Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 11.04.2019 nr 1.1-10/2529-1 Riigihalduse ministri määruse esitamine kooskõlastamiseks Austatud kooskõlastajad Rahandusministeerium saadab ministeeriumitele ning Linnade ja Valdadele Liidule kooskõlastamiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse andmiseks riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmise eelnõu. Palume vastata hiljemalt eelnõude infosüsteemis märgitud kuupäeval. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi riigihalduse minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Olivia Taluste 6113092 [email protected] Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Tugiteenuste Keskus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 29.03.2019 MÄÄRUS Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruses nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 3 punktis 2 asendatakse arv „100“ arvuga „55“; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 6 lõike 8 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Tegutsev kompetentsikeskus peab põhitegevuste toetamiseks taotluse esitamise ajal ning projekti elluviimise perioodil vastama lõikes 6 nimetatud nõuetele.“; 4) paragrahvi 8 lõike 7 punktis 3 asendatakse tekstiosa „punktide 4 ja 5“ tekstiosaga „punkti 5“; 5) paragrahvi 10 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tegutseva kompetentsikeskuse projektile toetuse minimaalse omafinantseeringu määra kehtestamisel arvestatakse, et lõikes 4 sätestatud omafinantseeringu määr on vähemalt 15% abikõlblikest kuludest.“; 6) paragrahvi 10 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 16 lõike 2 sissejuhatavast lausest jäetakse välja tekstiosa „regionaalministri 3. juuli 2009. a määruse nr 10 „Meetme „Kompetentsikeskuste arendamine” tingimused” või“; 8) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) taotletava toetuse suurus ei ületa §-s 10 ning vooru avamise käskkirjas sätestatud toetuse määrasid;“; 9) paragrahvi 18 lõike 6 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 19 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Põhitegevuse toetuse taotluse menetlemise aeg on kuni 54 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Hiljemalt 54. tööpäeval taotluse esitamise tähtpäevast alates tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.“; 11) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse arv „45“ arvuga „30“; 12) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) projekti detailne tegevusplaan kavandatud kululiikide lõikes taotluse esitamisele järgneva kalendriaasta lõpuni.“; 13) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rakendusüksus võib välja kuulutatud taotlusvooru raames määrata, millised lõikes 2 ja § 18 lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid tuleb taotlejal vastavas taotlusvoorus esitada.“; 14) paragrahvi 29 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ja § 26 lõikes 6“. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi Riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler  Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 14 alusel. Eelnõu kohaselt muudetakse struktuuritoetuste andmist reguleerivat riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määrust nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ (edaspidi kehtiv määrus), lühendatakse projektide menetlemise aegasid, täpsustatakse sõnastust, ajakohastatakse viiteid asjaomastele õigusaktidele, sätestatakse minimaalne omafinantseeringu määr kuni struktuuritoetuste perioodi lõpuni ja viiakse meetme tegevuse väljundinäitajate sihttase vastavusse Euroopa Komisjoni poolt 21. detsembril 2018. a heaks kiidetud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ muudatustega1. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse peaspetsialist Tea Treufeldt (tel 611 3225; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (tel 611 3092; e-post [email protected]) ja õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549; e-post [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, [email protected]). Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. II. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 14 punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse kehtiva määruse § 2 lõike 3 punkti 2, milles vähendatakse toetuse abil ellu viidud projektidega saavutatavat meetme tegevuse väljundinäitajate sihttaset „tegevuste elluviimise tulemusel kasvab tööhõive toetust saanud ettevõtetes“ 100-lt 55-le täistööaja ekvivalendile. Muudatuse vajadus tuleneb Euroopa Komisjoni poolt 21. detsembril 2018 heaks kiidetud muudetud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast. Rakenduskava muudatusega vähendati meetme tegevuse 5.4.1 EL toetust 12 081 851 eurolt 9 481 851 eurole ning kogumaksumust 14 213 942 eurolt 11 155 118 eurole. Meetme tegevuse toetuse vähendamise tingis asjaolu, et 2016. aastal uusi kompetentsikeskuseid ideekavandite voorus juurde ei tekkinud ning uutele kompetentsikeskustele kavandatud toetus jäi välja andmata. Rahalised vahendid suunati ümber teistesse meetme tegevustesse. Seoses rakenduskavas meetme tegevuse toetuse vähendamisega vähendati ka tegevuse väljundnäitaja sihttaset. Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 6 lõike 2 punkt 4. Vastavalt § 6 lõikes 2 sätestatule võisid kompetentsikeskuse koosseisu kuuluda lisaks muudele asutustele ka 1 https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/uhtekuuluvuspoliitika_fondide_rakenduskava_2014- 2020_211218_0.pdf. 1 maavalitsused. Kuna maavalitsuste tegevus lõpetati 2018. aasta 1. jaanuaril2, siis viide maavalitsuste kuulumisele kompetentsikeskuste koosseisu ei ole enam asjakohane ning vastav punkt tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu punktiga 3 täpsustatakse kehtiva määruse § 6 lõike 8 teist lauset õigusselguse huvides, millega sätestatakse, et tegutsev kompetentsikeskus peab põhitegevuste toetamiseks taotluse esitamise ajal ning projekti elluviimise perioodil vastama tervikuna kõigile lõikes 6 nimetatud nõuetele. Kehtivas määruses osundatakse tegutseva kompetentsikeskuse puhul üksnes üksikutele lõike 6 punktidele, mida kompetentsikeskus järgima peab, sest esmakordsel taotlemisel oli vajalik anda tegutsemist alustavatele kompetentsikeskustele sisseelamisaeg nõuete täitmiseks. Eelnõu punktiga 4 ajakohastatakse kehtiva määruse § 8 lõike 7 punktis 3 viidet tulumaksuseaduse § 48 lõikele 4. Kuna tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 punkt 4 on kaotanud kehtivuse alates 1. jaanuarist 2016. a, siis viidatakse määruses edaspidi vaid seaduse § 48 lõike 4 punktile 5. Eelnõu punktiga 5 muudetakse kehtiva määruse § 10 lõiget 5, millega sätestatakse tegutsevate kompetentsikeskuste põhitegevuste elluviimise minimaalseks omafinantseeringu määraks 15% abikõlblikest kuludest kuni struktuurivahendite perioodi lõpuni. Kehtiv määrus sätestab, et kuni aastani 2019 rakendatakse 15% minimaalset omafinantseeringu määra ning alates aastast 2020 rakendatakse 30% minimaalset omafinantseeringu määra. Määruse koostamise ajal eeldati, et aastatega kasvab kompetentsikeskuste võimekus teenida tulu keskuse ülalpidamise kulude katmiseks ning kaasata rohkem raha kompetentsikeskuse tegevuse toetamiseks piirkonna kohalikelt omavalitsustelt. Seetõttu planeeriti vähendada järk-järgult kompetentsikeskuste sõltuvust riigipoolsest toetusest. Kahjuks eeldused tuluteenimise võimekuse kasvule pole kavandatud tempos realiseerunud. Regionaalsed kompetentsikeskused käivitasid sisulise teadusarenduse töö alles 2016. aasta algul, enne seda tegeldi keskuste väljaehitamisega. Liialt lühikene on olnud aeg selleks, et arendada välja valdkonna vajadustele ning turuvajadustele vastav teadusarenduse kompetents, luua tooted ja teenused, millelt teenida tulusid. Rakendusuuringutest toote või teenuseni jõudmine võtab oluliselt rohkem aega, kui määruse koostamisel osati ette näha. Ka regionaalsete kompetentsikeskuste valdkondades ja regioonides tegutsevate ettevõtjate võimekus ning soov osaleda teadusarendusprojektides on veel suhteliselt madal, seega on ka kompetentsikeskuste võimalus ja võimekus teenida lisatulu olnud seni suhteliselt madal. Lähiaastatel peavad kompetentsikeskused sellegipoolest arvestama riigipoolse rahastuse osakaalu vähenemisega ning sellest tuleneva vajadusega kaasata oma tegevusse järjest rohkem raha piirkonna kohalikelt omavalitsustelt (sh osana maakondlikust arendustegevusest), valdkonnas tegutsevatelt ettevõtjatelt ning teistest projektipõhistest toetusallikatest, milleks on eelkõige rahvusvahelised tootearendus- ja teaduskoostööprojektid. Kuigi määrusega sätestatakse minimaalne omafinantseering 15% abikõlblikest kuludest, võimaldab määrus rakendada erinevate voorude puhul ka minimaalsest suuremat omafinantseeringu määra. Näiteks koostööprojektidele ettevõtjatega võib rakendada soodsaimat minimaalset omafinantseeringu määra, kuid muude mittemajanduslike tegevustega (rakendusuuringute läbiviimine, valdkonna ettevõtjatele teadmiste ja oskuste levitamine, osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja konverentsidel jms) projektide puhul kõrgemat minimaalse omafinantseeringu määra. Taotlusvooru täpsed tingimused ja minimaalne omafinantseeringu määr kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. 2 Vt: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017001. 2 Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 10 lõige 8, mis sätestab, et projekti maksumuse kallinemise hanke tulemusena katab toetuse saaja, kuna sisuliselt dubleerib § 10 lõiget 7, mille järgi peab omafinantseering katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. Eelnõu punktiga 7 muudetakse kehtiva määruse § 16 lõike 2 sissejuhatavat lauset, millest jäetakse lausest välja viide eelmise struktuuriperioodi regionaalministri 3. juuli 2009. a määrusele nr 10 „Meetme „Kompetentsikeskuste arendamine” tingimused“, kui tarbetu viide. Kehtiva määruse rakendamisel ei ole asjakohane viidata määrusele, mis praegust struktuuritoetuse perioodi ei käsitle. Eelnõu punktiga 8 täpsustatakse kehtiva määruse § 18 lõike 1 punkti 2 taotlusele esitatavaid nõudeid ja lisatakse, et taotletava toetuse suurus ei tohi ületada §-s 10 sätestatud toetuse määrasid ega lisaks ka taotlusvooru avamise käskkirjas sätestatud toetuse määrasid, kuna taotlusvooru avamise käskkirjas sätestatakse täpne vooru rahaline maht, maksimaalne toetuse summa projekti või taotleja kohta ning minimaalne omafinantseeringu määr. Eelnõu punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 18 lõike 6 punkt 11, kuna nõue, et põhitegevuse toetuse taotlus peab lisaks § 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama ka aruannete esitamise graafikut ja väljamaksete prognoosi, ei ole rakendusüksuse hinnangul otstarbekas ega vajalik. Aruannete esitamise kuupäevad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses rakendusüksuse poolt. Väljamaksete prognoosimine taotluse esitamisel taotleja poolt on teoreetiline ning rakendusüksusele mitte vajalik. Muudatuse eesmärk on vähendada toetuse saajate aruannete koostamise halduskoormust ja rakendusüksuses menetlemisele kuluvat töökoormust. Eelnõu punktiga 10 muudetakse kehtiva määruse § 19 lõiget 5, millega lühendatakse põhitegevuse toetuse taotluse maksimaalset menetlusaega 65-lt tööpäevalt 54-le tööpäevale. Seoses rakendusüksuse muutusega, milleks on alates 2018. aasta 1. septembrist Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse asemel Riigi Tugiteenuste Keskus, on analüüsitud taotluste menetluseks kuluvat menetlusaega ja jõutud järeldusele, et menetlusaegasid saab lühendada, protsessi kiiremaks ning taotlejale sobivamaks muuta. Eelnõu punktiga 11 muudetakse kehtiva määruse § 23 lõiget 1, millega lühendatakse taotlusvooru avanemisest teavitamise kohustust 45 päevalt 30-le päevale enne taotlusvooru tähtpäeva. Taotlusvooru avamine on regionaalsetel kompetentsikeskustel mitteametlikult teada enne ametlikku taotlusvooru avamist ning 45-päevane etteteatamise kohustus on rakendajate ning ka kompetentsikeskuste hinnangul liiga pikk tähtaeg ning mitteotstarbekas. Tähtaja lühendamine võimaldab kiirendada kogu taotlemise protsessi ehk aitab tõsta taotluse esitamise ja menetlemise protsessi efektiivsust. Eelnõu punktiga 12 täpsustatakse kehtiva määruse § 23 lõike 2 punkti 2 sõnastust, millega täpsustatakse, et pikemate kui ühe-aastaste toetusperioodide puhul ei pea kompetentsikeskuse taotleja esitama kohe terveks perioodiks detailset tegevusplaani. Piisab kui detailne tegevusplaan on koostatud vähemalt üheks jooksvaks kalendriaastaks ette. Iga-aastaselt esitab kompetentsikeskuse meetmest toetuse taotleja detailse tegevusplaani järgmise toetusperioodi kalendriaasta kohta. 3 Eelnõu punktiga 13 täpsustatakse kehtiva määruse § 23 lõike 3 sõnastust mõtet muutmata ja täiendatakse taotleja esitatavate andmete ja dokumentide esitamise kohustust asjakohase viitega § 23 lõikele 2 (varem viidati vaid lõike 2 punktile 1, kuid asjakohane on ka lõike 2 punkt 2). Eelnõu punktiga 14 täpsustatakse kehtiva määruse § 29 lõiget 3 ja jäetakse välja viide STS2014_2020 § 26 lõikele 6, kuna STS2014_2020 § 25 juba sätestab, et seaduse § 26 kohustused seoses hankimisega on terves ulatuses partnerile kohustuslikud ning täiendav viide seaduse § 26 lõikele 6 ei ole vajalik. III. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. IV. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on STS2014_2020 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas ka järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302); 3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78); 4) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). V. Eelnõu vastuvõtmisega kaasnevad mõjud Eelnõu määrusena jõustumine aitab kaasa STS2014_2020 alusel elluviidava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tegevuse „Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine” alusel toetuste andmise eesmärkide täitmisele. 4 Majanduslikku, sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale määruse muudatusega ei kaasne. Muudatustega kaasneb teatud piires positiivne mõju regionaalarengule, mis loob soodsamad tingimused piirkonna konkurentsivõime suurenemisele. Muudatusega ei kaasne taotleja halduskoormuse tõusu ega kasva rakendusüksuse töökoormus. Muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. VI. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja eeldatav tulu Määruse rakendamisega täiendavaid kulusid ega tulusid riigieelarvele ei kaasne. VII. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. VIII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja üleriigilisele omavalitsusliidule. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 5