Kiri

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 Tallinn Teie 02.05.2019 nr 3-3/962-1 Meie: 30.05.2019 nr 1.2-1/6 1 SA Eesti Filmi Instituudi andmete esitamine Vastuseks Teie 2 . mai 2019 kirjale nr 3-3/962-1 esitame SA Eesti Filmi Instituudi 2018.a majandusaasta aruande, sihtasutuse tegevuseesmärgid ja finantsplaani. Lugupidamisega Edith Sepp Juhataja SA Eesti Filmi Instituut /-allkirjastatud digitaalselt-/ Lisa 1: 2018.a majandusaasta aruanne Lisa 2: Sihtasutuse tegevuseesmärgid Lisa 3: Finantsplaan KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2018  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 MAJANDUSAASTA ARUANNE Sihtasutuse nimi: Eesti Filmi Instituut Registrikood: 90000357 Aadress: Uus tn 3, 10111 Tallinn Telefon: +372 6 276 060 Elektronpost: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.filmi.ee Põhitegevusala: Eesti rahvusliku filmikultuuri säilitamine ja arendamine Majandusaasta algus: 01.01.2018 Majandusaasta lõpp: 31.12.2018 Juhatus: Edith Sepp-Dallas Audiitor: Sergei Tšistjakov/ Assertum Audit OÜ 1  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 SISUKORD Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 18 Konsolideeritud bilanss 18 Konsolideeritud tulemiaruanne 19 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 20 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 20 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused 21 Lisa 2 Raha ja pangakontod 23 Lisa 3 Nõuded 23 Lisa 4 Ettemaksed sihtfinantseerimise ja teenuste eest 23 Lisa 5 Varud 23 Lisa 6 Maksunõuded ja -kohustused 24 Lisa 7 Materiaalne põhivara 24 Lisa 8 Muud võlad 25 Lisa 9 Töötasude kohustus 25 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 25 Lisa 11 Toetused ja muud tulud 25 Lisa 12 Tulud ettevõtlusest tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes 26 Lisa 13 Kaubad, materjal ja teenused 27 Lisa 14 Tütarettevõte 27 Lisa 15 Tegevuskulud 28 Lisa 16 Tehingud seotud osapooltega 30 Lisa 17 Emaettevõtte aruanded 31 Lisa 18 Emaettevõtte müügitulu jaotus tegevusalade lõikes 35 2  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 TEGEVUSARUANNE 2018 Sissejuhatus Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut tegevused jagunesid 2018. aastal nagu varasematelgi aastatel kolme suuna vahel – tootmise ja turunduse toetamine ning pärandi haldamine. Tootmisosakonna vastutusalasse kuulunud välisprojektidele suunatud tagasimakse toetuskava Film Estonia sai eraldi programmijuhi, sest koormus ja huvi tagasimakse vastu suurenes hüppeliselt. Suurim toetusprogramm oli Riigikantselei toetatud Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli filmiprogramm (edaspidi EV100 filmiprogramm), mille raames valminud filmid esilinastusid veebruarist kuni detsembrini. Valdkonna suurim riiklik projekt oli teist korda toimunud Eesti filmi- ja teleauhindade gala (EFTA) ja välisprojekt Riigikantselei toel korraldatud Eesti filmi fookusüritused üle maailma. 2018. aastal linastus ametlikus kinolevis 28 uut Eesti filmi, millest 14 olid mängufilmid (2 ilma EFI tootmistoetuseta), 11 dokumentaalfilmid ja 3 lühifilmide kassetid. Linastunud mängufilmide hulgas oli ka 2 vähemuskaastootmises valminud filmi. 2018. aastal oli kodumaisel filmil 648 585 vaatajat, kassatulu oli 3,35 miljonit eurot ning Eesti filmi turuosa 17,85%. Mängufilmidest oli aasta edukaim film „Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused“, mis kogus 146 501 vaatajat. Teisel kohal oli „Eia jõulud Tondikakul“ 125 087 vaatajaga ning kolmandal kohal „Seltsimees laps“ 116 744 vaatajaga (mõlemad EV100 filmid). Erarahastusega valminud „Pilvede all. Neljas õde“ kogus 66 567 vaatajat ja EV100 filmiprogrammi raames valminud „Võta või jäta“ 58 216 vaatajat. Dokumentaalfilm „Tuulte tahutud maa“ – samuti EV100 film – kogus 41 488 vaatajat, mis on kõigi aegade suurim vaatajanumber Eesti dokumentaalfilmi puhul. 2018. aastal käis kinodes 3,63 miljonit inimest. Kinokülastusi ühe inimese kohta oli 2,75. Kassatulu oli 20,63 miljonit eurot ning keskmine kinopileti hind oli 5,63 eurot, mis on 2017. aasta näitajast pisut kõrgem. EV100 filmide turunduskampaaniat alustati Berliini filmifestivalil ja -turul. Cannes’i filmifestivalil korraldati sajale külalisele pidulik õhtusöök Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli tähistamiseks. Üritusel osalesid Eesti ja Soome kultuuriminister ning rahvusvahelise filmitööstuse võtmeisikud. Karlovy Vary filmifestivali fookuses olid Balti dokumentaalfilmid ning toimus Eesti, Läti ja Leedu kaastootmisel valminud dokumentaalfilmi „Ajasillad“ maailmaesilinastus. Teist korda toimusid Balti filmipäevad, mis leidsid korraga aset Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Mängufilm „Seltsimees laps“ esilinastus Busani filmifestivalil ja film võitis publikupreemia. Varssavi rahvusvahelisel filmifestivalil toimus mängufilmi „Võta või jäta“ rahvusvaheline esilinastus. Stuttgardi ja Annecy festivali programmis oli hulgaliselt Eesti animafilme, aga suurim tähelepanu saadi Hiroshimas, kus „Kapten Morten lollide laeval“ oli festivali avafilm ja kokku esitleti festivalil 300 Eesti animafilmi. 22. jaanuaril 2018. aastal allkirjastasid kolme Balti riigi filmifondid koostöökokkuleppe fookusprogrammide läbiviimiseks 14 filmifestivalil 2018. aastal. Selle tulemusena suurenes Eesti filmi nähtavus maailmas märgatavalt. Edukalt jätkusid Eesti filmi pressipäevad, kus tutvustati nii valmivaid kui ka tootmises olevaid filme Eesti ajakirjandusele, välisesindustele, levitajatele ja kinodele. Üritusteks valmisid tutvustavad materjalid paberkandjal ja näidati filmide treilereid. 2018. aasta alguses anti välja Eesti filme tutvustav kataloog „Estonian Films 2017–2018“ ning koostöös Läti ja Leedu filmikeskustega Balti riikide filmilevi ja tootmise statistikat koondav buklett „Facts and Figures 2018“. Lisaks ilmus kolm numbrit ajakirja Estonian Film, uuendati Eesti filmitööstust tutvustavat väljaannet „Production Guide“ ning anti välja Eesti animatööstust tutvustav kataloog „Estonian Animation“. 1. Tootmisosakond 3  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Mängufilmide stsenaariumi, arenduse ja tootmise toetamine Mängufilmide stsenaariumitoetuste kahte vooru esitati kokku 30 taotlust. Toetused eraldati 5 projektile: „Kupee nr 6“ (stsenaristid Andris Feldmanis ja Livia Ulman), „Sinine Masnavi“ (stsenarist Sulev Keedus), „Ilmi“ (stsenaristid Tõnu Virve ja Eve Annuk), „Frank“ (stsenaristid Laura Raud ja Tõnis Pill) ja „Beatrice“ (stsenarist Siret Campbell). Arendustoetuste kahte vooru esitati kokku 11 taotlust. Toetused eraldati 5 projektile: „Kändy“ (rež Veiko Õunpuu, prod Katrin Kissa, tootja Homeless Bob Production), „Tähtsad ninad“ (lastefilm, rež Ingomar Vihmar, prod Diana Mikita, tootja Nafta Films), „Nähtamatu võitlus“ (rež Rainer Sarnet, prod Katrin Kissa, tootja Homeless Bob Production), „Asendusõpetaja“ (rež Andres Maimik ja Rain Tolk, prod Priit Aus, tootja Kuukulgur Film) ja „Tume paradiis“ (rež Triin Ruumet, prod Elina Litvinova, tootja Three Brothers). Aasta esimesse tootmistoetuste vooru esitati 9 taotlust. Tootmistoetused eraldati 4 filmile: „Erik Kivisüda“ (lastefilm, rež Ilmar Raag, prod Riina Sildos, tootja Amrion, Eesti-Soome-Leedu-Läti-Ukraina koostöö), „Surnud naine“ (rež Kadri Kõusaar, prod Aet Laigu, tootja Meteoriit), „Nägemist NSVL“ (rež Lauri Randla, prod Peeter Urbla, tootja Exitfilm, Eesti-Soome koostöö) ja „Klassikokkutulek 3: Ristiisa“ (rež Rene Vilbre, prod Kristian Taska, tootja Taska Film). Tootmise kolmanda etapi toetus anti mängufilmile „Viimased“ (rež Veiko Õunpuu, prod Katrin Kissa, tootja Homeless Bob Production, Eesti-Soome-Hollandi koostöö). Seoses eelarvevahendite lõppemisega otsustati 2018. aasta mängufilmide tootmistoetuste teine voor ära jätta. Koostöös Kultuurkapitaliga läbiviidud madalaeelarveliste mängufilmide toetusvooru esitati 8 taotlust. Toetused anti 2 filmile: „Täiskasvanud“ (rež Priit Pääsuke, prod Marianne Ostrat, tootja Alexandra Film) ja „Ükssarvik“ (rež Rain Rannu, prod Tõnu Hiielaid, tootja Tallifornia). Lühimängufilmide tootmistoetuste vooru esitati 12 taotlust. Toetused anti 4 projektile: „Laika“ (rež Leeni Linna, tootja Revolver Film), „Karl ja Carla“ (rež Andres Keil, tootja Pimik), „Virago“ (rež Kerli Kirch, tootja Nafta Films) ja „Uued algused“ (rež Tanno Mee, tootja Alexandra Film). 2018. aastal toimus EFI esimene TV-minisarja arendustoetuste voor, kuhu esitati 10 taotlust. Toetused anti 2 projektile: „Sügavik“ (12-osaline krimisari, tootja Allfilm, kaastootjad Saksamaalt ja Rootsist, stsenaristid Lauri Lippmaa, Alexia Fernandes Frasqueti, Paul Cahill) ning „Supilinna salaselts ja kurgimaffia“ (8-osaline sari lastele, tootja Nafta Films, kaastootja Soomest, stsenaristid Andris Feldmanis, Livia Ulman, Helen Takkin, Oskar Lehemaa). Dokumentaalfilmide arenduse ja tootmise toetamine Dokumentaalfilmide arendustoetuste kahte vooru esitati kokku 21 taotlust. Toetused eraldati kaheksale projektile: „Armastuse asjatundjad“ (rež Eva Kübar, tootja Kuukulgur Film), „Aasta täis draamat“ (rež Marta Pulk, tootja Ettevaatlik Sten), „Vanglamängude aeg“ (rež Vahur Laiapea ja Jaan Toomik, tootja Ikoon), „Mephistopheles“ (rež Manfred Vainokivi, tootja Filmivabrik), „Loojang“ (rež Raimo Jõerand, tootja Allfilm), „Yoyogi haiku“ (rež Max Golomidov, tootja Allfilm), „Teatri hull“ (rež Maria Avdjuško ja Merle Karusoo, tootja Ugri Film) ja „Ülo“ (rež Lilija Vjugina, tootja Hypno). Tootmistoetuste kahte vooru esitati kokku 22 taotlust. Toetused anti 9 projektile: „Naised rindejoonel“ (rež Ivar Heinmaa, tootja Einmann Video), „U.Q.“ (rež Ivar Murd, tootja Film Tower), „Rändajad“ (rež Eva Sepping, tootja Alasti Kino), „Ankeet“ (rež Aljona Suržikova, tootja Diafilm), „Läinud on jäänud“ (rež Varun Trikha, tootja Revolver Film), „Surematu“ (rež Ksenja Ohapkina, tootja Vesilind), „Ühendatud ruumid“ (rež Maria Aua, tootja Vesilind), „Aasta täis draamat“ (rež Marta Pulk, tootja Ettevaatlik Sten) ja „Kunst ja külm sõda. Esteetiline vastupanu“ (rež Sandra Jõgeva, tootja Maagiline Masin). 4  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Tootmise teise etapi toetused eraldati neljale filmile: „Viimane reliikvia“ (rež Marianna Kaat, tootja Baltic Film Production), „Üht kaotust igavesti kandsin“ (rež Carlos Lesmes, tootja Alasti Kino), „Fred Jüssi mõttemaastikud“ (rež Jaan Tootsen, tootja Taska Film) ja „Skype“ (rež Kiur Aarma, tootja Film Tower). Koostöös Kultuurkapitali ja ERRiga toimuva „Eesti lugude“ sarja raames anti tootmistoetused 11 dokumentaalfilmile ja portreefilmide sarja raames 6 dokumentaalfilmile. Animafilmide arenduse ja tootmise toetamine Animafilmide arendustoetuste kahte vooru esitati kokku 4 taotlust ning kõik 4 taotlust rahuldati. Toetati Nukufilmi lühifilme „Made in Heaven“ (rež Mati Kütt) ja „Tiivad“ (rež Riho Unt), Eesti Joonisfilmi lühifilmi „Luna Rossa“ (rež Priit Pärn, Olga Pärn) ning Silmviburlase lühifilmi „Tšernobõl“ (rež Ülo Pikkov). Tootmistoetuste kolme vooru esitati kokku 11 taotlust. Toetused eraldati 4 filmile: BOP Animationi täispikale nukufilmile „Vanamehe hull lehm“ (rež Mikk Mägi, Peeter Ritso, Oskar Lehemaa), Eesti Joonisfilmi lühifilmile „Kosmonaut“ (rež Kaspar Jancis), Chintis Lundgreni Animastuudio lühifilmile „Toomas teispool metsikute huntide orgu“ ja Nukufilmi lühifilmile „Tiivad“ (rež Riho Unt). Tootmise teise etapi toetused anti Eesti-Taani koostöös valmivale täispikale filmile „Sipsik“ (rež Meelis Arulepp ja Karsten Kiilerich, tootja A Film Eesti) ning 2 lühifilmile – „Hea laps, kes ei teinud pahandusi“ (rež Rao Heidmets ja Pauliine Heidmets, tootja Nukufilm) ja „Orpheus“ (rež Priit Tender, tootja Eesti Joonisfilm). Vähemuskaastootmise toetamine Vähemuskaastootmise kahte vooru esitati kokku 12 mängufilmi, 6 dokumentaalfilmi ja 2 animafilmi taotlust. Toetused eraldati 5 mängufilmile ja 1 dokumentaalfilmile. Mängufilmidest said toetuse „Gateway 6“ (rež Tanel Toom, tootja Allfilm, Saksa-UK-Eesti koostöö), „Alljumalad“ (rež Chino Moya, tootja Homeless Bob Production, UK-Belgia-Rootsi-Serbia-Eesti koostöö), „Maria lapsed“ (rež Zaida Bergroth, tootja Stellar Film, Soome-Eesti koostöö), „Vesiliiv“ (rež Margot Schaap, tootja Homeless Bob Production, Hollandi-Eesti-Kreeka koostöö) ning „Jeesus näitab teed kiirteele“ (rež Miguel Llanso, tootja Alasti Kino, Hispaania-Eesti koostöö). Dokumentaalfilmidest sai toetuse „Teel taevasse“ (rež Carl Olssen, tootja Allfilm, Rootsi-Taani-Eesti koostöö). EV100 audiovisuaalteoste tootmise toetamine Tootmise teise etapi toetus anti mängufilmile „Eia jõulud Tondikakul“ ning tootmise kolmanda etapi toetused mängufilmile „Tõde ja õigus“ ja draamasarjale „Pank“. EV100 filmiprogrammi raames valmisid ja linastusid edukalt mängufilmid „Seltsimees laps“, „Võta või jäta“ ja „Eia jõulud Tondikakul“, dokumentaalfilm „Tuulte tahutud maa“, dokumentaalfilmide kogumik „Juured“ ning 10-osaline draamasari „Pank“. Programmi kaks viimast projekti – täispikk animafilm „Lotte ja kadunud lohed“ ning mängufilm „Tõde ja õigus“ olid 2018. aastal järeltootmises. Filmid jõuavad vaatajate ette 2019. aastal. UUE MEEDIA projektide arenduse toetamine Uue meedia arendusvooru esitati 4 taotlust. Toetus anti virtuaalreaalsele lühimängufilmile „Sünesteesia VR“ (tootja Maru VR Production). Film Estonia Tagasimaksefondi Film Estonia tõhusamaks toimimiseks kujundati ja sisustati uus veebileht filmestonia.ee, selgitati fondi toetusmehhanisme animafilmide kontekstis EFI poolt koostatud animakataloogis ning tutvustati fondi Cannes’i filmituru ajal ajakirjas Hollywood Reporter. 5  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Fondi esitlused ja promotsiooniüritused toimusid Leedu festivalil Pavasaris, produtsentide koolitusprogrammi ACE Tallinna kogunemisel, GoEast festivali Balti fookusel, Stuttgardi animafestivalil, Brno TV-sarjade turul, Cannes’i filmiturul, Krakówi festivalil (dokumentaal- ja animafilmid) ning Annecy animafestivali turul. Film Estonia toetuskava raames tehti 2018. aastal järgmised toetavad otsused: 1) mängufilm „Helene“ – peatootja Finland Cinematic (Soome), Eesti partner Stellar Film. Välisinvesteering Eestisse 1 263 539 eurot, Film Estonia toetus 379 062 eurot (30% abikõlblikest kuludest); 2) mängufilm „Gateway 6“ – peatootja Kick Film (Saksamaa), Eesti partner Allfilm. Välisinvesteering Eestisse 1 027 373 eurot, Film Estonia toetus 308 212 eurot (30% abikõlblikest kuludest); 3) telesari „Hamilton“ – peatootja Dramacorp Pampas Studios (Rootsi), Eesti partner Allfilm. Välisinvesteering Eestisse 2 138 245 eurot, Film Estonia toetus 641 474 eurot (30% abikõlblikest kuludest); 4) mängufilm „Tulilind“ – peatootja Firebird Production (Inglismaa), Eesti partner Factory. Välisinvesteering Eestisse 1 518 540 eurot, Film Estonia toetus 455 562 eurot (30% abikõlblikest kuludest); 5) mängufilm „Maria lapsed“ – peatootja Komeetta OY (Soome), Eesti partner Stellar Film. Välisinvesteering Eestisse 733 316 eurot, Film Estonia toetus 219 995 eurot (30% abikõlblikest kuludest); 6) telesari „All the Sins“ – peatootja MRP Matila Röhr Productions (Soome), Eesti partner Taska Film. Välisinvesteering Eestisse 86 042 eurot, Film Estonia toetus 25 813 eurot (30% abikõlblikest kuludest). Toetuskava raames kinnitati lõpparuanded ja tehti väljamaksed järgmistele projektidele: 1) mängufilm „Maria lapsed“ – peatootja Komeetta (Soome), Eesti partner Stellar Film. Välisinvesteering Eestisse 733 316 eurot, Film Estonia toetus 219 995 eurot (30% abikõlblikest kuludest); 2) 6-osaline draamasari „Kõik patud“ – peatootja MRP Matila Röhr Productions (Soome), Eesti partner Taska Film. Välisinvesteering Eestisse 92 502 eurot, Film Estonia tagasimakse 27 750 eurot (30% abikõlblikest kuludest). Samuti kinnitati vahearuanded ja tehti väljamaksed järgmistele projektidele: 1) mängufilm „Tulilind“ – peatootja Firebird Production (Inglismaa), Eesti partner Factory. Välisinvesteering Eestisse 1 491 252 eurot, Film Estonia tagasimakse 447 375 eurot (30% abikõlblikest kuludest); 2) animasari „Bibi Blocksberg“ – peatootja A. Film Production A/S, Eesti partner A Film Eesti. Välisinvesteering Eestisse 155 528 eurot, Film Estonia tagasimakse 46 661 eurot. 3) animafilm „Ruuduline Ninja“ – peatootja A. Film Production A/S, Eesti partner A Film Eesti. Välisinvesteering Eestisse 105 000 eurot, Film Estonia tagasimakse 30 555 eurot. 2. Turundusosakond Osalemine turgudel 2018. aastal oli EFI esindatud oma stendiga Berliini, Cannes’i, Clermont-Ferrandi ja Annecy filmiturul. Clermont-Ferrandi turul osaleti oma stendiga esmakordselt. Stend sai teoks koostöös Creative Gate’i ja lühifilmikeskusega. Toimus turulinastus Eesti värskeimatele lühifilmidele, aktiivsed kohtumised filmistendil ning Eesti-Leedu ühisvastuvõtt. Berliini filmiturul algas EV100 filmiprogrammi turunduskampaania nii rahvusvahelise filmitööstuse väljaannetes kui ka turupindadel. Toimus Eesti-Läti-Leedu ühisvastuvõtt rahvusvahelise filmitööstuse esindajatele. Cannes’i filmiturul oli Eesti esindatud oma paviljoniga. Toimus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva õhtusöök rahvusvahelise filmitööstuse tipptegijatele. Seoses EV100 programmiga on turundustegevus jõulisem kui varem – lisaks filmitööstuse väljaannetele kasutati reklaampindu ka filmituru sisealadel. Toimusid filmide „Seltsimees 6  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 laps“, „Portugal“, „Kapten Morten lollide laeval“ ja „Tuliliilia“ turulinastused. Eesti lühifilmid olid esindatud lühifilmidele mõeldud platvormil. Toimus Eesti ja Suurbritannia produtsentide kohtumine UK paviljonis ja Eesti esitlus Producers’ Networki võrgustikus. EFP programmis Producers on the Move valiti osalema Esko Rips (Nafta Films). Cannes’i filmifestivalil ja -turul osales ka kultuuriminister Indrek Saar. Annecy filmiturul MIFA oli EFI esindatud stendiga, mis esindas ühiselt tervet Eesti animavaldkonda. Toimus vastuvõtt rahvusvahelise filmitööstuse esindajatele. Fookusprogrammid ja eriüritused festivalidel Seoses EV100 tähistamisega korraldati 2018. aastal rohkem eri- ja fookusprogramme rahvusvahelistel filmifestivalidel nii Eesti kui ka Baltimaade filmikunsti tutvustamiseks. Riigikantselei EV100 välisprogrammi toel toimusid fookusprogrammid ja eriüritused Berliini, Monstra, Stuttgardi, Annecy, Krakówi, Karlovy Vary, Reykjaviki filmifestivalidel, Balti filmipäevad Tallinnas, Riias ja Vilniuses ning Eesti filmipäevad Madridis. Monstra ja Stuttgardi festivalil oli fookuses Eesti animafilm. Krakówi filmifestivalil oli Eesti fookusprogrammis nii anima- kui ka dokumentaalfilme ning toimusid ka Eesti filmitööstust tutvustavad eriüritused. Karlovy Varys olid fookuses Baltimaade poeetilised dokumentaalfilmid. Toimus ka vastuvõtt rahvusvahelise filmitööstuse esindajatele. Reykjaviki filmifestivali Baltimaade fookusprogrammis oli Eesti esindatud nii mängu- kui ka dokumentaalfilmidega. Toimus Eesti, Läti, Leedu ühine vastuvõtt rahvusvahelisele filmitööstusele ja produtsentidele suunatud eriüritused. Suurim tähelepanu saadi Eesti animafilmidele Hiroshimas, Jaapanis, kus programmis oli 300 Eesti animafilmi ja festivali avas „Kapten Morten lollide laeval“. Hiroshimas osales ka suur Eesti animategijate delegatsioon. Kultuuriministeeriumi programmi „Eesti kultuur maailmas“ toel toimusid fookusprogrammid ja eriüritused Locarnos, San Sebastianis, Helsingis, Lübeckis ja Thbilisis ning esimene Balti filmifestival New Yorgis. Locarno filmifestivali filmitööstusele suunatud programmi „Match Me“ valiti osalema Kristjan Pütsep (Alasti Kino) ja Evelin Penttilä (Stellar). San Sebastiani filmifestivali filmitööstuse programmi Balti fookusprogrammis osalesid Margus Õunapuu (Film Tower), Marianne Ostrat (Alexandra Film), Maie Rosmann-Lill (Kinosaurus), Andreas Kask (Nafta) ja Kristjan Pütsep (Alasti Kino). Novembris toimus New Yorgis esimene Balti filmifestival, mille programmi valiti mängufilm „Sangarid“, dokumentaalfilm „Rodeo“ ning nii uuematest kui ka vanematest filmidest koosnev lühifilmide programm. Lübecki Põhjamaade filmipäevadel oli fookuses Baltimaade filmikunst ning festivali avafilmiks valiti „Seltsimees laps“. Toimus ka mitu eriüritust. Thbilisi filmifestivalil oli fookuses Eesti, linastus 5 mängufilmi, peeti Baltimaade filmitööstust tutvustav ettekanne ning toimus paneelarutelu võrdõiguslikkusest. Kohal olid filmitegijad, toimus Balti vastuvõtt. Lisaks toimusid väiksemad fookusprogrammid Riias, Vilniuses, Nidas (Leedu), Carli filmifestivalil (Rootsi), Maltal, Berliinis, Moskvas ja Peterburis. Osalemine festivalidel ja auhinnad 2018. aastal valiti Eesti filmid mitme nimeka festivali programmi ja võideti ka mitmeid auhindu. EV100 programmi avafilmi „Seltsimees laps“ rahvusvaheline esilinastus toimus Busani filmifestivalil, kus film võitis publikupreemia. „Seltsimees laps“ valiti ka Lübecki Põhjamaade filmipäevade avafilmiks ning võitis parima debüütfilmi auhinna. Lisaks osales film Waterloo ajalooliste filmide festivalil (festivali peapreemia, filmikriitikute auhind, parim peaosatäitja), Minski rahvusvahelisel filmifestivalil (parim operaatoritöö) ning UK filmifestivalil (parim mängufilm). 7  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 EV100 programmi kuuluva filmi „Võta või jäta“ rahvusvaheline esilinastus toimus Varssavi filmifestivalil. Mängufilm „Võta või jäta“ võitis auhinna ka Cottbusi rahvusvahelisel filmifestivalil (parim näitlejatöö), Arras rahvusvahelisel filmifestivalil (žürii eripreemia ja filmikriitikute auhind). Mängufilmi „Mehetapja / Süütu / Vari“ rahvusvaheline esilinastus toimus Shanghai rahvusvahelisel filmifestivalil. Varem esilinastunud filmidest saatis suurim edu mängufilmi „November“, mis võitis GoEast filmifestivali peapreemia ja Golden Arc’i peapreemia parima filmi eest Venemaal. Eesti vähemusosalusena valminud filmidest valiti „Mees, kes üllatas kõiki“ Veneetsia filmifestivali Orizzonti programmi, kus võitis parima naisnäitleja auhinna. Eesti kaastootmisel valminud mängufilm „Ohtlik ema“ linastus Berliini Critics Weeki programmis. Mängufilmi „Mihkel“ esilinastus toimus Busanis ja film valiti ka Varssavi filmifestivali programmi. Karlovy Vary filmifestivalil toimus Läti-Leedu-Eesti kaastootmisel valminud dokfilmi „Ajasillad“ maailmaesilinastus. Dokumentaalfilmi „Rodeo“ rahvusvaheline esilinastus toimus HotDocsi festivalil Torontos, film valiti ka Eesti fookusprogrammi avafilmiks Krakówi filmifestivalil. IDFA dokumentaalfilmide festivalil Amsterdamis esilinastus dokumentaalfilm „Kui suur on galaktika“. Palju festivalikutseid sai ka dokumentaalfilm „Nõukogude hipid“. Täispika animafilmi „Kapten Morten lollide laeval“ rahvusvaheline esilinastus toimus Zagrebis. Film osales ka Annecy, Ottawa, Galway, Zürichi, Genti, Schlingeli, Cinekidi, ja Gijoni filmifestivalil. Annecy filmifestivali lühianima võistlusprogrammis osales Riho Undi „Maria ja 7 pöialpoissi“ ning tudengifilmide võistlusprogrammis linastus 2 Eesti Kunstiakadeemia lühifilmi – „Lauamäng“ (rež Nicolas Petelski Meson) ning „Muteum“ (rež Äggie Pak Yee Lee). Jätkus ka animafilmi „Manivald“ edukas osalemine festivalidel. Aasta jooksul olid Eesti filmid maailma festivalidel valitud nii festivalide võistlusprogrammidesse kui ka eri- ja fookusprogrammidesse. Uute filmidena jõudsid rahvusvahelisse kinolevisse mängufilm „November“ USAs ja animafilm „Kapten Morten lollide laeval“ Prantsusmaal. Operaator Mart Taniel võitis mängufilmi „November“ eest Ameerika filmioperaatorite ühingu auhinna – ASC Spotlight Award. Võõrkeelse filmi Oscarile esitati mängufilm „Võta või jäta“. Eriüritused 12.–15. aprillil toimus Tallinnas ACE produtsentide aastakoosolek ja töötuba, mis oli avatud ka Eesti, Läti ja Leedu produtsentidele. ACE aastakogunemisel osales 77 võrgustiku liiget, 15 Balti riikide produtsenti ja filmiinstitutsioonide esindajat. ACE aastakogunemine korraldati EFI, EASi, Creative Gate’i, Eesti, Läti, Leedu Loova Euroopa kontaktpunktide, Tallinna Ettevõtlusameti ja Kultuurkapitali toetusel koostöös Eesti filmitööstuse klastriga. Turundusosakonna toetused Filmilevi toetused Aasta jooksul toimus neli Eesti filmide levitoetuste vooru, kuhu esitati kokku 25 taotlust. Mängufilmidest said levitoetuse „Seltsimees laps“, „Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused“, „Portugal“, „Tuliliilia“, „Mihkel“, „Eia 8  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 jõulud Tondikakul“, „Võta või jäta“, „Põrgu Jaan“, „Lotte ja kadunud lohed“, „Skandinaavia vaikus“, „Johannes Pääsukese tõeline elu“ ja „Klassikokkutulek 3: Ristiisad“. Dokumentaalfilmidest eraldati levitoetus filmidele „Rodeo“, „Ahto. Unistuste jaht“, „Juured“, „Elagu skandaalid ja kollased sandaalid“, „Viimane vürst“, „Tuulte tahutud maa“, „Mäed, mida polnud“. Toetus eraldati ka täispika animafilmi „Kapten Morten lollide laeval“ leviks ning lühifilmikassettidele „Värske veri: Oma ja võõras“ ja „Talvelugu“. Kokku eraldati Eesti filmide leviks toetusi summas 171 820 eurot. Vaegnägijate ja -kuuljate kirjeldustõlke ja subtiitrite tegemiseks eraldati toetused mängufilmidele „Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused“, „Seltsimees laps“, „Tuliliilia“, „Portugal“, „Võta või jäta“, „Põrgu Jaan“, „Klassikokkutulek 3: Ristiisad“, „Eia jõulud Tondikakul“ ja täispikale animafilmile „Kapten Morten lollide laeval“. Vaegnägijate- ja kuuljate kirjeldustõlke toetusi eraldati summas 12 500 eurot. Euroopa väärtfilmilevi Euroopa väärtfilmilevi vooru esitati 4 taotlust ja toetust eraldati kõikidele taotlejatele: Estinfilm, BestFilm.eu, Must Käsi 2, A-One Films Estonia. Kokku summas 36 000 eurot. Koolitused ja eriüritused Mitme festivali ja ürituse korraldamine, samuti koolitustel ja konverentsidel osalemine ning erialase diplomiõppe toetamine on jätkunud vastavalt esitatud taotlustele. 2018. aastal toetati järgmisi kohalikke filmifestivale: HÕFF, Maailmafilm, Matsalu loodusfilmide festival, DocPoint, FUFF, Kumu dokumentaal, Tõrva Dokfest, filmilindifestival, „Kino maale“ festival, komöödiafilmide festival Wilcom, eriti lühikeste filmide festival ELFF, Öseli filmifestival, kaevanduskino „Rahvaste sõprus“. Eraldati toetus kaastootmisturule Baltic Event ja toetusi filmitegijatele koolitusteks välismaal ning turgudel, festivalidel ja foorumitel osalemiseks. Samuti toetati Eesti filmitööstuse klastri sügisseminari korraldamist ja eraldati toetus „Võta või jäta“ Oscari- kampaania läbiviimiseks. Kokku eraldati ürituste, täiendkoolituste ja -hariduse toetusi summas 128 900 eurot. Statistika Filmistatistika küsimuste vastused saadeti rahvusvahelistele vaatluskeskustele Screen Digest, Media Salles ja European Audiovisual Observatory, kaastootmisfondile Eurimages ning ka Eesti Statistikaametile. 3. Filmipärand Filmipärandi digiteerimine I–III kvartalis jätkusid 2017. aastal alustatud hanke tööd. I kvartalis valmisid 3 mängufilmi, II kvartalis 1 mängufilm ning III kvartalis viimaste dokumentaalfilmide digitaalselt puhastatud failid, mille kasutuskoopia anti üle nii Rahvusarhiivi filmiarhiivi kui ka Eesti Filmi Instituuti. IV kvartalis anti üle hanke raames tehtud tööd ning alustati uue hanke ettevalmistamisega, mis kuulutatakse välja 2019. aasta I kvartalis. Filmipärandi kättesaadavaks tegemine Tallinnfilmi filmid linastusid kinodes, näitustel, telekanalites ning lastele ja noortele suunatud üritustel. Filmimaterjali ja fotosid litsentsiti kasutamiseks uutes filmiteostes, raamatutes, ajalehtedes ja ajakirjades. Filmid on vaatamiseks üleval veebi- ja VOD-keskkondades. Veebruari alguses toimunud animafestivalil Brüsselis näidati Eesti animafilme „Sõlm“, „Park“, „Kilplased“, „Nael“, „Harjutusi iseseisvaks eluks“, „Elutuba“ ja „HotelE“. Märtsis linastus New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis „Väike motoroller“ ning samas linnas leidis aset ka filmifestival What The Fest, kus näidati filmi „Madude oru needus“. 20.–31. märtsil toimunud Monstra 9  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 filmifestivalil Lissabonis oli Eesti fookuses suurel hulgal Tallinnfilmi animatsiooni. Festivalil näidati nii Priit Pärna, Elbert Tuganovi, Riho Undi, Heino Parsi, Rein Raamatu kui ka Avo Paistiku animafilme. II kvartalis toimunud GoEasti festivalil Wiesbadenis linastusid „Hullumeelsus“, „Nipernaadi“ ja 35 mm lindilt „Ideaalmaastik“. Tallinnfilmi animatsioon oli esindatud Stuttgardi festivalil filmidega „Aeg maha“, „Kolmnurk“ ja „Eine murul“. Stockholmi Cinemateketis linastusid 35 mm lindilt „Hullumeelsus“ ja „Hukkunud Alpinisti hotell“. Augusti lõpus toimunud Hiroshima animafilmide festivalil linastus 76 Tallinnfilmi animafilmi rohkem kui 20 režissööri loomingust. Michigani ülikoolis USAs linastus „Hukkunud Alpinisti hotell“. Septembri lõpus toimunud Helsingi rahvusvahelisel filmifestivalil linastusid „Viimne reliikvia“ ja „Hukkunud Alpinisti hotell“. Salme Kultuurikeskuses näidati filme „Kevade“, „Keskea rõõmud“, „Suvi“, „Keskpäevane praam“, „Sügis“, „Vallatud kurvid“ ja „Nipernaadi“. Novembri alguses näidati Leedsi rahvusvahelisel filmifestivalil „Hukkunud Alpinisti hotelli“. DOKLeipzigil linastus animafilm „Park“ ja Londoni rahvusvahelisel animafilmide festivalil „Harjutusi iseseisvaks eluks“. 1. ja 3. novembril näidati festivali Nordic Film Days Lübeck raames Tallinnfilmi filme „Tulivesi“ ja „Keskpäevane praam“. Jätkus Tallinnfilmi filmide näitamine Tallinna Ülikooli Supernova kino programmis ning samuti Kinoliidu filmiteisipäevade programmis. Ingliskeelsed subtiitrid tehti filmidele „Park“, „Kevadine kärbes“, „Plekkmäe Liidi“, „Ott Kosmoses“, „Talupojad“, „Eldoraado“, „Pulmapilt“, „Madude oru needus“ ning „Ainult hulludele ehk halastajaõde“. Vene- ja ingliskeelsed subtiitrid valmisid filmidele „Põrgupõhja uus vanapagan“, „Reekviem“, „Äratus“, „Surma hinda küsi surnutelt“, „Lasnamäe“, „Allika poole mineja“ ja „Värvilised unenäod“. Dokumentaalfilmile „Šurale“ valmisid eestikeelsed ja ingliskeelsed subtiitrid. Filmile „Valgus Koordis“ valmisid soomekeelsed subtiitrid. Animafilmile „Põrgu“ tehti venekeelsed subtiitrid. Vaegkuuljatele ja vaegnägijatele valmisid 2018. aastal subtiitrid ning kirjeldustõlke said filmid „Viimne reliikvia“ ja „Suvi“. Tõlketöid alustati filmile „Hukkunud Alpinisti hotell“. Filmid on hoiul Rahvusarhiivi filmiarhiivis, kuhu järk-järgult anti säilitamiseks uusi digiteeritud filmide masterfaile. Filmiharidus 2018. aastal toimusid ettevalmistused BFMi ja partneritega Taanist, Soomest, Leedust ja Lätist 2019. aasta jaanuaris üldhariduskoolide õpetajatele suunatud konverentsi „Media Literacy, Reuse and Heritage in Education“ korraldamiseks. Konverents toimub 10.–11.01.2019 Tallinna Ülikoolis ja Eesti Filmimuuseumis. Konverentsi eesmärk on õpetajatele tutvustada võimalusi ja parimaid tavasid audiovisuaalse meedia ja filmipärandi kasutamiseks õppetöös. Filmihariduse projektijuht on kohtunud, ideid vahetanud ja tulevasi tegevusplaane ning potentsiaalseid koostööprojekte arutanud ning praeguste tavadega tutvunud kodumaiste kõrgkoolide, kinode ja filmiharitust edendavate asutuste juures (Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi filmisemiootikud, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi audiovisuaalse kommunikatsiooni uurijad ja BFM; kinod Artis, Sõprus, Tartu Elektriteater; Kinobuss, Eesti Filmimuuseum, Rahvusarhiivi filmiarhiiv, Kinoliit, Eesti Filmi Andmebaas, PÖFF/Just Film). Külastatud on potentsiaalseid rahvusvahelisi partnereid/mõttekaaslasi/eeskujusid Lätis, Leedus, Berliini filmifestivalil ja Pariisis FIAFi (rahvusvaheline filmiarhiivide assotsiatsioon) talvekoolis. Sõlmitud on kontakte Soome, Rootsi, Taani, Norra, Sloveenia, Poola, Belgia, Kreeka, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hollandi, Itaalia, Läti ja Leedu filmipärandi ja filmihariduse valdkonna professionaalidega. Osaletud on võrgustiku Europa Cinemas poolt korraldatud publiku kaasamise koolitusel Bolognas maailma suurima arhiivifilmide festivali Il Cinema Ritrovato raames. On toimunud kaks filmihariduslikku töötuba seoses Eesti filmi arengukava väljatöötamisega 2030. aastaks ning üks kohtumine filmi- ja meediahariduse olulisuse kaardistamiseks Kultuuriministeeriumis. Koostöös BFMi ja 10  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Eesti Filmimuuseumiga 10.–11. jaanuaril 2019 korraldatava filmi- ja meediahariduse konverentsi korraldustööd jätkuvad ning sellega seoses on omandatud teadmisi ja loodud kontakte Taani ja Soome hariduspraktikutega. Kohtutud on HTMi üldharidusosakondade esindajaga, HITSA esindajaga, koostöövõimaluste otsimiseks õpetajate ja haridustehnoloogidega Eesti filmidele õppematerjalide loomiseks. On käidud tutvumas filmi- ja meediahariduslike tegevustega Lätis ja Leedus. EFADSi toetusel BFI poolt esitatud projekt „Film Education: From Framework to Impact“, mille üheks partneriks on ka EFI, sai Loova Euroopa toetuse. See tähendab, et EFADSi filmihariduse töögrupi töö saab EFI osalusel jätkuda. Kinnitatud on ka EFI osalemine järgmisel töögrupi kohtumisel Kopenhaagenis jaanuaris 2019. EFI-l on kujunenud positiivne arvamus filmihariduse edendamise vajalikkusest Eestis koostöös Eesti ja Euroopa partneritega. Filmialase uurimistöö ja filmide digiteerimise toetamine I kvartalis toetati Eesti Filmi Andmebaasi summas 60 000 eurot, jätkub rahvusfilmograafia loomine. Toetati Ü. Pikkovi doktoriväitekirja „Anti-Animation“ kirjastamist summas 2400 eurot. Ekspertkomisjoni EFI- välised liikmed: Jaak Lõhmus ja Tristan Priimägi. Toetati teadusajakirja Baltic Screen Media Review väljaandmist summas 2800 eurot. Rahuldati MTÜ Kirjandus Ekraanil taotlus digiõppematerjali „Identiteet ekraanil“ loomiseks. Toetussumma 5600 eurot. Toetati mängufilmi „Malev“ digiteerimist summas 4800 eurot. Toetati mängufilmi „Sügisball“ digiteerimist summas 5350 eurot. Ekspertkomisjoni EFI-välised liikmed: Jaak Lõhmus ja Tristan Priimägi. 2018. aasta uurimistöötoetused olid kokku 70 800 eurot. 2018. aasta digiteerimistoetused olid kokku 10 150 eurot. 4. Haldustegevus 2018. aastal töötas instituudis täiskohaga 12 inimest (lisaks kaks osalise koormusega) ning EFI nõukogu koosseisus 7 liiget. Mais lahkus EFI nõukogu esimehe kohalt Paavo Nõgene ja nõukogu esimeheks sai Hagi Šein. Samal ajal vahetus ka EFI sekretär / nõukogu abi. Aasta lõpus kinnitas minister uueks nõukogu liikmeks Ilmar Raagi. Töölt lahkus omal soovil dokumentaalfilmi ekspert ja uus ekspert on Filipp Kruusvall. Sel aastal asus tööle ka Film Estonia programmijuht Nele Paves ja animavaldkonna ekspert Peep Pedmanson, kelle tööks on EFI animaprojektide hindamine. EFI halduskoormus on märgatavalt suurenenud. 2018. aastal pikendas EFI rendilepingut Kinomajaga järgnevaks viieks aastaks. Raamatupidamisarvestus garanteerib eelarve täitmise korrektse informatsiooni EFI osakondadele ja nõukogule. Kõik menetluses olnud toetused on järginud vastavust seadustele ja riigiabi nõuetele. Toetuste väljamaksed on registreeritud riigiabi registris. Filmivaldkonna arengusuundade dokument aastateks 2012–2020, millele EFI põhikiri viitab kui EFI tegevuse algdokumendile, on ajakohastamisel. Koostöös partneritega valmis uurimustöö „Eesti filmitootmise rahastamise analüüs“. 11  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 2018. aastal jätkusid EFI ja valdkonna esindajate regulaarsed kohtumised EFI nõukojas ja filmitootjate klastris. EFI sai märgatava lisatoetuse EV100 filmiprogrammi raames erinevate fookus- ja eriprogrammide korraldamiseks üle maailma. 2018. aastal toimus edukalt ka teine Eesti filmi- ja teleauhindade gala, mille ülekandmise eest vastutas ERR. Projekti toetasid EFI, Kanal 2, Kultuuriministeerium, TV3, Kultuurkapital. Kolmas EFTA toimub 1. aprillil 2019. Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp jätkas FNE (Film New Europe) eestkõnelejana Euroopa filmivaldkonna organisatsioonides. Euroopa Filmiakadeemia (EFA) auhinna galal Sevillas valiti Sepp Euroopa filmijuhtide assotsiatsiooni EFADSi (European Film Agency Director’s Association) asepresidendiks. Lisaks esindab Sepp kahel korral aastas Eestit EAO (Euroopa Audiovisuaalse Observatooriumi) täitevnõukogu koosolekutel. Eesti-poolse Eurimages’i esindajana jätkab EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins, asendajaliige on Sepp. 5. Loov Euroopa MEDIA Eesti Rahvusvaheline tegevus Osalemine rahvusvahelistel filmiüritustel: EFMil Berliinis, Marché du Film turul Cannes’is, Karlovy Vary filmifestivalil ja Lübecki Nordic Film Days’il. Neil lähetustel osales Loova Euroopa MEDIA Eesti esindaja Euroopa paviljoni töös, vahendades kohtumisi Eesti filmitööstuse esindajate ja Brüsseli MEDIA programmi ametnike vahel. Juulis võeti osa Europa Cinemas Innovation Labi koolitusüritustest Bolognas, novembris toimus lähetus Potsdamisse, kus Loova Euroopa MEDIA kontaktpunkt kaaskorraldas idufirmade koolitust Propellor Tech Training. Eestist osalevatele projektidele (Clappy ja Metatron) kujunes koolitus väga kasulikuks ja edukaks. Loov Euroopa MEDIA Eesti võttis osa regionaalsetest filmitööstuse üritustest: Vilniuses Meeting Point Vilnius ja Riias Baltic Sea Documentary Forum. Neil üritustel toimus Loova Euroopa MEDIA Baltikumi kontaktpunktidega ühine vastuvõtt. Lisaks eelmainitule toimus lähetus Brüsselisse Loova Euroopa kontaktpunktide iga-aastasele infokohtumisele. Uudiskirjad ja sotsiaalmeedia Aasta jooksul avaldas Loov Euroopa MEDIA koostöös kultuuri alamprogrammi kontaktpunktiga 10 elektroonilist uudiskirja ning avaldas 2018. aasta novembris paberkandjal Loova Euroopa lehelisa Eesti Päevalehe vahel. Jätkus töö sotsiaalmeedia kanalitega. Loov Euroopa Eesti kontorile sai loodud lisaks Facebookile ka Instagrami sotsiaalmeedia konto. Loova Euroopa kodulehte uuendati pidevalt värske info, koolitusvõimaluste, statistika ja uudistega. Üritused Eestis Aasta põhiüritus oli kutselistele filmiprodutsentidele suunatud ACE koolituse Tallinna õpituba, mis korraldati koostöös EFI turundusosakonnaga. Selle raames toimusid Baltikumi MEDIA kontaktpunktidega kaaskorraldatud Balti produtsentide avatud sessioonid ja Balti MEDIA kontaktpunktide kokteilivastuvõtt. Juuni alguses korraldasid EFI ja MEDIA koos suvepäeva ning selle raames jagati MEDIA infot. 2018. aastal toimus kaks EFI infopäeva (10.04 ja 23.10), kus tutvustati Loova Euroopa uudiseid, tulemusi ja avatud taotlusvoore. 12  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Novembris korraldasime koos Loova Euroopa kultuuri kontaktpunktiga konverentsi „Kultuur piirideta maailmas“, kus tutvustati Loova Euroopa toetusvõimalusi, jagati näpunäited projektikirjutamise kohta ning tehti huvitavaid ettekandeid toetust saanud projektidest. Aasta lõpus toimunud PÖFFi ja Industry@Tallinna raames organiseerisime Balti ja Skandinaavia Loova Euroopa MEDIA kontoritega eraldi MEDIA Lounge’i ala, kus filmitööstusürituse raames oli võimalik kohtumisi korraldada, kohvi juua või lihtsalt jalga puhata. Reklaam ja promotsioon Aasta tegid eriliseks sel aastal ekraanidele jõudnud EV100 filmiprogrammi filmid, millest suuremat osa oli rahastanud ka MEDIA programm. Koostöös EFI turundusosakonnaga telliti spetsiaalse kujundusega filmimärkmikud ja prillilapid. EV100 ja MEDIA rahastatud filmide promomaterjalid olid mõeldud jagamiseks ja reklaamiks rahvusvahelistel filmiturgudel, filmifestivalidel ja ka Eesti-siseselt valdkonnaga seotud üritustel (nt auhindadeks, kingitusteks vms). Kingitused on osutunud väga populaarseks. Stipendiumifond 2018. aastal sõlmis Loov Euroopa MEDIA kontaktpunkt 6 sihttoetuse lepingut kogusummas 2960 eurot. 6. OÜ Tallinnfilm OÜ Tallinnfilm kuulub sihtasutusele Eesti Filmi Instituut. Ettevõtte kõrgeim juhtimisorgan on osanike koosolek ning juhtorganiteks on nõukogu ja juhatus. Vähemalt kord aastas toimub osanike koosolek, kus kinnitatakse majandusaasta aruanne. Ettevõtte nõukogu planeerib osaühingu tegevust, korraldab juhtimist ja teeb järelevalvet. Nõukogus on kolm liiget. Ettevõtte igapäevast tegevust korraldab ning ettevõtet esindab juhatus. Juhatuse liikmed valib nõukogu. Ettevõtte juhatuses on üks liige. 2018. aastal oli juhatuse liige Rein Palosaar. Tallinnfilm OÜ tegevus 2018. aastal Tallinnfilmi põhitegevus on Euroopa filmide linastamine ja ürituste korraldamine Solarise keskuses asuvas kinos Artis. Kinos on kaks saali, millest suuremas on 181 ja väiksemas 72 istekohta. Kino juures töötab ka kohvik, mis peale kinokülastajate teenindamise pakub ürituste tellijatele toitlustusteenust. Samades ruumides on ka lastetuba ja kino kohvikus näitusepind. Kino Artis on avatud peaaegu kõigil päevadel aastas (suletud 23.06 ja 24.12), riiklike pühade ajal on mõnikord kinopäev olnud ka lühendatud. Artise kino programmi ülesehitus on püsinud alates kino avamisest 2009. aastal enam-vähem ühetaoline. Programmi üks aluseid on vastavus Euroopa kinovõrgustiku Europa Cinemas regulatsioonidele. Kino Artis on võrgustiku Europa Cinemas liige 2011. aastast ja võitis 2014. aastal võrgustiku auhinna kui parima programmiga kino 2013. aasta repertuaari eest. Peamiselt Euroopa filmide (86% seansiajast 2018. aastal) näitamisele spetsialiseerunud kino programm on jaotatud tavarepertuaariks ja filmiüritusteks. Artise kinos toimus 2018. aastal 4352 avalikku seanssi, mis tõi kinno 125 881 vaatajat, ületades eelarves planeeritu 7781 külastusega. 2017. aastaga võrreldes külastas kino 1579 vaatajat rohkem. Kultuuriministeeriumi projektitoetus moodustas 22% tulust. Eesti Kultuurkapitali toetused Artise põhiprogrammile (Euroopa filmide linastamine ja ürituste korraldamine) ning eriüritustele moodustasid 4% ja võrgustiku Europa Cinemas toetus 2% kino tuludest. Toetused kokku moodustasid 28% Tallinnfilmi tulust (langus 2017. aastaga võrreldes –2%). Tänu läbimõeldud ja planeeritud linastustegevusele ning kulude kokkuhoiule (eelarves plaanitust –5%) õnnestus 2018. aasta lõpetada kasumis, müügitulud suurenesid 2017. aastaga võrreldes +5%. 13  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Tavarepertuaar koosneb põhiliselt välismaistest levifilmidest, Eesti filmidest ning eesti keelde dubleeritud lastefilmidest. Tavarepertuaaris linastuvad filmid Eestis tegutsevatelt filmilevitajatelt ja -tootjatelt. Nädalas linastub 2–5 uut filmi. Tallinnfilmi partneriteks välismaiste filmide hankimisel olid 2018. aastal filmilevitajad Estinfilm, A-One Films Estonia, Estonian Theatrical Distribution (HeaFilm), Acme Film, Forum Cinemas (VaataFilmi), Menufilmid, Must Käsi 2, BestFilm, Otaku MTÜ, Tespi OÜ, Bigsales OÜ ja Unlimited Media. Eesti filme tõid Artise ekraanile filmide tootjafirmad ja levitajad: Allfilm, Homeless Bob Production, Kopli Kinokompanii, Kuukulgur Film, Filmivabrik, Menufilmid, A Film, Aadam ja Pojad, Nafta Films, Forum Cinemas, Amrion, Estonian Theatrical Distribution, Bestfilm, Flo Film, Gavariafilm, Kinosaurus Film, Klaasmeri, Leo Production, Nukufilm, Rühm Pluss Null, Silmviburlane, Taska Production, Traumfabrik, Wildkino ja F-Seitse. Kokku linastus tavarepertuaaris 187 filmi 4122 seansiga. 159 filmi 3527 seansiga kõigist tavarepertuaari filmidest olid Euroopas (sh Venemaal) toodetud filmid. Tavarepertuaari filmidest 39 filmi olid Eestis toodetud filmid või Eesti kaastootmises valminud filmid, mis leidsid repertuaaris koha 1083 seansiga. Aasta 10 menukaima filmi hulgas oli 5 Eesti filmi („Tuulte tahutud maa“, „Seltsimees laps“, „Eia jõulud Tondikakul“, „Ahto. Unistuste jaht“ ja „Vello Salo. Igapäevaelu müstika“). Välismaisteks levifilmideks, mis moodustavad suurema osa tavarepertuaarist, on festivalidel hinnatud ja kriitikute tunnustust leidnud filmid ning ka laiema publikupotentsiaaliga Euroopa ning kunstilised USA ja muu maailma filmid. Eri vaatajagruppide teenindamiseks oli ekraanil ka pisut väiksema kunstilise väärtusega filme, kui need sobisid temaatikalt konkreetsetele sihtgruppidele ja vastasid kino Artise püsiklientidest publiku ootustele. Aasta menukaimad välisfilmid olid „Teine armuke“ (Prantsusmaa), „Astrid Lindgreni rääkimata lugu“ (Rootsi), „Armastusega Vincent“ (Poola), „Nähtamatu niit“ (USA) ja „Bohemian Rhapsody“ (Inglismaa). Eestis toodetud filmidest oli kavas 36 filmi 1018 seansiga, mis tõid kinno ühtekokku 38 253 vaatajat. Lisaks eespool nimetatud Eesti filmidele linastus Artise kino repertuaaris ka 4 filmi, mille juures Eesti oli kaastootjaks. Kaastootmises valminud filmid said kokku 67 seanssi ja kogusid 898 vaatajat. Mitme filmi puhul õnnestus korraldada Koolikino raames õpilasgruppide ühiskülastusi ning kutsuda publikuga kohtuma filmide tegijaid. Aasta menukaimad kodumaised filmid olid „Tuulte tahutud maa“, „Seltsimees laps“, „Eia jõulud Tondikakul“, „Ahto. Unistuste jaht“, „Vello Salo. Igapäevaelu müstika“ ja „Rodeo“. Lastefilme püüdis Artis linastada põhiprogrammis regulaarselt (lisandusid lastefilmide festivalid kevadel ja sügisel). Enamik levis olnud lastefilme ja lasteanimatsioone olid ekraanil eestikeelde dubleerituna. 2018. aastal linastus kino Artise põhirepertuaaris 30 laste- ja perefilmi. Nendest 22 filmi esilinastusid Eestis 2018. aastal esmakordselt. Kõigist laste- ja koguperefilmidest olid 20 filmi Euroopas toodetud filmid. Lastefilmide põhipublik kogunes organiseeritud ühiskülastustest ja nädalavahetustel toimunud seanssidelt. Ühiskülastusi korraldasime Koolikino egiidi all. Aasta menukaimad levis olnud lastefilmid ja -animatsioonid olid „Eia jõulud Tondikakul“, „Muumid ja talvine imedemaa“ ja „Ernest ja Célestine valmistuvad talveks“. Tavarepertuaaris leidis Artise kino kavas linastusaja 26 dokumentaalfilmi 637 seansiga, kogudes 29 360 vaatajat. Kõik linastunud dokumentaalfilmid olid valminud Euroopas. 23 dokumentaalfilmi linastusid Eestis esmakordselt. Suurima vaatajaskonna said kodumaised dokumentaalfilmid „Tuulte tahutud maa“ (Eesti), „Ahto. Unistuste jaht“ (Eesti) ja „Vello Salo. Igapäevaelu müstika“ (Eesti). Nii mõnegi Eestis valminud dokumentaalfilmi puhul toimus kinos Artis ka filmi esilinastus. Eesti dokumentaalfilme oli tavarepertuaari ja eriseanssidega kokku kino Artise ekraanil 16 (15 neist uued). Dokumentaalfilmid leidsid kavas koha ühtekokku 428 seansiga, tuues kinno 16 901 dokfilmide huvilist. Lisaks tavarepertuaarile jätkas Tallinnfilm eri sihtgruppidele pakutavate sariüritustega: „Beebikino seansid“, „Väärikate kinohommikud“, „Koolikino“, „Eesti Naise filmiõhtu“ ja „Kirjandus kinos“. Eriprogramme tootis 2018. aastal Tallinnfilm nii ise kui ka koostöös partnerite, sealhulgas saatkonnad, kultuuriinstituudid ja ürituste korraldamisega tegelevad mittetulundusühingud. 14  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 • Jaanuarist märtsini toimusid Terrence Malicki lavastatud universumi ajaloost kõneleva filmi „Aja rännak“ eriseansid. • Koostöös Ungari Instituudiga toimus 22.01 kinos Artis filmi „Jupiteri kuu“ eriseanss, kuhu tuli kohale filmi peaosaline Zsombor Jéger. • Üheksas dokumentaalfilmide festival DocPoint Tallinn toimus kinos Artis 31.01–4.02, tutvustades maailma dokumentaalfilmiparemikku. Festivali korraldas MTÜ DocPoint Tallinn, kino Artis oli üks linastuspaiku. • 8.–11.02 toimusid teised Hiina filmipäevad. Koostöös Hiina saatkonnaga leidsid Hiina uue aasta pidustuste raames Tallinnas aset mitmed muudki üritused. • 15.–21.03 toimunud Ibero-Ameerika kultuurifestivali Iberofest filmiprogrammi kavas oli seitse filmi, mis olid valminud viimastel aastatel Hispaanias, Tšiilis ja Guatemalas. • 5.04 toimus Artise kinos Tallinna Polütehnikumi filmifestival, mil kino suurem saal oli terve päeva noorte filmitegijate päralt. Tallinna Polütehnikumi filmifestival on sündmus, kus saavad osaleda Eesti üldharidus- ja kutsekoolide õpilased. • 4.–5.04 – V4 filmipäevad. Sel korral linastusid filmid naiste ja tüdrukute elust Kesk-Euroopas. Ekraanile jõudsid neli filmi ning kinoseansid olid publikule tasuta. Visegrádi gruppi kuuluvad Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari. • 13.–23.04 – XII Jaapani animatsiooni filmifestival (JAFF) oli seekord pühendatud legendaarse Studio Ghibli rajajale ja animarežissöörile Isao Takahatale. Tavapäraselt olid JAFFi programmis uued animefilmid ja eriprogrammid. Artises toimunud 24 seansil linastus 19 täispikka filmi või filmiprogrammi. Ürituse kaaskorraldaja oli MTÜ Otaku. • 21.04 toimus kevadine 16. mittekommertsfilmide festival Tallinn 2018, mille raames linastus 111 lühifilmi 15 riigist – Austriast, Eestist, Bulgaariast, Gruusiast, Leedust, Norrast, Portugalist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Slovakkiast, Soomest, Suurbritanniast, Tšehhist, Ukrainast ja Venemaalt. • 25.–26.04 toimus Ameerika kultusdokumentaali „Koyaanisqatsi“ kinokontsert Belgia post-rock-bändiga We Stood Like Kings. Belgia kvartett oli loonud uue filmimuusika vaba loodust ja tehnologiseerunud inimühiskonda vastandavale visuaalsele teosele ja esitas muusikat kinosaalis samaaegselt linastuva filmiga. • Aprillis toimusid Goethe Instituudi korraldatud „Saksa kevad 2018“ programmi raames Artises tasuta eriseansid. 21.04 toimus dokumentaalfilmi „Mõnel olid krokodillid“ eriseanss, 27.04 filmiööl näidati nelja Saksa komöödiafilmi. • 3.–5.05 toimus kinos Artis rahvusvaheline eksperimentaalsete lühifilmide festival Station to Station. Euroopa kinodes reisiva festivali raames sai Artises vaadata filme 34 režissöörilt, kes on pärit enam kui kümnest riigist üle maailma. • 3.–6.05 toimusid rahvusvähemuste filmipäevad. Kokku linastus kuus filmi. Filme oli Kasahstanist, Baškortostanist, Usbekistanist, Kõrgõztanist, Aserbaidžaanist. • 6.05 – EFA noore publiku filmipäeval valisid 12–14-aastastest noortest koosnevad žüriid 36 riigi 45 linnas välja aasta parima Euroopa noortefilmi. Kino Artis osales Euroopa Filmiakadeemia noore publiku auhinna valimisel juba kolmandat korda. Artise koostööpartneriks oli Kinobuss ning tänu Eesti Kultuurkapitali ja Tallinna Linna Spordi- ja Noorsooameti toetustele oli ette registreerides filmipäev noortele tasuta. • 11.–12.05 – LadyFest 2018 raames toimusid kinos Artis filmide „Juured“ ja „Tahan last“ eriseansid. See oli feminismi, inimõigusi ja vähemuste õigusi toetava festivali raames toimuv filmiprogramm. • 30.05 toimus kinos Artis Eesti ja Süüria pagulaste teemaline filmiõhtu, mille tõi vaatajateni ÜRO Pagulasameti Põhja-Euroopa esindus ning see oli kõikidele soovijatele tasuta. Ekraanile jõudsid kaks dokumentaalfilmi: Andres Söödi „Põgenemine“ ja Taani lühidokk „Kurbuse meri – lootuse meri“. • 2.–3.06 toimunud eriprogrammi „Baltic Pride soovitab“ raames linastus neli filmi seksuaalvähemuste teemal. • Augustikuus toimusid režissööri Nick Broomfieldi dokumentaalfilmi „Whitney: Luba olla mina ise“ eriseansid. • 20.–21.08 toimusid kinos Artis Iiri filmipäevad. Filmipäevad avas dokumentaalfilm „A Tale Of Two Visits“, mis kajastas 1988. aastal toimunud eestlaste ja iirlaste kohtumisi. Kohal olid mitmed iiri muusikud, kes aastaid tagasi Tallinna külastasid. Samuti jõudsid ekraanile muusikafilm „Ükskord“ ja auhinnatud draama „Tuhat korda head ööd“. 15  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 • 22.–23.08 toimusid kinos Artis teist korda Balti filmipäevad. Kahel õhtul linastusid mitmed Läti ja Leedu auhinnatud filmid, kohal olid filmitegijad ning linastused olid kõigile tasuta. Samaaegselt linastusid Eesti filmid Lätis ja Leedus. Filmipäevi korraldas EFI ja need olid osa EV100 programmist. • Augustikuus näitasime eriseanssidena täispikka muusikadokumentaali „Mantra – Hääled vaikusesse“. • Koostöös Jaapani Fondi ja Jaapani suursaatkonnaga Eestis toimus septembris „Jaapani kuu“ neli filmiõhtut. Jaapani kuu on AniMatsuri festivali raames toimuv üritustesari, mis on mõeldud Jaapani kultuuri tutvustamiseks igas vanuses huvilistele. Kino Artise ekraanile jõudsid neli filmi ning seansid olid vaatajatele tasuta. • Oktoobrikuus käivitasime projekti Ooper / Kontsert / Ballett. Koostöös rahvusvahelise leviettevõttega Rising Alternative tõime kino Artise ekraanile Euroopa parimate ooperimajade viimaste aastate menukaimate ooperite ja ballettide salvestised. • Koostöös Fenno-Ugriaga sai kahel päeval oktoobris hõimupäevade raames vaadata tasuta filme – 18.10 „Saami veri“ ja 22.10 „Isand“. • 20.10 toimus kinos Artis sügisene XVI rahvusvaheline mittekommertslike filmide festival „Tallinn 2018“. See oli jätk juba kevadel toimunud festivalile. Linastus 31 lühifilmi eri riikidest pärit amatöörfilmitegijatelt. • Novembris näitasime eriseanssidena Oscar Wilde’i elust jutustavat mängufilmi „Õnnelik prints“. • 2018. aastal oleks legendaarne filmirežissöör Ingmar Bergman saanud 100-aastaseks. 2.11–4.12 näitas kino Artis sel puhul eriseanssidel dokumentaalfilmi „Ingmar Bergmani otsingul“, mis tutvustas kultusrežissööri rikkalikku filmipärandit ja isiksust. • Koostöös ajakirjaga Pere ja Kodu toimusid meeleolukad laste kinohommikud. 18.11 linastus animatsioon „Muumid ja talvine imedemaa“ ning 9.12 film „Eia jõulud Tondikakul“. • 16.11–2.12 jätkus koostöö PÖFFiga. 22. PÖFFi raames toimus kinos Artis 100 festivalfilmi linastus. • 3.–5.12 – traditsioonilised LUX filmipäevad koostöös Euroopa Parlamendi Bürooga Eestis. LUX filmipäevade raames linastus kolm filmi, mis käsitlesid südamlikul ja intelligentsel moel Euroopa aktuaalseid teemasid. Linastusid filmid „Islandi amatsoon“ (rež Benedikt Erlingsson), „The Other Side Of Everything“ (rež Mila Turajlić) ja „STYX“ (rež Wolfgang Fischer). • 7.12 toimus koostöös võrgustikuga European Cinemas „Europa Cinemas Night“ programmi raames südamliku animatsiooni „Ernest ja Célestine valmistuvad talveks“ eriseanss. • Detsembrikuus näidati režissöör Tom Volfi dokumentaalfilmi „Maria Callas“. 2.02. oli maailmakuulsa ooperilaulja Maria Callase 95. sünniaastapäev. Kultuurkapitali toetusega tegi Tallinnfilm 2018. aastal kolm eriprogrammi: • 5. Euroopa lastefilmide festival „Euroopa ja lapsed“ alapealkirjaga „Loomad teevad kino“ toimus kinos Artis 19. märtsist 1. aprillini 2018. Kevadine lastefestival keskendus eelkõige kuni 10-aastastele lastele. • Lastefilmide festival „Tagasi loodusesse“ toimus kinos Artis 8. oktoobrist 21. oktoobrini 2018. Sügisene lastefilmide festival oli sarjas teine ja ka seekordses programmis leidus filme nii koolilastele kui ka pisematele vaatajatele. • Oktoobris 2018 käivitasime Kultuurkapitali toel eriprogrammi „Eesti film vene koolidele“, mille eesmärk on tutvustada vene õpikeelega koolide õpilastele viimastel aastatel Eestis valminud filme. Valisime programmi kolm filmi: „Seltsimees laps“, „November“ ja „Rodeo“. EFI tegevuste eesmärgid 2019. aastal 2019. aasta jaanuarist koordineeritakse valdkondlikke tegevusi EFI nõukogu poolt kinnitatud struktuuri alusel ja need jagunevad kolme osakonna vahel: filmide tootmine, turundus ning pärandiga seotud tegevused. Toetusprogramm Film Estonia on eraldiseisev programm, mis tegeleb ainult edasiantavate toetustega ja mille turundustegevusteks ei ole eraldi vahendeid planeeritud. 2019. aasta alguses linastuvad veel kaks viimast EV100 filmiprogrammi filmi. Esimesena kohe aasta alguses lastele suunatud täispikk animafilm „Lotte ja kadunud lohed“ ja enne vabariigi aastapäeva suur ajalooline draama „Tõde ja õigus“. Kindlasti toimub ka kolmas EFTA, mille gala toetajate hulka on lisandunud Tallinna TV ja 16  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Cinamon Holding. Lisaks kahele viimasele EV100 filmile on planeeritud järgmiste filmide esilinastused: vähemuskaastootmine „Mees, kes üllatas kõiki“ (Natalja Merkulova, Aleksei Tšupov), Homeless Bob Production; komöödia „Klassikokkutulek 3“ (René Vilbre), Taska Film; dokumentaalfilm „Matusepäevikud“ (Marko Raat), Allfilm; dokumentaalfilm „Jagada või mitte jagada“ (Minna Hint, Meelis Muhu), IN-Ruum; dokumentaalfilm „Olematuse ookeani olemise saar“ (Peeter Simm), Stuudio Navona; dokumentaalfilm „Lagle rännakud“ (Meelika Lehola, Jaan Kolberg), Stuudio Navona; laste animafilm „Kapten Morten lollide laeval“ (Kaspar Jancis, Riho Unt), Nukufilm; „Skandinaavia vaikus“ (Martti Helde), Three Brothers; dokumentaalfilm „Tõnis Mägi Hermanniga“ (Priit Pääsuke), Luxfilm; dokumentaalfilm „Peep Puksi lugu“ (Raimo Jõerand), Filmivabrik; animafilm „Vanamehe film“ (Mikk Mägi, Oskar Lehemaa), Bop Animation; dokumentaalfilm „Mees muinasjutust“ (Ruti Murusalu), Umberto Productions; „Ükssarvik“ (Rain Rannu), Tallifornia; mängufilm „Sandra saab tööd“ (Kaupo Kruusiauk), Kopli Kinokompanii; mängufilm „Viimased“ (Veiko Õunpuu), Homeless Bob Production ja mängufilm „Rain“ (Janno Jürgens), Alasti kino. Kinovaatajaid on planeeritud minimaalselt 400 000 mängu- ja animafilmidele ja 40 000 dokumentaalfilmidele. Turundusosakond koordineerib osalemist rahvusvahelistel filmiturgudel ja -festivalidel. Pärandiosakond tegeleb massdigiteerimise projekti läbiviimise ja filmikirjaoskuse edendamisega. Edith Sepp juhatuse liige SA Eesti Filmi Instituut 17  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud bilanss Lisa 31.12.2018 31.12.2017 VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 2 3 580 480 2 050 351 Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 3 38 222 34 579 Muud lühiajalised nõuded 3 86 986 414 452 Ettemakstud sihtotstarbelised toetused 4 236 293 0 Ettemaksed teenuste eest 4 31 085 32 541 Kokku 392 586 481 572 Varud Müügiks ostetud kaubad 5 9 453 10 007 Käibevara kokku 3 982 519 2 541 930 Põhivara Materiaalne põhivara 7 38 721 85 337 Põhivara kokku 38 721 85 337 VARAD KOKKU 4 021 240 2 627 267 KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijale 67 767 64 065 Võlad töövõtjale 9 20 349 18 839 Maksuvõlad 6 34 954 30 242 Muud võlad 8 1 177 715 788 935 Saadud ettemaksed 5 289 4 098 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 10 2 295 511 1 317 189 Lühiajalised kohustused kokku 3 601 585 2 223 368 NETOVARA Sihtkapital 208 863 208 863 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 195 036 137 013 Aruandeaasta tulem 15 756 58 023 Netovara kokku 419 655 403 899 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 4 021 240 2 627 267 18  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Konsolideeritud tulemiaruanne Lisa 2018 2017 TULUD Annetused ja toetused 11 6 937 154 8 355 127 Tulu ettevõtlusest 12 743 152 733 598 Muud tulud 11 10 3 161 Tulud kokku 7 680 316 9 091 886 KULUD Kaubad, materjal, teenused 13 292 286 277 120 Mitmesugused tegevuskulud 15 1 114 092 974 026 Eraldatud toetused 15 5 517 883 7 119 530 Tööjõukulud 15 693 585 609 703 Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 46 615 46 615 Muud kulud 98 6 927 Kulud kokku 7 664 559 9 033 921 Põhitegevuse tulem 15 757 57 965 Finantstulud ja -kulud -1 58 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 15 756 58 023 19  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Lisa 2018 2017 Põhitegevuse tulem 15 757 57 965 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 46 615 46 615 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 88 986 -344 935 Varude muutus 554 2 309 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 1 378 218 1 224 788 Kokku rahavood põhitegevusest 1 530 130 986 742 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid -1 58 Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 58 KOKKU RAHAVOOD 1 530 129 986 800 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 050 351 1 063 551 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 530 129 986 800 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 580 480 2 050 351 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne Eelmiste perioodide Sihtkapital Kokku netovara jaotamata tulem 31.12.2016 208 863 137 013 345 876 Aruandeaasta tulem 58 023 58 023 31.12.2017 208 863 195 036 403 899 Aruandeaasta tulem 15 756 15 756 31.12.2018 208 863 210 792 419 655 20  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Üldine informatsioon Sihtasutuse raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antavad juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. SA Eesti Filmi Instituut aastaaruanne on koostatud kontserni raamatupidamise aastaaruande põhimõttest lähtuvalt. Elimineeritud on SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) ja OÜ Tallinnfilm (tütarettevõte) omavahelised tehingud rida-realt. Tütarettevõte OÜ Tallinnfilm koostab oma finantsaruandeid sama perioodi kohta ja kasutab oma aruannete koostamisel olulises osas samu arvestuspõhimõtteid, mis emaettevõttegi, lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Kasumiaruanne koostatakse Raamatupidamise seaduses lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1 alusel. Aruandeaastal muudeti konsolideeritud rahavoogude aruande ja emaettevõtte netovara muutuste aruande esitusviisi. Eelmise perioodi võrdlusandmed on uue esitusviisiga vastavusse viidud. Raha ja raha ekvivalendid Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni ja tähtajalisi hoiuseid. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud tõenäoliselt laekuvatest summadest lähtudes. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on kajastatud mitmesugustes tegevkuludes. Ebatõenäoliselt laekuvaks on 50% ulatuses kantud laekumata arved, mille laekumistähtajast on bilansipäevaks möödunud üle 3 kuu ning 100% ulatuses laekumata arved, mille laekumistähtajast on möödunud üle 6 kuu ning mis ei ole ajavahemikul bilansipäevast majandusaasta aruande koostamise päevani laekunud. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Bilansis hinnatakse välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused bilansi kuupäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi järgi. Kursimuutused näidatakse raamatupidamiskohuslase kasumi või kahjumina. Välisvaluutas fikseeritud nõue kirjendatakse kommertspanga kursiga nõude laekumise hetkel ja konverteeritakse koheselt Euroopa Keskpanga andmete alusel ametlikult kehtivasse vääringusse. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest ja muudest varudega seotud otsestest kulutustest või tootmiskuludest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Pikaajalised finantsinvesteeringud Emaettevõtte aruannetes kajastatakse pikaajalise finantsinvesteeringuna tütarettevõtet soetusmaksumuses. Materiaalne põhivara ja immateriaalne põhivara Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum. Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjadele on põhivara soetusmaksumuse alampiir alates 2 000 eurot. Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määratakse talle sobiv amortisatsiooniperiood. 21  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Lähtuvalt filmikoopiate maksumuse suurtest erinevustest, mis tulenevad filmide pikkusest, algmaterjalist, festivalidest osavõtust, koopiate originaalist jne, käsitletakse filmikoopiate arvestust kui erijuhtu ning põhivarana kajastamise soetusmaksumuse piiriks (käibemaksuta) on vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjadele kehtestatud alates 6 400 eurot. Filmikoopiatega seotud kulud kantakse projektipõhiselt otsekuludesse. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid parendustöid, mis tõstavad objekti võimet osaleda tulevikus majandusliku kasu loomisel, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Muud kulutused, mis pigem säilitavad põhivara võimet luua majanduslikku kasu, kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Eesti Filmi Instituut ja OÜ Tallinnfilm kasutab materiaalse ja immateriaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on määratud amortisatsiooninormid vahemikus 10-33% aastas, immateriaalsele põhivarale (litsentsid, patendid) on määratud OÜ Tallinnfilmis amortisatsiooninormiks 20%. Rendiarvestus Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Maksustamine Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse dividende määraga 20/80 netodividendina väljamakstud summast. Dividendidelt arvestatud ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodi kasumiaruandes, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal dividendid välja makstakse. Tulude arvestus Tulud kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehingutega seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Teenuste ja piletimüügist saadavad tulud ja kasum kajastatakse samades perioodides nagu teenuste osutamisega kaasnevad kulutused. Sihtotstarbelised toetused Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse tuluna kui sihtasutus aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus kajastatakse tulemiaruandes tuluna v.a juhul, kui tegemist on sihtotstarbelise toetusega (nt filmide tootmise toetusteks), mille puhul ei ole aruandeaastal sõlmitud vastavat toetuslepingut. Sellisel juhul kajastatakse laekunud summad bilansi real “Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused”. Sihttoetuse abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Toetuseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse soetamise perioodis tuluna. Kulud Sihtasutuse kulud on kajastatud tekkepõhiselt, majandustehingud on kajastatud siis, kui nad on toimunud. Sihttoetused kantakse kuludesse (tulemiaruandes kirje “Toetused”) vastavalt juhatuse otsustega sõlmitud sihttoetuste lepingutele. Lepingu alusel sõlmitud, kuid alles järgmisel aastal välja makstavad sihttoetused vastavalt lepingulisele maksegraafikule ja lepingu tingimuste täitmisele kajastatakse bilansis muude võlgade koosseisus. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. 22  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Lisa 2. Raha ja pangakontod 31.12.2018 31.12.2017 Kassa 510 494 Arvelduskontod 3 579 970 2 049 857 Kokku 3 580 480 2 050 351 Lisa 3. Nõuded 31.12.2018 31.12.2017 Ostjatelt laekumata arved 43 646 34 560 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -5 424 -10 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 0 29 Muud lühiajalised nõuded 86 986 414 452 Kokku 125 208 449 031 Lisa 4. Ettemaksed sihtfinantseerimise ja teenuste eest 31.12.2018 31.12.2017 Ettemakstud sihtotstarbelised toetused 236 293 0 Muud ettemaksed 31 085 32 541 Kokku 267 378 32 541 Lisa 5. Varud 31.12.2018 31.12.2017 Müügiks ostetud kaubad 9 453 10 007 Kokku 9 453 10 007 Mõlemal aastal näidatud varud koosnevad müügiks ostetud kaupadest kohvikus ja videoteegis. 23  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Lisa 6. Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 31.12.2018 31.12.2017 Maksuliik Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 0 4 736 0 5 954 Üksikisiku tulumaks 0 9 457 0 7 628 Sotsiaalmaks 0 18 585 0 14 982 Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaks 0 213 0 25 Kogumispension 0 850 0 785 Töötuskindlustusmaks 0 1 113 0 868 Ettemaksukonto jääk 0 29 Kokku 0 34 954 29 30 242 Lisa 7. Materiaalne põhivara Masinad Muu Materiaalne põhivara ja seadmed materiaalne põhivara Kokku 31.12.2016 Soetusmaksumus 377 060 140 594 517 654 Akumuleeritud kulum -264 735 -120 967 -385 702 Jääkmaksumus 112 325 19 627 131 952 Amortisatsioonikulu -40 227 -6 388 -46 615 31.12.2017 Soetusmaksumus 377 060 140 594 517 654 Akumuleeritud kulum -304 962 -127 355 -432 317 Jääkmaksumus 72 098 13 239 85 337 Amortisatsioonikulu -40 228 -6 388 -46 616 31.12.2018 Soetusmaksumus 377 060 140 594 517 654 Akumuleeritud kulum -345 190 -133 743 -478 933 Jääkmaksumus 31 870 6 851 38 721 24  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Lisa 8. Muud võlad 31.12.2018 31.12.2017 Võlad sihttoetuse saajatele 1 147 697 763 233 Muud 30 018 25 702 Kokku 1 177 715 788 935 Sihttoetused kantakse kuludesse (tulemiaruande kirje Toetused) vastavalt sõlmitud sihttoetuste lepingutele. Lepingu alusel sõlmitud, kuid alles järgmisel aastal välja makstavad sihttoetused kajastatakse bilansis kirjel Muud võlad vastavalt maksegraafikule ja lepingu tingimuste täitmisele. Antud kirje sisaldab ka viitvõlgu filmide rendi, autoritasude ja muude kohustuste eest. Lisa 9. Töötasude kohustus 31.12.2018 31.12.2017 Töötasude kohustus 11 126 11 233 Puhkusetasude kohustus 8 296 7 389 Palgareserv 927 217 Kokku 20 349 18 839 Lisa 10. Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 31.12.2018 31.12.2017 Sihtotstarbelised toetused 2 294 811 1 303 647 Filmiprogrammid, -levi 700 13 542 Kokku 2 295 511 1 317 189 2018.aastal oli riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu nr 7-18/11 kasutamata jäänud osa summas 2067074 eurot Lisa 11. Toetused ja muud tulud 2018 2017 Sihtotstarbelised toetajad: Kultuuriministeerium 5 856 217 4 338 127 25  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Ettevõtluse Arendamise SA 4 418 42 515 Loov Euroopa MEDIA 27 719 27 718 Sotsiaalministeerium 7 000 17 500 Eesti Kultuurkapital 47 875 77 750 Europa Cinemas 16 912 16 937 Riigikantselei 977 013 3 834 580 Sihttoetus kokku: 6 937 154 8 355 127 Muud 10 3 161 Kokku 6 937 164 8 358 288 Lisa 12. Tulud ettevõtlusest tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes Tegevusala 2018 2017 Piletitulu 505 129 459 464 Tulu DVD-de müügist 1 429 2 141 Tulu kaupade müügist (s.h. müük kino kohvikust) 110 656 104 109 Tulu teenuste müügist (sh ürituste korraldus) 59 570 80 545 Tulud kasutusõiguste müügist 47 727 67 451 Reklaamitulud 18 641 19 888 Kokku 743 152 733 598 Piirkond 2018 2017 Eesti 737 226 727 405 Belgia 5 215 5 000 Prantsusmaa 0 833 Soome 188 96 Saksamaa 96 0 Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 296 120 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, muud 131 144 Kokku 743 152 733 598 26  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Lisa 13. Kaubad, materjal ja teenused 2018 2017 Kaubakulu 55 814 52 397 Alltöövõtud 5 263 7 341 Litsentsi- ja autoritasud 5 050 3 791 Üür ja rent 2 020 1 780 Filmi rent 224 139 211 811 Kokku 292 286 277 120 Lisa 14. Tütarettevõte Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut tütarettevõte osaühing Tallinnfilm (registrikood: 10328440) põhitegevusalaks on filmide levitamine ja demonstreerimine ning kino Artis haldamine ja arendamine. OÜ Tallinnfilm 31.12.2018 31.12.2017 Osalus 100% 100% Bilansiline maksumus 176 907 176 907 OÜ Tallinnfilm omakapital 31.12.2018 31.12.2017 Osade arv 1 1 Osakapital 2 500 2 500 Jaotamata kasum (-kahjum) 146 393 136 425 Aruandeaasta kasum (-kahjum) 4 273 9 968 Omakapital kokku 153 166 148 893 27  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Lisa 15. Tegevuskulud SA Eesti Filmi Instituut ja OÜ Tallinnfilm erinevad oma tegevusvaldkonna poolest - EFI on suurim Eesti filmi rahastaja, OÜ Tallinnfilm on filmide levitaja ja kinooperaator. Lähtuvalt ülaltoodust on õiglasema ja ülevaatlikuma informatsiooni edastamiseks eraldi ära toodud nii ema- kui ka tütarettevõtte tegevuskulud. OÜ Tallinnfilm (va. emaettevõte) 2018 2017 Üür ja rent 223 392 217 880 Energia (elektri- ja soojusenergia) 30 141 28 342 Mitmesugused bürookulud 14 950 17 335 Lähetuskulud 532 472 Koolituskulud 1 723 1 390 Riiklikud ja kohalikud maksud 13 50 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 5 424 10 Hooldus-ja kommunaalkulud 73 900 69 295 Turunduskulud 23 820 29 488 Kulud õigusabile, konsultatsioonidele, audititele, 16 363 18 274 raamatupidamisele Transportteenus 71 48 Muud tegevuskulud 10 858 10 541 Kokku 401 187 393 125 Lisaks täiendavad andmed personalikulude osas: OÜ Tallinnfilm 2018 2017 Palgakulu 170 892 168 105 Sotsiaalmaksud 57 958 58 136 Tööjõukulud kokku 228 850 226 241 Keskmine töötajate arv 19 21 OÜ Tallinnfilm rendib alates oktoobrist 2009 Solaris Keskus ASilt kontoriruume, kinoruume ja seadmeid. Kasutusrendikulu 2016.aastal 205671 eurot ja 2017.aastal 217880 eurot Eesti Filmi Instituut rendib kontoriruume Eesti Kinoliit MTÜ-lt. EFI kasutusrendi summa moodustas 2017. aastal 39209 eurot. 2018.aastal 41014 eurot. 2019. aastal rendikulu kasvab. 28  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Eesti Filmi Instituudi kulud (va. tütarettevõte) 2018 2017 Loov Euroopa Projektid MEDIA EFI Kokku Kokku Personalikulud kokku 53 528 38 227 372 980 464 735 383 462 1. Palgakulu kokku 39 804 28 570 276 751 345 125 285 166 Nõukogu ja juhatuse liikmed 0 0 61 147 61 147 50 400 Administratsioon 24 529 28 570 210 739 263 838 222 212 Töövõtulepinguga 15 275 0 4 865 20 140 12 554 2. Muud personalikulud 105 0 1 623 1 728 1 469 3. Sotsiaalmaksukulud 13 619 9 657 94 606 117 882 96 827 Keskmine töötajate arv 1 12 13 12 Majanduskulud kokku 0 20 423 151 734 172 157 149 014 Muud tegevuskulud kokku 388 056 0 0 388 056 485 887 Rahvusvahelised filmiturud 121 852 0 0 121 852 95 420 Arendus- ja turundusprojektid 111 651 0 0 111 651 184 120 Filmipärand ja digiteerimine 93 354 0 0 93 354 118 882 Eurimages 51 380 0 0 51 380 31 207 Ekspertiisid, audit 7 400 0 0 7 400 14 915 EV100 2 419 0 0 2 419 2 001 Toetused kokku 1 802 989 2 945 3 869 956 5 675 890 7 119 530 Mängufilmide sihttoetused 1 011 000 0 1 597 400 2 608 400 5 007 000 Animafilmide sihttoetused 0 0 877 500 877 500 760 000 Dokumentaalfilmide sihttoetused 0 0 580 765 580 765 659 692 Vähemuskaastootmine 0 0 430 000 430 000 130 000 Ristmeedia 0 0 15 000 15 000 15 000 Film Estonia 927 976 0 0 927 976 198 938 Tagasi nõutud sihtfinantseerimine 0 0 -80 645 -80 645 0 Levitoetus 0 0 230 320 230 320 131 000 Muud toetused 0 2 945 209 866 212 160 208 960 Sihttoetuste vahendamine -135 987 0 0 -135 987 690 Liikmemaksud 0 0 9 750 9 750 8 250 Kõik kokku 2 244 573 61 595 4 394 670 6 700 838 8 137 893 29  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Lisa 16. Tehingud seotud osapooltega Seotud osapoolteks loetakse SA Eesti Filmi Instituut ja OÜ Tallinnfilm juhatuse ja nõukogu liikmeid ning nende lähikondseid ja nendega seotud ettevõtteid. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasud 61 147 50 400 Arvestatud muud soodustused 198 381 Kokku 61 345 50 781 Muude tasudena on arvestatud isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon ja töölepingu väliste lisatööde eest saadud tasud. EFI tehingud seotud juriidiliste isikutega Sihttoetused 2018 2017 Eesti Filmi Andmebaas MTÜ 60 000 60 700 Sihttoetused kokku 60 000 60 700 30  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Lisa 17. Emaettevõtte aruanded SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) bilanss 31.12.2018 31.12.2017 VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 3 408 096 1 929 627 Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 9 461 7 965 Muud lühiajalised nõuded 86 986 414 453 Ettemakstud sihtotstarbelised toetused 236 293 0 Ettemaksed teenuste eest 30 795 31 200 Kokku 3 771 631 453 618 Varud Müügiks ostetud kaubad 6 390 6 575 Käibevara kokku 3 778 021 2 389 820 Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 176 907 176 907 Põhivara kokku 176 907 176 907 VARAD KOKKU 3 954 928 2 566 727 KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijale 33 704 38 992 Võlad töövõtjale 5 674 5 766 Maksuvõlad 26 983 21 620 Muud võlad 2 663 1 556 Välja maksmata sihttoetused 1 147 697 763 233 Tulevaste perioodide tulu sihtotstarbelistest toetustest 2 294 811 1 303 647 Lühiajalised kohustused kokku 3 511 532 2 134 814 KOHUSTUSED KOKKU 3 511 532 2 134 814 NETOVARA Sihtkapital 208 863 208 863 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 223 050 174 346 Aruandeperioodi tulem 11 483 48 704 Netovara kokku 443 396 431 913 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 3 954 928 2 566 727 31  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) tulemiaruanne 2018 2017 TULUD Müügitulud 48 734 68 974 Eraldised ja toetused riigieelarvest ja riigi asutustelt 6 631 463 7 992 665 Välisabi rahvusvahelistelt organisatsioonidelt 32 137 70 233 Muud tulud 10 3 152 Tulud kokku 6 712 344 8 135 024 KULUD Kaubad, materjal ja teenused 138 117 Mitmesugused tegevuskulud 717 430 583 328 Toetused 5 518 535 7 119 413 Tööjõukulud Palgakulu 345 125 285 166 Sotsiaal-ja töötuskindlustusmaksed 119 610 98 296 Kokku tööjõukulu 464 735 383 462 Kulud kokku 6 700 838 8 086 320 Tulem (-tulem) 11 506 48 704 Finantstulud -23 41 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 11 483 48 704 32  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) rahavoogude aruanne 2018 2017 Rahavood põhitegevusest Aruandeaasta tegevustulem 11 483 48 704 Põhitegevusega seotud käibevarade ja kohustuste muutus Nõuded ostjate vastu -1 495 -135 Muud lühiajalised nõuded 327 466 -312 232 Toetuste ettemaksed -236 293 0 Ettemaksed teenuste eest 406 -26 218 Varud 185 135 Võlad ja ettemaksed 1 089 36 123 Toetuste kohustused 384 464 210 146 Saadud toetuste ettemaksed 991 164 979 541 Põhitegevusega seotud käibevarade ja kohustuste muutus kokku 1 466 986 887 360 Rahavood põhitegevusest kokku 1 478 469 936 064 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 0 2 220 Rahavood investeerimisest kokku 0 2 220 Rahavood kokku 1 478 469 938 284 Raha ja pangakontode muutused Raha ja selle ekvivalendid alguses 1 929 627 991 354 Raha ja selle ekvivalendid lõpus 3 408 096 1 929 627 Muutus 1 478 469 938 284 33  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) netovara muutuste aruanne Eelmiste perioodide Sihtkapital Kokku netovara jaotamata tulem 31.12.2016 208 863 174 995 383 858 Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse -176 907 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse 131 952 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2016 345 877 Aruandeaasta tulem 48 704 48 704 31.12.2017 208 863 271 754 431 913 Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse -176 907 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse 85 337 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2017 403 899 Aruandeaasta tulem 11 483 11 483 31.12.2018 208 863 246 016 443 396 Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse -176 907 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse 38 721 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2018 419 655 34  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 Lisa 18. Emaettevõtte müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Põhitegevusala Tegevusala EMTAK kood Müügitulu Müügitulu % Jah/ei Ostetud kaubad 46431 1 007 2 ei müügiks Kasutamisõiguse 59131 47 727 98 ei tasu Kokku 48 734 100 35