Kiri

Rahandusministeerium Kultuuriministeerium Meie 12.04.2019 nr 18-5/19-0143/2916 Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Palume võimalusel esitada tekkinud märkused ja kommentaarid hiljemalt 22.04.2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad 1. määruse eelnõu 2. määruse eelnõu seletuskiri Annika Anton 6397663 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 08.03.2019 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2019 nr …… Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruses nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva määruse alusel ei toetata sündmust, mida on toetatud kultuuriministri 4. detsembri 2017. a käskkirja nr 275 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine“ alusel.“; 2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse andmise tulemusena: 1) suureneb väliskülastajate arv; 2) suureneb projekti elluviimisesse kaasatud turismiteenuste pakkujate arv, kes müüvad oma teenuseid sündmusel või konverentsil osalevatele külastajatele.“; 3) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetust antakse ainult projekti nendele tegevustele, mis on määratletud taotluses sisalduvas tegevusplaanis ja eelarves ning viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil.“; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „4) minimaalne konverentsi väliskülastajate arv on Tallinnas 120, väljaspool Tallinna 60; 5) konverentsi programm kestab vähemalt kolm järjestikust päeva ning sisaldab vähemalt kahel päeval konverentsi sisulist osa;“; 5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Konverents on käesoleva määruse tähenduses rahvusvahelise osavõtjaskonnaga teaduslik, erialane või huvialane kokkutulek ettekannete ja diskussioonidega või riikide, organisatsioonide või ametkondade esindajate kokkutulek valdkondlike teemade arutamiseks ning küsimuste lahendamiseks.“; 6) paragrahvi 6 lõike 2 punktid 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt: „5) minimaalne sündmuse väliskülastajate arv on Tallinnas 500, väljaspool Tallinna 300; 6) sündmus kestab ühtse programmiga vähemalt kaks järjestikust päeva, sisaldades programmi mõlemal päeval sündmuse sisulist tegevust;“; 7) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) sündmuse kontseptsioon ja turundusmaterjalid on kooskõlas rakendusüksuse väljatöötatud ning veebilehel avaldatud Eesti turunduskontseptsiooniga;“; 8) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui toetust antakse kultuuriabina, loetakse abikõlblikuks kuluks taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.“; 9) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(1)1 Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, loetakse abikõlblikuks kuluks taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis tasutakse ühendmääruse §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse alusel ning taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel.“; 10) paragrahvi 7 lõike 3 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) konverentsi, kultuuri- või spordisündmuse turundustegevuste ettevalmistamise kulud turundamiseks välisriikides, välismessidel osalemise, teistel välisriikides toimuvatel sündmustel osalemise ja kohapeal turundusmaterjalide jagamise kulud, transpordi- ja majutuskulud ning ruumide rent turundustegevuste läbiviimiseks välisriikides; 2) sündmuse või konverentsi eel või ajal sellel osalevate välisriikidest saabuvate sündmuse või konverentsi korraldamisega seotud isikute transpordi ja majutuskulud;“; 11) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) konverentsi, kultuuri- või spordisündmuse korraldamise ja teenindamisega seotud kulud;“; 13) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse punktidega 17 ja 18 järgmises sõnastuses: „17) personalikulud, välja arvatud käesoleva määruse § 7 lõike 3 punktides 1–3 lubatud majutus- ja transpordikulud; 18) sularahas tasutud kulud.“; 15) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud projekti tegevused sündmuse korraldamiseks viiakse ellu kuni 24 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates ning § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud projekti tegevused konverentsi korraldamiseks viiakse ellu kuni 30 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 31. augustiks 2023. a.“; 16) paragrahvi 8 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 9 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kultuurisündmustele käesoleva määruse alusel kultuuriabina antav toetus ning muu avaliku sektori rahaline panus ei tohi moodustada kokku rohkem kui 80% projekti abikõlblikest kuludest. Toetatavale kultuurisündmusele erinevatest avaliku sektori vahenditest kultuuriabina antav toetus koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 53 punktis 8 toodud piirmäära.“; 18) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) sündmuse või konverentsi külastajate teenindamisse kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate üldandmed ning koostööpõhimõtete kirjeldus;“; 19) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) juhul kui taotletav toetus on kultuuriabi, projekti eelarve detailne kalkulatsioon ja selle põhjendused ning muud taotlusvormis nõutud andmed ja dokumendid;“; 20) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „12) juhul kui taotleja on eraõiguslik juriidiline isik, esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav; 13) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga, välja arvatud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus.“; 21) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi, peab taotlus sisaldama projekti eelarve detailset eelarvet, projekti eelarve aluseks olevaid kalkulatsioone, lähteülesandeid ja hinnapakkumisi. Kui teenuse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem, siis tuleb esitada vähemalt kolm sõltumatut ja omavahel võrreldavat hinnapakkumist koos detailse lähteülesandega. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumist, tuleb esitada sellekohane põhjendus.“; 22) paragrahvi 13 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taotlusvooru tähtajast, eelarvest ja tingimustest teavitab rakendusüksus oma veebilehel vähemalt 30 tööpäeva enne taotlusvooru tähtpäeva. (4) Jooksva taotlemise avamisest ja taotlemise tingimustest teavitab rakendusüksus oma veebilehel.“; 23) paragrahvi 14 lõigetes 5 ja 6 asendatakse arv „37“ arvuga „42“; 24) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) sama sündmust on toetatud kultuuriministri 4. detsembri 2017. a käskkirja nr 275 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine“ alusel.“; 25) paragrahvi 18 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, milles kirjeldatud projektid on hinnatud käesoleva määruse § 17 lõikes 1 nimetatud hindamismetoodika alusel vähemalt koondhindega 2,60. (5) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud kultuuri- ja spordisündmuse korraldamiseks esitatud taotlust ei rahuldata, kui selle koondhinne jääb alla käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud koondhinde või kui vähemalt üks käesoleva määruse § 17 lõike 1 punktides 1–3 toodud valikukriteerium hinnatakse väiksema hindega kui 2,00.“; 26) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud konverentsi korraldamiseks esitatud taotlust ei rahuldata, kui selle koondhinne jääb alla käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud koondhinde või kui vähemalt üks käesoleva määruse § 17 lõike 1 punktides 1–3 toodud valikukriteerium hinnatakse väiksema hindega kui 2,30.“; 27) paragrahvi 21 lõige 1 ja lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse e-teeninduse kaudu, taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras, kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus:“; 28) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) puudutab vähese tähtsusega abina väljamakse aluseks olevaid tegevusi, eelarvet või projekti tulemusnäitajaid.“; 29) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui toetus on kultuuriabi, võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20% võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei suurene.“; 30) paragrahvi 21 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmistaotluse võib taotleja esitada ning rakendusüksus selle rahuldada tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.“; 31) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) sama sündmust on toetatud kultuuriministri 4. detsembri 2017. a käskkirja nr 275 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine“ alusel.“; 32) paragrahvi 23 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 23. Kultuuriabi kasutamisega seotud aruannete esitamine“; 33) määrust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses: „§ 231. Vähese tähtsusega abi kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud. (2) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos maksetaotlusega hiljemalt kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (3) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel. (4) Projekti aruande soovituslikud vormid kehtestab rakendusüksus, kes avalikustab need oma veebilehel. (5) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (6) Aruandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta; 2) projekti aruandlusperiood; 3) andmed projektis läbiviidud tegevustest ja nende tulemustest; 4) põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta; 5) andmed projekti elluviimisesse kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta; 6) väliskülastajate statistika ja tagasiside kokkuvõte; 7) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele; 8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, esindusõigusliku isiku allkiri ja aruande esitamise kuupäev. (7) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates selle rakendusüksuses registreerimisest.“; 34) paragrahv 24 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 24. Kultuuriabi kasutamisega seotud toetuse maksmise tingimused“; 35) määrust täiendatakse paragrahviga 241 järgmises sõnastuses: „§ 241. Vähese tähtsusega abi kasutamisega seotud toetuse maksmise tingimused (1) Toetus makstakse välja ühendmääruse § 8 alusel. (2) Toetuse väljamakse tehakse toetuse saaja esitatud lõpparuande alusel käesoleva paragrahvi lõikes 4 kehtestatud tingimuste täitmise korral. Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu. (3) Toetuse väljamakse teostatakse toetuse saajale kindlasummalise makse alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 3. Toetuse väljamakse tehakse pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja tulemuste saavutamise tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tulemuste saavutamise tõendamise alustele. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. (4) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on: 1) sündmuse toimumise tõendamine otsuses märgitud kuupäevadel; 2) väliskülastajate arvu ning kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate arvu tõendamine.“; 36) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) esitama taotluse rahuldamise otsuse muutmistaotluse vastavalt käesoleva määruse §-le 21;“; 37) paragrahvi 25 lõike 2 punktid 8–10 sõnastatakse järgmiselt: „8) juhul kui toetus on kultuuriabi, tagama, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest; 9) säilitama kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 35; 10) juhul kui toetus on kultuuriabi, võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja kontrolltoiminguid;“; 38) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „14) juhul kui toetuse saaja või partner on kohustatud järgima riigihangete seadust, järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid;“; 39) paragrahvi 25 lõike 2 punktis 15 asendatakse sõnad „tehingu summa käibemaksuta ületab 5000 eurot“ sõnadega „tehingu summa käibemaksuta on võrdne 5000 euroga või on sellest suurem“; 40) paragrahvi 27 lõike 1 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „4) juhul kui toetus on kultuuriabi, teostama kuludokumentide auditit ja kontrollitoiminguid; 5) juhul kui toetus on kultuuriabi, kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;“; 41) paragrahvi 27 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) juhul kui toetus on kultuuriabi, tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti elluviimise kontrolli;“; 42) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna „vahearuandest“ sõnaga „aruandest“. Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler  08.03.2019 Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) on kehtestatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ (edaspidi meede) tegevuse „Turisminõudluse suurendamine“ eesmärkide elluviimiseks. Eelnõu eesmärgiks on täpsustada määruse alusel antava toetuse sisulisi ja menetlust reguleerivaid tingimusi, eelkõige seoses üleminekuga kulude lihtsustatud väljamaksmisele, mille tingib vastav nõue Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“. Eelnõu koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi: ministeerium) majandusarengu osakonna peaspetsialist Annika Anton (e-post: [email protected], telefon 6 397 663) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse tootespetsialist Jane Jakobson (e-post [email protected], telefon 738 6005). Määruse juriidilise ekspertiisi teostas ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik (e-post: [email protected]). Keeletoimetuse tegi majandusarengu osakonna peaspetsialist Annika Anton (e-post: [email protected], telefon 6 397 663). Seletuskirja koostas ministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Annika Anton (e- post: [email protected], telefon 6 397 663). Eelnõuga muudetakse ettevõtlusministri 02. septembri 2015. a määrust nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ (RT I, 03.09.2015, 19). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 41 punktist. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 1, nii et käesoleva määruse alusel ei anta toetust samale sündmusele, mille tegevust on juba toetatud kultuuriministri 4. detsembri 2017. a käskkirja nr 275 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine“ alusel. Topeltfinantseerimise vältimiseks on vajalik kehtestada piirang ühe sündmuse toetamiseks kahest sarnasest toetusskeemist. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 2 sõnastust, seoses üleminekuga lihtsustatud kulude hüvitamisele kindlasummaliste maksete alusel. Viimase rakendamisel on vajalik täpsustada toetuse andmise tulemusi nii, et need oleksid konkreetselt mõõdetavad. Sellest lähtuvalt on mõõdetavateks toetuse andmise tulemusteks väliskülastajate arv ning koostöö sündmuste ja konverentside korraldajate ja turismiteenuste pakkujate vahel, mida mõõdetakse kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) arvuga, vastavalt määruse § 6 lg 1 p 7 ja lg 2 p 8. VKEde kaasamise all mõeldakse ettevõtjaid, kellega sündmuse korraldaja ei arvelda ise, vaid kes müüvad oma teenuseid otse sündmusel osalevatele külastajatele. Eesti kui sündmuste ja konverentside toimumise koha tuntuse kasvu kontrollitakse rakendusüksuse poolt läbi miinimumnõuete täitmise juba taotlemise hetkel, vastavalt käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktile 3 ja lõike 2 punktile 2. Samuti on määruse väljundnäitajaks turundustegevuste arv, mille kaudu toetatakse tulemuste saavutamist. Sündmuste jätkusuutlikkuse kasv on pigem üldine toetuse mõju ja tulemus, mida saab mõõta vaid regulaarsündmuste puhul. Tulemusnäitajana, mille alusel kinnitatakse toetuse väljamakse, ei ole seda võimalik mõõta. Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse paragrahvi 5 lõike 4 sõnastust, seoses üleminekuga kulude lihtsustatud väljamaksmisele, mis eeldab, et projekt viiakse ellu esitatud eelarve kohaselt. Toetust antakse ainult projekti nendele tegevustele, mis on määratletud taotluses sisalduvas tegevusplaanis ja eelarves ning viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil. Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse paragrahvi 6 lõike 1 punktide 4 ja 5 sõnastust. Projekti tulemusnäitaja on väliskülastajate arv. Kehtivas määruses oli nõudena seatud välisriikidest saabuvate konverentsil osalejate ööbimiste koguarv Harjumaal minimaalselt 500 või väljaspool Harjumaad minimaalselt 300. Minimaalne ööde arv väljaspool Harjumaad 300 ja programmi minimaalne kestvus 3 päeva võiks otsese suhtena väliskülastajate arvuks tähendada minimaalselt 100 ööd. Eelnõuga soovitakse muuta see number väiksemaks, kuna on teada Pärnu, Saaremaa ja teiste väiksemate piirkondade huvi arendada konverentsiturismi. Toetatava konverentsi nõuete leevendamine aitab kaasa konverentsiturismi regionaalsele arengule väljaspool Tallinna. Kõrgemad nõuded konverentside osas jäävad vaid Tallinnas (välisriikidest saabuvate konverentsil osalejate arv on Tallinnas minimaalselt 120 või väljaspool Tallinna minimaalselt 60), kuna Harjumaal väljaspool Tallinna puudub vajalik taristu suuremahuliste konverentside võõrustamiseks. Konverentsi kolmepäevane programm peab vähemalt kahel päeval hõlmama konverentsi sisulist osa, millele võivad lisanduda ekskursioonid, ava- ja/või lõpuüritus ning muud konverentsi läbiviimisega kaasnevad tegevused. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse paragrahvi 6 lõikega 11 kuna on vajalik konverentsi mõiste täpsustamine toetuse andmise tingimuste tähenduses. Konverents võib olla rahvusvahelise osavõtjaskonnaga teaduslik, erialane või huvialane kokkutulek ettekannete ja diskussioonidega või riikide, organisatsioonide või ametkondade esindajate kokkutulek valdkondlike teemade arutamiseks ning küsimuste lahendamiseks. Toetuse tähenduses võib konverentsi formaat olla erinev, näiteks kongress, foorum, seminar, loeng või ettekanne ning töö võib toimuda sessioonides ja praktikumidena. Konverentsiks ei loeta koolitust, õppereisi, võistlust, messi, töökoosolekut, infopäeva või näitust. Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse paragrahvi 6 lõike 2 punktide 5 ja 6 sõnastust. Projekti tulemusnäitaja on väliskülastajate arv. Sarnaselt konverentsidele soovitakse ergutada sündmuste väljaviimist Tallinnast ning avada ligipääs toetusele regioonides toimuvatele väiksematele sündmustele, kelle infrastruktuur nii suure külastaja arvuga sündmusi korraldada ei võimalda, kuna puudub piisav arv majutuskohti või ühendusvõimalusi. Minimaalne sündmuse väliskülastajate arv on Tallinnas 500 ja väljaspool Tallinna 300. Toetatav sündmus on rahvusvahelistele esinejatele, võistlejatele ja publikule huvipakkuv, kestab ühtse programmiga vähemalt kaks järjestikust päeva, sisaldades programmi mõlemal päeval sündmuse sisulist tegevust, millele lisanduvad ava- ja/või lõpuüritus, meelelahutusprogramm ja/või ekskursioonid ning muud tegevused. Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse paragrahvi 6 lõike 2 punkti 10 sõnastust, millega täpsustatakse, et sündmuse kontseptsioon (nimi, temaatika, programm jne) on sobilik Eesti tutvustamiseks välisriikides ning sündmuse turundustegevused on kooskõlas Eesti turunduskontseptsiooniga. Eelnõu punktidega 8 ja 9 muudetakse määruse paragrahvi 7 lõike 1 sõnastust, millega täpsustatakse, et kehtiv määruse sõnastus, mis viitab toetuse väljamaksmisele ühendmääruse § 2 alusel, jääb edaspidi kohalduma vaid kultuuriabi andmisel. Paragrahvi 7 lisatud lõige 11 täpsustab, et vähese tähtsusega abi andmise korral tuleb lähtuda ühendmääruse §-s 8 kehtivatest tingimustest ning sellega luuakse eeldused VTA kulude lihtsustatud hüvitamisviisi rakendamiseks. Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse paragrahvi 7 lõike 3 punktide 1 ja 2 sõnastust. Abikõlblikuks kuluks on konverentsi- kultuuri- või spordisündmuse turundustegevuste ettevalmistamise kulud (võõrkeelsete veebilehtede arendamise kulud, reklaamide kujundamise, reklaammaterjalide tootmise kulud ja tõlketööd) ning välisriikides läbiviidavate turundustegevustega kaasnevad kulud. Abikõlblikud turunduskulud ei ole reklaampinna ostmise kulud ega muud turunduskulud müügi edendamiseks välisriikides, mida tuleb käsitleda mitteabikõlblikena lähtuvalt ekspordiabi keelust. Kuna jooksvate kulude katmine ei ole samuti abikõlblik, tuleb turundustegevused projekti eelarves kajastada projekti turundusplaanis kampaaniapõhiselt. Ühes kampaanias sisaldub sihtriik, sihtgrupp, turunduskanal, kampaania on ajaliselt piiritletud ja selle tulemusena on taotleja turundusplaanis määratlenud planeeritavad eesmärgid. Eelnõu punktiga 11 tunnistatakse määruse paragrahvi 7 lõike 3 punkt 5 kehtetuks. Kuivõrd määruse paragrahvi 7 lõike 3 punkt 6 sisaldab kõiki konverentsi või sündmuse korraldamise ja teenindamisega seotud kulusid, ei ole vajalik eraldi välja tuua selle ühte kululiiki eraldi real. Eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse paragrahvi 7 lõike 3 punkti 6 sõnastust nii, et see sisaldaks konverentsi või sündmuse korraldamise ja teenindamisega seotud kulusid ühel real, mis eelnevalt olid kahes eraldi punktis ja tekitasid toetuse saaja jaoks kulude eristamise kohustuse. Abikõlblikeks kuludeks konverentsi või sündmuse korraldamise ja teenindamise kuluna on näiteks tehnika, varustuse, ruumide ja maa-ala rendiga seotud kulud, konverentsi korraldusteenus, turvateenus, fotograaf, meditsiiniabi, parkimiskorralduse teenus, erivajadustega inimestele ligipääsetavuse tagamise kulud, tõlketeenus. Eelnõu punktiga 13 tunnistatakse määruse paragrahvi 7 lõike 4 punkt 10 kehtetuks. Päevaraha on lähetuskulu, mis on personalikulu. Personalikulude mitteabikõlblikkusega seonduvat täpsustatakse eelnõu punktis 15. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse paragrahvi 7 lõiget 4 punktidega 17 ja 18. Personalikulude lisamine mitteabikõlblike kulude loetelusse on vajalik määruse selguse huvides. Personalikuludeks loetakse kulusid, mis on sõnastatud ühendmääruse §-s 3: palk, puhkusetasu, töösuhte lõpetamise hüvitised, töömaksud, lähetuskulud, koolituskulu, tervisekontrolli kulu. Tingimus otseselt ei kitsenda taotlejate võimalusi, kuna personalikulu ei sisaldu abikõlblike kulude loetelus ka käesoleval hetkel. Personalikulu sisaldub ka lähetuskulu ja päevaraha. Sularahas tasutud kulude lisamine mitteabikõlblike kuludena on vajalik kulude läbipaistvuse tagamiseks. Eelnõu punktiga 15 muudetakse määruse paragrahvi 8 lõike 3 sõnastust, kuna vajalik on projekti abikõlbliku perioodi lühendamine seoses lihtsustatud kulude hüvitamisviisi rakendamisega. Projekti kulude väljamakse toimub projekti lõppedes ning on ebamõistlik teha otsuseid nii pika ajaperioodi peale ette. Lisaks ei ole toetuse perioodi lõppemisega seoses enam peatselt võimalik projekti maksimaalse abikõlbliku perioodi kasutamine. Eelnõu punktiga 16 tunnistatakse paragrahvi 8 lõige 5 kehtetuks, kuna ergutava mõju nõue nende abi liikide puhul puudub ning kulude lihtsustatud väljamakse kasutamisel seda ka ei kontrollita. Eelnõu punktiga 17 muudetakse määruse paragrahvi 9 lõike 7 sõnastust, seoses vajadusega viia see vastavusse kultuuriabi reeglitega. Eelnõu punktiga 18 muudetakse määruse paragrahvi 12 lõike 2 punkt 4 sõnastust, kuna toetuse tulemusel loetakse väliskülastajate teenindamisse kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate arvu ning seega peavad kogutavad andmed sisaldama just VKEde andmeid. Eelnõu punktiga 19 muudetakse määruse paragrahvi 12 lõike 2 punkt 7 sõnastust, millega selgitatakse, et kui toetust antakse kultuuriabina, tuleb taotlemise käigus esitada projekti eelarve, mis põhineb hinnakalkulatsioonil või põhjendustel ning hinnapakkumised ja kuludokumendid tuleb esitada kultuuriabi taotlejatel hiljem projekti elluviimise käigus aruannete esitamise raames. Eelnõu punktiga 20 täiendatakse määruse paragrahvi 12 lõiget 2 punktidega 12 ja 13. Lisatud on majandusaasta aruande esitamise nõue, kuna rakendusüksusel on kohustus hinnata organisatsiooni võimekust ja taotleja majanduslik olukord on üks osa sellest hindest. Kui taotleval ettevõttel on auditeerimise kohustus, siis tuleb majandusaasta aruanne esitada koos audiitori otsusega. Lisatud on taotleja jooksva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande esitamise nõue taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga, kuna rakendusüksusel on kohustus hinnata organisatsiooni võimekust ja taotleja majanduslik olukord on üks osa selle kriteeriumi hinnet mõjutavaks aspektiks. Eelnõu punktiga 21 täiendatakse määruse paragrahvi 12 lõikega 3, kuna lihtsustatud kulude hüvitamisviis eeldab, et projekti kulud on planeeritud kuluefektiivselt ning kulude arvutusmeetod on läbipaistev ja seda kontrollitakse juba taotlemise hetkel, sest lihtsustatud kulude hüvitamisviisi rakendamine eeldab, et projekti lõppedes enam kuludokumentide kontrolli ei teostata. Taotlejal on kohustus esitada koos projektiga ka tõendusdokumendid. Teenuse ost tähendab üksiku teenuse või kogu projektiperioodi lõikes tehtavate üheliigiliste teenuste ostu, mida nimetatakse tehinguks ja millele kohaldub nimetatud piirmäär. Hinnapakkumiseks loetakse ka viidet avalikule hinnale teenusepakkuja veebilehel (nt reisiteenused, ruumi rent, majutus jne), varasemat sama teenuse arvet või sõlmitud lepingut. Kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole vajalik esitada riigihangete kohuslastel, kui hinna on pakkunud kehtiva hanke partner. Sel juhul tuleb esitada põhjendus hinna kujunemisest. Eelnõu punktiga 22 muudetakse määruse paragrahvi 13 lõigete 3 ja 4 sõnastust, kuna enamus toetusi ei eelda päevalehes teavitamist, piisab veebilehest, mis on kuluefektiivne. Lisaks on oluline määratleda, kui kaua peab voor taotlemiseks avatud olema. Eelnõu punktiga 23 muudetakse määruse paragrahvi 14 lõigete 5 ja 6 sõnastust, kuna seoses lihtsustatud kulude hüvitamisviisiga kasvab taotlemise hetkel esitatavate dokumentide hulk ning seetõttu ka ajaline maht eelarve ja hinnapakkumiste kontrollimiseks. Eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse paragrahvi 15 lõiget 4 punktiga 5, mille alusel ei tunnistata taotlust nõuete vastavaks juhul kui sama sündmust on toetatud kultuuriministri 4. detsembri 2017. a käskkirja nr 275 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine“ alusel. Topeltfinantseerimise vältimiseks on vajalik kehtestada piirang ühe sündmuse toetamiseks kahest sarnasest toetusskeemist. Eelnõu punktiga 25 muudetakse määruse paragrahvi 18 lõigete 4 ja 5 sõnastust. Konverentside toetuse taotlemine on jooksev ja ning puudub konkurents erinevate taotluste vahel, seetõttu on kehtiv lävend 2,5 nii koondhindele kui üksikule kriteeriumile liiga madal. Võrreldes seni toetust saanud projektide hindamise tulemusi, võimaldab lävend min 2,60 toetada piiratud ressursside korral mõjusamaid projekte. Hindamine kriteeriumide lõikes on konverentside ja sündmuste puhul erinev. Konverentsidel on kõrgemat hinnet lihtsam saada, kuna konverentsid toimuvad pigem madalhooajal, mida hinnatakse ka kõrgema hindega ning toetuse saamiseks vajalikud muud tingimused ei oma nii suurt rolli. Kuid piiratud eelarveliste vahendite tõttu on eesmärk toetada t mõjusamaid projekte. Sündmuste puhul samale lävendile hinde tõstmine ei ole võimalik, sest see välistaks mitmed olulise mõjuga sündmused, mille hinne on madal selle toimumise aja tõttu. Sageli pannakse sündmuse toimumise aeg paika rahvusvahelise organisatsiooni poolt ja seda Eesti korraldaja muuta ei saa. Eelnõu punktiga 26 täiendatakse määruse paragrahvi 18 lõikega 51, millega kehtestatakse eraldi hindamislävend konverentside toetuse taotlemiseks esitatud projektidele. Eelnõu punktiga 27 muudetakse määruse paragrahvi 21 lõigete 1 ja 2 sõnastust nii, et taotlejal oleks võimalik kasutada projekti tegevuste elluviimise käigus vabanenud toetussummat teistele tegevustele. Samuti selgitatakse toetuse rahuldamise otsuse muutmise tingimusi juhul kui tegemist on kultuuriabiga. Eelnõu punktiga 28 täiendatakse määruse paragrahvi 21 lõiget 2 punktiga 5. Lihtsustatud viisil kulude väljamaksmise korral ei ole võimalik muuta projekti planeeritud tegevusi, eelarvet ja numbriliselt fikseeritud tulemusi. Eelnõu punktiga 29 muudetakse määruse paragrahvi 21 lõike 3 sõnastust, millega täpsustatakse toetuse saaja õigusi teha muudatusi projekti eelarves ilma toetuse rahuldamise otsust muutmata, juhul kui tegemist on kultuuriabiga. Eelnõu punktiga 30 muudetakse määruse paragrahvi 21 lõike 5 sõnastust. Taotlejale antakse võimalus arvestada muudatustega ka peale nende elluviimist, kuid tingimusel, et muudatused on põhjendatud ja asjakohased. Eelnõu punktiga 31 täiendatakse määruse paragrahvi 22 lõiget 2 punktiga 5, mille alusel võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui sama sündmust on toetatud kultuuriministri 4. detsembri 2017. a käskkirja nr 275 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine“ alusel. Topelt finantseerimise vältimiseks on vajalik kehtestada piirang ühe sündmuse toetamiseks kahest sarnasest toetusskeemist. Eelnõu punktiga 32 muudetakse määruse paragrahvi 23 pealkirja sõnastust, millega kehtestatakse projekti aruannete esitamise tingimused toetuse saajale kultuuriabina. Eelnõu punktiga 33 täiendatakse määrust paragrahviga 231,, millega kehtestatakse projekti aruannete esitamise tingimused toetuse saajale vähese tähtsusega abina. Aruandes kajastatakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, projekti number ja toetuse saaja nimi. Samuti kajastatakse andmed projekti elluviimisesse kaasatud VKEde kohta, sealhulgas ettevõtja nimi, kontaktisiku nimi ja kontaktandmed. Eelnõu punktiga 34 muudetakse määruse paragrahvi 24 pealkirja sõnastust, millega kehtestatakse toetuse väljamaksmise tingimused kui toetus on kultuuriabi. Eelnõu punktiga 35 täiendatakse määrust paragrahviga 241 kuna on vajalik täpsustada vähese tähtsusega abi kasutamisega seotud toetuse maksmise tingimused lihtsustatud kulude hüvitamise korral väljamakse tegemisel. Eelnõu punktiga 36 muudetakse määruse paragrahvi 25 lõike 2 punkti 3 sõnastust, andmaks juhised, millal ja kuidas tuleb esitada taotluse rahuldamise otsuse muutmistaotlus. Eelnõu punktiga 37 muudetakse määruse paragrahvi 25 lõike 2 punktide 8, 9 ja 10 sõnastust. Kehtima jäävad määruse tingimused, kuid täiendavalt tuuakse sisse selgitus, et need kehtivad vaid kultuuriabi toetuse saajale. Vähese tähtsusega abi korral makstakse toetus välja, kui eesmärgid on täidetud ja täiendavat kuludokumentide kontrolli ei teostata. Eelnõu punktiga 38 muudetakse määruse paragrahvi 25 lõike 2 punkti 14 sõnastust viimaks tingimuse vastavusse kehtivate õigusnormidega. Tühistatakse tingimused juhul, kui tehingu hind jääb vahemikku 5000-9999 eurot, kuna vastav tingimus kehtivas riigihangete seaduses (millest tulenevalt on käesoleva määruse säte kehtestatud) on muutunud. Eelnõu punktiga 39 muudetakse määruse paragrahvi 25 lõike 2 punkti 15 sõnastust seoses tehnilise täpsustusega, mis reguleerib ära olukorra, kui tehingu summa käibemaksuta on võrdne 5000 euroga. Eelnõu punktiga 40 muudetakse määruse paragrahvi 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 sõnastust täpsustamaks, et rakendusüksus on kohustatud teostama projekti kulude ja omafinantseeringu kasutamise kontrollitoiminguid vaid juhul, kui toetust makstakse kultuuriabi saajatele. Eelnõu punktiga 41 muudetakse määruse paragrahvi 27 lõike 2 punkti 1 sõnastust täpsustamaks, et rakendusüksusel on õigus teostada projekti elluviimise ja kuludokumentide kontrolli toetuse saaja juures vaid kultuuriabi projektides, kuivõrd kulude lihtsustatud väljamaksmise viis VTA toetuse saajate juures seda õigust ei sisalda. Eelnõu punktiga 42 muudetakse määruse paragrahvi 27 lõike 2 punkti 5 sõnastust, muutes sõna „vahearuanne“ sõnaks „aruanne“, kuivõrd VTA toetuse korral ei esitata vahearuandeid ja sõnastus võimaldab kohaldada sama tingimust kõikide aruannete kohta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302); 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084, Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks; 4. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Määruse mõjud Eelnõuga tehtavatel muudatustel ei ole otsest sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelnõu aitab kaasa „Eesti riikliku turismiarengukava aastateks 2014–2020“ eesmärgi saavutamisele: Eesti turismiatraktsioonid ja Eestis toimuvad sündmused on rahvusvaheliselt huvipakkuvad ja reisimotivatsiooni loovad. Toetusskeemi positiivne mõju väljendub sihtkoha rahvusvahelise tuntuse ja regionaalsel tasandil Eesti turismitoodete nõudluse suurendamises. Toetuste eraldamise edukuse näitajateks on Eesti atraktiivsuse ja maine paranemine, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside arvu ja ööbimistega külastajate arvu suurenemine, turismihooaja pikenemine. Meetme tegevus aitab kaasa Eesti ettevõtete ja teadusasutuste rahvusvahelistumisele väliskontaktide arendamise kaudu; turismihooaja pikendamisele, majutusettevõtete täituvuse parandamisele ja muude turismiettevõtete käibe kasvule madalhooajal; sündmuste rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele, aidates parandada sündmuste professionaalset korraldust ja suurendades sündmuste atraktiivsust sihtgruppidele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne ministeeriumile ja rakendusüksusele lisakulusid. Lisaks ei too käesoleva määruse rakendamine kaasa riigieelarvelisi lisakulusid ning samuti ei kaasne määruse rakendamisega otseseid täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid ega kaudseid kulusid taotlejale. Määruse rakendamisega seotud tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile kooskõlastamiseks.