Kiri

Indrek Saar Kultuuriministeerium Meie 10.04.2019 nr 1.1-10/2510-1 [email protected] Määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud härra minister Esitame kooskõlastamiseks määruse eelnõu „Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ muutmine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi riigihalduse minister Lisad: 1) määruse eelnõu 2) seletuskiri. Uku Hänni 6113439 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Eelnõu 02.04.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ muutmine Määrus kehtestatakse erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korras“ tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 3 täiendatakse alapunktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks.“; 2) punkti 4 neljas lause sõnastatakse järgmiselt: „Taotlused esitab Rahandusministeeriumile käesoleva korra punkti 3 alapunktides 14 ja 15 sätestatud juhtudel Sotsiaalministeerium, alapunktis 19 sätestatud juhul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja alapunktis 21 sätestatud juhul Kultuuriministeerium.“. § 2. Määrus jõustub 1. mail 2019. a. Jüri Ratas Peaminister Janek Mäggi Riigihalduse minister Taimar Peterkop Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ muutmise eelnõule 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tulenevalt 2019. aasta 1. maist jõustuvast uuest muinsuskaitseseadusest täiendatakse Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 uue alapunktiga 21, mis võimaldab kasutada erastamisest laekuvat raha omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste säilitamiseks ja korrashoiuks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Uku Hänni (611 3439; [email protected]) ja sama osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (611 3694; [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611; [email protected]), keeletoimetajaks oli Sirje Lilover (611 3638; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ alates 01.01.2018. a kehtivat redaktsiooni (edaspidi kehtiv määrus). 2. Määruse eesmärk 2019. aasta 1. mail jõustuva uue muinsuskaitseseadusega tehti muudatus erastamisest laekuva raha kasutamise seadusesse, täiendades selle § 7 lõiget 11 uue punktiga 7, mille kohaselt võidakse erastamisest laekuvat raha kasutada toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Seadusemuudatusega loodi alus erastamisest laekuva raha kasutamiseks muinsuskaitse vajadusteks juhtudel, kui kaitsealuseks objektiks on omandireformi käigus endisele omanikule või tema õigusjärglasele tagastatud ehitis. Seadusemuudatuse kohta antud selgituses nähakse ehitismälestiste halva seisukorra ühe olulise põhjusena ehitiste õigusvastast võõrandamist ja järgnenud väärkasutust Nõukogude perioodil. 1940ndatel aastatel sundvõõrandati omanikelt rahvuskultuuri seisukohalt olulisi ehitisi, mis pärast aastakümnete pikkust ebaseaduslikku kasutamist tagastati omandireformi käigus. Osa nendest objektidest on nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis tunnistatud ehitismälestisteks ehk kultuuripärandi seisukohalt olulise tähtsusega objektideks. Omanikud aga ei ole saanud neid hooneid järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult hooldada ning tänapäeval nõuab nende objektide taastamine ja säilitamine omanikelt märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Seadusemuudatus võimaldab kasutada erastamisest laekuvat raha toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, restaureerimiseks, konserveerimiseks ja taastamiseks ning kavandatavad muudatused omandireformi reservfondi vahendite kasutamist reguleerivas määruses viivad selle seadusemuudatusega kooskõlla. 3. Eelnõu sisu Käesoleva eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korras“ järgmised muudatused: 1) punkti 3 täiendatakse uue alapunktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks.“; 2) punkti 4 neljas lause sõnastatakse järgmiselt: „Taotlused esitab Rahandusministeeriumile käesoleva korra punkti 3 alapunktides 14 ja 15 sätestatud juhtudel Sotsiaalministeerium, alapunktis 19 sätestatud juhul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja alapunktis 21 sätestatud juhul Kultuuriministeerium.“. Vabariigi Valitsusel on õigus anda määruse punkti 3 alapunktis 21 loetletud eesmärkidel omandireformi reservfondist tagastamatut toetust. Määruse punktis 4 sätestatakse, et taotlusi toetuse saamiseks alapunkti 21 alusel esitab Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium kogub ehitismälestiste omanikelt taotlusi toetuse saamiseks, koondab need ja esitab Rahandusministeeriumile koos põhjenduste ja kalkulatsioonidega. Rahandusministeerium valmistab ette valitsuse korralduse eelnõu ja esitab selle valitsusele. Valitsus annab korralduse raha eraldamiseks Kultuuriministeeriumile. Kui toetusena eraldatavat summat ei ole võimalik või otstarbekas eelnevalt täpselt kindlaks määrata, võib valitsus eraldada ministeeriumile orienteeriva summa, millest kultuuriminister eraldab oma käskkirjadega raha konkreetsete kulude katmiseks. Määrus jõustub 1. mail 2019. aastal, st koos uue muinsuskaitseseadusega, millega täiendati erastamisest laekuva raha kasutamise seadust selliselt, et omandireformi reservfondist on võimalik taotleda vahendeid ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus sisalduvad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Maareformi ja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise vaibumise tõttu väheneb omandireformi reservfondi tähtsus omandireformi otseste kulude katmisel, seevastu jääb suhteliselt rohkem võimalusi kasutada reservfondi vahendeid üleminekuaja kaudsete mõjude ja tagasilöökide leevendamiseks. Lisanduvad erastamisraha kasutamise sihtotstarbed võimaldavad katta esmased ja kiireloomulised vajadused ehitismälestiste seisukorra parandamiseks. Seejuures tuleb rõhutada, et reservfondi kahanev ressurss ei ole piisav suuremahulisteks investeeringuteks ja pikaajaliseks rahastamiseks. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi ressurss väheneb erastamise vaibumise tõttu. Käesoleval ajal laekub riigile erastamisest raha üksnes maareformi raames toimuvast maa erastamisest. Paaril lähiaastal laekub sinna maa erastamise järelmaksetest ja uute müügilepingute sõlmimisest umbes 7 miljonit eurot aastas. Uute erastamislepingute sõlmimine lõpeb tõenäoliselt lähema 2–3 aasta jooksul, ent järelmaksetest laekub raha vähesel määral kuni 2060. aastani. Uute erastamistehingute lõppemise tõttu väheneb erastamisraha laekumine lähiaastatel praegusega võrreldes umbes poole võrra ning järgnevatel aastakümnetel vaibub tasemeni 1–3 miljonit eurot aastas. Järelmaksetest laekub alates 2019. aastast kuni 2060. aastani kokku umbes 74 miljonit eurot. Tabel. Erastamisraha laekumine ja eraldamine omandireformi reservfondist aastate lõikes. 2015 2016 2017 2018 Laekumine € 9 089 248,90 8 427 395,60 7 598 353,80 7 892 694,11 Eraldamine € 7 363 373,82 3 423 531,86 4 777 350,19 1 002 012,00 Viimaste aastate suuremad ühekordsed rahaeraldised, mis ei ole seotud omandireformi läbiviimise või otseselt seadustest tulenevate riigi kohustustega, kuid tulenevad erastamisest laekuva raha kasutamise seadusest, on järgmised: - Vabariigi Valitsuse 05. veebruari 2015 korraldusega nr 59 eraldati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tagastamatut toetust 1 000 000 eurot riigi esindamiseks seoses AS Tallinna Vesi ja United Utilities Tallinn B.V. esitatud kaebuse lahendamisega arbitraažimenetluses; - Vabariigi Valitsuse 14. jaanuari 2016 korraldusega nr 29 eraldati Justiitsministeeriumile täiendavalt tagastamatut toetust 2 348 574 eurot seoses eelnimetatud AS Tallinna Vesi ja United Utilities Tallinn B.V kaebuse lahendamisega arbitraažimenetluses; - Vabariigi Valitsuse 12. mai 2017 korraldusega nr 137 eraldati Maaeluministeeriumile tagastamatut toetust 1 745 000 eurot Tori hobumajanduskeskusega seotud investeeringuteks ja tegevuskulude katmiseks. Reservfondi kasutamata jääk on hetkel umbes 27 miljonit eurot ja sellest kaetakse jätkuvalt omandireformiga seotud kulusid, sh makstakse kompensatsioone õigusvastaselt võõrandatud vara eest ning rahastatakse mitmeid maareformi tegevusi. Arvestades muid perspektiivseid vajadusi, on reservfondi vahenditest võimalik eraldada lähiaastatel ehitismälestiste säilitamiseks ja korrashoiuks orienteerivalt kuni 2 miljonit eurot aastas. Konkreetsed toetussummad määratakse kindlaks Vabariigi Valitsusele esitatavate taotluste põhjal. Määruse muudatuste rakendamine ei nõua kehtivatest raha eraldamise ja aruandluse protseduuridest erinevaid tegevusi ja selleks ei ole vaja teha täiendavaid kulutusi. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub1. mail 2019. a, st koos uue muinsuskaitseseaduse jõustumisega. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks muinsuskaitse valdkonna eest vastutavale Kultuuriministeeriumile.