Kiri

Ministeeriumid 28.05.2019 nr 1-4/18/7544-3 Raudna looduskaitseala kaitse alt välja arvamise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Seoses Vabariigi Valitsuse koosseisu muutusega esitab Keskkonnaministeerium uuesti kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Raudna looduskaitseala kaitse alt välja arvamine” eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Meelis Suurkask 516 4997, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 28.05.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Raudna looduskaitseala kaitse alt väljaarvamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Kaitse alt väljaarvamine Looduskaitselise otstarbekuse puudumise tõttu arvatakse looduskaitse alt välja Viljandi maakonnas Viljandi vallas Raudna külas asuv Raudna looduskaitseala (KLO1000103) (edaspidi kaitseala). § 2. Kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine Kaitseala kaitse alt väljaarvamisega tunnistatakse kehtetuks järgmised kaitse alla võtmise otsused: 1) Pärsti Vallavolikogu 2. juuni 1994. a määrus nr 32 „Looduskaitseala moodustamineˮ; 2) Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrus nr 350 „Raudna looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamineˮ. § 3. Kaitse alt väljaarvamise põhjendused Põhjendused kaitseala kaitse alt väljaarvamise kohta on esitatud määruse seletuskirjas1. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 6. juuni 2018. a käskkirjaga nr 461 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „ Raudna looduskaitseala kaitse alt väljaarvamine” eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „ Raudna looduskaitseala kaitse alt väljaarvamine ” on ette valmistatud looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. Eelnõukohase m äärusega arvatakse looduskaitseliste väärtuste puudumise tõttu kaitse alt välja Raudna looduskaitseala (edaspidi kaitseala ), mis asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas , ja tun nistatakse kehtetuks otsus ed , millega võeti kaitseala kaitse alla . Ala looduskaitse alt väljaarvamisega kaotatakse alal kehtinud looduskaitselised piirangud. Kaitstava looduso bjekti kaitse alla võtmise otsus te kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohas elt looduskaitseseaduse §-des 8 ja 9 sätestatut . Vabariigi Valitsuse määruse e elnõu on koosta nud Keskkonnameti looduskaitse osakonna k aitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask (tel 516 4997 , e-post meelis.suurkask @keskkonnaamet.ee) , e elnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrolli nud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna k aitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma ( tel 5304 7558 , e-post eleri.laidma @keskkonnaamet.ee). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Kristiin Jääger (tel 680 7424, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro ( tel 640 9308 , e-post [email protected] ). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnita misel on Marika Erikson (tel 626 2 880, e-post [email protected] ). Kaitseala seisundit on lähtuvalt liikidest hinnanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask . Eelnõu sisu, kaitse alt väljaarvamise põhjendus ed Raudna looduskaitseala on kaitse alla võetud Pärsti Vallavolikogu 2. juuni 1994. a määrusega nr 32 „Looduskaitseala moodustamine ˮ . Alal kehtiv kaitsekord kinnitati Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 350 „ Raudna looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine ˮ . Vastavalt l ooduskaitseseaduse § 91 lõike le 1 jäävad e nne l ooduskaitseseaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord kehtima kuni nimetatud seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni . Looduskaitseseaduse § 7 kohaselt on kaitse alla võtmise, sealjuures kaitse jätkamise eelduseks loodusobjekti ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus, rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus või kui see on vajalik nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) rakendamiseks. Vastavalt looduskaitseseaduse § 13 lõikele 1 kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. Arvestades looduskaitseseaduse § 8 lõiget 4 , võib jätta loodusobjekti kaitse alla võtmata või loobuda objekti kaitsest, kui see ei ole otstarbekas. Otstarbekuse korral hinnatakse eelkõige seda, kas on olemas alternatiivseid meetmeid, mis aitaksid loodusobjekti ohustavaid tegureid vähendada või vältida , ning seda , kas kaitse on vajalik , arvestades selle väärtuse seisundit . Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt võtab ala kaitsealana kaitse alla Vabariigi Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti Vabariigi Valitsus . Kehtetuks tunnistatakse kõik kaitseala kaitse alla võtmist puudu tava otsus e vastavad osad. Raudna looduskaitseala riikliku kaitse alt välja arvamise ettepaneku tegemisel on lähtutud kaitse planeerimise spetsialisti Meelis Suurkase 2017. a astal tehtud vaatlustest , Pärsti valla üldplaneeringust (kehtestatud Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrus ega nr 13 ) , Raudna maastikukaitseala kaitse-eeskirja ekspertiisist aastast 1999 ning Margus Otsa koostatud EKF Viljandi osafondi 1996. aastal tehtud välitööde aruandest „Tähtsad linnupaigad Eestis ˮ . Raudna looduskaitseala kaitse alt väljaarvamise otsuse tegemisel analüüsiti esmalt seda, kas loodusobjektil on jätkuvalt olemas kaitse alla võtmise eeldused, ja seejärel, kas kaitse jätkamine kaitstava loodusobjektina on nende eelduste säilitamiseks vajalik. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Raudna looduskaitseala kaitse alla võtmise eesmärk 1999 . aastal oli linnustiku kaitse. Keskkonnaregistri järgi on alal registreeritud III kaitsekategooria liikidest valgelaup-rabakiil. 1996 . aasta välitööde andmetel pesitses kaitsealal kaheksa liiki linde : hallpõsk- pütt, tuttpütt, liivatüll, naerukajakas, kalakajakas, jõgitiir, rästas-roolind ja rootsiitsitaja . 1999. a asta ekspertiisi andmetel kasvab kaitsealal vöö th uul sõrmkäpp ja kuradi sõrmkäpp . 2017. aasta vaatluste kohaselt ei leidu kaitsealal haruldasi maismaakooslusi ega liike. K aitsealal pesitses või käis toitumas kokku 18 liiki linde. Kaitsealal pesitses 13 liiki linde. Raudna järvel pesitsesid valdavalt levinud linnuliigid. Kaitsealustest liikidest pesitsevad looduskaitsealal II I kaitsekategooria linnuliigid jõgitiir ja h allpõsk-pütt ning elavad III kai tsekategooria kahepaikseliigid harilik kärnkonn, tiigikonn ja rohukonn . Raudna järvel pesitses ca 25 paarist koosnev naerukajakate koloonia. Kaitsealal ei ole registreeritud selliseid liike, kes vajaksid spetsiaalset kaitsekorda või majandamist, mida poleks võimalik rakendada majandatavatel aladel ka väljaspool kaitseala. Nimetatud III kaitsekategoor ia liikide esinemisaladel pole vajalik kaitsealade moodustamine, vaid piisab isendite kaitsest looduskaitseseaduse alusel. Jõgitiir ( Sterna hirundo ) on Eestis II I kaitsekategooriasse arvatud ja Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse kuuluv liik. Jõgitiiru arvukus on Eestis hinnanguliselt 4500 – 6000 paari ( Elts, J. jt. 2009. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003−2008. Hirundo 22: 3−31 ) j a viimaste l aastakümnete l on arvukus olnud stabiilne . Jõgitiir pesitseb nii mererandades (eelistab küll eraldatud poolsaari ja saari) kui ka sisemaa järvede kallastel. Jõgitiir on koloonialind, harva pesitseb üksikute paaridena. Raudna järvel on läbi aastate pesitsenud 1 – 2 paari. Jõgitiir u peamised ohutegurid on veekogude kinnikasvamine (taim e stumine) , pesitsusaegne häirimine ja looduslikud ohutegurid (kisklus). Hallpõsk-pütt ( Podiceps grisegena ) on Eestis II I kaitsekategooriasse arvatud liik. Hallpõsk-püti arvukus on Eestis hinnanguliselt 300 – 400 paari ( Elts, J. jt. 2009. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003−2008. Hirundo 22: 3−31 ) j a viimaste l aastakümnete l on arvukus olnud stabiilne . Hallpõsk-pütt pesitseb väikestel ja madalaveelistel jäänukjärvedel ja tiikidel. Talvituvad hallpõsk-pütid peamiselt rannikuvetes. Rännuteed ei ole väga pikad ja tihti viivad vaid natuke lõuna ja lääne poole, et pääseda külmuvatest sis emaavetest lahtiste mereveteni. Hallpõsk-püti peamised ohutegurid on veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised) , veekogude kinnikasvamine (taim e stumine) , pesitsusaegne häirimine ja looduslikud ohutegurid (kisklus). Viljandi valla (endise P ärs ti valla ) üldplaneeringu kohaselt on tegemist miljööväärtusliku rohevõrgustiku alaga (Heimtali-Raudna maastik), mille planeeringujärgne sihtotstarve on osaliselt looduslik haljasmaa ning osaliselt puhke- ja virgestusmaa. K aitsealal on olemas III kaitsekategooria kaitsealused liigid, kuid nende arvukus on väike ning kaitsealal ei ole registreeritud selliseid liike, kes vajaksid spetsiaalset kaitsekorda või majandamist, mida poleks võimalik rakendada majandatavatel aladel ka väljaspool kaitseala. Kaitse alla võtmise otstarbekus Raudna tehisjärv on kujunenud endise kruusakarjääri kohale. Järve seisund on hea. Karjääri kaevandamisvarud on ammendatud ja täiendavat kaevandamisohtu ei ole. Liike , kelle pesitsemist järve kaitse alt väljaarvamine ohustaks , järvel ei leidu. Raudna tehisjärv on suurepärane näide oskusliku lt korrastatud karjääriala st , mis sobib suurepäraselt lindudele pesitsemiseks. Raudna järvel pesitsevad valdavalt levinud linnuliigid, nendest kaks liiki oli d III kaitsekategooria liigid: jõgitiir ja hallpõsk-pütt . Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik (LKS § 3 lõige 2). Sealjuures tuleb tagada III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest (LKS § 48 lõige 3). Seetõttu on kaitseala kaitse all hoidmine otstarbekas, kui kaitsealale jäävate liikide seisund poleks soodne ja alale jääksid esinduslikud elupaigad, mis aitavad säilitada liigile piisavalt suurt elupaika ja seeläbi hoida neid liike soodsas seisundis. Otstarbekuse hindamisel on arvest atud ka seda , et piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub seadusest tulenev isendi kaitse (LKS § 48 lõige 4 ja § 55). Jõgitiir on punase raamatu hinnangul ohuvälises seisus ehk liik on praegu soodsas seisundis. Eestis on liigi arvukus viimasel ajal olnud stabiilne. Kaitsealal pesitseb üks jõgitiirupaar. Keskkonnaregistrisse on kantud 226 jõgitiiru elupaika. Keskkonnaregistri andmetele tuginedes on tagatud ka pärast selle kaitseala kaitse alt väljaarvamist vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Liigi pesitsemisrahu (pesade lõhkumise vältimiseks pesitsusajal) tagab ka isendikaitse. Kuna liik on Eestis soodsas seisundis ja liigi pikaajaliseks säilimiseks on piisavalt suur elupaik kaitstud ka seda ala kaitsmata, siis pole selle liigi jaoks kaitseala kaitse all hoidmine otstarbekas. Hallpõsk-pütt on punase raamatu hinnangul ohulähedases seisus, ehk liiki ähvardab lähit ulevikus arvukuse vähenemine . Eestis on liigi arvukus viimasel ajal olnud stabiilne. Kaitsealal pesitseb üks hallpõsk-püti paar. Keskkonnaregistrisse on kantud 31 hallpõsk-püti elupaika. Keskkonnaregistri andmetele tuginedes on tagatud ka pärast selle kaitseala kaits e alt väljaarvamist vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Liigi pesitsemisrahu (pesade lõhkumise vältimiseks pesitsusajal) tagab ka isendikaitse. Kuna liik on Eestis stabiilse ar v ukusega ja liigi pikaajaliseks säilimiseks on piisavalt suur elupaik kaitstud ka seda ala kaitsmata, siis pole selle liigi jaoks kaitseala kaitse all hoidmine otstarbekas. Tegemist on tüüpilise liivakarjääri asemele kujunenud te hisveekoguga, millel puuduvad haruldased elupaigad. Looduskaitseala eesmärkide täitmiseks o n ala liiga väikese pindalaga – 30,1 ha, millest maismaaosa on 14,2 ha ja veealune maa 15,9 ha. Kaitseala on ümbritsetud kultuurmaastikuga, mille põhja- ja idaosa piiri ääres (piiril) asuvad maanteed. Raudna karjäär il on kõrge looduskaitseli ne väärtus kohalikus mastaabis. Ala on tähtis just kasvatuslikel eesmärkidel : hea juurdepääsu tõttu on seal võimalik kerge vaevaga korraldada ekskursioone lindude tundma õppimiseks (Ots, M. 1996. Tähtsad linnupaigad Eestis. Välitööde aruanne). Heimtali kruusakarjäär on tänu kaevandamise käigus tekkinud väikestele saarekestele ning nende suhtelisele kaitstusele saanud peatuskohaks, pesitsuspaigaks ja toitumiskohaks paljudele linnuliikidele. Ala on veelindudele sobiv haudeala, kusjuures selle mahutavus on tunduvalt suurem looduslikust alast. Väikesel maa-alal paikneb või peatub suhteliselt palju liike, mistõttu on sellel suur tähtsus maakonna linnuliikide uurimise seisukohalt (Timm, U. 1999. Keskkonnaekspertiis Raudna maastikukaitseala kaitse-eeskirjale. Käsikiri KeA Viljandi kontoris). Kaitseala l ei ole tähtsust üle-eestiliselt oluliste linnuliikide pesitsusalana ja rändepeatuskohana. 1996. aasta l Eesti Ornitoloogiaühingu tehtud Eesti tähtsate linnupaikade välitööde aruandes on öeldud, et Raudna karjäär ei täida tähtsate linnupaikade kriteeriume ja seetõttu seda ala tähtsate linnupaikade nimekirja ei liideta (Ots, M. 1996. Tähtsad linnupaigad Eestis. Välitööde aruanne). Linnustikku võib ohustada jahipidamine, eeskätt linnujaht. Praegu on kaitsealal jahipidamine keelatud. Kui ala kaitse alt välja arvata, on alal võimalik pidada jahti , sh linnujahti. Probleemiks võib osutuda linnujaht sügisese rände ajal. Kuid ala on nii väike, et ka praegu saaks kaitseala kõrval olevatel põldudel jahti pidada. Veel võib linnustikku ohustada pesitsusperioodil ujuvvahenditega liikumine, mis võib häirida lindude pesitsemist. Tulenevalt Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määrusest nr 67 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded ˮ on sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine keelatud avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari. Järvel saab liikuda sõudepaadiga. Lindude häirimise vältimiseks tuleb suurendada kalastajate teadlikust. Kui ala kaitse alt välja arvata, siis ei suurene oluliselt võimalus endisele kaitseala territooriumile ehitada. Ehitustegevust piirab järve kalda ehituskeeluvöönd ning maantee ja elektriliini kaitsevöönd. Teoreetiliselt oleks võimalik ehitada väga piiratud alale järvest kirdesse jäävale endisele korrastatud karjäärialale. Suures ulatuses on tegemist munitsipaalmaaga, mille peamine sihtotstarve on puhke ja virgestusmaa. Ehitustegevuse piirang ute analüüs on esitatud joonisel 1 . Järve osas jääb ala kaitse alt välja arvamisel kehtima looduskaitseseadusest ja veeseadusest tulenevad veekaitsevööndi piirangud (näiteks ehitamisele, väetiste kasutamisele, raietele), mis on piisavad veekogu hea seisundi säilimiseks. Alal on jätkuvalt puhkemajanduslik väärtus, mida ala riikliku kaitse alt välja arvamine ei vähenda ega ohusta. Raudna tehisjärv on selge ja puhta veega veekogu, mis on populaarne nii ujumis- kui ka harrastuskalapüügi kohana . Järve kaldale on kujundatud kaks ujumiskohta. Puhkemajanduslikku väärtust saab säilitada ka ilma looduskaitse abita ning see on pigem kohaliku kogukonna ja omavalitsuse võimuses. Raudna järv on Viljandi valla üldplaneeringuga määratud puhkealaks, mille toimimist ei tohi ehitus- ja arendustegevuse käigus ohtu seada. Alale üldplaneeringuga määratud puhkeala staatus tagab ka edaspidi selle ala puhkemajandusliku väärtuse säilimise. left 232106 0 0 Joonis 1 . Raudna looduskaitseala võimalikud ehitusalad Viljandi vallavalitsuses 26.04.2018 toimunud kohtumisel Viljandi valla esindajatega leiti ühiselt, et ala riikliku kaitse alla jätmine ei ole vajalik, kuna alal puuduvad sellised looduskaitselised väärtused, mille tõttu oleks riiklik kaitse põhjendatud. Ala on maakonnaplaneeringus kirjeldatud rohealana ning Viljandi valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist miljööväärtusliku rohevõrgustiku alaga (Heimtali-Raudna maastik), mille planeeringujärgne sihtotstarve on osaliselt looduslik haljasmaa ja osaliselt puhke- ja virgestusmaa. Võttes arvesse alljärgnevaid asjaolusid: 1) Raudna looduskaitseala puhul on tegemist endisele karjäärialale rajatud tehisveekoguga; 2) Raudna tehisjärv on oluline Viljandi linna ja Viljandi valla elanike puhkeala; 3) looduskaitseala eesmärkide täitmiseks on Raudna looduskaitseala liiga väikese pindalaga; 4) Raudna looduskaitseala l ei ole tähtsust üle-eestiliselt oluliste linnuliikide pesitsusalana ja rändepeatuskohana; 5) Raudna järvel pesitsevad valdavalt levinud linnuliigid, ei ole kaitseala kaitse all hoidmine otstarbekas. Raudna looduskaitsealal pesitsevate linnuliikide ja teiste kaitsealal elavate kaitsealuste liikide kaitse on tagatud ka kaitsealata l ooduskaitseseaduse isendikaitset puudutavate normidega ja Viljandi valla üldplaneeringuga. Seetõttu arvataksegi see ala kaitse alt välja. Menetluse kirjeldus Raudna looduskaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 5. oktoobrist – 4. novembrini 2018 . a Keskkonnaameti Viljandi kontoris ja Viljandi V allavalitsuses. L ooduskaitseseaduse § 9 lõike 4 p unkti 3 alusel tehti ettepanek arutada asja ilma avaliku aruteluta. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku kohta ilmus 3. oktoobri l 201 8 . a maakondlikus ajalehes „ Sakala “ . Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu ava likustamise teade 4. oktoobril 2018 . a. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealal paikneva viie kinnisasja viiele eraomanikule, MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingule ja Viljandi Vallavalitsusele teade kaitse-eeskirja eelnõu avaliku väljapaneku kohta. Avalikustamise käigus arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Kinnisasja omanikelt, kohalikult omavalitsuselt ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingult ettepanekuid ja arvamusi Raudna looduskaitseala kaitse alt välja arvamise kohta ei laekunud. Ettepanekut avaliku arutelu korraldamiseks ei esitatud. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Ala riikliku kaitse alt väljaarvamisega kaob maamaksusoodustus. Maaomanikel tuleb arvestada suureneva maamaksukohustusega. Maaomand vabaneb kaitsealale LKS §-ga 31 seatud kitsendustest. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast. Sellega korrigeeritakse valdade eelarvesse laekuva ja riigieelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust. Kuna määrusega arvatakse nimetatud objekt kaitse alt välja, siis määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist alates hakkavad nende kinnistute omanikud maamaksu maksma vastavalt üldisele korrale. Kuna 30,1 ha varem piiranguvööndisse jäävast alast arvatakse looduskaitsealt välja , laekub esialgse arvestuse järgi maamaksu Viljandi vallale rohkem ligikaudu 23 eurot aastas. Kaitse alt välja arvatav Raudna looduskaitseala ei kuulu Natura 2000 võ rgustikku. Kaitsealale ei jää poollooduslikke kooslusi ja seega eeldatavat ootust poollooduslike koosluste hooldamise ga seotud kulutuste katteks ei ole ja riigil kulutusi ei ole. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. T eadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Kuna Raudna looduskaitseala arvatakse kaitse alt välja, siis maa omandamise kulusid riigieelarvest ei teki. Määruse jõustumisel puudub oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja elupaikade seisund ei muutu, samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pä rast Riigi Teatajas avaldamist. Määruse vaidlustamine M ääruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. Eelnõu kooskõlastamine Määrus kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu . Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Heik i Loot Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0294 - Raudna looduskaitseala kaitse alt väljaarvamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.06.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b8494c80-349f-4660-ab61-486750d216a4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b8494c80-349f-4660-ab61-486750d216a4?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main