Leping

ARHITEKTUURIKESKUSE TEGEVUSTOETUS KULTUURIMINISTEERIUMI 2019 EELARVEST ARHITEKTUURIKESKUSE 2019. AASTAKS KAVANDATUD TEGEVUSTE KOKKUVÕTE Tallinna Arhitektuuribiennaali 2019 ettevalmistamine ja läbiviimine 2019. aasta sügisel toimub Tallinnas Eesti Arhitektuurikeskuse ja partnerite koostöös korraldatud järjekorras viies Tallinna Arhitektuuribiennaal (TAB). TABi eesmärgiks on korraldada mitmekesise programmiga arhitektuurifestival, mis aitaks kaasa Eesti kui arhitektuuririigi kuvandile, meie ja välisarhitektide koostööle, kvaliteetse ehitatud keskkonna loomisele ja propageerimisele. TAB on kujunemas suurimaks arhitektuuripeoks Eestis ja terves regioonis. Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB 2019 pealkirjaga “Ilu loeb, ilu tagasitulek” avanädal leiab aset 11-15.09.2019. TAB 2019 kuraator on Londonis tegutsev arhitekt Dr Yael Reisner (Yael Reisner Studio). TAB 2019 kuraatorinäitus “Ilu loeb, ilu tagasitulek” tõstab esile ilu tähtsust ja rolli, uurides uusi arhitektuurilisi iluvorme uute elupaikade kontekstis. Näitus avatakse TAB avanädala raames 11. septembril Eesti Arhitektuurimuuseumis. Kokkulepped on sõlmitud kuraatorinäitusel osalemiseks: SOMA Architects, Space Popular, Sou Fujimoto, Elena Manferdini, Ott Kadarik, Kadri Kerge, March Studio, Barnaby Cunning. TAB 2019 Installatsiooninäitus esitleb installatsiooniprogrammi võistlusele laekunud 12 finalisti ja nende seast valitud võidutööd. Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2019 Installatsiooniprogrammi võistlusele esitati kokku 137 rahvusvahelist portfooliot, millest žürii valis välja 12 finalisti võistluse II vooru. Konkurss tekitas rahvusvaheliselt silmatorkavalt elavat huvi, tuues osalejaid nii Ameerika Ühendriikidest, Itaaliast, Tšiilist, Belgiast, Hispaaniast, Suurbritanniast, Venemaalt, Taanist, Eestist, Lätist, Leedust, Lõuna-Ameerikast, Šveitsist, Austraaliast, Jaapanist, Prantsusmaalt, Portugalist ja Saksamaalt ja mujalt. TAB 2019 Installatsioonivõistluse võitjaks osutus žürii ühisel otsusel Suurbritannia, Tšehhi ja Austraalia arhitektide ühistöö “Steampunk”, mille autoriteks on SoomeenHahm Design, Igor Pantic ja Fologram. Võidutöö installatsioon püstitatakse augustis 2019 Tallinna südamesse, Eesti Arhitektuurimuuseumi ette ning avatakse TABi avanädalal 11. septembril. Sellega kaasaskäivalt esitletakse ka näitusena võistluse II vooru laekunud 11 maketti. TAB 2019 Visioonivõistlusele saabus 80 ideekavandit, võitjad kuulutatakse välja TAB 2019 galal. Tallinna Arhitektuuribiennal TAB 2019 rahvusvaheline arhitektuurikoolide näitus alapealkirjaga “Kohutavalt ilus!” käsitleb kooli kui eksimist ja valesti tegemist võimaldavat kohta. Parim kooliprojekt ei pruugi olla kõrgeima hinde vääriliselt täidetud ülesanne, vaid autorit sügavalt puudutav ja isiksust kasvatav rännak. See võib olla töö, mis sisaldab endas (kohutavat) ära eksimist ja (kohutavate) vigade tegemist. Näitus “Kohutavalt ilus” leiab aset Eesti Kunstiakadeemia Galeriis ning avatakse 11.09.2019. Rahvusvaheline arhitektuurikoolide näitus kuulub Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB 2019 kõrvalprogrammi ning sellest on kutsutud osa võtma arhitektuuritudengid ja arhitektid nii Eestist kui mujalt maailmast. Näituse kuraatoriteks on noored eesti arhitektid: Merilin Kaup, Margus Tammik ja Ulla Alla. TABi satelliitprogrammi kureerib Kirke Päss. TAB sihtrühmade kirjeldus: TAB on nii kohaliku, riikliku kui rahvusvahelise ambitsiooniga projekt. Peamised tegevused on suunatud arhitektidele nii Eestist ja väljaspool Eestit. TAB Sümpoosion, kuraatorinäitus ning visiooni- ja installatsioonivõistlused on suunatud valdkonna professionaalidele: arhitektidele, kriitikutele, ajaloolastele, inseneridele, tootjatele. Arhitektuurikoolide programm on suunatud rahvusvahelistele arhitetkuurikoolidele, kaasates nii tudengeid kui hiljuti ülikooli lõpetanud noori arhitekte. TAB 2019 satelliitprogrammi raames toimuvad sündmused, näitused ja arhiektuurifilmid on suunatud arhitektuuri ja linnaruumi huvilisteni st laiema avalikkuseni kohalikul tasandil. Installatsioonivõistluse näitus rändab mööda Eestit ning sellega koos toimuv töötuba kaasab nii Eesti väikelinnade õpetajaid kui kooliõpilasi. Veneetsia 17. Arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni ettevalmistamine ning biennaalil osalemine Veneetsia arhitektuuribiennaal on üks maailma olulisematest arhitektuurisündmustest, mida külastab tavaliselt üle 200 000 inimese. Biennaalil osalemine pakub Eestile ja meie arhitektidele ainulaadse võimaluse tutvustada siinset arhitektuuri ning neid küsimusi, mis Eestile olulised, rääkides kaasa suursündmusel, kuhu koonduvad tänase arhitektuurimaailma tähtsaimad ja põnevamad teemad. Biennaali eesmärk on arhitektuuri kui loomevaldkonna teadvustamine rahvusvahelise avalikkuse hulgas, kvaliteetse ehitatava keskkonna propageerimine, kontaktide loomine arhitektide vahel ning kaasa aitamine rahvusvahelise arhitektuurielu sünergia tekkimisele. Projekti eesmärk on esindada Eestit maailma olulisimal arhitektuurisündmusel – Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Näitusel osalemine annab Eestile võimaluse olla rahvusvahelisel arhitektuuri- ja disainiväljal nähtaval ning osaleda dialoogis valdkonda defineerivate ja suunavate professionaalide ning institutsioonidega. Ühelt poolt arendab see eesti arhitektuuri- ja disainivaldkonda, teisalt panustame sellega valdkonna laiemasse, rahvusvahelisse arengusse. 2019. aasta on biennali ettevalmistusaasta. Kuraatorikonkurss on väljakuulutatud ja infopäev toimub Eesti Arhitketuurikeskuses 12.aprillil 2018.aasta kuraatori Roland Reemaa osavõtul. Eesti arhitektuurivaldkonna ekspordi ja välisturunduse arendamine Tegevuse eesmärgiks on Eesti arhitektuuri tutvustamine välismaal ja arhitektuuriturismi arendamine, kaasaegse arhitektuuri välisturundus ja kommunikatsioon, rahvusvahelised showcase’id jms. Eesti kui kaasaegse arhitektuurimaa kuvandi arendamine ja arhitektuuriturismi suurendamine. Rahvusvaheline projekt, mille sihtrühm on tegutsevad Eesti arhitektuuribürood. Tegevused on suunatud nii väljaspoole Eestit (kontatkkohtumised, messid, kommunikatsioon ja turundus) kui ka kohalikele büroodele (mentorlus, tugiteenused kommunikatsiooni ja turunduse vallas). Innovatsioonivõimekuse tõstmine ja täiendkoolituse programm Tegevuse eesmärgiks on Arhitektuuri- ja sidusvaldkondade innovatsioonivõimekuse suurendamine ja konkurentsi tõstmine. Arhitektuurivaldkond on oma loomult kogu ehitussektori innovatsiooni mootor, samas tuleb kiirelt arenevas maailmas tagada süsteemne täiendõpe. Ühiskonna ja otsustajate harimine pidevalt muutuvas keskkonnas seoses valdkonna digitaliseerumise ja jätkusuutlikkuse suurendamise vajadusega. Tegemist on peamiselt kohaliku ambitsiooniga programm, võimalusel ksutatakse ka väliseksperte. Täiendkoolitused on suunatud valdkonna- ja sidusvaldkondade professionaalidele eesmärgiga hoida ja parandada nii kohalikul kui välismaisel tööturul läbilöömist ning otsustajatele ning regulaatoritele, et tõsta nende teadlikust ning erialast pädevust aitamaks kaasa hea ühisruumi tekkele. 2019 aasta on kavandatud koolitusprogrammi väljatöötamiseks, arendamiseks ning koolitustega alustamiseks. Pädeva valdkonna statistika ja turuülevaate kogumine ja hoidmine Valdkonna ja otsustajate jaoks olulise statistilise info kogumine, et hinnata tegevuste mõjusust ja tulemuslikkust. Arhitektuurikeskus on varem tegelenud vaid ekspordi jaoks olulise statistika kogumisega. Kogu valdkonda puudutava olulise statistika kogumisega alustame 2019 aastal. Selleks paneme esmalt kokku vajaliku ja võimaliku info mahu, mida koguma hakatakse. 2019 aasta on kavandatud statistika kogumise käivitamiseks. Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ Põhja pst 27A, 10415 Tallinn, Estonia Tel +372 611 7436 [email protected] www.arhitektuurikeskus.ee  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-16/2390-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2019. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 21.12.2018 käskkirja nr 241 alusel, kooskõlas 2019. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1.Lisa 1 – MTÜ Eesti Arhitektuurikeskuse ja Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni tegevuskava. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2019 kuni 31.12.2019 toetust summas 146000 eurot (s.h. Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalemine). 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja: 2.2.1.18.04.2019 - 146000 eurot. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse aruande esitamise tähtaeg on 31.01.2020. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andja siseauditiosakonnal on 3 aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.5. Leping lõpeb: 6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.5.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.5.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.5.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Veronika Valk-Siska, [email protected], 6282207; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Raul Järg, [email protected], 6117436, 5112044. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus Registrikood: 70000941 Registrikood: 80273798 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE941010220091247011 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Raul Järg kantsler juhatuse liige 3/3 Saatja: Veronika Valk-Siska </O=RMV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=8022195491674B27A3B7E3B2C9BC23DB-VERONIKA VALK-SISKA> Saaja: KUL min Teema: Fwd: EAK tegevusaruanne edastan Begin forwarded message: From: Merike Krais | Eesti Arhitektuurikeskus <[email protected]<mailto:[email protected]>> Subject: EAK tegevusaruanne Date: 31. January 2020 at 11:27:07 EET To: Veronika Valk-Siska <[email protected]<mailto:[email protected]>> Cc: Raul Järg | Eesti Arhitektuurikeskus <[email protected]<mailto:[email protected]>> Tere Veronika! Palume pikendust aruande esitamiseks kuni 7.02.2020.a. Parimate soovidega Merike Krais Tel: 5074991 Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ