Asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akt

Hr Hellar Lill Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum [email protected] 31.08.2018 nr 12-1/1759-1 Haldusjärelevalve alustamine Teavitame, et Kultuuriministeerium (edaspidi ministeerium) alustab haldusjärelevalvet Eesti Sõjamuuseumi muuseumikogu korralduse üle muuseumiseaduse § 22 lõike 1 alusel. Vastavalt muuseumiseaduse § 22 lõikele 2 kontrollib ministeerium: 1) kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele või muuseumisse hoiule võtmise otsustamise vastavust muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korrale; 2) kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele võtmise või muuseumisse hoiule võtmise, samuti museaalide ja muuseumisse hoiule võetud asjade üle arvestuse pidamise toimingute ja dokumentide vastavust muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatud muuseumide andmekogu põhimäärusele; 3) muuseumikogu ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjade seisundi ning säilitamise ja eksponeerimise tingimuste, märgistamise ja inventuuri läbiviimise, samuti muuseumikogu korralduse põhimõtete vastavust muuseumiseaduse § 6 lõike 3 alusel kehtestatud museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise korrale. Palume edastada kõik Eesti Sõjamuuseumi kogude korraldust reguleerivad dokumendid hiljemalt 10. septembriks 2018 meiliaadressile [email protected]. Ministeerium soovib haldusjärelevalvet kohapeal läbi viia 14. septembril 2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mirjam Rääbis muuseuminõunik Teadmiseks: Kaitseministeerium Marju Niinemaa 6282230 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  S A JUURU JA HAGERI KIHELKONNA MUUSEUMID Juurus, 21.08. 201 8 Vastuseks Kultuuriministeeriumi kirjale 11.07.2018 nr 12-1/1576-1 1. Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi hoidlates ja näituseruumides on kohustuslik elektrooniline valvesignalisatsioonisüsteem ja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Mõistame täielikult, et ruumidesse, kus hoitakse riigile kuuluvat muuseumikogu, tuleb paigaldada elektroonilised signalisatsioonisüsteemid. Oleme valmis alustama eeltööd, selgitamaks välja sobivad firmad ning saamaks hinnapakkumised. Et muuseumi koheldaks tõsiseltvõetava partnerina, palume Kultuuriministeeriumil garanteerida järgmiste investeeringute rahastamine elektroonilise valvesignalisatsioonisüsteemi ja automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks: - Atla-Eeru kõrtsihoonesse, - Juuru vallamaja kõrvalhoones asuvasse hoidlasse, - Mahtra mõisa viinaaidas asuvasse hoidlasse, - Juuru Coop kauplusehoones asuvasse hoidlasse ning tulevikus lisanduvatesse Juuru (endise) vallamaja ruumidesse automaatse tulekahjusignalisatsiooni paigaldamiseks (valvesignalisatsioon on selles hoones olemas). 2. Koostada tuleb muuseumikogu korraldamise põhimõtted, mis peavad sisaldama mh ka digiteerimistööde korraldust. Muuseumikogu korraldamise põhimõtete koostamise võtame muuseumi 2019. aasta tegevuskavasse. Käesoleval aastal viime lõpule 2016‒2018 kestva SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid projekti „Muuseumikogu digiteerimine ja avalikkusele internetis kättesaadavaks tegemine“, mida rahastab LEADER programm. 3. Muuseum on kohustatud koostama ajakohastatud ohuplaani ja korraldama selles kohustusi kandvatele isikutele regulaarset väljaõpet . Saab tehtud. 4. Inventuurid peavad toimuma arvestusega, et iga 5. aasta järel toimub kogus inventuur. Üle tuleb vaadata inventuuride ajakava ning vajadusel taotleda pikendust. Inventuurid tuleb teha MuISis . Meil on 4 põhikohaga töötajat, kellest kogudega tegeleb üks – peavarahoidja. Inventuuri tegemiseks tuleb kasutada lisatööjõudu. Otsime täiendavaid (rahastus)võimalusi. 2019. aasta tegevuskava koostades vaatame üle inventuuride ajakava ning tõenäoliselt taotleme pikendust. Käesoleva aasta 6. juulil pöördus Sihtasutuse Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid juhatus koostööettepanekuga Rapla Vallavalitsuse poole Juuru ajaloolise vallamaja ruumide kasutamiseks. Pärast ühinemist Rapla vallaga on osa Juuru vallamaja ruumidest jäänud vabaks. 1892. aastal spetsiaalselt vallamajaks ehitatud hoone 90 ruutmeetrit saaks kasutusele võtta hoidlana või avatud hoidlana (ekspositsioonina). Rapla Vallavalitsus suhtub koostööettepanekusse soosivalt ning on valmis alustama läbirääkimisi. Vallamaja remonditud ja soodsa kliimaga ruumid on sobivad kehvades tingimustes olevate Mahtra muuseumi esemete ja Kanutis restaureeritud esemete hoiustamiseks ning ruumipuuduse leevendamiseks. Vajalik on aga järgmiseks, 2019. aastaks Kultuuriministeeriumi poolne rahaline toetus vallamaja ruumide ümberkujundamiseks hoidlateks, hoidlate sisustamiseks sobiva mööbli ning automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga . Uute hoidlate lisandumisega kaasneb ka hoonete ülalpidamiskulude suurenemine. Ootame Kultuuriministeeriumi vastust sellele murele, kui võimalik, siis oktoobri lõpuks, et saaks Rapla vallaga sõlmida vajalikud (eel)kokkulepped uute hoidalpindade kasutamise asjus. Lugupidamisega Allkirjastatud digitaalselt Jaanus Plaat, SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid juhatuse liige (tegevjuht) S A Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid / Mahtra Talurahvamuuseum Muuseumi 1, Juuru, Raplamaa 79401, Eesti Tel. +(372) 4844199, E- mail: [email protected]; www.mahtramuuseum.ee ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 27.08.2018 kehtiv kuni 27.08.2023 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 7 Teabevaldaja: Kultuuriministeerium sihtasutus Ajakeskus Wittenstein [email protected] 02.11.2018 nr 12-1/2135-1 Haldusjärelevalve tulemus Kultuuriministeerium algatas 23. märtsil 2018. a Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein (edaspidi muuseum) muuseumikogu korralduse üle haldusjärelevalvet vastavalt muuseumiseaduse §-le 22. Järelevalve käigus teostatud toimingute alusel tehtud kokkuvõtte kohaselt on muuseumi muuseumikogu korraldus keskmisest halvemal tasemel. Haldusjärelevalve kokkuvõttes on toodud järelevalve tulemusena muuseumi muuseumikogu paremaks korralduseks ettekirjutused ja ettepanekud. Kohustan muuseumi esitama Kultuuriministeeriumile kirjaliku aruande ettekirjutuse täitmist tõendavate dokumentidega viie tööpäeva jooksul pärast kokkuvõtte punktis 6 nimetatud ettekirjutuse täitmise tähtaegasid. Lisaks palun juhinduda edaspidises tegevuses ka muudest haldusjärelevalve kokkuvõttes esitatud ettepanekutest. Haldusjärelevalve kokkuvõte on lisatud käesolevale kirjale. Tänan peavarahoidjat Leelo Saart koostöö eest. Soovin jõudu ja edu muuseumikogu haldamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mirjam Rääbis muuseuminõunik Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Kultuuriministeerium Teie 01.11.2018 nr 1-17.1/43 Suur-Karja 23 15076 Tallinn Meie 04.01.2019 Vastus SA Ajakeskus Wittenstein muuseumikogu haldusjärelvalve ettekirjutuste täitmise kohta Ettekirjutuse esimene punk: Muuseumil koostada ohuplaan ja riskianalüüs. Muuseumis on oluline nii museaalide kui ka inimeste ohutusega tegelemine ning vajalik on ohuolukordadeks valmisolek. Seega ohuplaan on vajalik dokument, mis peab ka praktikas toimima (kultuuriministri 08.07.2013. a määruse nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ § 5 lg 2 p 7). Täitmise tähtaeg: 31.08.2019. Vastust täitmise kohta: Muuseumil on olemas seaduse korra kohaselt ettenähtud ohuplaan ja riskianalüüs (ohuplaneering ja ohuplaan). Vaatasime kollektiiviga antud dokumendid üle ja kaasajastasime. Ohuplaneering ja ohuplaan koos lisadega on leitav käesoleva kirja manuses (kinnitatud käskkirjaga 45/2018, 31.12.2018). Ettekirjutuse teine punkt: Inventuure ei ole toimunud vastavalt ajakavale. MuuS § 6 lõike 2 järgi peab riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum viima inventuure läbi arvestusega, et kõik museaalid ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjad oleksid üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel. Palume esitada inventuuride ajakava ning vajadusel taotleda kultuuriministrilt pikendust. Täitmise tähtaeg: 31.12.2018. Vastus täitmise kohta: Oleme MuISis kinnitanud järgmiste kogude inventuurid: looduskogu, botaanikakogu, geoloogiakogu, zooloogiakogu, arheoloogiakogu, arhiivraamatukogu, kunstikogu, auviste kogu. Oleme saatnud Kultuuriministeeriumile taotluse järgnevate muuseumikogude (arhiivdokumentidekogu, fotokogu, numismaatikakogu, ajalookogu) inventuuride pikendust 31.detsembrini 2019. Sellekohane taotlus saadeti Kultuuriministeeriumile 21. detsembril 2018. aastal. Ettekirjutuse kolmas punkt: Paberil allkirjastatud dokumendid ei ole skaneeritud kujul MuISis hoitud. Vastavalt kultuuriministri 08.07.2013. a määruse nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja Sihtasutus AJAKESKUS WITTENSTEIN tel 58502001 reg.nr. 90010290 e-kiri: [email protected] VESKI 11 72712 PAIDE www.wittenstein.ee a/a 10220191509222 SEB kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ §-le 3 on infosüsteemis vormistatud dokumente kohustuslik säilitada infosüsteemis. Lisada paberkandjal dokumendid MuISi. Täitmise tähtaeg: 31.12.2018. Vastus täitmise kohta: Vastuvõtuaktid on allkirjastatud ja digitaliseeritud ning lisatud MuIS-i keskkonda. Ettekirjutuse neljas punkt: Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni töö on formaalne. Vastavalt kultuuriministri 08.07.2013. a määruse nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ §-le 2 otsustab asja muuseumikogusse vastuvõtmise muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon lähtudes muuseumi kogumispõhimõtetest. Komisjon peab täitma oma seadusest tulenevaid ülesandeid ja ka sisuliselt oma tööd tegema. Täitmise tähtaeg: 31.12.2018. Vastus täitmise kohta: Moodustatud on uus muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiulevõtmise komisjon (käskkiri 44/2018, 28.12.2018), mis täidab seadusest tulenevaid ülesandeid (käskkiri lisatud). Ettekirjutuse viies punkt: Vastavalt kultuuriministri 08.07.2013. a määruse nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ § 3 lõikele 2 on riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi hoidlates ja näituseruumides kohustuslik elektrooniline valvesignalisatsioonisüsteem ja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Uute hoidlate ja näituseruumide ehitamisel paigaldada elektrooniline valvesignalisatsioonisüsteem ja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ning lähtuda muudest seadusest tulenevatest nõuetest. Täitmise tähtaeg: 01.01.2020 Vastus täitmise kohta: Muuseumi senises peamajas ja hoidlas (Lembitu 5) on praegu ja oli ka haldusjärelvalve teostamise hetkel olemas elektrooniline valvesignalisatsioonsüsteem ja automaatne tulekahjusignalisatsioonsüsteem. Muuseumi fonidhoidlas (Pärnu tn 54a) on samuti olemas elektrooniline valvesiganalistasioonsüsteem ja sellega ühendatud tulekahjusignaistasioonsüsteem. Tulekahjuhäire korral läheb teade turvafirmale, juhatuse liikmele ja peavarahoidjale. Uue muuseumimaja ja hoidla ehitamisel on antud nõuete täitmine elementaarne. Lisaks eeltoodud süsteemidele on loodavas muuseumi uues peamajas ja hoidlates ka automaatne tulekustutussüsteem. Mõlemate süsteemide paigaldamine kajastub ka uue muuseumihoone eelprojektis. Uus muuseumi peamaja valmib 2020. aasta lõpuks. Ettekirjutuse kuues punkt: Kogumistöödel peab muuseumi töötaja vormistama korrektsed dokumendid (kultuuriministri 08.07.2013. a määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ § 5). Pöörata edaspidi palju enam tähelepanu dokumentide vormistamisele. Akte tehes tuleb kontrollida, et kõik aktid oleksid nõuetekohaselt vormistatud. Paljudel dokumentidel puuduvad üleandja, vastuvõtja ja/või direktori allkirjad. Vaadata üle arvestusdokumentatsiooni koostamine ja tööprotsessid ning vajadusel teha muudatused. Täitmise tähtaeg: 31.12.2018. Vastus täitmise kohta: Arvestusdokumentatsioon on koostatud paberkandjal. Selle põhjal on peavarahoidjal registreerimislehed MuIS-is. Parandused ja puudused aktidel on nõuetekohaselt vormistatud. Ettekirjutuse seitsmes punkt: Muuseum peab tegema otsuse asjade arvele võtmiseks kolme kuu jooksul alates muuseumisse jõudmisest (kultuuriministri 08.07.2013. a määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ § 5 lg 2). Esitada asjade otsuse tegemise ajakava. Täitmise tähtaeg: 31.12.2018. Vastus täitmise kohta: Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiulevõtmise komisjoni hinnangut ja kinnitamist ootavad 03.09.2018 esemed, registreerimislehtede 2018:0013, 2018:0016, 2018:0011, 2018:0016 põhjal. Komisjon annab hinnangu ja kinnituse 25.01.2019. Ettekirjutuse kaheksas punkt: Tagada museaalide säilimine ning paigutada need hoidlasse. Peavarahoidja kabinetis ei tohi hoiustada museaale. Asja museaaliks saamise järgne museaali paigutamine hoidlasse peab olema muuseumi töökorralduses prioriteet. (Muuseumiseadus § 6 lg 1). Täitmise tähtaeg: 31.12.2018. Vastus täitmise kohta: Museaalid paigutatud hoidlasse: peahoones Lembitu tn.5 (hoidla I) ja Pärnu tn. 54a (hoidla II). Ettekirjutuse täitmise tõestuse kohta on lisatud foto peavarahoidja kabinetist seisuga 31.12.2018. (Vt vastuskirja lisas foto 3 ja foto 4.) Ettekirjutuse üheksas punkt: Suuremõõtmelised tekstiilid on pakendatud rullidele ebastabiilselt. Nende fikseerimiseks kinnitada seintele vastavad detailid või paigutada museaalid ümber (Muuseumiseadus § 6 lg 1). Täitmise tähtaeg: 31.12.2018. Vastus täitmise kohta: Hoidlas (I ruum 5 ja 6) on pakendatud tekstiilide (rullid seinal) paremini kinnitatud. Ettekirjutuse täiutmise tõestuseks on lisatud foto antud hoidla ruumist seisuga 31.12.2018. (Vt vastuskirja lisas - foto 1 ja foto 2) Suured tänud asjalike märkuste ja tähelepanekute eest, mis aitavad igati kaasa muuseumi toimimisprotsesside sujuvamale lahendamisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ants Hiiemaa Juhatuse liige  KINNITAN Ants Hiiemaa juhataja 31.12.2018 OHUPLANEERING Asutus: SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum Paide 2018 SISUKORD I SISSEJUHATUS 3 II RISKIANALÜÜS 3 III ENNETUSMEETMED 7 IV KRIISIREGULEERIMISE JUHTIMISMEESKOND 8 V OHUPLAANI STRUKTUUR 10 I SISSEJUHATUS Ohuplaneeringus hinnatakse ja analüüsitakse võimalikke riske, mis muuseumis võib esineda, vaadeldakse ennetusmeetmeid ning kirjeldatakse kriisireguleerimisega seotud protseduure. Selleks, et õnnetusi ära hoida ning kaasnevaid kulusid ja kahjusid minimeerida, on oluline pöörata tähelepanu ennetavale tegevustele nii inimeste kui ka kultuuriväärtuste kaitsel. Ohuplaneeringust lähtuvalt koostatakse ohuplaan. II RISKIANALÜÜS Paljud õnnetused oleksid olemata, kui ohte osataks ette näha ja potentsiaalseid riskiallikaid eelnevalt elimineerida. Õnnetusjuhtumi ennetamiseks rakendatavate abinõude kavandamisel on aluseks riskianalüüs. Vastav, eraldi koostatav dokument, käsitleb põhjalikult võimalikke hädaolukordi ja ohte. Riskianalüüs vaadatakse üle igal sügisel ja vajadusel tehakse muudatusi. Järgnevalt lühike ülevaade riskiallikatest ja võimalikest ohuteguritest. 1.Riskiallikad Riskiallikaid on käsitletud neljas grupis: 1.1 Ohud väljastpoolt hoonet. Ohtu inimestele ja säilikutele suurendab nende paiknemine täiendavate väliste riskiallikate läheduses. SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumi läheduses ei asu suuri tööstushooneid ega militaarobjekte. Strateegilistest objektina tuleb arvesse lähedalasuv (ca 150 m) AS Järvamaa Haigla. Museaalidele ja teistele näituseeksponaatidele tuleneb oht nende eksponeerimisel väljaspool muuseumi. 1.2 Hoonesisesed ohud. Hoonesisesed ohud võivad tuleneda hoone seisundist, selles paiknevate kommunikatsioonide ja seadmete seisundist, tuleohutuseeskirjade eiramisest jne. Hoone on ehitatud 20. sajandi esimesel poolel veterinaarravilaks. Seetõttu on hoone konstruktsioon küllalt vana ja sisaldab teatud ohte. Konstruktsioone on kapitaalremontide käigus seiratud ja olulisi probleeme ei ole täheldatud. 1.3 Säilikute koostismaterjalide ebastabiilsusest tingitud ohud. Muuseumis ei ole säilikuid, mis oma koostiselt oleks ebastabiilsed. Kergestisüttivate materjalidena on arvestatavad filmi- ja kassetlindid, fotod ja pabermaterjal. 1.4 Ohud inimgruppidelt. Nt vandalism, pommiähvardus, vargus jmt. SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumile on tekitatud mõningast materjaalset kahju seoses vandalismiga (vihmaveerennide lõhkumine), kuid reaalset ohtu inimestele ja säilikutele sellega tekkinud ei ole. Vargusjuhtude ennetamiseks on paigaldatud valvesignalisatsioon, millest lähtuva häire puhul saavad teate turvafirma töötajad, kes on kohustatud objekti kontrollima ja vajadusel tõkestama rünnet hoonesse. Väljaspool muuseumi asuvaid ekspositsioone ja näitusi tohib korraldada ruumides, millel on järelvalve. Pommiähvardusi ei ole esinenud. 2.Inimesi ja säilikuid ohustavad tegurid. Põhjused ja tagajärjed. Õnnetused jagatakse looduslikeks ja inimtekkelisteks. Looduslikud on nt madalad temperatuurid, sademed, tormid, üleujutused ja põuad. Inimtekkelised on veeavariid, tulekahjud (süütamised), plahvatused, varingud, terroriaktid, relvakonfliktid ja sõda. Suurimaid ja ulatuslikumaid kahjustusi põhjustavad säilikutele vesi, tuli ja biokahjustajad. 2.1 Vesi. Veekahjustusi võivad põhjustada sademed ja üleujutused, hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi halb tehniline seisund, ehituslikud vead, kustutustööd jne. Vesi kahjustab: - arhivaale; - hoone konstruktsioone; - inventari. 2.2 Tuli. Tulekahju on pöördumatuid tagajärgi põhjustav oht. Levinumad tulekahjude tekitajad on vead elektrisüsteemis, tuleohutuseeskirjade eiramine, äike, plahvatus, süütamine jne. Säilikute kahjustajateks tuleõnnetuse korral on: - tuli; - suits; - kustutusvesi. Sageli põhjustab kustutusvesi säilikutele suuremaid kahjustusi kui põleng. 2.3 Biokahjustajad. Arhivaalide biokahjustusi võivad põhjustada mikroorganismid (seened, bakterid), putukad ja närilised. Biokahjustuste tekkimise eelduseks on kahjurite elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused. Bakterid kahjustavad: - paberit; - nahka; - pärgamenti; - liimaineid; - tekstiilmaterjale. Seened lagundavad:  - ehituskonstruktsioone; - sisustusmaterjale; - riiuleid; - tselluloosi; - nahka; - erinevaid sünteetilisi materjale; - vahapitsereid. Putukad kahjustavad: - nahka; - pärgamenti; - liimaineid; - villast- ja siidtekstiili; - mööblit; - vaipu; - kardinaid; - puidust ehituskonstruktsioone. 2.4 Inimründed. Muuseumile võib olulist ohtu kujutada inimeste pahatahtlikkus. Tavatingimustes ei pruugi inimründe (vandalism, rööv, pommiähvardus) tõenäosus olla kuigi suur, ent võimalike ohuallikate analüüsimisel ei tohi seda faktorit välistada. Taoliste situatsioonidega võivad kaasneda: - paanika; - psühhoos; - plahvatused, süütamised; - kommunikatsioonide katkestused. 2.5 Elektrikatkestus. Elektrikatkestuse põhjusteks võivad olla remonditööd, elektriliinidele langenud puud, liinide suurest koormatusest tingitud kaitsmete väljalülitumine jmt. Elektrikatkestus võib põhjustada häireid järgmiste süsteemide töös: -turvasüsteemid; - arvutisüsteemid. III ENNETUSMEETMED Meetmed, mis aitavad vältida või vähendada võimalikke ohte inimestele, museaalidele ja muule varale, võivad olla ehituslikud, tehnilised ja organisatsioonilised. 3.1 Ehituslikud meetmed Ehitise projekteerimine, ehitamine või renoveerimine peab vastama nõuetele, mis sätestatud Eesti projekteerimisnormide ning muuseumieeskirjaga. Hoone seisundit tuleb jälgida ja puudused kõrvaldada võimalikult kiiresti. Varasemad katuse läbijooksud on likvideeritud seoses uue katuse paigaldamisega ja katusekonstruktsioone on toestatud. 3.2 Tehnilised meetmed Hoonesse on paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsiooni- (ATS) ja alarmsüsteem. Esmased tulekustutusvahendid on kättesaadaval ja vastavad nõuetele. Museaalid asuvad eraldi ruumes, kuhu võõrastel ei ole juurdepääsu. Dokumendi- ja fotokogus olevaid museaale säilitatakse spetsiaalsetes ümbristes. 3.3 Organisatsioonilised meetmed Ohuplaani tuleb regulaarselt üle vaadata ja vastavalt muutunud olukorrale uuendada. Personalile tuleb teha koolitusi käitumiseks ohuolukordades. Töötajad peavad järgima töösisekorra, -tervishoiu, -ohutuse ning tuleohutuse nõudeid. Regulaarselt korraldatakse tuleohutus- ja esmaabialast õpet ning tutvustatud tuleohutusnõudeid. 3.4 Ressursside planeerimine Muuseumi eelarves ei ole võimalik ette näha suuremaid kulutusi. Võimaluse piires viiakse läbi tuleohutus- ja esmaabiõppusi ning soetatakse abivahendeid. IV KRIISIREGULEERIMISE JUHTIMISMEESKOND KRIISIREGULEERIMISE ESMAREAGEERIMISMEESKOND Vastavalt Hädaolukorraks valmisoleku seadusele ja (kultuuriministri 08.07.2013. a määruse nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ § 5 lg 2 p 7) määratakse SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumi juhatuse liikme käskkirjaga kriisireguleerimise juhtimismeeskonna ja esmareageerimismeeskonna koosseisud. Juhtimismeeskonna peamisteks ülesanneteks on: 1. pikaajaline planeerimine kriisireguleerimise valdkonnas; 2. koolituste ja õppuste ettevalmistamine ja korraldamine; 3. konkreetsete tegevusjuhiste väljatöötamine hädaolukordades käitumiseks; 4. esmareageerimismeeskonna liikmetele vajaliku kaitseriietuse ja töövahendite planeerimine. Juhtimismeeskonna põhiülesanneteks hädaolukorra esinemisel on: 1. enne pääste- või politseiasutuse saabumist esmase reageerimisega seotud otsuste langetamine; 2. pääste- või politseiasutuse töötajate saabumisel nende juhendamine ja abistamine sündmuskohal; 3. pärast pääste- või politseiasutuse lahkumist koristamis- ja taastamistööde korraldamine sündmuskohal. Esmareageerimismeeskonna liikmete ülesanneteks hädaolukorraks valmisoleku tagamisel on: 1. esmareageerimiseks vajalike vahendite täpse ning kiire kasutamisoskuse omandamine; 2. koolitustel ja õppustel osalemine. Esmareageerimismeeskonna põhiülesanneteks hädaolukorra esinemisel on: 1. esmane reageerimine ning inimeste ja kultuuriväärtuste kaitse korraldamine või evakueerimine; 2. pärast pääste- või politseiasutuse lahkumist koristamis- ja taastamistööde teostamine sündmuskohal. Üldisi päästetöid juhib esimesena sündmuskohale jõudnud töötaja ajani, mil jõuab kohale sihtasutuse juhatuse liige, peavarahoidja või päästeameti päästetööde juht, kelle sündmuskohale jõudmisel antakse täielik ülevaade olukorrast ning seni päästetöid juhtinud töötaja siirdub täitma talle määratud kohustusi. Juhatuse liige ja peavarahoidja peavad: -teadma hoones paiknevaid infrastruktuure (elektri-, keskkütte-, vee-ja kanalisatsiooni ning alarmseadmed), -välja selgitama õnnetusjuhtumi ulatuse ning kahjustused, -vajadusel kutsuma välja päästeteenistuse, -teadma hoones paiknevate museaalide ja arhivaalide prioriteediklasse ja paiknemist, -teadma päästevahendite asukohti, koguseid ja otstarvet, -koordineerima inimeste, museaalide ja teiste materjalide evakueerimist, -organiseerima transpordi, -tagama tegevuse dokumenteerimise (mida ette võeti, milliste museaalide/säilikutega, kuidas töödeldi, kes töötles, milliseid vahendeid ja materjale kasutati, võimalusel lisama video- ja fotomaterjali). Juhatuse liige ja peavarahoidja peavad koostama õnnetusjärgse aruande (võimalusel lisades video- või fotomaterjali). V OHUPLAANI STRUKTUUR I ASUTUSE JA HOONE LÜHIISELOOMUSTUS II KOMMUNIKATSIOONIDE LÜLITUSSÕLMED III TEAVITAMISE KORD IV TEGUTSEMINE HÄDAOLUKORDADES V HÄDAABIVARUSTUS JA VARUD VI TEENUSED VII VÄLJAÕPE VIII PLAANID JA SKEEMID Ohuplaneeringuga tutvunud: Kuupäev Nimi Allkiri 27.12.2018 Ants Hiiemaa 27.12.2018 Aile Kaasik 27.12.2018 Ründo Mülts 27.12.2018 Leelo Saar 27.12.2018 Maie Rüütel 27.12.2018 Tarmo Põldroo  KINNITAN Ants Hiiemaa juhataja 31.12.2018 OHUPLAAN I ASUTUSE JA HOONE LÜHIISELOOMUSTUS Asutuse nimi: SA AJAKESKUS WITTENSTEIN/JÄRVAMAA MUUSEUM Tegevusala: Muuseumid Töötajate arv: 6 (5 täiskohaga + 1 osalise tööajaga) Asutuse tööaeg: esmaspäevast reedeni 8.00-17.00 Lahtiolekuajad: külastajatele - esmaspäevast laupäevani kell 10.00-17.00 uurijatele – tööpäevadel 9.00-16.00 Hoone: ehitatud 1920-ndatel veterinaarravilaks. Teine korrus ehitatud juurde hiljem. Muuseumi kasutuses 1956.aastast. Välismüür ja kandev vahesein kivist, muud vaheseinad puidust. Katusekatteks on profiilplekk. Kapitaalremondi käigus on tehtud muudatusi vaheseinte asetuses. Hoonel on üks peasissepääs ja kaks varuväljapääsu. Täidetud on kõik tuleohutusnõuded. Hoones asuvad kuus tulekustutit. Töötab turvavalgustus. Valveseadmetest on kasutusel automaatne tulekahjusignalisatsiooni- süsteem (ATS) ning liikumis- ja klaasiandurid, millest lähtuv häire antakse edasi turvafirmale. II KOMMUNIKATSIOONIDE LÜLITUSSÕLMED Elekter Peakilp: B tiiva varuväljapääsu koridoris, II korruse vahekilp: trepi ülemise vaheplatvormi seinas Vesi A tiiva vahekoridoris Kanalisatsioon A tiiva vahekoridoris Küte B tiivas, soojussõlme ruumis Telefonikeskjaam Trepialuses ruumis Tuletõrje- ja valvesignalisatsioon Trepialuses ruumis III TEAVITAMISE KORD Skemaatiliselt kujutatuna on üldine teavitamise kord järgmine: VÕIMALIK HÄDAOLUKORD TEABE VASTUVÕTJA JUHATUSE LIIGE, PÄÄSTEAMET 112 JUHIABI POLITSEI PEAVARAHOIDJA, PAIDE LINNAVALITSUS TEADUSJUHT KULTUURIMINISTEERIUM Toodud skeemi täiendab järgnev tabel: Kõikide hädaolukordade puhul tuleb kindlasti teavitada kas juhatuse liiget (tel 53474875) või peavarahoidjat (tel 53418514 ). Nr. Võimalik hädaolukord Teavitamine Telefon 1. Veeavarii Paide Vesi AS 38 50496 El-San OÜ 38 50538 Häirekeskus 112 Stokker Paide (seadmete rent) 38 49686 2. Tulekahju häirekeskus 112 3. Väline agressiivne toiming häirekeskus 112 politsei 112 turvafirma 1911 4. Elektrikatkestus (üle 15 min.), Elektrivõrkude välisrikked 1343 elektrisüsteemi rikked elektrifirma Paide EG 38 50810 5. Biokahjustus peavarahoidja 38 50276 6. Infotehnoloogia rikked, IT firma AarNet OÜ 38 50785 telefonirikked Eesti Telefon AS 165 7. Tööõnnetused (vigastused) häirekeskus, 112 tööinspektsioon 38 50200 IV TEGUTSEMINE HÄDAOLUKORDADES Üldine: hädaolukordade esinemisel tuleb kõigepealt välja selgitada millest oht lähtub, kas on ohustatud inimesed ja vajadusel tegeleda nii inimeste kui ka vara evakueerimisega. Teavitamisel tuleb järgida Teavitamise korda (ptk.III). Kriisireguleerimise juhtimismeeskonna ülesanded hädaolukorra esinemisel on: 1) enne pääste- või politseiasutuse saabumist esmase reageerimisega seotud otsuste langetamine; 2) pääste- või politseiasutuse töötajate saabumisel nende juhendamine ja abistamine sündmuskohal; 3) pärast pääste- või politseiasutuse lahkumist koristamis- ja taastamistööde korraldamine sündmuskohal. Esmareageerimismeeskonna põhiülesanneteks hädaolukorra esinemisel on: 1) esmane reageerimine ning inimeste ja kultuuriväärtuste kaitse korraldamine või evakueerimine; 2) pärast pääste- või politseiasutuse lahkumist koristamis- ja taastamistööde teostamine sündmuskohal. Ohu likvideerimisel hakatakse selgitama kahjustuste ulatust. Säilinud vara, sh arhivaalide ja museaalide, sorteerimise, märgistamise, taastamise ja dokumenteerimisega tegelevad peavarahoidja, teadurid ja asjaajaja-koguhoidja. Neile võivad abiks olla ka teised töötajad. 1. Veeõnnetus. Kahjustatud vara tuleb paigutada ümber ruumidesse kus saab teostada nende kuivatamist, puhastamist ja taastamist (fondimaja Pärnu 54A). Vajadusel tuleb selleks leida ka ajutised pinnad (üürida). Pärast kahjustusi tuleb alustada ruumide kuivatamise ja korrastamisega. 2. Tuleõnnetus. Väiksema tulekolde puhul tuleb kõigepealt üritada tulekolle kustutad, kasutades selleks hoones asuvaid käsitulekustuteid. Suurema tulekahju puhul tuleb teavitada häirekeskust ja inimesi, kes hoones asuvad ja tegeleda evakuatsiooniga. Esialgu toimetatakse vara õue, sealt edasi (asendus)pindadele, mille leidmisega tegeleb kriisireguleerimise juhtimismeeskond. 3. Biokahjustus. Biokahjustusest tuleb teatada peavarahoidjale, kes tegeleb edasise tööde planeerimise ja juhendamisega. 4. Inimründed. Võimaluse korral tuleb ohust või ründest teatada häirekeskusesse või turvafirmasse. Juhul kui rünne on suunatud inimes(t)ele, siis tuleb püüda mitte suurendada konfliktsituatsiooni vaid alluda nõudmistele ning esimesel võimalusel teatada politseile juhtunust. Pommiähvarduse korral helistada Päästeteenistusele 112, teavitada hoones viibivaid inimesi evakuatsioonist ning lahkuda majast. Vandalismi ja röövimise korral moodustada komisjon vara inventeerimiseks. 5. Elektrikatkestus. Elektrikatkestuse korral üle 15 min. teavitada sellest direktorit või direktori asetäitjat. Juhul, kui see ei ole võimalik, siis teatada katkestusest elektririketesse 1343. Kui selgub, et rike on asutuse elektrisüsteemis, siis tuleb ühendust võtta elektrifirmaga Paide EG tel.38 50810. Vaadata hoone üle, et selgitada välja, kas ei ole tegemist tuleohtliku olukorra või muu ohuga. Vooluvõrgust ühendada välja kõik elektritarbijad. Kui on tegemist katkiste juhtmetega, siis neid mitte puutuda. Rangelt on keelatud ise hakata teostama elektrisüsteemi parandustöid. V HÄDAABIVARUSTUS JA VARUD Varustus Asukoht Kogus esmaabivahendid 2.korruse koridor 1 ämber, hari järelvaataja ruumis 1 kilekotid järelvaataja ruumis 1 rull paberrätid järelvaataja ruumis 1 pakk pakkepaber arhiivi abiruum 1 riiul teip juhiabi-koguhoidja toas 1 rull kummikindad järelvaataja ruumis 1 paar tolmumask peavarahoidja toas 1 ese biotõrjevahendid fondis 1 pakk taskulamp järelvaataja ruumis 1 pikendusjuhe juhiabi-koguhoidja toas 2 käärid juhiabi-koguhoidja toas 1 märkmepaber 2.korruse koridori laua 2 sahtlis VI TEENUSED Teenused Asutus Aadress Kontaktisik Telefon Riigiressursside hoiustamine Rüütli 21 5058580 Keskus OÜ transport ATKO Grupp AS Tööstuse 36 Jannar Vissak 372 384 6145 VII VÄLJAÕPE Nr. Temaatika Aeg Teostaja 1. Esmaabikursus november 2018 Juunika koolituskeskus 2. Tuleohutusalane õppus 2014 Jüri Hiiemäe Tamrex 3. Tööohutus- ja töötervishoid november 2018 Juunika koolituskeskus VIII PLAANID JA SKEEMID Plaanid ja skeemid on toodud ära lisadena. Lisa 1. 1.Muuseumi ja fondihoidla asendiplaan ning aerofoto. Lisa 1.2. Muuseumi peamaja aerofoto (Lembitu 5) Lisa 1.3. Muuseumi fondihoidla aerofoto (Pärnu tn 54 a) Lisa 2. Üldine evakuatsiooniskeem. Lisa 3.1. Hoidlate paiknemine ja museaalide prioriteediklassid SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumi peamajas (Lembitu 5). (NB! SALASTATUD.) Lisa 3.2. Hoidlate paiknemine ja museaalide prioriteediklassid SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumi fondihoidlas (Pärnu tn 54 a) (NB! SALASTATUD) Lisa 4. 1. Kommunikatsioonisõlmede asukohad muuseumi peamajas Lembitu 5 (NB! SALASTATUD) Lisa 4.2. Kommunikatsioonisõlmede asukohad Pärnu tn 54 a asuvas hoidlas. (NB! SALASTATUD.)  Lisa 1.1. Muuseumi ja fondihoidla asendiplaan ning aerofoto LISA 1 M – Järvamaa muuseumi peamaja (Lembitu pst 5) H – Järvamaa muuseumi fondihoidla (Pärnu tn 54 a) Lisa 1.2. Järvamaa muuseumi (Lembitu 5) peamaja aerofotol. LISA 1 Järvamaa muuseumi (Lembitu 5) peamaja aerofotol. Lisa 1.3. Järvamaa muuseumi fondihoidla aerofotol (Pärnu tn 54 a). LISA 1 Järvamaa muuseumi fondihoidla aerofotol (Pärnu tn 54 a). Lisa 2. Üldine evakuatsiooniskeem. LISA 2 Lisa 3.1. Hoidlate paiknemine ja museaalide prioriteediklassid SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumi LISA 3 Peamajas (Lembitu5). Lisa 3.2. Hoidlate paiknemine ja museaalide prioriteediklassid SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa LISA 3 muuseumi fondihoidlas (Pärnu tn 54 a). Lisa 4.1. Kommunikatsioonisõlmede asukohad muuseumi peamajas Lembitu 5 LISA 4 Lisa 4.2. Kommunikatsioonisõlmede asukohad Pärnu tn 54 a asuvas hoidlas. LISA 4  SA AjakeskusWittenstein Kiiskkiri nr 4412018 28.t2.20t8 Muuseumikogutiiiendamiseja asja muuseumisse hoiulev6tmisekomisjoni moodustamine Kultuuriministrimii?iruse 08.07.2013 nr 30 ,,Muuseumikogu ja kultuurivii.iirtusega tiiiendamise asjamuuseumisse hoiulevdtmisekord" $ 5 1g1 alusel: 1. MoodustanSA AjakeskusWittensteinmuuseumikogu ja asjamuuseumisse t2iiendamise hoiulevdtmise komisjonialljiirgnevas koosseisus: Komisjoniesimees:SA AjakeskusWittensteinjuhatuseliige Ants Hiiemaa Protokollija:SA AjakeskusWittensteinpeavarahoidja LeeloSaar Komisjoniliikmed: SA AjakeskusWittensteinteadusjuhtRiindo Miilts SA AjakeskusWittensteinkuraator-koguhoidjaMaie Riiiitel SA AjakeskusWittensteinjuhiabi-koguhoidjaAile Kaasik 2. Komisjon hindabmuuseumilekogutavatev6i pakutavatematerjalideviiiirtust ning sobivust kogusse. 3. Tunnistankehtetukskaskkirja25.08.2015nr 18/2015,,JiiwamaaMuuseumimuuseumikogu tiiendamiseja asjahoiulev6tmise komisjonimoodustamine" SA AjakeskusWittensteinjuhatuseliige  SA AjakeskusWittenstein Kiiskkiri nr 45/2018 31.r2.2018 Ohuplaneeringuja ohuplaanikinnitamine Vdttes aluseksMuseaalija muuseumissekauemakskui aastakshoiule v6etudasja ja siiilitamisekorra $ 5 lg2 p 7: miirgistamise ja ohuplaani(uurde lisatud). kimitan SA AjakeskusWittensteiniohuplaneeringu SA AjakeskusWittensteinjuhatuseliige  SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumi vastuskirja lisa FOTOD Foto 1. Suuremõõtmelised tekstiilid on paremini kinnitatud ning nende olek fikseeritud. Foto. 2. Suuremõõtmelised tekstiilid on pakendatud ning paigutatud paremini kinnitusdetailide külge. Tagatud on nende fikseeritud olek. Foto 3. Arvele võetud museaalid on peavarahoidja kabinetist paigutatud hoidlasse. Foto 4. Peavarahoidja kabinet 31.12.2018.  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 02.04.2019 kehtiv kuni 02.04.2024 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 7 Teabevaldaja: Kultuuriministeerium Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid [email protected] 04.04.2019 nr 12-1/783-1 Haldusjärelevalve tulemustest Kultuuriministeerium algatas 26.07.2018 Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid (edaspidi muuseum) muuseumikogu korralduse üle haldusjärelevalve vastavalt muuseumiseaduse §-le 22. Järelevalve kokkuvõtte kohaselt on muuseumi muuseumikogu korraldus keskmisel tasemel. Haldusjärelevalve kokkuvõttes on toodud järelevalve tulemusena muuseumi muuseumikogu paremaks korralduseks ettekirjutused ja ettepanekud. Kohustame muuseumi esitama Kultuuriministeeriumile kirjaliku aruande ettekirjutuse täitmist tõendavate dokumentidega viie tööpäeva jooksul pärast kokkuvõtte punktis 6 nimetatud ettekirjutuse täitmise tähtaegasid. Lisaks palume juhinduda edaspidises tegevuses ka muudest haldusjärelevalve kokkuvõttes esitatud ettepanekutest. Haldusjärelevalve kokkuvõte on lisatud käesolevale kirjale. Täname peavarahoidjat Kaire Ilulat, koguhoidja-teadurit Merlin Lumistet ja Kaarel Visselit ning Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi juhatajat Monika Jõemaad koostöö eest. Soovime jõudu ja edu muuseumikogu haldamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marju Reismaa muuseuminõunik Lisa: Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid muuseumikogu järelevalve kokkuvõte 8 lehel Teadmiseks: Maaeluministeerium Marju Niinemaa 628 2230 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  KÄSKKIRI Ülenurme 23.04.2019 nr 1-5/ 10 Lähtudes Kultuuriministeeriumi poolt 2018. aastal teostatud Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid muuseumikogu auditeerimisele, koostati muuseumikogu järelvalve kokkuvõte (Kultuuriministeeriumi dokument nr 1-17.1/24), milles on vajalik ettekirjutust sisaldava punkti 6.4 kohaselt koostada C. R. Jakobsoni Talumuuseumi senini vastu võtmata materjalidega edasi toimimiseks tegevuskava. Kinnitan tegevuskava alljärgnevalt: 1. Esimese etapina korraldada kogude inventuuri läbiviimine. Selgitada välja millised objektidest on museaalid.  Esimese etapi toimumisaeg 15.05-15.08.19 2. Teise etapina koostada arvelevõtmata objektidest nimekiri. Võimalusel eemaldada arvelevõtmata objektid ning märgistada vastavalt.  Teise etapi toimumisaeg 15.05-15.08.19 3. Kolmanda etapina hinnata arvelevõtmata objektide seisundit ja väärtust, lähtudes määruse „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ § 2- sätestatud kriteeriumitele.  Kolmanda etapi toimumisaeg 16.08-16.09.19 4. Neljanda etapina viiakse läbi muuseumikogu täiendamise komisjoni koosolek, kus otsustatakse kolmandas etapis toimunud hindamise põhjal, kas objektid võetakse vastu põhikogusse, abikogusse või jäetakse omandamata ning pakutakse võimalusel teistele mäluasutustele.  Neljanda etapi toimumisaeg 17.09.-31.10.19 Tegevuskava tähtaegse täitmise eest vastutab C. R. Jakobsoni Talumuuseumi koguhoidja-teadur Jane Elvet ning kogude korraldamise komisjoni liikmed vastavalt Kogude täiendamise komisjoni moodustamise käskkirjale 15.02.2019 nr 1-5/2. /allkirjastatud digitaalselt/ Merli Sild Juhatuse liige  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 02.04.2019 kehtiv kuni 02.04.2024 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 7 Teabevaldaja: Kultuuriministeerium Sihtasutus Iisaku Kihelkonna Muuseum [email protected] 04.04.2019 nr 12-1/784-1 Haldusjärelevalve tulemus Kultuuriministeerium algatas 09.05.2018 Sihtasutuse Iisaku Kihelkonna Muuseumi (edaspidi muuseum) muuseumikogu korralduse üle haldusjärelevalve vastavalt muuseumiseaduse §-le 22. Järelevalve kokkuvõtte kohaselt on muuseumi muuseumikogu korraldus keskmisel tasemel. Haldusjärelevalve kokkuvõttes on toodud järelevalve tulemusena muuseumi muuseumikogu paremaks korralduseks ettekirjutused ja ettepanekud. Kohustame muuseumi esitama Kultuuriministeeriumile kirjaliku aruande ettekirjutuse täitmist tõendavate dokumentidega viie tööpäeva jooksul pärast kokkuvõtte punktis 6 nimetatud ettekirjutuse täitmise tähtaegasid. Lisaks palume juhinduda edaspidises tegevuses ka muudest haldusjärelevalve kokkuvõttes esitatud ettepanekutest. Kokkuvõte on lisatud kirjale. Täname peavarahoidjat Liivi Möldrit koostöö eest. Soovime jõudu ja edu muuseumikogu haldamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marju Reismaa muuseuminõunik Lisa: SA Iisaku Kihelkonna Muuseum muuseumikogu järelevalve kokkuvõte 6 lehel Marju Niinemaa 628 2230 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.04.2019 kehtiv kuni 17.04.2024 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 7 Teabevaldaja: Kultuuriministeerium Päästeamet 22.04.2019 nr 12-1/878-1 [email protected] Haldusjärelevalve tulemustest Kultuuriministeerium algatas 27.08.2018 Eesti Tuletõrjemuuseumi (edaspidi muuseum) muuseumikogu korralduse üle haldusjärelevalve vastavalt muuseumiseaduse §-le 22. Järelevalve kokkuvõtte kohaselt on muuseumi muuseumikogu korraldus keskmiselt paremal tasemel. Haldusjärelevalve kokkuvõttes on toodud järelevalve tulemusena muuseumi muuseumikogu paremaks korralduseks ettekirjutused ja ettepanekud. Kohustame muuseumi esitama Kultuuriministeeriumile kirjaliku aruande ettekirjutuse täitmist tõendavate dokumentidega viie tööpäeva jooksul pärast kokkuvõtte punktis 6 nimetatud ettekirjutuse täitmise tähtaegasid. Lisaks palume juhinduda edaspidises tegevuses ka muudest haldusjärelevalve kokkuvõttes esitatud ettepanekutest. Kokkuvõte on lisatud kirjale. Täname peavarahoidjat Kairi Priimetsa koostöö eest. Soovime jõudu ja edu muuseumikogu haldamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marju Reismaa muuseuminõunik Lisa: järelevalve kokkuvõte 6 lehel koos lisaga 3 lehel Sama: Eesti Tuletõrjemuuseum Marju Reismaa 6282335 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Hr Anton Pärn Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid [email protected] 24.09.2018 nr 12-1/1922-1 Haldusjärelevalve alustamine Teavitame, et Kultuuriministeerium (edaspidi ministeerium) alustab Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid muuseumikogu korralduse üle muuseumiseaduse § 22 lõike 1 alusel haldusjärelevalvet. Vastavalt muuseumiseaduse § 22 lõikele 2 kontrollib ministeerium: 1. kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele või muuseumisse hoiule võtmise otsustamise vastavust muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korrale; 2. kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele võtmise või muuseumisse hoiule võtmise, samuti museaalide ja muuseumisse hoiule võetud asjade üle arvestuse pidamise toimingute ja dokumentide vastavust muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatud muuseumide andmekogu põhimäärusele; 3. muuseumikogu ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjade seisundi ning säilitamise ja eksponeerimise tingimuste, märgistamise ja inventuuri läbiviimise, samuti muuseumikogu korralduse põhimõtete vastavust muuseumiseaduse § 6 lõike 3 alusel kehtestatud museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise korrale; 4. riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi puhul muuseumikogu kasutamise vastavust muuseumiseaduse § 9 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingule. Palume edastada kõik Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kogude korraldust reguleerivad dokumendid hiljemalt 4. oktoobriks 2018 meiliaadressile [email protected]. Ministeerium soovib haldusjärelevalvet kohapeal läbi viia 17. oktoobril 2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mirjam Rääbis muuseuminõunik Marju Niinemaa 6282230 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Saatja: "Eve Otstavel" <[email protected]> Saaja: "Kultuuriministeerium" Teema: SALM haldusjärelvalve Kuupäev: 2018-10-04 13:43 Tere, Saadan SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kogude korraldust reguleerivad dokumendid seoses haldusjärelvalvega. Lugupidamisega, Eve Otstavel peavarahoidja 4737665 Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid muuseumikogu järelevalve Fotod 1- 16 Foto 1. Hoidla Kooli 2 hoone teisel korrusel . Ruum on väike ja asju väga tihedalt täs. Ruum juurdekasvuks puudub. Soovitame maalid paigutada riiulitel suuruse järgi, siis ei suru v äiksemad tööd suuremate pinnale ja ei ole ohtu mehhanilisteks kahjustusteks. Foto 2. Hoidlas on metallist šeif-kapp, kus hoiustatakse relvi ja hõbedast esemeid. Kapp on esemete paigutamiseks väike ja esemed võivad ukse avamisel välja kukkuda. S oovitame võimalusel teha kappi lisa riiuleid, et ruumi otstarbekamalt kasutada. Foto 3. Ruuminappusel hoiustatakse Kooli 2 hoone tööruumide eeskojas näituste inventari jms. Ligipääs hoidlaruumile on raskendatud. Foto 4. II korruse tööruumides on palju üleliigseid esemeid. Soovitame planeerida ruumi sh seintele riiuleid, eraldi abilaud tööks museaaliga jms mis aitaks ruumi otstarbekamalt kasutada ja museaale turvalisemalt käsitseda (kirjeldamine, arvelevõtmine, väljastamine jms) Foto 5. Kooli tn 2 hoovil asuvas hoidlas on probleemiks tolmav betoonpõrand. Paari aasta tagune riiulite väljavahetus võimaldab esemeid optimaalsemalt paigutada ja hoidlas on ka natuke juurdekasvu ruumi. Hoidla kliimatingimused on ebastabiilsed. Foto 6. Sama hoidla teisel korrusel on remonditud ruumid. Eesruumis on väike tööpind museaalide vaatluseks ja tagaruumis metallriiulitega sisustatud hoidla esemete jaoks sh mööbel ja skulptuurid. Fotol olevad mus eaalid ootavad saatmist K a nutisse. Fotod 7 ja 8. Sidemuuseumi kogude probleemiks on nende osaline asumine rendipinnal, mistõttu kogude paiknemine antud ruumides on väga ajutine ja raskendatud on ligipääs kogudele. Fotod 9 ja 10. Sidemuuseumi kogusid hoiustatakse ka elamurajoonis ühes garaažis, kus asjade rohkuse tõttu pole võimalik ruumis liikuda kaugemale kui ukseavani. Fotod 11 ja 12. Raudeemuuseumi kogud paiknevad ajaloolises Haapsalu jaamahoones Raudtee tn 2. Pabermaterjalid ja arhiivkogu on suures mahus korrastatud ja nõuetekohaselt pakendatud. Foto 13. Raudteemuuseumi ekspositsioon . Osa raadiote kollektsioonist. SA e ksponeeritavad esemed on korras ja stabiilsed, v.a väliekspositsioonis olevad museaalid . Foto 14. Sihtasutus kavandab raudtee- ja sidekogu (dokumendi-) arhiivina kasutusele võtmist endist raudteejaama ambulantsi hoonet Raudtee 10. Sellega tagatakse kogu tehnilise pärandi dokumentatsiooni säilimine . Foto 15. Veeremi kogu asub välitingimustes. Kiiremas korras oleks vaja veeremi hoiustamiseks halli/angaari, vältimaks vandalismi ja tagamaks säilitustingimused. Foto 16. J ärgnevatel aastatel on kavas ehitada jaamahoone kompleksi kuuluv kaubaait side- ja raudteetehnika hoidlaks . Pr Kadri Valner Maanteeamet [email protected] 29.10.2018 nr 12-1/2088-1 Haldusjärelevalve alustamine Lugupeetud juhataja Teavitame, et Kultuuriministeerium (edaspidi ministeerium) alustab Eesti Maanteemuuseumi muuseumikogu korralduse üle muuseumiseaduse § 22 lõike 1 alusel haldusjärelevalvet. Vastavalt muuseumiseaduse § 22 lõikele 2 kontrollib ministeerium: 1. kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele või muuseumisse hoiule võtmise otsustamise vastavust muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korrale; 2. kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele võtmise või muuseumisse hoiule võtmise, samuti museaalide ja muuseumisse hoiule võetud asjade üle arvestuse pidamise toimingute ja dokumentide vastavust muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatud muuseumide andmekogu põhimäärusele; 3. muuseumikogu ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjade seisundi ning säilitamise ja eksponeerimise tingimuste, märgistamise ja inventuuri läbiviimise, samuti muuseumikogu korralduse põhimõtete vastavust muuseumiseaduse § 6 lõike 3 alusel kehtestatud museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise korrale. Palume edastada kõik Eesti Maanteemuuseumi muuseumikogude korraldust reguleerivad dokumendid hiljemalt 13. novembriks 2018 meiliaadressile [email protected]. Vastavalt kokkuleppele viib ministeerium haldusjärelevalvet kohapeal läbi 20. novembril 2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mirjam Rääbis muuseuminõunik Marju Niinemaa 628 2230 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  KINNITAN …………………….. K. Valner, EMm juhataja …… mai 2015. a. EESTI MAANTEEMUUSEUM Kogumispõhimõtted 1. Eesti Maanteemuuseumi peaülesanne Eesti Maanteemuuseum (järgnevalt EMM) on valdkondlik muuseum, mis kogub, uurib ja säilitab inimese ja tema elukeskkonnaga seotud kultuuriväärtusega esemeid Eestimaa teede ja teedeehituse ja -liikluse valdkonnas ning korraldab nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. EMM-s hoitav kultuuripärand on osa Euroopa kultuuripärandist. 2. Kogumispõhimõtted Kogumispõhimõtted on muuseumikogu eesmärgipärase täiendamise aluseks olevad suunised, mis annavad muuseumikogu täiendamiseks selged valikukriteeriumid. Kogumispõhimõtted lähtuvad olemasoleva muuseumikogu ülevaatest ning juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste jooksvast analüüsist, arvestades muu hulgas seotud muuseumide tegevust. Kogumispõhimõtted on EMM kogude haldamise alusjuhendi Kogude poliitika osa, mis lähtub muuseumiseaduse, EMM põhimääruse ja ICOM eetikakoodeksi nõuetest. 2001. a keskel algas muuseumi kogude komplekteerimine. Kogude komplekteerimine toimus peamiselt muuseumivolinike üle-eestiline võrgustiku abil maanteeameti ja selle hallatavate asutuste süsteemis. Oma peaülesande täitmiseks kogub EMM esemeid (s.h. teeehitus- ja hooldusmasinaid, liiklusvahendeid), trükiseid, dokumente, kaarte ja fotosid jm, mis kuuluvad Eesti teede, teedeehituse ja liikluse valdkonda. Muuseumikogusid täiendatakse eesmärgipäraselt selle terviklikkuse põhimõtetest lähtudes, täidetakse ka varasema kogumisega kujunenud piirkondlikud ja valdkondlikud lüngad. EMM võtab arvesse tänased teadmised teede- ja teeehitusajaloo ning säilitusteooria alal kogude (kogumistegevuse) eesmärkide kehtestamisel. Kogusid hoitakse kui avalikku vara ega käsitleta neid finantsvahendeina. 3. Teiste muuseumide kogude analüüs Otseselt maanteetranspordi valdkonnaga tegelevaid muuseume Eestis rohkem pole. Maanteemuuseum tegeleb ainsana süsteemselt maanteede ja autotranspordi ajaloo talletamisega ja on saavutanud antud valdkonnas teatud pädevuse. Teistelt muuseumitelt ootame koostööd maanteetranspordi ajaloo alases kogumistöös. Osaliselt sarnase profiiliga Eesti muuseumid: Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Raudteemuuseum, Eesti Lennundusmuuseum, Eesti Meremuuseum ning vanatehnikaklubid. Lisaks riigimuuseumitele on nende seas ka munitsipaalmuuseume ja eramuuseume ning kogusid. Ühendavad jooned on suurte masinate kogumine, nende eksponeerimine välitingimustes ja suurte masinate restaureerimise ja konserveerimise probleemid. Nende probleemide lahendamisel on võimalik tugineda teiste muuseumide kogemustele. Kogumisvaldkonnad kattuvad osaliselt Eesti Põllumajandusmuuseumi ja ka piirkondlike maakonnamuuseumitega järgmistes valdkondades:  hobusõidukid, rakendid ja hobujõul töötavad tööriistad (lumesahad, skreeperid jms)  ehitus- ja mullatöömasinad (traktorid, buldooserid, ekskavaatorid, kraanad, veoautod jne) 2   kõrtsid, postijaamad  aiandus (teemaa niitmine, maanteede haljastuses hekid ja viljapuud, teedevalitsuste taimeaiad, umbrohutõrje jms)  sepikojad, töökojad, statsionaarmootorid  piimandus (piimapukid, piimatransport)  maaparandus (teekraavid, truubid, käsitööriistad nt kraavišabloonid jms)  bussiootepaviljonid, sideliinide rajatised jms teepäraldised Eesti Raudteemuuseumi kogumisvaldkonnaga kattub  raud- ja maanteede ristumiskohtade ehk raudteeülesõitude ja  osaliselt sildade (projektide ja fotode) teema. Hobusõidukite kollektsioneerimise põhimõtted ja kollektsioonid Eesti muuseumites on läbi analüüsimata, samas leidub hobusõidukeid paljudes muuseumides. Puudub teadmine kogutud hobusõidukite tüüpilisusest antud piirkonnale ja ajastule ning kasutatavusest ajaloo interpreteerimisel. Koostöö vanatehnikaklubidega võimaldab osade masinate (sõidukite) kogumisest loobuda ja hoiule võtta neid oma ekspositsiooni tarbeks. Teiste muuseumide kogude museaale pole võimalik kasutada väliekspositsioonis, kuna pole võimalik garanteerida säilivust ja mitteliikuvate suurte masinate transport on seotud nende vigastamisohuga. Lisaks on enamasti kõik suured museaalid kasutusel püsiekspositsioonis. Koostööd teiste osaliselt sarnase profiiliga ja piirkondlike muuseumide saab arendada alljärgnevalt:  Kogemustevahetus välitingimustes säilitatavate suurte masinate ja esemete konserveerimise tehnoloogia ja vahendite alal  Restaureerimisel-konserveerimisel vastastikused tööd, vastavalt muuseumites olevatele spetsialistidele ja tehnilistele võimalustele  Teiste muuseumide spetsialistide kaasamine oma meeskonda valdkondlike rahvusvaheliste seminaride ja koolituste raames.  Anda teada abikogu originaalesemetest ja replikatest, mis on ajutise välinäituse või ürituse raames kasutatud ja enam rakendust ei leia ning võiksid leida kasutust teistes muuseumides  Tulevikus on enne soetamist vaja konsulteerida osaliselt kattuva kogumisvaldkonna osas teiste muuseumitega  Konsulteerida soetamise eel, arvestades muuseumide ekspositsioonitingimuste eripära ehk kas muuseum, mis omab analoogset eset, on nõus andma hoiule oma museaali eksponeerimiseks plaanitavatesse tingimustesse. Teistes Euroopa riikides, sh kõigis Põhja- ja Baltimaades tegutsevad maanteemuuseumid. Baltimaade ja osaliselt ka Rootsi ning Soome maanteemuuseumides on Eesti Maanteemuuseumi profiiliga seotud museaale. Põhja- ja Baltimaade maanteemuuseumide (Island, Norra, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola) vahel toimib regulaarne koostöö kogemuste vahetuse ning NordBalt ühisseminaride näol. Museaalide vahetust teiste maanteemuuseumite ja EMM vahel pole toimunud. 4. Kogude moodustamise ja kasutamise printsiibid  koguda EMM peaülesande toetuseks enamlevinud tüüpi, kõiki teetööde töölõike ja perioode kajastavaid esemeid 3  koguda esemeid, trükiseid, dokumente, kaarte ja fotosid EMM peaülesande toetuseks Maanteeametist ja tema hallatavatest asutustest, sh seaduse mõistes arhiiviväärtuseta materjale Maanteeameti arhiivist  koguda esemeid, trükiseid, dokumente, kaarte ja fotosid EMM peaülesande toetuseks teedeehituse ja -hooldusega tegelevatest eraettevõtetest, sh seaduse mõistes arhiiviväärtuseta materjale firmade arhiividest  koguda mälestusi, esemeid, trükiseid, dokumente, kaarte ja fotosid EMM peaülesande toetuseks üksikisikutelt, s.h. staažikatelt maanteelastelt ja endistelt maanteeala juhtivtöötajatelt  kogumistegevuses tugineda muuseumi kontaktisikute (muuseumivolinik) võrgustikule  koguda mälestusi, esemeid, trükiseid, dokumente, kaarte ja fotosid teadusliku uurimistöö eesmärgil  koguda esemeid kollektsioonide moodustamise eesmärgil (nt jalgrataste, hobusõidukite põhitüübid jne)  tagada kogude säilimine järgnevatele põlvedele kõigi asjakohaste meetoditega, eelkõige ennetava säilitamisega, s h võimalusel suurte masinate sisehoidlates hoiustamisega  eksponeerida kogusse kuuluvaid museaale  kasutada abikogu esemeid muuseumikülastajatele elava ajaloo kogemuse andmiseks (demonstreerida teetöid, liiklemist vanade sõidukitega), kasutades nii dubletseid originaalesemeid abikogust kui ka esemete koopiaid  kasutamine ei tohi ohustada kogude seisundit  kogude säilimise aluseks on uuringutele tuginev konserveerimine  uuringutele ja kaasaegsetele ennistamisstandartidele tuginedes ennistada valitud näiteid kogudest ajalooliselt identsel kujul  eksponeerimisväärtuse tõstmiseks ennistada teedeehitusmasinaid, säilitades kasutamise käigus teostatud ümberehitused (nn ratsionaliseerimisettepanekud) 5. Kogude struktuur Museaalid jagunevad Muuseumikogu (põhikogu) ja Abikogu vahel. Kokku kuulus muuseumi kogudesse 01.01.2015. a seisuga 40109 erinevat eset, fotot või arhivaali, neist 33034 Muuseumikogusse. Muuseumi interpreteeriv funktsioon ei tohi ohustada Muuseumikogu museaalide seisundit ega õiget hooldamist. 5.1. Muuseumikogu Muuseumikogusse võetakse vastu püsiva kultuuriväärtusega esemeid, trükiseid, dokumente, kaarte ja fotosid jm erinevatel andmekandjatel, mida säilitatakse tähtajatult (alatiselt). Need peavad olema üldjoontes komplektsed, terviklikud ja põhiosas originaalsed esemed, fotod või arhivaalid. Muuseumikogu jaguneb Esemekoguks, Arhiivkoguks ja Fotokoguks. Arhiivkogu alakogu on Maanteemuuseumi Loovarhiiv (muuseumis koostatud näituste, uurimuste jms käsikirjad ning muud muuseumi tegevuse tulemusel tekkinud materjalid). Fotokogu alakogu on Maanteemuuseumi digitaalsete loovmaterjalide kogu (muuseumis salvestatud digitaalsed materjalid). Fotokogu sisaldab ka Maanteemuuseumi tegevust kajastavaid fotosid. Originaalesemete pädev kasutamine on efektiivne moodus edastada teadmisi ja arusaamu Eesti teedeehituse- ja teedeajaloo kohta. Originaalesemete kasutamist tuleb vältida, kui see mingil viisil kahjustab museaale. Näitused või muud esitlused peavad olema kantud sellest põhimõttest. 4 Haruldasi museaale, mis erakordse tähtsuse või halveneva või õrna seisundi tõttu vajavad erilist tähelepanu, kasutatakse uurimistööks ja piiratud eksponeerimiseks. 5.2. Abikogu Museaalsete abimaterjalide kogu e Abikogu (kogu tähis TA tuleneb endisest nimetusest teaduslik abikogu) omandatakse kasutuseesmärgil, nt teeehitus- ja hooldustööde demonstreerimiseks, muuseumi teadustöö ja jooksva töö korraldamiseks, vahetamiseks Muuseumikogu täiendamisel teiste organisatsioonide ja isikute kogudest. Abikogus arvele võetud kultuuriväärtusega esemeid, eelkõige dublette, tuleb säilitada nii kaua kui võimalik, kuid lõpuks võivad nad olla sedavõrd ära kulunud, et tuleb EMM juhataja korraldusega kogust välja arvata. Abikogu (TA) jaguneb Esemekoguks (kogu tähis TAE), Fotokoguks (TAE) ja Arhiivkoguks (TAA). Teiste isikute või asutuste valduses olevatest arhiivimaterjalidest valmistatud koopiad kuuluvad TA Arhiivkogusse. Teiste isikute või asutuste valduses olevate fotode analoog- ja digitaalkoopiad ning arhiivimaterjalide digitaalkoopiad kuuluvad TA Fotokogusse. TA Arhiivkogusse kuulub ka Käsiraamatukogu, mis sisaldab muuseumi teadustöö ja jooksva töö korraldamiseks vajalikke tänapäevaseid teatmeteoseid ja teaduskirjandust ning Muuseumikogusse vastuvõetud teoste dublette. Varuosad, detailid ja muud museaalide remondiks vajalikud ajaloolised materjalid ei kuulu muuseumi kogusse. Teedeehitus- ja hooldusmasinaid ning liiklusvahendeid võib soetada Muuseumikogu museaalide ennistamisel varuosadeks. Nende üle museaalset arvestust ei peeta. 6. Muuseumikogude koosseis ja täiendamisvajadus 6.1. Esemekogu Kõik kolmemõõtmelised esemed kuuluvad ühtsesse esemekogusse ja omavad ühtset tähist ja numeratsiooni. Erinevate mõõtmete, materjalide ja vajalike säilitustingimuste tõttu käsitletakse esemekogu tinglikult mitmes osas. Esemekogu eripäraks võrreldes teiste muuseumidega on suuremõõtmeliste esemete (masinate) suur osatähtsus. Kogust puuduvad sillaehitusmasinad, jõepraamid ja -parved. 6.1.1. Teedeehitus- ja teedehooldusmasinad Kogu koosseis: iseliikuvad ja järelveetavad tee-ehitusmasinad, teehooldusmasinad ja seadmed, mis töötavad teedeehitus- ja hooldusmasinate haakes või rippes. Iga teede hooldamisel või ehitusel kasutatud või selleks ümber ehitatud transpordivahend võib olla määratletud kui teedeehitus- ja hooldusmasin. Kogu keskmes on Eestis ehitatud ja Eestis enamkasutatud masinad. Masinad peavad katma kõik teedeehituse ja -hoolduse töölõigud ja esitama näiteid võimalikult paljudest ajaperioodidest. 2001. a selgitas tee-ehitusmasinate ekspertidest moodustatud töörühm välja museaalse väärtusega masinad, agregaadid ja seadmed. Kogu tuumik pärineb maakondlikest teedevalitsustest tasuta üle antud masinatest. 2002. a algas masinate ennistamine peamiselt teedevalitsuste töökodades ja mitmes erafirmas. 2003. a algas masinate koondamine EMM territooriumile ja masinahalli. Osa restaureerimata masinaid asub AS Võrumaa Teed töökojas Nöörimaal. Olemasolev kogu koosneb eritüübilistest liikur- ja haagishöövlitest (3 Eestis toodetud liikurhöövlit ja 1 höövli käigukast, 3 endise Nõukogude Liidu liikurhöövlit ja 2 haagishöövlit ning 1 hüdrauliline poolhaagishöövel - moodustavad üsna esindusliku kollektsiooni), teerullidest (mootorvibrorullist ja haagisrullidest), lumesahkadest ja rootorlumepuhuritest, veoautodest, ekskavaatoritest, frontaallaadurist, skreeperist, 5 pinnasekobestajatest, mustkattemikserist, teeremontöörist, liivapuisturitest (madelautole, kallurite rippes, spetsiaalpuisturist), statsionaarsetest mootoritest jne. Olulisel kohal on Eesti teedemasinate- ja teehöövliehituse ajaloo kajastamiseks vajaliku tehnika kogumine, eelkõige NSVL esimese liikurhöövli V-1 taastamine (rahastamisvõimaluste tekkimisel) ning taasiseseisvunud Eestis ehitatud höövli Gorbex soetamine, samuti sillaehitusmasinate, 1970. aastate markeerijate ja nn üleminekuperioodi (1992-2002) Soomest, Saksamaalt ja mujalt saadud teedetehnikast valiku tegemine. Komplekteeritakse töös enam mittekasutatavatest masinatest ostude ja annetuste teel. 6.1.2. Sõiduvahendid Kogu koosseis: hobu- ja mootorsõidukid, mis on ehitatud sõitmiseks teedel, sh tali-, soo-, jää-ja maanteedel. Kogumistöö on suunatud Eestis ehitatud ja Eestis hulgaliselt kasutatud sõidukitele, eelkõige teedemajanduses kasutatud sõiduvahenditele. Väiksematest sõidukitest (suuremate säilitamiseks pole võimalik luua tingimusi) tuleb koguda enamlevinud tüüpide näited (vankrite, saanide, jalgrataste, mopeedide tüübid), mis kajastavad teatud sõiduki arengut. Hobu- ja mootorsõidukid ning kaherattalised sõiduvahendid on enamasti ostetud eraisikutelt ja antikvariaatidest, mitmed on saadud eraisikute annetustena. Alustatud on nende ennistamist. Olemasolev kogu koosneb sõiduautodest M-401, VAZ-2101 ja GAZ-24, Eestis toodetud sõidukitest: väikeveoautost ET-600, sõiduautost „Taksikoer“ ja haagissuvilast, aga samuti vedruvankritest, pikkvankritest, saanidest ja mitmest kelgust, jalgratastest, rolleritest, mopeedidest ja mootorratastest. Täiendav sihikindel kogumissuund on 20. sajandil Eesti alal massiliselt kasutatud ja murrangulist tähendust omanud sõiduvahendite kogumine (Ekspositsioonipindade laienemise korral igale perioodile tüüpiliste sõiduautode kogumine) ning Eesti tehnilise mõtte arengut ja mootorsõidukite tootmise ajalugu kajastavate (sh väikeseerias toodetud) masinate kogumine. Komplekteeritakse ostude ja annetuste teel. 6.1.3. Muud kolmemõõtmelised esemed Kogu koosseis: Siia kuuluvad erinevate ajaperioodide teeehitus- ja hooldusmasinate ja sõidukite osad ning abiseadmed ja teetööde protsessi toetavad oma huvitava looga objektid:  masinate osad  tuled  signaalid  numbrimärgid (riiklikud registreerimismärgid)  tehasesildid  kontrollaparatuur  töövahendid  mõõteriistad  tööriistad  vormi-, töö- ja turvariietus  seadmed  kontoritehnika ja sidevahendid  mahutid ja nõud  liikluskorraldus- ja liiklusohutusvahendid  liiklusmärgid 6   viidad  sauad, helkurkettad  foorid jms  helkurid, -helkurvestid  sümboolika  märgid  vimplid  suveniiresemed  lipud jpm Olemasolevasse kogusse kuuluvad liiklusmärkide ja teeviitade näited alates 1930. aastatest, infotahvlid, miilitsasauad, maanteelase liiklusvahendi peatamiskettad, teedemajandite rinna- ja suveniirmärgid ja vimplid, sotsialistliku võistluse võitjate vimplid, rändpunalipud, kontoritehnika (arvutusmasinad, arvutid, kirjutusmasinad, koopiate valmistamise seadmed, templid ja pitsatid, telefonijaamad, mobiiltelefonid jms), teedemajandite sümboolikaga suveniirtooted ja spordiauhinnad, teemeistri vormiriietuse detailid, turvavestid ja tööriietus (-jalanõud) nõukogude perioodi eri ajastutest, kiivrid, töökoha keelusildid, labidad, kirkad, klompimishaamrid, sepahaamrid ja –templid, truubi- ja betoonpostide valuvormid, kraavišabloon, lõhkamisseadmed, võsalõikurid ja –noad, teemõõdulindid, geodeetilised mõõteriistad, loodid, viskoossusmõõtjad, teepikkusmõõtjad, liiklusloendur, transpordivahendite riiklikud registreerimismärgid, eksaminaator, pidurite kontrollseade, autokaal, taimeaia mullaharimisseadmed. Kogude täiendamine toimub põhiliselt postsovetlikust perioodist pärit esemete osas. Varasemast perioodist toimub liikluskasvatuse ajaloo alaste esemete kogumine, nt autoklasside sisustus eri perioodidest (töötavad stendid, maketid jne) ning liiklusvahendite registreerimistegevust kajastavate esemete kogumine (registrimärgid, nende tootmisvahendid, tehnokontrolli seadmed). Kogutakse maanteeameti ja selle hallatavate asutuste ning eraettevõtete kasutuses olnud esemeid, nende tellimusel valmistatud uutest esemetest on soovitav koguda üks näidis. 6.1.4. Välisobjektid Välisobjektid on teelõigud, sillad, truubid, praamid, versta-ja kilomeetripostid, piketikivid, bussipeatused ja -paviljonid, skulptuurid, massiivsed viidad, piimapukid jms teedega seotud rajatised. Kogu koosseis: Arhitektuurilised ja insener-tehnilised ajaloolise teepärandi välisobjektid või nende fragmendid, mis tuuakse muuseumi territooriumile. Olemasolev kogu EMM territooriumil: kivist ja betoonist versta- ja kilomeetripostid, piketikivid, betoonist piirdepostid, truubitorud, sillasilt jms Välisobjektide kogu koostamise ja arvelevõtmisega on alles alustatud. Sarnaste oma algses asukohas paiknevate ja muuseumi kogudesse mittekuuluvate objektide (lisaks ajaloolise väärtusega teelõigud, teetammid, sillad) kaardistamine, inventeerimine, haldamine, korrashoid ja juurdepääsu tagamine tuleb korraldada koostöös kohalike omavalitsustega, maanteeameti, muinsuskaitseameti ja maavaldajatega. 6.2. Arhiivkogu Arhiivkogusse kuuluvad paberkandjal arhiivimaterjalid. Erinevate mõõtmete, materjalide ja vajalike säilitustingimuste tõttu on arhiivkogu tinglikult jagatud mitmesse ossa. Arhiivkogu museaalid asuvad mõõtmete erinevuse tõttu erinevates hoidlates. 7 Arhiivkogu koosneb Maanteeametist ja selle hallatavatest asutustest ning eraisikutelt saadud materjalidest. Suure osa arhiivkogust moodustavad Maanteemuuseumi loomise eestvedaja A. Lassi poolt museaalsel eesmärgil kohalikest teedevalitsustest Maanteeametisse kogutud materjalid. Olemasolev Arhiivkogu on asutuste arhiivide dubletne materjal või arhiiviseaduse mõistes arhiiviväärtuseta materjal. Arhiivkogu on lünklik, eri maakondadest pärinevad erinevad dokumendiliigid. Enamik arhiivmaterjale koondati maanteemuuseumi hoonetesse 2002. a. 6.2.1. Dokumendid, käsikirjad jms Kogu koosseis: Teedemajandite personalidokumendid, inventarinimekirjad, teeobjektide ehitustoimikud ja –projektid, teepassid ja sillakaardid, ettekannete ja trükiste käsikirjad, seinalehed, mälestused, dokumendiplangid ja näidised. Olemasolevasse kogusse kuulub maakondade teedeosakondade, teedevalitsuste jms valikuline kirjavahetus, personalidokumendid, inventarinimestikud, teede, sildade, truupide jt objektide (ehitus-) toimikud, projektid, töökäsud, tööpäevikud, teeala töötajate isiklik kirjavahetus ja säilinud dokumendid (töötõendid, juhiload jms), mälestusi, väljavõtteid artiklitest jms. Sildade ja teede ehitusprojektide ja vaatluskaartide osas on esindatud ainult Läänemaa ja Jõgevamaa arhivaalid, teiste maakondade materjal puudub. Kogu vajab täiendamist erinevate perioodide juhtimisõiguse dokumentide ning teedevalitsuste töökorraldust kajastavate dokumentide osas, samuti tänapäeva valikuline dokumenteerimine tee-ehitusobjektide näitel, püüdes tabada iseloomulikku. 6.2.2. Kaardid, joonised, plaanid jms Kogu koosseis: teedekaardid, üldkaardid, skeemid ja joonised teedeobjektide kohta. Olemasolevasse kogusse kuulub Eesti katastrikaardi (1932-1940) enamikke lehti, Eesti ja Virumaa ning Läänemaa teedekaarte erinevatest ajastutest, teegraafikud, 1920-1930. aastate Eesti autoteede kaardid, klassiteede plaanid 1930. aastatest, teeobjektide ehitusjoonised ja asendiplaane (s.h. 1935-38. a koostatud I klassi teede õgvendamise plaanid), ENSV teede skeemile kantud teede plaanid, Eesti teede plaan 1970-80. aastatest 70 lehel, rajoonide kaartide koopiad neile kantud teede numeratsiooni, teelõikude pikkustega jne, teeehitusmaterjalide leiukohtade skeemid jms. Kogu täiendada perioodiliselt uute teedekaartide (atlaste) osas, näitamaks teedevõrgu arengut. Varasemate puuduvate teedekaartide kogumine sobivate pakkumiste korral. 6.2.3. Raamatud ja ajakirjad Kogu koosseis: teedeajaloo ja teede- ning sillaehituse alased raamatud ja metoodilised materjalid, teatmikud, õpikud, tehnilised normdokumendid, masinate tehnilised passid, kasutusjuhendid ja instruktsioonid, erialased perioodilised väljaanded. Olemasolevasse kogusse kuuluvad teedeajaloo ja teedeehituse alased raamatud, teatmikud, õpikud, teedeehituse metoodilised materjalid (Maanteeametist), tehnilised normdokumendid, masinate kasutusjuhendid ja instruktsioonid (saadud peamiselt endiste Võru ja Põlva teedevalitsuste töökodadest) aga ka teedeala institutsiooni tervikraamatukogu (endise EV Teedeministeeriumi raamatukogu Maanteeametist), erialased perioodilised väljaanded (ajakirjad Tehnika Kõigile, Tee ja Tehnika, Transport ja Teed, Teeleht) ja üksikuid materjale muudest trükiväljaannetest, teiste riikide teemuuseumide väljaanded. Kogu täiendada masinate tehniliste passide ja kasutusjuhendite osas ja liikluskasvatuse trükiste osas, ajakirjade puuduvate numbrite osas ja jooksvalt lisanduva kirjanduse ja ajakirjanduse osas. 8 6.2.4. Pisitrükised Kogu koosseis: Maanteeameti ja teedemajandite reklaamtrükised, prospektid, kleebised, kalendrid, eksliibrised, liiklusohutuse materjalide näidised. Olemasolevasse kogusse kuuluvad üksikute teedevalitsuste ja teedefirmade reklaamtrükised, prospektid, kleebised, kalendrid, eksliibrised, ürituste puhul jagatavaid materjalid ja mapid jpm. Vajalik on koguda laiem valik igal aastal ja kõigist majanditest, samuti liikluskasvatuse reklaammaterjale. 6.3. Fotokogu Fotokogusse kuuluvad foto-, filmi- ja videomaterjalid moodustavad ühtse kogu, omavad ühtset tähist ja numeratsiooni. Erinevate mõõtmete ja andmekandja materjalide tõttu on fotokogu tinglikult jagatud mitmesse ossa ning museaalid asuvad formaadist tingituna erinevates karpides. Kogu koosseis: teede ja sildade ehitusprotsessi ning seisundi ja hoolduse, teeobjektide, karjääride, Maanteeameti ja selle hallatavate asutuste ning teedeala erafirmade masinapargi, hoonete ja töökodade, ürituste ja personali kujutised. EMM digitaalsete loovmaterjalide alakogu sisaldab digitaalkandjaid EMM loominguliste materjalidega, näituste allikmaterjalidega jms. Fotokogu komplekteeritakse Maanteeameti ja teedevalitsuste fotomaterjali üleandmisega, samuti erafirmadelt ning eraisikutelt saadud annetuste ja ostude läbi. Puudulikult on kajastatud periood alates 1980. aastate keskpaigast kuni 20. sajandi lõpuni, samuti oluline tänapäeva valikuline dokumenteerimine tee-ehitusobjektide näitel, püüdes tabada iseloomulikku. Puudulikult on fotodel kajastatud liikluskorraldusvahendite kasutamine kuni 20. saj. keskpaigani. 6.3.1. Negatiivid, diapositiivid jt mittepaberkandjal fotomaterjalid Olemasolevasse kogusse kuuluvad teedeehitus- ja hooldusalaseid töid, sildade ja truupide ehitust kui ka teemeeste puhkust ja eraelu kajastavaid klaasnegatiive mitmes formaadis, 6x9 ja 6x6 lamenegatiive, 35 mm rullnegatiive, diapositiive mitmes mõõdus, nii must-valgeid kui värvilisi. 6.3.2. Paberkandjal fotod e positiivid. Olemasolevasse kogusse kuuluvad nii teeehitus- ja hooldusalaseid töid, sildade ja truupide kui ka teedehooldus- ja ehitusorganisatsioonide elu, hooneid ning teemeeste puhkust, ühisüritusi, reise, spordivõistlusi ja eraelu kajastavad väga erinevates formaatides ja kvaliteedis fotokoopiad negatiividest. Üsna põhjalikud albumid pärinevad 1930/31. a. teedest ja sildadest maakondade lõikes, 1950.-1970. aastate teetöödest ja sildade ehitusest, spordist ja isetegevusest nõukogude perioodil jms. Samuti sisaldab kogu valiku Maanteemuuseumi tegevust kajastavaid fotosid. 6.3.3. Filmid ja videosalvestised Siia kuuluvad eri laiusega filmilindid ja videosalvestised, mis on tellitud teedeehitustööde teostamise puhul või teedeehitus- ja hooldusfirmade poolt nende tegevuse kajastamiseks. Filmilindid on digitaliseeritud ETV-s. Videosalvestiste digitaliseerimine seisab ees. Selliste objektide vastuvõtt, haldus, korrashoid ja juurdepääsu tagamine korraldatakse edaspidi. 6.3.4. EMM digitaalsed loovmaterjalid 9 Siia kuuluvad digitaalkandjatel EMM loomingulised materjalid, näituste allikmaterjalid, EMM ülesvõetud mälestuste digitaalsalvestused, EMM digifotod , tellitud originaal audio- ja videosalvestused jms. 7. Soetusprotseduurid Vastavalt muuseumiseadusele ja EMM poliitikale on Muuseumikogu museaalid määratud alatisele säilitamisele. Muuseumikogu täiendatakse eesmärgipäraselt selle terviklikkuse põhimõttest lähtudes. Muuseum on oma kogu täiendamisel iseseisev. 7.1. Kogude täiendamise kriteeriumid 7.1.1. Olulisus EMM peaülesande seisukohalt Esimene kriteerium on põhjendatus peaülesande seisukohalt. Vähemolulised kriteeriumid on harukordsus või tüüpilisus, päritolu ja näitusepotentsiaal. 7.1.2. Esitluskõlblikkus Mittekomplektse või halvas seisukorras olulise objekti omandamine tuleb kaalumisele, kui parem näidis pole kättesaadav. 7.1.3. Muuseumi suutlikkus objekti säilitada ja hooldada Objekti omandamisel tuleb hinnata EMM võimalusi objekti säilitamiseks ja konserveerimiseks või restaureerimiseks. 7.1.4. Kogus olevad museaalide dubletid Teiste muuseumide kogude dubleerimisel hinnatakse soetamise kriteeriume muuseumi peaülesande seisukohalt ja konkreetse tegevuse kajastamise vajadusest lähtudes. Nii EMM kogude dubleerimisel saab Abikogus olevaid dublette kasutada praktiliste harjutuste ja näidistööde juures. Kui juba abikogus olev dublett on halvas seisundis, võib selle EMM juhataja korraldusega kogust välja arvata ja loovutada. 7.1.5. Valdusõiguse laitmatus EMM peab enne annetuse vastuvõtmist või ostulepingu sõlmimist kindlaks tegema objekti omandiõiguse. Muuseum ei tohi osta ega omandada kingituse, laenu, päranduse ega vahetuse teel ühtegi objekti, kui tekib kahtlus selle seaduslikus omandiõiguses. Teadmata päritoluga esemel või eksemplaril võib olla selline kultuurilooline väärtus, et erandina on selle säilitamine üldsuse huvides. 7.2. Kogumistegevus Museaalide omandamisprotsessis osalevad EMM töötajad ja kutsutud eksperdid. Muuseumikogud täienevad kontaktisikute kaudu Maanteeameti ettevõtete ja teedeala firmade annetustest ja ostudest, muuseumi veebilehe ja ajakirjanduse kaudu avalikkuse teavitamise abil saadud annetustest ja ostudest, muuseumikülastajate poolt pakutud materjalidest ning antikvariaatidest ja vanakraamikaupmeestelt ostetud objektidest. Suunitletud kogumistegevus toimub kogude haldamise kavas ettenähtud prioriteetsetes valdkondades ja kindlate projektide raames (näituste ja uuringute ettevalmistamine, kogude täiendamine spetsiifilise materjaliga, tänapäeva dokumenteerimine jne) Museaalide soetamise otsustab muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon peavarahoidja ettepanekute alusel. 10 Soetamisel tuleb konsulteerida sarnaste huvide ja kogumispoliitikaga muuseumide ja muude institutsioonidega, kui võib tekkida huvide konflikt soetamise või spetsialiseerumisvaldkondade määratlemise küsimustes. Museaal soetatakse püsiva säilitamise eesmärgil. Ei soetata materjale, mille päritolu on teadmata või millel puudub muuseumi eesmärkidele vastav hariduslik, teaduslik või kultuurilooline eesmärk. Annetusi, pärandusi ja laene võetakse vastu kooskõlas kogumispõhimõtetega ja näituste vajadustega. Kogude kasvu määrab ära nõuetele vastavate hoiutingimuste olemasolu. Arhiivkogu ja fotokogu ning väikeste esemete osas täiendamist ruumid lähiajal oluliselt ei piira. Suuremõõtmeliste esemete, eelkõige masinate kogumist takistab kontrollitava kliimaga ruumide puudus. Sellest tulenevalt on ette nähtud ekspositsiooni arendamiseks vajalike sõidukite kogumine koos masinahalli rekonstrueerimisega. Suurte masinate tarastatud hoiuplatsi koos hoiuangaari-hooldusruumiga puudumine ei võimalda koguda suuri väliekspositsiooni masinaid ja ekspositsioonist väljavahetatavaid masinaid hoiustada. Mitmetes kogumisvaldkondades piirab kogumist vajalike esemete raskestileitavus. Restaureerimisvõimekus ja rahaline ressurss piirab suurte masinate kogumist. Kogudesse vastuvõtu, digitaliseerimise ning kirjeldamise võimekus määrab ära kogumistegevuse ulatuse arhiivi- ja fotomaterjali osas. 11  Kinnitan …… mai 2015.a. ……………………. Kadri Valner Emm juhataja Eesti Maanteemuuseumi kogude muuseumisisese kasutuse reeglid Üldsätted  Hoidlatesse võivad siseneda peavarahoidja ja varahoidja.  Kogude kasutamist ja laenutamist korraldab peavarahoidja, tema äraolekul varahoidja.  Põhi- või abikogu museaali tohib majast välja viia ainult vastava üritusega seotud muuseumitöötaja, kes on vastavalt väljaandeaktile museaali eest vastutavaks isikuks.  Kogudest laenutatud museaale ei tohi vastutav isik edasi anda kolmandale isikule.  Museaalide kasutamisel tuleb tagada museaalide ohutus ja säilivus. Keelatud on kasutada trükistel ja toimikutel kleepsjärjehoidjaid, kirjutada nende peal ning teha märkmeid trükistesse. Museaalide kõrval ei tohi kasutamisel hoida orgaanilisi aineid (taimed, toit, jook). Maksimaalselt tuleb vältida museaalide valguskahjustamist (välklambid, skaneerimine). Abikogu kasutamine  Käsiraamatukogu teavikud saab muuseumitöötaja kasutada ilma registreerimata ainult kohapeal. Kasutaja peab tagama teavikute korrektse kasutamise ja tagasipaigutamise täpsele asukohale.  Käsiraamatukogu teavikute väljaviimisest raamatukoguruumist teavitada varahoidjat, väljaviidavad teavikud registreerib varahoidja vastavas päevikus.  Kasutaja tagastab käsiraamatukogu teavikud isiklikult varahoidjale, tema äraolekul tuleb jätta tagastatavate teavikute juurde info tagastaja nime ja kuupäevaga.  Varahoidja vormistab abikogu eseme muuseumist väljaviimise kohta Väljaandeakti.  Varahoidja vormistab hooaja programmides pidevalt kasutatavate abikogu esemete kohta MuIS’is Muuseumisisese kasutamise akti.  Kasutaja tagastab aktiga väljastatud abikogu esemed vormistades ise tagastamise MuISis (märkides Muuseumisisese kasutamise aktis või Väljaandeaktis tagastamise) tagastamisaktiga. Põhikogu kasutamine  Museaalide kasutamine uurimistöös, püsiekspositsioonis, näitustel ja pedagoogilistes programmides:  Põhikogu materjalide muuseumisisest kasutamist registreerib varahoidja vastavas päevikus, iga kvartali lõpus fikseerib varahoidja museaalide muuseumi sisese liikumise  MuIS’is Muuseumisisese kasutamise aktiga (ainult elektroonilisel kujul), kajastades museaali seisundi enne ja pärast hoidlast väljaandmist.  Kõik museaalid, mida soovitakse reaalselt kasutada, kuid mida ei ole veel MuIS’i sisestatud, tuleb enne kasutamisele andmist sisestada MuIS’i minimaalse andmete hulgaga.  Püsiekspositsioonist eseme kõrvaldamisel või asendamisel teisega tuleb sellest teavitada peavarahoidjat.  Põhikogu museaali muuseumist väljaandmine toimub ainult peavarahoidja loal.  Peavarahoidja vormistab museaali muuseumist väljaviimise kohta MuIS’is Väljaandeakti.  Kasutaja tagastab aktiga väljastatud museaalid vormistades tagastamise MuISis (märkides Muuseumisisese kasutamise aktis või Väljaandeaktis tagastamise) tagastamisaktiga. Koostaja: Rain Rikas EMm peavarahoidja  KINNITAN …………………….. K. Valner EMM juhataja …… mai 2015. a. EESTI MAANTEEMUUSEUM MUUSEUMIKOGU KORRALDUSE PÕHIMÕTTED EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted -2- 1. EESTI MAANTEEMUUSEUMI PEAÜLESANNE ...................................................... 4 2. MUUSEUMIKOGU KORRALDUSE EESMÄRGID .................................................... 4 3. EMM AJALUGU ........................................................................................................ 4 4. MUUSEUMIKOGUD .................................................................................................. 5 4.1. Kogude struktuur ................................................................................................. 5 4.1.1. Muuseumikogu ................................................................................................. 5 4.1.2. Abikogu ............................................................................................................. 6 4.1.3. Hoiule võetavad museaalid .............................................................................. 6 4.1.3.1. Sissetulevad laenud ja hoiule võetavad museaalid:...................................... 6 4.1.3.2. Väljaminevad laenud ja hoiule antavad museaalid ........................................ 6 5. MUUSEUMI STRUKTUUR JA TOIMEMEHHANISMID............................................. 6 5.1. Muuseumi struktuur ............................................................................................. 6 5.2. Hoidlad .................................................................................................................. 6 5.3. Muuseumi teadusnõukogu. ................................................................................. 7 5.4. Koostöövõrgustik ................................................................................................ 7 5.5. Õigusaktid............................................................................................................. 7 6. SOETUSPROTSEDUURID ....................................................................................... 7 7. MUUSEUMIKOGU DOKUMENTEERIMINE.............................................................. 7 7.1. Muuseumikogusse vastuvõtt .............................................................................. 7 7.2. Museaalide liikumine ja kasutamine ................................................................... 8 7.3. Inventuur ............................................................................................................... 8 7.4. Säilitusprotseduurid ............................................................................................ 8 7.5. Muuseumikogust väljaarvamine ......................................................................... 9 7.5.1. Väljaarvamine ................................................................................................... 9 7.5.2. Väljaarvamise järgsed valikud ......................................................................... 9 8. KOGUDE SÄILIVUSE TAGAMINE ......................................................................... 10 2 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted -3- 8.1. Säilitustingimused ............................................................................................. 10 8.2. Optimaalsed säilitustingimused ....................................................................... 10 8.2.1. Esemekogu säilitustingimused ja vajalikud tegevused säilitustingimuste tagamiseks .................................................................................................................. 11 8.2.2. Arhiiv- ja fotokogu säilitustingimused ja vajalikud tegevused säilitustingimuste tagamiseks ...................................................................................... 11 8.2.3. EMM arengukava .......................................................................................... 12 8.3. Säilitustegevused ............................................................................................... 12 8.3.1. Aktiivne ja ennetav konserveerimine ............................................................ 13 8.3.2. Museaali seisundi kirjeldus ........................................................................... 13 8.3.3. Jooksev hooldus ........................................................................................... 13 8.3.4. Ennistamine .................................................................................................. 13 8.3.5. Ennistamise heakskiit.................................................................................... 14 8.3.6. Ennistamisdokumentatsioon ......................................................................... 14 8.3.7. Konserveerimise ja ennistamise korraldus väljapool muuseumi ................... 14 8.4. ROLLID: KOHUSTUSED JA VASTUTUS ........................................................... 14 8.4.1. Peavarahoidja ............................................................................................... 14 8.4.2. Varahoidja ..................................................................................................... 15 8.4.3. Konservaator ................................................................................................. 15 8.4.4. Andmebaasi operaator .................................................................................. 15 9. MUUSEUMIKOGUDE KASUTAMINE ..................................................................... 15 9.1. Kasutamine ja kogude säilivus ......................................................................... 15 9.2. Kasutamise protseduurid ja dokumentatsioon ............................................... 15 9.3. Teenused ............................................................................................................ 16 9.4. Digiteerimistööde korraldus .............................................................................. 16 10. KOGUDE TURVALISUS...................................................................................... 17 11. TOIMEPIDEVUS .................................................................................................. 17 12. EETIKA ................................................................................................................ 18 3 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted -4- 1. Eesti Maanteemuuseumi peaülesanne Eesti Maanteemuuseum (järgnevalt EMM) on valdkondlik muuseum, mis kogub, uurib ja säilitab inimese ja tema elukeskkonnaga seotud kultuuriväärtusega esemeid Eestimaa teede ja teedeehituse ja -liikluse valdkonnas ning korraldab nende üldsusele vahenda- mist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. EMM on Eestis ainus selle teemaga tegelev muuseum. EMM-s hoitav kultuuripärand on osa Euroopa kultuuripärandist. 2. Muuseumikogu korralduse eesmärgid Muuseumikogu korralduse põhimõtted on EMM kogude haldamise alusjuhend, mis läh- tub muuseumiseaduse, EMM põhimääruse ja ICOM eetikakoodeksi nõuetest. Muuseu- mikogu korralduse põhimõtted määravad muuseumikogu arenguplaanid ning reguleeri- vad kogu moodustamist, säilitamist ja kasutamist. Muuseumikogu korralduse põhimõtted vaadatakse läbi vastavalt vajadusele, reeglina 1 kord 5 aasta jooksul. Muuseumi juhataja ja peavarahoidja koos kutsutud ekspertide ja maanteemuuseumi spetsialistidega ennistamise, haridusprogrammide, teadustöö ja näi- tuste alal vaatavad üle nii muuseumikogu korralduse põhimõtted kui ka kogud lähtudes kaasaegsetest nõuetest ja käesoleva kogude poliitika ning kogude tulevikuperspektiivide seisukohast. Muutused muuseumikogu korralduse põhimõtetes kinnitab muuseumi juha- taja. Muuseumikogu korralduse põhimõtted sihid on:  sõnastada kogude formeerimise, säilitamise, ennistamise ja dokumenteerimise põhi- mõtted  määrata kindlaks museaalide soetamise protsess, s h vastuvõtutingimused  määrata kindlaks museaalide EMM kogudest eraldamise tingimused ja protseduurid  määrata kindlaks muuseumi kollektiivi eetilised standardid kogumistöös, s h huvide konflikti ärahoidmine  määrata kindlaks EMM kollektiivi rollid, kohustused ja vastutus seoses kogudega  valmistada ette pikaajaline kogude arengu alus  reguleerida kogude kasutamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmär- kidel  hoida ära huvide konflikt kogude säilivuse, näitustegevuse, haridustegevuse ja mee- lelahutusliku tegevuse vahel 3. EMM ajalugu Maanteemuuseumide rajamine Põhjala ja Baltimaades 1980 aastatel andis tugeva im- pulsi Eesti maanteemuuseumi loomise kavale. Muuseumi rajamise võttis oma hingeas- jaks Teede remondi ja ehitustrusti peainsener Aadu Lass. Ta alustas materjali kogumist ja korraldas kohalikes teedevalitsustes museaalse väärtusega esemete, dokumentide ja arhiivimaterjalide säilitamist. 1988-1990 valmistati ette muuseumi rajamine Jõelähtme pastoraadi hoonetesse. Hoonete tagastamisega õigusjärgsetele omanikele jäi muuseumi loomine seisma. 1998 kolis Varbuse postijaamast Kanepisse teemeistrikeskus ja vabanenud hoonetesse hakati aastast 2000 rajama uut muuseumi. 2000 lõpuks oli käivitatud muuseumivolinike 4 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted -5- võrgustik ja kinnitatud nõukogu. 2001 võeti tööle Põlva teedevalitsuse koosseisus esi- mesed palgalised muuseumitöötajad ja algas tegelik muuseumi loomine. Juulis-augustis 2001 koostöös muuseumivolinikega läbi viidud esmase kogumistöö eesmärgiks oli välja selgitada säilinud vanem tee-ehitustehnika ning valida neist väärtuslikumad esemed muuseumi kogudesse. Alates 2002 algas kogude koondamine ja arvelevõtmine andmebaasis KVIS. Järgnevad aastad olid vaevarikka arhitektuurimälestiste ehitus-restaureerimistegevuse, aga ka aju- tiste näituste aeg. 2003 valmis masinahall suurte objektide hoiustamiseks. 2004 aastal koosnes muuseum 6 töötajast ja sihiks sai püsinäituse avamine 2005. Juunis 2005 avatud püsinäitus sai populaarseks ja tunnustati ka Muuseumiroti auhinna- ga ning nomineeriti Euroopa Muuseumite Foorumi aasta parima muuseumi konkursil. Pärast püsinäituse avamist võttis EMM suuna väliekspositsiooni avamisele, milleks kor- raldati arhitektuurikonkurss. Konkursi tulemusena valmis 2010 uus näitusekeskkond Teeaeg, mis tõstis tunduvalt muuseumi külastatavust. Koos selle välinäitusega valmis ka uus hall, mis võimaldas viia varju alla osa suuri museaale. 4. Muuseumikogud Oma peaülesande täitmiseks kogub EMM esemeid (s.h. teeehitus- ja hooldusmasinaid, liiklusvahendeid), trükiseid, dokumente, kaarte ja fotosid, mis kuuluvad Eesti teede, tee- deehituse ja liikluse valdkonda. EMM võtab arvesse tänased teadmised teede- ja teee- hitusajaloo ning säilitusteooria alal kogude (kogumistegevuse) eesmärkide kehtestami- sel1. Kogusid hoitakse kui avalikku vara ega käsitleta neid finantsvahendeina. 4.1. Kogude struktuur Museaalid jagunevad Muuseumikogu ja Abikogu vahel. Muuseumi interpreteeriv funkt- sioon ei tohi ohustada Muuseumikogu museaalide seisundit ega õiget hooldamist. 4.1.1. Muuseumikogu Muuseumikogusse (põhikogu) võetakse vastu püsiva kultuuriväärtusega esemeid, trü- kiseid, dokumente, kaarte ja fotosid jm erinevatel andmekandjatel, mida säilitatakse täh- tajatult (alatiselt). Need peavad olema üldjoontes komplektsed, terviklikud ja põhiosas originaalsed esemed, fotod või arhivaalid. Muuseumikogu jaguneb Esemekoguks, Ar- hiivkoguks ja Fotokoguks. Arhiivkogu alakogu on Maanteemuuseumi Loovarhiiv (muuseumis koostatud näituste, uurimuste jms käsikirjad ning muud muuseumi tegevuse tulemusel tekkinud materjalid). Fotokogu alakogu on Maanteemuuseumi digitaalsete loo- vmaterjalide kogu (muuseumis salvestatud digitaalsed materjalid). Fotokogu sisaldab ka Maanteemuuseumi tegevust kajastavaid fotosid. Seisuga 01.01.2015 kuulus Muuseumikogusse 33034 erinevat eset, fotot või arhivaali, mis kõik on kantud andmebaasi MuIS. Neist absoluutne enamik on digiteeritud, kuid kir- jeldamata. Esemekogusse kuulus 1409, arhiivkogusse 8653 ja fotokogusse 22972 mu- seaali. Originaalesemete pädev kasutamine on efektiivne moodus edastada teadmisi ja aru- saamu Eesti teedeehituse- ja teedeajaloo kohta. Originaalesemete kasutamist tuleb vältida, kui see mingil viisil kahjustab museaale. Näitused või muud esitlused pea- vad olema kantud sellest põhimõttest. 1 Vt Eesti maanteemuuseumi kogumispõhimõtted. 5 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted -6- Haruldasi museaale, mis erakordse tähtsuse või halveneva või õrna seisundi tõttu vaja- vad erilist tähelepanu, kasutatakse uurimistööks ja piiratud eksponeerimiseks. 4.1.2. Abikogu Museaalsete abimaterjalide kogu e Abikogu (lühendina TA endisest nimetusest teadus- lik abikogu) omandatakse kasutuseesmärgil, nt teeehitus- ja hooldustööde demonstree- rimiseks, muuseumi teadustöö ja jooksva töö korraldamiseks, vahetusfondiks Muuseu- mikogu täiendamisel teiste organisatsioonide ja isikute kogudest. Abikogus arvele võetud esemeid, eelkõige Muuseumikogu museaalide dublette, tuleb säilitada nii kaua kui või- malik, kuid lõpuks võivad nad olla sedavõrd ära kulunud, et tuleb EMM juhataja korraldu- sega kogust välja arvata. Abikogu (TA) jaguneb TA Esemekoguks, TA Fotokoguks ja TA Arhiivkoguks. Teiste isikute või asutuste valduses olevatest arhiivimaterjalidest valmistatud koopiad kuuluvad TA Arhiivkogusse. Teiste isikute või asutuste valduses olevate fotode analoog- ja digi- taalkoopiad ning arhiivimaterjalide digitaalkoopiad kuuluvad TA Fotokogusse. TA Arhiiv- kogusse kuulub ka Käsiraamatukogu, mis sisaldab muuseumi teadustöö ja jooksva töö korraldamiseks vajalikke tänapäevaseid teatmeteoseid ja teaduskirjandust ning Muu- seumikogusse vastuvõetud teoste dublette. Seisuga 01.01.2015 kuulus Abikogusse 7072 erinevat eset, fotot või arhivaali. TA ese- mekogusse kuulus 129, arhiivkogusse 978 ja fotokogusse 5968 kultuuriväärtusega eset. Varuosad, detailid ja muud museaalide remondiks vajalikud ajaloolised materjalid ei kuu- lu muuseumi kogusse. Teedeehitus- ja hooldusmasinaid ning liiklusvahendeid võib soe- tada varuosadeks Muuseumikogu museaalide ennistamisel. 4.1.3. Hoiule võetavad museaalid 4.1.3.1. Sissetulevad laenud ja hoiule võetavad museaalid: EMM võib võtta hoiule näituste korraldamiseks museaale ja objekte teistelt muuseumi- telt, organisatsioonidelt ja erakogujatelt vastastikusel kokkuleppel. EMM võib hoiule võtta objekte, mis omandatakse edaspidi. 4.1.3.2. Väljaminevad laenud ja hoiule antavad museaalid EMM võib anda vastava taotluse alusel teistele muuseumidele või teedeorganisatsiooni- dele muuseumi juhataja ühekordse otsusega oma museaale teistele institutsioonidele ja organisatsioonidele, millised tahavad kasutada museaale kultuurilis-hariduslikel eesmär- kidel ning suudavad tagada hoiule antavatele museaalidele vajalikud säilitus-, hooldus- ja turvatingimused. 5. Muuseumi struktuur ja toimemehhanismid 5.1. Muuseumi struktuur EMM ei ole formaalseid allüksusi. Muuseum jaguneb loogilisteks tegevusvaldkondadeks: haldusvaldkond, kogude valdkond, külastusvaldkond, teadus- ja näitustegevuse vald- kond, kommunikatsiooni- ja turundusvaldkond. 5.2. Hoidlad Esemekogu esemeid säilitatakse 2 hoidlas (talli lakas, tõllakuuri lakas) ning 2 avahoidlas (masinahall ja osa inventarihallist) ning väliekspositsiooni väljakutel. 6 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted -7- Arhiivikogu esemeid hoitakse 3 ruumis: hoidla peahoone 1 korrusel, hoidla talli lakas, ar- hiivraamatukogu postipoiste maja I korrusel Fotokogu hoitakse peahoone 1 korrusel ja talli lakas olevates arhivaalide hoidlates. 5.3. Muuseumi teadusnõukogu. EMM teadusnõukogu moodustatakse 2016. jooksul. Nõukogu moodustamise põhimõtted ja ülesanded kirjeldatakse muuseumisisese komisjoni poolt. Nõukogu koosseisu kaasa- takse valdkondlikke spetsialiste väljastpoolt muuseumi. 5.4. Koostöövõrgustik Maanteemuuseumi juures tegutseb MTÜ Maanteemuuseumi Sõprade selts, mis abistab eelkõige ürituste korraldamise juures ja vabatahtlike muuseumivolinike võrgustik. Muu- seumivolinikud piirkondades ja teedefirmades jagavad infot uutest teeprojektidest ja ko- gumisväärsetest esemetest. 5.5. Õigusaktid EMM lähtub oma tegevusest õigusaktidest ja dokumentidest: Muuseumiseadus Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus Museaalina arvele ja hoiule võtmise juhend ICOM eetikakoodeks Maanteeameti strateegia EMM põhimäärus EMM arengukava 6. Soetusprotseduurid Vastavalt muuseumiseadusele ja EMM poliitikale on Muuseumikogu museaalid määra- tud alatisele säilitamisele. Muuseumikogu täiendatakse eesmärgipäraselt selle tervik- likkuse põhimõttest lähtudes vastavalt EMM kogumispõhimõtetele. Muuseum on oma kogu täiendamisel iseseisev. Museaalide soetamise otsustab muuseumikogu täienda- mise komisjon, mis on moodustatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga. 7. Muuseumikogu dokumenteerimine 7.1. Muuseumikogusse vastuvõtt EMM kogudesse vastuvõtt dokumenteeritakse vastavalt EV muuseumiseadusele ja selle rakendusaktidele2 elektrooniliselt infosüsteemis MuIS. Väljatrükkidena säilitatakse vas- tuvõtuaktid, väljaarvamisaktid, väljaandeaktid. Museaalide arvelevõtmise etapid on: 1. vastuvõetavate museaalide esmane arvestus – Registreerimislehe täitmine varahoid- ja või peavarahoidja poolt elektrooniliselt infosüsteemis MuIS. Vastavalt vajadusele Asja üleandmise akti või Asja kultuuriväärtuse hindamiseks hoiule võtmise akti koos- tamine ja allkirjastamine poolte poolt. 2. Kultuuriväärtuse hindamine - varahoidja või peavarahoidja poolt elektrooniliselt info- süsteemis MuIS muuseumikogu täiendamise komisjoni protokolli täitmine. Komisjoni 2 EMM järgib: Museaalina arvele ja hoiule võtmise juhend. Kultuuriministeerium Tallinn, 2013. 7 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted -8- otsuste vormistamine toimub jooksvalt vastavalt vajadustele, mitte harvem kui kord kvartalis. 3. Vastuvõtuakti koostamine - varahoidja või peavarahoidja poolt elektrooniliselt infosüs- teemis MuIS. Aktid allkirjastatakse ja kinnitatakse digitaalselt. Vastuvõtuaktid trüki- takse välja 2 eksemplaris, millest esimene jääb muuseumile, teine üleandjale. Mu- seaali signeerimiseks kantakse tulmenumber ja inventeerimisnumber museaalile. Hoiule võetavad museaalid dokumenteeritakse andmebaasis Hoiulevõtmisaktiga De- posiitide kogusse ja tagastatakse Tagastamisaktiga. 4. Kirjeldamine - elektrooniliselt infosüsteemis MuIS. Kirjeldamise lahutamatuks osaks on museaali foto seostamine museaaliga andmebaasis. Kirjeldamisega dokumentee- ritakse museaal oma füüsiliste ja sisuliste tunnustega, eesmärgiga muuta muuseu- mikogu analüüsitavaks ja uuritavaks. 5. Kirjeldamine, II etapp - teaduslik analüüs elektrooniliselt infosüsteemis MuIS. 7.2. Museaalide liikumine ja kasutamine Museaalide muuseumisisese liikumise fikseerimine andmebaasis võimaldab hinnata muuseumisisest kogude kasutamise aktiivsust nii teadus-, näitus- kui ka esitlustegevu- seks. Museaalide muuseumisisene kasutamine on reguleeritud Eesti Maanteemuuseumi ko- gude muuseumisisese kasutuse reeglitega. Museaali väljastab hoidlast Muuseumisisese kasutamise aktiga ja tagastab hoidlasse Hoiustamisaktiga ainult varahoidja või peavara- hoidja. Museaalide väljastamisel eksponeerimiseks kaalub peavarahoidja võimalikke ris- ke ja informeerib neist näituse kuraatorit ning võib ka keelduda väljastamisest. Muuseu- misisese kasutamise aktiga välja antud museaalid on vastuvõtja vastutusel. Ajalooliste teetööde demonstreerimiseks kasutatakse abikogusse kuuluvaid kultuuriväär- tusega esemeid. Regulaarselt kasutatavad esitlusvahendid on Muuseumisisese kasutamise aktiga välja antud vastavale muuseumitöötajale või esitlusmasina juhile ja on tema vastutusel. Harva kasutatavad abikogu kultuuriväärtusega esemed väljastatakse esitluseks ja tagas- tatakse hoidlasse igakordselt Muuseumisisese kasutamise aktiga. Muuseumivälise kasutuse (eksponeerimiseks laenutamine, konserveerimiseks) vormis- tab peavarahoidja MuIS’is väljaandeakti ja tagastusaktiga, lisades vajadusel akti juurde digitaalsed või pdf-formaadis alusdokumendid (lepingud jms). Väärtustamisaktiga määra- takse vajadusel väljamineva objekti väärtus. Muuseumivälise kasutuse aktide väljatrükid säilitatakse alaliselt. 7.3. Inventuur Muuseumikogude seisundi ja olemasolu kontrollitakse kord viie aasta järel kogude kau- pa. Uus esemekogu inventuur viia läbi 2015. a., fotokogu 2016. a., arhiivikogu – 2017. a., museaalsete abimaterjalide kogud – 2018. a. 7.4. Säilitusprotseduurid Muuseumi kogusid jälgitakse perioodiliselt. Probleemiks on kunstliku kliima seadmete ebarahuldav töökindlus. Igapäevaselt teostab varahoidja museaalide seisundi ja hoidlate kliima mõõteriistade visuaalselt jälgimist ja kontrollib kliimaseadmete töötamist. Kord kuus salvestatakse kliima jälgimissüsteemi HOBO andurite näidud muuseumi serverisse. Jälgimise käigus ilmnenud ebakohtadest informeerib varahoidja peavarahoidjat. Meet- mete tarvituselevõtuks pöördub peavarahoidja muuseumi arendusjuhi ja/või vastava süs- teemi rikete kõrvaldamiseks lepingulise hooldusfirma poole. 8 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted -9- 7.5. Muuseumikogust väljaarvamine 7.5.1. Väljaarvamine Otsuse välja arvata museaal kas vahetuse, müügi või hävitamise eesmärgil langetab Maanteemuuseumi juhataja peavarahoidja ettepanekul pärast täielikku erialast ja juriidi- list ekspertiisi. Väljaarvamisotsuste kohta tuleb säilitada täielik dokumentatsioon. Väl- jaarvamisaktide väljatrükid säilitakse alatiselt. Museaali võib üle anda teisele muuseumile, kui üleandmine ei kahjusta muuseumikogu terviklikkust ja museaal on vajalik teise muuseumi kogu täiendamiseks. Koos museaaliga antakse üle ka koopia museaali puudutavast dokumentatsioonist, sh kajastada väljaar- vamise põhjused ja väljaarvamisakti koopia. Muuseumikogusse kuuluvaid museaale ei saa võõrandada ning anda tagatiseks. Muu- seumi tegevuse lõpetamisel antakse kogu koos arvestusdokumentatsiooniga üle teisele muuseumile kooskõlastatult EMM asutaja ja EV Kultuuriministeeriumiga. Muuseumikogust väljaarvatud objekti võib arvata abikogusse. Museaali väljaarvamine muuseumikogust vormistatakse Maanteeameti peadirektori käskkirjaga. Museaali võib arvata Muuseumikogust välja, kui ta vastab ühele allnimetatud kriteeriu- mile:  museaal ei vasta EMM peaülesandele ja kogumispõhimõtetele ning muu- seumikogu korraldamise põhimõtetele.  museaal asendatakse teise museaaliga, mis on paremas seisundis, komp- lektsem, tüüpilisem näidis. Kui muuseumi huvides pole säilitada arvukaid näidiseid ühest tööstuslikult toodetud objektist ja juba kogus olevad dubletid on halvas seisundis, võib museaale välja arvata kõiki nõudeid järgides.  museaal pole autentne või autentsus on kaheldav.  muuseum pole suuteline museaali nõuetekohaselt hooldama ja säilitama.  museaal on kahjustatud niipalju, et see on väärtusetu ja seda ei ole võimalik taastada.  museaal on hävinud, varastatud või kaotsi läinud.  museaal antakse üle teisele muuseumile (vt 8.5.1.1 ja 8.5.1.4).  museaal on soetatud heauskselt omandiõigust rikkudes ja antakse välja omanikule või teisele riigile. 7.5.2. Väljaarvamise järgsed valikud Museaali kogust väljaarvamise puhul esitab peavarahoidja ettepaneku EMM juhatajale väljaarvatud museaalide edasise saatuse kohta. Eelistatud on annetuse omandiõiguse üleminek teisele muuseumile. Valikud:  annetajale tagastamine (rakendatav ainult annetatud museaalide puhul)  üleandmine teistele avalikele või mittetulunduslikele institutsioonidele või vahe- tus  vastuvõtt Abikogusse  üleandmine muudele isikutele, seltsidele või organisatsioonidele või vahetus  demonteerimine utiiliks, lammutamine või hävitamine muul viisil EMM töötajail või selle nõukogu liikmeil, nende perekonnaliikmeil või nendele lähedal- seisvail isikuil ei ole lubatud omandada kogudest väljaarvatud esemeid. 9 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted - 10 - 8. Kogude säilivuse tagamine EMM kogusid säilitatakse avalikkuse huvides. Museaalide hoiustamisstrateegia aluseks on ennetav säilitamine ehk museaalidele kaasaegsete hoiutingimuste loomine. Säilitami- se dokumenteerimine on säilitamise oluline komponent, mille ülesandeks on  fikseerida museaali seisund  säilitada infot kõikide kasutatud protseduuride ja materjalide kohta  fikseerida objektiga ettevõetud protseduurid autentsuse tagamiseks  koguda ja fikseerida täiendavat informatsiooni museaali esteetiliste, kontsep- tuaalsete ja füüsiliste omaduste kohta Säilivuse kontrolliks dokumenteeritakse andmebaasis kõik museaalide liikumised, nii muuseumisisene väljaandmine näitusteks, kasutamiseks, konserveerimiseks ja tagasta- mine hoidlasse kui ka muuseumist ajutiseks kasutamiseks väljaandmine ja vastuvõtt. Kord 5 aasta jooksul viiakse läbi muuseumikogude olemi ja seisukorra kontroll ehk in- ventuur. 8.1. Säilitustingimused Esemekogu esemeid säilitatakse 5 hoidlas:  masinahalli avahoidla: 1000 m2, mitteköetav, õhukuivatusseadmega, koos kü- lastajatega pääsevad avatud ustest sisse linnud  inventarihalli avahoidla: 300m2, mitteköetav, õhukuivatusseadmega, koos külas- tajatega pääsevad avatud ustest sisse linnud  talli II korruse esemehoidla: 130 m2 varustatud kütte-, kuivatus-, niisutus- ja ja- hutusseadmetega, metallriiulitega  tõllakuuri laka esemehoidla: 189 m2 loomuliku ventilatsiooniga varjualune, ilma mööblita, sisse pääseb tolm, puulehed, linnud ja närilised.  tõllakuuri avahoidla: 83 m2 halva loomuliku ventilatsiooniga kivihoone, niiskus kondenseerub, ilma mööblita, sisse pääseb tolm, puulehed, linnud ja närilised. Esemekogu masinaid hoitakse ka väliekspositsioonis ilmastiku meelevallas, mis kiiren- dab nende vananemist. Arhiivikogu esemeid hoitakse 3 ruumis:  arhivaalide hoidla peahoone I korrusel: 4,9 m2 elektrikütte ja kunstliku ventilat- siooniga, ilma kliimaseadmeteta, metallriiulid,  arhivaalide hoidla talli II korrusel: 44 m2 elektrikütte ja kunstliku ventilatsiooni- ga, ilma kliimaseadmeteta, metallriiulid, kaardikapid.  arhiivraamatukogu hoidla postipoiste maja I korrusel tööruumis (ajutine): pui- dust raamatukapid põrandaküttega ja kunstliku ventilatsiooniga ruumis, ilma klii- maseadmeteta, Fotokogu hoitakse peahoone I korrusel ja talli II korrusel olevates arhivaalide hoidlates: elektrikütte ja kunstliku ventilatsiooniga, ilma kliimaseadmeteta, metallriiulid, ümbristatud ja karbistatud. 8.2. Optimaalsed säilitustingimused Oma kogude säilitamiseks peab EMM looma sobivad sisehoidlad kõigile Muuseumikogu museaalidele. Uksi ja aknaid peab hoidlal olema minimaalne hulk. Aknad ja uksed peavad olema tihe- dalt sulguvad, terved ja varustatud tihenditega. Välisustel peavad olema automaatsulge- jad, ning kindlasti jalamatid. Vältida putukate sisselennuvõimalust. Ohtlikud võivad olla kõikvõimalikud hoonesse tulevad kommunikatsioonitrassid. Hoonete vahetus ümbruses ei tohiks olla põõsaid, õitsvaid taimi, kõdunenud lehti jms. Hoone pööningul, räästa all, 10 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted - 11 - karniisidel ei tohi olla linnupesi, sest need on võimalikuks saasteallikaks koide, naha- näklaste, teesklaste jahumardikate jt putukatega. Hoidlates ei tohi olla liigseid esemeid (pakkekaste, ülearust mööblit, vana inventari jm) Riiuleid ja kappe ei tohi kunagi asetada otse vastu seina (vahe vähemalt 10 cm). Suhtelise õhuniiskuse ülempiiri (60%) määrab ära hallituskahjustuste oht, alampiir on seotud orgaaniliste materjalide ülemäärase dehüdratiseerumisega (25-30%). Eesti klii- mas võib keskmiseks punktiks võtta 40% RH. Temperatuur ja õhuniiskus peavad olema võimalikult püsivad. Vähendada tuleks päikesekiirgusest tingitud temperatuuritõusu (hoidla aken peab asuma vaid põhjapoolses seinas, katuse isoleerimine, kaitseekraanid seinte ees, aknakatete kasutamine, infrapunast kiirgust peegeldava kilega kaetud aknad. Hoiuruumides ei tohi hoida toalilli ega lõikelilli. Hoiuruumides teostatakse regulaarselt kahjuritõrjet. Museaalide biokahjustustega nakatumise vältimiseks ei tohi paigutada hoiuruumidesse uusi tulmeid ja tagasisaabuvaid laenutatud museaale, hoides neid kuni 1 aasta karantii- niruumis. Karantiiniruum peab asetsema teistest ruumidest eraldi, olema kahekordsete tihendatud ustega, omaette sissepääsuga ja ilma akendeta ruum. Ajutisi kaitseabinõusid, s h ajutisi varikatuseid ja kaitsvaid ümbrisi võib kasutada suurte masinate puhul sisemise hoiukoha puudumisel. 8.2.1. Esemekogu säilitustingimused ja vajalikud tegevused säilitustingi- muste tagamiseks  Täielikult nõuetele vastavad talli II korrusel oleva väikesemõõduliste esemete hoidla säilitustingimused, va kliimakontrolli seadmete töökindlus. Puuduseks on ühes hoid- las erinevast materjalist koosnevate esemete säilitamine. Nahkobjektide säilitamisel lubatud temperatuurivalik on +1-20 kraadi, õhuniiskus 20-50%. Tekstiliide säilitami- sel 40-50% ja temperatuur 16-20 kraadi. Puitesemete säilitamisel lubatud suhteline õhuniiskus 40-60%, metallesemete säilitamisel ei tohi õhuniiskuse tase ületada 40% ja õhutemperatuur 13-18 kraadi.  Avahoidlates (kilehallides) hoitavate suurte masinate säilitustingimused on optimaal- sed (õhuniiskus on kontrolli all, kuid õhutemperatuur mitte), arvestades masinate mõõtmeid ja säilitustingimuste tagamise kulutusi. Vajalik on leida lahendus lindude sissepääsu tõkestamiseks.  Esemehoidla tõllakuuri lakas on ilma kontrollitava kliimata, kuid hea loomulik ventilat- sioon koos õhku läbilaskvate katetega tagab suhteliselt rahuldavad hoiutingimused. Probleemiks on suuremata museaalide paigutamine lakka ilma neid vigastamata. Va- jalik korraldada tõstuki rent või rajada sissepääs otse lakka. Kontrollitava kliimaga hoidla rajamine talli lakka on tuleviku ülesanne, tähtaeg määramata.  Tõllakuuri avahoidlas on vaja lahendada niiskuse kontrolli alla saamine nii ehituslike kui kliimakontrolli vahenditega. Tänased hoiutingimused on täiesti ebasobivad mu- seaalide hoiustamiseks, eriti metallesemetele.  Väliekspositsioonis olevate masinate hoiutingimused on mitterahuldavad, kuid oluli- selt neid parandada pole mõistlike kulutustega võimalik. 8.2.2. Arhiiv- ja fotokogu säilitustingimused ja vajalikud tegevused säilitus- tingimuste tagamiseks  Arhiivi- ja fotokogu hoidla peahoone I korrusel on elektrikütte ja kunstliku ventilat- siooniga. Hoidlas on võimalik hoida sobivat temperatuurirežiimi ja temperatuuri kaudu on võimalik osaliselt reguleerida suhtelist õhuniiskust. Säilitamise koha pealt on väga tundlikud fotod. Fotosid hoida madalal temperatuuril, fotosid kogudest välja tuleks võtta võimalikult harva (kasutada digikoopiaid)! Filmikarbid sulgeda teibiga. Opti- 11 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted - 12 - maalne temp 2-18 kraadi. Madalama temperatuuri juures paber vananeb aeglase- malt. Õhuniiskus 30-50%. Mida lähemal alumisele piirile, seda parem. Võimalik on pärast masinahalli rekonstrueerimist hoidla kolimine praegusesse õppek- lassi ja seal vajalike tingimuste loomine.  Arhiivi- ja fotokogu hoidlas talli II korrusel on võimalik hoida elektriküttega sobivat temperatuurirežiimi ja temperatuuri kaudu on võimalik osaliselt reguleerida suhtelist õhuniiskust. Optimaalne temp 2-18 kraadi. Madalama temperatuuri juures paber va- naneb aeglasemalt. Õhuniiskus 30-50%. Niisutus- ja kuivatuseadmete paigaldamine on suhteliselt väikest kulu nõudev, kuid tehniline teostus raske. Hoidlas on töötingimused3 ebasobivad madalal asuvate katusepennide tõttu (peat- raumade oht)4.  Arhiivraamatukogu ajutine hoidla postipoiste maja I korruse tööruumis ei vasta suures osas nõuetele: põrandaküttega tööruumis pole võimalik tagada eraldi optimaalseid tingimusi nii töötamiseks (optimaalne temp 24-25 kraadi ja õhuniiskus 40-60%) kui ka arhivaalide säilitamiseks (optimaalne temp 2-18 kraadi. Madalama temperatuuri juu- res paber vananeb aeglasemalt. Õhuniiskus 30-50%). Ruumi kohal asuvad osaliselt veesüsteemid, mis on riskifaktoriks (riiuleid, kappe jm mööblit ei paigaldata veetoru- de, keskküttetorude ja õhukonditsioneeride alla). Ruumil on 3 välisseina, mille äärde riiulite paigutamine pole lubatav. Esimese, odava lahendusena tuleb paigaldada akendele UV-filterkiled. Optimaalne on pärast masinahalli rekonstrueerimist kolimine praegusesse õppeklassi ja seal vajalike tingimuste tagamine (kliimaseade, tööruum eraldatud vaheseinaga hoidlaruumist). 8.2.3. EMM arengukava Arengukavas on väga üldiselt kajastatud tegevuskava ja ressursid optimaalsete säilitus- tingimuste saavutamiseks. 8.3. Säilitustegevused Eelistatud meetodiks on konserveerimine. Suurte masinate eksponeerimisväärtuse tõst- miseks võib kasutada ennistamist. Rasketes tingimustes ja väliekspositsioonis säilitata- vad museaalid kaetakse perioodiliselt uuendatavate täiendavate konserveerimisõlide ja – vahade kihtidega. Tolmu ja lindude eest kaitseks varjualustes on museaalid kaetud õhku läbilaskvast riidest katetega. Hoidlad tuleb hoida võimalikult tolmuvabad. Täielik koristus hoidlas toimub mitte harve- mini kui iga 6 kuu tagant. Koristamisel ja museaalide puhastamisel kasutada HEPA filt- riga tolmuimejat ja elektrostaatilisi puhastuslappe. Kemikaalidega puhastusained võivad kahjustada museaale, eriti fotosid. Arhiiv- ja fotokogu museaalid paigutatakse vastuvõtul arhiivipüsivast paberist ümbristes- se ja arhiivikarpidesse. Materjalid tuleb hoiustada gruppide kaupa. Villased tekstiilid, kroom- ja parknahad, karusnahad peavad olema teistest eraldi ümbristes. Kasutada ti- hedalt sulguvaid ümbriseid, kappe, vitriine, et takistada biokahjustajate juurdepääs ob- jektidele. Hoidlas asuvate museaalide biokahjustustega nakatumise vältimiseks tuleb kõik uued tulmed ja tagasisaabuvad laenutatud museaalid enne hoidlatesse paigaldamist hoida sõltuvalt materjalist kuni 1 aasta karantiiniruumis, mille käigus tehakse kindlaks, kas nad ei ole elusorganismide poolt kahjustatud. Kõik elusorganismide poolt kahjustatud mu- seaalide desinfitseerimistööd ja saabuvate objektide puhastamine toimuvad karantiini- 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344 4 http://vana.ti.ee/public/files/tookoht.pdf 12 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted - 13 - ruumis. Muuseumis puudub hetkel nõuetele vastav karantiiniruum, mille rajamiseks tuleb leida võimalus. Leida tööjõudu väliekspositsiooni masinate kaitsevahakatete regulaarseks uuendami- seks (ca 3 aasta järel). Järgmise sammuna leida lahendus ekspositsiooniga harmonee- ruvate varikatuste rajamiseks suurte masinate kohale, et vältida jäisest lumest tingitud kaitsevaha kahjustumist ja langenud puulehtede ning õietolmu mõju. 8.3.1. Aktiivne ja ennetav konserveerimine Aktiivne konserveerimine on objektide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega. Ennetav konserveerimine tähendab kaudset tegevust kultuuripärandi seisundi halvene- mise ennetamiseks s.o. korrektset käsitsemist ja kasutust, transporti, hoiustamist (sobiva kliima tagamine ja kontroll hoidlates, hooldus ja puhastamine, ümbristega kaitsmine) ja väljapanekut. Objektide töötlemise käigus kasutatud protsessid peavad olema pööratavad: tekitatud muutused objektis peavad olema kergesti originaalist eemaldatavad. Masinate osade kõrvaldamine on lubatud ainult ajutiselt võimaldamaks kasutada ajutisi kaitsevahendeid ennetavaks konserveerimiseks ja juhtudel kui need osad võivad olla algses asukohas hävimisohus. 8.3.2. Museaali seisundi kirjeldus Muuseumikogu masinatest ja liiklusvahenditest museaalide seisund vaadatakse üle kord 3 aasta jooksul ja ülevaade muutustest kantakse MuIS andmebaasi. Ülejäänud Muu- seumikogu museaalide seisundi muutusi võib kirjeldada andmebaasis jooksvalt ja inven- tuuri käigus. 8.3.3. Jooksev hooldus Abikogu masinate, sõidukite ja seadmete eksponeerimisel ja kasutamisel töövõtete de- monstreerimiseks tuleb neid korrapäraselt hooldada, et säilitada töökorras olekut või se- nist seisundit. Käesolevas dokumendis käsitletakse hooldust ja ennistamist eraldi. Hool- duse all mõistetakse  museaalide parandamist, mis mingil määral museaali ei muuda ega täienda või  nn kulumaterjalide väljavahetamist, s h elektripirnid, määrded, tööterad ja muud osad, mis on mehhaaniliste süsteemide vahetatavad elemendid. Kõik eespool hoolduse juures loetlemata tööd on vaadeldavad ennistamisena (restau- reerimisena), mille vajadus määratakse käesoleva poliitika osas 8.3.4. sätestatud for- maalse protseduuriga. Masinate, seadmete ja sõidukite oluline modifitseerimine hooldus- tööde kergendamise eesmärgil, s h originaaldetailide eemaldamine ja teisetüübiliste asendusdetailide installeerimine, on vaadeldav väljaspool normaalse hoolduse raken- dusala ja nõuab ennistamise kava ja selle kehtestamise protseduuri. Peavarahoidja poolt on määratud jooksva hoolduse juht (praegu konservaator), kes jäl- gib museaalide ja töötavate abikogu esemete ja masinate seisundit. Vajadusel korraldab jooksva hoolduse juht koostöös peavarahoidjaga museaali seisundi taastamise või abi- kogu masina töökorras hoidmise. Jooksva hoolduse juht teeb ettepanekuid hooldustöö- deks museaalide eemaldamiseks ekspositsioonist või abikogu masinate eemaldamiseks kasutusest. 8.3.4. Ennistamine Ennistamine (restaureerimine) on tegevus, mille eesmärgiks on taastada objekti eeldatav esialgne olek (või olek valitud ajahetkel), eelkõige funktsioon või väljanägemine. Sealjuu- 13 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted - 14 - res objektide töötlemise käigus saavutatud tulemused peavad olema tagasi pööratavad, st tekitatud muutused objektis peavad olema kergesti originaalist eemaldatavad. Eelkõi- ge kuuluvad ennistamisele kasutuskogu esemed, mida kasutakse töötavate eksponaati- dena igapäevases muuseumitöös muuseumikülastajatele elava ajaloo kogemuse andmi- seks haridusliku funktsiooni täitmisel. Muuseumikogu museaalide ennistamisel taasta- takse museaali originaalne seisund, abikogu puhul on võimalik originaalse seisundi muutmine EMM haridusliku funktsiooni täitmise vajadusteks. Parandused ja töötlemisjäljed ei tohi objektil silma torgata, kõik ennistatud lisandid pea- vad vastama originaalile, kuid olema samas selgelt eristatavad. Kahjustatud osade asendamine dokumenteeritakse ja on lihtsate meetoditega avastatav. Museoloogiliselt on objektide keemiline ja füüsiline stabiilsus olulisem kui nende väljanägemine. 8.3.5. Ennistamise heakskiit Kõik ennistamistööd algavad standardse protseduuri läbiviimisest, mis sisaldab uuringuid ja konserveerimis- ja ennistamiskava ning finantsvahendite olemasolu. Konserveerimis- ja ennistamiskavas on fikseeritud objekti seisund, töötlemise eesmärgid ja põhjused, võimalikud alternatiivsed lahendused ja riskid. Kava koostab peavarahoidja koostöös konservaatoriga ning esitab selle elluviimiseks tööde tehnilisele teostajale. 8.3.6. Ennistamisdokumentatsioon Konservaator dokumenteerib MuIS’is kogu ennistamisprotseduuri vastavate kirje- te ja lisatud fotode abil. Dokumenteeritakse kõik objekti ennistamise käigus väljavahe- tatud originaalosad, modifitseerimised või asendused, sh objektile tagasi asetatud origi- naalosad, mis olid varasema kasutuse jooksul asendatud mitteoriginaalidega. Vajadusel ja võimalusel säilitatakse asendatud originaaldetailid näidisena. Fikseeritakse kõik kasu- tatud materjalid (lisaks kaubanduslikele nimetustele võimalusel ka keemiline koostis). Spetsialistide soovitused objektide hoiustamiseks ja kasutamiseks dokumenteeritakse. 8.3.7. Konserveerimise ja ennistamise korraldus väljapool muuseumi Suurte objektide konserveerimis- ja/või ennistamistöö võib tellida väljastpoolt muuseumi. Tööde läbiviimisel on aluseks muuseumis kehtiv protseduur vastavalt punktidele 8.3.4. ja 8.3.5. Arhiivimaterjalide konserveerimis- ja ennistamistöö tellitakse vastavatelt suurte raamatu- kogude ja arhiivide spetsialiseerunud laboritelt. Tööde teostamist juhendab ja koordineerib muuseumi konservaator koostöös peavara- hoidjaga, jälgides muuseumi nõuetest kinnipidamist. 8.4. Rollid: kohustused ja vastutus Personali kohustused ja vastutus on selgelt fikseeritud ametijuhendites ja tegevuste läbi- viimist kirjeldavates eeskirjades. Personal lähtub töös kogudega kultuuriministeeriumi juhenditest5. Personali mõistev arusaam säilitamisest on võtmeküsimus. 8.4.1. Peavarahoidja Peavarahoidja vastutab muuseumikogude nõuetele vastava säilitamise eest. Peavara- hoidja informeerib EMM nõukogu kogude seisundi küsimustes, s h kogude hoolduse, ennistamise ja kaitse küsimustes. Peavarahoidja annab muuseumitöötajatele kogude säilitamisega seotud ülesandeid, planeerib konserveerimis-ennistamistöid, annab konserveerimis-restaureerimisülesande konservaatorile, koordineerib väljaspool muuseumi toimuvaid konserveerimis- 5 http://www.kul.ee/et/eesmargid-tegevused/muuseumid/muuseumitootajale 14 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted - 15 - restaureerimistöid, korraldab kogumistööd ja võtab vastu uued muuseumikogu museaa- lid. 8.4.2. Varahoidja Varahoidja on EMM spetsialist, kes peavarahoidja juhtimisel peavarahoidja juhtimisel sisestab andmebaasi MuIS uued museaalid, inventeerib, seostab kujutistega andme- baasis MuIS ja paigaldab hoidlasse museaalid ning määrab museaalide asukohad and- mebaasis. Varahoidja vajadusel pakendab, karbistab ja puhastab hoidlates asuvaid mu- seaale. Varahoidja dokumenteerib andmebaasis museaalide muuseumisisese liikumise (väl- jaandmise näitusteks, kasutamiseks, konserveerimiseks ja tagastamise hoidlasse). Varahoidja dokumenteerib andmebaasis abikogu kultuuriväärtusega esemed. 8.4.3. Konservaator Konservaator-restauraator on EMM spetsialist, kes analüüsib kultuuripärandi seisundit, kavandab esemete (puit, metall, kivi, nahk ja nende kombinatsioonid), masinate ja seadmete konserveerimis-ennistamistöid, konserveerimisülesandest tulenevalt valib ja kasutab iseseisvalt konserveerimis-ennistamismetoodikad, vajadusel koostab konser- veerimis-ennistamiskavad, eelarve ja /või muud tööks vajalikud dokumendid, dokumen- teerib konserveerimis-ennistamistööd ja nõustab peavarahoidjat nendes küsimustes ning juhendab ja kontrollib konserveerimis-ennistamistöid väljapool muuseumi. Konservaator juhendab (museaalide säilivuse küsimustes) ja teostab ekspositsiooni ülespanekut, kontrollib vähemalt kord kuus ja vajadusel hooldab ekspositsioonis olevaid museaale ja töötavaid museaale. 8.4.4. Andmebaasi operaator Andmebaasi operaator on EMM lepinguline spetsialist, kes peavarahoidja juhtimisel eel- registreerib andmebaasi MuIS objekti kirje ja algatab vastuvõtu, signeerib museaalid, skaneerib ja seostab museaalid kujutistega ning kirjeldab nad andmebaasis. 9. Muuseumikogude kasutamine 9.1. Kasutamine ja kogude säilivus EMM tegevus ja kogumine tugineb avalikkuse usaldusele. Seetõttu peab muuseum võimaldama külastajatele juurdepääsu muuseumi kogudele ning ühildama selle ko- gude säilimise ja ohutuse tagamisega. EMM teeb pingutusi andmaks kõigile huviliste- le juurdepääs kogudele andmebaasi MuIS abil. 9.2. Kasutamise protseduurid ja dokumentatsioon Säilitustegevuse üks eesmärke on eksponeerimine. Alati on kõigi muuseumitöötajate ko- huseks välialade ja avahoidlate museaalide kasutamise reeglite rikkumise (museaalide kätega puutumine ja suurtele museaalidele ronimine ning istumine) märkamisel võtta tarvitusele abinõud rikkumiste lõpetamiseks. Kõrghooajal on ekspositsiooni museaalide järelvalve valveoperaatorite ja öövalvurite ülesanne ning ekskursioonide puhul giidide ülesanne. EMM territoorium on jagatud avatud (ekspositsiooni-) ja suletud (personali-) alaks. Tut- vumine ekspositsiooni mittekuuluvate museaalidega või tutvumine väljaspool külastu- saega muuseumi rajatiste või näitustega on võimalik eelkokkuleppel selleks ametijuhen- diga volitatud muuseumitöötajaga. 15 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted - 16 - Museaalide muuseumisisese liikumise fikseerimine andmebaasis võimaldab hinnata muuseumisisest kogude kasutamise aktiivsust nii teadus-, näitus- kui ka esitlustegevu- seks. Museaalide muuseumisisene kasutamine on reguleeritud „Eesti maanteemuuseumi ko- gude muuseumisisese kasutuse reeglitega“. Museaali väljastab hoidlast Muuseumisise- se kasutamise aktiga ja tagastab hoidlasse Hoiustamisaktiga ainult varahoidja või peava- rahoidja. Museaalide väljastamisel eksponeerimiseks kaalub peavarahoidja võimalikke riske ja informeerib neist näituse kuraatorit ning võib ka keelduda väljastamisest. Muu- seumisisese kasutamise aktiga välja antud museaalid on vastuvõtja vastutusel. Ajalooliste teetööde demonstreerimiseks kasutatakse abikogusse kuuluvaid esemeid. Regulaarselt kasutatavad esitlusvahendid on Muuseumisisese kasutamise aktiga välja antud giid-pedagoogile või esitlusmasina juhile ja on tema vastutusel. Harva kasutatavad abikogu esemed väljastatakse esitluseks ja tagastatakse hoidlasse igakordselt Muuseumisisese kasutamise aktiga. Museaalide hoidlast väljastamisel kasutajatele pakendatakse museaalid järskude klii- makõikumiste vältimiseks mitmekordselt pakkepaberisse ja karpidesse. Eri hoonete va- hel ei transpordita museaale vihma ja lumesaju ajal ning väga kõrge suhtelise õhuniisku- se puhul. Muuseumivälise kasutuse (eksponeerimiseks laenutamine, konserveerimiseks) vormis- tab peavarahoidja MuIS’is väljaandeakti ja tagastusaktiga, lisades vajadusel akti juurde digitaalsed või pdf-formaadis alusdokumendid (lepingud jms). Väärtustamisaktiga määra- takse vajadusel väljamineva objekti väärtus. Aktide väljatrükid säilitatakse alaliselt. 9.3. Teenused Uurijatele väljastatakse museaalid muuseumis kohapeal kasutamiseks selleks eraldatud töökohal muuseumitöötaja juuresolekul ja dokumenteeritakse Muuseumisisese kasuta- mise aktiga. Muuseumis puudub eraldi uurija töökoht. Kogude asumise tõttu tööruumidest eraldiseisvates hoonetes ei ole alati võimalik teenin- dada uurijaid operatiivselt, kuna museaalide ohutuks transpordiks võib olla ebasobiv ilm (vihm, lumesadu jms). Kirjaliku taotluse alusel on võimalik erandkorras laenutada museaale uurijatele uurimis- tööks muuseumiväliseks kasutamiseks, mis vormistatakse Väljaandeaktiga. Uurijate ja asutuste tellimusel valmistatakse kogude töötajate poolt valguskoopiad või digikoopiad. Olemasolevate autoriõigusega kaitsmata digitaalsete materjalide kasutami- ne on tasuta, faili konverteerimise eest tellija poolt soovitud formaati ja salvestamise eest andmekandjale või tellimuse üleslaadimise eest tellija ftp-serverisse võetakse kulu- põhist tasu vastavalt kinnitatud hinnakirjale. Museaalide kasutamisel on uurijatel kohus- tus viidata Eesti Maanteemuuseumi kogule koos viiteandmetega ja jälgida autoriõigusi.6 9.4. Digiteerimistööde korraldus Vastuvõtuakti vormistamise järel digiteerib vastuvõtja museaali ja seostab andmebaasis MuIS kujutise museaaliga. Üldpõhimõttena digiteeritakse museaalid maksimaalse võima- liku kvaliteediga, et vältida museaalide kahjustamist (valgus, mehhaanilised kahjustused) uue kvaliteetsema (nt trükikvaliteedis) digiteerimise käigus. 6 http://www.muis.ee/et/help/Autorioigused 16 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted - 17 - Esemed fotografeerib vastuvõtja peegelkaameraga, suured masinad välitingimustes ja väiksemad esemed stuudiovälkudega siseruumis kasutades võrdlusmõõtkava. Praegu puudub fotostuudio ruum ning pildistamine toimub hoidlas ilma fotografeerimislaua ja – aluseta. Valminud on stuudioruumi projekt, ehitus algab rahastamisvõimaluste tekkimi- sel. Fotod, negatiivid ja arhivaalid digiteerib vastuvõtja professionaalse lameskanneriga oma tööruumis. Skaneeritakse minimaalse punktitihedusega vähemalt 600 punkti tolli kohta (sõltuvalt originaali mõõdust) ja pikema külje mõõt on minimaalselt 800 pikslit. Digikujuti- sed salvestatakse tif formaadis muuseumi serverisse, kusjuures failinimes kajastub muuseumi nime unikaalne tähelühend ja museaali kogutähis ning sarja- ja järjekorra- number (Nt EMM_E000_000) . Salvestamise järel konverteeritakse failid MuISi üleslaa- dimiseks jpg-formaati, kusjuures faili suurus on maksimaalselt 2 megabaiti ja digitaalsel kujutisel ega failis ei kasutata vesimärki. Mini DV kassettidelt analoogvideosalvestiste digiteerimist jätkab varahoidja vastavalt võimalustele videokaamera ja arvutiga. VHS kassettidelt digiteerimine korraldatakse tel- limustööna vastavat aparatuuri omavate firmadelt. Kinofilmid on kopeeritud ERR telestuudios salvestatuna Mini DV kassettidele ja digiteeri- tud DVD-formaadis. 10. Kogude turvalisus Kõik muuseumi hooned on varustatud sissetungi- ja tulekahjuvalvesüsteemiga. Ekspo- sitsioonis toimib videovalve. Ekspositsiooni museaalide järelvalve kõrghooajal on val- veoperaatorite ja öövalvurite ülesanne. Alati on kõigi muuseumitöötajate kohuseks välialade ja avahoidlate museaalide kasutamise reeglite rikkumise (museaalide kätega puutumine ja suurtele museaalidele ronimine ning istumine) märkamisel võtta tarvitusele abinõud rikkumiste lõpetamiseks. EMM territoorium on jagatud avatud (ekspositsiooni-) ja suletud (personali-) alaks. Tut- vumine ekspositsiooni mittekuuluvate museaalidega või tutvumine väljaspool külastu- saega muuseumi rajatiste või näitustega on võimalik eelkokkuleppel selleks ametijuhen- diga volitatud muuseumitöötajaga. Hoidlatesse on lubatud siseneda üksnes neil muuseumitöötajatel, kelle tööülesannete täitmiseks on see vajalik, reeglina varahoidjal ja peavarahoidjal. Hoidlatesse ei lubata peavarahoidja või varahoidja järelvalveta teisi isikuid. Hoidlate võtmed on vaid varahoid- jal ja peavarahoidjal ja lukustatud varuvõtmete kapis. Kogudele juurdepääsu omavate inimeste liikumised tuleb fikseerida, varustades hoidla valvekaameratega. 11. Toimepidevus EMM kogude korraldamise käigus peavarahoidja, varahoidja ja konservaator määratle- vad kogude riskid ja koostavad soovitused riskiohtude leevendamiseks. Iga aasta enne dokumendi „Eesti Maanteemuuseumi töökaitse ja tuleohutuse üldised juhised, tegutse- mine erakorraliste sündmuste korral“ muudatuste kinnitamist esitab peavarahoidja ette- panekud tule, vee, loodusõnnetuste, vandalismi ja vargusriskide vähendamiseks. Kord aastas toimub ohutusalane õppus välisspetsialistide (nt päästetöötajad) kaasami- sega. Hooajatöötajatele toimub väljaõpe enne tööleasumist. Töökaitse ja tuleohutuse ül- dised juhised, tegutsemine erakorraliste sündmuste korral on töötajatele töökohal kätte- saadavad. 17 EMM muuseumikogu korralduse põhimõtted - 18 - 12. Eetika Muuseumi kogude säilitamine ja kaitse on kõigi muuseumi töötajate ja nõukogu liikmete tegutsemiseetika aluseks. Ükski muuseumitöötaja ei tohi otseselt ega kaudselt osaleda kultuuripärandiga kaubitsemises. EMM järgib rahvusvahelist muuseumide eetikakoodeksit (ICOM Code of Ethics for Mu- seums). 18  Mirjam Rääbis Kultuuriministeerium [email protected] Meie 05.11.2018 nr 29.1-4/18/50710-2 Suur-Karja 23 15076, Tallinn Vastus haldusjärelvalve alustamisele Edastan vastavalt Kultuuriministeeriumi palvele Eesti Maanteemuuseumi muuseumikogude korraldust reguleerivad dokumendid muuseumikogu korralduse haldusjärelvalve tegemiseks: 1. Eesti Maanteemuuseumi kogude korralduse põhimõtted 2. Eesti Maanteemuuseumi kogumispõhimõtted 3. Eesti Maanteemuuseumi kogude kasutamise reeglid Vastavalt kokkuleppele ootame teid haldusjärelevalve tegemiseks Eesti Maanteemuuseumisse 20. novembril 2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Valner Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner 5288104, [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  Anneli Siimussaar Sihtasutus Eesti Piimandusmuuseum [email protected] 19.03.2019 nr 12-1/679-1 Haldusjärelevalve alustamine Lugupeetud juhatuse liige Teavitame, et Kultuuriministeerium (edaspidi ministeerium) alustab Sihtasutuse Eesti Piimandusmuuseumi muuseumikogu korralduse üle haldusjärelevalvet muuseumiseaduse § 22 lõike 1 alusel. Vastavalt muuseumiseaduse § 22 lõikele 2 kontrollib ministeerium: 1. kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele või muuseumisse hoiule võtmise otsustamise vastavust muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korrale; 2. kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele võtmise või muuseumisse hoiule võtmise, samuti museaalide ja muuseumisse hoiule võetud asjade üle arvestuse pidamise toimingute ja dokumentide vastavust muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatud muuseumide andmekogu põhimäärusele; 3. muuseumikogu ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjade seisundi ning säilitamise ja eksponeerimise tingimuste, märgistamise ja inventuuri läbiviimise, samuti muuseumikogu korralduse põhimõtete vastavust muuseumiseaduse § 6 lõike 3 alusel kehtestatud museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise korrale; 4. muuseumikogu kasutamise vastavust muuseumiseaduse § 9 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingule. Palume edastada Sihtasutuse Eesti Piimandusmuuseumi muuseumikogu korraldust reguleerivad dokumendid hiljemalt 25. märtsiks 2019 meiliaadressil [email protected]. Vastavalt eelnevale kokkuleppele viib ministeerium haldusjärelevalvet kohapeal läbi 27. märtsil 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marju Reismaa muuseuminõunik Teadmiseks: Maaeluministeerium Marju Niinemaa 628 2230 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  196215 304800 0 0 delta_regDateTime \* MERGEFORMAT {regDateTime} nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT {regNumber} delta_docName \* MERGEFORMAT Sihtasutuse Eesti Piimandusmuuseum muuseumikogu haldusjärelevalve kokkuvõte Järelevalve tegemise alus ja aeg Järelevalvet alustati 19.03.2019 Sihtasutuse Eesti Piimandusmuuseum (edaspidi muuseum ) muuseumikogu korralduse üle muuseumiseaduse § 22 lõike 1 alusel. Järelevalve tegemise eesmärk ja teostajad Vastavalt muuseumiseaduse § 22 lõikele 2 kontrolliti: kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele või muuseumisse hoiule võtmise otsustamist muuseumiseaduse § 5 lõike 5 alusel kehtestatud muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korrale; kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele võtmise või muuseumisse hoiule võtmist, samuti museaalide ja muuseumisse hoiule võetud asjade üle arvestuse pidamist toimingute ja dokumentide vastavust muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatud muuseumide andmekogu põhimäärusele; muuseumikogu ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjade seisundi ning säilitamise ja eksponeerimise tingimuste, märgistamise ja inventuuri läbiviimist ning muuseumikogu korralduse põhimõtete vastavust muuseumiseaduse § 6 lõike 3 alusel kehtestatud museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märg istamise ja säilitamise korrale; muuseumikogu kasutamise vastavust muuseumiseaduse § 9 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingule. Järelevalvet tegi Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa. Järelevalve nõuandva komisjoni koosseisu kuulusid Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum peavarahoidja Kai Pakkonen, Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut esemete konserveerimise osakonnajuhataja Heige Peets ning Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist Marju Niinemaa. Järelevalve metoodika Järelevalve tegemisel kasutati järgmisi meetodeid: enne järelevalvet muuseumikogu korralduse põhimõtetega tutvumine (enne järelevalvet küsitakse muuseumilt dokumendid tutvumiseks) ja analüüs; museaalide arvestusdokumentatsiooni, sh vastuvõtu - , hoiule võtmise, muuseumisisese kasutamise, väljaande - , inventuuri - ja väljaarvamisaktidega tutvumine ning analüüs; infosüsteemis tehtud museaalide kirjeldustega tutvumine ja analüüs; vestlus peavarahoidja ning muuseumi töötajatega; dokumentatsioonist juhuslikult valitud museaalide asukoha kontroll ning hoidla- ja eksponeerimistingimuste kontroll. Olukorra kirjeldus ja analüüs Muuseum kasutab halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu ning kogub, uurib, säilitab ja eksponeerib Eesti piimanduse ajalugu kajastavaid kultuuriväärtusega asju ja vahendab neid üldsusele. Muuseum asub Järva vallas endise Imavere Ühispiimatalituse hoonetes. Muuseumikogus on 2018. aasta 31. oktoobri seisuga 33 654 museaali . K õik on sisestatud muuseumide infosüsteemi (edaspidi MuIS ) numbr i ja nimetus e tasemel. Digiteeritud ja MuISi on lisatud 14 321 museaali kujutist. Muuseumikogu koosneb järgmistest alakogudest: esemed, fotod, negatiivid, väikeesemed, arhiivkogu ja raamatukogu. Muuseumikogu suureneb aastas keskmiselt 200 museaali võrra. 2019. aasta kolme kuu jooksul võeti vastu 99 uut objekti. Muuseumitöötajad käivad ka aktiivselt kogumistöödel, nt kogutakse erinevate piimatootjate pakendeid. Muuseumis töötab kaheksa inimest, kogudega töötab ainult peavarahoidja. Teadur tegeleb peamiselt trükiste kirjutamise ja nõustamisega. Teadlaste ja kodu-uurijate teenindamiseks ei ole eraldi ruumi, kasutatakse ühte näitusesaali. Päringud tehakse enamasti telefoni või e-posti teel. Põhilised uurimisteemad on meiereid. Uurijate üle eraldi arvestust ei peeta. Muuseumikogu hoiustatakse kolmes hoones: üks väike ruum muuseumi peahoones, kaks hoidlaruumi hoovis asuvas kõrvalhoones ja kuuris. Muuseumikogu korraldust reguleerivad põhimõtted Muuseumil on olemas järgmine kogude tööd reguleeriv dokument: „ SA Eesti Piimandusmuuseumi muuseumikogu korraldamise põhimõtted “ . Lisaks on olemas hädaolukorra lahendamise plaan. Mõlemad dokumendid on koostatud korrektselt. Oluline on, et ka igapäevane kogude haldus ja hoidmine toimiks vastavalt kehtestatud kordadele, vajadusel tuleb üle vaadata tänased protsessid ning sisse viia muudatused. Museaalide arvelevõtmise korra täitmine ja arvelevõtu dokumentatsioon Akte vormistatakse ja allkirjastatakse eelkõige MuISis. Üksikud dokumendid on allkirjastamata. Oluline on kontrollida ja tagada, et kõik dokumendid on vormistatud korrektselt (vt ettekirjutus t p-s 6.1). Dokumentide vormistamisel on oluline tähelepanu pöörata ka autoriõiguste korrektsele märkimisele, st tuleb hinnata, kas tegemist on autoriõiguse alla kuuluvate objektidega või mitte ning vajadusel sõlmida vastavad kokkulepped asja üleandjaga. Arvestusdokumentatsiooni koostamine ja tööprotsessid tuleb üle vaadata ning vajadusel teha muudatused (vt ettepanek ut p-s 7.1). Paberil allkirjastatud dokumendid ei ole skaneeritud kujul MuISis hoitud. Paberil allkirjastatud dokumente tuleb aga MuISis skaneeritud kujul hoida . Kus võimalik, tuleb kasutada digitaalse allkirjastamise võimalust, et ei peaks dokumente eraldi skaneerima. Lisaks annab MuIS parema ülevaate, kas dokumendid on korrektselt allkirjastatud. (vt ettekirjutus t p-s 6.2) Viimaste aastate dokumendid on ühes kaustas segamini ning vajavad süstematiseerimist liigi ja aasta kaupa (vt ettepanek ut p-s 7.2). Muuseumil on olemas muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon. Muuseumikogu täiendamise protokollide hinnangud on alati samad, nt „Materjal/foto kajastab eesti piimanduse ajalugu“. Antud hinnang on liiga üldsõnaline ning ei anna museaalide kohta sisulist informatsiooni . Väga oluline on hinnang vastavale väljale MuISis lahti kirjutada (vt ettepanek ut p-s 7.3). Hinnangu peab andma muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon oma koosolekutel. Korrektne on, kui komisjoni protokollid on allkirjastatud. Hoidlates on arvele võtmata esemeid, fotosid ja dokumente, mille kohta ei ole muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon oma otsust teinud. Asja muuseumikogusse vastuvõtmise otsus peab toimuma kolme kuu jooksul asja muuseumisse jõudmisest. Kui esemed on jõudnud muuseumisse varem, siis lähtuvalt „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korrast“ oleks pidanud komisjoni otsused arvele võtmise, abikogusse arvamise, muuseumisse hoiule võtmise või omandamata jätmise kohta olema tehtud hiljemalt 31. detsembriks 2015. Muuseumil tuleb koostada konkreetne ajakava ja plaan, millal ja mida nende asjadega ette võetakse (vt ettekirjutust p-s 6.3.) või kui asi võetakse muuseumisse hoiule kauemaks kui aasta ks , tuleb asja hoiule võtmine vormistada ka korrektselt MuISis. Ilma korrektseid dokumente vormistamata ei ole lubatud neid esemeid hoidlates hoiustada (vt ettekirjutust p-s 6.4). Näitusel eksponeeritud esemete üle on soovitatav arvet pidada abikogus, et oleks parem ülevaade, mis objektid on välja pandud. Museaalide kirjeldamine ja kujutiste lisamine infosüsteemi Muuseumikogu on sisestatud MuISi number-nimetus tasemel. Peavarahoidja kirjeldab museaali vastavalt jõudlusele teiste tööülesannete kõrvalt. Olemasolevaid MuISi kirjeid täiendatakse jooksvalt ja tegeletakse ka olemasolevate kirjete kontrollimisega. Soovitatav on kaasata museaalide kirjeldamisse ka teadur, kes omab teadmisi museaalide ajaloolisest ja kultuuriloolisest kontekstist, mis annaks museaali kirjetele lisaväärtust . Peavarahoidja digiteerib museaale vastavalt võimalustele ja oskustele. Hinnanguliselt on digiteeritud ja kujutised MuISi lisatud peaaegu 50% museaalidest. Museaale skaneeritakse j a pildistatakse. Samuti tuleb fotode MuISi lisamisel rohkem tähelepanu pöörata failide kasutajaõiguste määramisel e . Hetkel lisatakse faile enamasti litsentsiga „Suurema faili tellimiseks võta ühendust muuseumiga“, mis ei anna kasutajale korrektset informatsiooni. Iga museaali juures tuleb eraldi kaaluda, kas tegemist on autoriõiguse alla kuuluva teosega või mitte ning vastavalt sellele määrata litsents või märkida kujutis autoriõigusega kaitstud objektiks. Kui tekib küsimusi, kas ja milline litsents kujutisele määrata , on nõu saamiseks alati Muinsuskaitseameti poole võimalik pöörduda (vt ettepanek ut p-s 7.4). Museaalide liikumise ja säilivuse kontroll Museaalide liikumine on pigem passiivne. Museaale ei ole väljaspool muuseumi eksponeeritud . Muuseumisisest kasutamist alati ei fikseerita. Alati, kui museaal e hoidlast välja liigutatakse , tuleb see korrektselt dokumenteerida MuISis (vt ettekirjutus t p-s 6.5). Museaalide asukohad on MuISis kirjeldatud korrektselt (vähemalt ruumi tasemel, osades hoidlates on asukohad märgitud sahtli või karbi täpsusega). Muuseum jälgib inventuuride tegemisel, et museaalid oleksid kontrollitud iga viie aasta järel. Arhiivkogus toimus inventuur 2013. a astal , raamatukogus 2014. a astal , fotokogus 2015. a astal , negatiivikogus 2016. a astal , väikeesemete, maali- ja esemekogus 2017. a astal . Inventuuride tegemisel tuleb jälgida, et jälgitakse seadusest tulenevaid nõudeid. Inventuure on teinud peavarahoidja üksinda. Komisjon peab koosnema vähemalt kahest liikmest (vt ettekirjutus t p-s 6.6). Inventuuriaktid on vormistatud paberil ning neil on vaid peavarahoidja allkiri ja puudub direktori kinnitus. Oluline on kontrollida ja tagada, et kõik dokumendid on vormistatud korrektselt (vt ettekirjutus t p-s 6.1). Järelevalve käigus paluti muuseumil üles otsida 15 museaali, mis leiti kõik üles ning otsimiseks kasutati nii peavarahoidja teadmisi kui ka MuISi . Kontrollitud museaalid olid üldjuhul märgistatud korrektselt, kuid esemetel ei ole märgitud alati tulmenumbrit ja muuseumi akronüümi, on vaid kogutähis ja number. Vastuvõtuaktiga antud number peab vastama hiljem esemele märgitud või eseme külge kindlalt kinnitatud sildile märgitud numbrile täielikult . Inventuuri käigus tuleb kontrollida museaalide märgitud numbreid (vt ettekirjutus t p-s 6.6). Soovitatav on kontrollida museaalide märgistust inventuuride tegemise ajal (vt ettepanekut p-s 7.5). Muuseumikogu seisund ja hoiutingimused Museaalid on jagatud hoidlatesse materjalide ja kogu põhjal. Muuseumikogu hoiustatakse muuseumi peahoones, hoovis asuvates majandushoones ja kuuris. Muuseumi peahoones on hoidlana kasutusel üks väike ruum esemetele hoone I korrusel. Ruumid on kitsad ja varustatud puidust riiulitega. Hoidlas valitseb ruumipuudus ja esemed on paigutatud riiulitele liiga tihedalt (foto d 1 – 2). Hoidla kliima on sobimatu (liiga soe), eriti hoidlas olevatele filmirullidele. Lisaks ei olnud filmirullid kaitstud aknast tuleva valguse eest. Filmirulle tuleks hoiustada paremates tingimustes või kui on tegemist originaalidega tuleks kaaluda nende üleandmist Filmiarhiivile. Muuseumi hoovis asuvas majandushoone II korrusel asuvad kaks hoidlat. Ühes hoiustatakse foto- ja pabermaterjale, teises väiksemaid esemeid. Aegade jooksul on muuseumile annetatud piimatööstuse pakendeid ning paljudest pakenditest on muuseum alles hoidnud mitu eksemplari. Muuseumikogusse on vastu võetud vaid üks ning teised säilitatakse hoidlas juhuks, kui peaks vaja minema. Lisaks on muuseumile minevikus annetatud erinevaid asju, mille kohta ei ole muuseum arvelevõtmise otsust teinud. Samuti puudub nende otsuste tegemiseks kindel plaan ja ajakava (fotod 3 – 12). Paide Piimakombinaadi ja teiste asutuste arhiivdokumendid, mi lle on asutus ed muuseumile üle andnud , vajavad süstematiseerimist ja arhiivi hoiustamisnõuetele vastavalt pakenda mist . Arhiivimaterjalide praegune seis u kord ei võimalda nende kohest üleandmist Rahvusarhiivile, kui viimane peaks neid soovima vastu võtta. Lisaks on need dokumendid ja muud objektid (sh vananenud pakkematerjal, mis ei sobi enam kasutamiseks) kuhjatud riiulit e vahele, mis takistab hoidlas turvalist liikumist. Hoidla on sisustatud mittesobivate puidust riiulitega, mille peale on kuhjatud liiga palju ja raskeid objekte, mistõttu on riiulid raskuse all kaardus. Riiulitel olevad t rükised ja dokumendikaustad ei ole piisavalt toestatud ja on seetõttu kaardunud. Soovitatav on paigaldada toestavad vahelii s tud. Hoidlas on museaalide hoiustamiseks ebasobiv kliima ning õhuniiskus. Renoveerimise käigus on hoidlasse paigutatud küttesüsteem, mida ei ole võimalik reguleerida ning ruumis on liiga soe. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata objektide kaitsmisele valguse eest, nt on soovitatav paigaldada akende ette rulood. Kuuris hoiustatakse halvemas seisukorras ja korrastamist ootavaid museaale (fotod 13 – 14). Hoidlas ei ole võimalik kliimat reguleerida , mistõttu ei ole võimalik tagada tingimusi museaalide pik a aja liseks säilimiseks . Museaalide turvalisuse ja säilimise tagamisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Eelkõige tuleb tagada museaalide nõuetekohased säilitamistingimused. Tuleks leida võimalus kütte reguleerimiseks (sh võimalusel vähendada ruumi paigutatud radiaatorite arvu). Muuseumikogus arvel ja mitte arvel olevad asjad olid hoidlas segamini, nii et ei saanud aru, mis on arvel ja mis mitte. Muuseumil puudub süsteemne ülevaade hoidlas olevatest objektidest. Muuseumikogu halduses peab olema kõige prioriteetsem tegevus tagada muuseumikogu säilimine. Oluline on eristada museaalid teistest asjadest, mis võimaldaks muuseumikogu efektiivsemat haldust ja parendab muuseumikogu säilimist (ettepanek p-s 7.6). Viimastel aastatel ostetud museaalide ümbrised (ümbrikud ja mapid) on pärit kontoritarvete poest ning need ei ole sobilikud museaalide pikaajaliseks säilitamiseks. Vastavalt võimalustele ja jõudlusele tuleks museaalid ümber pakendada pikaajalise säilitamise nõuetele vastavatesse pakenditesse (ettepanek p-s 7.7). Hoidlates olevad osad esemed on mustad ja vajavad puhastamist. Riiulitel lahtiselt paiknevad esemed tuleks kinni katta ja selleks sobib kaubanduses pakutav polüestrist või polüpropüleenist katteloor. Õhuke materjal hoiab ära esemete tolmumise, samas on materjal läbipaistev ja võimaldab seisundit hinnata eset lahti pakkimata . Hoidlas mõõdetakse temperatuuri ja õhuniiskust vanade taatlemata mõõdikutega. Soovitatav on muuseumil kasutusele võtta hobologger ’ id , mis on automaatsed ning kust on võimalus andmeid regulaarselt alla laadida. Säilitusalaste küsimustega võib pöörduda SA EVM Konserveerimis - ja digiteerimiskeskus Kanut poole ( [email protected] ) ja tutvuda muuseumitöötajatele suunatud koolitusmaterjalidega ( https://evm.ee/est/kanut-/koolituste-materjalid ) . Kõigis ho idlates on automaatne tulekustu tus- ja valvesüsteem. Eksponeerimine Rohkem tähelepanu tuleks pöörata museaalide turvalisele hoiustamisele. Kui ruumis on akendele paigaldatud rulood, et kaitsta museaale ja teisi kergesti pleekivaid materjale päikese eest, siis tuleb ruloosid ka sihipäraselt kasutada. Soovitat av on kontrollida laevalgust , mis tundus visuaalsel vaatlusel liiga tu g ev. Kui eksponeeritud on museaalid, siis ei tohi need olla välja pandud nii, et külastajal oleks võimalik neid katsuda , asjade küljest detaile eemaldada või esemeid varastada ( f oto 15 – 18). E ksponeerimisel peab m useaalide turvalisus ja säilimine tagatud olema . Üheselt mõistetavalt tuleb näitusel eraldada museaalid ja kasutamiseks mõeldud objektid (vt ettekirjutus t p-s 6.8). Kokkuvõttev hinnang kogude haldusele Muuseumi kogude haldus on keskmise s t halvemal tasemel. Muuseum peab rohkem pöörama tähelepanu dokumentide korrektsele vormistamisele. Kogude haldus tuleks viia täielikult MuISi , mis tagaks efektiivsema ja korrektsema töökorralduse. Soovitatav on korrapäraselt käia koolitustel ja konsulteerida MuISi peakasutaja või kolleegidega teistest muuseumidest. Muuseumi hoidlatesse on kuhjatud esemed, mille tõttu on hoidlates suur ruumipuudus. Oluline on hoidlates tagada parimad hoiustamistingimused eelkõige museaalidele ning seejärel vaadata, kas on ruumi hoiustada duplikaate. ETTEKIRJUTUSED Kogumistöödel peab muuseumi töötaja vormistama korrektsed dokumendid (kultuuriministri 08.07.2013. a määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ § 5). Pöörata edaspidi palju enam tähelepanu dokumentide korrektsele vormistamisele. Akte tehes tuleb kontrollida, et kõik aktid oleksid nõuetekohaselt vormistatud. Üksikutel dokumentidel puuduvad vastuvõtja ja/või direktori allkirjad. Vaadata üle arvestusdokumentatsiooni koostamine ja tööprotsessid ning vajadusel teha muudatused. Täitmise tähtaeg: 30.09.2019. Paberil allkirjastatud dokumendid ei ole skaneeritud kujul MuISis hoitud. Vastavalt kultuuriministri 08.07.2013. a määruse nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ §-le 3 on MuISis vormistatud dokumente kohustuslik säilitada MuISis . Lisada paberkandjal dokumendid MuISi. Täitmise tähtaeg: 30.09.2019. Muuseumile on annetatud esemeid, mille kohta ei ole veel asja muuseumikogusse võtmise või mittevõtmise kohta otsust langetatud. Otsuse peab tegema kolme kuu jooksul pärast kultuuriväärtuse hindamiseks hoiule võtmise akti või asja üleandmise akti allkirjastamist. Kui esemed on jõudnud muuseumisse kunagi varem, oleksid pidanud komisjoni otsused arvele võtmise, abikogusse arvamise, muuseumisse hoiule võtmise või omandamata jätmise kohta olema tehtud hiljemalt 31. detsembril 2015. Muuseumil tuleb koostada konkreetne ajakava ja plaan, mida ja millal nende asjadega ette võetakse (kultuuriministri 08.07.2013. a määrus e nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ § 13). Täitmise tähtaeg: 30.09.2019. Kui asi võetakse muuseumisse hoiule kauemaks kui aasta, tuleb asja hoiule võtmine vormistada korrektselt MuISis . Ilma korrektseid dokumente vormistamata ei ole lubatud neid esemeid hoidlates hoiustada ( muuseumiseaduse § 6 ja kultuuriministri 08.07.2013. a määrus nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“). Hoidlates tuleb fikseerida, mis esemed on hoiule võetud ning kontrollida, kas kõigi puhul on dokumendid korrektselt vormistatud. Täitmise tähtaeg: 31.12.2021. Museaalide muuseumisisene kasutamine tuleb alati korrektselt dokumenteerida MuISis vastavalt kultuuriministri 08.07.2013 . a määruse nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ § -le 10. Täitmise tähtaeg: 30.09.2019. Inventuure on teinud peavarahoidja üksinda. Komisjon peab koosnema vähemalt kahest liikmest. Inventuuriaktid on vormistatud paberil ning neil on vaid peavarahoidja allkiri ja puudub direktori kinnitus. Inventuuride tegemisel tuleb jälgida seadusest tulenevaid nõudeid. ( kultuuriministri 08.07.2013. a määruse nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ § 4). Järgmine inventuur tuleb vormistada ja läbi viia korrektselt ning vastavalt nõuetele. Täitmise tähtaeg: 31.12.2021. Iga museaal peab olema märgistatud unikaalse museaalinumbriga. Kontrollida museaalide märgistuste olemasolu, vajadusel museaalid märgistada ( muuseumiseaduse § 6 lg 1). M useaalide märgistamist on soovitatav kontrollid a inventuuri ajal. Täitmise tähtaeg: 31.12.2021. Museaalid on eksponeeritud külastajatele, kellele ei ole üheselt arusaadav, kas neid võib kasutada või mitte. Museaalide turvalisus ja säilimine peab olema tagatud eksponeerimisel ( muuseumiseaduse § 6 lg 1). Täitmise tähtaeg: 30.09.2019. ETTEPANEKUD Muuseumikogu korraldusega seotud tegevus mõelda läbi ja süstematiseerida. Muuseumikogu korrashoid ei ole muuseumi publiku- ja haridustegevuse kõrval proportsionaalselt planeeritud ning seda ei ole arvestatud muuseumi tegevusi planeerides. Viimaste aastate dokumendid on ühes kaustas ning vajavad süstematiseerimist liigi ja aasta kaupa. Muuseumikogu täiendamise protokollide hinnangud on alati samad, nt „Materjal/foto kajastab eesti piimanduse ajalugu“. Antud hinnang on liiga üldsõnaline ning ei anna museaalide kohta sisulist informatsiooni . Väga oluline on hinnang MuISis vastavale väljale lahti kirjutada. Museaali digikujutise lisamisel MuISi on lisatud kõigile failidele „Suurema faili tellimiseks võta ühendust muuseumiga“. Kaaluda iga kord, kas tegemist on autoriõiguse alla kuuluva teosega ning vastavalt olukorrale määrata litsents ja/ või märkida kujutis autoriõigusega kaitstud objektiks. Inventuuride käigus on oluline kontrollida, et vastuvõtuaktil olev number vastaks museaalil oleva le numbri le . Muuseumikogus arvel ja mitte arvel olevad asjad on hoiustatud segamini. Oluline on eristada museaalid teistest asjadest, mis võimaldaks efektiivsemat muuseumikogu haldust ja parendab muuseumikogu säilimist. Säilitustingimustele mittevastava d mapid ja kartongid vahetada välja vastavalt võimalustele. Kohustan muuseumi esitama Kultuuriministeeriumile kirjaliku aruande ettekirjutuse täitmist tõendavate dokumentidega viie tööpäeva jooksul pärast ettekirjutuse täitmise tähtaega. Käesolevat kokkuvõtet on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Marju Reismaa muuseuminõunik Lisa: Fotod 1 – 20, 4 lehel ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 29.05.2018 kehtiv kuni 29.05.2023 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 7 Teabevaldaja: Kultuuriministeerium SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid [email protected] 11.07.2018 nr 12-1/1576-1 Järelevalve tulemustest Kultuuriministri 2. märts 2018. a käskkirjaga nr 43 moodustatud komisjon teostas järelevalvet SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseum (edaspidi muuseum) muuseumikogu üle 29. märtsil 2018. aastal. Komisjoni koostatud kokkuvõtte kohaselt on SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseum kogude haldus keskmisel tasemel, arvestades muuseumikogu suurust. Muuseumikogu haldus on rahuldav, arvestades, et muuseumikogu haldamisega tegeleb ainult peavarahoidja muude ülesannete kõrvalt. Teiste muuseumi tegevuste ja ülesannete ning museaalide kirjeldamise ja digimise kõrval on väga oluline korraldada kogude haldus infosüsteemis ning inventuuride tegemine. Kogudega töötamine on investeering tulevikku ning see vajab head planeerimist ja töökorraldust. Seda tuleb enam silmas pidada väiksemas muuseumis, kus muuseumitöötajad ei saa keskenduda ainult ühele teemale (nt kogude haldamine). Inventuuride tegemisel peab jälgima, et komisjonis oleks minimaalselt kaks inimest. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata dokumentide korrektsele vormistamisele ning kontrollida, kas kõik vajalikud andmed, allkirjad ja kinnitused on olemas. Museaalide kirjeldamisel ja digiteerimistööde planeerimisel tuleks koostada selgem kava, millises järjekorras ning milliste teemadega tegeletakse. Üheks suurimaks probleemiks on hoidlate olukord, mis ei võimalda tagada museaalide pikaajalist säilimist. Muuseumi hoidlate olukord on väga halb. Ruumide väiksus ja vähesus, avariilised remontimata ja ebastabiilse sisekliimaga hoidlateks kohandatud hooned ei taga museaalidele turvalist ja nõuetekohast pikaajalist säilitamist. Ruumikitsikus ei võimalda muuseumil hankida sobivaid hoidlariiuleid ja –kappe, sest puudub koht nende paigutamiseks. Museaalide pakendamine nõuetekohastesse hoiukarpidesse eeldaks suuremaid riiulipindu, seda ei taga aga ruumide väiksus. Tähelepanu tuleb pöörata museaalide ja inimeste ohutusele, st hoidlaruumides olevad läbikäiguteed peavad olema vabad ning seal ei tohi olla ladustatud museaale. Keerulistes tingimustes on muuseum teinud pingutusi, et leida sobilike tingimusi museaalide hoiustamiseks. Museaalide pikaajaliseks säilitamiseks sobivate materjalide kohta leiate täpsustavaid märkusi järelevalve kokkuvõttest (Lisa 1). Palume juhinduda ka muudest järelevalve komisjoni esitatud tähelepanekutest (vt kirjale lisatud muuseumikogu järelevalve kokkuvõte). Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Muuseumiseaduse § 22 alusel ning lähtudes komisjoni ettepanekutest, palun kõrvaldada järgmised puudused: 1. Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi hoidlates ja näituseruumides on kohustuslik elektrooniline valvesignalisatsioonisüsteem ja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. 2. Koostada tuleb muuseumikogu korraldamise põhimõtted, mis peavad sisaldama mh ka digiteerimistööde korraldust. 3. Muuseum on kohustatud koostama ajakohastatud ohuplaani ja korraldama selles kohustusi kandvatele isikutele regulaarset väljaõpet. 4. Inventuurid peavad toimuma arvestusega, et iga 5. aasta järel toimub kogus inventuur. Üle tuleb vaadata inventuuride ajakava ning vajadusel taotleda pikendust. Inventuurid tuleb teha MuISis. Palun teavitada punktide 1–4 täitmisest kirjalikult hiljemalt 21.08.2018. Tänan peavarahoidjat Rait Talvoja koostöö eest. Soovin jõudu ja edu muuseumikogu haldamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mirjam Rääbis muuseuminõunik Teadmiseks: Rapla vald Mirjam Rääbis 6282230 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  AKT 17.05.2019 nr 4-7/43 Asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akt Vastavalt 1. mail 2019 jõustunud muuseumiseaduse § 22 lõike 1 muudatusele annab Kultuuriministeerium (edaspidi üleandja) Muinsuskaitseametile (edaspidi vastuvõtja) üle muuseumikogude korralduse üle teostavate järelevalve menetlustega seotud dokumendid. 1. Üleandja annab üle ning vastuvõtja võtab 01.05.2019 seisuga vastu järgmised järelevalvemenetlused: 1.1. Eesti Sõjamuuseum (järelevalve algus 31.08.2018); 1.2. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (järelevalve algus 24.09.2018); 1.3. Eesti Maanteemuuseum (järelevalve algus 29.10.2018); 1.4. Sihtasutus Eesti Piimandusmuuseum (järelevalve algus 19.03.2019); 1.5. Sihtasutus Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid (kokkuvõte 11.07.2018); 1.6. Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein (kokkuvõte 02.11.2018); 1.7. Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid (kokkuvõte 04.04.2019); 1.8. Sihtasutus Iisaku Kihelkonna Muuseum (kokkuvõte 04.04.2019); 1.9. Eesti Tuletõrjemuuseum (kokkuvõte 22.04.2019). 2. Koos punktis 1 nimetatud menetluse üleandmisega annab üleandja vastuvõtjale üle järelevalvega seotud järgmised üksikdokumendid ja dokumentide kavandid: Jrk Dokumendi Dokumendi Dokumendi nimetus Saaja või saatja Märkused nr viit kuupäev 2.1. 12-1/1759-1 31.08.2018 Haldusjärelevalve Eesti Sõjamuuseum - Kokkuvõtte alustamine kindral Laidoneri kavand on muuseum koostamisel ja edastatakse eraldi (ei ole lisatud käesolevale aktile). 2.2. 12-1/1922-1 24.09.2018 Haldusjärelevalve Sihtasutus Haapsalu ja alustamine Läänemaa Muuseumid 2.3. 04.10.2018 Sihtasutuse Haapsalu Sihtasutus Haapsalu ja E-kiri koos ja Läänemaa Läänemaa lisaga. Muuseumid kogude Muuseumid korraldust reguleerivad dokumendid 2.4. - - Sihtasutuse Haapsalu Kokkuvõtte ja Läänemaa kavandit ei ole Muuseumid saadetud muuseumikogu muuseumile  haldusjärelevalve arvamuse ja kokkuvõte + lisa 1 vastuväidete (kavand) esitamiseks. 2.5. 12-1/2088-1 29.10.2018 Haldusjärelevalve Maanteeamet Kokkuvõtte alustamine kavand on koostamisel ja edastatakse eraldi (ei ole lisatud käesolevale aktile). 2.6. 29.1- 05.11.2018 Vastus Eesti 4/18/50710- haldusjärelevalve Maanteemuuseum 2 alustamisele (muuseumikogu korraldust reguleerivad dokumendid) 2.7. 12-1/679-1 19.03.2019 Haldusjärelevalve Sihtasutus Eesti alustamine Piimandusmuuseum 2.8. - - Sihtasutuse Eesti Kokkuvõtte Piimandusmuuseum kavand on muuseumikogu saadetud haldusjärelevalve muuseumile kokkuvõte + lisa 1 arvamuse ja (kavand) vastuväidete esitamiseks 03.05.2019. Tähtajaks 10.05.2019 arvamusi ega vastuväiteid ei laekunud. 2.9. 12-1/1576-1 11.07.2018 Järelevalve Sihtasutus Juuru ja tulemustest Hageri Kihelkonna Muuseumid 2.10. 21.08.2019 Vastuseks Sihtasutus Juuru ja Kultuuriministeeriumi Hageri Kihelkonna kirjale 11.07.2018 nr Muuseumid 12-1/1576-1 2.11. 12-1/2135-1 02.11.2018 Haldusjärelevalve Sihtasutus Ajakeskus tulemus Wittenstein 2.12. 04.01.2019 Vastus SA Ajakeskus Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein Wittenstein muuseumikogu haldusjärelvalve ettekirjutuste täitmise kohta 2.13. 12-1/783-1 04.04.2019 Haldusjärelevalve Sihtasutus Eesti tulemustest Maaelumuuseumid 2.14. 1-5/10 23.04.2019 Käskkiri Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid 2.15. 12-1/784-1 04.04.2019 Haldusjärelevalve Sihtasutus Iisaku tulemus Kihelkonna Muuseum 2.16. 12-1/878-1 22.04.2019 Haldusjärelevalve Eesti tulemustest Tuletõrjemuuseum 2 (3) Üleandja: Vastuvõtja: Kultuuriministeerium Muinsuskaitseamet Registrikood: 70000941 Registrikood: 70000958 Aadress: Suur-Karja 23, 15076, Tallinn Aadress: Pikk 2, 10123, Tallinn Harju maakond E-post: [email protected] E-post: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Siim Raie kantsler peadirektor 3 (3)