Kiri

Ministeeriumid Meie 10.04.2019 nr 1.2-2/47-1 Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisa: 1. Meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 3. Rakendusaktide kavandid 4. Direktiivi (EL) 2018/131 vastavustabel 5. Direktiivi (EL) 2017/159 vastavustabel Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Tööinspektsioon Terviseamet Veeteede Amet Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühing Eesti Laevaomanike Liit Eesti Laevajuhtide Liit Eesti Kaugpüüdjate Liit Eesti Kalurite Liit Eesti Kalapüügiühistu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Traalpüügi Ühistu Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu Harju Kalandusühing Liivi Lahe Kalanduskogu Läänemaa Rannakalanduse Selts Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu MTÜ Saarte Kalandus Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond MTÜ Hiiukala Liis Tõnismaa 6269 805 [email protected]  EELNÕU 05.04.2019 Meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus § 1. Meretöö seaduse muutmine Meretöö seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesolevat seadust ei kohaldata töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud juhtudel.“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut.“; 3) seadust täiendatakse §-ga § 391 järgmises sõnastuses: „§ 391. Tagatis ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustusest või surmast tulenevate lepinguliste nõuete hüvitamiseks (1) Reederil, kelle laeval peab olema meretöötunnistus või kelle laeval on meretöötunnistuse taotlemise protsess pooleli, peab olema piisav rahaline tagatis laevapere liikme meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepinguliste nõuete tagamiseks. (2) Tagatiseks võib muu hulgas olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse kohustus tagada vastavad rahalised vahendid. (3) Laevale, mille osas tuleb täita tagatise nõue, väljastatud vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil peavad lisaks kaubandusliku meresõidu seaduse §-s 773 lõikes 2 nimetatud andmetele olema märgitud järgmised andmed: 1) laeva kutsungsignaal; 2) tagatise andja töötaja või üksuse, kes tegeleb laevapere liikmete nõuetega, kontaktandmed; 3) tagatise andja kinnitus, et tagatise leping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõikes 8 toodud nõuetele. (4) Veeteede Ameti nõudel on reeder kohustatud esitama kõigi laeval töötavate laevapere liikmete meretöölepingud või kollektiivlepingud, kust nähtuvad andmed, mille põhjal kujuneb laevapere liikmele tasumisele kuuluvate nõuete suurus. (5) Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Tagatise olemasolu tõendav vastutuskindlustuse poliis või muu kehtiv dokument peab olema laeva pardal laevapere liikmetele kättesaadav. Kui tagatise andjaid on mitu, peavad laeva pardal laevapere liikmetele kättesaadavad olema kõigi tagatiseandjate väljastatud tagatise olemasolu tõendavad dokumendid. (7) Tagatise andja peab Veeteede Ametit teavitama tagatise ennetähtaegsest lõppemisest 30 päeva ette. Reeder teavitab viivitamata laevapere liikmeid tagatise lõppemisest.“; 1 4) paragrahv 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kokkulepe, mille kohaselt alaealine kohustub tööd tegema ajavahemikul 21.00-6.00, on tühine. (2) Alaealise laevapere liikme tööle rakendamisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut, kui alaealine teeb tööd koolituse või praktika käigus ja töötamine ei kahjusta tema tervist ega heaolu.“; 5) seaduse 3. peatüki 6. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6. jagu Laevapere liikme kojusõit ja tagatis tema hülgamise korral“; 6) seadust täiendatakse §-ga § 611 järgmises sõnastuses: „§ 611. Tagatis laevapere liikme hülgamise korral (1) Reederil, kelle laeval peab olema meretöötunnistus või kelle laeval on meretöötunnistuse taotlemise protsess pooleli, peab olema piisav rahaline tagatis kulude hüvitamiseks laevapere liikme hülgamise korral. (2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse laevapere liige hüljatuks, kui reeder meretöölepingu tingimusi rikkudes: 1) ei kata laevapere liikme kojusõidu korraldamise kulusid; 2) on jätnud laevapere liikme ilma vajalikust ülalpidamisest ja toetusest (piisav toit, majutus, joogivesi, hädavajalik kütus laeva pardal ellujäämiseks, vajalik meditsiiniabi) või 3) on ühepoolselt lõpetanud laevapere liikmega liikmegatöösuhte, sealhulgas jätnud talle maksmata meretöölepingus kokkulepitud kahe või enama kuu töötasu. (3) Tagatis peab olema piisav järgmiste kulude katmiseks: 1) laevapere liikme nelja kuu töötasu ja muud tasud, mida laevapere liikmel on meretöölepingu või kollektiivlepingu alusel õigus reederilt saada; 2) laevapere liikme mõistlikud kulud, sealhulgas käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 nimetatud kojusõidu transpordi, toidu- ja majutuskulud ning kulud meditsiiniabile; 3) laevapere liikmele esmavajaliku tagamise, sealhulgas piisava toidu, vajadusel riiete, majutuse, joogivee, hädavajaliku kütuse laeva pardal ellujäämiseks ja vajaliku meditsiiniabi kulud ning muud mõistlikud kulud kuni laevapere liikme koju jõudmiseni. (4) Tagatiseks võib muu hulgas olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse kohustus tagada vastavad rahalised vahendid. (5) Tagatise suuruse arvutamise aluseks on laevapere liikmete arv ametikohtade lõikes ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud reederi kohustuste täitmiseks vajalikud eeldatavad kulutused. (6) Tagatise hindamise ja suuruse arvutamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Laevale, millele kohaldub käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõue, väljastatud vastutuskindlustuse poliisil või tagatise olemasolu tõendaval muul dokumendil peavad lisaks kaubandusliku meresõidu seaduse §-s 773 lõikes 2 nimetatud andmetele olema märgitud järgmised andmed: 1) laeva kutsungsignaal; 2)tagatise andja töötaja või üksuse, kes tegeleb laevapere liikmete abitaotlustega, kontaktandmed; 3)tagatise andja kinnitus, et vastutuskindlustusleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele. (8) Tagatise olemasolu tõendav vastutuskindlustuse poliis või muu kehtiv dokument peab olema laeva pardal laevapere liikmetele kättesaadav. Kui tagatise andjaid on mitu, peavad laeva pardal 2 laevapere liikmetele kättesaadavad olema kõigi tagatise andjate väljastatud tagatise olemasolu tõendavad kehtivad dokumendid. (9) Tagatise andja peab Veeteede Ametit teavitama tagatise ennetähtaegsest lõppemisest 30 päeva ette. Reeder teavitab viivitamata laevapere liikmeid tagatise lõppemisest.“. 7) paragrahvi 73 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 32 lõike 2 alusel kehtestatud ning § 55 lõigetes 1– 4 ning §-des 391, 59 ja 611 sätestatud nõuete täitmise üle teeb Veeteede Amet meresõiduohutuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“; 87) seadust täiendatakse paragrahviga 802 järgmises sõnastuses: „§ 802. Üleminekusätted alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töölepinguga töötamiselt meretöölepingule (1) Alates käesoleva seaduse jõustumisest loetakse alla 24 meetri pikkustel kalalaeval töötava töötajaga sõlmitud tööleping meretöölepinguks. (2) Alla 24-meetri pikkusel kalalaeval töötava töötaja meretööleping tuleb viia käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 8-10 nõuetega kooskõlla hiljemalt 312020. aasta 31. detsembriks.“; 8) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1Nõukogu direktiiv 1992/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel (EÜT L 113, 30.04.1992, lk 19–36); Nõukogu direktiiv 1999/63/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (EÜT L 167, 02.07.1999, lk 33–37), muudetud direktiividega 2009/13/EÜ (ELT L 124, 20.05.2009, lk 30–50) ja (EL) 2018/131(ELT L 22, 26.1.2018, lk 28–33); Nõukogu direktiiv 2014/112/EL, millega rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Kiprite Liidu (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris (ELT L 367, 23.12.2014, lk 86–95); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1794, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2008/94/EÜ, 2009/38/EÜ ja 2002/14/EÜ ning nõukogu direktiive 98/59/EÜ ja 2001/23/EÜ seoses meremeestega (ELT L 263, 08.10.2015, lk 1–5); Nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ET L 25, 31.1.2017, lk 12–35).“. § 2. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1114 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) rahaline tagatis laevapere liikme kojusõidu korraldamise ja hülgamise kulude hüvitamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse § 1113 lõike 1 punktis 2 sätestatud kalalaeva ülevaatusel;“, 2) paragrahvi 1114 lõiget 4 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: 3 „61) laevaomaniku meretöö seaduse §-s§ 391 nimetatud nõuete hüvitamisega seotud tagatis, välja arvatud käesoleva seaduse § 1113 lõike 1 punktis 2 sätestatud kalalaeva ülevaatusel;“; 3) paragrahvi 1118 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui laev on edukalt läbinud täisülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid uut tunnistust ei ole võimalik väljastada enne olemasoleva meretöötunnistuse kehtivuse lõppu, võib Veeteede Amet pikendada olemasoleva meretöötunnistuse kehtivust kuni viie kuu võrra.“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2019. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2019. a allkirjastatud digitaalselt 4  Meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle kaks direktiivi, millega rakendatakse sotsiaalpartnerite kokkuleppeid meretöö ja kalandustöö osas: 1) Nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, 19. detsember 2016. a, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012. a sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (edaspidi direktiiv (EL) 2017/159); 2) Nõukogu direktiiv (EL) 2018/131, 23. jaanuar 2018. a, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014. a (edaspidi direktiiv (EL) 2018/131). Lisaks võetakse eelnõuga Eesti õigusesse üle ILO meretöö konventsiooni 2016. aastal vastu võetud muudatused, mis puudutavad nimetatud konventsiooni ja meresõiduohutuse seaduse alusel välja antavat meretöötunnistust. Direktiivide ja ILO meretöö konventsiooni muudatuste Eesti õigusesse üle võtmiseks muudetakse meretöö seadust ja meresõiduohutuse seadust. 1.1.1. Direktiiv (EL) 2017/159 Direktiivi eesmärgiks on parandada ELi liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel töötavate kalurite töö- ja elamistingimusi ning selleks luuakse konsolideeritud õigusraamistik, mis sobib merekalandussektori töötingimustega. Direktiiviga reguleeritakse reederite ja kalurite kohustusi töösuhtes, miinimumnõudeid tööle kalalaeval (vanuse alammäär, tervisekontroll), töötingimusi (nõuded mehitamisele, töö- ja puhkeaeg, munsterroll, kaluri tööleping, kodumaale tagasisõit, töövahendus) ning töötervishoidu ja tööohutust (toitlustamine, eluruumid ja elamistingimused kalalaevas, tervisekaitse, meditsiiniabi, õnnetuste ärahoidmine). Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) algatas 2002. aastal arutelu kalandussektori rahvusvaheliste standardite täielikku ja ajakohastatud kogumi loomiseks, mille abil tagataks kaluritele vajalik tööalane kaitse kogu maailmas. Arutelu tulemusena võeti 2007. aastal vastu kalandustöö konventsioon1. Eesti ratifitseeris ILO kalandustöö konventsiooni 3. mail 2016. a. Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldine liit (COGECA), Euroopa Liidu Transporditöötajate Föderatsioon (ETF) ning Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühendus (Europêche) sõlmisid kokkuleppe 21. mail 2012. a, muutes seda 8. mail 2013. a. Sotsiaalpartnerite kokkulepe võeti Euroopa Liidu Nõukogu poolt direktiivina vastu 19. detsembril 2016. a ning direktiiv jõustus 16. novembril 2017. a. 1 Originaaltekst kättesaadav: https://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=NORMLEXPUB:12100:0::NO::P12100_ILO_CODE:C188 1 Eesti peab direktiivi 2017/159 üle võtma hiljemalt 15. novembril 2019. a. 1.1.2. Direktiiv (EL) 2018/131 2006. aastal võttis ILO vastu meretöö konventsiooni, et luua ühtne vahend, mis koondab kõiki ajakohaseid rahvusvahelise meretöö standardeid. Meretöö konventsioon tagab laevapere liikmetele ulatuslikud õigused ja kaitse ametikohal, olenemata nende kodakondsusest ja sellest, millise lipu all laev sõidab. Meretöökonventsiooni sätted lisati ELi õigusesse nõukogu direktiiviga 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta2. Meretöö konventsioonis käsitleti vaid osaliselt probleeme, mis puudutavad vastutust ja hüvitise maksmist nõuete korral, mis on seotud laevapereliikme surma, vigastuse või hülgamisega välisriigi sadamas, kui reederid ei täida enam oma kohustusi. Meretöö on oma olemuselt rahvusvaheline ja eeltoodud juhtumitel kohaldatakse erinevaid riigisiseseid seaduseid sõltuvalt reederi päritoluriigist, laeva lipuriigist või laevapereliikmete kodakondsusest. Laevapere liikmetel võib seetõttu olla keeruline saada hülgamise, vigastuse või surma korral kiiret ja rahuldavat õiguskaitset. 2018. aasta detsembri seisuga oli 2004. a loodud laevapere liikmete hülgamise juhtumeid sisaldavas Rahvusvaheline Mereorganisatsiooni (IMO) ja ILO ühises andmebaasis loetletud 366 hülgamisjuhtumit, mis puudutas 4 866 laevapere liiget. Lahendamata on endiselt 55 juhtumit, mõne laeva puhul alates 2006. aastast. Paljud hüljatud meremehed on töötasu saamata laeva pardal, tihti mitu kuud, ning neil puuduvad korrapärased toiduvarud, arstiabi ja vahendid koju tagasi pöördumiseks. Aastatel 2008–2018 on olnud üks juhtum, mil Eesti lippu kandval laeval on eestlasest laevapere liige hüljatud. 2014. aastal kiitsid ILO liikmesriigid heaks konventsiooni muudatused, mis puudutavad hüvitisi laevapere liikme hülgamise, vigastuse või surma korral. Muudatused käsitlevad nii meretöö konventsiooni koodeksi kohustuslikke sätteid (A osa: eeskirjad ja standardid) kui ka mittekohustuslikke sätteid (B osa: suunised), milles käsitletakse tervisekaitset, arstiabi, heaolu ja sotsiaalkindlustuse kaitset. Muudetud kohustuslike sätetega püütakse tagada tõhus finantstagatissüsteem, millega 1) kaitstakse laevapere liikme õiguseid hülgamise korral. Muudatusega täiustatakse finantstagatissüsteemi, mida kasutatakse juhul, kui reeder ei kata laevapere liikme kodumaale tagasisõidu kulusid. Samuti reguleeritakse kaht uut olukorda: reeder on 1) jätnud laevapere liikme ilma vajalikust ülalpidamisest ja toetusest või 2) muul moel ühepoolselt lõpetanud laevapere liikmega töösuhte, sh jätnud talle maksmata lepingujärgse töötasu vähemalt kahe kuu eest.; 2) kehtestatakse finantstagatissüsteemi käsitlevad miinimumnõuded, mille kohaselt tuleb maksta hüvitist lepinguliste nõuete korral, mis on seotud laevapere liikme surma või pikaajalise töövõimetusega tööõnnetuse, kutsehaiguse või ametialase ohu tõttu. 5. detsembril 2016. a sõlmisid meretranspordisektori sotsiaalpartnerid (Euroopa Ühenduse Reederite Ühing ja Euroopa Transporditöötajate Ametiühingute Liit) kokkuleppe muuta direktiivi 2009/13/EÜ 2 ELT L 124, 20.5.2009, lk 30. Direktiiv jõustus 20. augustil 2013, mil jõustus meretöö konventsioon. Liikmesriigid pidid võtma selle oma õigusaktidesse üle 20. augustiks 2014. 2 kooskõlas 2014. aastal meretöö konventsiooni tehtud muudatustega. Selles kokkuleppes antakse edasi kõikide 2014. aastal meretöönormide konventsiooni tehtud muudatuste kohustuslike sätete sisu. Direktiiviga viiakse direktiiv 2009/13/EÜ ja sellele lisatud kokkulepe vastavusse meretöö konventsiooni kohustuslike muudatustega, mille ILO tegi konventsiooni 2014. aastal. Muudatustega paranevad ELi liikmesriigi lipu all sõitvate laevade pardal laevapere liikmete töötingimused ning tervise-, ohutuse- ja sotsiaalkaitse. Samuti on ettepaneku eesmärk tagada 2014. aastal konventsiooni tehtud muudatuste tõhus jõustamine kõikjal ELis, kohaldades lipuriigi kohustusi käsitlevat jõustamisdirektiivi (direktiiv 2013/54/EL3). Eesti peab direktiivi 2018/131 üle võtma hiljemalt 16. veebruaril 2020. a. 1.1.3. ILO meretöö konventsiooni 2016. aasta muudatused Rahvusvaheline Töökonverents võttis 2016. aastal vastu meretöö konventsiooni muudatused4, mis puudutavad suuniseid B4.3.1. „Tööõnnetusi, kehavigastusi ja kutsehaigusi käsitlevad sätted“ ja B4.3.6. „Uurimised“ ning standardit 5.1.3. „Meretöötunnistus ja meretöönõuetele vastavuse deklaratsioon“ ja lisa A5–II. Meretöö konventsiooni ratifitseerinud ILO liikmele on täitmiseks kohustuslikud artiklid, eeskirjad ja koodeksi A-osa, mis kohustavad austama eeskirjas ettenähtud õigusi ja põhimõtteid ning rakendama kõiki eeskirju koodeksi A-osa vastavates sätetes ettenähtud viisil. Koodeksi B-osa sätted ei ole järgimiseks kohustuslikud (konventsiooni VI artikli lõiked 1 ja 2, konventsiooni eeskirjade ja koodeksi selgitava märkuse lõige 10). Seega on siseriiklikku õigusesse vaja üle võtta meretöötunnistust ja meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni puudutavad muudatused. Muudatused reguleerivad olukorda, kus laev on läbinud kontrolli ning vastab meretöö konventsiooni nõuetele, kuid uut meretöötunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda. Muudatuste kohaselt võib pädev asutus pikendada juba olemasolevat meretöötunnistust, kuid mitte pikemaks perioodiks kui viis kuud. Muudatused jõustusid Eesti suhtes 8. jaanuaril 2019. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Liis Tõnismaa ([email protected], 6269 805), töösuhete juht Mariliis Proos ([email protected]; 6269 255) ja analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla ([email protected]; 626 9177) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse peaspetsialist Reet Laos (tel: 625 6334, e-post: [email protected]) ja sama talituse juhataja Katrin Andre (tel 639 7641, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr ([email protected]; 626 9738). Eelnõu materjalid keeletoimetatakse peale esimest kooskõlastusringi. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/54/EL 2006. aasta meretöönormide konventsiooni järgimise ja täitmise tagamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta (ELT L 329, 10.12.2013, lk 1–4). 4 Originaaltekst kättesaadav: https://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=1000:51:::NO:51:P51_CONTENT_REPOSITORY_ID:3303971 3 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse üle nõukogu direktiivid (EL) 2017/159 ning (EL) 2018/131. Samuti võetakse eelnõuga üle ILO meretöö konventsiooni 2016. aastal vastu võetud muudatused. Eesti ratifitseeris meretöö konventsiooni 5. mail 2016. a. Eelnõuga muudetakse meretöö seaduse (MTööS) 01. jaanuaril 2019. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 28.12.2017, 40) ja meresõiduohutuse seaduse (MSOS) 01. jaanuaril 2019. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 06.07.2018, 15). Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK). Käesolev eelnõu hõlmab enamjaolt sätteid, mis on liikmesriigile ülevõtmiseks kohustuslikud ning seega ei ole VTK koostamine hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktis 2 toodud erandi kohaselt vajalik. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga võetakse üle direktiivid (EL) 2017/159 ja 2018/131 ning ILO meretöö konventsiooni 2016. aasta muudatused. Direktiivi (EL) 2017/159 ülevõtmisega kehtestatakse kalalaevadele töötavatele isikutele inimväärsed töö- ja elamistingimused kalalaeva pardal. ILO kalandustöö konventsiooni sätete siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel otsustati siseriiklikult konventsiooni tingimuste kohaldamisalast välja jätta alla 24 meetri pikkused kalalaevad, kuivõrd konventsioon võimaldas vastava erisuse tegemist. Direktiivi kohaldamisala erineb mõnevõrra konventsiooni kohaldamisalast ning nii ulatuslikke erandeid direktiiv teha ei võimalda. Seega on direktiivi üle võtmiseks vaja olemasolevat regulatsiooni, mis kehtib üle 24 meetri pikkustele kalalaevadele, osaliselt laiendada ka alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele. Direktiiv (EL) 2018/131 loob siseriiklikus õiguses finantstagatised laevapere liikmete hülgamise ja tööga seotud laevapere liikme surma või pikaajalise töövõimetusega tööõnnetuse või kutsehaigusega kaasnevate kulude hüvitamiseks. Samuti tuleb täpsustada kojusõidu kulude katmiseks mõeldud finantstagatise nõudeid. Vastavaid finantstagatisi ei ole hetkel siseriiklikus õiguses reguleeritud. ILO meretöö konventsiooni 2016. aasta muudatuste ülevõtmisega muutub meretöötunnistuse väljaandmise kord. Nimelt võimaldatakse pikendada olemasolevat meretöötunnistust kuni uue tunnistuse välja andmiseni, kui mingil põhjusel ei ole olemasoleva tunnistuse kehtivuse lõppemisel kohe uut tunnistus välja anda ning laev vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Meretöötunnistuse pikendamise võimalust kehtiv õigus ette ei näe. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga üks muudetakse meretööseadust ning paragrahviga kaks meresõiduohutuse seadust. 4 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse MTööS § 1 lõiget 3, mille kohaselt ei kohaldata MTööS-i alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele. Sätet täpsustatakse selliselt, et MTööS-i ei kohaldata alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Direktiivi (EL) 2017/159 mõningaid sätteid, mida täna MTööS-is juba kohaldatakse suurematele kui 24 meetri pikkustele laevadele, tuleb edaspidi kohaldada ka alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele. Seega tuleb lisada MTööS-i kohaldamisala laiendamine alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele. Kogu MTööS-i regulatsiooni kohaldamine väikestele kalalaevadele ei ole vajalik ega ka mõistlik. Täna kehtib alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavaline tööõiguse regulatsioon (töölepingu seadus (TLS), töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) jne). MTööS-is peetakse kalalaeva all silmas laevu, mis on seadistatud või mida kasutatakse kala või muu elusvaru kaubanduslikuks püügiks (MSOS § 2 p 41). Seega on kohaldamisalast välistatud kalalaevad, millega püütakse kala oma tarbeks. Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 laiendatakse teatud MTööS-i sätteid alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele. Kehtivates MTööS sätetes sisulisi muudatusi ei tehta. Vastavalt direktiivi (EL) 2017/159 regulatsioonile hakatakse eelnõu järgi 24 meetri pikkustele kalalaevadele kohaldama järgmisi sätteid: 1) meretöö lepingu mõiste. MTööS § 3 kohaselt on meretööleping tööleping, mille alusel teeb füüsiline isik (edaspidi laevapere liige) teisele isikule (edaspidi reeder) tööd, alludes reederi juhtimisele ja kontrollile. Reeder maksab laevapere liikmele töö eest tasu. Edaspidi sõlmitakse meretööleping ka alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate töötajatega, kellega täna on sõlmitud tavalised töölepingud; 2) laevapere liikme mõiste. MTööS tähenduses on laevapere liige laeval töötav füüsiline isik, kes tööülesannete täitmisel hoiab laeva käigus või teenindab reisijaid. Seega loetakse edaspidi alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavaid töötajaid laevapere liikmeteks. Laevapere liikmeks ei peeta: 1) isikut, kes laeva sadamasoleku ajal teeb laeval kontrollimis-, lastimis-, hooldus-, remondi- või koristustöid või muid sama laadi töid; 2) isikut, kes teostab lootsimist; 3) isikut, kelle peamine töötegemise koht on kaldal, kuid kelle tööülesanded eeldavad mittekorrapärast lühiajalist laeval viibimist. Laevapere liikmega sõlmitakse meretööleping. Laevapere liige kantakse munsterrolli. Vaidluse, kas isikut tuleb käsitada laevapere liikmena käesoleva seaduse tähenduses, lahendab kohtuväliselt Veeteede Amet, konsulteerides asjaomaste reederite ja laevapere liikmete esindusorganisatsioonidega (MTööS § 4). Munsterrolli kandmise kohustus tuleb lisaks MTööS-ile ka MSOS-ist, mis kohaldub ka kalalaevadele ning mille § 21 lõike 1 järgi peab laev olema mehitatud spetsialistidega, kes vastavad laevapere liikme kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, omavad nõuetekohaseid diplomeid ning on kantud munsterrolli; 3) meretöö lepingu sõlmimise, laevapere liikme töötingimusest teavitamise ja kalalaeval töötava laevapere liikme töötingimustest teavitamise erisus (MTööS § 9 ja 10). Lisaks TLS §-s 5 sätestatule lisab MTööS rahvusvahelistest konventsioonidest tuleneva eriregulatsiooni laevapere liikmetele, mille kohaselt tuleb laevapere liikmete meretöölepingu kirjalikus dokumendis kajastada rohkem andmeid kui tavalises töölepingus; 4) alaealisega meretöölepingu sõlmimise piirang (MTöös § 12). Alla 16-aastase alaealisega on keelatud meretöölepingut sõlmida ja teda tööle lubada; 5) reederi kohustus tagada kaptenile vajalike vahendite olemasolu seadusega ning kollektiiv- ja meretöölepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks (MTööS § 22 p 1); 6) nõue teha laevapere liikmele laeval kättesaadavaks koopia tema meretöölepingust ja kollektiivlepingutest (MTööS § 26 lg 1 p 5). Seadusega on lubatud ka meretöölepingu 5  elektrooniline vorm, mistõttu piisab meretöölepingu laeva pardal kättesaadavaks tegemiseks seadmest (nt arvuti, tahvelarvuti, mobiiltelefon), mis võimaldab avada meretöölepingu elektroonilist faili; 7) kapteni kohustus korraldada reederi kulul laevaperele toidu varumine ja laevapere liikmete korrapärane toitlustamine laeval (MTööS § 28 lg 1). Antud kohustus tuleneb meretöö eripärast, kus laevapere liige töötab pikema aja vältel laeva pardal ning tal puudub võimalus end ise toitlustada. Lühemate meresõitude puhul, mis jäävad näiteks tavapärase tööaja piiresse (s.o 8 tundi päevas), tuleb lähtuda TLS-is sätestatud puhkepauside loogikast. TLS § 47 lõike 2 kohaselt peab töötaja saama pikema kui 6-tunnise töötamise kohta vähemalt 30- minutilise tööpäevasisese vaheaja, mille jooksul on töötajal võimalik lõunat süüa. Kui kalalaeval töötades on võimalik TLS § 47 lõikes 2 sätestatud vaheaegade andmine ning laevapere liikmel on võimalus nende vaheaegade ajal minna maismaale, siis saab laevapere liige einestada ka maismaal olles ning toitlustus laeval ei ole vajalik; 8) reederi kohustus tagada laevapere liikmele meditsiiniabi andmine laeval ja tagada ööpäevaringne eesti- ja inglisekeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni võimalus laeval (MTööS § 32 lg 1 ja 6). Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenust osutatakse tasuta ning teenuse osutamist rahastatakse Eesti Haigekassa eelarve kaudu. Meditsiiniline kaugkonsultatsioon satelliitsidevahendite kaudu on abiks olukordades, kus laev asub kaldast kaugel ning haiglasse jõudmine võib võtta kaua aega ning puudub ka mobiiltelefoni levi. Samas on meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenus ööpäevaringselt kättesaadav ka telefoni teel. Lisaks olukorras, kus laev teeb lühikesi sõite ja ei satu kaldast väga kaugele, nagu alla 24 meetri pikkuste kalalaevade puhul, on võimalik vigastuse korral laevapere liige kiirelt haiglasse transportida või kergemate vigastuste puhul võtta ühendust näiteks perearsti nõuandetelefoniga 12205; 9) haigele või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmine (MTööS § 33 lg 1-3). Reederil on kohustus korraldada merereisi ajal haigestunud või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmine laeval. Kui laevapere liikme haigus või vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui laevapere liikme haigus on ohtlik tema või teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik rakendada meetmeid haiguse leviku vältimiseks, saadab kapten laevapere liikme ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde. Kui haige või vigastatud laevapere liige jäetakse ravile välisriiki, korraldab kapten laevapere liikme ravi tervishoiuteenuse osutaja juures ja teavitab sellest reederit; 10) reederi kohustus kanda haigele või vigastatud laevapere liikmele laevas või tervishoiuteenuse osutaja juures meditsiiniabi andmisega seotud kulud, sealhulgas toidu- ja majutuskulud (MTööS § 34 lg 1). Reederil on kohustus kanda ainult need kulud, mida laevapere liikme sotsiaalkindlustus ei kata; 11) laevapere liikme haigusest või vigastusest tingitud kulude hüvitamine reederile (MTööS § 36). Reederil on õigus nõuda laevapere liikmelt meditsiiniabi andmise kulude, haigestumise või vigastusega seotud kulude ja haiguse või vigastuse tõttu tekkinud tagasisõidukulude hüvitamist, kui: a) laevapere liikme haigus või vigastus tekkis laevapere liikme tahtluse või raske hooletuse tagajärjel; b) laevapere liige varjas tahtlikult oma terviseseisundit või c) vigastus ei tekkinud teenistuse ajal laevas; 12) reederi vastutus tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud tervisekahjustuse korral (MTööS § 37). Reeder vastutab tööandjana laevapere liikmele tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud tervisekahjustuse eest seaduses sätestatud alustel ja korras; 5 Rohkem informatsiooni: http://www.1220.ee/ 6  13) laevapere liikme kojusõidu korraldamise kohustus (MTööS § 55). Reeder, välja arvatud sisevetes või kohalikus rannasõidus sõitva laeva reeder, peab korraldama omal kulul laevapere liikme kojusõidu, kui: a) tähtajaline meretööleping lõpeb tähtaja möödumisel; b) reeder või laevapere liige ütleb meretöölepingu erakorraliselt üles; c) laevapere liikmele antakse puhkust; d) laevapere liige ei saa ajutiselt täita meretöölepingut või ei saa eeldada, et ta täidaks meretöölepingust tulenevaid tööülesandeid, eelkõige välisriigis tervishoiuteenuse osutaja juures ravil viibimise tõttu, kui laev ei ole meresõidukõlblik ning kapten ei täida oma kohustust kontrollida laeva merekõlbulikkust, laevapere liiget on väärkoheldud ja kaptenil ei ole õnnestunud talle kaitset pakkuda ning kui laevapere liige ei saa pärast ravi lõpetamist välisriigis laevale tagasi pöörduda; e) aset on leidnud laevahukk. Reeder võib nõuda laevapere liikmelt kojusõidu kulude hüvitamist, kui ta ütleb laevapere liikme meretöölepingu erakorraliselt üles töökohustuste rikkumise või laevapere liikme haiguse või vigastuse tõttu, mida laevapere liige meretöölepingu sõlmimisel varjas või mille ta iseendale tahtlikult tekitas. Kojusõit korraldatakse Eesti Vabariigi territooriumile, meretöölepingu sõlmimise kohta, kollektiivlepinguga kokkulepitud kohta või laevapereliikme elukohariiki, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (MTööS § 56). Alla 24 meetri pikkuste kalalaevade puhul on pigem harv juhus see, kui laev satub välisriigi sadamasse ning laevapere liikmele tuleb sealt koju saamiseks eraldi transport korraldada. Seega ilmselt selliseid olukordi sageli ette ei tule ning sätte laiendamisel väikestel kalalaevadel töötamisele ei ole erilist mõju; 14) riigi õigused ja kohustused laevapere liikme kojusõidu korraldamisel (MTööS § 60). Riik korraldab laevapere liikme tasuta kojusõidu, kui reeder ei korraldanud laevapere liikme kojusõitu. Sellisel juhul on laevapere liikmel õigus nõuda riigilt kojusõidu korraldamist. Laevapere liige on kohustatud teatavaks tegema kojusõidu õiguse aluseks olevad asjaolud. Laevapere liikme kojusõidu korraldab ning kojusõidu viisi ja sihtkoha otsustab Veeteede Amet. Laevapere liikme kojusõidu kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduses kehtestatud korras. Veeteede Ametil on nõudeõigus reederi vastu laevapere liikme kojusõidu korraldamisel kantud kulude hüvitamiseks; 15) töövahendusteenuse osutajal on keelatud mis tahes viisil takistada laevapere liiget tema kvalifikatsioonile vastava töö saamisel (MTööS § 71 lg 4); Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga § 391 , kus nähakse reederile ette kohustus omada tagatist laevapere liikmete töölepingust või kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigusest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepinguliste nõuete tagamiseks. Sätestatakse, millisel viisil saab reeder rahalise tagatise nõuet täita. Samuti täiendatakse tingimusi seoses vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil nõutavate andmetega. Paragrahvi 391 lõikes 1 nähakse reederile, kelle laeval peab olema meretöötunnistus või kelle laeval on meretöötunnistuse taotlemise protsess pooleli, kohustus omada piisavat rahalist tagatist laevapere liikmete tervisekahjustusest või surmast tulenevate lepinguliste nõuete hüvitamiseks. Meretöölepingu kirjalikus dokumendis peab olemas viide reederi pakutavatele tervise- ja sotsiaalkaitse tagatistele, sealhulgas hüvitistele seoses tööga seotud haiguse, tööõnnetusest põhjustatud vigastuse või surmaga. (MTööS § 9 p 4). Hüvitise suurus võib olla kirjas meretöölepingus või kollektiivlepingus. Näiteks Rahvusvaheline Transpordi Liit (ITF) on sõlminud 7 kollektiivlepingu6 aastateks 2019‒2022, kus on muuhulgas märgitud laevapere liikmete miinimumtöötasud ja hüvitised seoses laevapere liikme tööõnnetuste ja kutsehaigestumisega. Kokku on lepitud, et miinimumhüvitis laevapere liikme surma korral on 104 866 USD, millele lisandub tasu alaealiste laste puhul. Kõigil Eesti lipu all olevatel laevadel, millel on meretöötunnistus, on olemas vastutuskindlustus, mis hüvitab muuhulgas ka tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevaid nõudeid. Tööõnnetuse ja kutsehaigusega võivad kaasneda järgmised kulud, mida tagatis peaks katma: Kindlustusest tuleb hüvitada järgmised tööõnnetustega kaasnevad kulud: 1) osalise või puuduva töövõime ja ajutise töövõimetuse tõttu saamata jäänud sissetulek; 2) ravi- ja ravimikulud; 3) vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, sh nt kulutused meditsiinilistele abivahenditele, tööalase rehabilitatsiooni teenused (nt füsioterapeudi teenus), tööturuteenused (nt ümberõpe) jms; 4) ülalpidamishüvitis kannatanu surma korral tema ülalpeetavale; 5) matusekulu; 6) mittevaraline kahju. Lõikes 2 nähakse ette, millises vormis võib tagatis olla antud. Tagatiseks võib olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse kohustus tagada vastavad rahalised vahendid ja seda tõendatakse tavaliselt kindlustuspoliisiga või muu dokumendiga. Tagatis võib olla ka makse- või pangagarantii VÕS § 155 tähenduses. Tagatise suuruse arvutamisel on oluline, et laevapere liikmete tervisekahjustuse või surma korral oleks võimalik hüvitada kõigi laevapere liikmetega seotud kulutused. Kuna tagatise piisavust hindab Veeteede Amet, siis on tal lõike 4 kohaselt õigus nõuda reederilt laevapere liikmete meretöölepinguid või kolletiivlepinguid, kust nähtuvad andmed, mille põhjal kujuneb laevapere liikmele tasumisele kuuluvate nõuete suurus. Sarnaselt kojusõidu korraldamise kulude ja laevapere liikme hülgamise hüvitamiseks ettenähtud tagatisega, on lõikes 5 esitatud volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Määruse kavandi kohaselt loetakse tagatis piisavaks, kui laev on kindlustatud vastutuskindlustuslepingu alusel, mis hõlmab laevapere liikmele tervisekahjustusest või surmast põhjustatud kulu. Eelnõus ei nähta ette tagatise ranget vormi, vaid lähtutakse põhimõttest, et tagatis peab olema reederi kohustuste täitmiseks piisav. Millisel viisil reeder finantstagatise kohustust täidab, on reederi enda otsustada. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet MSOS § 1114 lõike 4 punkti 6 alusel meretöötunnistuse väljastamisel. Kui tagatise andjaid on mitu, peavad laeva pardal laevapere liikmetele kättesaadavad olema kõigi tagatiseandjate väljastatud tagatise olemasolu tõendavad dokumendid. Lõikes 3 nähakse ette, millised andmed peavad vastutuskindlustuse poliisil või tagatise olemasolu tõendaval muul dokumendil märgitud olema. Vastutuskindlustuse poliisile kantavate andmete loetelu on esitatud kaubandusliku meresõidu seaduse §-s 773 lõikes 2. Lisaks seal nimetatud andmetele, peavad vastutuskindlustuse poliisil või tagatise olemasolu tõendaval muul dokumendil näha olema laeva kutsungsignaal; laevapere liikmete lepinguliste nõuetega tegelemise eest vastutavate isikute või vastutava üksuse kontaktandmed; tagatise andja kinnitus, et tagatis vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele. Lõike 6 kohaselt peab 6 https://www.itfseafarers.org/files/seealsodocs/48655/ITF%20IMEC%20International%20IBF%20CBA%202019- 2022%20.pdf 8 tagatise olemasolu tõendav vastutuskindlustuse poliis või tagatise olemasolu tõendav muu dokument olema laeva pardal laevapere liikmetele kättesaadav. Lõikes 7 sätestatakse, et tagatise andja peab Veeteede Ametit teavitama tagatise ennetähtaegsest lõppemisest 30 päeva ette. Tagatise lõppemisest peab reeder teavitama ka laevapere liikmeid. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse MTööS § 45 regulatsiooni. Nimetatud paragrahv reguleerib TLS-is kehtestatud alaealise tööle rakendamise piirangu erisust laeval töötamisel. MTööS § 12 kohaselt on keelatud sõlmida meretöölepingut alla 16-aastase alaealisega. Nii ILO meretöö konventsioon (standard A.1.1. lõige 2) kui ka ILO kalandustöö konventsioon (artikkel 9 lõige 6) ning direktiiv 2017/159 (artikkel 6 lõige 7) näevad ette, et alla 18 aasta vanuste kalurite rakendamine öötööle on keelatud. Mõiste "öö" võimaldatakse küll määrata siseriiklikus õiguse ja tava järgi, kuid peab hõlmama vähemalt üheksa tunni pikkust ajavahemikku, mis algab hiljemalt keskööl ja lõpeb mitte varem kui kell 5 hommikul. TLS § 49 muudatustega, mis jõustusid 8. mail 2017. a sätestati, et 15–17-aastane töötaja jaoks, kes ei ole koolikohustuslik, on keelatud töötamine ajavahemikul 22.00 kuni 6.00 (varasemalt 20.00-6.00) (TLS § 49 lõige 1 punkt 2). Seega muutus TLS-is 16-17-aastaste alaealiste töötajate puhul ööaeg lühemaks, mistõttu ei täida TLS enam konventsioonide ja direktiivi nõuded ning tuleb sätestada eriregulatsioon MTööS-is. Eelnõu kohaselt on seega tühine kokkulepe, mille kohaselt alaealine kohustub tööd tegema ajavahemikul 21.00-6.00. Kehtima jääb põhimõte, et alaealise laevapere liikme tööle rakendamisele ei kohaldata öötöö piirangut, kui alaealine teeb tööd koolituse või praktika käigus ja töötamine ei kahjusta tema tervist ega heaolu. Mõlemaid sätteid hakatakse eelnõuga kohaldama ka töötamisele alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse meretöö seaduse peatüki 6. jao pealkirja, et viia 6. jao pealkiri vastavusse selle sisuga. Pealkirja täiendatakse selliselt, et lisaks laevapere liikme kojusõidu temaatikale käsitletakse selles ka laevapere liikme hülgamise korral tagatise olemasolu. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seadust §-ga § 611, kus nähakse reederile ette kohustus omada tagatist laevapere liikme hülgamise korral, sätestatakse millist olukorda loetakse seaduse tähenduses hülgamiseks, milliste kulude hüvitamist tagatis peab katma ja millisel viisil saab reeder rahalise tagatise nõuet täita. Samuti täiendatakse tingimusi seoses vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil nõutavate andmetega. Paragrahvi 611 lõikes 1 nähakse reederile, kelle laeval peab olema meretöötunnistus või või kes on seda laevale taotlenud, kohustatud omada piisavat rahalise tagatise kulude hüvitamiseks laevapere liikme hülgamise korral. Lõikes 2 selgitatakse, millist olukorda peetakse laevapere liikme hülgamiseks. Laevapere liige loetakse hüljatuks, kui reeder ei kata laevapere liikme kojusõidu korraldamise kulusid. Samuti kui reeder on laevapere liikme jätnud ilma vajalikust ülalpidamisest ja toetusest, st kui puudub piisav toit, majutus, joogivesi või hädavajalik kütus laevpardal ellujäämiseks, samuti kui ei ole kättesaadav vajalik meditsiiniabi. Hülgamiseks loetakse ka olukorda, kui reeder on ühepoolselt lõpetanud laevapere liikmega töösuhte, sealhulgas jätnud talle maksmata meretöölepingus kokkulepitud kahe või enama kuu töötasu. Lõikes 3 sätestatakse, kui suur peab hülgamise puhuks antav tagatis olema. Tagatis peab olema piisav, et katta laevapere liikme nelja kuu töötasu ja muud meretöölepingu või kollektiivlepingu alusel saada olevad tasud; laevapere liikme kojusõidu kulud, mis on nimetatud MTööS §-des 56 ja 9 57 ning laeva pardal ellujäämiseks vajalikud kulud toidule, riietele, majutusele, joogiveele, kütusele ja meditsiiniabile. Lõikes 4 nähakse ette, millises vormis võib tagatis olla antud. Tagatiseks võib olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse kohustus tagada vastavad rahalised vahendid ja seda tõendatakse tavaliselt kindlustuspoliisiga. Tagatis võib olla ka makse- või pangagarantii VÕS § 155 tähenduses. Lõike 5 kohaselt on tagatise suuruse arvutamisel oluline, et hülgamise korral oleks võimalik hüvitada kõigi laevapere liikmetega seotud kulutused, mistõttu on oluline laeval töötavate laevapere liikmete arv. Sarnaselt kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks ettenähtud tagatisega, on lõikes 6 esitatud volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Määruse kavandi kohaselt loetakse tagatis piisavaks, kui laev on kindlustatud vastutuskindlustuslepingu alusel, mis hõlmab laevapere liikmele hülgamisest põhjustatud kulude hüvitamist. Kui laevapere hülgamise korral kulude hüvitamine toimub muu rahalise tagatise alusel, loetakse piisavaks selline tagatis, mille suuruseks on vähemalt 25 000 eurot laevapere liikme kohta. Eelnõu koostajate hinnangul on see summa piisav, et katta kõik ühe laevapere liikmega seotud kulud, mis on nimetatud eelnõu § 611 lõikes 3. Eelnõus ei nähta ette tagatise ranget vormi, vaid lähtutakse põhimõttest, et tagatis peab olema reederi kohustuste täitmiseks piisav. Millisel viisil reeder finantstagatise kohustust täidab, on reederi enda otsustada. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet MSOS § 1114 lõike 4 punkti 6 alusel meretöötunnistuse väljastamisel. Lõikes 8 nähakse ette, et tagatise olemasolu tõendav vastutuskindlustuse poliis või tagatise olemasolu tõendav muu dokument peab olema laeva pardal laevapere liikmetele kättesaadav. Kui tagatise andjaid on mitu, peavad laeva pardal laevapere liikmetele kättesaadavad olema kõigi tagatiseandjate väljastatud tagatise olemasolu tõendavad dokumendid. Lõikes 7 nähakse ette, millised andmed peavad vastutuskindlustuse poliisil või tagatise olemasolu tõendaval muul dokumendil märgitud olema. Vastutuskindlustuse poliisile kantavate andmete loetelu on esitatud kaubandusliku meresõidu seaduse §-s 773 lõikes 2. Lisaks seal nimetatud andmetele, peavad vastutuskindlustuse poliisil või tagatise olemasolu tõendaval muul dokumendil näha olema laeva kutsungsignaal, tagatise andja töötaja või üksuse, kes tegeleb laevapere liikmete abitaotlustega, kontaktandmed ning tagatise andja kinnitus, et tagatis vastab meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele. Lõikes 9 sätestatakse, et tagatise lõppemisel enne tagatise kehtivuse lõppemist on tagatise andjal kohustus teatada Veeteede Ametile tagatise lõppemisest 30 päeva ette. Tagatisetagatise lõppemisest peab reeder teavitama ka laevapere liikmeid. Eelnõu § 1 punktiga 7 kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt enne antud eelnõu muudatuste jõustumist alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud töölepingutele kohaldatakse edaspidi MTööS-is meretöölepingu sõlmimise kohta sätestatut (§-id 3, 4 ja 8-10). Seega puudub vajadus muudatuste jõustumisel eraldi töölepingute lõpetamiseks ja töötajatega eraldi uute meretöölepingute sõlmimiseks. Kehtivad töölepingud tuleb MTööS §-des 3, 4, 8-10 sätestatud nõuetega vastavusse viia hiljemalt 31. detsembriks 2020. a. Aastane üleminekaeg annab töölepingute muutmiseks piisava kohanemis- ja muutmisaja, võimaldades sujuvat üleminekut. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse paragrahvi 73 lõiget 3, mis reguleerib Veeteede Ameti järelevalvepädevust teatud MTööS sätete üle. Kehtiva õiguse kohaselt teostab Veeteede Amet järelevalvet § 32 lõike 2 alusel kehtestatud ning § 55 lõigetes 1–4 ning §-s 59 sätestatud nõuete 10 täitmise üle. Nendele sätetele lisanduvad §-d 391 ja 611, mis käsitlevad vastavalt tagatisi laevapere liikme hülgamise puhuks ning kutsehaigusest ja tööõnnetusest tulenevate nõuete hüvitamiseks. Eelnõu § 1 punkti 9 puhul on tegemist tehnilise muudatusega. Seaduse normitehnilist märkust täiendatakse direktiividega, mis antud eelnõuga üle võetakse. Üheselt arusaadavuse huvides seaduse normitehniline märkus ka korrastatakse, esitades seetõttu eelnõus kogu normitehnilise märkuse teksti. Paragrahvi 2 punktiga 1 täiendatakse meresõiduohutuse seaduse paragrahvi 1114 lõiget 4 punkti 6. Punkti 6 kohaselt kontrollib Veeteede Amet laevapere liikmete töö- ja elamistingimuste ülevaatuse tegemisel laevaomaniku tagatist kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks. Tuleb arvestada, et meretöö konventsiooni eeskirja standardi A2.5.2 lõikest 6 tulenevalt täiendatakse meretöö seadust sätetega, mille kohaselt peab laevaomanikul olema finantstagatis laevapere liikme hülgamise korral. Edaspidi kontrollib Veeteede Amet tagatise olemasolu nii kojusõidu korraldamise kui ka hülgamisega seotud kulude hüvitamiseks. Tagatise olemasolu nõue laieneb laevale, millel on kohustus omada meretöötunnistust, mistõttu ei kohaldata seda kalalaevade ülevaatusel. Millisel viisil ja vormis tagatis tuleb anda on pikemalt käsitletud MTööS § 611 selgituste juures. Tagatis laevapere liikme hülgamise korral loetakse piisavaks, kui laev on kindlustatud vastutuskindlustuslepingu alusel, mis hõlmab laevapere liikmele hülgamisest põhjustatud kulude hüvitamist. Kui laevapere hülgamise korral kulude hüvitamine toimub muu rahalise tagatise alusel, loetakse piisavaks selline tagatis, mille suuruseks on vähemalt 25 000 eurot laevapere liikme kohta. Paragrahvi 2 punktiga 2 täiendatakse meresõiduohutuse seaduse paragrahvi 1114 lõiget 4 punktiga 61, mille kohaselt kontrollib Veeteede Amet laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuse tegemisel edaspidi ka MTööS § 391 nimetatud tagatise olemasolu. Aluseks on meretöö konventsiooni eeskirja standardi A4.2.1 lõige 11, mille kohaselt peavad osalisriigi lippu kandva laeva pardal olema tõendid vastavate rahaliste tagatiste kohta. Tagatise olemasolu nõue laieneb laevale, millel on kohustus omada meretöötunnistust, mistõttu ei kohaldata seda kalalaevade ülevaatusel. Paragrahvi 2 punktiga 3 täiendatakse meresõiduohutuse seaduse paragrahvi 1118 lõikega 11. Meretöö konventsiooni eeskirja standardi 5.1.3 lõige 4 näeb ette, et juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole võimalik väljastada uut tunnistust enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppu, võib olemasoleva tunnistuse kehtivust pikendada kuni viie kuu võrra. Säte on seega kooskõlas meretöö konventsiooni eeskirja standardisse A5.1.3 lisatud lõikega 4. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei võta kasutusele uusi termineid, mida riigisisestes õigusaktides varem ei ole kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu viib Eesti õiguse kooskõlla kahe direktiiviga. Nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, 19. detsember 2016, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca); Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/131, 23. jaanuar 2018, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite 11 Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014. a. Käesoleva seletuskirja lisaks on direktiivide (EL) 2017/159 ja (EL) 2018/131 vastavustabelid. 6. Seaduse mõjud Direktiivide (EL) 2017/159 ja 2018/131 ning ILO meretöö konventsiooni muudatuste Eesti õigusesse üle võtmiseks muudetakse meretöö seadust ja meresõidu ohutuse seadust. Hetkel kehtiv MTööS ei kohaldu töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval, mistõttu ei ole MTööS täielikult kooskõlas direktiiviga (EL) 2017/159. Töölepingu alusel töötavatele isikutele kehtib alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel tavaline tööõiguse regulatsioon (TLS, TTOS jne). Kui ILO kalandustöö konventsioon lubas erisuse tegemist, siis EL direktiivi ülevõtmiseks on vaja olemasolevat regulatsiooni osaliselt laiendada ka alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele. Direktiivi (EL) 2018/131 Muudatuste mõju on hinnatud Euroopa Komisjon 27. juuli 2017. a ettepanekus COM(2017) 406 final „Nõukogu direktiiv, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta nõukogu direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014“7. Ettepanekus on välja toodud, et kaitstes hüljatud laevapere liikmeid – pakkudes neile võimalust kodumaale tagasi sõita, tuge ja ülalpidamist ning makstes välja nende saamata jäänud töötasud – aidatakse ära hoida laeva ja meeskonnaga juhtuvaid õnnetusi, sest laevapere liikmed ei pea siis jääma kuni kodumaale tagasisõiduni või saamata jäänud töötasu väljamaksmiseni sadamas seisvatele hüljatud laevadele. Samuti ei jää nad triivivatele laevadele, millel puuduvad kütus ning elementaarsed toidu- ja veevarud. Jõulisem finantstagatissüsteem, mida rakendatakse laevapere liikmete hülgamise, surma ja pikaajalise töövõimetuse korral, kergendab kannatada saanud laevapere liikmetele ja nende pereliikmetele praegu abi andvate Euroopa sadamate ja rannikukogukondade koormat. Eelnõus planeeritavatel muudatustel on tuvastatav sotsiaalne mõju, mõju majandusele, mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatusel puuduvad mõjud keskkonnale, riigi julgeolekule ning regionaalarengule. Muudatus 1: Meretöö seaduse sätete kohaldumisala laiendatakse osaliselt alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele. Eelnõuga võrdsustatakse mitmete meretöö seaduse sätete osas kõik laevad, sh kalalaevad pikkusega alla 24 meetri. Planeeritud muudatus avaldab mõju kalalaeval töötavatele töötajatele, reederitele ning riigiasutustele.  Mõju sihtrühm 1: Kõik töötajad, kes töötavad alla 24 meetri pikkusel kalalaeval Maaeluministeeriumi andmetel oli seisuga 31. detsember 2017. a Eesti kalalaevaregistris 1571 alla 24 meetri pikkust kalalaeva. Täpsed andmed töötajate arvu kohta alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel puuduvad. Kaluri kalapüügiloa alusel tegelevad kutselise kalapüügiga Läänemerel 7 https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2017/ET/COM-2017-406-F1-ET-MAIN-PART-1.PDF 12 2402, sealhulgas ainult sisevetel 452 kalurit. Selliste laevade väiksust arvestades ei pruugi aga kalurite puhul sageli olla tegemist töösuhtega, vaid tegutsetakse näiteks FIE-dena. Mõjuvaldkond: Sotsiaalsed mõjud Planeeritud muudatus avaldab positiivset sotsiaalset mõju alla 24 meetristel kalalaevadel töötavatele töötajatele. Muudatus suurendab kalalaeval töötavate töötajate õiguskindlust ning tervisekaitset. Muudatus kohustab kalalaeval töötava isikuga sõlmima meretöölepingu, mistõttu mõnevõrra suureneb kaitstus neile töötajatele, kes on seni töötanud tavalise töölepingu, mitte meretöölepingu alusel ja on seetõttu ilma täiendavast kaitsest, mis tuleneb laevapere liikmetele meretöö seadusest. Sihtrühma kuuluvad kalalaevade töötajatel on juba täna töölepingud, mistõttu on neile tagatud TLS- ist tulenev kaitse. Meretöö seadusest lisandub kalalaeva töötajatele kaitse, mis on vajalik tulenevalt meretöö eripärast. Muudatuse kohaselt tuleb edaspidi kalalaeval töötavat töötajat teavitada lisaks TLS § 5 sätestatule näiteks reederi pakutavatest tervise- ja sotsiaalkaitse tagatistest, kojusõidu korraldusest ja meretöölepingu ülesütlemise tingimustest ja korrast, sh meretöölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadest. Muudatusega keelatakse alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel sõlmida meretöölepingut alla 16-aastaste alaealisega. Esmatähtis on kõikidele töötajateletervisekaitse tagamine – näiteks meretöö seadusest tulenevate töökeskkonnale ja tööajakorraldusele esitatavate nõuete üks peamine eesmärk on kalalaeval töötavate töötajate tervise hoidmine. Kaluritele tagatakse reederi kulul korrapärane toitlustamine ning meditsiinilise abi osutamine laeval, vajadusel ravi tervishoiuteenuse osutaja juures ning kojusõidukulude hüvitamine, kui kalur ei saa tervishoiuteenuse osutaja juures ravil viibimise tõttu meretöölepingust tulenevaid tööülesandeid täita. Muudatusega suureneb alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate töötajate kindlustunne, et kalalaeval töötades on neile tagatud meretöö eripärale vastavad töötingimused ning võimaliku haigestumise korral on tagatud meditsiiniline abi. Mõju sihtrühm on suur (kõik alla 24 meetriste kalalaevadel töötavad töötajad). Mõju ulatus on samas väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju sagedus on keskmine, sest kokkupuude eelnõu muudatusest tulenevate tegevustega on küll regulaarne, kuid mitte igapäevane. Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale ei ole. Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale oluline.  Mõju sihtrühm 2: Alla 24 meetri pikkuste kalalaevade reederid Reeder vastutab meresõiduohutuse korraldamise ja tehnilise teenindamise eest laeval. Maaeluministeeriumi andmetel oli seisuga 31. detsembri 2017. a Eesti kalalaevaregistris 1571 alla 24 meetri pikkust kalalaeva, sealhulgas 1557 Läänemere rannapüügilaeva ja 14 Läänemere traallaeva. Mõjuvaldkond: Majanduslikud mõjud Planeeritud muudatus avaldab majanduslikku mõju alla 24 meetri pikkuste kalalaevade reederitele. Muudatus kohustab reederit omal kulul korraldama kalurite korrapärast toitlustamist laeval ja tagama meditsiiniabi andmise ning vajadusel haigestunud kaluri saatmise tervishoiuteenuse osutaja juurde ravile. Reeder vastutab tööandjana kalurite tööõnnetusest või kutsehaigestumisest 13 põhjustatud tervisekahjustuse eest seaduses sätestatud alustel ja korras. Reeder peab korraldama omal kulul kaluri kojusõidu kui meretööleping lõpeb, kui kalur ei saa tervishoiuteenuse osutaja juures ravil viibimise tõttu meretöölepingust tulenevaid tööülesandeid täita või aset on leidnud laevahukk. Kõik nimetatud kohustused avaldavad alla 24 meetriste kalalaevade reederitele negatiivset majanduslikku mõju, suurendades kalapüügi korraldusega seotud kulutusi. Tööandja poolelt on oluline tuua välja, et reederil on õigus nõuda kalurilt tagasisõidukulude hüvitamist, kui kaluri haigestumise põhjuseks on hooletus või töökohustuste rikkumine. Samuti on reederil kohustus kanda ainult need kulud, mida laevapere liikme sotsiaalkindlustus ei kata. Alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel tegeletakse enamasti rannapüügiga, mistõttu ei satu need laevad ka väliriikide sadamatesse. Sellises suuruses laevu, mis sõidavad ka välisvetes ja võivad sattuda välisriigi sadamasse, on vähe. Seega tekib väga vähe selliseid olukordi, kus alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavale laevapere liikmele on vaja korraldada kojusõit või laevapere liige viiakse vigastuse või terviserikke korral välisriigis haiglasse. Mõju sihtrühm on suur (kõik alla 24 meetriste kalalaevade reederid). Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma senine toimimine võib muutuda märkimisväärselt ning mõju eeldab sihiteadlikku kohanemist. Mõju sagedus on keskmine, sest kokkupuude eelnõu muudatusest tulenevate tegevustega on küll regulaarne kuid mitte igapäevane. Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale võib pidada väikeseks. Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale oluline.  Mõju sihtrühm 3: Riigiasutused (Veeteede Amet, Haigekassa) Mõjuvaldkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Eelnõus planeeritavad muudatused avaldavad mõju Eesti Haigekassa ja Veeteede Ameti kuludele. Muudatusega kohustatakse reederit tagama laevapere liikmele ööpäevaringne eesti- ja inglisekeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni võimalus laeval. Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse osutamist rahastatakse Eesti Haigekassa eelarve kaudu. Muudatusega kohustatakse riiki korraldama laevapere liikme tasuta kojusõit, kui reeder ei korraldanud laevapere liikme kojusõitu. Laevapere liikme kojusõidu kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduses kehtestatud korras. Laevapere liikme kojusõidu korraldab ning kojusõidu viisi ja sihtkoha otsustab Veeteede Amet. Veeteede Ametil on nõudeõigus reederi vastu laevapere liikme kojusõidu korraldamisel kantud kulude hüvitamiseks. Muudatus suurendab mõnevõrra Veeteede Ameti halduskoormust. Lisaks tekivad Veeteede Ametile täiendavad ülesanded seoses laevapere liikmete töö- ja elamistingimuste ülevaatuse tegemisel. Mõju sihtrühm on väike (kaks riigiasutust). Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muudatusi ei toimu. Mõju sagedus on väike, sest kokkupuude eelnõu muudatusest tulenevate tegevustega on harv. Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale ei ole. Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale väheoluline. Muudatus 2: Meretöö seaduses kehtestatakse reederile finantstagatise kohustus laevapere liikme hülgamise ning tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhuks 14 Eelnõuga täiendatakse seadust, hõlmates kaks uut laevapere liikme hülgamisolukorda ja kehtestatakse finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Planeeritav muudatus avaldab mõju laevapere liikmetele, reederitele, kelle laevadel on kohustus omada meretöötunnistust ning riigiasutustele.  Mõju sihtrühm 1: Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liige Mõju valdkond: sotsiaalne mõju laevapere liikmetele Mõju kirjeldus: ILO andmebaasi andmetel8 on aastatel 2008 – 2018 olnud üks juhtum, mil Eesti lippu kandval laeval eestlasest laevapere liige on hüljatud. Seega võime järeldada, et mõju ulatus on väike. Samuti on kaudne mõju eestlastest välisriigi lipu all sõitvatele laevapere liikmetele, keda on hinnanguliselt 5000. Viidatud IMO andmebaas toob välja, et selliseid juhtumeid, kus välisriigi lipu all sõitvate hüljatud laevameeskondade liikmed on olnud eestlased, on olnud aastatel 2008 – 2018 samuti üks. Kuna sihtgrupi suurus on väike, on ka mõju ulatus väike. Meretöö seaduses oli juba varasemalt sätestatud õiguslik alus laevapere liikme kojusõidu korraldamisele, käesoleva eelnõuga lisandub kaks uut hülgamisolukorda. Muudatuse mõju on positiivne, kuna kohustusliku tagatise nõue annab laevapere liikmetele kindluse, et hülgamise olukorras hüvitatakse koju pöördumiseks vajalikud kulutused, samuti rahuldatakse nende esmased vajadused ja hüvitatakse saamatajäänud töötasu. Samuti kaasneb muudatusega positiivne mõju laevapere liikmetele seoses tööõnnetuste ja kutsehaigestumisega nõutud tagatissüsteemi kehtestamisega. Tõuseb laevapere liikme kindlustunne, et haiguse, vigastuste või surma korral saab ta reederilt materiaalset abi ja toetust. Kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju.  Mõju sihtrühm 2: reederid, kelle laevadel on kohustus omada meretöötunnistust. Mõju valdkond 2: reederi kohustus omada finantstagatist laevapere liikme hülgamise korral kulude hüvitamiseks ja reederi kohustus omada lepinguliste nõuete hüvitamisega seotud tagatist laevapere liikmete tervisekahjustustest ja surmast põhjustatud kulude hüvitamiseks. Mõju kirjeldus: Reederi omatavaks ja esitatavaks finantstagatiseks võib olla laeva vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise laevapere liikmetele eelpool märgitud juhtumite korral. Laeva vastutuskindlustuse kui vastava finantstagatise puhul peab kontrollima, et see kindlustus katab ära laevapere liikmega seotud reederi riskid (hülgamine, tööõnnetus, elukaotus, repatrieerimine). Vastavad kindlustuskatte viited peaksid olema laeva vastutuskindlustuse poliisis või kindlustussertifikaadis. Seega tasub tagatise andja tagatisjuhtumi esinemisel hüvitise laevapere liikmele. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, mis kuuluvad meretöö seaduse kohaldamisalasse ning millel peab olema meretöötunnistus9, omavad P&I vastutuskindlustuskatet, millega kaetakse laevapere liikme 8 http://www.ilo.ch/dyn/seafarers/seafarersbrowse.list?p_lang=en&p_sortby=FLAG 9 MSOS § 1113 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni nõuetele vastav meretöötunnistus olema rahvusvahelist meresõitu tegeval laeval, mille kogumahutavus on 500 või enam, välja arvatud kalalaeval. 15 repatrieerimise ja hülgamisega ning tervisekahjustuste ja surmaga seotud kulud. Laevu, millel selline kindlustus puudub, Eesti lipu all ei sõida. Samuti on kaubandusliku meresõidu seaduses juba sätestatud reederi finantstagatise kohustus kindlustuse tegemise teel. P&I kindlustusseltsid on otseselt arvestanud meretöö konventsiooni sätetega, mis näevad ette laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamise ning tervisekahjustustest ja surmast põhjustatud kulude hüvitamise ning lisanud vastavad viited konventsioonile oma lepingutingimustesse. P&I kindlustusseltside kindlustuskate ei erista erinevaid kindlustusjuhtumeid – laev kindlustatakse üldise kogusumma ulatuses, mis katab kõik võimalikud riskid (kogusumma suurus on üldjuhul mitukümmend miljonit eurot). ITF (Rahvusvaheline Transpordi Liit) on sõlminud kollektiivlepingu10 aastateks 2019 - 2022, kus on muuhulgas märgitud laevapere liikmete miinimumtöötasud ja hüvitised seoses laevapere liikme tööõnnetuste ja kutsehaigestumisega. Kokku on lepitud, et miinimumhüvitis laevapere liikme surma korral on 104866 USD, millele lisandub tasu alaealiste laste eest. Kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju. Muudatus 3: Veeteede Ameti kohustus kontrollida tagatise olemasolu laevapere liikme kojusõidu korraldamise kulude, hülgamisega seotud kulude ning kutsehaigusest ja tööõnnetusest tulenevate nõuete hüvitamiseks.  Mõju sihtrühm: Veeteede Amet Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju kirjeldus: Veeteede Amet kontrollib, kas reederil on olemas tagatis kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks, täiendavalt lisandub kohustus kontrollida, kas reederi tagatis hõlmab ka laevapere liikme hülgamisega seotud kulude hüvitamist ja on olemas lepinguliste nõuete hüvitamisega seotud tagatis. Muudatusega lisanduv halduskoormus on marginaalne. Kuna Veeteede Amet pädeva asutusena kontrollib laeva kindlustust ka kehtivate õigusaktide (meresõiduohutuse seadus, kaubandusliku meresõidu seadus) alusel, ei tekita vastavate andmete läbivaatamine eriliselt täiendavat töökoormust. Kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Teadaolevalt täiendavaid tulusid ja kulusid ei kaasne. Kulude ilmnemisel on võimalikud asutuste kulud on juba teostatavaid tegevusi arvesse võttes väga väikese ulatusega ja marginaalsed. 8. Rakendusaktid Eelnõuga kaasneb vajadus muuta järgmisi rakendusakte: 1) Vabariigi Valitsuse 15. mai 2001. a määrus nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“; 10 https://www.itfseafarers.org/files/seealsodocs/48655/ITF%20IMEC%20International%20IBF%20CBA%202019- 2022%20.pdf 16  2) Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrus nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“; 3) Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“; 4) majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 56 „ Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted“; 5) majandus- ja taristuministri 7. novembri 2014. a määrus nr 95 „Meretöötunnistuse, meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni, ajutise meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse vorm“. Muudetavates rakendusaktides on enamik muudatusi seotud teatud kehtivate nõuete laiendamisega alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele. Rakendusaktide kavandid on seletuskirjale lisatud. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, kuna eelnõus käsitletud muudatused ei too sihtrühmadele kaasa kohustusi, mille puhul oleks vaja lisaaega muudatustega kohanemiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Tööinspektsioonile, Terviseametile, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule, Veeteede Ametile, Eesti Kaugpüüdjate Liidule, Eesti Kalurite Liidule, Eesti Kalapüügiühistule, Eesti Traalpüügi Ühistule, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistule, Harju Kalandusühingule, Liivi Lahe Kalanduskogule, Läänemaa Rannakalanduse Seltsile, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogule, MTÜ-le Saarte Kalandus, Virumaa Rannakalurite Ühingule, MTÜ-le Võrtsjärve Kalanduspiirkond ja MTÜ-le Hiiukala. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2019. a. 17  Meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Direktiivi (EL) 2018/131 ja Eesti õiguse vastavustabel EL-i õigusakti norm Meretöö seadus jm seadused Vastavus Eesti Meretöö seaduse ja teiste seaduste õigusele muutmise seaduse eelnõu Artikkel 1 Ei ole vaja üle võtta Käesoleva direktiiviga rakendatakse 5. detsembril 2016 Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditöötajate _______ _______ Ametiühingute Liidu (ETF) vahel sõlmitud kokkulepet, muutes direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega. Artikkel 2 Ei ole vaja üle võtta Kooskõlas sotsiaalpartnerite kokkuleppega muudetakse direktiivi 2009/13/EÜ lisas esitatud Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) _______ _______ ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud valdkondlikku kokkulepet meretöönormide konventsiooni kohta (2006) kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga Artikkel 3 Ei ole vaja üle võtta 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 16. veebruariks 2020. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul _______ _______ avaldamisel neisse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti. 3. Liikmesriigid võivad teha sotsiaalpartneritele ülesandeks käesoleva direktiivi rakendamise, kui sotsiaalpartnerid seda ühiselt taotlevad ja kui liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et igal ajal suudetakse tagada käesoleva direktiiviga eesmärgiks seatud tulemuste saavutamine. Artikkel 4 Ei ole vaja üle võtta Käesolev direktiiv jõustub _______ _______ kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 5 Ei ole vaja üle _______ võtta _______ Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. LISA Ei vasta Meretöö seadust täiendatakse §-ga § 611 järgmises sõnastuses: Direktiivi 2009/13/EÜ lisas esitatud „§ 611. Tagatis laevapere liikme Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu hülgamise korral (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu _______ (1) Reederil, kelle laeval peab olema (ETF) sõlmitud valdkondlikku meretöötunnistus või kelle laeval on kokkulepet meretöönormide meretöötunnistuse taotlemise protsess konventsiooni kohta (2006) pooleli, peab olema piisav rahaline muudetakse järgmiselt. tagatis kulude hüvitamiseks laevapere liikme hülgamise korral. 1) Standardi praeguses pealkirjas „Standard A2.5 – Tagasisõit (2) Käesoleva seaduse tähenduses kodumaale“ asendatakse tähis „A2.5“ loetakse laevapere liige hüljatuks, kui tähisega „A2.5.1“. reeder meretöölepingu tingimusi rikkudes: 2) Lisatakse järgmine standard: 1) ei kata laevapere liikme kojusõidu korraldamise kulusid; „Standard A2.5.2 – Finantstagatis 2) on jätnud laevapere liikme ilma vajalikust ülalpidamisest ja toetusest 1. Eeskirja 2.5 lõike 2 rakendamiseks (piisav toit, majutus, joogivesi, kehtestatakse käesoleva standardiga hädavajalik kütus laeva pardal nõue tagada sellise kiire ja tõhusa ellujäämiseks, vajalik meditsiiniabi) või finantstagatissüsteemi kehtestamine, 3) on ühepoolselt lõpetanud laevapere millega aidatakse meremehi nende liikmega liikmegatöösuhte, sealhulgas hülgamise korral. jätnud talle maksmata meretöölepingus kokkulepitud kahe või enama kuu 2. Käesoleva standardi rakendamisel töötasu. loetakse meremees hüljatuks, kui laevaomanik teeb käesoleva (3) Tagatis peab olema piisav järgmiste kokkuleppe nõudeid või meremehe kulude katmiseks: töölepingu tingimusi rikkudes järgmist: 1) laevapere liikme nelja kuu töötasu ja muud tasud, mida laevapere liikmel on a) ei kata meremehe kodumaale meretöölepingu või kollektiivlepingu tagasisõidukulusid või alusel õigus reederilt saada; 2) laevapere liikme mõistlikud kulud, b) on jätnud meremehe ilma vajalikust sealhulgas käesoleva seaduse §-des 56 ülalpidamisest ja toetusest või ja 57 nimetatud kojusõidu transpordi, c) on muul moel ühepoolselt lõpetanud toidu- ja majutuskulud ning kulud meremehega töösuhte, sealhulgas meditsiiniabile; jätnud talle maksmata lepingujärgse 3) laevapere liikmele esmavajaliku palga vähemalt kahe kuu eest. tagamise, sealhulgas piisava toidu, vajadusel riiete, majutuse, joogivee, 3. Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all hädavajaliku kütuse laeva pardal sõitvate laevade jaoks on kehtestatud ellujäämiseks ja vajaliku meditsiiniabi käesoleva standardi nõuetele vastav kulud ning muud mõistlikud kulud kuni finantstagatissüsteem. laevapere liikme koju jõudmiseni. Finantstagatissüsteem võib olla kehtestatud sotsiaalkindlustusskeemi (4) Tagatiseks võib muu hulgas olla või kindlustuse või riikliku fondi või Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna muus samalaadses vormis. Selle lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või vormi määrab kindlaks liikmesriik krediidiasutuse kohustus tagada pärast konsulteerimist asjaomaste vastavad rahalised vahendid. laevaomanike ja meremeeste organisatsioonidega. (5) Tagatise suuruse arvutamise aluseks on laevapere liikmete arv 4. Finantstagatissüsteemi kaudu ametikohtade lõikes ja käesoleva antakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud reederi standardiga otsene juurdepääs kohustuste täitmiseks vajalikud rahalisele abile, tagatakse selle piisav eeldatavad kulutused. katvus ja pakutakse seda kiirendatud korras kõikidele hüljatud (6) Tagatise hindamise ja suuruse meremeestele liikmesriigi lipu all sõitva arvutamise täpsema korra kehtestab laeva pardal. valdkonna eest vastutav minister määrusega. 5. Käesoleva standardi lõike 2 punkti b kohaldamisel hõlmab meremehe (7) Laevale, millele kohaldub vajalik ülalpidamine ja toetus piisavat käesolevas paragrahvis sätestatud toitu, majutust, joogiveevarusid, tagatise nõue, väljastatud hädavajalikku kütust laeva pardal vastutuskindlustuse poliisil või tagatise ellujäämiseks ja vajalikku arstiabi. olemasolu tõendaval muul dokumendil peavad lisaks kaubandusliku meresõidu 6. Iga liikmesriik nõuab, et tema lipu all seaduse §-s 773 lõikes 2 nimetatud sõitvatel laevadel, millel peab andmetele olema märgitud järgmised liikmesriigi õiguse alusel olema andmed: meretöö sertifikaat või millelt seda 1) laeva kutsungsignaal; laevaomaniku taotluse korral 2)tagatise andja töötaja või üksuse, kes nõutakse, oleks pardal finantstagatise tegeleb laevapere liikmete andja väljastatud sertifikaat või muu abitaotlustega, kontaktandmed; dokumentaalne tõend finantstagatise 3)tagatise andja kinnitus, et olemasolu kohta. Selle dokumendi vastutuskindlustusleping vastab koopia peab olema pardal nähtavas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kohas, kus see on meremeestele meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 kättesaadav. Kui kaitset pakub rohkem nõuetele. kui üks finantstagatise andja, peab laeva pardal olema iga tagatiseandja (8) Tagatise olemasolu tõendav väljastatud dokument. vastutuskindlustuse poliis või muu kehtiv dokument peab olema laeva pardal 7. Sertifikaat või muu dokumentaalne laevapere liikmetele kättesaadav. Kui tõend finantstagatise olemasolu kohta tagatise andjaid on mitu, peavad laeva peab olema koostatud inglise keeles pardal laevapere liikmetele või sellele peab olema lisatud tõlge kättesaadavad olema kõigi tagatise inglise keelde ning see peab andjate väljastatud tagatise olemasolu sisaldama järgmist teavet: tõendavad kehtivad dokumendid. a) laeva nimi; (9) Tagatise andja peab Veeteede Ametit teavitama tagatise b) laeva registreerimissadam; ennetähtaegsest lõppemisest 30 päeva ette. Reeder teavitab viivitamata c) laeva kutsungsignaal; laevapere liikmeid tagatise lõppemisest. d) laeva IMO number; Kaubandusliku meresõidu seadus e) finantstagatise andja(te) nimi ja § 773. Kindlustuspoliis aadress; (2) Vastutuskindlustuse poliisile peavad f) meremeeste abitaotlustega olema märgitud järgmised andmed: tegelemise eest vastutavate isikute või 1) laeva nimi ja IMO number ning vastutava üksuse kontaktandmed; registreerimissadam; 2) laevaomaniku nimi ja peamine g) laevaomaniku nimi; tegevuskoht; 3) vastutuskindlustuse liik ja kestus; h) finantstagatise kehtivusaeg ning 4) kindlustusandja nimi ja peamine tegevuskoht. i) finantstagatise andja kinnitus, et finantstagatis vastab standardi A2.5.2 nõuetele. 8. Finantstagatissüsteemi kaudu antakse viivitamatult abi, kui meremees või tema nimetatud esindaja esitab sellekohase taotluse ja tõendab käesoleva standardi lõike 2 kohast õigust abi saada. 9. Võttes arvesse eeskirja 2.5, peab finantstagatissüsteemi kaudu antav abi olema piisav järgmiste kulude katmiseks: a) saadaolev palk ja muud tasud, mida meremehel on õigus laevaomanikult saada töölepingu, asjakohase kollektiivlepingu või lipuriigi õiguse alusel kuni nelja kuu eest; b) kõik meremehe kantud mõistlikud kulud, sealhulgas käesoleva standardi lõikes 10 osutatud kodumaale tagasisõidu kulud, ning c) meremehele esmavajalik, sealhulgas piisav toit, vajaduse korral riided, majutus, joogiveevarud, hädavajalik kütus laeva pardal ellujäämiseks, vajalik arstiabi ning muud mõistlikud kulud või tasud, mis on seotud hülgamisena käsitatava teo või tegematajätmisega, kuni meremehe kojujõudmiseni. 10. Kodumaale tagasisõidu kulud hõlmavad reisimist asjakohasel ja kiirel viisil, tavaliselt lennukiga, ning samuti meremehele toidu ja majutuse tagamist alates laeva pardalt lahkumisest kuni koju jõudmiseni, vajalikku arstiabi, isiklike esemete edastamist ja vedu ning kõiki muid mõistlikke kulusid või tasusid, mis tulenevad hülgamisest. 11. Finantstagatis ei lõppe enne oma kehtivusaja lõppu, välja arvatud juhul, kui finantstagatise andja on teatanud sellest lipuriigi pädevale asutusele vähemalt 30 päeva ette. 12. Kui kindlustusandja või muu finantstagatise andja on teinud meremehele kooskõlas käesoleva standardiga makseid, omandab kõnealune makse tegija väljamakstud summa ulatuses ja kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega nõudeõiguse ülemineku või loovutamise korras või muul viisil kõik õigused, mis oleksid olnud meremehel. 13. Mitte miski käesolevas standardis ei mõjuta kindlustusandja või finantstagatise andja mis tahes tagasinõudeõigust kolmandate isikute vastu. 14. Käesoleva standardi sätetega ei soovita välistada muid õigussätteid ega mõjutada muid õigusi, nõudeõigusi või õiguskaitsevahendeid, mis võivad hüljatud meremeestele samuti olla kättesaadavad hüvitise maksmiseks. Riigisiseste õigusnormidega võib ette näha, et käesoleva standardi alusel makstavatest summadest võib maha arvata muudest allikatest saadud summad, mis tulenevad sellistest õigustest, nõuetest või õiguskaitsevahenditest, millega seoses võidakse maksta käesoleva standardi alusel hüvitist.“ 3) Standardit „Standard A4.2 – Ei vasta Meretöö seadust täiendatakse §-ga § Laevaomanike vastutus“ muudetakse 391 järgmises sõnastuses: järgmiselt. § 391. Tagatis ja tööõnnetusest a) Tähis „A4.2“ asendatakse tähisega põhjustatud tervisekahjustusest või „A4.2.1“. surmast tulenevate lepinguliste nõuete hüvitamiseks b) Lisatakse järgmised lõiked. _______ (1) Reederil, kelle laeval peab olema „8. Riigisisestes õigusnormides meretöötunnistus või kelle laeval on sätestatakse, et meretöötunnistuse taotlemise protsess finantstagatissüsteem, mida pooleli, peab olema piisav rahaline kasutatakse selleks, et tagada tagatis laevapere liikme standardis A4.2.2 määratletud meretöölepingust või kollektiivlepingust lepinguliste nõuete korral käesoleva tulenevate kutsehaigestumisest ja standardi lõike 1 punktis b sätestatud tööõnnetusest põhjustatud hüvitise maksmine, peab vastama tervisekahjustuse või surmaga seotud järgmistele miinimumnõuetele: lepinguliste nõuete tagamiseks. a) ilma et see piiraks käesoleva lõike (2) Tagatiseks võib muu hulgas olla punkti c kohaldamist, tuleb meremehe Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna töölepinguga ette nähtud lepinguline lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või hüvitis maksta välja täies mahus ja krediidiasutuse kohustus tagada viivitamatult; vastavad rahalised vahendid. b) meremehele ei tohi avaldada survet (3) Laevale, mille osas tuleb täita lepingulisest summast väiksema tagatise nõue, väljastatud maksega nõustumiseks; vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval c) kui meremehe pikaajalise dokumendil peavad lisaks töövõimetuse laadi tõttu on raske kaubandusliku meresõidu seaduse §-s kindlaks määrata täielikku hüvitist, 773 lõikes 2 nimetatud andmetele olema millele meremehel võib õigus olla, märgitud järgmised andmed: tehakse talle vahemakse või -maksed, 1) laeva kutsungsignaal; et vältida põhjendamatute raskuste 2) tagatise andja töötaja või üksuse, kes tekitamist; tegeleb laevapere liikmete nõuetega, kontaktandmed; d) vastavalt eeskirja 4.2 lõikele 2 3) tagatise andja kinnitus, et tagatise tehakse meremehele makse, ilma et leping vastab Rahvusvahelise see piiraks muude õigushüvede Tööorganisatsiooni meretöö kasutamist, kuid laevaomanik võib konventsiooni standardi A4.2.1 lõikes 8 sellisest maksest maha arvata mis toodud nõuetele. tahes kahju, mis tuleneb muust nõudest, mille meremees on (4) Veeteede Ameti nõudel on reeder laevaomaniku vastu esitanud ja mis on kohustatud esitama kõigi laeval seotud sama juhtumiga, ning töötavate laevapere liikmete meretöölepingud või kollektiivlepingud, e) lepingulise hüvitise nõude võib kust nähtuvad andmed, mille põhjal esitada meremees ise otse, tema kujuneb laevapere liikmele tasumisele lähisugulane või esindaja või kuuluvate nõuete suurus. kindlaksmääratud soodustatud isik. (5) Tagatise piisavuse hindamise ja 9. Riigisiseste õigusnormidega suuruse arvutamise täpsema korra tagatakse, et meremehi teavitatakse kehtestab valdkonna eest vastutav eelnevalt laevaomaniku minister määrusega. finantstagatise tühistamisest või lõpetamisest. (6) Tagatise olemasolu tõendav vastutuskindlustuse poliis või muu kehtiv 10. Riigisiseste õigusnormidega dokument peab olema laeva pardal tagatakse, et finantstagatise andja laevapere liikmetele kättesaadav. Kui teavitab lipuriigi pädevat asutust tagatise andjaid on mitu, peavad laeva laevaomaniku finantstagatise pardal laevapere liikmetele tühistamisest või lõpetamisest. kättesaadavad olema kõigi tagatiseandjate väljastatud tagatise 11. Iga liikmesriik nõuab, et tema lipu olemasolu tõendavad dokumendid. all sõitvate laevade pardal oleks finantstagatise andja väljastatud (7) Tagatise andja peab Veeteede sertifikaat või muu dokumentaalne Ametit teavitama tagatise tõend finantstagatise olemasolu kohta. ennetähtaegsest lõppemisest 30 päeva Selle dokumendi koopia peab olema ette. Reeder teavitab viivitamata pardal nähtavas kohas, kus see on laevapere liikmeid tagatise lõppemisest. meremeestele kättesaadav. Kui kaitset pakub rohkem kui üks finantstagatise Kaubandusliku meresõidu seadus andja, peab laeva pardal olema iga tagatiseandja väljastatud dokument. § 773. Kindlustuspoliis 12. Finantstagatis ei lõppe enne oma (2) Vastutuskindlustuse poliisile peavad kehtivusaja lõppu, välja arvatud juhul, olema märgitud järgmised andmed: kui finantstagatise andja on teatanud 1) laeva nimi ja IMO number ning sellest lipuriigi pädevale asutusele registreerimissadam; vähemalt 30 päeva ette. 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht; 13. Finantstagatise alusel hüvitatakse 3) vastutuskindlustuse liik ja kestus; kõik tagatisega hõlmatud lepingulised 4) kindlustusandja nimi ja peamine nõuded, mis esitatakse kõnealuse tegevuskoht. dokumendi kehtivusaja jooksul. 14. Sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta peab olema koostatud inglise keeles või sellele peab olema lisatud tõlge inglise keelde ning see peab sisaldama järgmist teavet: a) laeva nimi; b) laeva registreerimissadam; c) laeva kutsungsignaal; d) laeva IMO number; e) finantstagatise andja(te) nimi ja aadress; f) meremeeste lepinguliste nõuetega tegelemise eest vastutavate isikute või vastutava üksuse kontaktandmed; g) laevaomaniku nimi; h) finantstagatise kehtivusaeg ning i) finantstagatise andja kinnitus, et finantstagatis vastab standardi A4.2.1 nõuetele.“ 4) Lisatakse järgmine standard: „Standard A4.2.2 – Lepinguliste nõuete käsitlemine 1. Standardi A4.2.1 lõike 8 ja käesoleva standardi kohaldamisel tähendab mõiste „lepinguline nõue“ mis tahes nõuet, mis on vastavalt liikmesriigi õigusele, meremehe töölepingule või kollektiivlepingule seotud tööõnnetusest, kutsehaigusest või ametialasest ohust tingitud meremehe surma või pikaajalise töövõimetusega. 2. Standardi A4.2.1 lõike 1 punktis b sätestatud finantstagatissüsteem võib olla kehtestatud sotsiaalkindlustusskeemi või kindlustuse või fondi või muus samalaadses vormis. Selle vormi määrab kindlaks liikmesriik pärast konsulteerimist asjaomaste laevaomanike ja meremeeste organisatsioonidega. 3. Riigisiseste õigusnormidega tagatakse, et kehtestatud on tõhus kord standardi A4.2.1 lõikes 8 osutatud hüvitisega seotud lepinguliste nõuete vastuvõtmiseks, läbivaatamiseks ja erapooletuks lahendamiseks kiire ja õiglase menetluse abil.“  Meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel EL-i õigusakti norm Meretöö seadus jm seadused Vastavus Meretöö seaduse ja teiste seaduste kehtivale muutmise seaduse eelnõu õigusele Artikkel 1 Käesoleva direktiiviga rakendatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni _______ Ei ole vaja _______ rakendamist käsitlev kokkulepe, üle võtta mis sõlmiti 21. mail 2012. aastal merekalandussektoris liidu tasandi sotsiaalpartnerite, täpsemalt Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide (Europêche), vahel. Kokkuleppe tekst on esitatud käesoleva direktiivi lisas. Artikkel 2 1. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada merekalandussektori töötajate suhtes sätted, mis on soodsamad käesoleva direktiivi sätetest. _______ Ei ole vaja _______ üle võtta 2. Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta mingil juhul töötajate üldise kaitstuse taseme alandamist direktiiviga reguleeritavas valdkonnas. See ei piira liikmesriikide ja liidu tasandi sotsiaalpartnerite õigust võtta olukorra muutudes vastu teistsuguseid õigus- ja haldusnorme või kehtestada lepingulise korra, mis erineb käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtinud korrast, tingimusel et alati täidetakse käesoleva direktiiviga ette nähtud miinimumnõudeid. 3. Käesoleva direktiivi kohaldamise ja tõlgendamisega ei piirata selliste liidu või liikmesriikide õigusnormide või tava kohaldamist, millega nähakse asjaomastele töötajatele ette soodsamad tingimused. Artikkel 3 Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse _______ Ei ole vaja _______ käesoleva direktiivi kohaselt vastu üle võtta võetud liikmesriikide sätete rikkumise korral. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.  Artikkel 4 1. Liikmesriigid jõustavad Ei ole vaja käesoleva direktiivi järgimiseks üle võtta vajalikud õigus- ja haldusnormid _______ _______ hiljemalt 15. novembril 2019. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need sätted vastu Ei vasta Meretöö seaduse normitehnilist märkust võtavad, lisavad nad nendesse või täiendatakse tekstiosaga „Nõukogu direktiiv nende ametlikul avaldamisel nende (EL) 2017/159, 19. detsember 2016, millega juurde viite käesolevale direktiivile. rakendatakse Euroopa Liidu Sellise viitamise viisi näevad ette põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), liikmesriigid. Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete 2. Liikmesriigid edastavad riiklike organisatsioonide ühenduse komisjonile käesoleva direktiiviga (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud reguleeritavas valdkonnas kokkulepe , mis käsitleb Rahvusvahelise vastuvõetud põhiliste siseriiklike Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö õigusnormide teksti. konventsiooni rakendamist (ET L 25, 31.1.2017, lk 12–35) Artikkel 5 Komisjon esitab pärast liikmesriikide ja liidu tasandi _______ sotsiaalpartneritega _______ Ei ole vaja konsulteerimist aruande nõukogule üle võtta käesoleva direktiivi rakendamise, kohaldamise ja hindamise kohta hiljemalt 15. novembril 2022. Artikkel 6 Käesolev direktiiv jõustub _______ Ei ole vaja _______ Rahvusvaheline Tööorganisatsioon üle võtta 2007. aasta kalandustöö konventsiooni jõustumise päeval. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas selle konventsiooni jõustumise kuupäeva. Artikkel 7 Ei ole vaja _______ üle võtta _______ Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. LISA Kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist 1. OSA MÕISTED JA KOHALDAMISALA MÕISTED Artikkel 1 Kokkuleppes kasutatakse järgmisi Kalapüügiseadus (KPS) mõisteid: Vastab (a) püügioperatsioon – kalade § 3. Mõisted või muude mere bioloogiliste ressursside püüdmine või (1) Kalapüük on tegevus, mille püüdmine ja töötlemine; eesmärk on kala, jõesilmu ja (b) kaubanduslik kalapüük – teiste sõõrsuude, jõevähi, _______ kõik püügioperatsioonid, välja krevetiliste ning teiste arvatud kalapüük elatise kümnejalaliste, kalmaari ja hankimiseks ja harrastuspüük; teiste peajalgsete (edaspidi kõik  koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel ning veetaime kogumine. Vt ka vasted punktide f ja h juures. (c) pädev asutus – minister, Ei ole vaja valitsusasutus või liikmesriigi üle võtta määratud muu asutus, kellel on _______ _______ õigus välja anda eeskirju, korraldusi või muid juhendeid, millel on vastava reguleerimiseseme suhtes seaduse jõud, ning õigus nende täitmist tagada; (d) konsulteerimine – pädeva Ei ole vaja asutuse konsulteerimine üle võtta asjaomaste tööandjate ja töötajate _______ _______ esindusorganisatsioonidega ning eelkõige kalalaevareederite ja kalurite esindusorganisatsioonidega, kui need on olemas; (e) kalalaevareeder või omanik Meretöö seadus (MTööS) Vastab – kalalaeva omanik või muu § 5. Reeder organisatsioon või isik, näiteks juht, laevaagent või laevapereta Reeder käesoleva seaduse _______ prahtija, kes on võtnud omanikult tähenduses on enda peale vastutuse laeva töö meresõiduohutuse seaduses eest ning kes on selle vastutuse nimetatud isik või muu isik, kes võtmisel nõustunud üle võtma meretöölepingu sõlmimisega kalalaevareederite suhtes võtab endale töösuhtes kokkuleppe kohaselt kehtestatud tööandja õigused, kohustused kohustused ja vastutuse, ja vastutuse. olenemata sellest, kas muu organisatsioon või isik täidab kalalaevareederi nimel teatavaid kohustusi või ülesandeid; (f) kalur – isik, kes töötab või KPS § 3. Mõisted Vastab on tööle võetud mis tahes ülesannetes kalalaeva pardal (5) Kalur on füüsiline isik, kes _______ artiklis 2 sätestatud tingimuste vahetult püüab kala või kogub alusel, kuid välja arvatud lootsid ja veetaimi kutselise kalapüügi kai ääres seisva kalalaeva pardal vahendiga. töid teostav kaldapersonal; MTööS § 4. Laevapere liige Vastab (1) Laevapere liige käesoleva seaduse tähenduses on laeval töötav füüsiline isik, kes _______ tööülesannete täitmisel hoiab laeva käigus või teenindab reisijaid. (g) kaluri tööleping – tööleping, MTööS § 3. Meretööleping Vastab lepingusätted või muud sarnased kokkulepped või muu leping, mis Meretööleping on tööleping, reguleerib kaluri elamis- ja mille alusel teeb füüsiline isik töötingimusi laeva pardal; (edaspidi laevapere liige) _______ teisele isikule (edaspidi reeder) tööd, alludes reederi juhtimisele ja kontrollile. Reeder maksab laevapere liikmele töö eest tasu (h) kalalaev või laev – KPS § 33. Kalalaev Vastab igasugune laev või paat, mis sõidab liikmesriigi lipu all või mis on kantud (2) Kalalaev käesoleva seaduse liikmesriigi registrisse, selle tähenduses on laev, mis on omandivormist sõltumata, ning kohandatud kala- või muu vee- mida kasutatakse või kavatsetakse elusvaru kaubanduslikuks kasutamiseks. kasutada kaubandusliku kalapüügi _______ eesmärgil; Meresõiduohutuse seadus (MSOS) § 2. Mõisted Käesoleva seaduse tähenduses on: 41) kalalaev – laev, mis on seadistatud või mida kasutatakse kala või muu elusvaru kaubanduslikuks püügiks. MSOS § 2. Mõisted Vastab (i) pikkus (L) – 96 % kogupikkusest veeliinil, mis on 85 Käesoleva seaduse % kõrgusel vähimast teoreetilisest tähenduses on: pardakõrgusest, mõõdetuna kiilu ülaservast, või pikkus vöörtäävi 24) kogupikkus ehk üldpikkus välisservast roolipalleri telgjooneni (LOA – length over all, samal veeliinil, kui see on pikem; meetrites) – vahekaugus laeva kiilukaldega laevade puhul kõige ahtri- ja vööripoolsemate mõõdetakse pikkust arvutusliku punktide vahel, kus vöör _______ veeliiniga rööpsel veeliinil; hõlmab kere veekindlaid (j) loodsirgete vaheline pikkus konstruktsioone, pakki ja – vööri loodsirge ja ahtriloodjoone umbreelingut, kuid mitte vaheline kaugus; vööri loodsirge pukspriiti ja kaitsereelingut, ning ühtib vöörträävi välisservaga ahter hõlmab kere veekindlaid veeliinil, kus pikkust (L) konstruktsioone, ahtripeeglit, mõõdetakse; ahtriloodjoon ühtib puppi, traali rampi ja roolipalleri telgjoonega samal umbreelingut, kuid mitte veeliinil; kaitsereelingut, käiturit, roolilehte, tuukritreppi ja platvormi;  34) pikkus (arvestuslik pikkus) (L – length, meetrites) – 96 protsenti teoreetilise veeliini kogupikkusest, kui ei ole sätestatud teisiti. Teoreetiline veeliin paikneb joonel, mis asub 85 protsenti minimaalseima parda kõrgusest mõõdetuna kiilu ülemisest servast. Kui pikkus vöörtäävi esiservast kuni rooli palleri teljeni, mõõdetuna mööda sama veeliini, on suurem, arvestatakse pikkuseks viimane. Laevadel, mis on konstrueeritud kiilukaldega, peab veeliin olema paralleelne teoreetilise veeliiniga; Kaubandusliku meresõidu Vastab (k) kipper – kalur, kes juhib koodeks (KMSK) kalalaeva; § 62. Kaptenil lasub laeva üldjuhtimine, sealhulgas laeva navigeerimine, kõikide ohutu _______ laevasõidu tagamiseks vajalike meetmete rakendamine, korra säilitamine laeval, kõige selle ärahoidmine, mis võiks olla kahjulik laevale, laeval olevatele inimestele ja lastile. Tööturuteenuste ja -toetuste Vastab (l) värbamis- ja seadus (TTTS) vahendustalitus – avaliku või erasektori isik, äriühing, asutus, § 12. Töövahendus büroo või muu organisatsioon, kes tegeleb kalalaevareederite nimel (1) Töövahendus on töö ja _______ kalurite värbamise või kalurite töötaja leidmiseks vajaliku töölerakendamisega nende juures; teabe vahendamine isiku ja (m) eratööhõivebüroo – tööandja vahel. erasektori isik, äriühing, asutus, MTööS § 70. Laevapere büroo või muu organisatsioon, kes liikme töövahendus tegeleb kalurite töölevõtmise või kaasamisega, et teha nad (1) Laevapere liikme kättesaadavaks töövahendusteenus on laeval kalalaevareederitele, kes tööd otsivale isikule sobiva töö määravad neile ülesanded ja ja reederile sobiva laevapere jälgivad nende ülesannete täitmist. liikme pakkumine. Artikkel 2 MTööS Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 lõige 3 osaliselt muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1. Kui kokkuleppes ei ole § 2. Seaduse kohaldamisala sätestatud teisiti, kohaldatakse (3) Käesolevat seadust ei kohaldata kokkulepet: (1) Käesolevat seadust töötamisele alla 24 meetri pikkusel (a) kõikide kalurite suhtes, kes kohaldatakse töötamisele Eesti kalalaeval, välja arvatud käesoleva töötavad mis tahes ülesannetes laevakinnistusraamatusse või paragrahvi lõikes 31 sätestatud juhtudel. töölepingu alusel või on töösuhtes laevapereta prahitud laevade kalalaeval, mis tegeleb registrisse kantud laeval kaubandusliku kalapüügiga; (edaspidi laev). (b) kõikide teiste kalurite suhtes, kes viibivad punktis a (3) Käesolevat seadust ei osutatud kaluritega sama laeva kohaldata töötamisele alla 24 pardal, et tagada üldine ohutus ja meetri pikkusel kalalaeval. tervisekaitse. (5) Vaidluse, kas laeva suhtes 2. Kui tekib kahtlus, kas laev kohaldatakse käesolevat tegeleb kaubandusliku seadust, lahendab kohtuväliselt kalapüügiga, lahendab küsimuse Veeteede Amet, konsulteerides pädev asutus pärast reederite ja laevapere liikmete konsulteerimist. esindusorganisatsioonidega. 3. Iga liikmesriik võib pärast Ei ole vaja konsulteerimist laiendada 24 meetri üle võtta pikkustel ja pikematel laevadel _______ _______ töötavate kalurite suhtes konventsioonis sätestatud kaitset täielikult või osaliselt alla 24- meetristel laevadel töötavatele kaluritele. Artikkel 3 1. Kui kokkuleppe kohaldamine tekitab olulisi eriprobleeme, pidades silmas asjaomaste kalurite _______ Ei ole vaja _______ konkreetseid teenistustingimusi või üle võtta kalalaevade püügitegevust, võib liikmesriik objektiivsetel alustel jätta pärast konsulteerimist kokkuleppe nõuetest või selle teatavatest sätetest välja piiratud kategooria kalurid või kalalaevad. 2. Eelmise lõike alusel tehtava välistuse korral võtab pädev asutus vastavalt vajadusele meetmed, et laiendada järk-järgult kokkuleppest tulenevaid nõudeid kõikide asjaomaste kategooriate kaluritele ja kalalaevadele maksimaalselt viie aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest. 3. Käesoleva artikli kohaldamine ei õigusta mingil juhul kokkuleppe jõustumise ajal liidu õigusega hõlmatud valdkondades kehtinud töötajate üldise kaitsetaseme alandamist. Artikkel 4 Ei ole vaja üle võtta Kokkulepe ei mõjuta ühtegi _______ _______ seadust, otsust või tava ega kalalaevareederite ja kalurite vahel sõlmitud lepingut, mis tagab kaluritele käesolevas kokkuleppes sätestatust soodsamad tingimused. Artikkel 5 Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse kalalaevadele kohaldub osaliselt lõikega 31 järgmises sõnastuses: 1. Käesoleva artikli kohaldamine ei järgmine: (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel piira direktiivi 93/103/EÜ kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse kohaldamist. MTööS §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis § 22. Reederi kohustused 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 2. Kalalaevareederi üldine lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes kohustus on tagada, et kipril on Reeder on lisaks töölepingu 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s vajalikud vahendid ja võimalused seaduse §-s 28 sätestatule 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, kokkuleppe kohustuste täitmiseks. eelkõige kohustatud: §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. 1) tagama kaptenile vajalike 3. Selleks et tagada pardal viibivate vahendite olemasolu kalurite ohutus ja laeva ohutu seadusega ning kollektiiv- ja käitamine, hõlmavad kipri meretöölepinguga ettenähtud kohustused muu hulgas, kuid mitte kohustuste täitmiseks; üksnes järgmist: 2) tagama ohutud töö- ja (a) sellise järelevalve elamistingimused ning korraldamine ja samuti selle tervisekaitsenõuete järgimise tagamine, et kaluritel oleksid töö laeval; ajal võimalikult head ohutus- ja 3) tutvustama laevapere tervishoiutingimused; liikmele tema töölevõtmisel ja (b) kalurite juhtimine ohutus- ja töötamise ajal tuleohutus-, tervishoiunõudeid austaval viisil, tööohutus-, töötervishoiu- ja sealhulgas väsimuse tekkimise keskkonnakaitsenõudeid ning ärahoidmine; reederi kehtestatud (c) laeva pardal tööohutus- ja töökorralduse reegleid laeval; töötervishoiualast teadlikkust 4) tagama omal kulul laevapere liikmele töö tegemiseks vajaliku suurendava väljaõppe töö-, eri- ja ametiriietuse ning võimaldamine ning isikukaitsevahendid; (d) meresõiduohutuse ja vahikorra reeglite ning nendega § 30. Töötervishoiu- ja seotud hea merepraktika järgimise tööohutusnõuded tagamine. (1) Reeder tagab laevapere 4. Kalalaevareeder ei takista kipril liikmele ohutud ja tervislikud sellise otsuse tegemist, mis kipri töökeskkonnatingimused ning professionaalse hinnangu kohaselt rakendab meetmeid õnnetuste on vajalik pardal viibivate kalurite ärahoidmiseks kooskõlas ohutuse või laeva ohutuse ning töötervishoiu ja tööohutuse selle ohutu juhtimise ja käitamise seadusega. tagamiseks. (2) Reeder korraldab laevapere 5. Kalurid peavad täitma kipri liikme töötervishoiu- ja seaduslikke korraldusi ning järgima tööohutusalase väljaõppe enne kohaldatavaid ohutus- ja tema laeval tööle asumist. tervisekaitsemeetmeid. Laeval korraldab laevapere liikme töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise kapten. § 14. Laevapere liikme kohustused Kui seadusest, kollektiiv- või meretöölepingust ei tulene teisiti, täidab laevapere liige lisaks töölepingu seaduse §-s 15 sätestatule eelkõige järgmisi kohustusi: 1) täidab õigel ajal ja täpselt reederi, kapteni ja muu pädeva isiku seaduslikke korraldusi; 2) järgib laeval kehtestatud korra- ja ohutusnõudeid. Kõigile kalalaevadele kohalduvad sätted: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 12. Üldsätted (1) Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. § 13. Tööandja kohustused ja õigused (1) Tööandja on kohustatud: 51) tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase juhendamise ja väljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all; 13) korraldama töötaja juhendamise ja väljaõppe. Üldiselt kehtivad nõuded: § 62. Kaptenil lasub laeva üldjuhtimine, sealhulgas laeva navigeerimine, kõikide ohutu laevasõidu tagamiseks vajalike meetmete rakendamine, korra säilitamine laeval, kõige selle ärahoidmine, mis võiks olla kahjulik laevale, laeval olevatele inimestele ja lastile. Kapteni korraldused temale antud volituste piires kuuluvad vastuvaidlematus korras täitmisele kõigi laeval olevate isikute poolt. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.05.2013.a määrus nr 34 Laeva vahiteenistuse kord § 2. Vahiteenistuse üldpõhimõtted (1) Kapten peab korraldama oma laeval vahiteenistuse, mis tagab laeva ohutu navigeerimise. Kapten korraldab vahiteenistuse selliselt, et vahipersonali tõhusust ei vähendaks üleväsimus, ja et kohustused oleksid jaotatud nii, et reisi esimeses vahikorras olevad laevapere liikmed ja sellele järgnevates vahikordades olevad laevapere liikmed oleksid piisavalt väljapuhanud ja muidu sobivad tööülesannete täitmiseks.  Artikkel 6 Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse kalalaevadele kohalduv osaliselt lõikega 31 järgmises sõnastuses: 1. Käesoleva artikli kohaldamine ei regulatsioon: (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel piira direktiivi 94/33/EÜ kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse kohaldamist. MTööS §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis § 12. Meretöölepingu 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 2. Vanuse alammäär kalalaeval sõlmimine alaealisega lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes töötamiseks on 16 aastat, 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s tingimusel et noor inimene ei ole Reeder ei tohi meretöölepingut 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, riigisiseste õigusaktide kohaselt sõlmida alla 16-aastase §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. enam koolikohustuslane. Pädev alaealisega ega teda tööle asutus võib siiski lubada vanuse lubada. Meretöö seaduse paragrahv 45 tekst alammäära 15 aastat isikute puhul, muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: kes ei ole riigisiseste õigusaktide § 45. Alaealise tööle kohaselt enam koolikohustuslased rakendamise piirangu erisus (1) Kokkulepe, mille kohaselt alaealine ja kes saavad kalanduse alal kohustub tööd tegema ajavahemikul 21.00- kutseõpet. Alaealise laevapere liikme 6.00, on tühine. tööle rakendamisele ei (2) Alaealise laevapere liikme tööle 3. Pädev asutus võib kooskõlas kohaldata töölepingu seaduse § rakendamisele ei kohaldata käesoleva riigisiseste seaduste ja tavaga 49 lõikes 1 sätestatud piirangut, paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut, kui lubada 15 aasta vanustel isikutel kui alaealine teeb tööd koolituse alaealine teeb tööd koolituse või praktika teha koolivaheaegadel kerget tööd. või praktika käigus ja töötamine käigus ja töötamine ei kahjusta tema tervist Sellisel juhul määrab ta pärast ei kahjusta tema tervist ega ega heaolu. konsulteerimist kindlaks lubatud heaolu. tööliigid ning näeb ette sellise töö tegemise tingimused ja nõutavad Alla 24 m pikkustele puhkeajad. kalalaevadele ja üldiselt kohalduvad sätted: 4. Vanuse alammäär kalalaeval selliste tööde määramisel, mille Põhikooli- ja laad või tegemise tingimused gümnaasiumiseadus seavad tõenäoliselt ohtu noorte inimeste tervise, ohutuse, füüsilise, § 9. Koolikohustus vaimse või sotsiaalse arengu, (2) Koolikohustuslik on isik hariduse või kõlbluse, ei tohi olla (sealhulgas välisriigi vähem kui 18 aastat. kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega 5. Tegevuse liigid, mille suhtes isik, välja arvatud Eesti Vabariiki kohaldatakse käesoleva artikli akrediteeritud välisriigi või lõiget 4, määratakse kindlaks rahvusvahelise organisatsiooni riigisiseste õigusnormidega või esindaja laps, kelle elukoht on pädeva asutuse poolt pärast Eestis), kes on saanud enne konsulteerimist, võttes arvesse käimasoleva aasta 1. oktoobrit asjaomaseid riske ja kohaldatavaid seitsmeaastaseks. Isik on rahvusvahelisi standardeid. koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 6. Riigisiseste õigusnormide või 17-aastaseks saamiseni. pädeva asutuse otsusega võib (Üldiselt on 16-aastased pärast konsulteerimist lubada põhikooli lõpetanud) käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tegevuse sooritamist alates 16. Töölepingu seadus (TLS) eluaastast, tingimusel et noor § 7. Töölepingu sõlmimine inimene ei ole riigisiseste seaduste alaealisega kohaselt enam koolikohustuslane ning et asjaomaste noorte inimeste (1) Tööandja ei tohi töölepingut tervis, ohutus, füüsiline, vaimne ja sõlmida alla 15-aastase või sotsiaalne areng, haridus ja kõlblus koolikohustusliku alaealisega on täielikult kaitstud ning ega teda tööle lubada, välja asjaomased noored on saanud arvatud käesoleva paragrahvi piisava eriväljaõppe või kutseõppe lõikes 4 sätestatud juhtudel. ning enne merele minekut ohutusalase põhiväljaõppe. (2) Tööandja ei tohi töölepingut Järgitakse direktiivi 94/33/EÜ artikli sõlmida alaealisega ega lubada 7 lõikes 3 sätestatud nõudeid. teda tööle, mis: 1) ületab alaealise kehalisi või 7. Alla 18 aasta vanuste kalurite vaimseid võimeid; rakendamine öötööle on keelatud. 2) ohustab alaealise kõlblust; Käesoleva artikli tähenduses 3) sisaldab ohte, mida määratletakse mõiste „öö” alaealine ei suuda õigel ajal riigisisese õiguse ja tava kohaselt. märgata ega ära hoida See hõlmab vähemalt üheksa tunni kogemuse või väljaõppe pikkust ajavahemikku, mis algab puudumise tõttu; hiljemalt keskööl ja lõpeb mitte varem kui kell 5 hommikul. Pädev asutus võib teha erandi öötöö 4) takistab alaealise sotsiaalset piirangu rangest järgimisest, arengut või hariduse tingimusel et järgitakse direktiivi omandamist; 94/33/EÜ artiklis 9 sätestatud 5) ohustab alaealise tervist töö nõudeid, kui: iseloomu või töökeskkonna (a) see takistaks asjaomaste ohutegurite tõttu. kalurite tõhusat väljaõpet kehtestatud programmide ja (3) Käesoleva paragrahvi lõike ajakavade kohaselt või 2 punktis 5 nimetatud tööde ja (b) tööülesande eripära või ohutegurite loetelu kehtestab tunnustatud koolitusprogramm Vabariigi Valitsus määrusega. nõuab, et erandiga hõlmatud kalurid täidavad tööülesandeid (4) Tööandja võib 13–14- öösel, ning asutus teeb pärast aastase alaealisega või 15–16- konsulteerimist kindlaks, et töö ei aastase koolikohustusliku avalda kahjulikku mõju nende alaealisega sõlmida töölepingu tervisele ega heaolule. ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega 8. Käesolev artikkel ei mõjuta nõua suurt kehalist või vaimset liikmesriigi võetud kohustusi, mis pingutust (kerge töö). 7–12- tulenevad mis tahes aastasel alaealisel on lubatud rahvusvahelise töökonventsiooni teha kerget tööd kultuuri-, ratifitseerimisest, millega tagatakse kunsti-, spordi- või käesolevas artiklis käsitletud reklaamitegevuse alal. noortele kaluritele paremat kaitset pakkuvad tingimused. § 49. Alaealise tööle rakendamise piirang (1) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt: 1) koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 6.00; 2) 15–17-aastane töötaja, kes ei ole koolikohustuslik, kohustub tegema tööd kell 22.00 kuni 6.00.  Artikkel 7 MTööS Vastab § 32. Laevapere liikme 1. Kalurid ei tööta kalalaeva pardal tervisekontrolli ja laeval ilma kehtiva arstitõendita, mis meditsiiniabi andmise kinnitab nende sobivust oma nõuded _______ tööülesannete täitmiseks. (3) Laevapere liige läbib 2. Pädev asutus võib pärast eelneva ja perioodilise konsulteerimist teha erandeid tervisekontrolli käesoleva artikli lõike 1 meresõiduohutuse seaduses kohaldamisest, võttes arvesse sätestatud korras. kalurite ohutust ja tervisekaitset, laeva suurust, meditsiiniabi MSOS kättesaadavust ja § 26. Meretöölepingu evakueerimisvõimalusi, reisi sõlmimist taotleva isiku, kestust, laeva tegevuspiirkonda laevapere liikme, ning püügioperatsiooni liiki. mereõppeasutusse õppima asuja ja seal õppija 3. Käesoleva artikli lõike 2 erandeid terviseseisund ning ei kohaldata kaluri suhtes, kes tervisekontroll töötab 24 meetri pikkusel või pikemal kalalaeval või laeval, mis (3) Meretöölepingu sõlmimist tavaliselt jääb merele kauemaks kui taotlev isik peab enne kolmeks päevaks. Kiireloomulistel meretöölepingu sõlmimist juhtudel võib pädev asutus lubada läbima eelneva tervisekontrolli, kaluril töötada sellisel laeval mille käigus tehakse kindlaks piiratud ja kindlaksmääratud tema terviseseisund ja sobivus ajavahemiku jooksul kuni laeval töötamiseks. arstitõendi saamiseni, tingimusel et kaluril on hiljutise kuupäevaga (6) Meretöölepingu sõlmimist aegunud arstitõend. taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija terviseseisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele.  Kehtestatud tervisenõuetele vastavust tõendab tunnustatud arsti väljastatud tervisetõend. (61) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija terviseseisundi nõuetele vastavust tõendab ka tervisetõend, mis on väljastatud Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis kooskõlas meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetega. Artikkel 8 MSOS § 26. Meretöölepingu Vastab sõlmimist taotleva isiku, Liikmesriik võtab vastu laevapere liikme, õigusnormid või muud meetmed, mereõppeasutusse õppima mis näevad ette: asuja ja seal õppija _______ (a) arstliku läbivaatuse laadi; terviseseisund ning (b) arstitõendite vormi ja sisu; tervisekontroll (c) arstitõendi väljastamise nõuetekohaselt kvalifitseeritud arsti (6) Meretöölepingu sõlmimist poolt, või kui on tegemist ainult taotleva isiku, laevapere liikme, nägemise tõendiga, pädeva tasemeharidust andvasse asutuse tunnustatud isiku poolt, mereõppeasutusse õppima kes on kvalifitseeritud sellist tõendit asuja ja tasemeharidust andvas väljastama; need isikud on erialase mereõppeasutuses õppija arvamuse kujundamisel täiesti terviseseisund peab vastama sõltumatud; kehtestatud tervisenõuetele. (d) arstliku läbivaatuse Kehtestatud tervisenõuetele sageduse ja arstitõendite vastavust tõendab tunnustatud kehtivusaja; arsti väljastatud tervisetõend. (e) õiguse täiendavale läbivaatusele teise sõltumatu arsti (61) Meretöölepingu sõlmimist poolt, kelle liikmesriik on määranud taotleva isiku, laevapere liikme, vaheisikuks, tasemeharidust andvasse (i) kui isikule keelduti tõendit mereõppeasutusse õppima väljastamast või kui tööle, mida ta asuja ja tasemeharidust andvas võib teha, kehtestati piirangud; mereõppeasutuses õppija (ii) kui isik teatab läbivaatuse ajal, terviseseisundi nõuetele et ta ei suuda kalalaeva pardal oma vastavust tõendab ka töökohustusi täita, kuid arst tervisetõend, mis on väljastatud väljastab sellele vaatamata Euroopa Liidu liikmesriigis või arstitõendi, mis kinnitab, et isiku Euroopa Majanduspiirkonna tervislik seisund võimaldab tal täita lepingu osalisriigis kooskõlas kalalaeva pardal oma töökohustusi; meremeeste väljaõppe, (iii) kui isikule keelduti tõendit diplomeerimise ja väljastamast või kui tööle, mida ta vahiteenistuse aluste võib teha, kehtestati piirangud, kui rahvusvahelise konventsiooni sellise keeldumise tinginud nõuetega. meditsiinilisi põhjusi enam ei esine; (f) muud asjakohased nõuded. (7) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija tervisenõuded, tervisekontrolli korra ning tervisetõendite vormid kehtestab Vabariigi Valitsus. VV 19.05.2004 määrus nr 51 „Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutuses õppija ja mereõppeasutusse õppima asuja tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendite vormid“ § 5. Tervisekontrolli läbimine (1) Meretöölepingu sõlmimist taotlev isik ja õppima asuja peavad läbima tervisekontrolli mitte varem kui kolm kuud enne meretöölepingu sõlmimist või mereõppeasutusse õppima asumist. (2) Perioodilise tervisekontrolli peab läbima: 1) alla 18-aastane meremees üks kord aastas, välja arvatud mereõppeasutuses õppija perioodil, kus õppijal ei ole ette nähtud meresõidupraktikat; 2) üle 18-aastane meremees iga kahe aasta järel; 3) tervisekontrolli käigus ilmnenud suhtelise vastunäidustuse esinemisel vastavalt tervisekontrolli tegija otsusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. (3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab meremees läbima tervisekontrolli, kui ta: 1) läheb üle teisele ametikohale, millele on kehtestatud rangemad tervisenõuded;  2) on olnud järjest haiguselehel 30 päeva või kauem või 3) on olnud maha munsterdatud tervisega seotud põhjusel. § 6. Tervisekontrolli tegija Tervisekontrolli teeb Terviseameti poolt tervisekontrolli läbiviimiseks tunnustatud arst. § 12. Tervisetõendi vormistamine ja väljastamine (1) Tervisekontrolli tegija vormistab tervisekontrolli kaardi alusel tervisetõendi õppima asujale A4 ja meremehele A5 formaadis. (2) Tervisekontrolli tegija väljastab: 1) kohaliku rannasõidu ja laevatatavate sisevete laevade meremehele lisas 4 toodud vormi kohase tervisetõendi; 2) kohaliku rannasõidu sõidupiirkonnast väljuvate laevade meremehele lisas 5 toodud vormi kohase tervisetõendi; 3) õppima asujale lisas 6 toodud vormi kohase tervisetõendi. (3) Lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tervisetõendid  vormistatakse kahes eksemplaris. Tervisetõendi originaaleksemplar väljastatakse meremehele, ärakiri jääb tervisekontrolli tegijale. (4) Tervisekontrolli tegija väljastab meremehele lisas 4 toodud vormi kohase tervisetõendi, kui tervisekontrolli tegija määrab meremehele sõidupiirkonna piiranguna kohaliku rannasõidu ja laevatatavate sisevete piirkonna. (5) Tervisekontrolli tegija väljastab meremehele tervisetõendi kehtivusajaga: 1) kuni 1 aasta, kui tervisekontrolli käigus avastatakse meremehel suhteline vastunäidustus; 2) 1 aasta alla 18-aastasele meremehele; 3) 2 aastat üle 18-aastasele meremehele. Artikkel 9 VV 19.05.2004 määrus nr 51 Vastab „Meretöölepingu sõlmimist Lisaks artiklites 7 ja 8 sätestatud taotleva isiku, laevapere miinimumnõuetele kehtib 24 meetri liikme, mereõppeasutuses _______ pikkuse või pikema kalalaeva või õppija ja mereõppeasutusse sellise laeval puhul, mis tavaliselt õppima asuja tervisenõuded, jääb merele kauemaks kui kolmeks tervisekontrolli kord ning päevaks, järgmine: tervisetõendite vormid“ (a) kaluri arstitõendil peab Meremehe tervisetõendi vorm: olema märgitud vähemalt see, et: https://www.riigiteataja.ee/aktili (i) asjaomase kaluri kuulmine ja sa/1110/7201/2014/VVm_51_2 nägemine on kaluri tööülesannete 005_lisa5_uus.pdf# jaoks laeval rahuldav ning (ii) kaluril ei esine tervisehäireid, § 12. Tervisetõendi mida teenistus merel võib vormistamine ja väljastamine süvendada või mis võivad muuta kaluri sellise teenistuse jaoks (5) Tervisekontrolli tegija sobimatuks või ohustada teiste väljastab meremehele isikute ohutust või tervist laeva tervisetõendi kehtivusajaga: pardal; 1) kuni 1 aasta, kui (b) arstitõend kehtib tervisekontrolli käigus maksimaalselt kaks aastat, välja avastatakse meremehel arvatud juhul, kui kalur on alla 18 suhteline vastunäidustus; aasta vanune, millisel juhul on 2) 1 aasta alla 18-aastasele maksimaalne kehtivusaeg üks meremehele; aasta; 3) 2 aastat üle 18-aastasele (c) kui tõendi kehtivusaeg meremehele. lõpeb reisi ajal, jääb tõend jõusse kuni selle reisi lõpuni. Artikkel 10 MSOS Vastab § 21. Laeva mehitamise 1. Liikmesriik võtab vastu üldnõuded õigusnormid või muud meetmed, _______ mis nõuavad, et selle riigi lipu all (1) Laev peab olema mehitatud sõitvate või selle riigi registrisse spetsialistidega, kes vastavad kantud kalalaevade reederid laevapere liikmete kohta tagavad, et nende laevad on laeva kehtestatud ohutuks juhtimiseks ja tööks kvalifikatsiooninõuetele, piisavalt ja turvaliselt mehitatud omavad nõuetekohaseid ning pädeva kipri juhtimise all. diplomeid ja kutsetunnistusi ning on kantud munsterrolli. 2. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele kehtestab (2) Laevapere liikmena võib pädev asutus 24 meetri pikkustele vastaval ametikohal töötada ja pikematele laevadele laeva isik, kes on saanud ohutuks juhtimiseks minimaalse nõuetekohase väljaõppe ning mehitamistaseme, täpsustades kellele on õigusaktis nõutud nõutavate kalurite arvu ja juhul väljastatud vastav kvalifikatsiooni. meresõidudiplom, kutsetunnistus või muu 3. Pädev asutus võib pärast tunnistus. Alla 12-meetrise konsulteerimist kehtestada kogupikkusega laeva võib käesoleva artikli lõikes 2 juhtida isik, kellel on sätestatust erinevad nõuded. väikelaevajuhi tunnistus või Liikmesriik veendub siiski, et muu laevajuhi meresõidudiplom alternatiiv või kutsetunnistus. (a) aitab kaasa käesoleva artikli ja artikli 11 üldeesmärgi (5) Reisilaevade ning 20-se ja täielikule saavutamisele; suurema kogumahutavusega (b) võimaldab jõustada laevade miinimumkoosseisu käesoleva artikli lõike 2 ning määramise nõuded kehtestab (c) ei sea ohtu kalurite ohutust valdkonna eest vastutav ja tervist. minister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2002.a määrus nr 36 „Reisilaevade ning 20-se ja suurema kogumahutavusega laevade miinimumkoosseisu määramise nõuded Artikkel 11 Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab kalalaevadele kohalduv 1. (a) Käesoleva regulatsioon: kokkuleppega hõlmatud kalurite suhtes ei kohaldata direktiivi MTööS 2003/88/EÜ artikleid 3–6, 8 ja 21. § 48. Igapäevane puhkeaeg _______ (b) Liikmesriik võtab siiski vastu õigusnormid või muud Kokkulepe, mille kohaselt jääb meetmed, mis nõuavad, et selle laevapere liikmele 24-tunnise riigi lipu all sõitvate laevade ajavahemiku jooksul vähem kui omanikud tagaksid, et kaluritele kümme tundi puhkeaega, on oleks tagatud piisav puhkeaeg ja et tühine. Puhkeaja võib jagada kalurite tööaeg ei ületaks 24-tunnise ajavahemiku jooksul keskmiselt 48 tundi nädalas, mis kaheks osaks tingimusel, et ühe arvutatakse kuni 12-kuulise osa kestus on vähemalt kuus võrdlusperioodi kohta. järjestikust tundi. Kahe järjestikuse puhkeaja vaheline 2. (a) Liikmesriik võtab aeg ei või ületada 14 tundi. käesoleva artikli lõike 1 punktis b ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud § 49. Puhkeaeg nädalas piiranguid arvestades ja pärast konsulteerimist vajalikud meetmed, (1) Kokkulepe, mille kohaselt et kalurite ohutust ja tervise kaitset laevapere liikmele jääb ning väsimuse piiramist silmas seitsmepäevase ajavahemiku pidades tagada järgmine: jooksul vähem kui 84 tundi (i) tööaeg on piiratud maksimaalse puhkeaega, on tühine. tundide arvuga, mida teatava Puhkeaeg nädalas hõlmab ajavahemiku jooksul ei tohi ületada; käesoleva seaduse §-s 48 või nimetatud igapäevast (ii) on ette nähtud minimaalne puhkeaega. puhkeaeg teatava ajavahemiku jooksul; (2) Kokkulepe, mille kohaselt (b) maksimaalne vahiteenistuses osalevale tööaeg või minimaalne puhkeaeg laevapere liikmele jääb on täpsustatud õigus- ja seitsmepäevase ajavahemiku haldusnormides või jooksul vähem kui 77 tundi kollektiivlepingutes või kahe tööturu puhkeaega, on tühine. osapoole vahelistes lepingutes. Puhkeaeg nädalas hõlmab käesoleva seaduse §-s 48 3. Töö- või puhkeaega nimetatud igapäevast piiratakse kas: puhkeaega. (a) maksimaalse tööajaga, mis ei ületa: (3) Käesoleva paragrahvi (i) 14 tundi 24-tunnise ajavahemiku lõikes 1 nimetatud piirangust jooksul ja võib teha erandeid (ii) 72 tundi seitsmepäevase kollektiivlepinguga tingimusel, ajavahemiku jooksul; et töötamine ei kahjusta töötaja või tervist ega ohutust ning (b) minimaalse puhkeajaga, laevapere liikmele jääb mis ei tohi olla lühem kui: seitsmepäevase ajavahemiku (i) kümme tundi 24-tunnise jooksul vähemalt 77 tundi ajavahemiku jooksul ja puhkeaega. (ii) 77 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. § 46. Laeva ohutusega seotud edasilükkamatud tööd 4. Puhkeaega ei või jagada rohkem kui kaheks osaks, millest (1) Kapten võib laevapere üks peab olema vähemalt kuue liikmelt nõuda töö tegemist tunni pikkune, ning kahe laevapere liikme puhkeajal, kui järjestikuse puhkeaja vaheline aeg see on vajalik laeva, laeval ei tohi ületada 14 tundi. olevate isikute või lasti ohutuse tagamiseks või merehädas 5. Kooskõlas töötajate tervise olevate isikute või laevade ja ohutuse kaitse üldpõhimõtetega abistamiseks. Töötegemist võib ning objektiivsetel või tehnilistel või nõuda seni, kuni on taastunud töökorralduse põhjustel võivad tavapärane olukord. liikmesriigid lubada erandeid lõike 1 punktis b ning lõigetes 3 ja 4 (4) Tavapärase olukorra ettenähtud piirangutest, kaasa taastumisel peab kapten arvatud võrdlusperioodide esimesel võimalusel tagama kehtestamine. Selliste erandite puhkeajal töötanud laevapere puhul järgitakse võimalikult palju liikmele täiendava puhkeaja sätestatud norme, kuid võidakse töötatud ajaga võrdses arvesse võtta ka sagedasemaid või ulatuses. pikemaid puhkeaegu või kaluritele kompenseeriva puhkuse andmist. Alla 24 m pikkustele Need erandid võib sätestada: kalalaevadele ja üldiselt (a) õigus- ja haldusnormidega, kohalduvad sätted: tingimusel et konsulteeritakse ja püütakse ergutada sotsiaalse § 43. Tööaeg dialoogi kõiki asjakohaseid vorme, (1) Eeldatakse, et töötaja või töötab 40 tundi seitsmepäevase (b) kollektiivlepingutega või ajavahemiku jooksul lepingutega tööturu osapoolte (täistööaeg), kui tööandja ja vahel. töötaja ei ole kokku leppinud  lühemas tööajas (osaline 6. Kui lõikes 3 sätestatud tööaeg). piirangute suhtes on lubatud kohaldada lõike 5 kohaseid (2) Eeldatakse, et töötaja erandeid, antakse kaluritele niipea töötab 8 tundi päevas. kui võimalik kompenseerivat puhkeaega. § 44. Ületunnitöö (1) Tööandja ja töötaja võivad 7. Käesolev artikkel ei kokku leppida, et töötaja kahjusta laeva kipri õigust nõuda kohustub tegema tööd üle kalurilt töötamist aja jooksul, mis on kokkulepitud tööaja otseselt vajalik laeva, pardal (ületunnitöö). Summeeritud olevate isikute või püügi ohutuse tööaja arvestuse korral on tagamiseks või merehädas olevate ületunnitöö kokkulepitud teiste paatide, laevade või isikute tööaega ületav töö abistamiseks. Seega võib kipper arvestusperioodi lõpul. peatada puhkeajagraafiku ja nõuda kalurilt töötundide tegemist, mis on (4) Tööandja võib töötajalt vajalikud kuni tavaolukorra vastavalt hea usu põhimõttele taastumiseni. Kipper tagab nõuda ületunnitöö tegemist võimalikult kiiresti pärast tööandja ettevõtte või tavaolukorra taastumist, et tegevusega seotud graafikujärgsel puhkeajal töötanud ettenägematute asjaolude tõttu, kaluritele antakse piisav puhkeaeg. eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. 8. Liikmesriik võib sätestada, et kalurid, kes töötavad (6) Tööandja hüvitab kalalaevadel, mis sõidavad selle ületunnitöö vaba ajaga riigi lipu all või on selle riigi ületunnitöö ajaga võrdses registrisse kantud ning mis ulatuses, kui ei ole kokku lepitud vastavalt riigisisestele ületunnitöö hüvitamist rahas. õigusnormidele või tavale ei tohi tegutseda kalendriaasta teatava (7) Ületunnitöö hüvitamisel osa jooksul, mis ületab üht kuud, rahas maksab tööandja peavad võtma põhipuhkust töötajale 1,5-kordset töötasu. vastavalt direktiivi 2003/88/EÜ artiklile 7 selle ajavahemiku jooksul. § 46. Töö tegemise aja piirang  (1) Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. (3) Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. § 51. Igapäevane puhkeaeg (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt: 1) 7–12-aastasele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel vähem kui 22 tundi järjestikust puhkeaega ja koolivaheajal vähem kui 20 tundi järjestikust puhkeaega; 2) 13–14-aastasele või vanemale koolikohustuslikule töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel vähem kui 21 tundi järjestikust puhkeaega ja koolivaheajal vähem kui 15 tundi järjestikust puhkeaega; 3) 15–17-aastasele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 14 tundi järjestikust puhkeaega. (5) Tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkeaega võib jagada osadeks töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19) artikli 17 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et ühe  puhkeaja osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi ja töötamine ei kahjusta töötaja tervist ning ohutust. Artikkel 12 MTööS § 4. Laevapere liige Vastab (4) Laevapere liige kantakse Kalalaeval on munsterroll, mille munsterrolli. koopia esitatakse kaldal volitatud isikutele enne laeva lahkumist või MSOS § 21. Laeva edastatakse kaldale viivitamata mehitamise üldnõuded _______ pärast laeva lahkumist. Pädev asutus määrab kindlaks, kellele, (1) Laev peab olema mehitatud millal ja mis eesmärgil sellist teavet spetsialistidega, kes vastavad antakse. laevapere liikmete kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, omavad nõuetekohaseid diplomeid ja kutsetunnistusi ning on kantud munsterrolli. VV 19.05.2004.a määrus nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ § 4. Laeva sadamasse sisenemisel ja sadamast väljumisel esitatavad dokumendid (1) Laeva sissesõidul sadamasse ja enne väljasõitu sadamast on laevaagendil, laeva kaptenil või reederil  kohustus esitada järgmised dokumendid: 2) munsterroll (lisa 2) ja reisijate nimekiri (lisa 3) – Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile, sadamakaptenile, Terviseameti piirkondlikule talitusele; Artikkel 13 Ei ole vaja üle võtta _______ Artiklite 14–18 kohaldamine ei piira direktiivi 91/533/EMÜ kohaldamist. Artikkel 14 MTööS § 4. Laevapere liige Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse (3) Laevapere liikmega osaliselt lõikega 31 järgmises sõnastuses: Liikmesriik võtab vastu sõlmitakse meretööleping. (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel õigusnormid või muud meetmed, kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse milles: MTööS § 9 ja 10 sätestavad §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis (a) nõutakse, et tema lipu all meretöölepingus sisaldavad 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 sõitvatel või tema registrisse kantud andmed. lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes laevadel töötavad kalurid on 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s kaitstud kaluri töölepinguga, mis on 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, neile arusaadav ja kooskõlas §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. käesoleva kokkuleppega, ning (b) täpsustatakse miinimumandmed, mida kalurite töölepingud peavad sisaldama kooskõlas käesoleva kokkuleppe I lisaga. Artikkel 15 Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab kalalaevadele kohalduv Liikmesriik võtab vastu regulatsioon: õigusnormid või muud meetmed, _______ millega nähakse ette: MTööS (a) kord, millega tagatakse, et § 8. Meretöölepingu kaluril on enne kaluri töölepingu sõlmimise erisus sõlmimist võimalus selle tingimused läbi vaadata ja selle (1) Meretöölepingu kohta nõu küsida; sõlmimisele kohaldatakse (b) kui see on asjakohane, töölepingu seaduses töölepingu sellise lepingu alusel tehtava kaluri sõlmimise kohta sätestatut. tööga seotud dokumentide säilitamine, ja (2) Laevapere liikmeks soovijal (c) kaluri töölepinguga seotud on lepingueelsete vaidluste lahendamise viis. läbirääkimiste käigus õigus tutvuda lepingu tingimustega ja nende kohta nõu küsida. Alla 24 m pikkustele kalalaevadele ja üldiselt kohalduvad sätted: Võlaõigusseadus (VÕS) § 14. Lepingueelsed läbirääkimised (1) Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. (2) Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline  huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. TLS § 5. Töötaja teavitamine töötingimustest (5) Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates. Töölepingu kohta on võimalik kõigil nõu saada Tööinspektsiooni nõustamisteenuse kaudu. Töövaidluste lahendamine toimub üldise korra alusel (töövaidluskomisjonis või kohtus). Artikkel 16 Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse kalalaevadele kohalduv osaliselt lõikega 31 järgmises sõnastuses: Kaluri töölepingut, mille üks regulatsioon: (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel eksemplar antakse kalurile, kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse hoitakse laeva pardal ning see MTööS § 26. Laevapere liikme §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis peab olema kättesaadav kalurile teavitamine töökorraldusest 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 ning kooskõlas riigisisese õiguse ja lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes tavaga teistele asjaomastele (1) Laeval, välja arvatud 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s isikutele nende taotlusel. sisevetes või kohalikus 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, rannasõidus sõitval laeval, §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. peavad laevapere liikmele olema kättesaadavad: 5) koopia tema meretöölepingust ja kollektiivlepingutest;  Artikkel 17 Tuleneb töölepingu Vastab põhiolemusest. Artikleid 14–16 ja käesoleva kokkuleppe I lisa ei kohaldata _______ kalalaevareederi suhtes, kes töötab laevas üksi. Artikkel 18 Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse kalalaevadele kohalduv osaliselt lõikega 31 järgmises sõnastuses: Kalalaevareederi kohustus on regulatsioon: (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel tagada, et igal kaluril on kirjalik kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse kaluri tööleping, millele on alla MTööS § 4. Laevapere liige §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis kirjutanud kõik selle lepingu pooled (3) Laevapere liikmega 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 ning mis tagab kalurile laeva pardal sõlmitakse meretööleping. lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes käesoleva kokkuleppega nõutavad 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s inimväärsed töö- ja Alla 24 m pikkustele 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, elamistingimused. kalalaevadele ja üldiselt §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. kohalduvad sätted: TLS § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. VÕS § 11. Lepingu vorm (4) Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et  kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Artikkel 19 Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse kalalaevadele kohalduv osaliselt lõikega 31 järgmises sõnastuses: 1. Liikmesriik tagab, et tema lipu all regulatsioon: (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel sõitva või tema registrisse kantud ja kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse teise riigi sadamasse siseneva MTööS § 55. Laevapere liikme §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis kalalaeva kaluritel on õigus kojusõidu korraldamise 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 kodumaale tagasi sõita juhul, kui kohustus lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes kaluri tööleping lõpeb või see on 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s kõnealuse lepingu ühe või enama (1) Reeder, välja arvatud 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, osapoole poolt põhjendatult sisevetes või kohalikus §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. lõpetatud või kui kalur ei ole enam rannasõidus sõitva laeva võimeline täitma kaluri reeder, peab korraldama omal töölepinguga nõutud tööülesandeid kulul laevapere liikme või ei saa temalt konkreetsetes kojusõidu, kui: tingimustes nende täitmist eeldada. 1) tähtajaline meretööleping See kehtib ka selle laeva kalurite lõpeb tähtaja möödumisel; kohta, kes viiakse samadel 2) reeder või laevapere liige põhjustel laevalt üle välisriigi ütleb meretöölepingu sadamasse. erakorraliselt üles; 3) laevapere liikmele antakse 2. Käesoleva artikli lõikes 1 puhkust; nimetatud kodumaale tagasisõidu 4) laevapere liige ei saa kulud kannab kalalaevareeder, ajutiselt täita meretöölepingut välja arvatud juhul, kui kooskõlas või ei saa eeldada, et ta täidaks riigisiseste õigusnormide või meretöölepingust tulenevaid muude meetmetega on leitud, et tööülesandeid, eelkõige kalur on jätnud arvestataval määral käesoleva seaduse § 33 lõikes oma töölepingu kohustused 2 sätestatud juhul välisriigis täitmata. tervishoiuteenuse osutaja juures ravil viibimise tõttu ning 3. Liikmesriigid näevad käesoleva seaduse § 18 õigusnormide või muude meetmete lõigetes 1 ja 3 ja § 35 lõikes 2 abil ette täpsed asjaolud, mis nimetatud juhtudel; annavad käesoleva artikli lõikes 1 5) aset on leidnud laevahukk. nimetatud kalurile õiguse kodumaale tagasisõiduks, (2) Käesoleva paragrahvi lõikes maksimaalse teenistusaja pardal, 1 sätestatud reederi kohustus pärast mida on kaluril õigus korraldada kojusõit loetakse kodumaale tagasi sõita, ja täidetuks, kui laevapere liige sihtkohad, kuhu kalurid võivad keeldub kojusõidust. tagasi sõita. (4) Laevapere liikmelt ei tohi 4. Kui kalalaevareeder ei korralda nõuda ettemaksu kojusõidu käesolevas artiklis nimetatud kulude katteks. kodumaale tagasisõitu, korraldab asjaomase kaluri tagasisõidu (5) Kojusõidu korraldamise liikmesriik, kelle lipu all laev sõidab kulusid ei tohi tasaarvestada ja kes saab õiguse nõuda kulud laevapere liikme töötasu sisse kalalaevareederilt. nõudega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 5. Riigisisesed õigusnormid ei piira sätestatud juhul. kalalaevareederi õigust nõuda kodumaale tagasisõidu kulud sisse (6) Kui reeder ütleb laevapere kolmandate isikutega sõlmitud liikme meretöölepingu lepingute alusel. erakorraliselt üles töökohustuste rikkumise või laevapere liikme haiguse või vigastuse tõttu, mida laevapere liige meretöölepingu sõlmimisel varjas või mille ta iseendale tahtlikult tekitas, võib reeder nõuda laevapere liikmelt kojusõidu kulude hüvitamist. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kulud võib reeder tasaarvestada laevapere liikme töötasu nõudega ilma laevapere liikme nõusolekuta. § 56. Kojusõidu sihtkoht (1) Reeder korraldab laevapere liikme kojusõidu Eesti Vabariigi territooriumile, meretöölepingu sõlmimise kohta, kollektiivlepinguga kokkulepitud kohta või laevapere liikme elukohariiki, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. (2) Kui laevapere liiget ei lubata kojusõidu sihtkoha territooriumile või nõutakse selleks tagatisi, mida laevapere liige ei ole suuteline andma, peab reeder korraldama laevapere liikme kojusõidu muusse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtkohta. § 60. Riigi õigused ja kohustused laevapere liikme kojusõidu korraldamisel (1) Riik korraldab laevapere liikme tasuta kojusõidu käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtkohta, kui: 1) reeder ei korraldanud laevapere liikme kojusõitu käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud korras või 2) laevapere liikme kojusõidu kulusid ei hüvitatud käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud tagatise realiseerimise kaudu.  (2) Laevapere liikmel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul õigus nõuda riigilt kojusõidu korraldamist. Laevapere liige on kohustatud teatavaks tegema kojusõidu õiguse aluseks olevad asjaolud. (3) Laevapere liikme kojusõidu korraldab ning kojusõidu viisi ja sihtkoha otsustab Veeteede Amet. Riigiasutused, eelkõige Välisministeerium, osutavad Veeteede Ametile kojusõidu korraldamiseks abi vastavalt oma pädevusele. Veeteede Ametil on õigus kaasata kojusõidu korraldamisse muid isikuid, kui ta vajaduse korral hüvitab neile tekkivad kulud. (4) Laevapere liikme kojusõidu kulud, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulud, kaetakse Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduses kehtestatud korras. (5) Veeteede Ametil on nõudeõigus reederi vastu laevapere liikme kojusõidu korraldamisel kantud kulude hüvitamiseks. Nõudeõigus hõlmab eelkõige käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud  tagatise realiseerimist riigi kasuks. Artikkel 20 Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse kalalaevadele kohalduv lõikega 31 järgmises sõnastuses: 1. Käesoleva artikli kohaldamine ei regulatsioon: (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel piira direktiivi 2008/104/EÜ kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse kohaldamist. MTööS § 70. Laevapere liikme §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis 2. Käesoleva artikli tähenduses töövahendus 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 koosnevad tööturuteenused lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes erasektori pakutavatest värbamis- (2) Töövahendusteenust 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s ja vahendusteenustest ning osutav eraõiguslik juriidiline isik 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, eratööhõivebüroode pakutavatest või füüsilisest isikust ettevõtja §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. teenustest. (edaspidi töövahendusteenuse 3. Liikmesriik: osutaja) ei tohi nõuda tema (a) keelab erasektori poole tööleidmise sooviga pakutavate tööturuteenuste puhul pöördunud isikult otseselt ega kasutada vahendeid, mehhanisme kaudselt tasu või nimekirju, mis on kavandatud töövahendusteenuse eest. takistama kalurite Töövahendusteenuse eest võib töölerakendamist, ja tasu nõuda üksnes reederilt. (b) nõuab, et kalur ei tasu otseselt ega kaudselt, tervikuna § 71. Tegutsemine ega osaliselt lõivusid ega muid töövahendusteenuse tasusid erasektori pakutavate osutajana tööturuteenuste eest. 4. Käesolev artikkel ei takista (4) Töövahendusteenuse konventsiooni nr 188 ratifitseerinud osutajal on keelatud mis tahes liikmesriigil kasutada talle antud viisil takistada laevapere liiget õigust jaotada teatavad tema kvalifikatsioonile vastava konventsiooni nr 188 kohased töö saamisel. kohustused eratööhõivebüroodele, võttes arvesse konventsiooniga Alla 24 m pikkustele ettenähtud piiranguid. kalalaevadele ja üldiselt kohalduvad sätted: TTTS § 391. Tasu saamise keeld  Ettevõtjal on keelatud nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu vaba töökoha ja tööandja andmete eest. Artikkel 21 Vastavad nõuded tulenevad Ei ole vaja meretöö seadusest ja üle võtta 1. Artiklite 22–25 kohaldamine ei töötervishoiu ja tööohutuse piira direktiivi 93/103/EÜ seaduses. _______ kohaldamist. 2. Artiklite 22–25 kohaldamist käsitlevate riigisiseste õigusnormide puhul järgitakse nõuetekohaselt hügieeni- ning üldiseid ohutuse, tervislikkuse ja mugavuse tagamise nõudeid. Artikkel 22 Vastavad sätted on toodud Ei ole vaja lisade juures. üle võtta Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed _______ tema lipu all sõitvatele või tema registrisse kantud kalalaevadele eluruumide, toitlustamise ja joogivee kohta pardal. Artikkel 23 Vastavad sätted on toodud Ei ole vaja lisade juures. üle võtta Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et tema lipu all _______ sõitvate või tema registrisse kantud kalalaevade pardal olevad eluruumid on piisava suuruse ja kvaliteediga ning laeva teenindamist ja kalurite pardal elamise ajavahemikku silmas pidades asjakohaselt varustatud. Eelkõige peavad sellised meetmed vastavalt vajadusele käsitlema järgmist: (a) kalalaevade ehitus- või ümberehituskavade heakskiitmine seoses eluruumidega; (b) elu- ja kambüüsiruumide hooldus; (c) ventilatsioon, küte, jahutus ja valgustus; (d) ülemäärase müra ja vibratsiooni leevendamine; (e) magamisruumide, messi ja muude eluruumide paiknemine, suurus, ehitusmaterjalid, sisustus ja varustus; (f) sanitaarsõlmed, sealhulgas tualetid ja pesuruumid, ning piisava külma ja kuuma veega varustamine ja (g) kokkuleppe nõuetele mittevastavate eluruumide kohta esitatud kaebustele reageerimise kord. Artikkel 24 Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse kalalaevadele kohalduv osaliselt lõikega 31 järgmises sõnastuses: Liikmesriik võtab vastu regulatsioon: (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel õigusnormid või muud meetmed, kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse mis nõuavad, et: MTööS § 28. Toitlustamine §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis (a) pardale toodud ja seal (1) Kapten korraldab reederi 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 serveeritav toit on piisava kulul laevaperele toidu lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes toiteväärtuse ja kvaliteediga ning varumise ja laevapere liikmete 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s seda on piisavas koguses; korrapärase toitlustamise 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, laeval. §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. (b) joogivesi on piisava (2) Laevapere liikme Tervise- ja tööministri 23. juuni 2014.a kvaliteediga ja seda on piisavas toidunormid ja toitlustamise määruse nr 49 „Laevapere liikme koguses ning korra laeval kehtestab toidunormid ja toitlustamise kord“ paragrahvi (c) kalalaevareeder varustab valdkonna eest vastutav 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises kalureid toidu ja veega tasuta; minister määrusega. sõnastuses: kooskõlas riigisiseste (4) Käesoleva määruse § 3 lõigetes 1-3 ja § õigusnormidega saab selle kulu kui Tervise- ja tööministri 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka tegevuskulu siiski hüvitada, kui 23.07.2014.a määrus nr 49 alla 24 meetri pikkuste kalalaevade, mis seda näeb ette kasumiosa eest „Laevapere liikme jäävad merele vähem kui 24 tunniks ning töötamise süsteemi reguleeriv toidunormid ja toitlustamise mille puhul kalurid ei ööbi sadamas laeva kollektiivleping või kaluri tööleping. kord“ pardal. § 3. Üldnõuded toitlustamisel (1) Toidu ja joogivee kogus peab olema piisav, arvestades laevapere liikmete arvu ning reisi kestust ja iseloomu. (2) Laevaperele varutakse nõuetekohane toit ja joogivesi ning korraldatakse korrapärane toidu valmistamine ja serveerimine, võttes arvesse laevapere liikmete toiduenergiavajadust. (3) Toitlustamisel arvestatakse tasakaalustatud toitumise põhimõtteid, elanikkonna üldiseid toitumistavasid, vaheldusrikkust ja võimaluse korral laevapere liikme usulistest või kultuurilistest põhjustest tingitud vajadusi ning individuaalseid toitumistavasid.  § 8. Laevaperele toidu serveerimine (2) Toitude serveerimisel tuleb vältida toidu saastumist ja mikroobide paljunemist ning tagada toidu nõuetekohane säilimine laevapere liikmetele üleandmiseni. Artikkel 25 Ei ole vaja üle võtta Õigusnormid või muud meetmed, _______ _______ mille liikmesriik võtab vastu artiklite 22–24 alusel, jõustavad täielikult kokkuleppe II lisa. Artikkel 26 Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse kalalaevadele kohalduv osaliselt lõikega 31 järgmises sõnastuses: Liikmesriik võtab vastu regulatsioon: (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel õigusnormid või muud meetmed, kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse mis nõuavad, et tema lipu all MTööS § 32. Laevapere liikme §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis sõitvate või tema registrisse kantud tervisekontrolli ja laeval 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 kalalaevade pardal oleva kaluri meditsiiniabi andmise lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes suhtes kehtib järgmine: nõuded 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s (a) tal on raske vigastuse või 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, haiguse korral õigus saada ravi (1) Reeder tagab laevapere §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. kaldal ja õigus ravi saamiseks liikmele meditsiiniabi andmise õigeaegselt kaldale pääseda; laeval. (b) kalalaevareeder tagab talle tervisekaitse ja meditsiiniabi, kui (6) Reeder tagab kalur on ööpäevaringse eesti- ja (i) laeva pardal või ingliskeelse meditsiinilise (ii) toimetatud sadamasse, mis kaugkonsultatsiooni võimaluse asub väljaspool kaluri laeval. sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutavat riiki; ning § 33. Haigele või vigastatud (c) tal on tööga seotud haiguse laevapere liikmele või vigastuse korral täiendav meditsiiniabi andmine võimalus saada asjakohast meditsiiniabi vastavalt riigisisestele (1) Reeder või kapten õigusnormidele ja tavale. korraldab merereisi ajal haigestunud või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmise laeval. (2) Kui laevapere liikme haigus või vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui laevapere liikme haigus on ohtlik tema või teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik rakendada meetmeid haiguse leviku vältimiseks, saadab kapten laevapere liikme ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde. (3) Kui haige või vigastatud laevapere liige jäetakse ravile välisriiki, korraldab kapten laevapere liikme ravi tervishoiuteenuse osutaja juures ja teavitab sellest reederit. § 34. Reederi lisakohustused laevapere liikme haiguse või vigastuse korral (1) Reeder kannab haigele või vigastatud laevapere liikmele laevas või tervishoiuteenuse osutaja juures meditsiiniabi andmisega seotud kulud,  sealhulgas toidu- ja majutuskulud. (2) […] Reeder ei ole kohustatud kulusid hüvitama, kui laevapere liikme ravikulud kannab kolmas isik õigusaktides või lepingus sätestatud alustel ja korras. Artikkel 27 § 33. Haigele või vigastatud Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse laevapere liikmele osaliselt lõikega 31 järgmises sõnastuses: Liikmesriik võtab vastu meditsiiniabi andmine (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel õigusnormid või muud meetmed, kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse mis nõuavad, et artikli 26 punktis b (1) Reeder või kapten §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis osutatud tervisekaitse ja korraldab merereisi ajal 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 meditsiiniabi: haigestunud või vigastatud lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes (a) suhtes kehtivad direktiivi laevapere liikmele meditsiiniabi 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s 92/29/EMÜ ja artikli 28 andmise laeval. 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, kohaldatavad sätted, kui kalur on §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. laeva pardal, ja (2) Kui laevapere liikme haigus (b) hõlmavad ravi ning sellega või vigastus ei võimalda tema seotud materiaalset abi ja toetust ravimist laeval või kui laevapere ravi ajal, kui kalur on toimetatud liikme haigus on ohtlik tema või sadamasse, mis asub väljaspool teiste laeval olevate isikute elule kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest või tervisele või kui ei ole vastutavat riiki. võimalik rakendada meetmeid haiguse leviku vältimiseks, saadab kapten laevapere liikme ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde. (3) Kui haige või vigastatud laevapere liige jäetakse ravile välisriiki, korraldab kapten laevapere liikme ravi tervishoiuteenuse osutaja  juures ja teavitab sellest reederit. § 34. Reederi lisakohustused laevapere liikme haiguse või vigastuse korral (1) Reeder kannab haigele või vigastatud laevapere liikmele laevas või tervishoiuteenuse osutaja juures meditsiiniabi andmisega seotud kulud, sealhulgas toidu- ja majutuskulud. (2) […] Reeder ei ole kohustatud kulusid hüvitama, kui laevapere liikme ravikulud kannab kolmas isik õigusaktides või lepingus sätestatud alustel ja korras. Artikkel 28 Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse kalalaevadele kohalduv osaliselt lõikega 31 järgmises sõnastuses: Liikmesriik võtab vastu regulatsioon: (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel õigusnormid või muud meetmed, kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse mis nõuavad, et: MTööS § 32. Laevapere liikme §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis (a) lisaks direktiivi 92/29/EMÜ tervisekontrolli ja laeval 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 artikli 2 lõike 1 punktis b sätestatud meditsiiniabi andmise lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes nõuetele sõltub see, millised nõuded 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s meditsiinitooted ja 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, meditsiinivarustus peavad (6) Reeder tagab §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. kalalaeva pardal olema, laeva ööpäevaringse eesti- ja tegevuspiirkonnast; ingliskeelse meditsiinilise (b) lisaks direktiivi 92/29/EMÜ kaugkonsultatsiooni võimaluse artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele laeval. võetakse kaluritele antava eriväljaõppe korral arvesse ka pardal olevate kalurite arvu, laeva Alla 24 m pikkustele tegevuspiirkonda ja reisi pikkust; kalalaevadele ja üldiselt (c) direktiivi 92/29/EMÜ artikli 5 kohalduvad sätted: lõikes 1 sätestatud juhendid on käesoleva artikli punktis b osutatud Tervise- ja tööministri kalurite jaoks arusaadavas keeles 24.07.2014 määrus nr 50 ja vormis; „Meditsiiniabi korraldamise (d) direktiivi 92/29/EMÜ artikli 6 nõuded laeval ja laeval lõikes 1 osutatud meditsiinilisi nõutava meditsiinivarustuse konsultatsioone saab pidada ka loetelu“ satelliitsidesüsteemi teel ja tema lipu all sõitvad või tema registrisse Määrus nr 50 ei kohaldu kantud laevad on selliste väikelaevadele: MSOS-i konsultatsioonide saamiseks kohaselt on väikelaev – varustatud raadio- või veesõiduk kogupikkusega 2,5– satelliitsidevahenditega; ning 24 meetrit (näiteks paat, (e) tema lipu alla sõitvatel või purjejaht, kaater ja muu selline), tema registrisse kantud laevadel on mida kasutatakse vaba aja pädeva asutuse poolt vastu võetud veetmiseks või sportimiseks. või heaks kiidetud meditsiinijuhend Väikelaevana käsitatakse ka või „International Medical Guide for 2,5–24-meetrise Ships” viimane väljaanne. kogupikkusega veesõidukit, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või mida renditakse vabaajareisideks või sportimiseks või kasutatakse väikelaevajuhtide koolituseks või esitletakse müügi eesmärgil, kui see veesõiduk ei vea üle 12 reisija). § 8. Meditsiinivarustus (3) Laeval peab olema tema kategooriale ette nähtud meditsiinivarustus vastavalt käesoleva määruse lisades 2 ja 3 toodule. Kui laevapere liikmeid on rohkem kui 25, tuleb lisades 2 ja 3 nimetatud meditsiinivarustuse ja ravimite kogust proportsionaalselt suurendada, ümardades koguse lähima täisarvuni. MSOS § 28. Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolitus (1) Laeval esmaabi ja meditsiiniabi andmiseks peab meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuete kohaselt olema määratud laevapere liige või liikmed, kes on saanud sellekohase koolituse. (2) Teised laevapere liikmed saavad esmaabi- ja meditsiiniabiõppe vastavalt oma ametikohale. (3) Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolituse õppekavad ning koolituse mahu ja koolitajate kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni alusel.  Artikkel 29 Pikematele kui 24 m pikkustele .Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse kalalaevadele kohalduv osaliselt lõikega 31 järgmises sõnastuses: Liikmesriik võtab vastu regulatsioon: (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel õigusnormid või muud meetmed, kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse mis nõuavad, et: MTööS § 34. Reederi §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis (a) kalurile osutatakse artikli 26 lisakohustused laevapere 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 punktis b ja artiklis 28 sätestatud liikme haiguse või vigastuse lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes meditsiiniabi tasuta ulatuses, mis korral 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s on kooskõlas liikmesriigi riigisisese 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, õiguse ja tavaga; ja (2) Reeder kannab haigele või §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. (b) kuni kalur on kodumaale vigastatud laevapere liikmele tagasi sõitnud, kannab laevas või tervishoiuteenuse kalalaevareeder meditsiiniabikulud, osutaja juures meditsiiniabi millest kalur on käesoleva artikli andmisega seotud kulud, punkti a alusel vabastatud, sealhulgas toidu- ja ulatuses, mida ei kata kaluri majutuskulud. sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutava riigi (2) […] Reeder ei ole sotsiaalkindlustussüsteem; ja kohustatud kulusid hüvitama, (c) kalalaevareeder vastutab kui laevapere liikme ravikulud artikli 26 punktis c sätestatud kannab kolmas isik meditsiiniabi kulude kandmise eest õigusaktides või lepingus ulatuses, mida ei kata kaluri sätestatud alustel ja korras. sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutava riigi § 37. Reederi vastutus sotsiaalkindlustussüsteem. tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud tervisekahjustuse korral Reeder vastutab tööandjana laevapere liikmele tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud tervisekahjustuse eest seaduses sätestatud alustel ja korras.  Artikkel 30 Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse kalalaevadele kohalduv osaliselt lõikega 31 järgmises sõnastuses: Riigisisesed õigusnormid võivad regulatsioon: (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel lubada välistada kalalaevareederi kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse vastutuse artikli 29 punktides b ja c MTööS § 36. Laevapere liikme §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis osutatud meditsiiniabikulude haigusest või vigastusest 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 katmise eest, kui vigastus tekkis tingitud kulude hüvitamine lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes muul viisil kui kalalaeva teenistuses reederile 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s või kui haigust või puuet varjati Reeder võib nõuda laevapere 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, töölevõtmisel või kui liikmelt käesoleva seaduse §- §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. kalalaevareeder tõestab, et des 33–35 sätestatud kulude vigastus või haigus on tingitud hüvitamist, kui: kaluripoolsest tahtlikust kohustuste 1) laevapere liikme haigus või rikkumisest. vigastus tekkis laevapere liikme tahtluse või raske hooletuse tagajärjel; 2) laevapere liige varjas tahtlikult oma terviseseisundit või 3) vigastus ei tekkinud teenistuse ajal laevas. Artikkel 31 Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse kalalaevadele kohalduv osaliselt lõikega 31 järgmises sõnastuses: 1. Liikmesriik võtab meetmeid, et regulatsioon: (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel tagada kooskõlas riigisiseste kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse õigusnormide või tavaga kaluritele MTööS § 37. Reederi vastutus §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis kaitse tööga seotud haiguse, tööõnnetusest ja 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 vigastuse või surma korral. kutsehaigestumisest lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes põhjustatud 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s 2. Tööõnnetusest tingitud vigastuse tervisekahjustuse korral 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, või kutsehaiguse korral saab kalur §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. vastava hüvitise kooskõlas Reeder vastutab tööandjana riigisiseste õigusnormidega. laevapere liikmele tööõnnetusest ja 3. Kui kaluri kutsehaigestumisest sotsiaalkindlustuskaitse eest põhjustatud tervisekahjustuse vastutava riigi eest seaduses sätestatud sotsiaalkindlustussüsteem ei hõlma alustel ja korras. (TTOS, VÕS, kogu käesoleva artikli lõikes 1 ja KMSS, TLS) sellest tulenevalt ka lõikes 2 osutatud kaitset, vastutab hõlmamata osa eest kalalaevareeder. Artikkel 32 Ei ole vaja üle võtta Võttes arvesse kalapüügisektori eripära, võib artiklite 29 ja 31 _______ _______ kohased kalalaevareederite finantskohustused tagada: (a) kalalaevareederi vastutuse süsteemiga või (b) kohustusliku kindlustuse, töötajate hüvitise või muude skeemidega. Artikkel 33 Ei ole vaja üle võtta Artiklite 34–36 kohaldamine ei piira direktiivide 89/391/EMÜ, 92/29/ _______ _______ EMÜ ja 93/103/EÜ kohaldamist. Artikkel 34 TTOS § 101. Alaealised ja Vastab puudega töötajad Liikmesriik võtab vastu (1) Alaealistele ja puudega õigusnormid või muud meetmed töötajatele peab tööandja järgmise kohta: looma sobivad töö- ja _______ (a) tööõnnetuste, olmetingimused. kutsehaiguste ja tööga seotud riskide ärahoidmine kalalaevade (2) Tööandja rakendab pardal, sealhulgas riskihindamine abinõusid alaealise töötaja ja -juhtimine, kalurite väljaõpe ja terviseriskide vältimiseks juhendamine pardal käesoleva seaduse § 13 lõike 1 (b) kalurite väljaõpe punktis 3 nimetatud nende poolt kasutatavate riskianalüüsi tulemuste alusel. püügivahendite käsitsemiseks ja Alaealise töötaja riske tuleb teadmiste andmiseks hinnata enne alaealise tööle püügioperatsioonide kohta, milles asumist ja juhul, kui nad tööle rakendatakse; töötingimustes on toimunud (c) kalalaevareederite, oluline muudatus. Riskide kalurite ja muude asjaomaste hindamisel pööratakse isikute kohustused, võttes tähelepanu järgmistele nõuetekohaselt arvesse alla 18 seikadele: aasta vanuste kalurite ohutust ja 1) tööruumi ja -koha kujundus tervist; ja sisustus; (d) tema lipu all sõitvate 2) töökeskkonna ohutegurite või tema registrisse kantud mõju alaealise töötaja tervisele; kalalaevade pardal toimunud 3) töövahendite ja nende õnnetustest teatamine ja nende kasutamise sobivus alaealisele uurimine ning töötajale; (e) tööohutuse ja 4) töökorralduse sobivus töötervishoiu ühiskomisjonide või alaealisele töötajale; pärast konsulteerimist muude 5) alaealise töötaja asjakohaste organite juhendamine ja väljaõpe. moodustamine. § 12. Üldsätted (2) Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. § 13. Tööandja kohustused ja õigused (1) Tööandja on kohustatud: 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid; 13) korraldama töötaja juhendamise ja väljaõppe; § 133. Juhendamine ja väljaõpe § 17. Töökeskkonnavolinik (1) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat § 18. Töökeskkonnanõukogu (1) Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. (2) Vähemalt 150 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töötajate esindajad valitakse  käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras. § 22. Tööõnnetus § 24. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine VV 03.04.2008 määrus nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ Artikkel 35 Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab kalalaevadele kohalduv 1. Käesoleva artikli nõudeid regulatsioon: kohaldatakse kõikide kalalaevade suhtes, arvestades pardal olevate MTööS § 30. Töötervishoiu- ja kalurite arvu, laeva tööohutusnõuded _______ tegevuspiirkonda ja reisi kestust. (1) Reeder tagab laevapere 2. Pädev asutus: liikmele ohutud ja tervislikud (a) nõuab pärast töökeskkonnatingimused ning konsulteerimist, et kalalaevareeder rakendab meetmeid õnnetuste kehtestab pardal kooskõlas ärahoidmiseks kooskõlas riigisiseste õigusnormide, töötervishoiu ja tööohutuse kollektiivlepingute ja tavaga korra seadusega. tööõnnetuste ja -vigastuste ning kutsehaiguste ärahoidmiseks, Alla 24 m pikkustele võttes arvesse konkreetseid ohte ja kalalaevadele ja üldiselt riske asjaomasel kalalaeval, ning kohalduvad sätted: (b) nõuab, et kalalaevareederitele, kipritele, TTOS § 13. Tööandja kaluritele ja muudele asjaomastele kohustused ja õigused isikutele antakse piisavaid ja sobivaid juhiseid, õppematerjali või (1) Tööandja on kohustatud: muud asjakohast teavet selle 1) viima läbi süstemaatilist kohta, kuidas ohutus- ja töökeskkonna sisekontrolli, terviseriske kalalaevade pardal mille käigus ta kavandab, hinnata ja ohjata. korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda 3. Kalalaevareederid: ettevõttes vastavalt käesolevas (a) tagavad, et iga pardal viibiv seaduses või selle alusel kalur varustatakse sobiva kehtestatud õigusaktides kaitserõivastuse ja -vahenditega; sätestatud nõuetele. (b) tagavad, et iga pardal viibiv Töökeskkonna sisekontroll on kalur on saanud pädeva asutuse ettevõtte tegevuse lahutamatu poolt heaks kiidetud ohutusalase osa, millesse on kaasatud põhiväljaõppe; ja töötajad ja mille aluseks on (c) tagavad, et kalurid on enne töökeskkonna riskianalüüsi seadmete kasutamist või tulemused; asjaomases töös osalemist 2) vaatama igal aastal läbi piisavalt ja mõistlikul määral töökeskkonna sisekontrolli tuttavad seadmete ja nende korralduse ja analüüsima selle töömeetoditega, sealhulgas tulemusi ning vajaduse korral asjakohaste ohutusmeetmetega. kohandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused  vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid; 11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 13) korraldama töötaja juhendamise ja väljaõppe; 14) koostama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Artikkel 36 TTOS § 12. Üldsätted Vastab Kalapüügiga seotud riske (5) Tööandja ja töötajad on hinnatakse vastavalt vajadusele kohustatud ohutu töökeskkonna _______ kalurite või nende esindajate nimel tegema koostööd. Selleks osalusel. konsulteerib tööandja eelnevalt töötajatega või töökeskkonnavoliniku ja muu töötajate esindajaga kõigis küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist,  tervisekontrolli korraldamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise ja väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. Artikkel 37 Ei ole vaja üle võtta 1. Käesoleva kokkuleppe ja selle lisade kohaldamine vaadatakse läbi pärast konventsiooni sätete iga muutmist ja juhul, kui seda nõuab _______ _______ ükskõik kumb käesoleva kokkuleppe pool. 2. Käesolevat kokkulepet hinnatakse ja see vaadatakse läbi pärast selliste Euroopa õigusaktide iga muutmist, mis võivad mõjutada käesolevat kokkulepet, ja juhul, kui seda nõuab ükskõik kumb käesoleva kokkuleppe pool. Artikkel 38 Ei ole vaja üle võtta Allakirjutanud sõlmivad käesoleva kokkuleppe tingimusel, et see ei _______ _______ jõustu enne konventsiooni jõustumise kuupäeva. Konventsioon jõustub 12 kuud pärast kuupäeva, mil kümme ILO liikmesriiki, kellest kaheksa on rannikuäärsed riigid, on registreeritud Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori juures. Lisa I – kaluri tööleping Pikematele kui 24 m pikkustele Vastab Meretöö seaduse paragrahvi 1 täiendatakse kalalaevadele kohalduv osaliselt lõikega 31 järgmises sõnastuses: Kaluri tööleping peab sisaldama regulatsioon: (31) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel järgmisi andmeid, välja arvatud kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse juhul, kui üks või mitu neist on MTööS § 8. Meretöölepingu §-s 3, §-s 4, §-des 8-10, §-s 12, § 22 punktis mittevajalikud, kuna see küsimus sõlmimise erisus 1, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõikes 1, § 32 on riigi õigusnormide, või kui see on (1) Meretöölepingu lõigetes 1 ja 6, § 33 lõigetes 1-3, § 34 lõikes asjakohane, kollektiivlepinguga sõlmimisele kohaldatakse 1 ja lõike 2 teises lauses, §-s 36, §-s 37, §-s teisiti reguleeritud: töölepingu seaduses töölepingu 45, § 55 lõigetes 1-2 ja lõigetes 4-7, §-s 56, a)kaluri perekonnanimi ja muud sõlmimise kohta sätestatut. §-s 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. nimed, sünnikuupäev või vanus ja sünnikoht; (2) Laevapere liikmeks soovijal b)lepingu sõlmimise koht ja on lepingueelsete kuupäev; läbirääkimiste käigus õigus c)kalalaeva või -laevade, mille tutvuda lepingu tingimustega ja pardale kalur tööle läheb, nimi ja nende kohta nõu küsida. registreerimisnumber; d)tööandja või kalalaevareederi või (3) Meretöölepingu kaluriga sõlmitava lepingu teise sõlmimiseks võib reeder lepinguosalise nimi; laevapere liikmeks soovijalt e)eelseisev reis või eelseisvad nõuda dokumente ja andmeid, reisid, kui see või need on lepingu mille vastu tal on õigustatud sõlmimise ajal teada; huvi, eelkõige: f)ametikoht, millele kalur tööle 1) meremehe võetakse või millel teda teenistusraamatut või rakendatakse; meresõidutunnistust ja g)võimaluse korral koht ja kuupäev, vajaduse korral muud isikut kus ja millal peab kalur pardale tõendavat dokumenti; teenistusse ilmuma; 2) meresõidudiplomit või h)toiduained, millega kalurit kutsetunnistust nõutava varustatakse, kui riigisiseste kvalifikatsiooni kohta;  õigusnormidega ei ole ette 3) haridust tõendavat nähtud alternatiivset süsteemi; dokumenti; i)töötasusumma või väljapüügiosa 4) tervisetõendit; suurus koos sellise osa 5) välismaalase elamis- või arvutamise meetodiga, kui tööluba töötasu on väljapüügiosal põhinev, või palgasumma ja MTööS § § 9. Laevapere väljapüügiosa suurus koos selle liikme töötingimustest arvutamise meetodiga, kui teavitamise erisus töötasu on kombineeritud alusel, ning kokkulepitud töötasu Meretöölepingu kirjalikus alammäär; dokumendis peavad lisaks j)lepingu lõpetamine ja selle töölepingu seaduse §-s 5 tingimused, nimelt: sätestatule sisalduma vähemalt i)kui leping on sõlmitud määratud järgmised andmed: tähtajaks, siis kindlaksmääratud 1) laevapere liikme sünnikoht; lõpetamise kuupäev; 2) laevapere liikme tööle ii)kui leping on sõlmitud asumise koht; konkreetseks reisiks, siis 3) laev või laevad, kus tööle sihtsadam ja aeg, mis peab asutakse, ja laeva mööduma pärast saabumist, registrinumber; enne kui kalur töölt 4) viide reederi pakutavatele vabastatakse; tervise- ja sotsiaalkaitse iii)kui leping on sõlmitud tagatistele, sealhulgas tähtajatult, siis tingimused, mis hüvitistele seoses tööga seotud annavad kummalegi poolele haiguse, tööõnnetusest õiguse leping tühistada, samuti põhjustatud vigastuse või nõutav tühistamisest surmaga; etteteatamise aeg, mis ei või 5) viide laevapere liikme olla kalalaevareederi jaoks kojusõidu korraldusele; lühem kui kaluri jaoks; 6) viide meretöölepingu k)tasulise põhipuhkuse pikkus või ülesütlemise tingimustele ja vajaduse korral tasu arvestamise korrale, sealhulgas valem; meretöölepingu ülesütlemise l)tervise- ja sotsiaalkindlustuskaitse etteteatamise tähtaegadele. ja hüvitised, mida vastavalt vajadusele tööandja,  kalalaevareeder või kaluri § 10. Kalalaeval töötava töölepingu teine osapool või laevapere liikme teised osapooled peavad kalurile töötingimustest teavitamise andma; erisus m)kaluri kodumaale tagasisõidu õigus; (1) Kalalaeval töötava n)vajaduse korral viited laevapere liikme kollektiivlepingule; meretöölepingu kirjalikus o)riigisisestele õigusnormidele või dokumendis peavad lisaks muudele meetmetele vastav töölepingu seaduse §-s 5 ja minimaalne puhkeaeg ning käesoleva seaduse §-s 9 p)muud riigisiseste sätestatule sisalduma andmed õigusnormidega nõutavad eelseisva püügireisi kohta, kui andmed. see on võimalik meretöölepingu sõlmimisel kindlaks määrata. (2) Kalalaeval töötava laevapere liikme meretöölepingu kirjalikus dokumendis ei pea sisalduma andmeid tööle asumise aja ja koha kohta, kui neid ei ole võimalik enne kindlaks määrata. Lisa II Lisa II rakendamisel on Osaliselt Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a kohaldatud lõikes 4 sätestatud vastab määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme ELURUUMID KALALAEVAL erandit kalalaevadele, mis laeval majutamise tingimustele“ tehakse ÜLDSÄTTED tavaliselt jäävad merele vähem järgmised muudatused: kui 24 tunniks, ja kui kalurid ei 1. Käesoleva lisa kohaldamine ela sadamas laeva pardal. 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja ei piira direktiivide 92/29/EMÜ ja Samuti kohaldatakse selliste 32 järgmises sõnastuses: 93/103/EÜ kohaldamist. laevade korral lisa II sätteid ainult uutele või „(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 2. Käesolevas lisas ümberehitamisel olevatele ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning kasutatakse järgmisi mõisteid: laevadele. lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes (a) kokkulepe – kokkulepe, 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 mille Euroopa Liidu Kehtiv õigus: ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid põllumajandusühistute üldine liit kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste (COGECA), Euroopa Vabariigi Valitsuse kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui Transporditöötajate Föderatsioon 10.07.2014 määrus nr 112 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi (ETF) ja Euroopa Liidu „Nõuded laevapere liikme sadamas laeva pardal. kalandusettevõtete riiklike laeval majutamise (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 organisatsioonide ühendus tingimustele“ sätestatut kohaldatakse uutele (Europêche) sõlmisid 21. mail 2012 kalalaevadele, mille projekteerimist seoses Rahvusvahelise § 2. Kohaldamisala alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 Tööorganisatsiooni 2007. aasta (1) Määrust ei kohaldata alla 24 lõike 31 jõustumist. kalandustöö konventsiooni meetri pikkusele kalalaevale. rakendamisega; Tervise- ja tööministri 23. juuni 2014.a (b) uus kalalaev – kalalaev, Vabariigi Valitsuse määruses nr 49 „Laevapere liikme mille: 23.07.2014 määrus nr 49 toidunormid ja toitlustamise kord“ tehakse (i) ehitamist või olulist „Laevapere liikme järgmised muudatused: ümberehitamist käsitlev leping toidunormid ja toitlustamise sõlmitakse käesoleva kokkuleppe kord“ paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 jõustumise kuupäeval või pärast järgmises sõnastuses: seda; § 2. Kohaldamisala (ii) ehitamist või olulist (1) Käesolevat määrust (4) Käesoleva määruse § 3 lõigetes 1-3 ja § ümberehitamist käsitlev leping kohaldatakse Eesti 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka sõlmitakse enne käesoleva laevakinnistusraamatusse või alla 24 meetri pikkuste kalalaevade, mis kokkuleppe jõustumise kuupäeva laevapereta prahitud laevade jäävad merele vähem kui 24 tunniks ning ja mis antakse üle vähemalt kolm registrisse kantud mille puhul kalurid ei ööbi sadamas laeva aastat pärast seda päeva; kaubandusliku meresõidu ja pardal. (iii) ehituslepingu puudumisel kaubandusliku kalapüügiga käesoleva kokkuleppe jõustumise tegelevatele laevadele. Vabariigi Valitsuse 15. mai 2001.a määruse kuupäeval või pärast seda: nr 173 „Kalalaevadele esitatavad (a) kiil pannakse maha või (2) Määrust ei kohaldata alla 12 töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse (b) konkreetse laeva meetri pikkuse laeva laevapere järgmised muudatused: ehitamisena käsitletav tegevus liikmete toitlustamise algab või korraldamisel. paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 (c) koostet on alustatud, mis järgmises sõnastuses: moodustab vähemalt 50 tonni või 1 (3) Määrust ei kohaldata alla 24 protsendi kõikide ehitusmaterjalide meetri pikkuse kalalaeva (3) Määruse § 13 lõigetes 1 ja 4 sätestatut hinnangulisest massist, olenevalt laevapere liikmete toitlustamise kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkustele sellest, kumb arv on väiksem; korraldamisel. kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui (c) olemasolev laev – laev, mis 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi ei ole uus kalalaev. sadamas laeva pardal.  Vabariigi Valitsuse 3. Järgnevat kohaldatakse 17.05.2001 määrus nr 173 kõikide uute tekiga kalalaevade „Kalalaevadel esitatavad suhtes erandite alusel, mis on töötervishoiu ja tööohutuse sätestatud kooskõlas kokkuleppe nõuded artikliga 3. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist kohaldada § 1. Kohaldusala käesoleva lisa nõudeid (1) Määrus kehtestab olemasolevatele laevadele, kui töötervishoiu ja tööohutuse leitakse, et see on põhjendatud ja nõuded merest kalade või otstarbekas. muude organismide püügiga või püügi ja töötlemisega 4. Pädev asutus võib pärast tegelevatele laevadele konsulteerimist lubada (edaspidi kalalaev), et kõrvalekaldeid käesolevast lisast saavutada või säilitada selline kalalaevade puhul, mis tavaliselt töökeskkonna seisund, mis jäävad merele vähem kui 24 võimaldab laevapere liikmetel tunniks, ja kui kalurid ei ela teha tööd oma tervist ohtu sadamas laeva pardal. Selliste seadmata. laevade puhul tagab pädev asutus, et asjaomastel kaluritel on piisavad (2) Määrust kohaldatakse: võimalused puhkamiseks, 1) uutele kalalaevadele söömiseks ja sanitaartoiminguteks. perpendikulaaridevahelise pikkusega 15 m ja rohkem, mille 5. 24 meetri pikkuste ja suhtes sõlmitakse ehitusleping pikemate laevade suhtes kehtivaid või mis valmivad pärast nõudeid võib kohaldada 15–24 käesoleva määruse jõustumist; meetri pikkustele laevadele, kui 2) kalalaevadele pädev asutus leiab pärast perpendikulaaridevahelise konsulteerimist, et see on pikkusega 15 m ja rohkem, mille põhjendatud ja otstarbekas. suhtes sõlmitakse ümberehitusleping oluliste 6. Ilma sobivate eluruumide ja muudatuste tegemiseks pärast sanitaarsõlmedeta abilaevade käesoleva määruse jõustumist; pardal töötavatele kaluritele 3) kasutuses olevatele võimaldatakse sellised eluruumid ja kalalaevadele sõlmed emalaeva pardal.  perpendikulaaridevahelise 7. Liikmesriigid võivad pikkusega 18 m ja rohkem. laiendada käesoleva lisa nõudeid müra ja vibratsiooni, ventilatsiooni, kütte ja õhukonditsioneerimise ning valgustuse kohta kinnistele tööruumidele ning ladustamiseks kasutatavatele ruumidele, kui pärast konsulteerimist peetakse sellist kohaldamist asjakohaseks ning kui see ei mõjuta negatiivselt protsessi, töötingimusi ega kalasaagi kvaliteeti. KAVANDAMINE JA KONTROLL Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme 8. Pädev asutus peab „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse veenduma, et iga kord, kui laev on laeval majutamise järgmised muudatused: äsja ehitatud või laevapere tingimustele“ eluruume on rekonstrueeritud, 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja vastab selline laev käesoleva lisa § 3. Eluruumidele 32 järgmises sõnastuses: nõuetele. Pädev asutus nõuab kohaldatavad üldnõuded võimaluste piires käesoleva lisa (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 järgimist, kui laevapere eluruume (17) Laevapere eluruumide ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning oluliselt muudetakse, ja kui laev vastavust käesoleva määruse lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes vahetab lipu, mille all see sõidab, nõuetele kontrollitakse laeva 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 liikmesriigi lipu vastu, nõuab ta registrisse kandmisel või ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid nende käesoleva lisa nõuete korduvkandmisel ning pärast kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste järgimist, mis on kohaldatavad laevapere liikme elu- ja kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui vastavalt lõikele 3. puhkeruumide olulist muutmist. 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi sadamas laeva pardal. 9. Lõikes 8 märgitud juhtudel (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nõutakse 24 meetri pikkuste ja sätestatut kohaldatakse uutele pikemate laevade puhul kalalaevadele, mille projekteerimist eluruumide kohta käivate alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 üksikasjalike plaanide ja teabe lõike 31 jõustumist. esitamist pädevale asutusele või selle poolt volitatud isikule heakskiitmiseks. 10. Alati kui 24 meetri pikkuste või pikemate kalalaevade laevapere eluruume on rekonstrueeritud või oluliselt muudetud, kontrollib pädev asutus eluruumide puhul kokkuleppe nõuete järgimist ja kui laev vahetab lipu, mille all see sõidab, liikmesriigi lipu vastu, nende käesoleva lisa nõuete täitmist, mis on kohaldatavad lõike 3 kohaselt. Pädev asutus võib omal äranägemisel teha täiendavaid laevapere eluruumide kontrolle. 11. Kui laev vahetab lipu liikmesriigi lipu vastu või kui laev kantakse liikmesriigi registrisse, kaotavad laeva suhtes kehtivuse kõik alternatiivsed nõuded, mille võis konventsiooni nr 188 III lisa punktide 15, 39, 47 või 62 kohaselt vastu võtta sellise ELi mittekuuluva riigi pädev asutus, kelle lipu all laev varem sõitis. PROJEKTEERIMINE JA Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a EHITAMINE 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse 12. Kõik eluruumid peavad laeval majutamise järgmised muudatused: olema piisava puhaskõrgusega. tingimustele“ Pädev asutus näeb ette 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja minimaalse puhaskõrguse 32 järgmises sõnastuses: ruumidele, kus kaluritelt eeldatakse § 3. Eluruumidele pikemaajalist püstiseismist. kohaldatavad üldnõuded  (10) Kalalaevade laevapere (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 13. 24 meetri pikkuste ja eluruumide, sisekoridori ja ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning pikemate laevade puhul ei või väljapääsutee puhaskõrgus lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes minimaalne lubatud puhaskõrgus peab olema vähemalt 200 cm. 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 eluruumides, kus on vajalik täielik ja ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid vaba liikumine, olla väiksem kui 200 kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste sentimeetrit. kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi sadamas laeva pardal. (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatut kohaldatakse uutele kalalaevadele, mille projekteerimist alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 lõike 31 jõustumist. Avaused eluruumidesse ja nende Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a vahel 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse 14. Kala- ja masinaruumidest ei laeval majutamise järgmised muudatused: või olla avaust otse tingimustele“ magamisruumidesse, välja arvatud 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja avariiväljapääsud. Kui see on § 3. Eluruumidele 32 järgmises sõnastuses: põhjendatud ja otstarbekas, tuleb kohaldatavad üldnõuded vältida avausi otse kambüüsist, (3) Laevapere eluruumid (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 laoruumidest, kuivatusruumidest peavad olema reisijate ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning või ühistest sanitaarruumidest, kui ruumidest ja kalalaevadel lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti. kalatöötlemisruumidest 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 eraldatud. ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid 15. 24 meetri pikkuste ja kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste pikemate laevade puhul ei või olla (7) Kajutid ei tohi olla otse kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui avaust kala- ja masinaruumidest ühendatud lasti- ja 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi või kambüüsist, laoruumidest, masinaruumide, kambüüsi, sadamas laeva pardal. kuivatusruumidest ega ühistest laoruumide, kuivatusruumide (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sanitaarruumidest otse ega üldkasutatavate sätestatut kohaldatakse uutele magamisruumidesse, välja arvatud hügieeniruumidega. Nimetatud kalalaevadele, mille projekteerimist evakueerimiseks; selliseid kohti ruume kajutitest eraldava alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 magamisruumidest eraldav vaheseina osa ja lõike 31 jõustumist. vaheseina osa ja välised välisvaheseinad peavad olema vaheseinad peavad olema tehtud vee- ja gaasikindlad ning terasest või muust heakskiidetud ehitatud vastupidavast terasest materjalist ning vee- ja või muust sobivast materjalist. gaasikindlad. Käesolev säte ei välista võimalust, et kahel kajutil on ühised sanitaarruumid. Isolatsioon Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme 16. Eluruumid peavad olema „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse piisavalt isoleeritud; sisemiste laeval majutamise järgmised muudatused: vaheseinte, paneelide ja voodri tingimustele“ ning põrandate ja liitekohtade 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja ehitamiseks kasutatavad materjalid § 3. Eluruumidele 32 järgmises sõnastuses: peavad olema selleks otstarbeks kohaldatavad üldnõuded sobivad ja aitama kaasa tervisliku (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 keskkonna tagamisele. Kõikides (13) Laevapere eluruumide ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning eluruumides peab olema vee sisevaheseinte, tahveldiste, lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes ärajuhtimise süsteem. põrandate ja ühendusteede 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 ehitamiseks kasutatud ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid 17. Võetakse kõik võimalikud materjalid peavad olema kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste meetmed, et kaitsta kalalaevade otstarbekohased ja kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui laevapere eluruume kärbeste ja soodustama tervisliku 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi muude putukate eest, eelkõige kui keskkonna tagamist, sadamas laeva pardal. laevad töötavad sääserohketes võimaldama märgpuhastamist (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 piirkondades. ja desinfitseerimist ning sätestatut kohaldatakse uutele välistama staatilise elektri kalalaevadele, mille projekteerimist 18. Kõik laevapere eluruumid kogunemise. alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 varustatakse vajalike lõike 31 jõustumist. evakuatsiooniteedega. (14) Laevadel, mis teevad reise sääse- ja moskiitorikastesse Vabariigi Valitsuse 15. mai 2001.a määruse piirkondadesse, peavad nr 173 „Kalalaevadele esitatavad laevapere eluruumi välisuksed, töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse avatavad illuminaatorid ja järgmised muudatused: ventilatsiooniavad olema varustatud putukavõrguga paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:  kaitseks sääskede ja moskiitode eest. (3) Määruse § 13 lõigetes 1 ja 4 sätestatut kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkustele Vabariigi Valitsuse kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui 17.05.2001 määrus nr 173 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi „Kalalaevadel esitatavad sadamas laeva pardal. töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. § 13. Evakuatsiooniteed ja - pääsud (1) Ohu korral peab olema võimalik laevapere liikmete kiire ja ohutu lahkumine kõikidelt töötamiskohtadelt ja meeskonnaruumidest. (4) Evakuatsiooniteed ja - pääsud peavad olema varustatud nõuetekohaste evakuatsioonimärkidega ning avariivalgustusega, mis tagab valgustatuse vähemalt 0,5 luksi. MÜRA JA VIBRATSIOON Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme 19. Punkti 20 kohaldamine ei „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse piira direktiivide 2003/10/EÜ ja laeval majutamise järgmised muudatused: 2002/44/EÜ kohaldamist. tingimustele“ 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja 20. Pädev asutus võtab vastu § 3. Eluruumidele 32 järgmises sõnastuses: eluruumide müra- ja kohaldatavad üldnõuded vibratsiooninõuded, mis tagavad (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 piisava kaitse kaluritele sellise (8) Laevapere eluruumid ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning müra ja vibratsiooni mõjude eest, peavad paiknema võimalikult lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes sealhulgas mürast ja vibratsioonist kaugel jõuseadmetest, 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 tingitud väsimuse mõjude eest. rooliseadmeruumist, ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid  tekivintsidest, ventilatsiooni-, kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste kütte- ja kliimaseadmetest ning kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui muudest müra ja vibratsiooni 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi tekitavatest masinatest ja sadamas laeva pardal. seadmetest. (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatut kohaldatakse uutele kalalaevadele, mille projekteerimist alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 lõike 31 jõustumist. VENTILATSIOON Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme 21. Eluruume ventileeritakse „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse kliimatingimusi arvestades. laeval majutamise järgmised muudatused: Ventilatsioonisüsteem peab tingimustele“ tagama pideva rahuldavas 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja seisukorras värske õhu § 3. Eluruumidele 32 järgmises sõnastuses: juurdevoolu, kui kalurid on pardal. kohaldatavad üldnõuded (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 22. Ventilatsioon või muud (11) Laevapere eluruum peab ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning meetmed peavad kaitsma olema köetav, nõuetele vastava lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes mittesuitsetajaid tubakasuitsu eest. valgustuse, ventilatsiooni ja 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 veeäravooluga põrandalt. ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid 23. 24 meetri pikkuste ja kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste pikemate laevade eluruumid § 11. Sisekliima kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui varustatakse reguleeritava 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi ventilatsioonisüsteemiga, mis (2) Kajutites ja messis peab sadamas laeva pardal. võimaldab hoida õhu rahuldavas olema piisavat õhuvahetust (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 seisukorras ning tagada piisava tagav ventilatsioonisüsteem, sätestatut kohaldatakse uutele õhuliikumise kõikide ilmastiku- ja mis reguleeritakse nii, et õhk kalalaevadele, mille projekteerimist kliimatingimuste korral. oleks nõuetekohase koostisega alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 Ventilatsioonisüsteemid peavad ning piisav õhuvahetus oleks lõike 31 jõustumist. töötama alati, kui kalurid on pardal. tagatud kõigis ilmastiku- ja kliimaoludes. KÜTMINE JA ÕHU Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a KONDITSIONEERIMINE 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse järgmised muudatused: 24. Eluruume köetakse „Nõuded laevapere liikme piisavalt kliimatingimusi laeval majutamise 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja arvestades. tingimustele“ 32 järgmises sõnastuses: 25. 24 meetri pikkustel ja § 3. Eluruumidele (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 pikematel laevadel tagatakse piisav kohaldatavad üldnõuded ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning küte sobiva küttesüsteemiga, välja lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes arvatud kalalaevadel, mis töötavad (11) Laevapere eluruum peab 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 üksnes troopilises kliimas. olema köetav, nõuetele vastava ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid Küttesüsteem peab andma soojust valgustuse, ventilatsiooni ja kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste kõikides oludes vastavalt veeäravooluga põrandalt. kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui vajadusele ja töötama siis, kui 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi kalurid pardal elavad või töötavad sadamas laeva pardal. ning kui olud seda nõuavad. (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatut kohaldatakse uutele 26. 24 meetri pikkuste ja kalalaevadele, mille projekteerimist pikemate laevade eluruumid, sild, alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 raadioruum ja masinate lõike 31 jõustumist. juhtimiskeskus peavad olema varustatud õhukonditsioneeriga, kui tegemist ei ole laevadega, mis töötavad regulaarselt piirkondades, mille mõõdukad kliimatingimused seda ei nõua. VALGUSTUS Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme 27. Kõikides eluruumides „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse tagatakse piisav valgustus. laeval majutamise järgmised muudatused: tingimustele“ 28. Kui see on võimalik, 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja kasutatakse eluruumide § 12. Valgustus 32 järgmises sõnastuses: valgustuses lisaks kunstlikule valgustusele ka loomulikku (2) Kajutis ja messis peab (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 valgustust. Kui magamisruumides olema loomulik valgustus, välja ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning kasutatakse loomulikku valgustust, arvatud juhul, kui kajutid ja lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes peab seal olema võimalus mess asuvad allpool veeliini. 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 tõkestada valguse sissepääsu. ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid  (3) Kajutis peab iga koi peatsis kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste 29. Lisaks magamisruumi või küljel olema kohtvalgusti, kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui tavapärasele valgustusele peab iga mis tagab küllaldase 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi koi olema varustatud piisava lugemisvalgustuse. sadamas laeva pardal. lugemisvalgustusega. (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 Vabariigi Valitsuse sätestatut kohaldatakse uutele 30. Magamisruumides peab 17.05.2001 määrus nr 173 kalalaevadele, mille projekteerimist olema avariivalgustus. „Kalalaevadel esitatavad alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 töötervishoiu ja tööohutuse lõike 31 jõustumist. 31. Kui laeva mess, koridorid ja nõuded“ muud avariiväljapääsuna Vabariigi Valitsuse 15. mai 2001.a määruse kasutatavad alad ei ole varustatud § 13. Evakuatsiooniteed ja – nr 173 „Kalalaevadele esitatavad avariivalgustusega, kasutatakse pääsud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse neis pidevat öövalgustust. järgmised muudatused: (4) Evakuatsiooniteed ja - 32. 24 meetri pikkustel ja pääsud peavad olema paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 pikematel laevadel peab varustatud nõuetekohaste järgmises sõnastuses: eluruumide valgustus vastama evakuatsioonimärkidega ning pädeva asutuse kehtestatud avariivalgustusega, mis tagab (3) Määruse § 13 lõigetes 1 ja 4 sätestatut nõuetele. Kõikides vaba liikumist valgustatuse vähemalt 0,5 luksi. kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkustele võimaldavates eluruumi osades kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui peab sellise valgustuse 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi miinimumtase võimaldama sadamas laeva pardal. normaalse nägemisega inimesel lugeda pilvitul päeval tavalist trükitud ajalehte. MAGAMISRUUMID Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme Üldine „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse laeval majutamise järgmised muudatused: 33. Kui laeva konstruktsioon, tingimustele“ mõõdud või otstarve seda 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja võimaldavad, paigutatakse § 3. Eluruumidele kohaldatavad 32 järgmises sõnastuses: magamisruumid selliselt, et üldnõuded liikumise ja kiirenduse mõju on (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 minimaalne, kuid need ruumid ei ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes või mingil juhul asuda (4) Laevadel peavad kajutid 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 põrkevaheseinast eespool. asuma laeva keskosas või ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid ahtris veeliinist kõrgemal. kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui (5) Reisilaevadel ja erijuhtudel, 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi kui laeva mõõtmete, tüübi või sadamas laeva pardal. kavandatava otstarbe tõttu ei (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 ole muu asukoht võimalik, sätestatut kohaldatakse uutele võivad kajutid asuda laeva kalalaevadele, mille projekteerimist vööris, kuid mitte alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 põrkevaheseinast eespool. lõike 31 jõustumist. Põrandapind Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme 34. Inimeste arv magamisruumi „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse kohta ja põrandapind inimese laeval majutamise järgmised muudatused: kohta, mille sisse ei arvestata koide tingimustele“ ja kappide alla jäävat pinda, peab 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja tagama kaluritele piisava ruumi ja § 4. Kajut 32 järgmises sõnastuses: mugavuse pardal, arvestades laeva tegevusala. (1) Laeval peab iga laevapere (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 liikme käsutuses olema koht ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning 35. 24 meetri pikkustel ja kajutis, mis on piisavalt suur ja lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes pikematel, kuid alla 45 meetri nõuetekohaselt sisustatud, et 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 pikkustel laevadel ei või tagada rahuldav mugavus ja ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid magamisruumide põrandapind puhtus. kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste inimese kohta, mille sisse ei kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui arvestata koide ja kappide alla § 5. Nõuded kajutile 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi jäävat pinda, olla väiksem kui 1,5 sadamas laeva pardal. ruutmeetrit. (1) Laevapere kajuti põranda (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 pindala peab vastama vähemalt sätestatut kohaldatakse uutele 36. 45 meetri pikkustel ja lisas 1 toodud nõuetele. kalalaevadele, mille projekteerimist pikematel laevadel ei või alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 magamisruumide põrandapind Lisa 1 lõike 31 jõustumist. inimese kohta, mille sisse ei 24–45 m pikkune laev – 1,5 m arvestata koide ja kappide alla Üle 45 m pikkune laev – 2 m jäävat pinda, olla väiksem kui 2 ruutmeetrit. Inimeste arv magamisruumi kohta Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme 37. Kui sõnaselgelt ei ole „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse sätestatud teisiti, ei ole ühte laeval majutamise järgmised muudatused: magamisruumi paigutada lubatud tingimustele“ inimeste arv suurem kui kuus. 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja § 4. Kajut 32 järgmises sõnastuses: 38. 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel ei ole ühte (2) Kajutisse tohib paigutada: (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 magamisruumi paigutada lubatud 1) üldjuhul ühe laevapere ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning inimeste arv suurem kui neli. Pädev liikme; lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes asutus võib lubada teha 2) alla 3000-se 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 konkreetsetel juhtudel selle nõude kogumahutavusega laevadel ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid osas erandeid, kui laeva suurus, kuni kaks laevapere liiget; kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste tüüp või kavandatav kasutusala 3) reisilaeval ja kalalaeval kuni kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui muudavad selle nõude neli laevapere liiget; 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi põhjendamatuks või 4) eriotstarbelisel laeval sadamas laeva pardal. mittetäidetavaks. rohkem kui neli inimest, kuid (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sellisel juhul ei tohi kajuti sätestatut kohaldatakse uutele 39. Kui sõnaselgelt ei ole põranda pindala olla väiksem kalalaevadele, mille projekteerimist sätestatud teisiti, on laeva kui 3,6 m² laevapere liikme alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 juhtkonnal eraldi magamisruum või kohta. lõike 31 jõustumist. magamisruumid. (5) Peale kajuti peab 3000-se 40. 24 meetri pikkustel ja või suurema pikematel laevadel on juhtkonna kogumahutavusega laeval magamisruumid võimaluse korral olema kaptenil, mõeldud ühele inimesele ja ühelgi vanemmehaanikul ja juhul ei või magamisruumis olla üle vanemtüürimehel kajuti kõrval kahe koi. Pädev asutus võib lubada tööruum, salong või konkreetsetel juhtudel teha samalaadne lisaruum. käesoleva lõike nõuetest erandeid, kui laeva suurus, tüüp või kavandatav kasutusala muudavad need nõuded põhjendamatuks või mittetäidetavaks. Muu Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme 41. Inimeste maksimaalne „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse lubatud arv magamisruumis peab laeval majutamise järgmised muudatused: olema loetavalt ja kustutamatult tingimustele“ märgitud ruumis hästi nähtavasse 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja kohta. § 4. Kajut 32 järgmises sõnastuses: 42. Tuleb tagada sobivate (3) Mehed ja naised tuleb (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 mõõtmetega üheinimesekoid. paigutada eraldi kajutitesse. ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning Madratsid peavad olema lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes valmistatud sobivast materjalist. (4) Kui kalalaevas ei ole 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 Iga koi peab olema varustatud võimalik eraldada omaette ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid kohtvalgustiga. kajutit meestele ja naistele, siis kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste peab kajut olema sellise kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui 43. 24 meetri pikkustel ja varustusega, et oleks tagatud 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi pikematel laevadel ei või koide piisav privaatsus. sadamas laeva pardal. sisemõõdud olla väiksemad kui 198 (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 × 80 sentimeetrit. § 5. Nõuded kajutile sätestatut kohaldatakse uutele kalalaevadele, mille projekteerimist 44. Magamisruumid (2) Kajutis peab olema põranda alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 kavandatakse ja sisustatakse külge kinnitatud allalastav või lõike 31 jõustumist. selliselt, et see tagab piisava väljatõmmatav laud või mugavuse ja soodustab puhtuse kirjutuslaud, vajalikul hulgal pidamist. Ruumide sisustuses mugavaid istmeid, peegel, kapp peavad olema koid, rõivaste ja isiklike asjade paigutamiseks ja isiklike asjade jaoks piisava vajalik arv nagisid. suurusega individuaalsed kapid ning sobiv kirjutuspind. (4) Laevapere liikmel peab olema eraldi magamiskoht 45. 24 meetri pikkustel ja (edaspidi koi). pikematel laevadel peab olema kirjutamiseks sobiv laud koos (5) Koi sisemõõdud peavad tooliga. olema vähemalt 198 × 80 sentimeetrit. 46. Magamisruumid tuleb võimaluse korral paigutada või § 12. Valgustus varustada nii, et meestele ja naistele on tagatud vajalikul (3) Kajutis peab iga koi peatsis tasemel privaatsus. või küljel olema kohtvalgusti, mis tagab küllaldase lugemisvalgustuse. MESSID Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme 47. Messid peavad olema „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse kambüüsile võimalikult lähedal, laeval majutamise järgmised muudatused: kuid ei või mingil juhul paikneda tingimustele“ põrkevaheseinast eespool. 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja § 6. Toitlustamiseks 32 järgmises sõnastuses: 48. Laevad peavad olema ettenähtud ruumidele varustatud tegevusalale sobivate kohaldatavad nõuded (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 messidega. Kui sõnaselgelt ei ole ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning sätestatud teisiti, peab mess olema (1) Toitlustamiseks ettenähtud lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes eraldatud magamisruumidest, kui kambüüs, mess või messid ja 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 see on võimalik. abiruumide arv, suurus ning ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid sisustus kavandatakse kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste 49. 24 meetri pikkustel ja laevapere liikmete arvu, reisi kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui pikematel laevadel peab mess kestust, sõidupiirkonda, toitude 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi olema magamisalast eraldi. eeltöötlust ja toiduvarude sadamas laeva pardal. täiendamise võimalusi (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 50. Iga messi mõõtmed ja arvestades. sätestatut kohaldatakse uutele sisustus peavad olema piisavad kalalaevadele, mille projekteerimist seda korraga kasutavate inimeste (2) Ruumide paigutus peab alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 tõenäolist arvu arvestades. tagama toidu käitlemise lõike 31 jõustumist. tehnoloogilise protsessi 51. Laevadel, mille loodsirgete järjepidevuse ja toiduohutuse. vaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, peab kogu aeg olema (3) 3000-se või suurema kalurite käsutuses piisava kogumahutavusega laeval peab mahutavusega külmkapp ning mess asuma kajutitest eraldi, seadmed kuumade ja külmade võimalikult kambüüsi lähedal. jookide valmistamiseks. Messi peab pääsema koridorist kambüüsi läbimata ja välistekile väljumata.  (4) Mess peab olema piisavalt suur, nõuetekohaselt sisustatud ja varustatud vajalike seadmetega, arvestades messi ühel ajal kasutavate laevapere liikmete arvu. (7) Messis peavad olema kuuma joogi valmistamise seadmed ja külma joogivee saamise võimalus ning kõigi laevapere liikmete jaoks üldkasutatav külmkapp, mille mahutavus vastab messi või messe kasutavate inimeste arvule. VANNID VÕI DUŠID, TUALETID Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a JA VALAMUD 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse 52. Kõikide pardal olevate laeval majutamise järgmised muudatused: inimeste jaoks peavad olema laeva tingimustele“ tegevusalale vastavad 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja sanitaarsõlmed, kus on vastavalt § 8. Laevapere hügieeniruum 32 järgmises sõnastuses: vajadusele tualetid, valamud ja vannid või dušid. Need ruumid (1) Laevapere liikme kasutuses (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 peavad vastama tervishoiu ja peab olema hügieeniruum, kus ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning hügieeni miinimumnõuetele ning on vähemalt WC-pott, valamu ja lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes mõistlikele kvaliteedinõuetele. vann või dušš. Reeder tagab 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 seebi ja tualettpaberi ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid 53. Sanitaarsõlmed peavad olemasolu. kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste olema sellised, et välistatakse kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui muude ruumide saastumine. (2) Laevapere liikmete jaoks, 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi Sanitaarsõlmed peavad kelle kajutis puudub sadamas laeva pardal. võimaldama mõistlikku privaatsust. hügieeniruum, peab laeval (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 olema ühiskasutusega sätestatut kohaldatakse uutele hügieeniruum, kus on iga kuue kalalaevadele, mille projekteerimist 54. Kõikidel kaluritel ja teistel laevapere liikme kohta alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 pardal viibivatel inimestel peab vähemalt üks valamu, vann või lõike 31 jõustumist. olema võimalus kasutada dušš ja WC-pott. Kalalaeval nõuetekohase hügieeni nimel peab olema vähemalt üks WC- piisavas koguses kuuma ja külma pott kaheksa laevapere liikme magevett. Pädev asutus võib kohta. pärast konsulteerimist määrata kindlaks vee miinimumkoguse. (5) Hügieeniruumis peab olema väljatõmbe ventilatsioon, mis ei 55. Sanitaarsõlmede olemasolu ole ühenduses ühegi muu korral peavad need olema eluruumi osaga. varustatud välisõhuga ventilatsiooniga, mis on eluruumide (6) Hügieeniruumi põranda ja muudest osadest eraldi. seinte liitekohad tehakse parema puhastamise 56. Kõik sanitaarsõlmede tagamiseks võimaluse korral pinnad peavad olema lihtsalt ja kumerad. tõhusalt puhastatavad. Põrandatel peab olema libisemisvastane kate. (7) Kui hügieeniruumis on mitu WC-potti, tuleb need 57. 24 meetri pikkustel ja privaatsuse tagamiseks pikematel laevadel peab olema küllaldaselt üksteisest eraldada. kõikide kalurite jaoks, kelle kasutuses ei ole (10) Pesemiskohtades peab sanitaarsõlmedega ruumid, olema kuum ja külm jooksev vähemalt üks vann või dušš või joogivesi. mõlemad, üks tualett ja üks valamu maksimaalselt nelja inimese kohta. PESUPESEMISRUUMID Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme 58. Laevas peab vajaduse „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse korral olema võimalus rõivaste laeval majutamise järgmised muudatused: pesemiseks ja kuivatamiseks laeva tingimustele“ tegevusala arvestades, kui 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti. § 9. Pesula 32 järgmises sõnastuses: 59. 24 meetri pikkustel ja (1) Laeval peab laevapere (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 pikematel laevadel peavad olema liikmetel olema võimalus pesu ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning piisavad võimalused rõivaste pesemiseks ja kuivatamiseks lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes pesemiseks, kuivatamiseks ja sobiva asukoha ja sisustusega 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 triikimiseks. pesulas, kus on võimalus ka ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid pesu triikimiseks. kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste 60. 45 meetri pikkustel ja kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui pikematel laevadel peavad olema (2) Töö- ja kaitseriideid 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi piisavad võimalused rõivaste pestakse laevapere liikme sadamas laeva pardal. pesemiseks, kuivatamiseks ja muust pesust eraldi. (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 triikimiseks magamisruumidest, sätestatut kohaldatakse uutele messidest ja tualettidest eraldi (3) Laeval peab olema ruum või kalalaevadele, mille projekteerimist asuvas ruumis, mis on piisava kohad puhta ja määrdunud alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 ventilatsiooni ja küttega ning pesu eraldi hoidmiseks. lõike 31 jõustumist. varustatud pesunööride või muude vahenditega rõivaste kuivatamiseks. RUUMID HAIGETELE JA Tervise- ja tööministri Vastab VIGASTATUD KALURITELE 24.07.2014 määrus nr 50 „Meditsiiniabi korraldamise 61. Lisaks direktiivis nõuded laeval ja laeval 92/29/EMÜ sätestatud nõuetele nõutava meditsiinivarustuse eraldatakse vajaduse korral loetelu“ haigestunud või vigastatud kalurile _______ kajut. § 1. Kohaldamisala 62. Direktiivi 92/29/EMÜ artikli Käesolevat määrust ei 2 lõikes 3 sätestatud nõuete kohaldata sõja- ja asemel kehtib järgmine: laevadel, piirivalvelaevadele, mis on üle 500 brutoregistertonni ja väikelaevadele, millel on vähemalt 15 töötajat ning sadamapuksiiridele ning mille reis kestab kauem kui kolm lõbusõidulaevadele, mida ei päeva, ja 45 meetri pikkustel ja kasutata ettevõtluse eesmärgil. pikematel kalalaevadel, olenemata laevapere suurusest ja reisi § 6. Tervishoiuruum kestusest, peab olema laevalaatsaret, kus saab osutada meditsiiniteenuseid. See ruum (1) Laeval, mille peab olema nõuetekohaselt kogumahutavus on üle 500 ja sisustatud ja seda tuleb hoida mille pardal on vähemalt 15 puhtana. laevapere liiget ning mille reis kestab kauem kui 3 ööpäeva, peab laevapere liikmete käsutuses olema tervishoiuruum, mida kasutatakse üksnes meditsiiniabi andmiseks ja muuks meditsiiniliseks otstarbeks. (2) Tervishoiuruumi suurus, sisustus ja koide arv kavandatakse arvestades laevapere liikmete arvu, reisi kestust ja sõidupiirkonda. MUUD RAJATISED Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme 63. Tormivarustuse ja muude „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse isikukaitsevahendite laeval majutamise järgmised muudatused: ülesriputamise koht peab paiknema tingimustele“ väljaspool magamisruume, kuid 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja nende suhtes sobivalt. § 3. Eluruumidele 32 järgmises sõnastuses: kohaldatavad üldnõuded (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 (7) Kajutid ei tohi olla otse ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning ühendatud lasti- ja lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes masinaruumide, kambüüsi, 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 laoruumide, kuivatusruumide ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid ega üldkasutatavate kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste hügieeniruumidega. Nimetatud kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui ruume kajutitest eraldava 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi vaheseina osa ja sadamas laeva pardal. välisvaheseinad peavad olema (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 vee- ja gaasikindlad ning sätestatut kohaldatakse uutele  ehitatud vastupidavast terasest kalalaevadele, mille projekteerimist või muust sobivast materjalist. alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 lõike 31 jõustumist. (8) Laevapere eluruumid peavad paiknema võimalikult kaugel jõuseadmetest, rooliseadmeruumist, tekivintsidest, ventilatsiooni-, kütte- ja kliimaseadmetest ning muudest müra ja vibratsiooni tekitavatest masinatest ja seadmetest. MAGAMISVARUSTUS, Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a MESSINÕUD JA MUUD ESEMED 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse 64. Kõikidele pardal viibivatele laeval majutamise järgmised muudatused: kaluritele tuleb anda sobivad tingimustele“ söögiriistad, magamisvarustus ja 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja muu pesu. Pesu kulu saab § 5. Nõuded kajutile 32 järgmises sõnastuses: tegevuskuluna siiski hüvitada, kui see on sätestatud kollektiivlepingus (7) Reeder tagab igale (31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 või kaluri töölepingus. laevapere liikmele laeval ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning voodivarustuse, käterätikud ja lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes pesemisvahendid. 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi sadamas laeva pardal. (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatut kohaldatakse uutele kalalaevadele, mille projekteerimist alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 lõike 31 jõustumist. PUHKEVÕIMALUSED Vabariigi Valitsuse Vastab 10.07.2014 määrus nr 112 65. 24 meetri pikkustel ja „Nõuded laevapere liikme pikematel laevadel peavad kõikidel laeval majutamise _______ pardal viibivatel kaluritel olema tingimustele“ asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused. Vajaduse § 7. Laevapere puhkeruum korral võib puhketegevusteks kasutada messi. (1) Laevas peavad laevapere liikmete käsutuses olema puhkeruum, -võimalused ja - teenused, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate laevapere liikmete vajadustele. Puhkeruumi puudumise korral tuleb puhkamise võimalused tagada messis. (2) Laeva avatud tekil peab olema nõuetekohase suurusega koht või kohad, mida laevapere liikmed saavad kasutada teenistusest vabal ajal, arvestades laeva suurust ja laeval olevate laevapere liikmete arvu. (3) Puhkeruumi tuleb paigaldada vähemalt raamatukapp, lugemis- ja kirjutusvahendid ning laevapere liikmetele peab looma järgmised tasuta puhkevõimalused: 1) televisioonisaadete vaatamine ja raadio kuulamine; 2) spordivahendid, sealhulgas kehalise treeningu seadmed ja lauamängud. SIDEVAHENDID Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme 66. Kõikidele pardal viibivatele laeval majutamise tingimustele“ tehakse kaluritele tagatakse põhjendatud ja _______ järgmised muudatused: teostatavas ulatuses juurdepääs sidevahenditele mõistliku tasu eest, 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 19 mis ei ületa kalalaevareederi järgmises sõnastuses: kogukulu sellele. (19) Kalalaevade pardal tuleb laevapere liikmetele tagada põhjendatud ja teostatavas ulatuses juurdepääs sidevahenditele mõistliku tasu eest, mis ei ületa reederi kogukulu sellele. KAMBÜÜS JA TOIDU HOIDMISE Vabariigi Valitsuse Vastab Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014.a RUUMID 10.07.2014 määrus nr 112 osaliselt määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse 67. Pardal peavad olema toidu laeval majutamise järgmised muudatused: valmistamise seadmed. Kui tingimustele“ sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja paigaldatakse need seadmed § 6. Toitlustamiseks 32 järgmises sõnastuses: eraldi kambüüsi, kui see on ettenähtud ruumidele teostatav. kohaldatavad nõuded „(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning 68. Kambüüs või eraldi (1) Toitlustamiseks ettenähtud lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes kambüüsi puudumisel kambüüs, mess või messid ja 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 toiduvalmistamisala peavad olema abiruumide arv, suurus ning ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid selleks piisava suurusega, hästi sisustus kavandatakse kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste valgustatud ja ventileeritud ning laevapere liikmete arvu, reisi kalalaevade, mis jäävad merele vähem kui nõuetekohaselt varustatud ja kestust, sõidupiirkonda, toitude 24 tunniks ning kalurid ei ööbi sadamas korras hoitud. eeltöötlust ja toiduvarude laeva pardal. täiendamise võimalusi (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 69. 24 meetri pikkustel ja arvestades. sätestatut kohaldatakse uutele pikematel laevadel peab olema kalalaevadele, mille suhtes sõlmitakse eraldi kambüüs. (4) Mess peab olema piisavalt ehitusleping, mille suhtes sõlmitakse suur, nõuetekohaselt sisustatud ümberehitusleping oluliste muudatuste ja varustatud vajalike 70. Kambüüsis toidu seadmetega, arvestades messi tegemiseks või mis valmib pärast käesoleva valmistamiseks kasutatavaid ühel ajal kasutavate laevapere määruse jõustumist.“. gaasilise butaani või propaani liikmete arvu. mahuteid tuleb hoida avatud tekil varjualuses, mis on mõeldud nende (7) Messis peavad olema kaitseks väliste kuumusallikate ja kuuma joogi valmistamise välismõjude eest. seadmed ja külma joogivee saamise võimalus ning kõigi 71. Toiduvarude jaoks peab laevapere liikmete jaoks olema piisava mahutavusega sobiv üldkasutatav külmkapp, mille koht, mida saab hoida kuiva, mahutavus vastab messi või jaheda ja hästi ventileerituna, et messe kasutavate inimeste vältida varude riknemist, ning kui arvule. sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, võimaluse korral külmikud või muu madala temperatuuriga hoiukoht. 72. Laevadel, mille loodsirgete vaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, kasutatakse toiduvarude hoiuruumi ja külmikut ning muud madala temperatuuriga hoiukohta. TOIT JA JOOGIVESI Tervise- ja tööministri Vastab Tervise- ja tööministri 23. juuni 2014.a 10.07.2014 määrus nr 49 osaliselt määruses nr 49 „Laevapere liikme 73. Toitu ja joogivett peab „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ tehakse olema piisavalt, arvestades kalurite toidunormid ja toitlustamise järgmised muudatused: arvu ning reisi kestust ja laadi. kord“ Lisaks peavad nende toiteväärtus, paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 kvaliteet, kogus ja vaheldusrikkus § 3. Üldnõuded toitlustamisel järgmises sõnastuses: olema piisavad, arvestades ka kalurite toiduga seotud usuliste (1) Toidu ja joogivee kogus „(4) Käesoleva määruse § 3 lõigetes 1-3 ja § vajaduste ja kultuuritavadega. peab olema piisav, arvestades 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka laevapere liikmete arvu ning alla 24 meetri pikkuste kalalaevade, mis 74. Pädev asutus võib reisi kestust ja iseloomu. jäävad merele vähem kui 24 tunniks ning kehtestada miinimumnõuded kalurid ei ööbi sadamas laeva pardal.“. pardal veetava toidu ja vee koguse (2) Laevaperele varutakse kohta. nõuetekohane toit ja joogivesi  ning korraldatakse korrapärane toidu valmistamine ja serveerimine, võttes arvesse laevapere liikmete toiduenergiavajadust. (3) Toitlustamisel arvestatakse tasakaalustatud toitumise põhimõtteid, elanikkonna üldiseid toitumistavasid, vaheldusrikkust ja võimaluse korral laevapere liikme usulistest või kultuurilistest põhjustest tingitud vajadusi ning individuaalseid toitumistavasid. PUHTAD JA ELAMISKÕLBLIKUD Tervise- ja tööministri Vastab Tervise- ja tööministri 23. juuni 2014.a TINGIMUSED 10.07.2014 määrus nr 49 osaliselt määruses nr 49 „Laevapere liikme „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ tehakse 75. Eluruumid tuleb hoida puhta toidunormid ja toitlustamise järgmised muudatused: ja elamiskõlblikuna ning neis ei tohi kord“ hoida kaupu ega varusid, mis ei ole paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 nende asukate isiklikud esemed § 8. Laevaperele toidu järgmises sõnastuses: ega ole vajalikud ohutuse või serveerimine päästetööde jaoks. „(4) Käesoleva määruse § 3 lõigetes 1-3 ja § (2) Toitude serveerimisel tuleb 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka 76. Kambüüs ja toidu hoidmise vältida toidu saastumist ja alla 24 meetri pikkuste kalalaevade, mis ruumid tuleb hoida puhtana. mikroobide paljunemist ning jäävad merele vähem kui 24 tunniks ning tagada toidu nõuetekohane kalurid ei ööbi sadamas laeva pardal.“. 77. Jäätmeid tuleb hoida säilimine laevapere liikmetele kinnistes, korralikult suletud üleandmiseni. mahutites ning need tuleb eemaldada vastavalt vajadusele (3) Tarvitamise tähtaja ületanud toidu käitlemise aladelt. toitu ei tohi laevaperele serveerida. Tarvitamise tähtaja ületanud toit eraldatakse kõlblikust toidust ja kogutakse koos toidujäätmetega tihedalt  suletavatesse sobiva konstruktsiooniga konteineritesse, mis antakse sadama vastuvõtuseadmetesse või hävitatakse väljaspool keelupiirkonda arvestades meresõiduohutuse seaduse § 441 lõiget 1. KONTROLL KIPRI POOLT VÕI Vabariigi Valitsuse Vastab KIPRI KORRALDUSEL 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme 78. (a) 24 meetri pikkuste ja laeval majutamise pikemate laevade puhul nõuab tingimustele“ pädev asutus sagedaste kontrollide _______ teostamist kipri poolt või tema § 3. Eluruumidele korraldusel, tagamaks et: kohaldatavad üldnõuded i) eluruumid on puhtad, elamiskõlblikud ja ohutud ning neid (18) Laevapere eluruumide hoitakse heas korras; puhtust ja head seisukorda ii) toidu- ja veevarud on piisavad kontrollib kapten või tema ning määratud ohvitser koos iii) kambüüsi ja toidu hoidmise laevapere liikmega kord ruumid ning seadmed on puhtad ja nädalas. Kontrolli tulemused nõuetekohases korras; fikseeritakse taasesitamist (b) selliste kontrollide võimaldaval kujul ja need tulemused ja avastatud puuduste peavad olema järelevalvele kõrvaldamiseks võetud meetmed kättesaadavad. dokumenteeritakse ja on kontrollimiseks kättesaadavad. Tervise-ja tööministri määrus 23.07.2014 nr 49 Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord § 10. Toidunormide ja toitlustamise kontrollimine laeval  (1) Kapten või tema määratud laeva juhtkonna esindaja peab koos toitlustamise eest vastutava töötaja või laevakokaga kontrollima kindlaksmääratud ajavahemike järel laevapere liikmete toidunorme ja toitlustamise korda. (2) Lisaks lõikes 1 nimetatule võib laevapere soovil toidunormide nõuetele vastavuse ja toitlustamise kontrollimisel osaleda ka mõni teine laevapere esindaja või usaldusisik. ERANDID Ei ole vaja üle võtta 79. Pädev asutus võib pärast _______ _______ konsulteerimist lubada teha erandeid käesolevast lisast, et võtta diskrimineerimata arvesse erinevaid ja omanäolisi usulisi või ühiskondlikke tavasid järgivate kalurite huve, tingimusel et sellised erandid ei muuda üldisi tingimusi halvemaks, kui need tuleneksid lisa nõuete kohaldamisest.  Meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 5 lõike 4 ja meretöö seaduse § 29 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 15. mai 2001. a määruse nr 173 muutmine Vabariigi Valitsuse 15. mai 2001. a määruses nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Määruse § 13 lõigetes 1 ja 4 sätestatut kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi sadamas laeva pardal.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 muutmine Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrust ei kohaldata alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5, 7, 8, 10-14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 3-4, § 5 lõigetes 2 ja 7, § 6 lõigetes 1 ja 4, § 8 lõigetes 1, 5-7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste kalalaevadele, mis jäävad merele vähem kui 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi sadamas laeva pardal. (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatut kohaldatakse uutele kalalaevadele, mille projekteerimist alustatakse pärast käesoleva määruse§ 2 lõike 31 jõustumist.“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses: „(19) Kalalaevade pardal tuleb laevapere liikmetele tagada põhjendatud ja teostatavas ulatuses juurdepääs sidevahenditele mõistliku tasu eest, mis ei ületa reederi kogukulu sellele.“.  EELNÕU KAVAND TERVISE- JA TÖÖMINISTER MÄÄRUS Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 28 lõike 2 alusel. Tervise- ja tööministri 23. juuni 2014. a määruse nr 49 muutmine Tervise- ja tööministri 23. juuni 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva määruse § 3 lõigetes 1-3 ja § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkuste kalalaevade, mis jäävad merele vähem kui 24 tunniks ning mille puhul kalurid ei ööbi sadamas laeva pardal.“.  EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2019 nr Tagatise hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 59 lõike 4 ja 611 lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse reederi poolt laevapere liikme kojusõidu korraldamise ja tema hülgamise korral kulude hüvitamiseks ette nähtud tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. § 2. Reederi tagatise piisavuse hindamine (1) Tagatis kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks loetakse piisavaks, kui laev on kindlustatud vastutuskindlustuslepingu alusel, mis hõlmab laevapere liikmele kojusõidu kulude hüvitamist. (11) Tagatis laevapere liikme hülgamise korral loetakse piisavaks, kui laev on kindlustatud vastutuskindlustuslepingu alusel, mis hõlmab laevapere liikmele hülgamisest põhjustatud kulude hüvitamist. (12) Tagatis tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevate nõuete hüvitamiseks loetakse piisavaks, kui laev on kindlustatud vastutuskindlustuslepingu alusel, mis hõlmab laevapere liikmele tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevast tervisekahjustusest või surmast põhjustatud kulu. (2) Kui laevapere liikme kojusõidu kulude hüvitamine toimub muu rahalise tagatise alusel, loetakse piisavaks selline tagatis, mille suuruseks on vähemalt 6000 eurot laevapere liikme kohta. (21) Kui laevapere hülgamise korral kulude hüvitamine toimub muu rahalise tagatise alusel, loetakse piisavaks selline tagatis, mille suuruseks on vähemalt 25000 eurot laevapere liikme kohta. (3) Tagatise piisavust ja selle vastavust käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele hindab Veeteede Amet.  EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2019 nr Majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. novembri 2014. a määruse nr 95 muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 1117 lõike 2 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. novembri 2014. a määruse nr 95 „Meretöötunnistuse, meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni, ajutise meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse vorm“ lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Lisa 1 Meretöötunnistuse vorm Lisa 2 Meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni vorm  Majandus- ja taristuministri 07.11.2014. a määrus nr 95 „Meretöötunnistuse, meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni, ajutise meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse vorm“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) MERETÖÖTUNNISTUS Maritime Labour Certificate (Märkus: Käesolevale tunnistusele peab olema lisatud meretöönõuetele vastavuse deklaratsioon) (Note: This certificate shall have a Declaration of Maritime Labour Compliance attached) Välja andnud Eesti Vabariigi Valitsuse volitusel Veeteede Amet kooskõlas 2006. a meretöö konventsiooni artikliga V ja eeskirjaga 5. Issued under the provisions of Article V and Title 5 of the Maritime Labour Convention, 2006 (referred to below as “the Convention”) under the authority of the Government of the Republic of Estonia by the Estonian Maritime Administration. Laeva andmed Particulars of the ship Laeva nimi Name of ship Kutsung Distinctive number or letters Kodusadam Port of registry Registreerimise kuupäev Date of registry Kogumahutavus1 Gross tonnage1  IMO number IMO number Laeva tüüp Type of ship Reederi nimi ja aadress2 Name and address of the shipowner2 1 Laevadel, millel kehtib IMO rakendatud vahepealne mahutavuse arvestuse skeem, loetakse kogumahutavuseks Rahvusvahelise mõõtekirja (1969) MÄRKUSTE lahtris näidatud väärtus. Vaata konventsiooni artiklit II(1)(c). 1 For ships covered by the tonnage measurement interim scheme adopted by the IMO, the gross tonnage is that which is included in the REMARKS column of the International Tonnage Certificate (1969).See Article II(1)(c) of the Convention . 2 Reeder tähendab laeva omanikku või muud organisatsiooni või isikut nagu operaator, agent, laevapereta prahtija, kes võtab endale omaniku vastutuse laeva käitamise eest ja on nõus üle võtma laevaomanikule pandud kohustused ja vastutuse vastavuses käesoleva konventsiooniga, sõltumata sellest, kas mõni teine organisatsioon või isik täidab mõnda kohustust laevaomaniku nimel. Vaata konventsiooni artiklit II(1)(j). 2 Shipowner means the owner of the ship or another organization or person, such as the manager, agent or bareboat charterer, who has assumed the responsibility for the operation of the ship from the owner and who, on assuming such responsibility, has agreed to take over the duties and responsibilities imposed on shipowners in accordance with this Convention, regardless of wether any other organizations or persons fulfill certain of the duties or responsibilities on behalf of the shipowner. See Article II(1)(j) of the Convention. Käesolevaga kinnitatakse, et: This is to certify: 1. laev on kontrollitud ja on tõendatud, et see vastab konventsiooni nõuetele ja lisatud meretöö- nõuetele vastavuse deklaratsiooni sätetele. That this ship has been inspected and verified to be in compliance with the requirements of the Convention, and the provisions of the attached Declaration of Maritime Labour Compliance. 2. konventsiooni lisas A5-I kirjeldatud meremeeste töö- ja elutingimused vastavad ülalmainitud riigi seda konventsiooni rakendavatele siseriiklikele nõuetele. Need siseriiklikud nõuded on kokkuvõtvalt kirjeldatud meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni osas I. That the seafarers´ working and living conditions specified in Appendix A5-I of the Convention were found to correspond to the abovementioned country´s national requirements implementing the Convention. These national requirements are summarized in the Declaration of Maritime Labour Compliance, Part I. Käesolev tunnistus kehtib kuni ............................................ tingimusel, et läbitakse ülevaatused vastavalt konventsiooni standarditele A5.1.3 ja A5.1.4. This Certificate is valid until ............................................ subject to inspections in accordance with Standards A5.1.3 and A4.1.4 of the Convention. Käesolev tunnistus kehtib ainult siis, kui meretöönõuetele vastavuse deklaratsioon on välja antud This Certificate is valid only when the Declaration of Martimie Labour Compliance issued ............................... ......................................, on lisatud. (väljaandmise koht)(at) (väljaandmise kuupäev) (on) is attached. Tunnistuse väljastamise aluseks oleva ülevaatuse lõppemise kuupäev: ………………………………… Completion date of the inspection on which this Certificate is based was: Välja antud ……………………………….. Kuupäev ……………………..…….. Issued at (Tunnistuse väljaandmise koht/ On: Place of issue of Certificate) (Asutuse pitser või tempel) …………………………………………… (Seal or stamp of issuing authority, as appropriate) (Tunnistuse väljastanud volitatud ametiisiku allkiri) Signature of the duly authorized official issuing the Certificate) Kinnitused kohustusliku vahepealse kontrolli ja vajadusel täiendava kontrolli kohta Endorsements for mandatory intermediate inspection and, if required, any additional inspection Käesolevaga kinnitatakse, et laeva kontrolliti vastavalt konventsiooni standardile A5.1.3 ja A5.1.4 ja et konventsiooni lisas A5-I kirjeldatud meremeeste töö- ja elutingimused vastavad ülalmainitud riigi seda konventsiooni rakendavatele siseriiklikele nõuetele. This is to certify that the ship was inspected in accordance with Standards A5.1.3 and A5.1.4 of the Convention and that the seafarers´working and living conditions specified in Appendix A5-I of the Convention were found to correspond to the abovementioned country´s national requirements implementing the Convention. Vahepealne kontroll: Allkiri: ……………………………………………. Intermediate inspection: Signed: (Volitatud ametiisiku allkiri/ Signature of authorized official) (viiakse läbi tunnistuse kehtivuse teise ja kolmanda aasta vahel) (to be completed between the second and third anniversary dates) Koht: ……………………………………………… Place: Kuupäev: …………………………………………. Date: (Asutuse pitser või tempel) (Seal or stamp of the authority, as appropriate) Lisakinnitused (kui vajalik) Additional endorsements (if required) Käesolevaga kinnitatakse, et laev läbis lisakontrolli, tõendamaks, et laev vastab jätkuvalt konventsiooni rakendavatele siseriiklikele nõuetele nagu nõuab konventsiooni standardi A.3.1 lõige 3 (laeva uuesti registreerimine või eluruumide oluline muutmine) või muudel põhjustel. This is to certify that the ship was subject of an additional inspection for the purpose of verifying that the ship continued to be in compliance with the national requirements implementing the Conventuion, as required by Standard A3.1, paragraph 3, of the Convention (re-registration or substantial alteration of accommodation) or for other reasons. Lisakontroll (kui vajalik): Allkiri: ……………………………………………. Additional inspection (if required): Signed: (Volitatud ametiisiku allkiri/ Signature of authorized official) Koht: ……………………………………………… Place: Kuupäev: …………………………………………. Date: (Asutuse pitser või tempel) (Seal or stamp of the authority, as appropriate) Lisakontroll (kui vajalik): Allkiri: ……………………………………………. Additional inspection (if required): Signed: (Volitatud ametiisiku allkiri/ Signature of authorized official) Koht: ……………………………………………… Place: Kuupäev: …………………………………………. Date: (Asutuse pitser või tempel) (Seal or stamp of the authority, as appropriate) Lisakontroll (kui vajalik): Allkiri: ……………………………………………. Additional inspection (if required): Signed: (Volitatud ametiisiku allkiri/ Signature of authorized official)  Koht: ……………………………………………… Place: Kuupäev: …………………………………………. Date: (Asutuse pitser või tempel) (Seal or stamp of the authority, as appropriate) Tunnistuse pikendamine täisülevaatuse tulemusena (kui vajalik) Extension after renewal inspection (if required) Käesolevaga kinnitatakse, et laev läbis täisülevaatuse, tõendamaks, et laev vastab jätkuvalt konventsiooni rakendavatele riigisisestele nõuetele, ja käesolevaga on tunnistust pikendatud, vastavalt standardi A5.1.3. lõikele 4, kuni …………………………………………………. (kuni viis kuud olemasoleva sertifikaadi kehtivusest) võimaldamaks uue sertifikaadi väljastamist ja kättesaadavaks tegemist laeva pardal. This is to certify that, following a renewal inspection, the ship was found to continue to be in compliance with national laws and regulations or other measures implementing the requirements of this Convention, and that the present certificate is hereby extended, in accordance with paragraph 4 of Standard A 5.1.3, until ………………………………………………………….. (not more than five months after the expiry date of the existing certificate) to allow for the new certificate to be issued to and made available on board the ship. Tunnistuse pikendamise aluseks oleva täisülevaatuse lõppemise kuupäev:……………………………… Completion date of the renewal inspection on which this extension is based was: Koht ……………………………….. Kuupäev ……………………..…….. Place Date: (Tunnistuse pikendamise koht/ Place of extension of Certificate) (Asutuse pitser või tempel) …………………………………………… (Seal or stamp of issuing authority, as appropriate) (Volitatud ametiisiku allkiri/ Signature of authorized official)  Majandus- ja taristuministri 07.11.2014. a määrus nr 95 „Meretöötunnistuse, meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni, ajutise meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse vorm“ Lisa 2 (muudetud sõnastuses) MERETÖÖ KONVENTSIOON, 2006 Maritime Labour Convention, 2006 MERETÖÖ NÕUETELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON- I OSA Declaration of Maritime Labour Compliance – Part I (Märkus: Käesolev deklaratsioon peab olema lisatud laeva Meretöö tunnistusele) (Note:This Declaration must be attached to the ship´s Maritime Labour Certificate) Välja antud Eesti Vabariigi Valitsuse volitusel Issued under the authority of the Government of the Republic of Estonia Tulenevalt 2006. a meretöö konventsiooni sätetest, hooldatakse laeva vastavuses konventsiooni standardiga A5.1.3. With respect to the provisions of the Maritime Labour Convention, 2006, the following referenced ship is maintained in accordance with Standard A5.1.3 of the Convention. Laeva nimi IMO number Kogumahutavus Name of the ship IMO number Gross Tonnage Allakirjutanu deklareerib Vabariigi Valitsuse nimel, et: The undersigned declares, on behalf of the abovementioned competent authority, that: (a) meretöö konventsiooni sätted on täielikult inkorporeeritud allpool viidatud siseriiklikesse nõuetesse;  the provisions of the Maritime Labour Convention are fully embodied in the national requirements referred to below; (b) need siseriiklikud nõuded sisalduvad allpool viidatud riigisisestes sätetes; vajadusel on antud sätete sisu puudutavad selgitused; these national requirements are contained in the national provisions referenced below; explanations concerning the content of those provisions are provided where necessary; (c) Artikli VI lõigetes 3 ja 4 lubatud samaväärsete meetmete üksikasjad esitatakse <all- loetletud samaväärsete siseriiklike nõuete loetelus> <selleks ettenähtud osas allpool> (mittesobiv väide maha kriipsutada); The details of any substantial equivalencies under Article VI, paragraphs 3 and 4, are provided <under the corresponding national requirement listed below> <in the section provided for this purpose below> (strike out the statement which is not applicable); (d) kõigile pädeva asutuse poolt eeskirja 3 alusel võimaldatud eranditele on selgelt viidatud selleks ettenähtud osas allpool; ja any exemptions granted by the competent authority in accordance with Title 3 are clearly indicated in the section provided for this purpose below; and (e) kõigile laevatüübipõhistele nõuetele, mis tulenevad siseriiklikest õigusaktidest, on viidatud ka asjakohastes nõuetes. any ship-type specific requirements under national legislation are also referenced under the requirements concerned. 1. Vanuse alammäär (Eeskiri 1.1) Minimum age (Regulation 1.1)...................................................................................................................... 2. Tervisetõend (Eeskiri 1.2) Medical certification (Regulation 1.2) ......................................................................................................... 3. Koolitus ja kvalifikatsioon (Eeskiri 1.3) Qualifications of seafarers (Regulation 1.3)................................................................................................. 4. Meretöölepingud (Eeskiri 2.1) Seafarers´ employment agreements (Regulation 2.1)..................................................................................... 5. Vastava loaga varustatud või reguleeritud eraõigusliku meremeeste värbamis- ja töövahendusteenuse kasutamine (Eeskiri 1.4) Use of any licensed or certified or regulated private recruitment and placement service (Regulation 1.4)............................................................................................................................................................. .... 6. Töö- ja puhkeaeg (Eeskiri 2.3) Hours of work or rest (Regulation 2.3)......................................................................................................... 7. Mehitatuse tase (eeskiri 2.7) Manning levels for the ship (Regulation 2.7) ............................................................................................... 8. Eluruumid (Eeskiri 3.1) Accommodation (Regulation 3.1) ................................................................................................................. 9.Puhkeruumid (Eeskiri 3.1) On-board recreational facilities (Regulation 3.1)......................................................................................... 10. Toit ja toitlustamine (Eeskiri 3.2) Food and catering (Regulation 3.2).............................................................................................................. 11. Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetusjuhtumite ärahoidmine (Eeskiri 4.3) Health and safety and accident prevention (Regulation 4.3)........................................................................ 12. Meditsiiniabi laeval (Eeskiri 4.1) On-board medical care (Regulation 4.1)...................................................................................................... 13. Kaebuste menetlemine laeval (Eeskiri 5.1.5) On-board complaint procedures (Regulation 5.1.5) .................................................................................... 14. Palga maksmine (Eeskiri 2.2) Payment of wages (Regulation 2.2)............................................................................................................... 15. Tagatis kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks (Eeskiri 2.5) Financial security for repatriation (Regulation 2.5)..................................................................................... 16. Tagatis laevaomaniku tsiviilvastutuseks (Eeskiri 4.2) Financial security relating shipowner`s liability (Regulation 4.2)............................................................... Nimi: Name: Ametikoht: Title: Allkiri: Signature: Koht: Place: Kuupäev: Date: (Asutuse pitser või tempel) (Seal or stamp of issuing authority, as appropriate)  Samaväärsed meetmed Substantial equivalencies (Märkus: kriipsuta läbi mittevajalik) (Note: Strike out the statement which is not applicable) Märgitud on järgmised konventsiooni artikli VI lõigetes 3 ja 4 lubatud samaväärsed meetmed, välja arvatud need, mis on kirjeldatud eelnevalt (lisa kirjeldus, kui kohaldatav): The following substantial equivalencies, as provided under Article VI, paragraphs 3 and 4, of the Convention, except where stated above, are noted (insert description of applicable): ..................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... .................................... Samaväärseid meetmeid ei ole rakendatud. No equivalency has been granted. Nimi: Name: Ametikoht: Title: Allkiri: Signature: Koht: Place: Kuupäev: Date: (Asutuse pitser või tempel) (Seal or stamp of issuing authority, as appropriate) Erandid Exemptions (Märkus: kriipsuta läbi mittevajalik) (Note: Strike out the statement which is not applicable) Pädeva asutuse poolt on võimaldatud järgmised erandid konventsiooni 3. jaotise alusel: The following exemptions granted by the competent authority as provided in Title 3 of the Convention are noted: ..................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... ...................................Erandeid ei ole võimaldatud. No exemption has been granted. Nimi: Name: Ametikoht: Title: Allkiri: Signature: Koht: Place: Kuupäev: Date: (Asutuse pitser või tempel) (Seal or stamp of issuing authority, as appropriate)  MERETÖÖ NÕUETELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON- II OSA Declaration of Maritime Labour Compliance – Part II Meetmed, mis on kasutusele võetud jätkuva vastavuse tagamiseks kontrollide vahelisel ajal. Measures adopted to ensure ongoing compliance between inspections. Meretöö tunnistuses, millele on lisatud käesolev deklaratsioon, nimetatud reeder on kasutusele võtnud järgmised meetmed, et tagada jätkuv vastavus kontrollide vahelisel ajal: The following measures have been drawn up by the shipowner, named in the Maritime Labour Certificate to which this Declaration is attached, to ensure ongoing compliance between inspections: (Märgi järgnevalt iga I osa kirjega vastavuse tagamiseks kasutusele võetud meetmed) (State below the measures drawn up to ensure compliance with each of the items in Part I) 1. Vanuse alammäär (Eeskiri 1.1) ............................................................................................ Minimum age (Regulation 1.1) 2. Tervisetõend (Eeskiri 1.2) .................................................................................................... Medical certification (Regulation 1.2) 3. Koolitus ja kvalifikatsioon (Eeskiri 1.3) .............................................................................. Qualifications of seafarers (Regulation 1.3) 4. Meretöölepingud (Eeskiri 2.1) .............................................................................................. Seafarers´ employment agreements (Regulation 2.1) 5. Vastava loaga varustatud või reguleeritud eraõigusliku meremeeste värbamis- ja töövahendusteenuse kasutamine (Eeskiri 1.4) ..................................................................... Use of any licensed or certified or regulated private recruitment and placement service (Regulation 1.4) 6. Töö- ja puhkeaeg (Eeskiri 2.3) .............................................................................................. Hours of work or rest (Regulation 2.3) 7. Mehitatuse tase (Eeskiri 2.7) ................................................................................................  Manning levels for the ship (Regulation 2.7) 8. Eluruumid (Eeskiri 3.1) ........................................................................................................ Accommodation (Regulation 3.1) 9. Puhkeruumid (Eeskiri 3.1) .................................................................................................... On-board recreational facilities (Regulation 3.1) 10. Toit ja toitlustamine (Eeskiri 3.2) ......................................................................................... Food and catering (Regulation 3.2) 11. Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetusjuhtumite ärahoidmine (Eeskiri 4.3) .................... Health and safety and accident prevention (Regulation 4.3) 12. Meditsiiniabi laeval (Eeskiri 4.1) ......................................................................................... On-board medical care (Regulation 4.1) 13. Kaebuste menetlemine laeval (Eeskiri 5.1.5) ....................................................................... On-board complaint procedures (Regulation 5.1.5) 14. Palga maksmine (Eeskiri 2.2) ............................................................................................... Payment of wages (Regulation 2.2) 15. Tagatis kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks (Eeskiri 2.5) .................................... Financial security for repatriation (Regulation 2.5) 16. Laevaomaniku tsiviilvastutuse tagatis (Eeskiri 4.2) ……………………………………… Financial security relating shipowner`s liability (Regulation 4.2) Käesolevaga kinnitan, et eeltoodud meetmed on kasutusele võetud, tagamaks jätkuv vastavus I osa kirjetega kontrollide vahelisel ajal. I hereby certify that the above measures have been drawn up to ensure ongoing compliance, between inspections, with the requirements listed in Part I. Reederi nimi:1 ......................................................................  Name of shipowner:1 Reederi aadress: .................................................................. Company address: Allkirjaõigusliku isiku nimi: ................................................ Name of the authorized signatory: Ametikoht: ........................................................................... Title: Allkirjaõigusliku isiku allkiri: .............................................. (Asutuse pitser või tempel) Signature of the authorized signatory: (Seal or stamp of issuing authority, as appropriate) Kuupäev: .............................................................................. Date: Eeltoodud meetmed on üle vaadatud (pädeva asutuse või tunnustatud organisatsiooni nimi) poolt ja sellele järgnenud kontrolli käigus leiti, et meetmed vastavad standardi A5.1.3 lõike 10 punktis b seatud eesmärkidele käesoleva deklaratsiooni I osa nõuete täitmise esmase ja jätkuva vastavuse tagamisel. The above measures have been reviewed by (insert name of competent authority or duly recognized organization) and, following inspection of the ship, have been determined as meeting the purposes set out under Standard A5.1.3, paragraph 10(b), regarding measures to ensure initial and ongoing compliance with the requirements set out in Part I of this Declaration. Nimi: ............................................................. Name:  Ametikoht: .................................................... Title: Aadress: ........................................................ Address: ........................................................ ....................................................................... Allkiri: .......................................................... Signature: Koht: ............................................................. (Asutuse pitser või tempel) Place: (Seal or stamp of the authority, as appropriate) Kuupäev: ....................................................... Date: 1 Reeder tähendab laeva omanikku või muud organisatsiooni või isikut nagu operaator, agent, laevapereta prahtija, kes võtab endale omaniku vastutuse laeva opereerimise eest ja on nõus üle võtma laevaomanikule pandud kohustused ja vastutuse vastavuses käesoleva konventsiooniga, sõltumata sellest, kas mõni teine organisatsioon või isik täidab mõnda kohustust laevaomaniku nimel. Vaata konventsiooni artiklit II(1)(j). 1 Shipowner means the owner of the ship or another organization or person, such as the manager, agent or bareboat charterer, who has assumed the responsibility for the operation of the ship from the owner and who, on assuming such responsibility, has agreed to take over the duties and responsibilities imposed on shipowners in accordance with this Convention, regardless of whether any other organizations or persons fulfill certain of the duties or responsibilities on behalf of the shipowner. See Article II(1)(j) of the Convention.