Kiri

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] 29.05.2019 nr 1-11/1128-1 Kultuuriministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kultuuriministri määruse „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ning kord“ eelnõu. Palume kooskõlastust 7 tööpäeva jooksul eelnõude infosüsteemist avaldamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: Eelnõu neljal lehel Eelnõu seletuskiri viiel lehel Liina Jänes 6282381 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  EELNÕU 15.05.2019 KULTUURIMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2019. a nr Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ning kord Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 13 lõike 3 ja § 17 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrus sätestab nõuded kinnismälestise (edaspidi mälestis) ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste (edaspidi ehitis) konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks. (2) Projekti koostamisel lähtutakse majandus- ja taristuministri 17. aprilli 2015. a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, arvestades käeolevast määrusest tulenevaid erisusi. (3) Määruses sätestatud korda ei rakendata juhtudel, kui ehitis, mida kavandatakse konserveerida, restaureerida või ehitada, on tehnovõrk või -rajatis. § 2. Projekti lähtedokumendid (1) Mälestise ja ehitise konserveerimise-, restaureerimise-, ehitamise- ja teisaldamise projekti lähtedokumendid on: 1) muinsuskaitse eritingimused; 2) Muinsuskaitseameti heakskiidetud uuringute kavad ja uuringuaruanded nende olemasolu korral; 3) muude uuringute või ekspertiiside aruanded nende olemasolu korral; 4) varem koostatud projektid ja asjakohane dokumentatsioon nende olemasolu korral. (2) Mälestisele, muinsuskaitsealale ja nende kaitsevööndisse uue ehitise püstitamise või rajamise projekti lähtedokumendid on: (1) Muinsuskaitseameti heakskiidetud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused, sh lisatakse ehitusprojekti koosseisu väljavõte detailplaneeringu põhijoonisest, või detailplaneeringu puudumisel detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused uue ehitise püstitamiseks või rajamiseks; (2) Muinsuskaitseameti heakskiidetud uuringute aruanded ja muude uuringute või ekspertiiside aruanded nende olemasolu korral. (3) Lähtedokumentideta võib koostada ehitise eskiisi, mille järgi ei konserveerita, restaureerita ega ehitata. § 3. Eelprojekt (1) Eelprojekti staadiumis: 1) seletuskirjas kirjeldatakse lahenduse vastavust muinsuskaitse eritingimustele; 2) esitatakse arhitektuurilahendus, sealhulgas ehitise, pargi ja kalmistu kujunduse põhiidee, kavandatavate muudatuste või restaureerimiste kirjeldus, hoone välisilme lahendus, pargi või kalmistu kujunduslahendus; 3) esitatakse kultuuriväärtusega detailid ja tarindid (konstruktsioonid), sealhulgas esitatakse seisukoht olemasolevate tarindite kontrollimise, säilitamise ja vajadusel asendamise kohta, olemasolevate, restaureeritavate ja lisatavate tarindite kirjeldus, restaureerimise ulatus, nõuded kasutatavatele materjalidele, piirdetarindite ehitusfüüsikaline käsitlus; 4) esitatakse sisearhitektuuri lahendus, sealhulgas kavandatavate muudatuste või restaureerimiste kirjeldus ja kultuuriväärtusega detailide ja tarindite käsitlus; 5) esitatakse tehnosüsteemide põhimõttelised lahendused: küte ja ventilatsioon, sealhulgas nõuded sisekliimale ja selle tagamise moodused ning nõuded seadmete ja torustike paigutamiseks hoone või rajatise kehandisse; veevarustus ja kanalisatsioon, sealhulgas erinõuded torustike paigutamiseks tarinditesse; elektri- ja nõrkvoolupaigaldis, sealhulgas erinõuded juhtmete paigutamiseks tarinditesse. (2) Eelprojekti joonistel eristatakse tingmärkidega säilitatavad, lammutatavad ja ehitatavad tarindid, suletavad ja uued avad ning säilitatavad ja asendatavad avatäited ja nende materjalid. Kultuuriväärtusega detailid ja tarindid tähistatakse eraldi tingmärgiga ja näidatakse nende asukoht igal joonisel, mille alasse nad jäävad. (3) Konserveerimis- ja restaureerimistööd eristatakse ehitustöödest nimekirjana. § 4. Põhiprojekt (1) Põhiprojekti staadiumis: 1) seletuskirjas kirjeldatakse lahenduse vastavust muinsuskaitse eritingimustele ja asjakohasel juhul eelprojektile; 2) määratletakse ehitustööde mõju mälestisele või ehitisele, märkides eraldi ära lammutatavad ja lisatavad ehitiseosad, uute avade suuruse ja asukoha, nõuded tarindite paigaldamiseks, kasutatavad materjalid ning detailide tehnilise lahenduse ja välimuse; 3) antakse kultuuriväärtuslike detailide ja tarindite käsitlus (restaureerimine, konserveerimine, teisaldamine, eksponeerimine, kaitsmine ehitustööde ajal jne) koos loetelu ja paiknemisega; 4) pargi või kalmistu puhul esitatakse väikevormide, ehitiste ja haljastuse käsitlus koos loetelu, mahtudega ja nõuetega nende säilitamiseks, korrastamiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks. (2) Põhiprojekti joonistel eristatakse tingmärkidega säilitatavad, lammutatavad ja ehitatavad tarindid, suletavad ja uued avad ning säilitatavad ja asendatavad avatäited, nende paiknemine ja tehniline lahendus (ristlõiked, profiilid, liited, detailide tehniline lahendus ja välimus). Pargi või kalmistu puhul eristatakse ka väikevormid, ehitised ja haljastus. (3) Avatäidete ja ehitise olulisemate sõlmede kohta esitatakse põhiprojekti koosseisus tööjoonised. Pargi ja kalmistu puhul esitatakse vastavalt vajadusele tehnovõrkude, väikevormide ning -ehitiste ja valgustuse tööjoonised. (4) Konserveerimis- ja restaureerimistööd eristatakse ehitustöödest nimekirjana. § 5. Tööprojekt (1) Tööprojekti staadiumis: 1) seletuskirjas kirjeldatakse lahenduse vastavust muinsuskaitse eritingimustele ja asjakohasel juhul põhiprojektile; 2) esitatakse konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustööde tegemiseks vajalikud detailide joonised ja selgitused. Vajadusel antakse tehnoloogilised erinõuded ja juhised tööde tegemiseks; 3) esitatakse selgitused kultuuriväärtuslike tarindite kaitsmiseks tööde tegemise ajal. Kõik kultuuriväärtusega detailid ja tarindid tähistatakse eraldi tingmärgiga ja näidatakse nende asukoht igal joonisel, mille alasse nad jäävad; (2) Arhitektuuri või sisearhitektuuri osas esitatakse: 1) nõuded pindade viimistlusele; 2) ehitustoodete ja -detailide materjalid ja profiilid, vajadusel sõlmede joonised. (3) Maastikuarhitektuuri osas esitatakse valgustuse, väikevormide, piirdeaedade ja muude rajatiste ning taimestiku tööjoonised. (4) Tarindite kohta esitatakse: 1) juhised olemasolevate tarindite kontrollimiseks ja säilitamiseks, vajadusel asendamiseks, koos detailide joonistega; 2) nõuded kasutatavatele materjalidele, nende kvaliteedile, omadustele ja koostisele; 3) kandetarindite joonised, sealhulgas müüriseotiste, puiduseotiste, liidete ja külgnemiste kohta; 4) isolatsioonide paiknemine ja materjal; 5) nõuded tarindite pinnatöötlusele ja viimistlusele. (5) Konserveerimis- ja restaureerimistööd eristatakse ehitustöödest nimekirjana. (6) Tööprojekt, kui see ei ole põhiprojekti koostaja koostatud, peab olema tema poolt läbi vaadatud ja allkirjastatud. § 6. Kasutus- ja hooldusjuhend Mälestise ja ehitise projekti juurde koostatakse kasutus- ja hooldusjuhend. Juhendi koostab projekti koostanud pädev isik. § 7. Projekti vormistamine (1) Projekt peab sisaldama muinsuskaitse osa, milles esitatakse dokumendid, nõuded ja lahendused, kui need on asjakohased. (2) Projekt esitatakse Muinsuskaitseametile või halduslepinguga volitatud asutusele (edaspidi koos amet) heakskiitmiseks digitaalsel kujul PDF-vormingus digitaalallkirjastatult. Lisamaterjal esitatakse süstematiseeritult ja annoteeritult. (3) Kui projekti või selle lisasid ei ole võimalik digitaalselt esitada või on põhjendatud esitada paberil, võib projekti esitada paberil, A4-formaadis köidetuna. § 8. Projekti heakskiitmine (1) Muinsuskaitseamet vaatab projekti läbi 30 päeva jooksul selle esitamisest arvates või tagastab taotlejale puuduste kõrvaldamiseks. Muinsuskaitseamet võib projekti läbivaatamise tähtaega pikendada, teavitades sellest projekti esitajat. (2) Muinsuskaitseameti heakskiit projektil kehtib viis aastat. Muinsuskaitseamet võib mälestise või ehitise omaniku või valdaja kirjaliku taotluse alusel pikendada projekti kooskõlastuse kehtivuse tähtaega ühe korra kuni viie aasta võrra.  SELETUSKIRI Kultuuriministri määruse „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ning kord“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Käesolev määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 13 lg 3 ja § 17 lg 5 alusel. Seoses uue muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) jõustumisega 2019. aasta 1. mail kaotasid kehtivuse varasema muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud määrused. Seni reguleeris mälestiste ja muinsuskaitseala hoonete ehitusprojekti koostamist muinsuskaitseseaduse § 35 lõike 8 alusel kehtestatud kultuuriministri 04. juuli 2011. aasta määrus nr 15 „Kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi KUM määrus nr 15). MuKS-es on esimest korda eristatud mälestisel, muinsuskaitsealal ja nende kaitsevööndis tehtavad tööd, mis nõuavad ehitusprojekti ning need tööd, mida on võimalik teha tegevuskava alusel (MuKS § 49). Kui seni nõudis seadus mälestise ja muinsuskaitseala hoone restaureerimiseks ja konserveerimiseks alati põhiprojekti, siis edaspidi võib lihtsamaid töid teha tegevuskava alusel ja tegevuskava koostab töö tegija. Tegevuskava koostatakse lihtsamate või väiksemate tööde korral (näiteks avariikatustamine, detailide restaureerimine, üksikute avatäidete paigaldamine või restaureerimine jms) ja selle koostamisele ei kehti käesolevas määruses toodud nõuded. Projekti staadiumi osas annab uus MuKS samuti paindlikkust. Varasema igakordse põhiprojekti nõude asemel määratakse projekti staadium muinsuskaitse eritingimustega ja seda teeb Muinsuskaitseamet. MuKS-es on ehitusprojekti koostamise juhtumid varasemast rohkem seotud ka EHS-ga, st et kui EHS järgi on ehitusprojekti esitamine nõutav, on see igal juhul nõutav ka mälestisel ja muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul. Muinsuskaitseametile on siiski jäetud õigus otsustada teatud juhtumite üle, kui EHS-i järgi pole ehitusprojekti esitamine nõutav, kuid tööde iseloom või keerukus ei luba neid teha ka tegevuskava alusel, võib siiski muinsuskaitse eritingimustega seada nõude nõuetele vastava ehitusprojekti koostamiseks ja esitamiseks. Selliseid juhtumeid, mis jäävad ehitusprojekti ja tegevuskava skoobi n-ö vahele ning põhjendatud on ehitusprojekti esitamine, on Muinsuskaitseameti hinnangul siiski vähe. Käesoleva määruse sisu ei erine oluliselt KUM määrusest nr 15. Nagu seni, on ka käesolevas määruses sätestatud eeldus, et projekti koostamisel lähtutakse majandus- ja taristuministri määrusest „Nõuded ehitusprojektile“ (edaspidi MKM määrus nr 97) ning lisaks võetakse arvesse käesolevas määruses sätestatud erisusi. Seega kehtestatakse käesoleva määrusega n-ö muinsuskaitse eriosad ja -nõuded, mis tuleb MKM määrus nr 97 järgi koostatud ehitusprojektile lisada või millest lähtuda. Projekt peab olema piisav, et oleks võimalik otsustada planeeritava ehitustöö mõju üle mälestisele või muinsuskaitseala hoonele. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Muinsuskaitseameti ehitiste ja arheoloogia osakonna ehituspärandi valdkonna juht Anni Martin (6403037, [email protected]) ja ehituspärandi nõunik Merle Kinks (6403033, [email protected]), Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Liina Jänes (6282381, [email protected]) ning Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (628 2347, [email protected]). Eelnõu toimetatakse keeleliselt pärast kooskõlastusringi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Eelnõu paragrahv 1 määratleb määruse reguleerimisala. Võrreldes KUM määrusega nr 15 on erinevus, et siin sätestatakse selgelt, et vastavalt MUKS-le kohaldub määrus ka teisaldamise projektile. Lõige 2 sätestab, et projekti koostamisel lähtutakse MKM määrusest nr 97, arvestades käeolevast määrusest tulenevaid erisusi. Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul kehtivad seega projekti koostamisele mõlemad määrused. Selle sättega on tagatud, et projekti koostamisele kehtivad ka MKM määruses nr 97 toodud vormistuslikud nõuded, mida ei ole käesolevas määruses enam üle korratud. Lõikes 3 on sätestatud erandid, mille puhul kehtib ainult MKM määrus nr 97, st käesolev määrus ei kohaldu. Need on tehnovõrk või -rajatis, mis võivad asuda kinnismälestisel või muinsuskaitsealal. Eelnõu paragrahviga 2 kehtestatakse, millistest dokumentidest tuleb projekti koostamisel lähtuda, st mis on projekti lähtedokumendid. MKM määrus nr sisaldab loetelu projekti lähtealustest. Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise kohta projekti koostamisel tuleb lisaks lähtuda esiteks muinsuskaitse eritingimustest. Teiseks tuleb lähtuda juba tehtud uuringute aruannetest. Uuringud tehakse muuhulgas projekti koostamiseks olulise teabe väljaselgitamiseks, seega on vajalik uurimistulemustest ka lähtuda. Juhul kui uuringud tehakse paralleelselt projekti koostamisega, tuleb lähtuda Muinsuskaitseametis heakskiidetud uuringu tegevuskavast ehk sellest, mida ja kuidas on kavas uurima hakata. Kolmandaks lähtealuseks on muud asjassepuutuvad uuringud ja ekspertiisid. Ehitistel tehakse ka uuringuid ja ekspertiise, mida ei ole määranud Muinsuskaitseamet (näiteks hüdroloogiauuring vms), millest tuleb mõistagi lähtuda. Neljandaks on asjakohane lähtuda varem sama mälestise või ehitise kohta koostatud projektist või muust asjakohasest dokumentatsioonist. Paljusid mälestisi või nende osi on projekteeritud ka varem ning Muinsuskaitseameti arhiivis leiavad sagedast kasutust varasemad projektlahendused, mõõdistusjoonised, sõlmede joonised vms. Lõige 2 sätestab projekti koostamise lähtealused kaitsevööndisse uue ehitise püstitamise või rajamise korral. Ehitise püstitamine ja rajamine on mõlemad nimetatud, järgides EHS eeskuju, kus need mõisted on samuti paralleelselt kasutusel. Siin on lähtedokumentideks detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Juhul kui ehitis püstitakse ilma detailplaneeringuta, st projekteerimistingimuste alusel, tuleb lähtuda uue ehitise püstitamiseks antud muinsuskaitse eritingimustest. Samuti on lähtealuseks Muinsuskaitseametis heakskiidetud uuringute aruanded ja muude uuringute või ekspertiiside aruanded nende olemasolu korral. Lõikes 3 sätestatakse, et lähtedokumentideta võib koostada ehitise eskiisprojekti, mille järgi ei konserveerita, restaureerita ega ehitata. EHS ja MKM määruse nr 97 järgi ei ole eskiis iseseisev projekti staadium. Nimetatud määruse § 8 lõikes 2 on ehitise eskiis siiski nimetatud kui üks eelprojekti koostamise lähtealus. Praktikas eskiisprojekte koostatakse ja see ei ole tundmatu mõiste. Eskiisi mõistet avab näiteks ehitusprojekti standard EVS 932:2017, kus on samuti sõnastatud, et see on projekti koostamise lähtedokument. Eelnõu paragrahvis 3 esitatakse eelprojekti nõuded. Lahendusi kirjeldatakse tekstis ehk projekti seletuskirjas, visuaalsed lahendused esitatakse joonistel. Punktis 5 toodud nõuded erinevatele tehnosüsteemidele esitatakse põhimõtteliste lahendustena, st neid ei pea eelprojekti staadiumis detailselt läbi lahendama. Ka MKM määrus nr 97 nõuab insener- tehniliste lahenduste põhimõtete esitamist eelprojektis. Käesolevas määruses täpsustatakse, millised aspektid on olulised esitada insener-tehniliste lahenduste osas mälestisel, et saada selgus nende sobivuse osas võimalikult varases projekteerimisstaadiumis – näiteks kuhu tehakse tarindites avad või läbiviigud, kui hakatakse paigaldama torustikku, elektrijuhtmeid, ventilatsiooniseadmeid jms. Põhimõtteliste lahenduste esitamine ja kokkuleppimine eelprojekti staadiumis aitab vältida lahenduste suuremahulist muutmist järgmistes staadiumites ning hilisemat ümberprojekteerimist. Lõige 2 täpsustab erinevate andmete ja lahenduste esitamist projektis. Siin ei ole erinevust võrreldes seni kehtinud nõuetega. Eelnõu paragrahvis 4 esitatakse nõuded põhiprojekti staadiumis ehitusprojektile. Kuigi MuKS-es on sätestatud, et ehitusprojekt peab olema kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega, on lõikes 1 sätestatud, et vastavust eritingimustele tuleb projektis kirjeldada (p 1). Samuti tuleb kirjeldada ehitustööde mõju mälestisele, märkides ära kõik restaureeritavad, eemaldatavad ja lisatavad osad jm vajaliku. Punktis 4 on toodud erisus pargi ja kalmistu projekteerimisel. Lõike 2 kohaselt tuleb põhiprojekti joonistel eristada säilitatavad, lammutatavad ja ehitatavad tarindid, suletavad ja uued avad ning säilitatavad ja asendatavad avatäited tingmärkidega. Esitada tuleb nende paiknemine ja tehniline lahendus. Siin ei ole muutust võrreldes seni kehtinud määrusega. Lõikes 3 on toodud ehitise osad, mille kohta tuleb esitada tööjoonised juba põhiprojekti staadiumis. Need on avatäited (aknad, uksed) ja ehitise olulisemad sõlmed (näiteks räästasõlme lahendus, mis mõjutab oluliselt ehitise väljanägemist). Seni kehtinud määruses oli tööjooniseid nimetatud tööprojektiks, sõnastust on käesolevas määruses korrigeeritud. Eelnõu paragrahvis 5 esitatakse nõuded tööprojekti staadiumis ehitusprojektile. Muudatused võrreldes seni kehtinud määrusega on minimaalsed, sõnastuslikud ja täpsustavad. Eelnõu paragrahv 6 sätestab kasutus- ja hooldusjuhendisse (edaspidi hooldusjuhend) puutuva. EHS § 17 lg 5 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuded hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele, samuti määrata juhud, millal hooldusjuhend on nõutav. MKM määruses nr 97 on kirjas, et hooldusjuhend kuulub ehitusprojekti juurde ainult asjakohasel juhul, kuid ei määra ühtegi juhtu, millal see oleks kohustuslik. Käesolev määrus teeb seda, st sätestab, et mälestise ja muinsuskaitseala ehitise puhul on hooldusjuhendi lisamine alati asjakohane ehk kohustuslik (lõige 1). Hooldusjuhendi koostab projekti koostanud pädev isik. Hooldusjuhendis sisalduvad projektis käsitletavate ehitise ehituslike osade ja detailide ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, arvestades ehitise kasutamisega seonduvat eripära. Kui mälestise või ehitise osadele või kasutatavate ehitustoodete hooldusele on erinõudeid, tuleb need kajastada hooldusjuhendis. Hooldusjuhendis võidakse sätestada näiteks, et kaks korda aastas tuleb üle vaadata hoone katus ja puhastada vihmaveesüsteemid; akende ja uste hooldamise juhised (näiteks kas on vajalik värvimine või ainult õlitamine linaõlivärvitud akende korral); põrandate hooldamise juhised (näiteks õlitamine ja õige pesuvahendi valik puitpõranda puhul) jne). Eelnõu paragrahv 7 sätestab nõuded projekti vormistamisele. Lõige 1 sätestab, et projekt peab sisaldama muinsuskaitse osa, kuid täpsustamata on jäetud, kas see peab olema integreeritud projekti koosseisu või esitatud eraldi peatükina. Praktikas kasutatakse mõlemat lahendust ja valik sõltub objekti ja kavandatava töö iseloomust. Teatud juhtudel võib olla asjakohane kajastada ehitamise mõju mälestisele eraldi peatükis, kui aga koostatakse mälestise terviklik restaureerimise projekt, mõjutab kogu kavandatav töö mälestist ning otstarbekas on kajastada käesolevast määrusest tulenevaid nõudeid projektis läbivalt. Lõikes 2 sätestatakse nõuded projekti esitamisele. Muinsuskaitseamet arhiveerib mälestiste ning muinsuskaitseala ehitiste ehitusprojekte ning kuna ameti arhiiv on osa Rahvusarhiivist, kehtivad dokumentidele vastavad nõuded. Üldjuhul esitatakse projekt digitaalsel kujul (ehitisregistri kaudu või muu elektroonse kanali kaudu). Lõige 3 täpsustab, et juhul kui projekti või lisamaterjali ei ole võimalik digitaalselt esitada või on põhjendatud esitada paberil (näiteks väga mahukas lisamaterjalid), võib need esitada paberkandjal köidetuna A4 formaati. Eelnõu paragrahv 8 sätestab Muinsuskaitseametile tähtaja projekti läbivaatamiseks (lõige 1) ning piirab antud heakskiidu kehtivusaega. Viis aastat seob projekti selle aluseks olevate eritingimustega, mille kehtivusaeg on samuti viis aastat (MuKS § 51 lg 5). Juhul kui ei asuta reaalselt konserveerima, restaureerima, ehitama või teisaldama, võib viie aasta jooksul mälestisel toimuda märkimisväärseid muutusi, mis tingib vajaduse projekt üle vaadata ja põhjendatud juhul seda muuta. Samas on antud heakskiidu pikendamise võimalus (analoogselt eritingimustega). Samasisulised sätte oli ka varem kehtinud korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega ei kaasne olulisi mõjusid. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.