Kultuuriministri määruste muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 13 Kultuuriministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 5 lõike 5 ja § 6 lõike 3 alusel. § 1. Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määruse nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ muutmine Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määruses nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse 3. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Museaali ja muuseumisse hoiule võetud asjaga seotud toimingud, riiklik ja haldusjärelevalve“; 2) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt: „§ 12. Riiklik ja haldusjärelevalve Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva määruse rakendamise üle teeb Muinsuskaitseamet.“. § 2. Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määruse nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ muutmine Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määruses nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ § 4 lõikes 2 asendatakse sõna „kultuuriminister“ sõnaga „Muinsuskaitseamet“. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Tarvi Sits minister kantsler  „Kultuuriministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on viia kultuuriministri määrused kooskõlla 1. mail 2019 jõustuva muinsuskaitseseaduse ja muuseumiseaduse muudatustega. Muinsuskaitseseaduse üks eesmärk on lõimida kahte valdkonda – muinsuskaitset ja muuseume. Muinsuskaitseseaduse eelnõu seletuskirja1 kohaselt antakse Muinsuskaitseametile üle muuseumidega seotud ülesanded, mis tagavad kultuuriväärtuste valdkonna strateegilisema juhtimise riigi tasandil ning muuseumide ja muinsuskaitse koostoime kultuuriväärtustega tegelemisel, sealhulgas ühiste ressursside paindlikuma ja efektiivsema kasutamise. Sellega - toimub riigi tasandil parem strateegiline planeerimine kultuuripärandi kesksete tegevuste osas: kogumine ja kaitse alla võtmine, säilitamine ja kaitsmine ning näitamine ja tutvustamine. Kultuuripärandiga tegeletakse seotumalt ja laiemalt, mitte ainult pärandi kaitsealuse osaga; - hakkab Muinsuskaitseamet muuseumide jaoks valitsusasutuse tasandil tugiüksus olema; - hakkab Kultuuriministeeriumi asemel muuseumikogude korralduse üle järelevalvet tegema Muinsuskaitseamet ning amet hakkab rakendama ka näituste kahjuhüvitise tagamise süsteemi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225) ja kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], 628 2335). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär- keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kultuuriministri järgmisi määrusi: 1) kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“; 2) kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9ad59dd-ef98-4b2b-b22b- ba8cf4c87154/Muinsuskaitseseadus 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrust nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“, tuues kolmanda peatüki pealkirja lisaks riiklikule järelevalvele haldusjärelevalve mõiste. Lisaks muudetakse § 12, mille kohaselt teeb määruse rakendamise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet Kultuuriministeeriumi asemel Muinsuskaitseamet. Eelnõu §-ga 2 muudetakse kultuuriministri 8. juuli 2013. a määruse nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ § 4 lõiget 2, asendades sõna „kultuuriminister“ sõnaga „Muinsuskaitseamet“. Määruses ei viidata asutuse juhile, andes Muinsuskaitseametile võimaluse ise oma sisepädevust jagada. Eelnõu § 3 reguleerib määruse jõustumist. Eelnõu jõustub 1. mail 2019 samal ajal muinsuskaitseseaduse jõustumisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muinsuskaitseametile muuseumidega seotud ülesannete (muuseumide nõustamine, muuseumide andmekogu pidamine, riikliku kogumispoliitika koordineerimine, muuseumide projektitoetuste taotluste menetlemine, muuseumide üle riikliku ja haldusjärelevalve tegemine) üleandmise mõju muuseumidele, Muinsuskaitseametile ja Kultuuriministeeriumile on analüüsitud muinsuskaitseseaduse eelnõu seletuskirjas. Käesolevas seletuskirjas tuuakse mõjud uuesti välja: Sihtrühm: muuseumid Mõju valdkond: sotsiaalsed ja demograafilised mõjud (mõju haridusele ja kultuurile) Mõju kirjeldus: Muuseumide jaoks tähendab eelnõu, et Muinsuskaitseamet on nende jaoks valitsusasutuse tasandil tugiüksus (muuseumide infosüsteemi pidamine, nõustamine, andmekaitse ning muuseumideülene kommunikatsioon, teadus-, arendus- ja koostööprojektide koordineerimine), mis muudab muuseumivaldkonna strateegilise arendamise koordineeritumaks ja muuseumide tegevuse tugistruktuuriga paremini toetatuks. Samuti hakkab muuseumikogude üle edaspidi järelevalvet tegema Muinsuskaitseamet. Loetletud tegevused toetavad muuseumide sisulisi tegevusi ja loovad alused valdkondade vaheliseks sünergiaks. Mõjutatud on kõik Eesti muuseumid, mis vastavad muuseumiseaduses olevale muuseumi definitsioonile, sest muuseumide taotlusvoorud on avatud kõigile, olenemata omandivormist. 2 Muuseume (juriidilisi üksusi) on 182. Samuti saavad kõik muuseumid kasu metoodilistest materjalidest ja standarditest, mida hakatakse koondama ja välja töötama. Muuseumide jaoks on edaspidi neis küsimustes partneriks mitte Kultuuriministeerium, vaid Muinsuskaitseamet. See muudatus vajab ümberharjumist, kuid ei muuda oluliselt muuseumide igapäevatööd. Muudatuse eesmärk on aktiveerida suhtlust muuseumide ja strateegilise tasandi juhtimise vahel varasemast rohkem. Otsene mõju avaldub aga riigile kuuluvatele muuseumidele, kellel on kohustus järgida muuseumiseadust ning kelle vastutada on antud riigile kuuluvad muuseumikogud. Sihtrühm: Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele (mõju riigiasutuse töökorraldusele ja kuludele) Mõju kirjeldus: Muinsuskaitseamet hakkab korraldama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Selline ümberkorraldus võimaldab parandada kultuuriväärtuste valdkonna ühtset juhtimist ning valdkonna ühiste ressursside paindlikumat ja efektiivsemat kasutamist. Muinsuskaitseamet saab juurde uusi ülesandeid muuseumide valdkonnas, muuseumid saavad endale Muinsuskaitseametina valitsusasutuse tasandil tugiüksuse. Osad ülesanded lähevad Kultuuriministeeriumist üle Muinsuskaitseametisse: - järelevalve muuseumikogude korralduse üle; - näituste kahjuhüvitise tagamise süsteemi rakendamine; - muuseumide andmekogu pidamine; - taotlusvooru „Muuseumide arendamine“ taotluste menetlemine. Teatud ülesanded, millega on Kultuuriministeeriumis seni vähesel määral tegeletud, plaanitakse Muinsuskaitseametis rohkem esile seada: - muuseumide nõustamine; - muuseumide valdkonna juhendite väljatöötamine ja standardite juurutamine; - muuseumide kogumispõhimõtete üle-eestiline koordineerimine; - muuseumideülesed statistilised analüüsid ja uuringud. Muuseumideülesed statistilised analüüsid ja uuringud hakkavad toimuma koos muinsuskaitse valdkonnaga valdkondade lõimimise eesmärgil. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu mõjutab Muinsuskaitseameti töökorraldust ja ülesandeid, teenuste osutamise võimet, struktuuri, personali kvalifikatsiooninõudeid, koolitusvajadust, kulusid. Eelnõu mõjutab asutustevahelisi suhteid kultuuripärandi valdkonnas (Muinsuskaitseamet ja muuseumid), tööjaotust ja koostööd. Muuseumidele eraldi struktuuriüksuse loomine Kultuuriministeeriumi juurde ei ole otstarbekas. Muinsuskaitse ja muuseumid on mõlemad kultuuripärandi valdkonnad ning teenuseid on 3 otstarbekas pakkuda ühest asutusest. Sarnaste valdkondade koordineerimine ühest kohast annab eelduse nende ühiseks arenguks ning kultuuripärandi valdkonnast teadlikkuse tõstmiseks. Seoses muuseumidega seotud tööülesannete üleminekuga läheb Kultuuriministeeriumist Muinsuskaitseametisse kaks töökohta ja vastav eelarveosa. Ühe lisanduva spetsialisti tööjõukulu kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2019 samal ajal muinsuskaitseseaduse ja muuseumiseaduse muudatuste jõustumisega. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu ei esitata ministeeriumidele kooskõlastamiseks, sest neile ei ole eelnõuga ette nähtud kohustusi ning eelnõu ei puuduta teiste ministeeriumide valitsemisala või ülesandeid. Indrek Saar Minister Tarvi Sits Kantsler 4