Taotlusvooru „Etendusasutuste tegevustoetus“ 2020. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 29.05.2019 nr 102 Taotlusvooru „Etendusasutuste tegevustoetus“ 2020. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 17 ja 21 alusel ja kooskõlas „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ punktidega 26.1 ja 26.2. 1. Kuulutan välja taotlusvooru „Etendusasutuste tegevustoetus“ 2020. aastal ning kehtestan selle tingimused ja korra. 2. Taotlusvooru komisjon 2.1. Komisjon on moodustatud kultuuriministri 27.03.2017 käskkirjaga nr 85. 2.2. Komisjon juhindub oma töös kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud toetuse taotluse menetlemise korrast. 3. Taotlusvooru eesmärk 3.1. Taotlusvooru eesmärk on toetada Eesti etenduskunstide valdkonna kunstilist ja institutsioonilist mitmekesisust ning etenduskunstide kättesaadavust erinevatele sihtgruppidele üle Eesti. 3.2. Toetus määratakse etenduse või kontserdi külastaja toetusena. Toetuste määramise eesmärk on toetada kulude katmist, mis tulenevad Kultuuriministeeriumi tellitavast külastajate arvust ja uute lavastuste või kontserdikavade arvust ning nende teenindamiseks tehtavatest kulutustest, mis tulenevad töötajate tasustamisest ja vara haldamisest 2020. aastal. 3.3. Avalik-õiguslike asutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste tegevuse finantseerimisel arvestatakse vastavatele etendusasutustele kasutada antud riigivara hoidmise ja säilitamisega seotud kulutuste katmise vajadusi. 4. Taotluste esitamine ja toetuste aruandlus 4.1. Taotluste esitamise tähtpäev on 31. august 2019. a. 4.2. Taotlusvoorust jagatava toetuse alampiir taotleja kohta on 16 000 eurot. 1  4.3. Taotluses toodud 2020. aasta tegevuste kogueelarve peab ületama 150 000 eurot. 4.4. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku poolt elektrooniliselt tegevustoetuse taotlusvormil Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas www.toetused.kul.ee. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta. 4.5. Taotleja peab esitama koos taotlusega etendusasutuse arengukava (Lisa 1) ja taotletava aasta repertuaariplaani, eeldatava uuslavastuste-, etenduse- ja publiku arvu (Lisa 2). 4.6. Repertuaaristatistika (etendustegevus ja lisategevused, külastajate arv) aruande esitamise tähtpäev on 15. veebruar 2021. Aruanne esitatakse Eesti Teatri Agentuuri teatristatistika andmebaasi kaudu. 4.7. Tegevustoetuse aruande esitamise tähtpäev on 1. aprill 2021. Aruanne tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas www.toetused.kul.ee. Aruande lisana tuleb esitada Eesti Teatri Agentuuri teatristatistika andmebaasi esitatud majandusstatistika andmete väljavõte. 5. Tingimused taotlejale 5.1. Taotleja peab taotluse esitamise ning toetuse kasutamise lepingu sõlmimise hetkel vastama kõigile alljärgnevatele tingimustele: 5.1.1. taotleja peab olema Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle põhikirjajärgne põhitegevusala on etenduskunstide alane tegevus; 5.1.2. taotleja peab olema tegutsenud põhikirjajärgsel põhitegevusalal vähemalt kolm aastat; 5.1.3. taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. 5.2. Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel: 5.2.1. maksuvõlgnevust (k.a makse) – riiklike maksude võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt; 5.2.2. majandusaasta aruande esitamise võlga; 5.2.3. täitmata kohustust Kultuuriministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi). 5.3. Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. 5.4. Taotleja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, artikli 2 punkti 18 tähenduses. 5.5. Taotlejale ei tohi olla esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, seni täitmata korraldust toetuse tagasimaksmiseks. 2 6. Toetuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2020–31.12.2020. 7. Tegevuste elluviimise abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 7.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse abikõlblikkuse perioodil tekkinud järgmised kulud: 7.1.1. uuslavastuste ja kontsertide ettevalmistamise ja repertuaaris olevate lavastuste etendamisega seotud kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud; 7.1.2. tekkepõhised kulud, mis tehakse abikõlblikkuse perioodil, kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks; 7.1.3. käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. 7.2. Taotlusvoorust toetatud tegevuste mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse: 7.2.1. kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid makse; 7.2.2. taotlusvooru eesmärkidega mitteseotud tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 7.2.3. käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. 7.3. Toetuse saaja on kohustatud toetuse tulude ja kulude osas pidama eraldi raamatupidamisarvestust. Kõik tegevuste elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. 8. Taotluste hindamine ja kriteeriumid 8.1. Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas etendusasutusele eraldatav toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, artikli 53 tähenduses või mitte. Kui toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi, järgitakse toetuse andmisel grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatud tingimusi. Riigiabi summa ei tohi ületada summat, mis on vajalik tegevuskahjumi katmiseks ja asjaomasel perioodil mõistliku kasumi saamiseks, mis tuleb tagada asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. 8.2. Komisjon hindab taotlusi järgmiste kriteeriumite alusel: 8.2.1. etendusasutuse viimase kolme aasta kunstiline tase; (hinnatakse: väga kõrge, kõrge, keskmine, madal) 8.2.2. etendusasutuse rahvuskultuuriline tähtsus (olulisus ja tuntus Eesti teatrimaastikul); (hinnatakse: väga kõrge, kõrge, keskmine, madal) 8.2.3. etendusasutuse regionaalne tähtsus (sh külalisetenduste andmine üle Eesti); (hinnatakse: väga kõrge, kõrge, keskmine, madal) 8.2.4. etendusasutuse valdkondlik mõju (sh väljendusvahendite uuenduslikkus, teatrikeele eripära jmt); (hinnatakse: väga kõrge, kõrge, keskmine, madal) 3  8.2.5. etendusasutuse 2020. a tegevuskava ja sellega seotud eelarve realistlikkus; (hinnatakse: väga hea, hea, rahuldav, nõrk) 8.2.6. etendustegevusega seotud viimase kolme aasta lisaprogrammid (sh töötoad, vestlused, dramaturgia arendamine, eri sihtgruppidele suunatud lisategevused jmt); (hinnatakse: väga hea, hea, rahuldav, nõrk) 8.2.7. etendusasutuse viimase kolme aasta osalemine kaasproduktsioonides, rahvusvahelistes koostööprojektides ja etenduste andmine välismaal. (hinnatakse: väga hea, hea, rahuldav, nõrk) 9. Komisjoni töökord ja komisjoni ettepanekute tegemine ministrile 9.1. Komisjoni töö eest vastutab Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler ja komisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi kunstide osakond. 9.2. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta Kultuuriministeeriumi finantsosakonna teenistuja. 9.3. Vajadusel võib komisjon projektide hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte. 9.4. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 9.5. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või taotluste täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotleja võib osalise toetuse vastu võtta tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. 9.6. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. 9.7. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. 9.8. Taotluse rahuldamise otsustamine toimub pärast 2020. aasta riigieelarve seaduse jõustumist ja selle alusel Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2020. aasta eelarve kinnitamist. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas 4  Lisa 1 Etendusasutuse arengukava ASUTUS STRATEEGIA AASTATEKS 2020-2023 MISSIOON Missioon on lühike organisatsiooni mõtte ja otstarbe kirjeldus, mis määratleb organisatsiooni koha ja rolli kultuurimaastikul. Missioon vastab küsimusele: Mille jaoks organisatsioon eksisteerib? Nt: Eesti Draamateatri missioon Eesti Draamateater on elujõulise, arenguvõimelise ja kõrgetasemelise emakeelse teatrikunsti looja. Samuti võiks missiooni all keskenduda neile omadustele, mis eristavad asutust kõikidest teistest ja on seeläbi ainulaadsed ja kordumatud (nt ainus teemaga tegelev asutus, kõige ülevaatlikumate kogudega, antud piirkonnas ainus võimalusi pakkuv vms). Nt: Tartu Linnamuuseumi ainulaadsus Tartu Linnamuuseum on ainus Tartu ja temaga seotud inimeste kultuuriloo ja -pärandi kogumisele, säilitamisele, uurimisele ja vahendamisele keskendunud muuseum maailmas. VISIOON Visioon on lühike organisatsiooni tegevuse kirjeldus mingil momendil tulevikus, mis näitab, mida, kellele ja kuidas ta pakub. Visiooni pikkus on tavaliselt kuni veerand lehekülge, samas võib lühema ja konkreetsema visioonisõnastuse arengukavas ka pikemalt ja detailsemalt lahti kirjutada. Nt: Saaremaa kultuurivaldkonna arengukava visioon Saaremaa on iidne kultuurikants, kus on osatud oma potentsiaali maksimaalselt ära kasutada, olles üks omanäolisemaid ja rikkalikuma kultuuripildiga piirkondi Eestis. Saaremaa on kultuuritegemiseks inspireeriv keskkond, kus on hea kultuuri teha ja kultuurist osa saada. Kultuuritöötajad on hinnatud ja motiveeritud. Saaremaast on kujunenud rahvusvaheliselt arvestatav kultuurikeskus. VÄÄRTUSED Siinkohal tuuakse need tööpõhimõtted ja eetilised tõekspidamised, mida organisatsioon töös oluliseks peab (nt usaldusväärsus, uuenduslikkus vms). Iga toodud väärtus tuleks ka lahti seletada ehk mida antud väärtus sellele organisatsioonile tähendab. Nt. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi väärtused Unikaalsus – ETMMi kogud on unikaalsed ja haruldased, mida koheldakse vastutustunde ja austusega. Muuseumikogu säilimine on tagatiseks Eesti rikkaliku teatri- ning muusikaajaloo säilimisele eestlaste meeltes. Professionaalsus ja usaldusväärsus – kõigis oma tegemistes on muuseum professionaalne kultuuri- ja mäluasutus. Muuseumist väljuv info on kontrollitud ja tõene. Muuseumi tippspetsialistide kompetentsist sõltub muuseumi usaldusväärus ning koostöövõimelisus, maine ja positsioon ühiskonnas. Kaasaegsus – ETMM on alati ajaga ja ühiskonna arengutega kaasas käiv organisatsioon, mis eesmärkide saavutamiseks kasutab uusimaid tehnoloogiaid, säilitades samal ajal traditsioone, mis on 5  olnud muuseumi tegevuse aluseks sadu aastatid. Muuseum on organisatsioonina paindlik ja võimeline kiirelt reageerima ühiskonnas toimuvatele arengutele. KAJASTUS TEISTES ARENGUKAVADES Sageli kajastatakse asutust või tema tegevusvaldkondi teistes arengukavades (koalitsioonilepe, valdkondlikud, ministeeriumide, maakondade, linnade ja valdade arengukavad). Neis kokkulepitud suunad mõjutavad ka asutuse enda arengukavandamist. Kindlasti ei piisa nende arengukavade nimetamisest, vaid tuleks lühidalt näidata ära ka seosed käesoleva arengukava ja teiste strateegiliste dokumentide vahel. Nt. Rakvere teater teistes arengukavades Kultuuriministeeriumi strateegiline arengukava:  Ministeerium on oluliseks pidanud kultuuri kättesaadavust kõikjal Eestis (programmid, mis on suunatud kultuuri vahendamisele maakondades) – Rakvere teater asub väljaspool suurlinna ja annab poole oma etendustest erinevates Eesti paikades, seega annab ta olulise panuse märgitud eesmärgi täitmisse. Rakvere linna arengukava:  Linna arengukavas on sätestatud Rakvere teatri hoonete remondi toetamine, Tõllakuuri kinosaali ja Seltsimaja väljaehitamine.  Linna arengukavaga jätkatakse rahvusvaheliste festivalide, sh Baltoscandali toetamist linnaeelarvest, mis annab kindlust festivali jätkusuutlikuks korraldamiseks. HETKEOLUKORD Organisatsiooni hetkeolukorra analüüsi koostamisel võib kasutada SWOT-analüüsi meetodit, tuues ära organisatsiooni tugevused (sisemised tegurid, mis aitavad organisatsiooni arengule kaasa), nõrkused (sisemised tegurid, mis takistavad arengut), võimalused (väliskeskkonna tegurid, mis võivad soodustada arengut) ja ohud (väliskeskkonna tegurid, mis võivad pidurdada või takistada arengut). Oluline on silmas pidada, et tugevused ja nõrkused on organisatsiooni enda sisemised näitajad, võimalused ja ohud tulenevad väliskeskkonnast (poliitiline, majanduslik, tehnoloogiline, sotsiaalne, looduskeskkond ja väärtused ühiskonnas). Hetkeolukorra analüüsi juures ei tohiks piirduda märksõnadega, vaid kirjutada kõik osad selgelt ja loetavalt lahti. Kindlasti ei tohiks piirduda sümptomitega (nt inimesed lahkuvad töölt), vaid jõuda tegelike põhjusteni (nt väikesed palgad, halvad töötingimused). PÕHIANDMETE Siin antakse ülevaade asutust puudutavatest põhiandmetest, sh asutuse suurus, personal, statistiline ülevaade, kogud, eelarved eelmistel aastatel, ÜLEVAADE investeeringud jne. Samuti võib lühidalt kirjeldada asutuse ajalugu või olulisimaid teetähiseid, kindlasti tuleks vältida pika ajaloolise kokkuvõtte kirjutamist, selle võib panna lisasse. MEIE 1. Nt: Kumu kunstimuuseumi avamisega on saavutatud suur tähelepanu ja tunnustus Eestis ja välismaal (Eesti TUGEVUSED Kunstimuuseum) 2. Tugevus 3. Tugevus 4. Tugevus 5. Tugevus 6. Tugevus 7. Tugevus MEIE 1. Nt. ERM ei suuda piisavalt kaasa rääkida ühiskondlikes protsessides ning ERMi nähakse sageli vaid kitsalt traditsioonilist NÕRKUSED talupojakultuuri säilitava ja tutvustava asutusena (Eesti Rahva Muuseum) 2. Nõrkus 3. Nõrkus 4. Nõrkus 5. Nõrkus 6  6. Nõrkus 7. Nõrkus KESKKONNA 1. Nt. Ühiskonnas on enam populaarsust võitmas säästva arengu teema, mis on esialgu seotud küll pigem keskkonnakaitsega, kuid VÕIMALUSED võimaldab tähelepanu tõmmata ka muinsuskaitsele (Muinsuskaitseamet) 2. Võimalus 3. Võimalus 4. Võimalus 5. Võimalus 6. Võimalus 7. Võimalus KESKKONNA 1. Nt. Alternatiivsete meelelahutusvõimaluste pealetung, mis kõik võistlevad inimeste piiratud aja- ja raharessursi pärast (Teater OHUD Ugala) 2. Oht 3. Oht 4. Oht 5. Oht 6. Oht 7. Oht EESMÄRGID JA TEGEVUSED Strateegiline eesmärk on siht, mis väljendab organisatsiooni taotletavat mõju. Strateegilisi eesmärke võib olla rohkem kui üks, nad võivad olla reastatud tähtsuse järjekorras. Strateegiline eesmärk sõnastatakse tulemuse või seisundina, mitte protsessina (nt info vahendamine ei ole eesmärk, sihtgrupis tõusnud teadlikkus aga küll). Organisatsiooni eesmärgiks ei saa olla lihtsalt mingi tegevus, vaid selle tegevuse tulemus. Strateegiliste eesmärkide sõnastamisel tuleks lähtuda SMART meetodist, mille kohaselt eesmärk peab olema spetsiifiline (piisavalt konkreetne, mitte üldsõnaline), mõõdetav (eesmärgi saavutamist peaks olema võimalik mõõta), saavutatav (eesmärk peaks olema realistlik), asjakohane (eesmärk peaks tulenema hetkeolukorra analüüsist ja toetama organisatsiooni missioonile ja visioonile) ja ajastatud (eesmärgi saavutamisele on seatud ajalised piirid). Lisaks rutiinsetele tegevustele (neile, mida on tehtud varem ja mille tegemist jätkatakse ka tulevikus) tuleks kindlasti keskenduda arendustegevustele ehk uutele algatustele (st tegevused, millega alustatakse arengukava perioodil ja mis ei kuulu organisatsiooni traditsiooniliste tegevuste hulka). Uute algatuste puhul peaks esile tooma ka tegevuse kavandatava algusaja, ligikaudse maksumuse ja vahetu tulemuse. Peaks meeles pidama, et uut taset või uut olukorda ei ole võimalik saavutada vanu asju vanal viisil ja mahus tehes. Iga eesmärgi juurde kuuluvad mõõdikud ehk indikaatorid, mille abil on võimalik hinnata eesmärgi saavutamist. Iga eesmärgi juures on üks või mitu indikaatorit, mis väljendavad eesmärki mõõdetaval kujul. EESMÄRK 1: Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Mõõdik 1  Mõõdik 2 Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Tegevus 1  Tegevus 2 Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Uus algatus 1 7  Uus algatus 2 EESMÄRK 2: Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Mõõdik 1  Mõõdik 2 Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Tegevus 1  Tegevus 2 Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Uus algatus 1  Uus algatus 2 EESMÄRK 3: Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Mõõdik 1  Mõõdik 2 Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Tegevus 1  Tegevus 2 Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Uus algatus 1  Uus algatus 2 ORGANISATSIOONI ARENDAMISE EESMÄRK: Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Mõõdik 1  Mõõdik 2 Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Tegevus 1  Tegevus 2 Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Uus algatus 1  Uus algatus 2 Nt: SA Kihnu Kultuuriruumi eesmärk 2 Kihnu kultuuriruumi edasikestmine on tagatud läbi järjepideva kihnu keele ja kultuuri õpetamise ja tutvustamise ning kihnu pärimuskultuur ja elulaad pakuvad piisavalt võimalusi selle teaduslikuks uurimiseks ja kaardistamiseks. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Välja antud kihnukeelsete õpikute arv  Korraldatud keele- ja laululaagrid Manijal  Kihnu kultuuri käsitlevate teadusartiklite arv Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Kihnukeelsete õpikute väljaandmine, sh lugemik, ajalugu, laulikud. Õpikute kasutamine kooliprogrammis;  Kihnu keele- ja laululaagrite korraldamine Manijal; 8   Teadusartiklite väljaandmisele kaasaaitamine (nt kihnu rätiku teemal). Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Käsitöömeistrite ja –oskuste kaardistamine ja kontaktide kogumine andmebaasi. AASTANE TEGEVUSKAVA (VT ALLPOOL) Arengukava elluviimine toimub üheaastase tegevuskava alusel. Üheaastane tegevuskava tuleb esitada arengukava esimese aasta kohta, sealjuures tuleb märkida strateegiline eesmärk, antud eesmärki elluviivad tegevused, tegevuste elluviimise tähtajad ja vastutajad ning võimalusel ka plaanitud finantsid. 9 TEGEVUSKAVA AASTAKS 2020 1. Strateegiline eesmärk: Nt. 2020 aastaks on muuseumi kogud täienenud ja nende säilitamine toimub nõuetele vastavates tingimustes Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve 1. Meede 1. Tegevuse nimetus Tegevuse vahetu tulemus Kuu/kuupäev Nimi Summa Nt: Kogudega seotud Nt: Muuseumi kogumispoliitika Nt: Luuakse ühised alused Nt: Märts Nt: Kerli Kask Nt. 10 000 EEK tegevused väljatöötamine muuseumikogude komplekteerimiseks ja arendamiseks 2. Tegevuse nimetus 3. Tegevuse nimetus 4. Tegevuse nimetus 2. Strateegiline eesmärk Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve 2. Meede 1. Tegevuse nimetus Tegevuse vahetu tulemus 2. Tegevuse nimetus 3. Tegevuse nimetus 4. Tegevuse nimetus 3. Strateegiline eesmärk Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve 3. Meede 1. Tegevuse nimetus Tegevuse vahetu tulemus 2. Tegevuse nimetus 3. Tegevuse nimetus 4. Tegevuse nimetus 4. Strateegiline eesmärk Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve 4. Meede 1. Tegevuse nimetus Tegevuse vahetu tulemus 2. Tegevuse nimetus Lisa 2 Etendusasutuse 2020. aasta plaanitud repertuaariplaan, eeldatav uuslavastuste-, etenduste- ja publiku arv. Etendusasutus: Tegevustoetuse kasutamise aasta uuslavastused Jrk. nr. Lavastusliik Sihtgrupp Esietendus Lavastuse pealkiri Näidendi autor Lavastaja Kunstnik Mängukoht Tegevustoetuse kasutamise aasta kogurepertuaar ilma uuslavastusteta Jrk. nr. Lavastusliik Sihtgrupp Esietendus Lavastuse pealkiri Näidendi autor Lavastaja Kunstnik Mängukoht Tegevustoetuse kasutamise aasta ja kahe järgmise aasta kavandatud etenduste ja külastajate arv Etenduste arv Külastajate arv 2020 2021 2022 11