lubatud kehtestada siis, kui kandideerija ei ole varem professori ametikohal töötanud. Kui inimene ei ole oma senises tööelus olnud seotud doktorantide juhendamisega (ta on näiteks töötanud muul akadeemilisel ametikohal või olnud tegev väljaspool akadeemiat), ei saa talle ju tulemusliku doktoritöö juhendamise nõuet esitada, mistõttu sellest nõudest on siis ka loobutud. § 9. Lektor Lektori ametikohale kandideerimise nõudeid ei ole muudetud. Lektori ametikohale kandideerijalt eeldatakse üldjuhul magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Kõrgharidusseadusega on täpsustatud lektori ametikoha tööülesandeid Lektor õpetab kõigil kolmel astmel. Varem õpetas see õppejõud ülikoolis kõrghariduse esimesel kahel astmel ja kui tal oli teaduskraad, oli tal õigus õpetada ka doktoriõppes. Et kõrgharidusseadusega laiendati lektori tööülesandeid kõigile kõrgharidusastemetele, jääb õppeasutuse otsustada, kas kehtestada lektori ametikohale miinimumnõuetest (magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon) kõrgemad kvalifikatsiooninõuded või mitte. Et lektori töö on peamiselt õpetamine (teadustöö on pigem toetava iseloomuga), eeldatakse sellele ametikohale kandideerijalt erialaseid ja aine edasiandmise oskusi. § 10. Teadur Eelnõu § 10 lg 1 – kõrgharidusseadusega koondati senised teadustöötajate ametikohad üldmõiste „teadurid“ alla. Kõrgharidusseadus sätestab, et teadurilt eeldatakse üldjuhul doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni, kuid sõltuvalt teaduri ametikohast on lubatud sellele kandideerida ka teadusmagistri kraadiga. Kõrgematele astmetele (vanem- ja juhtivteadur) kandideerimisel eeldatakse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Eelnõu § 10 lg 2 – nooremteaduri ametikoht erineb nii tööülesannetelt kui ka kvalifikatsiooninõuetelt teistest teadustöötajatest. Erinevalt teistest akadeemiliste töötajate ametikohtadest eeldab see magistrikraadi olemasolu ja seda, et kandidaat on immatrikuleeritud doktoriõppesse. § 11. Õpetaja Eelnõu § 11 lg 1 – õpetaja ametikoha kvalifikatsiooninõuded ei ole muutunud. Tehniliselt on kokku tõstetud ülikooli ja rakenduskõrgkooli õpetaja ametikohale esitatavad nõuded. Kehtivas kõrgharidusstandardis nõutakse rakenduskõrgkooli õpetajalt kõrgharidust ja ülikooli õpetaja ametikohale kandideerijalt magistrikraadi. Et õpetaja korraldab kõrgharidustaseme esimesel ja teisel astmel praktilisemat laadi õpet (seminare, praktikume, harjutustunde) ja täidab muid praktilist laadi õppeülesandeid, erinevad ka õpetaja kvalifikatsiooninõuded teistest akadeemilistele töötajatele esitatavatest nõuetest. Eelnõu kohaselt nõutakse õpetajalt vähemalt kõrghariduse esimese astme läbimist (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon). Sõltuvalt ametikoha spetsiifikast võib õppeasutus otsustada, kas kehtestada miinimumnõuetest kõrgemad kvalifikatsiooninõuded või mitte. Eelnõu § 11 lg 2 – kehtima jääb säte, et rakenduskõrgharidusõppe õppekaval praktilisi erialaaineid õpetavalt spetsialistilt ei nõuta erandjuhtudel kõrgharidust. Eelnõusse on aga lisatud säte, et kui isikul ei ole kõrgharidust, siis peab ta lisaks erialase töö kogemusele olema läbinud õpetamisoskuste koolituse. Edaspidi ei kasutata instruktori ametikoha nimetust akadeemilise töötaja ametinimetusena. Eelnõu § 12–14 – varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise nõuet on leevendatud, sest varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted ja nende praktiline kasutus kõrgkoolides on muutunud õppesse vastuvõtu ja õppekava täitmise loomulikuks osaks ega vaja detailset reguleerimist õigusakti tasandil. Kõigil kõrgkoolidel on välja töötatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted ja kord. Eelnõus on selgepiirilisemalt sätestatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise eesmärk. Selle kirjeldusse on lisatud, et inimese teadmisi ja oskusi tuleb väärtustada sõltumata nende omandamise ajast, viisist ja kohast. Õppeasutused peavad ka edaspidi kehtestama varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra. Eelnõust on välja jäetud õppeasutuse teavitamise, nõustamise, arvestamise jt protseduuridega seotud kohustused. Jätkuvalt eeldatakse aga, et õppeasutus: 1) teavitab üliõpilasi varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks kehtestatud tingimustest ja korrast (sh tähtajad ja üliõpilase kanda jäävad hindamisega seotud kulud) ning tulemuste vaidlustamise võimalustest; 2) tagab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotlejale vajaliku teabe ning juhendamis- ja nõustamisteenuse kättesaadavuse; 3) tagab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise protseduuri ühetaolisuse ning hindamise korraldajate kompetentsuse ja erapooletuse. Samuti jääb kehtima põhimõte, et varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega ei saa asendada lõpueksamit või lõputööd. Varasemate õpingute ja töökogemuse tõendamise ja hindamise põhimõtetest sätestatakse eelnõuga ainult kõige olulisem: üldjuhul peavad olema vastavad dokumendid. Kõrgkool võib esitada täiendavaid nõudeid, näiteks küsida valminud töid, töökogemuse kirjeldust, anda kandidaadile praktilisi ülesandeid või hinnata tema oskusi ja teadmisi muul asjakohasel viisil. Eelnõu § 15 – teadusmagistrikraadi all peetakse silmas magistrikraadi, mis on omandatud enne 1. juunit 2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppekava läbimisega. Eelnõu § 16 – kõrgharidusseaduse kohaselt antakse rakenduskõrgharidusõppe lõpetamisel edaspidi bakalaureusekraad. Üliõpilased, kes alustasid õpinguid enne vastava kõrgharidusseaduse sätte rakendumist, saavad õpingute lõpetamisel rakenduskõrghariduse diplomi. Bakalaureusekraad antakse rakenduskõrgharidusõppe lõpetamisel üliõpilasele, kes on alustanud õpinguid 2019/2020. Muudatus ei mõjuta neid üliõpilasi, kes on juba varem alustanud rakenduskõrghariduse omandamist. Kõrgkoolidel jääb piisavalt aega, et teha õppekavades vajalikud muudatused. Üliõpilastel saavad lõpetada õpingud nendel tingimusel, mille alusel nad õpinguid alustasid. Eelnõu § 17 – määrus jõustub 1. septembrist 2019. Määruse jõustumise kuupäev on seotud kõrgharidusseaduse jõustumisega samal kuupäeval. Eelnõu lisad 1, 2, ja 3. Lisa 1 Kõrgharidustaseme õpete õpiväljundid Võrreldes kehtiva kõrgharidusstandardiga ei ole kõrgharidustaseme õpete õpiväljundite kirjelduses sisulisi muudatusi. Lisa 2 Õppevaldkondade, -suundade ja õppekavarühmade loetelu Võrreldes kehtiva ülikooliseadusega on muutunud see, et õppevaldkonna, õppesuuna ja õppekavagrupi definitsioonid ei ole kõrgharidusseaduses sätestatud. Et aga õppe liigitus ei pruugi olla kasutajatele üheselt mõistetav, selgitatakse mõistete sisu ja liigituse aluseid eelnõu seletuskirjas. Õppe liigituse sisus muudatusi ei ole. Õppekavad koondatakse „teadmiste läheduse“ põhjal õppevaldkondadesse, õppekavarühmadesse ja õppesuundadesse; liigituse aluseks on rahvusvaheline ühtne hariduse liigituse standard (ISCED – F 2013). Selles eelnõus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: õppevaldkond on hariduse liigituse osa, mis hõlmab sisult lähedasi õppesuundi; õppesuund kuulub õppevaldkonda ja hõlmab teoreetilistelt alustelt lähedasi õppekavade rühmi; õppekavarühm on sisult lähedaste õppekavade kogum. Lisa 3 Õppekavarühmade ja õppekavagruppide vastavustabel ning õppekavagruppides antavate kraadide-nimetuste loetelu Kehtivas ülikooliseaduses sätestatud mõiste alusel hõlmab õppekavagrupp õppesuundi või õppekavade rühmi, mille alusel saab õppeasutus taotleda ja Vabariigi Valitsus anda õppeasutusele õiguse teostada kõrgharidustaseme õpet ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid. Enam ei nimetata õppekavagruppe, milles kõrgkoolil on õigus kord aastas õppekavasid avada ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada. Uued õigused annab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga ning need avalikustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel ja Eesti Hariduse Infosüsteemi avalikus vaates. Edaspidi kehtestatakse uued õppe andmise ja kvalifitseerimisõigused ministri käskkirjaga, mis võimaldab muudatuste korral paindlikumalt reageerida ja õigusakti muuta. Et alates 1. septembrist 2019 annab õppe andmise õigused valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga, on eelnõu lisast õppeasutuste nimed välja jäetud. 1. septembril 2019 jõustuva kõrgharidusseaduse § 47 lg 1 kohaselt antakse alates 2019/2020 rakenduskõrgharidusõppesse vastuvõetud üliõpilastele õppekava täies mahus läbimisel kõrgharidusseaduse § 19 nimetatud tingimustel ja korras bakalaureusekraad. Edaspidi antakse rakenduskõrgharidusõppe lõpetajale bakalaureusekraad, millel on ka märge, et läbitud on rakendusliku suunitlusega kõrgharidustaseme õpe. Selle muudatusega kaasnevad ka uued kvalifikatsiooninimetused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. Õpitulemuste kirjeldamisel põhineb eelnõu jätkuvalt Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitusel „Kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas” (COM(2006) 479)4. Samuti on õpiväljundite kirjeldamise aluseks Euroopa ühtse kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistiku (nn Dublini deskriptorid) taseme kirjeldused 5. Kvaliteedikindlustamise põhimõtted on kehtestatud Euroopa kõrgharidusruumis kokku lepitud kvaliteedikindlustuse standardite ja suuniste alusel6. Arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, ämmaemanda-, õe-, arhitekti- ja ehitusinseneriõppe raamnõuded on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta7. 4. Määruse mõjud Eelnõuga viiakse kõrgharidusstandard kooskõlla kõrgharidusseaduses sätestatud muudatustega. Et kõrgharidusseaduse rakendamisega alates 1. septembrist 2019 kõrgharidussüsteemis põhimõttelisi muudatusi kavandatud ei ole, siis ei avalda ka eelnõus sätestatu kõrgharidussüsteemile märkimisväärset mõju. Olulisemat mõju avaldab seaduse tasandil akadeemiliste töötajate liigituse muudatus, millega kaasneb ametinimetuste muutmine. Senised teadustöötajate ametikohad on koondatud üldmõiste „teadurid“ alla. Kaovad mõned seni kasutatud õppejõu ametikohad, nt dotsent ja assistent. Selle muudatusega vähendatakse ametikohtade arvu ning eristatakse selgemini töö sisu ja vastutust. Kõrgkoolidel ja teadusasutustel on õigus kehtestada oma akadeemiliste töötajate karjääriastmed. See loob nende akadeemilistele töötajatele motiveerivamad karjäärivõimalused (nooremteadurist või nooremlektorist kesktasemel töötajaks (teadur, lektor) kellelt eeldatakse teadustöö või õpetamiskogemust, edasi aga kõrgema taseme akadeemiliseks töötajaks (vanemlektor, professor, juhtivteadur). Eelkõige rakenduskõrghariduse sektorit mõjutab alates 2019/2020 alustavate lõpetajate kvalifikatsiooninimetuse muudatus. Edaspidi antakse rakenduskõrghariduse omandanutele bakalaureusekraad, millel on ka märge, et läbitud on rakendusliku suunitlusega kõrgharidustaseme õpe. Riigisiseselt on tööandjatele endiselt nähtav, et tegemist on rakenduskõrgharidusõppega. Välisriiki siirduv üliõpilane ei pea aga täiendavalt selgitama, et Eesti kõrgharidussüsteemis on tegemist bakalaureusekraadiga samaväärse kvalifikatsiooniga. Muudatuse tingis asjaolu, et üliõpilastel on välisriikidesse õppima asumisel olnud probleeme selgitamisega, et kvalifikatsioon, mida tõendab rakenduskõrgharidusõppe diplom, kuulub 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52006PC0479&from=EN 5 https://ec.europa.eu/ploteus/en/content/descriptors-page 6 Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised, 2015 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32005L0036 kõrgharidussüsteemi ning annab samaväärselt bakalaureusekraadiga juurdepääsu magistriõpingutele. Muudatus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel annab võimaluse veelgi laiemalt kasutada oma uutes õpingutes varem omandatud teadmisi ja oskusi. Õppeasutuste käed ei ole piltlikult enam seotud. Muudatus toetab innovaatilise õpikontseptsiooni põhimõtteid ning on kooskõlas elukestva õppe aluspõhimõtetega, et õppimine toimub igal pool ja igal ajal ning et seda tunnustakse ka formaalõppe osana. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Eelnõu jõustumisega otseseid riigieelarvelisi rahalisi kohustusi ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub alates 1. septembrist 2019. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks sihtasutusele Archimedes (akadeemilise tunnustamise agentuur, Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur), Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, sihtasutusele Eesti Teadusagentuur ja Eesti Teaduste Akadeemiale. Mailis Reps minister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0504 - Kõrgharidusstandard Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.06.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/794c6120-5b43-42b3-a62f-d715a00d2e1c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/794c6120-5b43-42b3-a62f-d715a00d2e1c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main