Kiri

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 21.05.2019 nr 8-2/19/2020 Arvamuse avaldamiseks: SA Innove SA Archimedes SA Kutsekoda Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruse nr 39 „Käsitöö erialade riiklik õppekava“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf 3. Eelnõu lisa 3.pdf 4. Eelnõu lisa 6.pdf 5. Eelnõu lisa 7.pdf Indrek Kilk 735 0179 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 17.05.2019 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruse nr 39 "Käsitöö erialade riiklik õppekava" muutmine Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruses nr 39 „Käsitöö erialade riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 10 lõige 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 120 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 30 EKAPd;“; 2) paragrahv 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) sissejuhatus kutseõpingutesse 2 EKAPd; 2) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd; 3) Eesti rahvakultuur ja tekstiilipärand 6 EKAPd; 4) kavandamine ja kujutamine 9 EKAPd; 5) kangakudumine 11 EKAPd; 6) silmuskudumine 9 EKAPd; 7) heegeldamine 7 EKAPd; 8) tikkimine 11 EKAPd; 9) käsitööalane ettevõtlus ja tootearendus 17 EKAPd; 10) praktika 30 EKAPd; 11) masinkudumine 12 EKAPd; 12) masintikkimine 12 EKAPd; 13) materjalide värvimine, trükkimine ja maalimine 12 EKAPd; 14) viltimine 12 EKAPd.“; 3) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Õppekava moodulite 1–10 õpiväljundite ja moodulitest 11–14 ühe mooduli õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Tekstiilkäsitööline, tase 4” vastavad kompetentsid.“; 4) paragrahvis 15 asendatakse sõna „Keraamikasell“ sõnaga „Keraamik“; 5) paragrahv 22 lõiget 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 120 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 22,5 EKAPd“; 6) paragrahv 22 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:  2 „(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) sissejuhatus kutseõpingutesse 1,5 EKAPd; 2) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd; 3) Eesti rahvakultuuri ja nahatööpärandi alused 4,5 EKAPd; 4) nahatöö põhialused 15 EKAPd; 5) kavandamine ja kujutamine 12 EKAPd; 6) nahast väikeesemete valmistamine 7,5 EKAPd; 7) liistuta jalatsi valmistamise alused 7,5 EKAPd; 8) karpide ja vutlarite valmistamine 7,5 EKAPd; 9) köitmise alused 7,5 EKAPd; 10) nahktoodete ja teenuste arendus ning turundus 12 EKAPd; 11) praktika 22,5 EKAPd; 12) nahkaksessuaaride valmistamine 16,5 EKAPd; 13) liistuta nahkjalatsite ja pastelde valmistamine 16,5 EKAPd; 14) nahkvormide valmistamine 16,5 EKAPd; 15) raamatuköidete valmistamine 16,5 EKAPd.“; 7) paragrahvi 23 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Õppekava moodulite 1–11 õpiväljundite ja moodulitest 12–15 ühe mooduli õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4” vastavad kompetentsid.“; 8) paragrahv 26 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) sissejuhatus kutseõpingutesse 3 EKAPd; 2) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd; 3) Eesti rahvakultuuri ja puutöönduse ajaloo alused 4 EKAPd; 4) kavandamine ja kujutamine 5 EKAPd; 5) puiduõpetus 2 EKAPd; 6) puutööalane tööriista- ja tehnoloogiaõpetus 6 EKAPd; 7) tervikpuu esemete valmistamine 13 EKAPd; 8) painutamistööd 13 EKAPd; 9) laudnõude valmistamine 13 EKAPd; 10) tappseotiste valmistamine 13 EKAPd; 11) punumistööd 13 EKAPd; 12) puittoodete ja teenuste turundus 8 EKAPd; 13) praktika 21 EKAPd.“; 9) paragrahvi 27 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Õppekava moodulite õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Puukäsitööline, tase 4” vastavad kompetentsid.“; 10) määruse Lisa 3 „Tekstiilikäsitöö eriala moodulid“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 11) määruse Lisa 6 „Nahkkäsitöö valmistaja eriala moodulid“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 2; 12) määruse Lisa 7 „Puukäsitöö eriala moodulid“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 3.  3 § 2. Määruse rakendamine Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruse nr 39 „Käsitöö erialade riiklik õppekava“ muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a. määruse nr 39 „Käsitöö erialade riiklik õppekava“ muutmise on tinginud muudatuste tegemine Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard” (edaspidi Kutseharidusstandard). Määruse eelnõuga viiakse uuendatud kutsestandarditega kooskõlla järgmised erialad: tekstiilkäsitöö eriala kutsestandardiga „Tekstiilkäsitööline, tase 4“, kinnitatud Kultuuri Kutsenõukogu poolt 25. aprilli 2018. a otsusega nr 11; keraamiku eriala kutsestandardiga „Keraamik, tase 4“, kinnitatud Kultuuri Kutsenõukogu poolt 22. novembri 2017. a otsusega nr 9; nahkkäsitöö eriala kutsestandardiga „Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4“, kinnitatud Kultuuri Kutsenõukogu poolt 14. novembri 2018. a otsusega nr 13; ja puukäsitöö eriala kutsestandardiga „Puukäsitööline, tase 4“, kinnitatud Kultuuri Kutsenõukogu poolt 14. novembri 2018. a otsusega nr 13. Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on valmistanud ette Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Jane Talvik ([email protected], tel 735 4017), Sihtasutuse Innove (edaspidi SA Innove) õppekava ja metoodikaagentuuri kutsehariduse õppekavade arenduskeskuse juht Ülle Nõmmiste ([email protected]; tel 735 0659), kutsehariduse peaspetsialist Inna Soonurm ([email protected], tel 735 0655), õigus- ja hanketeenuste keskuse jurist Meelis Maiste ([email protected], tel 735 0540). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk ([email protected], tel 735 0144). Käsitöö erialade riikliku õppekava muudatuste tegemisel (tekstiilkäsitöö erialal) osalesid: Kaie Kesküla (Kuressaare Ametikool); Anu Randmaa (Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit; MTÜ Rahvarõivas); Maret Lehis (Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit; OÜ Pileum); Mare Värk (Tallinna Kopli Ametikool); Marju Heldema (Haapsalu Kutsehariduskeskus); Ingrid Uus (Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool). Puukäsitöö ja nahkkäsitöö erialaekspertidena olid kaasatud: Taavi Joonas (Tallinna Kopli Ametikool); Meelis Kihulane (Edev Eremiit MTÜ); Kalju Vedam (Vana-Vigala Teenindus- ja Tehnikakool); Tiina Piisang (Tallinna Kopli Ametikool); Pille Kivihall (Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit; OÜ Nahakoda); Leelo Leesi (Kuressaare Ametikool). Töörühma tööd koordineeris Inna Soonurm (Sihtasutus Innove). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a. määrust nr 39 „Käsitöö erialade riiklik õppekava“ ja teise paragrahviga kehtestatakse sisuliselt määrusega loodava regulatsiooni rakendamise aeg (nähakse ette aeg, mille jooksul peavad koolid enda õppekavad määruse muudatustega kooskõlla viima). Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2, millega suurendatakse praktika mahtu (21 EKAP-lt 30-le EKAP-le) ning viiakse seega kooskõlla Kutseharidusstandardi nõuetega. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse § 10 lõiget 2. Uuendatud kutsestandardi „Tekstiilkäsitööline, tase 4“ kompetentside ja nende tegevusnäitajate kirjelduste muudatustest tulenevalt muudetakse moodulite nimetusi ja mahte. Kutsestandardi uuendamisel muudeti võrreldes eelmise kutsestandardiga „Tekstiilkäsitöö sell, tase 4“ (mille alusel oli koostatud käsitöö erialade riiklikus õppekavas tekstiilkäsitöö eriala struktuur ja õppesisu) tööosade st kohustuslike kompetentside struktuuri ja kirjeldusi ning täpsustati nimetusi. Põhitöö oskuste kompetents „Tekstiilist käsitööesemete valmistamine“ asendati kompetentsidega „Tööprotsessi korraldamine“, „Kangakudumine“, „Silmuskudumine“, „Heegeldamine“ ja „Tikkimine“. Muudatustest tulenevalt uuendati õppekavas tehnoloogiate alusmoodulid ja süvendatud valikmoodulid. Uuendatud kutsestandardisse koondati valitavad kompetentsid „Materjalide värvimine, trükkimine ja maalimine“, „Masinkudumine“, „Masintikkimine“, ja „Viltimine“. Võeti välja kompetentsid „Õmbluskäsitöö“, „Kanga rakendamine ja kudumine“, „Tikandi kavandamine ja tikkimine“, „Tekstiilitrükk“, „Tekstiilimaal ja värvimine“, „Viltimine“, „Lõikejärgne silmuskudumine, heegeldamine ja nõeltehnika“, „Eesti rahvarõiva komplektiosade valmistamine“, „Vööde ja paelte tegemine“ ning „Pitsitehnikates esemete valmistamine“. Tulenevalt kutsestandardi valitavate kompetentside muudatustest võeti õppekavast välja moodulid „Kanga kujundamine“, „Õmbluskäsitöö“, „Kanga rakendamine ja kudumine“, „Rahvuslikud tikandid“, „Lõikejärgne silmuskudumine, heegeldamine ja nõeltehnika“, „Eesti rahvarõiva komplektiosade valmistamine“, „Vööde ja paelte valmistamine“ ning „Pisitehnikas esemete valmistamine“. Koostati uutele kompetentsidele vastavad valitavad moodulid „Masinkudumine“, „Masintikkimine“, „Materjalide värvimine, trükkimine ja maalimine“ ning „Viltimine“. Valitava ühe mooduli valimine on õppijale kohustuslik. Uuendatud kohustuslike ja valitavate kompetentside kirjeldustest tulenevalt sõnastati ümber põhiõpingute moodulite õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid ning muudeti moodulite mahtusid lävendi tasemel. Eriala moodulid on esitatud määruse lisas 3. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse § 11 sõnastust. Kutsestandardi „Tekstiilkäsitöösell, tase 4“ nimetuse muutmisesega „Tekstiilkäsitööline, tase 4“ ja kompetentside muutmisesega täpsustati nõudeid õpingute läbimisel omandatavale kutsele. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse § 15 sõnastust. Tulenevalt kutsestandardi „Keraamikasell, tase 4“ nimetuse muutmisest „Keraamik, tase 4“ täpsustati nõudeid õpingute läbimisel omandatavale kutsele. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 22 lõike 1 punkti 2, milles suurendati praktika mahtu (18-lt EKAP-lt 22,5 EKAP-le) ning viidi läbi selle kooskõlla Kutseharidusstandardi nõuetega. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse § 22 lõiget 2. Kutsestandardi „Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4“ uuendamisel võeti välja valitavad kompetentsid „Nahkrõivaste valmistamine“ ja „Sisustusesemete valmistamine“, tulenevalt sellest muudatusest võeti välja Nahkkäsitöö valmistaja õppekava põhiõpingutest moodulid „Nahkrõivaste õmblemise alused“, „Nahkrõivaste valmistamine“ ja „Sisustusesemete valmistamine“. Nimetatud moodulite väljavõtmine tingis õppekavasse jäänud moodulite mahtude korrastamise. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse § 23 sõnastust. Tulenevalt kutsestandardi „Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4“ kompetentside muudatustest muudeti õppekava moodulite arvu ning seoses sellega täpsustati nõudeid õpingute läbimisel omandatavale kutsele. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse § 26 lõiget 2. Kutsestandardi „Puukäsitööline, tase 4“ uuendamisel võeti välja valitavad kompetentsid „Tahumistööd“, „Põimimistööd“, „Painutamine“ ja „Puidunikerdamine“ ning liideti nendes olevad töövõtted ja tehnikad puidust käsitööesemete valmistamise kompetentsiga. Tulenevalt sellest muudatusest võeti välja Puukäsitöö õppekava põhiõpingutest moodulid „Tahumistööd“, „Treimistööd“, „Painutatud esemete valmistamine“, „Intarsia- ja puidu lõiketehnikad“ ning „Täispuidust traditsiooniliste mööbliesemete valmistamine“. Nimetatud moodulite välja võtmine tingis õppekavasse jäänud moodulite mahtude korrastamise. Tulenevalt valitavate iseseisvate kompetentside kutsestandardist välja jätmisega korrigeeriti Puukäsitöö valmistaja õppekava. Põhiõpingute tehnoloogiate moodulites korrastati õpiväljundite ja hindamiskriteeriumite sõnastust lähtudes välja võetud valitavate kompetentside töövõtetest ja tehnikatest. Tehtud muudatused tingisid ka moodulite mahtude muutmised lävendi tasemel. Eriala moodulid on esitatud muudetava määruse lisas 7. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 27 sõnastust. Tulenevalt Puukäsitöö õppekava moodulite arvu muutmisest ja valitavate moodulite välja võtmisest täpsustati nõudeid õpingute läbimisel omandatavale kutsele. Eelnõu paragrahvi 1 punktidega 10 – 12 muudetakse määruse lisasid 3, 6 ja 7 ning asendatakse need uute lisadega (muudetava määruse lisad 1 – 3). Teises paragrahvis sätestatakse koolidele kohustus viia kooli õppekavad määruse muudatustega kooskõlla hiljemalt kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõju Käsitöö erialade kaasajastatud riiklik õppekava seostab õpet tihedamalt töömaailma vajadustega, sest muudatuste tulemusena väljenduvad õppekavas selgemini tööturul nõutavad kompetentsid. See aitab suurendada nii tööandjate kui õpilaste arusaamist õppe käigus omandatavatest teadmistest, oskustest ja pädevusest ning loob võimalused paindliku ja üksikisikute vajadustele kohandatud haridustee kujundamiseks. Käsitöö erialade riiklikus õppekavas ei ole eraldi kindlaks määratud teooria ja praktilise töö osakaal, kuna kõiki mooduleid käsitletakse ühtsete, kutseoskuste omandamist võimaldavate tervikutena. Praktiline töö ja praktika moodustavad erialade õppe mahust kuni 50 %, jagunedes üldjuhul võrdselt, mis võimaldab õpilasel õppekeskkonnas omandatut kinnistada reaalses töökeskkonnas. Praktika osakaalude määramisel erialades on lähtutud erialade loomingulisusest ja käelisest tegevusest. Kompetentsipõhised tervikmoodulid loovad võimalused paindliku ja üksikisikute vajadustele kohandatud haridustee kujundamiseks ning samuti mitteformaalse ja formaalse hariduse raames saavutatud õpiväljundite tunnustamiseks kvalifikatsiooni omandamisel. Selline lähenemine tagab paindlikkuse õppe korraldamisel erinevates õppevormides ja erinevatele sihtrühmadele. Valikõpingute kaudu on võimalik õppeasutustel kiirelt ja paindlikult reageerida tööturu muudatustele, arvestada piirkonna eripära ja tööandjate vajadusi. Valikõpingud määratakse kindlaks kooli õppekavaga. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendades peavad koolid viima oma õppekavad muudetud riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul. Kooli õppekavade rakendamisega seotud kulud kaetakse kehtivate põhimõtete alusel kujunevast tegevuskulude eelarvest. Kool ei vaja selleks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemis ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove, Sihtasutusele Archimedes ja Sihtasutusele Kutsekoda ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule. Teet Tiko kutsehariduse osakonna juhataja  Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri …. ….. 2019. a määrusega nr … Mooduli Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse nr arvestuspunktides (EKAP) 1 Sissejuhatus kutseõpingutesse 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet tekstiilkäsitöölise kutsest, erialaõpingutest, tekstiilkäsitöölise töö eripärast ning õpingute jätkamise võimalustest. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet tekstiilkäsitöö õppekava  iseloomustab kooli õppekava alusel tekstiilkäsitöö tegija eriala õppekava ülesehitust, nimetab õppe- ülesehitusest, hindamise põhimõtetest ja ja praktikakorraldusega seonduvaid kohustusi, võimalusi ja õigusi lõpetamise nõuetest ning õppe- ja  selgitab tulenevalt koolikeskkonna üksustest ja õppetöökorralduseeskirjast oma kohustusi ja õigusi praktikakorraldusega seonduvast õppetöös osalemisel 2) omab ülevaadet tekstiilkäsitöölise kutsest,  iseloomustab kutsestandardi „Tekstiilkäsitööline, tase 4“ alusel tekstiilkäsitöö tegija kutset ja selle eriala tööjõuturul toimuvast ning teab eripära, selgitab tekstiilkäsitöö kutsestandardite liigitust ning nendest tulenevaid kutsetaseme õpingute jätkamise ja kutsetaseme tõstmise tõstmise ja kutseeksami sooritamise võimalusi võimalusi  leiab erinevaid infoallikaid kasutades tööülesandest lähtuvalt infot õpingute jätkamiseks ja 3) mõistab õpitava eriala töö iseloomu ja tööjõuturul pakutavatest erialaga seotud töökohtadest tekstiilkäsitöölise töökeskkonna eripära olenevalt tehnikatest  koostab õppekäigu järgselt tööülesandest lähtuvalt ülevaate tekstiilkäsitöö tegija töö iseloomust ja 4) mõistab käsitöölise kutse-eetika olemust töökeskkonnast, toob õppekäigu tulemuste põhjal välja tekstiilkäsitöö tegija töö iseloomu, plussid ja ning professionaalse tekstiilkäsitöö ja miinused, vormistab ülevaate elektrooniliselt hobitegevuse erijooni kaasajal  selgitab kutsestandardi „Tekstiilkäsitööline, tase 4“ lisa „Käsitöölise kutse-eetika põhireeglid“ põhjal 5) omab ülevaadet tekstiilkäsitöö erinevatele kutse-eetika põhimõtteid ja nende rakendamise olulisust oma töös tuues välja professionaalse tehnikatele vajalike materjalide ja tekstiilkäsitöö ja hobitegevuse erinevuse töövahendite varumise võimalustest  koostab ülevaate tekstiilkäsitöö õpingutes vajalike tekstiilkäsitöö materjalide ja töövahendite 6) teab tööprotsessi dokumenteerimise hankimise võimalustest Eestis, esitleb ülevaadet põhimõtteid ja vajadust kogemuse  selgitab esemete kordusvalmistamise põhimõtteid ja tööprotsessi dokumenteerimise vajadust  talletamiseks ning esemete kordusvalmistamiseks 2 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab oma vastutust teadlike otsuste  analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi langetamisel elukestvas  seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega karjääriplaneerimise protsessis  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta 2) mõistab majanduse olemust ja  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta majanduskeskkonna toimimist  koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, motivatsioonikiri, 3) mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas sooviavaldus), lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast 4) mõistab oma õigusi ja kohustusi  valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul töökeskkonnas toimimisel, käitub  koostab juhendamisel endale, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani vastastikust suhtlemist toetaval viisil  kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest  selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust  koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve  loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse  täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta  kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“  kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast  võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana  kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid  tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda  kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele  kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani  loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi, lähtudes riiklikust strateegiast   loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja kirjeldab riskianalüüsi olemust  tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks  tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega  kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas  leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel  leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta  võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi  loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente  arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstavatasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist  kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis  koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt  kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega  kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist  kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava  selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid  kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid  kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel  loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid  lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindussituatsioone 3 Eesti rahvakultuur ja tekstiilipärand 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab Eesti esemelise rahvakultuuri eripära, selle väärtustamise ning säilitamise vajalikkust ja tänapäeva arengusuundi Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab Eesti rahvakultuuri kujunemislugu,  koostab kirjaliku ülevaate ühest Eesti rahvakultuuri arenguperioodist, vormistab ülevaate selle ilminguid talurahva kultuuris ja elektrooniliselt korrektses eesti keeles  eestlaste elukorralduses erinevatel ajaloo  nimetab ülesande alusel looduslike materjalide kasutusvõimalusi eestlaste elukorralduses erinevatel perioodidel ajaloo perioodidel 2) kasutab oma töös algallikatena rahvakunsti  selgitab erinevate algallikate kasutamise vajadust ja võimalusi erialases töös ning museaaliga alast kirjandust, muuseumi fonde ja töötamise põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara, toob näiteid erinevaid digitaalseid andmebaase  selgitab teabeallikate põhjal enamlevinud värvilahendusi, kompositsioonivõtteid ja ornamente 3) teab Eesti rahvakunstile omast rahvuslikel esemetel ning nende seost uskumuste ja traditsioonidega, nimetab vähemalt kolm eesti ornamentikat, traditsioonilisi värve ja meistrit, kes kasutavad rahvakunsti tänapäevases kontekstis kompositsioonivõtteid ning nende seost  leiab meeskonnatööna erinevaid allikaid kasutades infot Eesti traditsiooniliste käsitöötehnikate, uskumuste ja traditsioonidega nende arengute, leviku ja kasutusalade ning eesti tekstiilikunstnike kohta 4) omab ülevaadet Eesti traditsiooniliste käsitöötehnikate ja tekstiilikunsti kujunemisloost, arengutest ja kasutusaladest 4 Kavandamine ja kujutamine 9 EKAP Eesmärk: õpetusega õpilane kavandab arvestades kompositsiooni ja värvusõpetuse, joonistamise ja värvide kasutamise põhitõdedega ning fotografeerib ja dokumenteerib tekstiilesemete valmistamise protsessi Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) loob esteetilisi värvi-, mustri- ja  teeb kompositsiooniharjutusi tekstiilitoode kujundamiseks valides materjalide kujutamiseks sobivad faktuurikompositsioone erinevate värvid, vahendid ja kujutamise tehnika tekstiiltoodete kujundamiseks  visandab ja kavandab tekstiilesemeid, kasutades värvusõpetusest ja kompositsioonist ning erinevaid 2) visandab ja kavandab erinevaid joonistamise ja värvidega kujutamise erinevaid võtteid, selgitab oma tegevust, kasutab erialast tekstiilesemeid lähtudes kompositsiooni ja sõnavara värvusõpetuse põhitõdedest ning erinevatest  selgitab näidete abil kavandi vajalikkust tööprotsessi korraldamisel kujutamise põhivõtetest, kasutab erialast  koostab ja esitleb juhendi alusel fotodel põhineva tooteesitluse või õpimapi eseme sõnavara valmimisprotsessist, selgitab oma tegevusi 3) mõistab nõuetekohase kavandi vajalikkust tööprotsessi korraldamisel ja eseme lõpptulemuse saavutamisel 4) fotografeerib tööetappe ja valmis esemeid, kasutab fotosid töö dokumenteerimisel ja digitaalsete tooteesitluste koostamisel 5 11 EKAP Kangakudumine Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, rakendab kangasteljed ja koob vastavalt kavandile ja rakendusskeemile liht- ja liitsidustes kangaid ning kirivöid, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab põhilisi kangakudumisel kasutatavaid  nimetab näidiste alusel töövahendeid, tarvikuid ja kudumismaterjale tuues välja nende materjale, nende omadusi ja kasutusvõimalused, omadused ja hooldusnõuded lähtuvalt materjali liigist ja hooldustingmärkidest kasutusvõimalusi  rakendab vastavalt tööjuhendile ja mustriskeemile telgedele erinevaid kangaid, selgitab rakenduse 2) tunneb kangastelgede tööpõhimõtet ja alusel töö käiku kirivöö ning kangakudumise abivahendeid,  valmistab kavandi ja tööjoonise lihtsa eseme kudumiseks, arvestades materjali eripära ja kasutatava loeb kanga rakendusskeemi ja rakendab tehnoloogiaga, määrab telgedel kootud kanga materjali, siduse ja kasutusala, tuletab sellest kangasteljed vastavalt sellele, kasutab rakendusskeemi ja kohandab rakenduse vastavalt tootele erialast sõnavara  demonstreerib tööproovil kudumiseks vajalike materjalide arvutamist 3) kavandab eseme, koostab tööjoonise  esitleb kavandit, selgitades töövahendite ja materjali omavahelist ning tehnoloogia sobivust, arvestades materjali tehnoloogiaga, määrab põhjendab valiku seotust koetihedusega tööproovi näitel, kasutab erialast sõnavara telgedel kootud kanga siduse, tuletab sellest  kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut, kalkuleerib etteantud rakendusskeemi ja kohandab rakenduse ülesande põhjal toote kudumiseks kuluva aja ja materjali koguse vastavalt tootele  valmistab kavandi põhjal kvaliteedinõuetele vastavaid telgedel kootud esemeid, viimistleb eseme 4) valmistab ette töökoha, planeerib tööde selle materjali ja otstarvet arvestades järjekorra, arvestab toote valmistamiseks  demonstreerib kootud detailide ühendamist ja viimistlemist, selgitab kasutatud töövõtteid kuluva aja ja materjali koguse tulenevalt  esitleb kootud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme valmimise etappe, tehnikast, toote otstarbest ja omadustest materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid 5) koob vastavalt kavandile kvaliteetseid erinevatest materjalidest liht- ja liitsidustes kangaid ning kirivöid vööteljel või umbses ringis, viimistleb ja ühendab kootud detailid, kasutades sobivaid töövõtteid ja käsitöötehnikaid 6) teab kangaste ja kirivööde valmistamisel võimalikke vigade tekke põhjuseid ning kõrvaldab need vajadusel 7) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt tööprotsessi kordusvalmistamiseks, kasutab vajadusel sobivaid erialaseid programme 6 Silmuskudumine 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, koob vastavalt kavandile, tööjuhendile ja mustriskeemile esemeid, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara, koostab eseme järgi mustriskeemi ja tööjuhendi, määrab kudumi tehnoloogia, materjali ning kasutusala Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab silmuskudumisel kasutatavaid  nimetab näidiste alusel töövahendeid, tarvikuid ja kudumismaterjale tuues välja nende töövahendeid, nende omadusi, kasutusvõimalused, omadused ja hooldusnõuded lähtuvalt materjali liigist ja hooldustingmärkidest kasutusvõimalusi ja hooldusnõudeid  demonstreerib vastavalt tööjuhendile ja mustriskeemile erinevaid loomisvõtteid, põhi- ja tuletatud 2) koob kudumisskeemide alusel ühe- ja silmuste kudumisvõtteid, selgitab mustriskeemi alusel töö käiku mitmevärvilisi kudumeid ringselt ja edasi-  valmistab kavandi ja tööjoonise lihtsa eseme kudumiseks, arvestades materjali eripära ja kasutatava tagasi võtetega, kasutab erialast sõnavara tehnoloogiaga, demonstreerib tööproovil kudumiseks vajalike silmuste arvutamist 3) kavandab eseme, teeb eeltööd arvestades  koostab eseme järgi mustriskeemi ja tööjuhendi, määrab kootud eseme tehnoloogia, materjali ning materjali ja kasutatava tehnoloogiaga, kasutusala määrab kootud eseme valmistamise viisi  esitleb kavandit, selgitades töövahendite ja materjali omavahelist ning tehnoloogia sobivust, ning tuletab tööjuhendi ja mustriskeemi põhjendab valiku seotust koetihedusega tööproovi näitel, kasutab erialast sõnavara 4) planeerib tööde järjekorra, arvestab toote  kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut, kalkuleerib etteantud valmistamiseks kuluva aja ja materjali ülesande põhjal toote kudumiseks kuluva aja ja materjali koguse koguse, valib töövahendid lähtuvalt  valmistab kavandi põhjal kvaliteedinõuetele vastavaid kootud esemeid ringselt ja edasi-tagasi tehnikast, toote omadustest ja otstarbest võttega, viimistleb eseme selle materjali ja otstarvet arvestades 5) koob vastavalt kavandile kvaliteetseid  demonstreerib kootud detailide ühendamist ja viimistlemist, selgitab kasutatud töövõtteid esemeid, kasutades erinevaid kudumise tehnikaid, ühendab kootud detailid ja  esitleb kootud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme valmimise etappe, materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid viimistleb esemeid kasutades sobivaid töövõtteid ja käsitöötehnikaid 6) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt tööprotsessi kordusvalmistamiseks, kasutab vajadusel sobivaid erialaseid programme 7 Heegeldamine 7 EKAP Eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, heegeldab vastavalt kavandile, tööjuhendile ja mustriskeemile esemeid, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab heegeldamisel  nimetab näidiste alusel töövahendeid, tarvikuid ja heegeldamise materjale, tuues välja nende kasutatavaid töövahendeid, materjale, kasutusvõimalused, omadused ja hooldusnõuded lähtuvalt materjali liigist ja hooldustingmärkidest nende omadusi, kasutusvõimalusi ja  demonstreerib vastavalt tööjuhendile ja mustriskeemile põhi- ja tuletatud silmuste heegeldamist, hooldusnõudeid selgitab mustriskeemi alusel töö käiku 2) heegeldab heegelskeemide alusel ühe- ja  valmistab kavandi ja tööjoonise lihtsa eseme heegeldamiseks arvestades materjali eripära ja mitmevärvilist pinda ringselt ja edasi-tagasi kasutatava tehnoloogiaga võttega, kasutab erialast sõnavara  koostab eseme järgi mustriskeemi ja tööjuhendi, määrab heegeldatud eseme tehnoloogia, materjali ning kasutusala 3) kavandab eseme, teeb eeltööd arvestades  demonstreerib tööproovil heegeldamiseks vajalike silmuste arvutamist materjali ja kasutatava tehnoloogiaga,  esitleb kavandit, selgitades töövahendite ja materjali omavahelist ning tehnoloogia sobivust, määrab heegeldatud eseme valmistamise põhjendab valiku seotust heegelpinna tihedusega tööproovi näitel, kasutab erialast sõnavara viisi ning tuletab tööjuhendi ja mustriskeemi  kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut, kalkuleerib etteantud 4) planeerib tööde järjekorra, arvestab toote ülesande põhjal toote heegeldamiseks kuluva aja ja materjali koguse valmistamiseks kuluva aja ja materjali  valmistab kavandi põhjal kvaliteedinõuetele vastavaid heegeldatud esemeid ringselt ja edasi-tagasi koguse, valib töövahendid lähtuvalt võttega, viimistleb eseme selle materjali ja otstarvet arvestades tehnikast, toote omadustest ja otstarbest  demonstreerib heegeldatud detailide ühendamist ja viimistlemist, selgitab kasutatud töövõtteid 5) heegeldab vastavalt kavandile kvaliteetseid  esitleb heegeldatud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme valmimise etappe, esemeid, kasutades erinevaid heegeldamise materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid tehnikaid, ühendab heegeldatud detailid ja viimistleb esemeid, kasutades sobivaid töövõtteid ja käsitöötehnikaid 6) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt tööprotsessi kordus valmistamiseks, kasutab vajadusel sobivaid erialaseid programme 8 Tikkimine 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, tikib vastavalt kavandile, tööjoonisele erinevates tikandites esemeid, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab tikkimisel kasutatavaid töövahendeid,  nimetab näidiste alusel töövahendeid, tikkimis- ja alusmaterjale tuues välja nende materjale, nende omadusi, kasutusvõimalusi kasutusvõimalused, omadused ja hooldusnõuded lähtuvalt materjali liigist ja hooldustingmärkidest ja hooldusnõudeid  demonstreerib ühe- ja kaherealiste põhipistete tikkimist, selgitab nende kasutusala 2) tikib enamlevinud tikandeid, kasutab ühe- ja  valmistab kavandi ja tööjoonise lihtsa tikandiga eseme tikkimiseks arvestades materjali eripära ja kaherealisi põhipisteid kasutatava tehnoloogiaga, 3) kavandab eseme, teeb eeltööd arvestades  teeb kindlaks etteantud eseme tikandi liigi ja kasutatud materjalid ning tuletab tööjoonise materjali ja tehnoloogiaga, määrab tikitud  demonstreerib tööproovil tikandi suuruse reguleerimist sobivate töövõtetega eseme valmistamise viisi, materjali ja  esitleb kavandit, selgitades valitud aluskanga, tikkimismaterjali ja tehnoloogia sobivust tööproovi tuletab tööjoonise näitel, kasutab erialast sõnavara 4) planeerib tööde järjekorra, arvestab toote  kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut ja vajalikke eeltöid, valmistamiseks kuluva aja ja materjali kalkuleerib etteantud ülesande põhjal toote tikkimiseks kuluva aja ja materjali koguse koguse, valib töövahendid lähtuvalt  valmistab kavandi põhjal kvaliteedinõuetele vastava tikitud eseme, kasutades erinevaid tikandeid ja tehnikast, toote omadustest ja otstarbest 5) tikib vastavalt kavandile kvaliteetseid pisteid ning viimistleb eseme selle materjali ja otstarvet arvestades esemeid, kasutades erinevaid tikandeid ja  demonstreerib tikitud detailide ühendamist ja viimistlemist õmblusmasinal ja käsitsi, selgitab pisteid, ühendab tikitud detailid kasutatud töövõtteid õmblusmasinal või käsitsi ja viimistleb  esitleb tikitud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme valmimise etappe, materjali- eseme kasutades sobivaid töövõtteid ja ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid käsitöötehnikaid 6) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt tööprotsessi kordusvalmistamiseks, kasutab vajadusel sobivaid erialaseid programme 9 Käsitööalane ettevõtlus ja tootearendus 17 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teab erinevaid ettevõtlusvorme ja -võimalusi, kavandab, valmistab ja turundab sihtgruppe arvestades tekstiilkäsitöö tooteid ja teenuseid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab erinevaid ettevõtlusvorme ja -võimalusi  leiab infotehnoloogilisi vahendeid kasutades ettevõtlusalaseid õigusakte, ning selgitab äri-, ning neid reguleerivaid seadusakte tarbijakaitse-, autoriõiguse ja raamatupidamise seaduste olulisust seoses valitud erialaga 2) kavandab ja valmistab erinevaid  selgitab ülesande alusel sihtgrupi vajadustele vastava toote või tootesarja ja teenuse kujundamise näidistooteid või tootesarju lähtudes põhimõtteid ja teostusviise, toob näiteid sihtgrupist ja turusituatsioonist, kujundab  valmistab ülesande alusel toote, kujundab toote hinna, koostab kasutus- ja hooldusjuhendi ning toote ja/või teenuse hinna, koostab kasutus- tööprotsessi dokumentatsiooni, selgitab oma tegevust ja hooldusjuhendi, dokumenteerib  koostab ülesande alusel edasise toote või tootesarja valmistamise või teenuse osutamise detailse tööprotsessi digitaalselt kirjelduse ja ajakava, kirjeldab koostööd erinevate partneritega, põhjendab oma tegevusi 3) planeerib oma edasise töö, leiab  koostab juhendi alusel meeskonnatööna müügiplaani toote ja teenuse turustamiseks ja tootest toodetele/teenustele sobivaima teostusviisi, tulenevalt pakendi ning reklaamlehe, kasutab infotehnoloogilisi vahendeid lähtudes sihtgrupist, logistikast, tasuvusest  esitleb infotehnoloogilisi vahendeid kasutades mooduli käigus valminud toodet või teenusega ja tootmisbaasist; kaasnevat eset ning kirjalikku ülevaadet idee saamise, toote või teenuse teostamise ja turundamise 4) Teeb koostööd erinevate partneritega, kohta vajadusel juhendab neid ja kaastöötajaid oma oskuste piires 5) valmistab ette toote ja/või teenuse reklaami ja pakendi ning planeerib oma toodete ja/või teenuse esitluse ja müügi arvestades nõudlust, võimalusi ja tasuvust. 10 Praktika 30 EKAP Eesmärk: praktikaga taotletakse, et õpilane planeerib oma tööd käsitööettevõttes või käsitöömeistri juures, rakendab omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid töökeskkonnas, täidab sihipäraselt tööjaotusest ja kvaliteedist tulenevaid tööülesandeid, analüüsib ja hindab oma töö tulemusi Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib enda praktika eesmärgid ja  koostab praktikajuhendi alusel praktikale asumiseks vajalikud materjalid, vajadusel kasutab tööülesanded tulenevalt praktikajuhendist praktikajuhendaja abi 2) tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega  koostöös praktika ettevõttepoolse juhendajaga seab praktika eesmärgi ja praktika ülesanded ning ning läbib töökohal sissejuhatava ja sõnastab need korrektselt praktikandi individuaalsesse praktikakavasse tööohutusalase esmase juhendamise  seab sisse praktikapäeviku ja fikseerib praktika käigus tehtavad tööalased ülesanded ning täidab 3) töötab juhendamisel praktikaettevõttes, praktikapäevikut vastavalt praktikajuhendile järgib ettevõtte töökorraldusest tulenevaid  kirjeldab praktika aruandes praktikaettevõtte töökorraldust nõudeid, rakendab töötamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning täidab  osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ning kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kvaliteedinõudeid kohaselt, kirjeldab praktika aruandes selle sisu ja vajadust 4) täidab iga tööpäeva lõpus eneseanalüüsi  kirjeldab kogemuse põhjal praktikakoha töökorraldust, selgitab oma tööga seotud tööohutusalaste sisaldava praktikapäeviku nõuete täitmise vajalikkust 5) arendab meeskonna liikmena suhtlemis- ja  valmistab ette töökoha kogenud töötaja juhendamisel, valib ning valmistab ette tekstiilkäsitööks koostöövalmidust vajalikud materjalid ja töövahendid, kontrollib nende korrasolekut 6) praktika lõppedes koostab praktika aruande  valmistab ja viimistleb erinevates tekstiiltehnikates esemeid lähtudes etteantud juhistest, rakendab ja esitleb koolis ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid  analüüsib juhendaja abiga oma tegevust ühe tööetapi lõppedes, seostab saadud kogemust oma seniste teadmiste, oskuste ja hoiakutega  ohtude ilmnemisel informeerib koheselt juhendajat  vastutab meeskonna liikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest, järgib oma tegevuses kutse- eetika nõudeid  kasutab oma töökohta eesmärgipäraselt ja korrastab selle peale töö lõppu  sõnastab igal praktikapäeval päevikusse konkreetse ülesande täitmisel saadud õpikogemuse  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist üles näitaval viisil  arendab isikuomadusi nagu hoolikus, hoolivus, taktitundelisus, püsivus ja vastutustunne  koostab juhendi alusel kirjaliku praktikaaruande, andes hinnangu enda tööle ja täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab aruande korrektses eesti keeles, kasutades IT-vahendeid  esitleb praktikaaruannet vastavalt praktika eesmärkide saavutatusele ja praktikal saadud kogemustele 11 Masinkudumine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, koob põhiplaadiga ja kahe plaadiga erinevaid koepindu vastavalt kavandile ja juhendile, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab masinkudumisel kasutatavaid  nimetab erinevaid kudumismasina klasse, põhidetaile ja lisatarvikuid ning selgitab nende otstarvet, töövahendeid, materjale ning nende toob välja masinale sobivate kudumismaterjalide kasutusvõimalused, omadused ja hooldusnõuded omadusi, kasutusvõimalusi ja lähtuvalt materjalide liigist ja hooldustingmärkidest hooldusnõudeid  seab juhendi põhjal kudumismasina töökorda ja demonstreerib tööproovide kudumist põhiplaadil 2) seab kudumismasina töökorda, koob ning kahe plaadiga soonik- ja ringkoes, kasutab sobivaid töövõtteid ja arvestab koekirja, selgitab oma kudumisskeemi alusel põhiplaadil kudet tegevust, kasutab erialast sõnavara ning kahe plaadiga soonik- ja ringset kudet,  koostab ülesande põhjal ühe rahvusliku mustri perfolindile ja koob selle mustriga tööproovi, selgitab kasutab masinkudumise erinevaid võimalusi mustri koostamist ja töökäiku ja kirjakoe mustreid ning erialast sõnavara  valmistab kavandi ja tööjoonise lihtsalõikelise eseme kudumiseks masinal, arvestades materjali 3) kavandab eseme, teeb eeltööd arvestades eripära ja kasutatava tehnoloogiaga, koob tööproovi materjali ja tehnoloogiaga, määrab masinal  demonstreerib tööproovil kudumiseks vajalike silmuste arvutamist kootud esemel kasutatud tehnoloogilised  koostab masinal kootud eseme põhjal lõikeskeemi ja töö käigu võtted ning tuletab lõikeskeemi ja töö käigu  kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut, kalkuleerib etteantud 4) planeerib tööde järjekorra, arvestab toote ülesande põhjal toote kudumiseks kuluva aja ja materjali koguse valmistamiseks kuluva aja ja materjali  koob kavandi ja juhendi alusel kvaliteedinõuetele vastavaid lihtsalõikelisi esemeid ühe ja kahe koguse, valib töövahendid lähtuvalt plaadiga kasutades sobivat tehnoloogiat, viimistleb eseme selle materjali ja otstarvet arvestades tehnikast, toote omadustest ja otstarbest  demonstreerib kootud detailide ühendamist ja viimistlemist, selgitab kasutatud töövõtteid 5) koob vastavalt kavandile kvaliteetseid  esitleb kootud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme valmimise etappe, esemeid, kasutades erinevaid kudumise materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid tehnikaid, ühendab kootud detailid ja viimistleb eseme, kasutades sobivaid töövõtteid ja käsitöötehnikaid 6) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt tööprotsessi kordus valmistamiseks, kasutab vajadusel sobivaid erialaseid programme 12 Masintikkimine 12 EKAP Eesmärk: õpetamisega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, tikib universaalõmblusmasinal kasutades valmisfaile ja tikkimisseadmeid ning lisa vahendeid ja materjale vastavalt juhendile, kavandile ja tööjoonisele järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab masintikkimisel kasutatavaid  nimetab ülesande põhjal masintikkimise töövahendeid ja masintikkimiseks sobivaid aluskangaid, töövahendeid, materjale ja tugikangaid ning tikkimismaterjale ning tugikangaid, toob välja nende omadused, kasutusalad ja hooldusnõuded  nende omadusi, kasutusvõimalusi ja  kontrollib tikkimisseadmega varustatud universaalõmblusmasina ja selle abivahendite korrasolekut, hooldusnõudeid põhjendab tugikanga, raami ja programmi kasutamise vajalikkust 2) valmistab ette töökoha, kontrollib seadmete  demonstreerib juhendi alusel tikkimisseadmega varustatud universaalõmblusmasina seadistamist ja korrasolekut, seadistab juhendi alusel valmistab masina tikkimiseks ette, valides tikitava eseme materjali, suuruse ja funktsiooniga sobiva tikkimismasina, valib sobivad abivahendid, tugikanga, raami ja programmi, selgitab oma tegevust arvestades tikitava eseme materjali, suuruse  nimetab tikkimisseadmega varustatud universaalõmblusmasina töövõimalusi, kirjeldab pistete ja funktsiooniga tehnoloogiat ja kasutusala, kasutab erialast sõnavara 3) tikib masinaga tehnoloogiliselt õigesti  demonstreerib tehnoloogiliselt õigete töövõtetega tikkimisseadmega tikkimist kasutades tikandi kasutades erinevaid töövõtteid ning keeramist, nihutamist, peegeldamist ja tikandi suuruse muutmist tikkimismasina erifunktsioone ja  demonstreerib tikkimismasina erifunktsioonide ja valmisfailide kasutamist ja korrigeerimist vastavalt valmisfaile, vajadusel korrigeerib neid masina võimalustele ja valmiva eseme otstarbele ning omadustele, selgitab oma tegevusi arvestades masina võimalusi ja eseme  tikib erinevate masintikkimise töövõtetega tööproovid ning dokumenteerib nende tehnoloogilised otstarvet ning omadusi, kasutab erialast etapid ja parameetrid õpimappi sõnavara  töötleb vastavalt juhisele programmiga kaasas olevaid tikandeid, kasutades programmi 4) koostab uusi tikandeid kasutades erinevaid põhifunktsioone programmiga kaasas olevaid tikandeid,  loob sobiva programmi abil lihtsamaid uusi tikandeid, kasutades programmi põhifunktsioone muudab, kohandab ja impordib  muudab, kohandab ja impordib sobiva programmi abil valmisolevaid tikandeid vastavalt vajadusele valmisolevaid tikandeid vastavalt  koostab kavandi, valib selle alusel sobiva tikkimistehnika ja koostab tööjoonise vajadusele  esitleb kavandit, selgitab valitud aluskanga ja tikkimismaterjalide omavahelist ning tehnoloogia 5) kavandab eseme, koostab tööjoonise ja sobivust, kasutab erialast sõnavara valmistab tööproovi, arvestades materjali  digitaliseerib oma kavandi kasutades olemasolevat masintikkimise programmi ning teeb vajalikud eripära ja kasutatava tehnoloogiaga ning eeltööd tugikanga ja abivahendite omavahelise  kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut ja vajalikke eeltöid, sobivusega kalkuleerib etteantud ülesande põhjal toote tikkimiseks kuluva aja ja materjali koguse 6) planeerib tööde järjekorra, arvestab toote  tikib kavandi või mustrijoonise alusel tikkimisseadmega varustatud universaalõmblusmasinaga valmistamiseks kuluva aja ja materjali kvaliteedinõuetele vastavaid esemeid, kasutades omavahel sobivaid tikkimisniite, tugikangaid ja koguse, valib töövahendid lähtuvalt abivahendeid tehnikast, toote omadustest ja otstarbest,  demonstreerib tikitud detailide ühendamist ja viimistlemist õmblusmasinal ja käsitsi valides teeb vajalikud eeltööd aluskangale ja tikkimistehnikale sobivad viimistlusvõtted, selgitab kasutatud töövõtteid 7) tikib vastavalt kavandile või mustrijoonisele kvaliteetseid esemeid, kasutades erinevaid  esitleb tikitud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme valmimise etappe, materjali- omavahel sobivaid abivahendeid, ühendab ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ja viimistleb tikitud detailid õmblusmasinal või käsitsi sobivate töövõtetega 8) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt tööprotsessi kordusvalmistamiseks kasutab vajadusel sobivaid erialaseid programme 13 Materjalide värvimine, trükkimine ja maalimine 12 EKAP Eesmärk:. õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, kujundab värvidega tekstiilmaterjale vastavalt kavandile ja juhendile, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab erinevate tekstiilmaterjalide  nimetab näidiste alusel erinevate tekstiilmaterjalide kujundamisel ja värvimisel kasutatavaid kujundamisel ja värvimisel kasutatavaid töövahendeid ja sünteetilisi värve tuues välja nende omadused, erisused ja kasutusvõimalused ning värve ja töövahendeid ning värvitud hooldusnõuded lähtuvalt materjali- ja värviliigist, kasutab erialast sõnavara materjalide hooldusnõudeid, kasutab erialast sõnavara  teeb eeltööd erinevate mustrite trükkimiseks ja maalimiseks erinevates tehnikates ning valmistab 2) teeb eeltööd tekstiilmaterjalide värvimiseks tööproovid ning kujundamiseks maali- ja  teeb eeltööd tekstiilmaterjalide värvimiseks sünteetiliste värvidega ning valmistab värvi näidised trükitehnikates, arvestades materjalide  valmistab kavandid ja tööjoonised tekstiiltoodete maalimiseks, trükkimiseks ja värvimiseks, kasutab eripära ja kasutatavate tehnikatega tekstiilmaterjalidest lähtuvalt sobivaid värvikemikaale, värvimistehnikaid ning nõuetekohaseid 3) kavandab ning valmistab tekstiilesemeid, viimistlusvõtteid, selgitab oma valikuid kasutades sobivaid tekstiilikujundamise  kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut ja vajalikke eeltöid, tehnikaid ja viimistlusvõtteid, vajadusel kalkuleerib etteantud ülesande põhjal toote valmistamiseks kuluva aja ja materjali koguse kombineerib erinevaid tehnikaid  esitleb valmistatud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme valmimise etappe, 4) planeerib tööde järjekorra, arvestab toote materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid valmistamiseks kuluva aja ja materjali koguse, valib töövahendid lähtuvalt tehnikast, toote omadustest ja otstarbest 5) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt tööprotsessi kordusvalmistamiseks 14 Viltimine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, valmistab erinevates viltimistehnikates esemeid vastavalt kavandile ja juhendile, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane:  nimetab näidiste alusel töövahendeid, tarvikuid ja viltimismaterjale tuues välja nende 1) teab viltimise materjale ja nende omadusi, kasutusvõimalused, omadused ja hooldusnõuded lähtuvalt materjali liigist ja hooldustingmärkidest töövahendeid ning nende kasutusvõimalusi,  valmistab kavandi ja tööjoonise lihtsa eseme viltimiseks arvestades materjali eripära ja kasutatava kasutab erialast sõnavara tehnoloogiaga 2) kavandab vilditud eseme, koostab  esitleb kavandit, selgitades töövahendite ja materjali omavahelist ning tehnoloogia sobivust, mõõtkavas tööjoonise arvestades materjali põhjendab tehnoloogia valikut, kasutab erialast sõnavara eripära ja tehnoloogiaga, vajadusel  kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut, kalkuleerib etteantud kombineerib erinevaid käsitöötehnikaid ülesande põhjal toote viltimiseks kuluva aja ja materjali koguse vastavalt kavandile  kasutab ülesandest ja tekstiilmaterjalidest lähtuvalt sobivaid kemikaale, tehnikaid ning 3) valmistab ette töökoha, valib ja viimistlusvõtteid komplekteerib töövahendid vastavalt  vanutab või vildib kavandi või tööjoonise alusel rullides, nõeludes ja/või hõõrudes tasapinnalisi või tehnikale, planeerib tööde järjekorra, kolmemõõtmelisi esemeid vastavalt lõikele ja vormile, viimistleb eseme nõuetekohaselt selle arvestab toote valmistamiseks kuluva aja ja materjali ja otstarvet arvestades materjali koguse tulenevalt  vildib ja vanutab kavandist või tööjoonisest lähtuvalt, ühendades erinevaid kiude ja tekstiilmaterjale viltimistehnikast, toote otstarbest ja  esitleb vilditud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme valmimise etappe, omadustest materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid 4) valmistab kavandi, juhendi ja tööjoonise alusel kvaliteetseid ruumilisi ja tasapinnalisi vilditud esemeid nii käsitsi kui masinal, kasutab kuiv- ja märgviltimistehnikaid ning nende kombineerimise võimalusi, viimistleb esemeid nõuetekohaselt 5) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt tööprotsessi kordusvalmistamiseks  Lisa 6 KINNITATUD haridus- ja teadusministri …. ….. 2019. a määrusega nr … Mooduli Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse nr arvestuspunktides (EKAP) 1 Sissejuhatus kutseõpingutesse 1,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet nahkkäsitöö valmistaja kutsest ja erialasest õppekavast, õpingute jätkamise võimalustest ning nahkkäsitöö valmistaja kutse eripärast ja arengusuundadest. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet nahkkäsitöö valmistaja  iseloomustab kutsestandardi, „Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4“ alusel kutset kutsest, eriala õppekava ülesehitusest ning  nimetab vähemalt kaks nahkkäsitöö kutsega kaasnevat või lähedast kutset õppe- ja praktikakorraldusega seonduvast  iseloomustab kooli õppekava alusel nahkkäsitöö valmistaja eriala õppekava ülesehitust, nimetab 2) omab ülevaadet nahkkäsitöö õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid kohustusi, võimalusi ja õigusi arengusuundadest, õpingute jätkamise  selgitab kooli õppetöökorralduseeskirja alusel oma kohustusi ja õigusi õppetöös osalemisel võimalustest, nahkkäsitöö valmistaja erialal kutsetaseme tõstmise ja tööjõuturul toimuva  koostab ülesande alusel ülevaate erialase enesetäiendamise võimalustest, tööjõuturul kohta pakutavatest ja õpitava erialaga seotud töökohtadest, kasutades erinevaid infoallikaid, vormistab 3) mõistab nahkkäsitööga seotud töö ülevaate elektrooniliselt iseloomu, töökeskkonna eripära ja  selgitab leitud teabe põhjal nahkkäsitöö arenguid, nimetab vähemalt kolm nahktoodete või ergonoomiliste töövõtete kasutamise materjalidega tegelevat ettevõtet Eestis vajalikkust  koostab ülesande alusel õppekäigujärgselt ülevaate nahkkäsitöö iseloomust ja töökeskkonnast, 4) mõistab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete kirjeldab nahkkäsitöö töökoja toimimiseks vajalikku sisseseadet, tuues välja oma seisukoha olemust ning rakendab neid oma nahkkäsitöö valmistaja töö plussidest ja miinustest, vormistab ülevaate elektrooniliselt kutsealases töös  selgitab ülesande alusel ergonoomiliste töövõtete kasutamise vajalikkust  selgitab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete põhjal nahkkäsitöö valmistaja kutse-eetika põhimõtteid ja nende järgimise olulisust 2 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab oma vastutust teadlike otsuste  analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi langetamisel elukestvas  seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega karjääriplaneerimise protsessis  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta 2) mõistab majanduse olemust ja  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta majanduskeskkonna toimimist  koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, motivatsioonikiri, 3) mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas sooviavaldus), lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast 4) mõistab oma õigusi ja kohustusi  valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul töökeskkonnas toimimisel  koostab juhendamisel endale, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani 5) käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil  kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest  selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust  koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve  loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse  täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta  kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“  kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast  võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana  kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid  tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda  krjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele  kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani  loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi, lähtudes riiklikust strateegiast  loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja kirjeldab riskianalüüsi olemust  tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks  tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega   kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas  leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel  leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta  võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi  loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente  arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstavat tasu (bruto- ja netopalk) ning ajutise töövõimetuse hüvitist  kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis  koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt  kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega  kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist  kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava  selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid  kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid  kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel  loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid  lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindussituatsioone 3 Eesti rahvakultuuri ja nahatööpärandi alused 4,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab Eesti nahatööpärandi ja esemelise rahvakultuuri eripära, selle väärtustamise ning säilitamise vajalikkust ja tänapäeva arengusuundi Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab Eesti rahvakultuuri kujunemislugu  koostab ülesande alusel ülevaate ühest Eesti rahvakultuuri arenguperioodist, kasutab erialast ja selle ilminguid talurahva kultuuris, sõnavara, vormistab ülevaate elektrooniliselt, esitleb ülevaadet looduslike materjalide kasutusvõimalusi  kirjeldab ülesande aluse Eesti esemelise rahvakultuuriga seotud uskumusi ja traditsioone, toob eestlaste elukorralduses erinevatel ajaloo näiteid uskumustest ja traditsioonidest, kasutab erialast sõnavara perioodidel, kasutab erialast sõnavara  kirjeldab ülesande alusel looduslike materjalide kasutusvõimalusi eestlaste elukorralduses 2) mõistab rahvakunstialase kirjanduse, erinevatel ajaloo perioodidel muuseumi fondide ja erinevate meedia  selgitab ülesande alusel erinevate algallikate kasutamise vajadust ja võimalusi erialases töös, kanalite kasutamise vajadust ning rakendab kasutab erialast sõnavara  neid algallikatena kutsealases töös, teab  koostab juhendi põhjal museaali tehnoloogilise kirjelduse koos vajalike jooniste, skeemide ja museaaliga töötamise põhimõtteid, kasutab mustritega, selgitab museaaliga töötamise põhimõtteid erialast sõnavara  selgitab ülesande alusel enamlevinud traditsioonilisi värve, kompositsioonivõtteid ja ornamente 3) teab Eesti rahvakunstile omast rahvuslikel esemetel, kasutab erinevaid teabeallikaid ornamentikat, traditsioonilisi värve ja  nimetab vähemalt kolm käsitööga tegelevat ettevõtet, kes kasutavad rahvakunsti tänapäevases kompositsioonivõtteid kontekstis, toob näiteid rahvakunsti tänapäevase kasutamise kohta 4) tunneb Eesti 20-21. sajandi käsitöö kultuuri  nimetab vähemalt kolm nahatööga tegelevat ettevõtjat või ettevõtet – ja arengulugu, mõistab professionaalse  selgitab ülesande alusel professionaalse käsitöö ja hobitegevuse erijooni kaasajal käsitöö ja hobitegevuse erijooni kaasajal  selgitab ülesande alusel naha kasutamist Eesti rahvarõivaste komplektides, toob näiteid 5) teab naha kasutamist Eesti rahvarõiva nahkesemetest, kasutab erialast sõnavara meeste, naiste ja laste komplektides, eristab  nimetab ülesande põhjal piirkondlikke erinevusi meeste, naiste ja laste rahvarõivakomplektide neid piirkondade järgi, kasutab erialast nahast valmistatud esemete juures, kasutab erialast sõnavara sõnavara 4 Nahatöö põhialused 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet nahkkäsitöö ajaloost, materjalidest, nahkkäsitöö tehnoloogiatest ja seadmetest ning mõistab turvalise töökeskkonna loomise vajalikkust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet ja mõistab maailma  koostab ülesande alusel ülevaate maailma nahatööajaloos kasutatavatest tehnikatest, kasutades nahatöö ajaloos kasutatavaid tehnoloogiaid, erinevaid teabeallikaid, vormistab töö elektrooniliselt, kasutab erialast sõnavara materjale ja dekoreerimisvõimalusi ning  joonistab ülesande alusel ajaloolisi dekoreeritud nahkesemeid, selgitab joonistatu põhjal eseme Eesti kaasaegset professionaalset stiili nahakunsti, kasutab erialast sõnavara  nimetab ülesande alusel erinevaid nahamaterjali kasutamise valdkondi, toob näiteid 2) teab nahkade liigitust ja abimaterjale, nende kasutusalade kohta omadusi, hankimise võimalusi ning  nimetab vähemalt kolm Eesti kaasaegset professionaalset nahakunstnikku , toob näiteid nende nõuetekohaseid hoiustamise tingimusi, loomingust kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes  selgitab näidiste põhjal naha liigitust päritolust, parkimisviisist, kvaliteedist ja omadustest võõrkeeles lähtudes, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles 3) mõistab nahaparkimise protsessi,  nimetab näidise põhjal nahkeseme valmistamisel kasutatud abimaterjale ja nende omadusi, looduslike ainete ja kemikaalide kasutamise kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles mõju erinevate nahaliikide parkimisel,  nimetab vähemalt kaks nahkade ja abimaterjalide müügiga tegelevat ettevõtet tunneb nahapinna topograafiat ja naha  selgitab juhendi põhjal nahkade ja abimaterjalide hoiustamise tingimusi ristlõiget. 4) teab nahatöökojas kasutatavaid seadmeid ja  nimetab ülesande alusel nahaparkimise protsessi tööetapid ja selgitab nende mõju nahale töövahendeid ning nende hooldamist,  selgitab nahanäidiste põhjal parkimistehnoloogiat ning keemiliste ja looduslike ainete mõju töökoja sisustamise aluseid, rakendab nahaliigile omandatud teoreetilisi teadmisi praktilises  eristab nahanäidiste põhjal taimpark-, kroompark- ja rasvaparknahka  töös, järgib nahatöökojas töötades  selgitab nahanäidiste põhjal nahapinna topograafiat ja ristlõiget ohutusnõudeid ja kasutab isiklikke  nimetab nahatöökoja põhjal nahatöökojas olevaid seadmeid ja töövahendeid ning selgitab nende kaitsevahendeid, kasutab erialast sõnavara kasutusala ning töökoja sisustamise põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes ka vähemalt ühes võõrkeeles võõrkeeles 5) ühendab nahast lõigatud detaile kasutades  selgitab ohutustehnika eeskirja alusel nahkkäsitöö töökojas ohutusnõuete järgimise ja isiklike erinevaid õmblemis- ja muid ühendamise kaitsevahendite kasutamise vajalikkust, toob näiteid tehnoloogiaid ning sobivaid töövahendeid  demonstreerib juhendi põhjal töötamist seadmete ja töövahenditega ohutult ja nõuetekohaselt, ja seadmeid, viimistleb ühenduskohad kasutab ergonoomilisi töövõtteid nõuetekohaselt, kasutab ergonoomilisi ja  selgitab ülesande alusel nahast detailide lõikamise ja ühendamise erinevate tehnoloogiate ohutuid töövõtteid, järgib säästlikku omadusi ja mõjusid nahkesemele, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles materjalikasutuse ja keskkonnahoiu  valib ülesande alusel sobivaima nahast detailide ühendamise viisi, töövahendid ja seadmed põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara ka vastavalt sellele valmistab ette tööpinna ning põhjendab oma valikut, vähemalt ühes võõrkeeles  ühendab nahast detaile kasutades erinevaid ühendamise tehnoloogiaid, viimistleb ühenduskohad 6) valib dekoreerimistehnika lähtuvalt naha nõuetekohaselt, selgitab ja võrdleb tehnoloogiate erisust ja kasutusvõimalusi, kasutab parkimise viisist, valmistab ette tööpinna ergonoomilisi töövõtteid, järgib säästlikku materjalikasutust ja keskkonnahoiu põhimõtteid, lähtudes valitud dekoreerimistehnikast, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles vajalikud töövahendid ja värvid, viimistleb  eristab ja nimetab näidiste põhjal vähemalt viis erinevat naha dekoreerimistehnikat, selgitab nõuetekohaselt, kasutab ergonoomilisi ja tehnikate erinevusi lähtudes tehnoloogiatest, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes ohutuid töövõtteid, järgib säästlikku võõrkeeles materjalikasutuse ja keskkonnahoiu  valib nahanäidiste põhjal materjalile sobiva dekoreerimistehnika, põhjendab oma valikut põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles  valmistab ette juhendi põhjal valitud dekoratiivtehnikatest lähtuvalt tööpinna, vajalikud 7) omab ülevaadet erinevate nahktoodete töövahendid ja värvid, dekoreerib nahapinna erinevates dekoreerimistehnikates, viimistleb oma hooldusmeetoditest ja hooldusvahenditest töö nõuetekohaselt, selgitab oma valikuid, töötab järgides säästlikku materjalikasutuse ja lähtuvalt naha parkimisviisidest ja mõjust keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles nahamaterjalile, rakendab oma teadmisi  nimetab ülesande alusel erinevate nahktoodete puhastamise-, viimistlemise- ja säilitamise praktilises töös keskkonnasäästlikult, vahendeid, selgitab nende kasutamist naha parkimisviisist lähtuvalt, kasutab erialast sõnavara ka kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes vähemalt ühes võõrkeeles võõrkeeles 5 Kavandamine ja kujutamine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab kavandatut ja kavandab oma ideid vormide, kujundite ja värvide abil, rakendades neid loovalt nahkesemete kujundamisel ja valmistamisel ning jäädvustab praktilisi töid fotograafiliselt Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) rakendab esemete kavandamisel  selgitab näidiste põhjal erinevate geomeetriliste esemete ruumilise kujutamise põhimõtteid geomeetriliste kujundite joonistamise ja  joonistab natuurist kolm erinevat geomeetrilist eset, kasutades varju ja valguse edasi andmiseks vormi ruumilise kujutamise võtteid joont ja pinda 2) mõistab kompositsiooni põhialuseid ja  selgitab näidiste põhjal piiratud ja piiramata pinna kasutust esemete kujundamisel värvusõpetuse põhitõdesid, rakendab  selgitab ülesande alusel kuldlõike kasutust eseme proportsioonide kujundamisel teoreetilisi teadmisi praktilises töös 3) loeb ja koostab nõuetekohaseid  kujundab juhendi põhjal loodusliku, geomeetrilise ning abstraktse motiivi ja kasutab neid tööjooniseid, teab geomeetriliste vormide ornamendi loomisel lõigete valmistamise põhimõtteid ning  selgitab näidiste põhjal põhi- ja sekundaarvärvide erinevust valmistab erinevate vormide lõikeid  selgitab näidiste põhjal soojade ja külmade värvide erinevust ning psühholoogilist mõju 4) kavandab nahast esemeid, stiliseerib ja  kujundab ülesande alusel kompositsioone, lähtudes värvide vastastikusest toimest ja kohandab ka etnograafilisi ornamente värviharmooniast kasutades joont, pinda, värvi ning jälgib  selgitab näidiste põhjal tööjoonise vormistamise nõudeid kavandatava toote proportsioone ja  koostab juhendi põhjal geomeetrilise vormi nõuetekohase tööjoonise, selgitab tööjoonist funktsionaalsust  valmistab mõõtude põhjal geomeetrilise vormi pinnalaotuse, koostab selle alusel lõiked ning 5) tunneb fotoaparaadi olulisemaid segitab lõigete ja pinnalaotuse kasutamise erinevust funktsioone, pildistab esemeid, töötleb  kavandab juhendi põhjal erinevaid nahkesemeid, kasutades eseme kujutamisel joont, pinda ja fotofaile, kasutab fotosid nahast esemete värvi, selgitab esemete proportsioonide ja funktsiooni seost esitlemisel  kavandab ülesande alusel dekoori nahast esemele, kasutades etnograafilist ornamenti  selgitab juhendi põhjal fotoaparaadi olulisemaid funktsioone  pildistab ülesande alusel erinevaid nahkesemeid, töötleb fotofailid, esitleb töödeldud fotosid ning selgitab oma töökäiku 6 7,5 EKAP Nahast väikeesemete valmistamine Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, tööjuhendi või näidise alusel nahast lihtsalõikelisi nahkaksessuaare ja väikeesemeid, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab nahkeseme kavandi ja tööjoonise  selgitab ülesande alusel nahast väikeeseme kavandi ja tööjoonise koostamise vajadust ja koostamise ja rakendamise vajadust rakendamise põhimõtteid kutsealases töös  selgitab kavandi ja tööjoonise alusel nahkeseme valmistamise planeeritavat töökäiku 2) teab nahast väikeesemete valmistamiseks  nimetab ülesande alusel erinevate nahast väikeesemete valmistamiseks sobivaid naha-, abi- ja sobivaid naha-, abi- ja kinnitusmaterjale, kinnitusmaterjale ning kirjeldab nende omadusi, toob näiteid materjalide kasutamise kohta, nende omadusi ning varumise võimalusi ja kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles hoiustamise tingimusi, kasutab erialast  selgitab ülesande alusel nahast väikeeseme valmistamiseks sobivate nahamaterjalide varumise sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles 3) planeerib tööde teostamise järjekorra võimalusi ja hoiustamise tingimusi tulenevalt erinevate nahast väikeesemete  koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust valmistamise tehnoloogiatest, arvestab aja-  arvutab ülesande alusel nahast väikeesemete valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ja materjalikulu lähtuvalt toodete hulgast, ajakulu, selgitab arvutuse vajadust ja käiku valib vajalikud töövahendid ja materjalid  valmistab tööjuhendi alusel ette ergonoomilise ja ohutu töökoha koos vajalike materjalide, 4) valmistab tööprotsessist lähtudes ette töövahendite ja seadmetega, põhjendab oma valikut, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes ergonoomilise ja ohutu töökoha koos võõrkeeles töövahendite, seadmete ja materjalidega,  demonstreerib ülesande alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning hooldamist, vajadusel teeb töövahendite ja seadmete kasutab erialast sõnavara hoolduse; kasutab erialast sõnavara ka  demonstreerib ülesande alusel materjalide ettevalmistamist nahast väikeesemete vähemalt ühes võõrkeeles valmistamiseks, selgitab tegevuse tähtsust ja mõju valmistoote kvaliteedile 5) valmistab tööjuhendi, tööjoonise või  teeb juhendi põhjal nahast väikeesemete valmistamiseks vajalikud eeltööd, kasutab sobivaid kavandi põhjal erinevaid nahast töövahendeid väikeesemeid, kasutades tehnoloogiast  valmistab juhendi, kavandi või tööjoonise põhjal tehnoloogiliselt õigete töövõtetega erinevaid tulenevaid töövõtteid ja viimistleb lihtsalõikelisi nahast väikeesemeid, töötab seadmetel ergonoomiliselt, ohutusnõudeid järgides nõuetekohaselt, järgib tööprotsessi,  viimistleb nahast väikeesemed nõuetekohaselt säästlikku materjali kasutamist, selgitab valmistatud nahast väikeesemete põhjal materjali säästliku kasutamise põhimõtteid ja tööohutusnõudeid, ergonoomikat ja vajadust. käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid 7 Liistuta jalatsi valmistamise alused 7,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab lõike ja tööjuhendi alusel erinevaid lihtsalõikelisi liistuta nahkjalatseid, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab liistuta nahkjalatsi kavandi ja  selgitab ülesande alusel liistuta nahkjalatsi valmistamise töö käigu koostamise vajadust, tuues tööjoonise koostamise ja rakendamise välja selles sisalduva teabe vajadust kutsealases töös  selgitab kavandi ja tööjoonise alusel nahkeseme valmistamise planeeritavat töö käiku 2) teab liistuta nahkjalatsi valmistamiseks  nimetab ülesande alusel liistuta nahkjalatsi valmistamiseks sobivaid naha-, abi- ja sobilikke naha-, abi- ja kinnitusmaterjale, kinnitusmaterjale ja kirjeldab nende omadusi, toob näiteid materjalide kasutamise kohta, nende omadusi ning varumise võimalusi ja kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles hoiustamise tingimusi, kasutab erialast  selgitab ülesande alusel liistuta nahkjalatsi valmistamiseks sobivate nahamaterjalide varumise sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles võimalusi ja hoiustamise tingimusi 3) planeerib tööde teostamise järjekorra  koostab ülesande alusel tööde teostamise järjekorra, selgitab tööde planeerimise vajadust tulenevalt erinevate liistuta jalatsite  arvutab ülesande alusel liistuta nahkjalatsite valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku valmistamise tehnoloogiatest, arvestab aja- ajakulu, selgitab arvutuse vajadust ja käiku ja materjalikulu lähtuvalt toodete hulgast,  valmistab tööjuhendi põhjal ette ergonoomilise ja ohutu töökoha koos vajalike materjalide, valib vajalikud töövahendid ja materjalid töövahendite ja seadmetega, põhjendab oma valikut, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes 4) valmistab tööprotsessist lähtudes ette võõrkeeles ergonoomilise ja ohutu töökoha koos  demonstreerib ülesande alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning hooldamist, töövahendite, seadmete ja materjalidega; kasutab erialast sõnavara vajadusel teeb töövahendite ja seadmete  demonstreerib ülesande alusel materjalide ettevalmistamist nahktoote valmistamiseks, selgitab hoolduse; kasutab erialast sõnavara ka tegevuse tähtsust ja mõju valmistoote kvaliteedile vähemalt ühes võõrkeeles  teeb juhendi alusel liistuta nahkjalatsite valmistamiseks vajalikud eeltööd, kasutab sobivaid 5) valmistab tööjuhendi, tööjoonise või töövahendeid kavandi põhjal erinevaid lihtsalõikelisi  valmistab juhendi, kavandi või tööjoonise alusel tehnoloogiliselt õigete töövõtetega erinevaid liistuta nahkjalatseid kasutades lihtsalõikelisi liistuta nahkjalatseid, töötab seadmetel ergonoomiliselt ohutusnõudeid järgides, tehnoloogiast tulenevaid töövõtteid ja teostab jalatsiproovi viimistleb nõuetekohaselt, järgib  viimistleb liistuta nahkjalatsid nõuetekohaselt tööprotsessi, säästlikku materjali  selgitab valmistatud liistuta nahkjalatsite põhjal materjali säästliku kasutamise põhimõtteid ja kasutamist, tööohutusnõudeid, vajadust ergonoomikat ja käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, 8 Karpide ja vutlarite valmistamine 7,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, tööjuhendi või näidise alusel erinevaid nahast karpe ja vutlareid, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab karpide ja vutlarite vormi ja  selgitab kavandi ja tööjoonise alusel karbi ja vutlari vormi ja dekoori kujutamise vajadust ning dekoori kavandamise ja tööjooniste kavandil ja tööjoonisel sisalduvat teavet koostamise vajadust  selgitab kavandi ja tööjoonise alusel nahkeseme valmistamise töö käiku 2) teab karpide ja vutlarite valmistamiseks  nimetab ülesande alusel karbi või vutlari valmistamiseks sobivaid naha- ja kattematerjale, sobilikke naha- ja kattematerjale, karkassi- karkassi- ja abimaterjale, kirjeldab nende omadusi, toob näiteid sobivate materjalide kasutamise ja abimaterjale, nende omadusi, varumise kohta, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles võimalusi ja hoiustamise tingimusi, kasutab  selgitab ülesande alusel karbi või vutlari valmistamiseks sobivate naha- ja kattematerjalide, erialast sõnavara ka vähemalt ühes karkassi- ja abimaterjalide varumise võimalusi ja hoiustamise tingimusi võõrkeeles  koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust 3) planeerib tööde teostamise järjekorra  arvutab ülesande alusel karbi või vutlari valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu tulenevalt karpide ja vutlarite valmistamise lähtuvalt toodete eripärast ja hulgast, põhjendab arvutuste käiku eripärast, arvestab aja- ja materjalikulu  nimetab ülesande alusel karpide ja vutlarite valmistamisel kasutatavaid töövahendeid, kasutab lähtuvalt toodete hulgast, valib vajalikud erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles töövahendid ja materjalid; kasutab erialast  valmistab tööjuhendi alusel ette ergonoomilise ja ohutu töökoha koos vajalike materjalide, sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles töövahendite ja seadmetega, põhjendab oma valikut, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes 4) valmistab tööprotsessist lähtudes ette võõrkeeles ergonoomilise ja ohutu töökoha,  demonstreerib ülesande alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning hooldamist,  töövahendid, seadmed ja materjalid, kasutab erialast sõnavara vajadusel teeb töövahendite ja seadmete  demonstreerib ülesande alusel materjalide ettevalmistamist nahktoote valmistamiseks, selgitab hoolduse, kasutab erialast sõnavara ka tegevuse tähtsust ja mõju valmistoote kvaliteedile vähemalt ühes võõrkeeles  teeb juhendi põhjal toote valmistamiseks vajalikud eeltööd, kasutab sobivaid töövahendeid 5) valmistab tööjuhendi, tööjoonise või  valmistab juhendi, kavandi või tööjoonise põhjal tehnoloogiliselt õigete töövõtetega erinevaid kavandi põhjal erinevaid nahast karpe ja nahast karpe ja vutlareid, töötab seadmetel ergonoomiliselt, ohutusnõudeid järgides vutlareid, kasutades tehnoloogiast  viimistleb karbid ja vutlarid nõuetekohaselt tulenevaid töövõtteid ja viimistleb need  selgitab valmistatud karpide ja vutlarite põhjal materjali säästliku kasutamise põhimõtteid ja nõuetekohaselt, järgib tööprotsessi, vajadust säästlikku materjali kasutamist, tööohutusnõudeid, ergonoomikat ja käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid 9 Köitmise alused 7,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, tööjuhendi või näidise alusel köiteid kasutades erinevaid köitmisviise, sobivaid materjale, töövahendeid ja -seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab köidete kavandamise ja tööjooniste  selgitab ülesande alusel köite kavandamise ning tööjoonise koostamise vajadust koostamise vajadust, teab erinevaid  nimetab vähemalt 3 köitmisviisi, selgitab nende erinevusi, kasutab erialast sõnavara ka köitmisviise ja dekoreerimisvõimalusi, vähemalt ühes võõrkeeles kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes  selgitab ülesande alusel köidete erinevaid dekoreerimisvõimalusi, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles vähemalt ühes võõrkeeles 2) teab köidete valmistamiseks sobilikke  nimetab ülesande alusel köite valmistamiseks sobivaid köite- ja abimaterjale, kirjeldab nende köitematerjale, nende omadusi, varumise omadusi, toob näiteid sobivate materjalide kasutamise kohta, kasutab erialast sõnavara ka võimalusi ja hoiustamise tingimusi, kasutab vähemalt ühes võõrkeeles erialast sõnavara ka vähemalt ühes  selgitab ülesande alusel köite valmistamiseks sobivate köite- ja abimaterjalide varumise võõrkeeles võimalusi ja hoiustamise tingimusi 3) planeerib tööde teostamise järjekorra  koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust lähtudes kavandist ja tööjoonisest ning  arvutab ülesande alusel köidete valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu, köitmisviisidest, arvestab aja- ja selgitab oma arvutuste käiku ka vähemalt ühes võõrkeeles materjalikulu tulenevalt toodete hulgast,  valmistab tööjuhendi alusel ette ergonoomilise ja ohutu töökoha koos vajalike materjalide, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes töövahendite ja seadmetega, põhjendab oma valikut, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles võõrkeeles 4) valmistab tööprotsessist lähtudes ette ergonoomilise ja ohutu töökoha,  demonstreerib ülesande alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning hooldamist, kasutab erialast sõnavara töövahendid, seadmed ja materjalid, vajadusel teeb töövahendite ja seadmete  demonstreerib ülesande alusel materjalide ettevalmistamist köidete valmistamiseks, selgitab  hoolduse, kasutab erialast sõnavara ka tegevuse tähtsust ja mõju valmistoote kvaliteedile vähemalt ühes võõrkeeles  nimetab ülesande alusel köitmiseks kasutatavaid erinevaid materjale ja selgitab nende omadusi, 5) valmistab tööjuhendi, tööjoonise või kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles kavandi põhjal erinevaid köiteid kasutades  kirjeldab näidiste alusel paberi, kartongi ja papi omadusi, toob välja erinevused tehnoloogiast tulenevaid töövõtteid ja  teeb juhendi põhjal köidete valmistamiseks vajalikud eeltööd, kasutab sobivaid töövahendeid viimistleb nõuetekohaselt, järgib  valmistab juhendi, kavandi või tööjoonise põhjal tehnoloogiliselt õigete töövõtetega erinevaid tööprotsessi, säästlikku materjali köiteid, töötab seadmetel ergonoomiliselt, ohutusnõudeid järgides kasutamist, tööohutusnõudeid,  viimistleb köited nõuetekohaselt ergonoomikat ja käsitöömeistri kutse-eetika  selgitab valmistatud köidete põhjal materjali säästliku kasutamise põhimõtteid ja vajadust nõudeid 10 Nahktoodete ja teenuste arendus ning turundus 12 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab, valmistab ja turundab nahkkäsitöötooteid ja/või teenuseid sihtgruppe arvestades Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) leiab turusituatsiooni arvestades  kirjeldab ülesande põhjal võimalikke ideede allikaid ja nimetab 3 ideede hankimise meetodit nahkkäsitöötoote idee ja sellele vastava  selgitab ülesande põhjal sihtgrupi leidmise vajalikkust ja idee teostatavust turusituatsiooni sihtgrupi arvestades 2) kavandab ja valmistab sihtgrupist lähtudes  leiab ülesande põhjal toote idee ja sellele vastava sihtgrupi nahkkäsitöötoote ja/või teenuse valides  kirjeldab ülesande põhjal sihtgrupi vajadustele vastava toote ja/või teenuse kujundamise sobiva materjali, vahendid ja teostusviisi põhimõtteid ja teostusviise, toob selle kohta näiteid ning vajadusel osaliselt juhendades tööprotsessiga seotud kaaslasi  kirjeldab ülesande põhjal toote ja/või teenuse valmistamiseks vajalikke vahendeid ja seadmeid 3) mõistab nahkkäsitöötoote ja/või teenuse  kavandab ja valmistab ülesande põhjal toote ja/või teenuse, kasutades vajadusel kaaslaste osalist hinna kujundamise põhimõtteid, leiab juhendamist sobivad müügikanalid ja korraldab toote  põhjendab toote materjali ja teostusviisi valikut ja/või valmistab kavandatud teenuse osutamise ja/või teenuse müügi ning kasutab erialast detailse kirjelduse, ajakava ning näidised sõnavara ka võõrkeeles  nimetab vähemalt 3 erinevat võimalust toote ja/või teenuse turustamiseks 4) mõistab nahkkäsitöötoote turvalise ja  koostab juhendi põhjal meeskonnatööna tootele ja/või teenusele hinnapakkumise, arvestades esteetilise pakendamise vajalikkust, seejuures sihtgrupi vajadusega, sobivama teostusviisiga, materjali- ja ajakuluga, logistikaga pakendab toote, valmistab ette toote ja/või ning valitud müügikanaliga, põhjendab müügikanali valikut ning kasutab erialast sõnavara ka teenuse reklaami, esitleb toodet ja/või võõrkeeles teenust eesti ja võõrkeeles  kirjeldab ülesande põhjal kahte nahkkäsitöö valmistamiseks ja müümiseks sobivat 5) mõistab tootevastutuse olulisust lähtudes ettevõtlusvormi käsitöölise kutse-eetikast  selgitab ülesande põhjal toote turvalise ja esteetilise pakendamise võimalusi ja vajalikkust  valmistab tootest lähtuvalt pakendi ning valmistab ette toote ja/või teenuse reklaami, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles  esitleb juhendi põhjal teostatud toodet ja/või teenust ja tutvustab reklaamikampaaniat   selgitab kutsestandardi nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 lisa põhjal käsitöölise kutse- eetika põhireeglitest lähtuvalt tootevastutuse põhimõtteid 11 Praktika 22,5 EKAP Eesmärk: praktikaga nahatöö töökojas taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid iseseisva töö käigus, tehes klientidele erinevaid nahkkäsitöö tooteid kogenud nahkkäsitöö valmistaja juhendamisel Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib enda praktika eesmärgid ja  koostab vastavalt praktikajuhendile praktikale asumiseks vajalikud materjalid, vajadusel tööülesanded tulenevalt praktikajuhendist kasutab praktikajuhendaja abi 2) tutvub praktikakoha töökorraldusega ning  seab sisse praktikapäeviku ja fikseerib praktika käigus tehtavad tööalased ülesanded läbib sissejuhatava ja tööohutusalase  osaleb töökohal esmase tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud juhendamise korra kohaselt 3) töötab juhendamisel praktikakohas  kirjeldab kogemuse põhjal praktikakoha töökorraldust, selgitab oma tööga seotud nahkkäsitöö toodete valmistajana, järgib tööohutusalaste nõuete täitmise vajalikkust töötamisel praktikakohas väljakujunenud töörütmi ja kogenud töötaja nõuandeid  valmistab ette töökoha kogenud töötaja juhendamisel, valib vajalikud materjalid, vahendid ja 4) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, seadmed rakendab ergonoomilisi ja ohutuid  valmistab nahkkäsitöö tooteid, lähtudes etteantud juhistest, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid töövõtteid isikukaitsevahendeid  täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töötulemusi 5) arendab meeskonna liikmena suhtlemis- ja  ohtude ilmnemisel informeerib koheselt juhendajat koostöövalmidust  vastutab meeskonnaliikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest 6) koostab iga tööpäeva lõpus aruande, kus  kasutab oma töökohta eesmärgipäraselt ja korrastab selle peale töö lõppu analüüsib lühidalt, mida tegi ja mida sellest  arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalseid ja õigeid töövõtted õppis  käitleb nahkkäsitöö toodete valmistamise juures tekkinud jääke vastavalt kehtestatud korrale 7) praktika lõppedes koostab aruande ja esitleb  arendab isikuomadusi nagu hoolikus, hoolivus, taktitundelisus, püsivus ja vastutustunne koolis  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil  esitab tööülesannete kirjelduse ja eneseanalüüsi tulemused aruandes, mille vormistab elektrooniliselt  analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte  koostab vastavalt juhendile kirjaliku praktikaaruande, annab hinnangu oma tööle ja täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab aruande korrektses eesti keeles IT-vahendeid kasutades 12 Nahkaksessuaaride valmistamine 16,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, tööjuhendi või näidise alusel erinevaid nahkaksessuaare kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet ajalooliste traditsiooniliste  koostab juhendi põhjal ülevaate traditsiooniliste nahkaksessuaaride kasutamisest, nahkaksessuaaride kasutamisest, valmistamisest, materjalidest ja dekoreerimise võimalustest moe- ja nahatöö ajaloos, kasutab kandmisest, valmistamisest, materjalidest, selleks erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate elektrooniliselt, kasutab erialast sõnavara kujundamise ja dekoreerimise võimalustest  valmistab ülesande alusel kavandi järgi nõuetekohase tööjoonise, selgitab tööjoonise vastavust moe- ja nahatöö ajaloos, kasutab erialast kavandile sõnavara  valmistab tööjoonise alusel erinevate nahkaksessuaaride lõiked, selgitab oma töökäiku 2) koostab kavandi või visandi põhjal  kohandab ülesandest lähtuvalt olemasolevaid lõikeid vastavalt kavandile ja tööjoonisele, toote erinevate nahkaksessuaaride tööjoonised, mõõtudele ja materjali omadustele, selgitab oma töökäiku valmistab mõõtude alusel lõiked, vajadusel  koostab kavandi ja tööjoonise põhjal valmistatava nahkaksessuaari eripärast lähtudes töökäigu, kohandab lõiked selgitab tööde teostamise järjekorda 3) planeerib kavandi ja tööjoonise põhjal  koostab ülesande alusel nahkaksessuaari valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku nahkaksessuaari valmistamise töökäigu, ajakulu kalkulatsiooni, lähtudes toodete hulgast ja tööde mahust, vormistab selle arvestab aja- ja materjalikulu lähtuvalt elektrooniliselt, selgitab oma arvutuste käiku, kasutab erialast sõnavara toodete hulgast ja tööde mahust, valib  nimetab ja põhjendab kavandatud aksessuaari valmistamisel kasutatavaid abi- ja vajalikud töövahendid, tootele sobivad kinnitusmaterjale, kasutab erialast sõnavara materjalid, abi- ja kinnitusmaterjalid,  demonstreerib ülesande alusel töökoha ettevalmistamist, valib töö eesmärgist tulenevalt kasutab erialast sõnavara vajalikud töövahendid arvestades tööohutuse ja ergonoomika nõuetega 4) valmistab kavandi ja tööjoonise alusel  valib ülesande alusel vajalikud nahamaterjalid ning abi- ja kinnitusmaterjalid, selgitab oma erinevaid nahkaksessuaare, järgides valikuid tööprotsessi, kasutab tehnoloogiast  valmistab ülesande alusel erinevaid voodrita nahkaksessuaare lähtudes esemete tulenevaid töövõtteid ja viimistleb konstruktsioonist, valib ja kasutab sobivaid nahamaterjale, abi- ja kinnitusmaterjale, teeb eel- ja nõuetekohaselt, järgib säästlikku materjali põhitööd järgides tööprotsessi, dekoreerib kavandist lähtuvalt, valib sobiva viimistlusvahendi ja kasutamist, tööohutusnõudeid, viimistleb nõuetekohaselt ergonoomikat ja käsitöömeistri kutse-eetika  valmistab ülesande alusel erinevaid voodriga nahkaksessuaare lähtudes esemete nõudeid konstruktsioonist, valib ja kasutab sobivaid nahamaterjale, abi- ja kinnitusmaterjale, teeb eel- ja põhitööd järgides tööprotsessi, dekoreerib kavandist lähtuvalt, valib sobiva viimistlusvahendi, viimistleb nõuetekohaselt  võrdleb valminud praktilise töö vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu  töötab ohutult ja materjali säästvalt järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid  esitleb praktilisi töid 13 Liistuta nahkjalatsite ja pastelde valmistamine 16,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab lõike ja tööjuhendi järgi erinevaid liistuta nahkjalatseid, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet ajalooliste traditsiooniliste  koostab juhendi põhjal ülevaate traditsiooniliste liistuta nahkjalatsite kasutamisest, kandmisest, nahkjalatsite kasutamisest, kandmisest, valmistamisest, materjalidest ja dekoreerimise võimalustest moe- ja nahatöö ajaloos, kasutab valmistamisest, materjalidest ja selleks erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate elektrooniliselt, kasutab erialast sõnavara dekoreerimise võimalustest moe- ja nahatöö  valmistab ülesande alusel kavandi järgi nõuetekohase tööjoonise, selgitab tööjoonise vastavust ajaloos, kasutab erialast sõnavara kavandile 2) koostab kavandi või visandi põhjal  valmistab tööjoonise ja jalamõõtude alusel erinevaid liistuta nahkjalatsite lõiked, selgitab oma erinevate liistuta nahkjalatsite tööjoonised, töökäiku valmistab mõõtude alusel lõiked, vajadusel  kohandab ülesande alusel olemasolevaid lõikeid vastavalt kavandile ja tööjoonisele, jala kohandab lõiked mõõtudele ja materjali omadustele, selgitab oma töökäiku 3) planeerib kavandi ja tööjoonise põhjal  koostab kavandi ja tööjoonise põhjal valmistatava liistuta nahkjalatsite eripärast lähtudes liistuta nahkjalatsite valmistamise töökäigu, töökäigu, selgitab tööde teostamise järjekorda arvestab aja- ja materjalikulu lähtuvalt  koostab ülesande alusel liistuta nahkjalatsite valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku toodete hulgast ja tööde mahust, valib ajakulu kalkulatsiooni lähtudes toodete hulgast ja tööde mahust, vormistab selle elektrooniliselt, vajalikud töövahendid, tootele sobivad selgitab oma arvutuste käiku, kasutab erialast sõnavara materjalid, abi- ja kinnitusmaterjalid,  nimetab ja põhjendab kavandatud liistuta nahkjalatsite valmistamisel kasutatavaid abi- ja kasutab erialast sõnavara kinnitusmaterjale, kasutab erialast sõnavara 4) valmistab kavandi ja tööjoonise alusel  demonstreerib ülesande alusel töökoha ettevalmistamist, valib töö eesmärgist tulenevalt erinevaid liistuta nahkjalatseid, lähtudes vajalikud töövahendid arvestades tööohutuse ja ergonoomika nõuetega jalatsite konstruktsioonist, järgides  valib ülesande alusel vajalikud nahamaterjalid ning abi- ja kinnitusmaterjalid, selgitab oma tööprotsessi, kasutab tehnoloogiast valikuid tulenevaid töövõtteid, vajadusel dekoreerib  valmistab ülesande alusel erinevaid voodrita liistuta nahkjalatsipaare, lähtudes jalatsite ning viimistleb nõuetekohaselt, järgib konstruktsioonist, valib ja kasutab sobivaid pealse- ja tallamaterjale, abi- ja kinnitusmaterjale, säästlikku materjali kasutamist, teeb eel- ja põhitööd järgides tööprotsessi, teostab jalatsiproovi, dekoreerib kavandist lähtuvalt, tööohutusnõudeid, ergonoomikat ja valib sobiva viimistlusvahendi ja viimistleb nõuetekohaselt käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid  valmistab ülesande alusel erinevaid voodriga liistuta nahkjalatsipaare, lähtudes jalatsite konstruktsioonist, valib ja kasutab sobivaid pealse-, voodri- ja tallamaterjale, abi- ja kinnitusmaterjale, teeb eel- ja põhitööd järgides tööprotsessi, teostab jalatsiproovi, dekoreerib kavandist lähtuvalt, valib sobiva viimistlusvahendi viimistleb nõuetekohaselt  võrdleb valminud praktilise töö vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu  töötab ohutult ja materjali säästvalt järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid  esitleb praktilisi töid 14 Nahkvormide valmistamine 16,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ja dekoreerib kavandi, tööjuhendi või näidise alusel erinevaid nahkvorme kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet ajalooliste traditsiooniliste  koostab juhendi põhjal ülevaate traditsiooniliste nahkvormide kasutamisest, valmistamisest, nahkvormide kasutamisest, valmistamisest, materjalidest ja dekoreerimise võimalustest nahatöö ajaloos, kasutades erinevaid infoallikaid, materjalidest ja dekoreerimise võimalustest vormistab ülevaate elektrooniliselt, kasutab erialast sõnavara nahatöö ajaloos, kasutab erialast sõnavara  valmistab ülesande alusel kavandi järgi nõuetekohase tööjoonise, selgitab tööjoonise vastavust 2) koostab kavandi või visandi põhjal kavandile erinevate nahkvormide tööjoonised,  valmistab tööjoonise alusel erinevate nahkvormide lõiked, selgitab oma töökäiku valmistab mõõtude alusel lõiked, vajadusel  valmistab ülesande alusel lõikeid vastavalt kavandile, tööjoonisele ja materjali omadustele, kohandab lõiked selgitab oma töökäiku 3) planeerib kavandi ja tööjoonise põhjal  koostab kavandi ja tööjoonise põhjal valmistatava nahkvormi eripärast lähtudes töökäigu, nahkvormi valmistamise töökäigu, arvestab selgitab tööde teostamise järjekorda aja- ja materjalikulu lähtuvalt toodete  koostab ülesande alusel nahkvormi valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu hulgast ja tööde mahust, valib vajalikud kalkulatsiooni, lähtudes toodete hulgast ja tööde mahust, vormistab selle elektrooniliselt, töövahendid, sobivad materjalid, abi- ja selgitab oma arvutuste käiku, kasutab erialast sõnavara kinnitusmaterjalid, kasutab erialast  nimetab ja põhjendab kavandatud nahkvormi valmistamisel kasutatavaid abi- ja sõnavara kinnitusmaterjale, kasutab erialast sõnavara 4) valmistab kavandi ja tööjoonise alusel  demonstreerib ülesande alusel töökoha ettevalmistamist, valib töö eesmärgist tulenevalt erinevaid nahkvorme, järgides tööprotsessi, vajalikud töövahendid, arvestades tööohutuse ja ergonoomika nõuetega kasutab tehnoloogiast tulenevaid  valib ülesande alusel vajalikud nahamaterjalid ning abi- ja kinnitusmaterjalid, selgitab oma töövõtteid, viimistleb nõuetekohaselt ja valikuid vajadusel dekoreerib, järgib säästlikku materjali kasutamist, tööohutusnõudeid,  valmistab ülesande alusel erinevaid karkassita nahkvorme, valib ja kasutab sobivaid materjale, ergonoomikat ja käsitöömeistri kutse-eetika abi- ja kinnitusmaterjale, teeb eel- ja põhitööd järgides tööprotsessi, dekoreerib kavandist nõudeid, lähtuvalt,valib sobiva viimistlusvahendi ja viimistleb nõuetekohaselt  valmistab ülesande alusel erinevaid karkassiga nahkvorme, valib ja kasutab sobivaid paberi-, papi- või nahamaterjale, abi- ja kinnitusmaterjale, teeb eel- ja põhitööd, järgides tööprotsessi, dekoreerib kavandist lähtuvalt, valib sobiva viimistlusvahendi ja viimistleb nõuetekohaselt  võrdleb valminud praktilise töö vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu  töötab ohutult ja materjali säästvalt, järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid  esitleb praktilisi töid 15 Raamatuköidete valmistamine 16,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab tööjuhendi järgi erinevatest materjalidest raamatuköiteid, kasutades erinevaid köitmisviise, tehnoloogijaid ja töövahendeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet ajaloolistest ja  koostab juhendi põhjal ülevaate traditsioonilistest raamatuköitmise viisides, valmistamisest,  traditsioonilistest raamatuköitmise viisidest, materjalidest ja dekoreerimise võimalustest nahatöö- ja köiteajaloos, kasutades erinevaid materjalidest ning dekoreerimise infoallikaid, vormistab ülevaate elektrooniliselt, kasutab erialast sõnavara võimalustest nahatöö- ja köiteajaloos,  valmistab ülesande alusel kavandi järgi nõuetekohase tööjoonise, selgitab tööjoonise vastavust kasutab erialast sõnavara kavandile 2) koostab kavandi või visandi põhjal  valmistab tööjoonise alusel raamatuköite materjalilõiked vastavalt kavandile, tööjoonisele ja erinevate nahkköidete tööjoonised, materjali omadustele, selgitab oma töökäiku valmistab mõõtude alusel lõiked, vajadusel  kohandab ülesande alusel olemasolevad materjalilõiked vastavalt kavandile, tööjoonisele ja kohandab lõiked materjali omadustele, selgitab oma töökäiku 3) planeerib kavandi ja tööjoonise põhjal  koostab kavandi ja tööjoonise põhjal valmistatava raamatuköite eripärast lähtudes töökäigu, raamatuköite valmistamise töökäigu, selgitab tööde teostamise järjekorda arvestab aja- ja materjalikulu lähtuvalt  koostab ülesande alusel raamatuköite valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu toodete hulgast ja tööde mahust, valib kalkulatsiooni, lähtudes toodete hulgast ja tööde mahust, vormistab selle elektrooniliselt, vajalikud töövahendid, tootele sobivad selgitab oma arvutuste käiku, kasutab erialast sõnavara materjalid, abi- ja kinnitusmaterjalid,  nimetab ja põhjendab kavandatud raamatuköite valmistamisel kasutatavaid abi- ja kasutab erialast sõnavara kinnitusmaterjale, kasutab erialast sõnavara 4) valmistab kavandi ja tööjoonise alusel  demonstreerib ülesande alusel töökoha ettevalmistamist, valib töö eesmärgist tulenevalt erinevaid raamatuköiteid, lähtudes köidete vajalikud töövahendid arvestades tööohutuse ja ergonoomika nõuetega konstruktsioonist, järgides tööprotsessi,  valib ülesande alusel vajalikud nahamaterjalid ning abi- ja kinnitusmaterjalid, selgitab oma kasutab tehnoloogiast tulenevaid töövõtteid, valikuid vajadusel dekoreerib ning viimistleb  valmistab ülesande alusel erinevaid liimita raamatuköiteid, lähtudes köitekonstruktsioonist, nõuetekohaselt, järgib säästlikku materjali valib ja kasutab sobivaid paberi - ja nahamaterjale, abi- ja kinnitusmaterjale, teeb eel- ja kasutamist, tööohutusnõudeid, põhitööd, järgides tööprotsessi, dekoreerib kavandist lähtuvalt, valib sobiva viimistlusvahendi ja ergonoomikat ja käsitöömeistri kutse-eetika viimistleb nõuetekohaselt nõudeid  valmistab ülesande alusel erinevaid liimiga raamatuköiteid, lähtudes raamatuköite konstruktsioonist, valib ja kasutab sobivaid paberi- ja nahamaterjale, abi- ja kinnitusmaterjale, teeb eel- ja põhitööd, järgides tööprotsessi, dekoreerib kavandist lähtuvalt, valib sobiva viimistlusvahendi ja viimistleb nõuetekohaselt  võrdleb valminud praktilise töö vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu, esitleb praktilisi töid  töötab ohutult ja materjali säästvalt järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid  Lisa 7 KINNITATUD haridus- ja teadusministri …. ….. 2019. a määrusega nr … Maht Eesti kutsehariduse Mooduli nr Mooduli nimetus arvestuspunktides (EKAP) 1 Sissejuhatus kutseõpingutesse 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet puukäsitöölise kutsest ja eriala õppekavast, õpingute jätkamise võimalustest ning puukäsitöölise töö eripärast ja arengusuundadest, arendab õppimisoskust, enesekohaseid ja kultuurilisi pädevusi. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet puukäsitöölise kutsest,  iseloomustab kutsestandardi, „Puukäsitööline“, tase 4 alusel kutset ja selle eripära, selgitab eriala õppekava ülesehitusest ning õppe- ja puukäsitöölise kutsestandardite liigitust ja nimetab vähemalt kaks 3. ja 4. kutsetasemete erinevust praktikakorraldusega seonduvast  koostab õpimapi struktuuri ning esitleb, selgitab õpimapi vajalikkust kutseõppes ja ettevõtluses 2) mõistab õpimapi koostamise vajadust ning  nimetab vähemalt kaks puukäsitöölise kutsega kaasnevat või lähedast kutset vormistamise nõudeid, koostab õpimapi  iseloomustab kooli õppekava alusel puukäsitöö eriala õppekava ülesehitust, nimetab õppe- ja elektrooniliselt või paberkandjal praktikakorraldusega seonduvaid kohustusi, võimalusi ja õigusi 3) omab ülevaadet puukäsitöö arengusuundadest, õpingute jätkamisest  selgitab kooli õppetöö korralduseeskirja alusel oma kohustusi ja õigusi õppetöös osalemisel puukäsitöö erialal, kutsetaseme tõstmise ja  koostab ülevaate erialase enesetäiendamise võimaluste kohta, kasutades erinevaid infoallikaid, tööjõuturul toimuva kohta vormistab ülevaate elektrooniliselt 4) mõistab puukäsitöö iseloomu, eripära ja  koostab ülesande alusel ülevaate, tööjõuturul pakutavatest ja õpitava erialaga seotud töökohtadest, ergonoomiliste töövõtete kasutamise kasutades erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate elektrooniliselt vajalikkust  selgitab leitud teabe põhjal puukäsitöö arenguid, nimetab vähemalt kolm käsitööna puidust esemeid 5) mõistab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete valmistavat ettevõtet Eestis olemust ning rakendab neid oma kutsealases  koostab ülesande alusel õppekäigujärgselt ülevaate puukäsitöölise töö iseloomust ja töökeskkonnast, töös järgides autorikaitse, tarbijakaitse ja kirjeldab puukäsitöö töökoja toimimiseks vajalikku sisseseadet, tuues välja oma seisukoha keskkonnakaitse nõudeid puukäsitöölise töö plussidest ja miinustest, vormistab ülevaate elektrooniliselt  selgitab juhendi alusel ergonoomiliste töövõtete kasutamise vajalikkust  selgitab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete põhjal puukäsitöölise kutse-eetika põhimõtteid ja nende järgimise olulisust, toob näiteid  selgitab ja seostab autorikaitse, tarbijakaitse ja keskkonnakaitse nõudeid puukäsitöölise kutse-eetika seisukohast, toob näiteid  2 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab oma vastutust teadlike otsuste  analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi langetamisel elukestvas  seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega karjääriplaneerimise protsessis  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta 2) mõistab majanduse olemust ja  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta majanduskeskkonna toimimist  koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, motivatsioonikiri, 3) mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas sooviavaldus), lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast 4) mõistab oma õigusi ja kohustusi  valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul töökeskkonnas toimimisel, käitub  koostab juhendamisel endale, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani vastastikust suhtlemist toetaval viisil  kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest  selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust  koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve  loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse  täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta  kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“  kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast  võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana  kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid  tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda  kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele  kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani  loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi, lähtudes riiklikust strateegiast  loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja kirjeldab riskianalüüsi olemust   tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks  tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega  kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas  leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel  leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel töölepingu seadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta  võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi  loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente  arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstavat tasu (bruto- ja netopalk) ning ajutise töövõimetuse hüvitist  kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis  koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt  kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega  kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist  kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava  selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid  kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid  kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel  loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid  lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindussituatsioone 3 Eesti rahvakultuuri ja puutöönduse ajaloo alused 4 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab Eesti esemelise rahvakultuuri eripära, puidust käsitöö- ja tarbeesemete ning puutöö tähtsust talurahva elus, selle väärtustamise ning säilitamise vajalikkust ja tänapäeva arengusuundi Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab Eesti rahvakultuuri kujunemislugu  koostab ülesande põhjal ülevaate ühest Eesti rahvakultuuri arenguperioodist, esitleb ülevaadet ja selle ilminguid talurahva kultuuris,  kirjeldab ülesande põhjal Eesti esemelise rahvakultuuriga seotud uskumusi ja traditsioone, toob looduslike materjalide kasutusvõimalusi näiteid  eestlaste elukorralduses erinevatel ajaloo  kirjeldab ülesande põhjal looduslike materjalide kasutusvõimalusi eestlaste elukorralduses erinevatel perioodidel ajaloo perioodidel 2) mõistab rahvakunsti alase kirjanduse,  selgitab ülesande põhjal erinevate algallikate kasutamise vajadust ja võimalusi erialases töös, kasutab muuseumi fondide ja erinevate meedia korrektset eesti keelt kanalite kasutamise vajadust ning rakendab  nimetab ülesande põhjal museaali uurimisel läbiviidavaid tegevusi neid algallikatena kutsealases töös, tunneb  koostab juhendi abil museaali tehnoloogilise kirjelduse koos teostamiseks vajalike jooniste, skeemide museaaliga töötamise põhimõtteid ja mustritega 3) teab Eesti rahvakunstile omast  nimetab esemete põhjal kompositsioonivõtteid ja ornamente rahvuslikel esemetel ning puidu ornamentikat, puidu kirjamistehnikaid ja kirjamistehnikaid kompositsioonivõtteid  koostab ja esitleb ülesande põhjal ülevaate Eesti ühe puukäsitöö meistri, ettevõtte või keskuse kohta, 4) tunneb Eesti 19-21. sajandi puutöö kasutab erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate elektrooniliselt, korrektses eesti keeles arengulugu, olulisi puukäsitöö meistreid,  nimetab vähemalt kolm Eesti meistrit või ettevõtet, kes kasutavad rahvakunsti tänapäevases ettevõtteid ja keskusi kontekstis, toob näiteid 5) tunneb Eesti traditsiooniliste  koostab ülesande põhjal ülevaate ühe Eesti traditsioonilise puukäsitöötehnika arenguloo, leviku, puukäsitöötehnikate arengut, levikut ja tootegrupi ja sellesse kuuluvate esemete otstarbe kohta, kasutab erinevaid teabeallikaid kasutusala, peamisi tootegruppe ning nendesse kuuluvaid esemeid, nende  nimetab pildi järgi puidust tarbeesemeid, määrab otstarvet, valmistamisviise ning valmistamiseks kasutatavaid puiduliike otstarvet ja valmistamiseks kasutatavaid puiduliike 4 Kavandamine ja kujutamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab kavandatut ja kavandab oma ideid vormide, kujundite ja värvide abil, rakendades neid loovalt nahkesemete kujundamisel ja valmistamisel ning jäädvustab praktilisi töid fotograafiliselt Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. rakendab esemete kavandamisel  selgitab näidiste põhjal erinevate esemete ja ornamentide geomeetrilisteks kujunditeks jaotamise geomeetriliste kujundite joonistamise ja põhimõtteid vormi ruumilise kujutamise võtteid  joonistab käsitsi natuurist kolm erinevat eset, kasutades eseme ruumilisuse, selle varju ja valguse 2. mõistab kompositsiooni põhialuseid ja edasi andmiseks erinevaid joonistusvõtteid värvusõpetuse põhitõdesid, rakendab  selgitab näidiste põhjal erinevate mõõdukooskõlade, värvusõpetuse ning muude kompositsiooniliste teoreetilisi teadmisi praktilises töös võtete kasutamist eseme ja ornamendi kujundamisel 3. loeb ja koostab nõuetekohaseid  loob mõtestatud sisulise tähendusrikkuse ja eseme eesmärgile sobiva ornamendi tööjooniseid, teab geomeetriliste vormide lõigete valmistamise põhimõtteid ning  kujundab ornamentaalse motiivi või motiivide kompositsiooni abil vabalt valitud eseme pinna, valmistab erinevate vormide lõikeid kasutades alusena looduslikke või/ja geomeetrilisi motiive 4. kavandab nahast esemeid, stiliseerib ja  selgitab näidiste põhjal tööjoonise vormistamise nõudeid kohandab ka etnograafilisi ornamente  vormistab juhendi põhjal puidust eseme nõuetekohase tööjoonise, selgitab tööjoonisel olevat teavet kasutades joont, pinda, värvi ning jälgib  kavandatava toote proportsioone ja  kavandab juhendi põhjal erinevaid puidust esemeid, kasutades joonistamist, joonestamist või funktsionaalsust vastavaid arvutiprogramme, selgitab esemete proportsioonide ja funktsiooni seost 5. tunneb fotoaparaadi olulisemaid  selgitab juhendi põhjal fotoaparaadi olulisemaid funktsioone funktsioone, pildistab esemeid, töötleb  pildistab ülesande alusel erinevaid puidust esemeid, töötleb fotofaile, selgitab oma töökäiku fotofaile, kasutab fotosid nahast esemete  koostab ülesande alusel elektroonilise fotofaile võrdleva esitluse esitlemisel 5 2 EKAP Puiduõpetus Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet puiduliikidest ja puitmaterjalidest, nende omadustest, kaitsest ja kasutusalast ning tunneb puiduvigu ja nende vältimise võimalusi Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab erinevaid puiduliike, nende määramise  nimetab näidiste alusel puidu struktuurseid osi ning võrdleb neid omavahel tunnuseid ning struktuurseid osi  määrab näidiste järgi puiduliigid, määrab näidiste järgi puiduliigid, nimetab puidu struktuurseid osi 2) teab puiduvigu ja nende kasutamise ning ning võrdleb neid omavahel vältimise võimalusi, puidukaitset  määrab näidiste järgi puidu vead, nimetab nende võimalikke tekkepõhjuseid ja kasutusvõimalusi, mehaaniliste-, seen- ja putukakahjustuste toob näiteid puhul ja tunneb looduslikke ning sünteetilisi  nimetab erinevaid puidukaitse võimalusi seen- ja putukakahjustuste puhul puidukaitsevahendeid, nende kasutus- ja  nimetab erinevaid võimalusi puidu mehaanilise- ja niiskuskahjustuse ennetamiseks säilitamisnõudeid  nimetab erinevaid looduslikke ja sünteetilisi puidukaitsevahendeid ja selgitab nende omadusi, 3) teab erinevaid toormaterjalide kasutus- ja säilitusnõudeid, võrdleb neid omavahel langetustavasid, varumise põhimõtteid,  nimetab ülesande alusel erinevaid langetustavasid, selgitab nende erinevusi, toob näiteid hanke võimalusi, seadusest tulenevaid  selgitab toote põhjal toormaterjali varumise ja hoiustamise põhimõtteid puiduvarumise õigusi ja tingimusi,  selgitab ülesande alusel seadusest lähtuvalt puiduvarumise õigusi ja tingimusi 4) teab sae- ja liimpuitmaterjali liike, nendele  nimetab näidiste alusel sae- ja liimpuitmaterjali liike ning võrdleb neid kvaliteedinõuete alusel, esitatavaid kvaliteedi nõudeid, kasutab kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles erialast sõnavara ka võõrkeeles 6 Puutööalane tööriista- ja tehnoloogiaõpetus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teab puutööriistade seadistamise ja hooldamise nõudeid, kasutab märkimisvahendeid ning valmistab tööriistu, järgib puutööriistade kasutusjuhiseid ja tööohutusnõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab olulisemaid traditsioonilisi  nimetab käsitööriistasid, tuues välja kasutusala, hooldamise ja nendel töötamise ohutusnõudeid, puutööriistu, -vahendeid ja –masinaid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles nende hooldamist ning nendel töötamise  nimetab elektrilisi käsitööriistasid, selgitab nende seadistamise põhimõtteid, hooldamist ja ohutusnõudeid, kasutab erialast sõnavara ka ohutusnõudeid võõrkeeles 2) valmistab, hooldab ja korrastab töös  nimetab töökojas olevaid puidutööpinke, selgitab tööpinkide käivitamise ja töötamise põhimõtteid kasutatavaid käsitööriistu ning ning ohutusnõudeid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles abivahendeid, töötab järgides  teritab ja hooldab ülesande põhjal käsitööriistu ohutusnõudeid  valmistab ülesande põhjal lihtsamaid töö- ja abivahendeid 3) kontrollib ja hindab puutöös kasutatavate  demonstreerib ülesande alusel erinevate mõõte- ja märkimisriistade kontrollimist, selgitab nende mõõte-, märkimis- ja kontrollimisvahendite kontrollimise vajadust, toob näiteid täpsust, vajadusel korrastab enne töö  kasutab vähemalt 5 põhilist puutöös kasutatavat mõõte- ja märkimisriista, selgitab nende täpsuse alustamist riistad kontrollimise viise 4) kasutab erinevaid puutöös vajaminevaid  nimetab erinevaid käsitööriistade, vahendite, masinate ja seadmete hankevõimalusi ning toob näiteid mõõte-, märkimis- ja kontrollimisvahendeid  nimetab vastavate töövahendite lähimaid hooldusteenuse pakkujaid ning -viise  selgitab ohutusnõuete ja käsitööriistade, masinate ning seadmete kasutusjuhendite põhjal nende 5) teab peamiste puidutöö käsitööriistade, ohutut kasutamise vajadust vahendite, masinate ja seadmete hanke  nimetab ülesande põhjal, tulenevalt töö iseloomust kasutatavaid isiklikke kaitsevahendeid, selgitab võimalusi ning hooldusteenuse pakkujaid nende kasutamise vajadust 6) teab töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning isiklikke kaitsevahendeid puidu töötlemisel käsitööriistade, masinate ja seadmetega 7 Tervikpuu esemete valmistamine 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub tööks vajalikud materjalid ja hoiustab nõuetekohaselt ning valmistab tervikpuu esemeid, kasutades sobivaid töövahendeid, tunneb tervikpuu esemete hooldamis- ja renoveerimistehnikaid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet tervikpuust esemete  koostab ühe esemegrupi põhjal ülevaate tervikpuu eseme valmistamise traditsioonidest ja viisidest, esemegruppidest, kasutamisest, materjalidest ja töövahenditest ning kasutamisest, vormistab ülevaate elektrooniliselt ning esitleb, valmistamise traditsioonidest ja viisidest, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles materjalidest ja töövahenditest, kasutab  valib ja varub ülesandest lähtuvalt eseme valmistamiseks sobiliku materjali, selgitab keskkonnahoiu erialast sõnavara ka võõrkeeles nõuete järgimise vajadust, toob näiteid 2) valib ja varub tervikpuu esemete  langetab, laasib ja järkab puu käsitsi või mootorsaega, järgib ohutu langetamise, ergonoomika ja valmistamiseks sobivad materjalid, töökaitse nõudeid, hoiustab materjali järgides hoiustamisnõudeid lähtudedes materjali füüsikalistest,  valib ülesande põhjal tervikpuu esemete valmistamiseks vajalikud tööriistad ja seadmed, selgitab keemilistest, tehnoloogilistest ning nende kasutamist vastavalt tööohutusnõuetele ning hooldab ja seadistab need vormilistest omadustest, käsitsi või  koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust mootorsaega, hoiustab nõuetekohaselt,  arvestab ülesande alusel toodete valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu, selgitab järgib töötades keskkonnahoiu-, arvestamise käiku langetamise- ja töökaitse nõudeid 3) valmistab ette töökoha vastavalt tervikpuu  valmistab ja kirjab kavandi alusel kaks sarnast eset, kasutades kombineeritud tööriistu, viimistleb esemegrupile, valib vastava tehnoloogia, nõuetekohaselt, võrdleb ja analüüsib tulemusi, sh reaalset ja planeeritud aja- ning materjalikulu, hoiab töövahendi ja seadmed oma töökoha töötamisel ja töö lõppedes korras 4) planeerib kavandi alusel tööde järjekorra,  hindab ülesande alusel tervikpuust eseme kulumisastet, nimetab eseme kahjustused, kahjustuste arvutab tööülesande täitmiseks vajaliku aja- oletatavad põhjused ning selgitab nende kõrvaldamise võimalusi ja materjalikulu lähtuvalt esemete  parandab ülesande alusel kulunud ja kahjustusega tervikpuu eseme, kasutades renoveerimiseks iseloomust ja hulgast sobivaid tehnikaid, selgitab oma valikuid 5) valmistab kavandi või tööjoonise alusel  selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud jäätmete käitlemise korda tervikpuust erinevaid esemeid, kirjab ning  demonstreerib ülesande alusel isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete kasutamist, selgitab viimistleb nõuetekohaselt, järgides tööde nende kasutamise vajadust, toob näiteid järjekorda, säästlikku aja ja materjali kasutamist, tööohutus- ja käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, hoiab oma töökoha töötamisel ja töö lõppedes korras 6) teab tervikpuust eseme hooldamise- ja renoveerimise tehnikaid ning uute ja vanade materjalide omavahelist kokkusobivust ning vajadusel parandab kulunud esemeid valides selleks sobivad renoveerimise- ja hooldamise tehnikaid 7) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid 8 Painutamistööd 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub tööks vajalikud materjalid ja hoiustab nõuetekohaselt ning valmistab lihtsamaid painutatud esemeid kasutades sobivaid töövahendeid, tunneb painutatud esemete hooldamis- ja renoveerimistehnikaid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet painutatud esemete  koostab ühe esemegrupi põhjal ülevaate painutatud eseme valmistamise traditsioonidest ja viisidest, esemegruppidest, kasutamisest, materjalidest ja töövahenditest ning kasutamisest, vormistab ülevaate elektrooniliselt ning esitleb, valmistamise traditsioonidest ja viisidest, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles materjalidest ja töövahenditest, kasutab  valib ja varub ülesandest lähtuvalt eseme valmistamiseks sobiliku materjali, selgitab keskkonnahoiu erialast sõnavara ka võõrkeeles nõuete järgimise vajadust, toob näiteid 2) valib ja varub painutatud esemete  langetab, laasib ja järkab puu käsitsi või mootorsaega, järgib ohutu langetamise ergonoomikat ja valmistamiseks sobivad materjalid, lähtudes töökaitse nõudeid, hoiustab materjali järgides hoiustamisnõudeid materjali füüsikalistest, keemilistest ja  tehnoloogilistest omadustest, käsitsi või  valib ülesande põhjal painutatud esemete valmistamiseks vajalikud tööriistad ja seadmed, selgitab mootorsaega, hoiustab nõuetekohaselt, nende kasutamist vastavalt tööohutusnõuetele, ning hooldab ja seadistab need järgib töötades keskkonnahoiu-,  koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust langetamise- ja töökaitse nõudeid  arvestab ülesande alusel toodete valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu, selgitab 3) valmistab ette töökoha vastavalt painutatud arvestamise käiku esemegrupile, valib vastava tehnoloogia,  valmistab ja kirjab kavandi alusel kaks sarnast eset, kasutades kombineeritud tööriistu, viimistleb töövahendi ja seadmed nõuetekohaselt, võrdleb ja analüüsib tulemusi, sh reaalset ja planeeritud aja- ning materjalikulu, hoiab 4) planeerib kavandi alusel tööde järjekorra, oma töökoha töötamisel ja töö lõppedes korras arvutab tööülesande täitmiseks vajaliku aja-  hindab ülesande alusel painutatud eseme kulumisastet, nimetab eseme kahjustused, kahjustuste ja materjalikulu lähtuvalt esemete oletatavad põhjused ning selgitab nende kõrvaldamise võimalusi iseloomust ja hulgast  parandab ülesande alusel kulunud ja kahjustusega painutatud eseme kasutades renoveerimiseks 5) valmistab kavandi või tööjoonise alusel sobivaid tehnikaid, selgitab oma valikuid painutatud erinevaid esemeid, kirjab ning  selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud jäätmete käitlemise korda viimistleb nõuetekohaselt, järgides tööde  demonstreerib ülesande alusel isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete kasutamist, selgitab järjekorda, säästlikku aja ja materjali nende kasutamise vajadust, toob näiteid kasutamist, tööohutus- ja käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, hoiab oma töökoha töötamisel ja töö lõppedes korras 6) teab painutatud eseme hooldamise- ja renoveerimise tehnikaid ning uute ja vanade materjalide omavahelist kokkusobivust ning vajadusel parandab kulunud esemeid valides selleks sobivad renoveerimise- ja hooldamise tehnikaid 7) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid 9 Laudnõude valmistamine 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub tööks vajalikud materjalid ning hoiustab nõuetekohaselt, valmistab ja viimistleb erinevaid laudnõusid kasutades sobivaid töövahendeid, tunneb laudnõude hooldamis- ja renoveerimistehnikaid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet laudnõude esemete  koostab ühe esemegrupi põhjal ülevaate laudnõu eseme valmistamise traditsioonidest ja viisidest, esemegruppidest, kasutamisest, materjalidest ja töövahenditest ning kasutamisest, vormistab ülevaate elektrooniliselt ning esitleb, valmistamise traditsioonidest ja viisidest, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles  materjalidest ja töövahenditest, kasutab  valib ja varub ülesandest lähtuvalt eseme valmistamiseks sobiliku materjali, selgitab keskkonnahoiu erialast sõnavara ka võõrkeeles nõuete järgimise vajadust, toob näiteid 2) valib ja varub laudnõude esemete  langetab, laasib ja järkab puu käsitsi või mootorsaega, järgib ohutu langetamise, ergonoomika ja valmistamiseks sobivad materjalid, lähtudes töökaitse nõudeid, hoiustab materjali järgides hoiustamisnõudeid materjali füüsikalistest, keemilistest ja  valib ülesande põhjal laudnõude esemete valmistamiseks vajalikud tööriistad ja seadmed, selgitab tehnoloogilistest omadustest, käsitsi või nende kasutamist vastavalt tööohutusnõuetele, ning hooldab ja seadistab need mootorsaega, hoiustab nõuetekohaselt,  koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust järgib töötades keskkonnahoiu-,  arvestab ülesande alusel toodete valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu, selgitab langetamise- ja töökaitse nõudeid arvestamise käiku 3) valmistab ette töökoha vastavalt laudnõude  valmistab ja kirjab kavandi alusel kaks sarnast eset, kasutades kombineeritud tööriistu, viimistleb esemegrupile, valib vastava tehnoloogia, nõuetekohaselt, võrdleb ja analüüsib tulemusi, sh reaalset ja planeeritud aja- ning materjalikulu, hoiab töövahendi ja seadmed oma töökoha töötamisel ja töö lõppedes korras 4) planeerib kavandi alusel tööde järjekorra,  hindab ülesande alusel laudnõu eseme kulumisastet, nimetab eseme kahjustused, kahjustuste arvutab tööülesande täitmiseks vajaliku aja- oletatavad põhjused ning selgitab nende kõrvaldamise võimalusi ja materjalikulu lähtuvalt esemete  parandab ülesande alusel kulunud ja kahjustusega laudnõu eseme kasutades renoveerimiseks sobivaid iseloomust ja hulgast tehnikaid, selgitab oma valikuid 5) valmistab kavandi või tööjoonise alusel  selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud jäätmete käitlemise korda laudnõudest erinevaid esemeid, kirjab ning viimistleb nõuetekohaselt, järgides tööde  demonstreerib ülesande alusel isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete kasutamist, selgitab järjekorda, säästlikku aja ja materjali nende kasutamise vajadust, toob näiteid kasutamist, tööohutus- ja käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, hoiab oma töökoha töötamisel ja töö lõppedes korras 6) teab laudnõu eseme hooldamise- ja renoveerimise tehnikaid ning uute ja vanade materjalide omavahelist kokkusobivust ning vajadusel parandab kulunud esemeid, valides selleks sobivad renoveerimise- ja hooldamise tehnikaid 7) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid 10 Tappseotiste valmistamine 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub tööks vajalikud materjalid ning hoiustab nõuetekohaselt, valmistab erinevaid tappseotisi kasutades sobivaid töövahendeid, tunneb tappseotiste hooldamis- ja renoveerimistehnikaid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet seotiste liikidest, nende  koostab kolme seotiste liigi põhjal ülevaate seotiste valmistamise traditsioonidest ja viisidest, kasutuskohtadest, valmistamise materjalidest ja töövahenditest ning kasutuskohtadest, vormistab ülevaate elektrooniliselt ning traditsioonidest, viisidest, materjalidest ja esitleb, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles töövahenditest, kasutab erialast sõnavara ka  valib ja varub ülesandest lähtuvalt eseme valmistamiseks sobiliku materjali, selgitab keskkonnahoiu võõrkeeles nõuete järgimise vajadust, toob näiteid 2) valib ja varub tappseotiste valmistamiseks  selgitab hoiustamisnõuete põhjal nende järgimise vajadust, toob näiteid sobivad materjalid füüsikalistest,  valib ülesande põhjal tappseotiste valmistamiseks vajalikud tööriistad ja seadmed, selgitab nende keemilistest ja tehnoloogilistest omadustest kasutamist vastavalt tööohutusnõuetele ning hooldab ja seadistab need lähtuvalt, hoiustab nõuetekohaselt  koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust 3) valmistab ette töökoha vastavalt seotiste  arvestab ülesande alusel toodete valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu, selgitab valmistusviisile, valib vastava tehnoloogia, arvestamise käiku töö- ja abivahendid ning seadmed 4) planeerib kavandi alusel tööde järjekorra,  valmistab nelja erineva tappseotise tööjoonised ning nende alusel seotised kasutades kombineeritud mõistab tööülesande täitmiseks vajaliku aja- tööriistu, võrdleb ja analüüsib tulemust, sh reaalset ja planeeritud aja- ning materjalikulu, hoiab oma ja materjalikulu arvestamise vajadust töökoha töötamisel ja töö lõppedes korras lähtuvalt esemete iseloomust ja hulgast  hindab ülesande alusel seotiste kulumisastet, nimetab eseme kahjustused, kahjustuste oletatavad 5) valmistab kavandi või tööjoonise alusel põhjused ning selgitab nende kõrvaldamise võimalusi erinevaid tappseotisi, kasutab vajadusel  parandab ülesande alusel kulunud ja kahjustusega seotise, kasutades renoveerimise sobivaid sobivaid puiduliime, järgides tööde tehnikaid, selgitab oma valikuid järjekorda, säästlikku aja ja materjali  selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud jäätmete käitlemise korda kasutamist, tööohutus- ja käsitöömeistri  demonstreerib ülesande alusel isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete kasutamist, selgitab kutse-eetika nõudeid, hoiab oma töökoha nende kasutamise vajadust, toob näiteid töötamisel ja töö lõppedes korras 6) teab seotiste hooldamise- ja renoveerimise tehnikaid ning uute ja vanade materjalide omavahelist kokkusobivust ning vajadusel parandab kulunud esemeid valides selleks sobivad renoveerimise- ja hooldamise tehnikaid 7) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid 11 Punumistööd 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub tööks vajalikud materjalid ning hoiustab nõuetekohaselt, valmistab erinevaid punutud esemeid kasutades sobivaid töövahendeid, tunneb punutud esemete hooldamis- ja renoveerimistehnikaid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet punutud esemete  koostab ühe esemegrupi põhjal ülevaate punumise traditsioonidest ja viisidest, materjalidest ja arenguloost ja esemegruppidest, töövahenditest ning kasutamisest, kasutab erinevaid teabeallikaid ning vormistab ülevaate kasutamisest, valmistamise traditsioonidest elektrooniliselt ning esitleb, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles ja viisidest, puitmaterjalidest ja  nimetab vähemalt kolm punumiseks sobivat puitmaterjali, selgitab nende kasutamise võimalusi töövahenditest, kasutab erialast sõnavara ka  selgitab ülesande alusel punumistöödeks materjali varumise erinevaid viise, lähtudes keskkonnahoiu võõrkeeles põhimõtetest 2) teab punumiseks sobivaid puitmaterjale,  kirjeldab punumismaterjalide näitel nende erinevaid hoiustamisviise valib ja varub neid vastavalt töö  demonstreerib ülesande alusel punumismaterjalide ettevalmistamist eesmärgist tulenevaks tööks, iseloomule, järgides keskkonnahoiu selgitab oma tegevust põhimõtteid, valmistab materjalid tööks ette  nimetab vähemalt kolme erinevat loodusliku materjali punumise tehnikat ja hoiustab vastavalt püstitatud  demonstreerib ülesande alusel erinevaid punumisviise, selgitab materjalide ja tehnika valiku seost tööülesandele  valmistab ülesande alusel ühes kindlas “punumistehnikas“ vähemalt kolm erinevat eset, kasutab 3) punub kavandi või tööjoonise alusel ratsionaalseid ja ohutuid töövõtteid, kirjeldab materjali valiku, varumise ning ettevalmistamise erinevaid esemeid, kasutades looduslikke põhimõtteid, esitleb oma tehtud töid, selgitades materjalide ja punumisviiside omavahelist sobivust materjale, erinevaid punumisviise ja  selgitab töökoha korrashoiu vajadust ja demonstreerib töökoha korrastamist viimistleb punutised nõuetekohaselt,  selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud jäätmete käitlemist kasutab ratsionaalseid ja ohutuid töövõtteid,  demonstreerib ülesande alusel isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete kasutamist, selgitab hoiab oma töökoha töötamisel ja töö nende kasutamise vajadust, toob näiteid lõppedes korras 4) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid 12 Puittoodete ja teenuste turundus 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab, arendab, valmistab ja turundab sihtgrupile puidust käsitöötoodet ja/või teenust Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) analüüsib turgu, määratleb sihtgrupi,  selgitab juhendi põhjal turu analüüsi ja sihtgrupi määratlemise etappe ja tulemust, kirjeldab sihtgrupi kujundab sihtgrupi vajadustest lähtudes vajadustele vastava toote ja/või teenuse kujundamise põhimõtteid, toob näiteid toote ja/või teenuse, valib sellele sobiva  kavandab ja valmistab ülesandest lähtuvalt toote ja/või teenuse valmistusviisi  koostab juhendi põhjal meeskonnatööna tootele ja/või teenusele hinnapakkumise, arvestab sihtgrupi 2) kavandab ja valmistab valitud sihtgrupile vajadusega, sobivaima valmistusviisiga, materjali- ja ajakuluga ning logistikaga toote ja/või teenuse 3) mõistab toote ja/või teenuse hinna  koostab ja esitleb juhendi põhjal ühe toote ja/või teenuse tutvustuse ka võõrkeeles, nimetab vähemalt kujundamise põhimõtteid, leiab sobivad 2 võimalust toote ja/või teenuse tutvustamiseks ja müügiks müügikanalid ja korraldab toote ja/või  selgitab ülesande põhjal puidust käsitöötoote ohutult ja esteetiliselt pakendamise võimalusi, koostab teenuse müügi, esitleb toodet ja/või teenust, toote kasutusjuhendi eesti ja võõrkeeles ning pakendab toote kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles  selgitab kutsestandardi puukäsitööline tase 4 lisa, käsitöömeistri kutse-eetika, põhjal tootevastutuse 4) mõistab puidust käsitöötoote ohutu ja põhimõtteid esteetilise pakendamise ning toote kasutusjuhendi olemasolu vajalikkust, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles 5) mõistab tootevastutuse olulisust lähtudes käsitöömeistri kutse-eetikast 13 Praktika 21 EKAP Eesmärk: praktikaga puidu töökojas taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid iseseisva töö käigus, tehes klientidele erinevaid puidust esemeid kogenud puutöömeistri juhendamisel Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib enda praktika eesmärgid ja  koostab vastavalt praktikajuhendile praktikale asumiseks vajalikud materjalid, vajadusel kasutab tööülesanded tulenevalt praktikajuhendist praktikajuhendaja abi 2) tutvub praktikakoha töökorraldusega ning  seab sisse praktikapäeviku ja fikseerib praktika käigus tehtavad tööalased ülesanded läbib sissejuhatava ja tööohutusalase  osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra juhendamise kohaselt 3) töötab juhendamisel praktikakohas puidust  kirjeldab kogemuse põhjal praktikakoha töökorraldust, selgitab oma tööga seotud tööohutusalaste käsitöö esemete valmistajana, järgib nõuete täitmise vajalikkust töötamisel praktikakohas väljakujunenud  valmistab ette töökoha kogenud töötaja juhendamisel, valib vajalikud materjalid, vahendid ja töörütmi ja kogenud töötaja nõuandeid seadmed 4) töötab ennast ja keskkonda säästvalt,  valmistab puidust käsitöö esemeid, lähtudes etteantud juhistest, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid töövõtteid, kasutab asjakohaseid  täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töötulemusi isikukaitsevahendeid  ohtude ilmnemisel informeerib koheselt juhendajat 5) arendab meeskonna liikmena suhtlemis- ja koostöövalmidust  vastutab meeskonnaliikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest 6) koostab iga tööpäeva lõpus aruande, kus  kasutab oma töökohta eesmärgipäraselt ja korrastab selle peale töö lõppu analüüsib lühidalt, mida tegi ja mida sellest  arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalseid ja õigeid töövõtted õppis  käitleb puidust käsitööesemete valmistamise juures tekkinud jääke vastavalt kehtestatud korrale 7) praktika lõppedes koostab aruande ja esitleb  arendab isikuomadusi nagu hoolikus, hoolivus, taktitundelisus, püsivus ja vastutustunne koolis  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil  esitab tööülesannete kirjelduse ja eneseanalüüsi tulemused aruandes, mille vormistab käsitsi või elektrooniliselt  analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte  koostab vastavalt juhendile kirjaliku praktikaaruande, annab hinnangu oma tööle ja täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab aruande korrektses eesti keeles IT-vahendeid kasutades  esitleb praktikaaruannet vastavalt praktika eesmärkide saavutamisele ja praktikal saadud kogemustele