Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus registrikood: 90007715 küla: Nüpli küla vald: Otepää vald maakond: Valga maakond postisihtnumber: 67408 telefon: +372 7669500 faks: +372 7669503 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.tehvandi.ee Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 14 Bilanss 14 Tulemiaruanne 15 Rahavoogude aruanne 16 Netovara muutuste aruanne 17 Raamatupidamise aastaaruande lisad 18 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 18 Lisa 2 Raha 20 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 20 Lisa 4 Varud 21 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 21 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 22 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 23 Lisa 8 Kasutusrent 23 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 24 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 25 Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 25 Lisa 12 Annetused ja toetused 26 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 26 Lisa 14 Muud tulud 26 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 27 Lisa 16 Tööjõukulud 27 Lisa 17 Muud kulud 28 Lisa 18 Intressikulud 28 Lisa 19 Intressitulud 28 Lisa 20 Seotud osapooled 28 Lisa 21 Bilansivälised nõuded ja kohustused 29 Aruande allkirjad 30 Vandeaudiitori aruanne 31 2 LÜHIÜLEVAADE SA TEHVANDI SPORDIKESKUSEST Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus asutati 2005 aastal Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Eesti Suusaliidu ja Otepää Valla poolt riigiasutuse „Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus Tehvandi“ varade baasil. Sihtasutuse halduses on 2018 aasta seisuga ca. 177 ha maad sporditegevuse arendamiseks. SIHTASUTUS TEHVANDI SPORDIKESKUS SIHTKAPITAL 4 544 472 EUR EESTI VABARIIK EESTI SUUSALIIT OTEPÄÄ VALD KULTUURIMINISTEERIUM 105 454 EUR 45 377 EUR 4 393 641 EUR 2% 1% 97 % Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus haldab 2018 aasta seisuga kolme Lõuna-Eesti spordikeskust, milleks on: • Tehvandi Spordikeskus, asukohaga Otepää vald, Otepää, Valga mnt.12; • Kääriku Spordikeskus, asukohaga Otepää vald, Kääriku küla. Alates 2012 aastast Tartu Ülikooliga sõlmitud Asjaõigus- ja kasutusvaldusleping tähtajaga 50 aastaks. Kuni 31.12.2021 on kasutusvaldus tasuta, alates 01.01.2022 on Tartu Ülikoolil õigus nõuda kasutusvalduse tasu. Kasutajal ( Tehvandi Spordikeskusel ) on tulenevalt lepingust kohustus arendada Kääriku Spordikeskust. Kui kasutusvalduse leping lõpetatakse lasub Tartu Ülikoolil kohustus tasuda Tehvandi Spordikeskuse poolt tehtud investeeringute eest. • Tartumaa Tervisespordikeskus, asukohaga Rõngu vald, Uderna küla (alates 2014 aastast ühinemislepingu alusel). Keskustel on erinevad suunitlused:  Tehvandi Spordikeskus - tippspordi treening- ja võistluskeskus,  Kääriku Spordikeskuse - treening – ja spordilaagrikeskus  Tartumaa Tervisespordikeskuse - laskespordi- ning harrastusspordikeskus. Sihtasutuse eesmärkideks on:  rahvusvahelistele nõuetele vastavate komplektsete spordikeskuste (sh olümpiaettevalmistus- ja koolituskeskuste) väljaarendamine, haldamine ja vastavate teenuste pakkumine;  puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. Organisatsioon ja juhtimine Sihtasutuse kõrgeimaks juhtimisorganiks on nõukogu. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus, mis on 2 liikmeline Vastavalt 18.detsembril 2016 allkirjastatud asutajate otsusele põhikirja muudatuste kohta on sihtasutuse nõukogu kuni 7-liikmeline. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, Eesti Vabariik määrab kuni viis liiget ning Otepää vald ja MTÜ Eesti Suusaliit kumbki ühe liikme. Juhatuse ja nõukogu liikmetele maksti 2018.a. tasu 103 120 eurot ilma sotsiaalmaksuta, millest 7 200 eurot preemiana. 2018.a. maksti töötajatele tasudena 801 602 eurot ilma sotsiaal – ja töötuskindlustusmakseta, millest 24 786 eurot preemiana ja 3 864 eurot hüvitisena. Keskmine töötajate arv 2018.aastal oli 78, keskmine kuutasu 2018.aastal 848 eurot. Töötajate keskmine vanus ettevõttes 48, kõrgharidusega töötajate osakaal 19 %. 3 Kuna sihtasutusel on alates 2014.a. hallata kolm keskust, siis on 2014.a. sihtasutus struktureeritud eristamaks üldjuhtimise segment ning laiendatud on turundustegevust kõigi kolme keskuse peale. Üldjuhtimise all on struktuuris personali, üldhalduse, raamatupidamise- ja finantsjuhtimise ning turundusega seotud tegevusi. Asutuse siseselt peetakse arvestust erinevate keskuste tulude ja kulude osas eraldi. Põhieesmärk on tekitada nii töötajates kui ka väljapoole suunatuna situatsioon, kus kõik kolm keskust on tugevalt nii struktuurselt kui ka imagoloogilistelt funktsioneerimas ühtse egiidi all. Sisekontroll Ettevõttes on toimiv sisekontrolli süsteem, selleks on nõukogu poolt palgatud siseaudiitor. 2018.a. keskenduti sihtasutuse Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise projekti juhtimisele ja tegevustele, personali rakendamise efektiivsusele, kulu juhtimise ja riskide juhtimise järeltoimingutele. Personalijuhtimine tagab efektiivse personali säilitamise (töötasu ja palgapoliitika) ja efektiivsuse suurendamise (koolitus ja arendamine). Kulujuhtimise süsteem, näitab kas kulude kontroll toimub neljasilmaprintsiibil ja kas vastutus on konkreetne esmatasandist alates. Riskide juhtimise seisukohast hinnati rakendatavaid huvide konflikti ennetamise meetmeid ning töötajate teadlikkust huvide konfliktist. Nõukogu töö ülevaade Lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus põhikirjast, esitatakse käesolevaga ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude summa. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 5 ja 6-liikmeline (sihtasutuse põhikiri lubab nõukogusse kuuluda kuni 7 liikmel), aasta jooksul leidis nõukogus aset ühe liikme volituste lõppemine, 2018 aasta lõpu seisuga oli sihtasutuse nõukogu koosseis alljärgnev: Tarvi Pürn, nõukogu esimees Meelis Karro Siim Sukles Kaido Tamberg Tõnu Seil 2018. a toimus 8 nõukogu koosolekut, sh 4 korralist koosolekut ning neli e-koosolekut. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused: Töödokumentide kinnitamine – Siseaudiitori määramine (Kaire Prems) ja siseauditi tööplaani kinnitamine; Finantsaudiitori määramine (E-Audit OÜ); Majandusaasta aruande kinnitamine; SA TSK Arengukava ja investeeringute prioriteetide kinnitamine; SA siseauditi põhimääruse kinnitamine; sihtasutuse struktuuri kinnitamine; riigihangete korraldamise plaani kinnitamine; juhatuse liikmete puhkusegraafikute kinnitamine; turundusplaanide ja eelarve kinnitamine. SA TSK investeerimisprojektide jälgimine – Kääriku Spordikeskuse II ja III etapp; Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise II ja III etapp omanikujärelevalve; Tartumaa Tervisespordikeskuse renoveerimine, Tehvandi lumetootmissüsteemi ehituse IV järk SA TSK investeerimisprojektide algatamine - Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise IV etapp; Tehvandi Spordikeskuse staadionite ning võistlusradade valgustuse rekonstrueerimine; Tehvandi Spordikeskuse rullsuusaraja asfaltkatte uuendamine ja lasketiirustaadioni vastavusse viimine IBU nõuetega. Vastavalt riigihangete läbiviimisele seonduvalt investeeringute projektidest anti juhatusele volitused riigihangete lepingute sõlmimiseks erinevate edukaks tunnistatud ettevõtetega, sh. riigihange „Toiduainete ostmine 2018“. 4 Sihtasutuse asutajate otsusega on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuustasu suuruseks 210 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 140 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad: Summa kokku Nimi Nõukogu / juhatus Periood (EUR) Kristjan Karis juhatuse liige 01.01.-31.12.2018 48 100 Jaak Mae juhatuse liige 01.01.-31.12.2018 45 500 Tarvi Pürn nõukogu esimees 01.01.-31.12.2018 2 520 Agris Peedu nõukogu liige 01.01.-26.02.2018 280 Meelis Karro nõukogu liige 01.01.-31.12.2018 1 680 Siim Sukles nõukogu liige 01.01.-31.12.2018 1 680 Kaido Tamberg nõukogu liige 01.01.-31.12.2018 1 680 Tõnu Seil nõukogu liige 01.01.-31.12.2018 1 680 Olulised sündmused aruandeaastal 2018 aasta olulisemad sündmused tagamaks SA Tehvandi Spordikeskuse erinevate keskuste jätkusuutlik areng, sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmine ning kliendibaasi kindlustamine olid järgmised:  Tagati rahvusvaheliste ning rahvuslike võistluste läbiviimine erinevates keskustes (peamiselt Tehvandi Spordikeskuses talispordialadel ning jalgpallistaadionil, Tartumaa Tervisespordikeskuses laskespordis ning Kääriku Spordikeskuses Kekkose liikumisradadel). Kahjuks jäi ilmastikust tingituna ära jaanuari alguses FIS kahevõistluse MK etapp  Teostati kunstlume tootmissüsteemi IV järgu ehitus, mille käigus paigaldati c.a 1,5 kilomeetri ulatuses veetorustiku ja 20 hüdrandikaevu koos elektri ühendustega. Lisaks valgustati Tartu Maratoni esimene kilomeeter ja Neljakasemägi. Puhastati veevõtu tiigid ja paigaldati lüüskaev. Valmis staadionite ja suusarade valgustuse põhiprojekt.  Uuendati jõusaali sisustust ja soetati lasketiiru uued kuulipüüde matid vastavalt IBU nõuetele  Kääriku Spordikeskuses valmis kunstmurujalgpallistaadion ja väljastati kasutusluba. Alustati pallimängude hoone ja garaažide ehitust. Koostöös TÜ Kliinikumiga võeti kasutusele spordimeditsiinikabinet ning alustati esimeste iskliima andurite andmete kogumist sportlasmajutustubades.  Tartumaa Tervisespordikeskusesse soetati SIUS laskeseadmed ja taastati 9-rajaline Disc-Golfi rada.  Tagati Sihtasutuse töötajatele palgatõus ning aastalõpupreemia vähendamaks töötajate mobiilsust ning tõstmaks motivatsiooni. Viidi läbi ühiseid sotsialiseerumisüritusi;  Suurendati keskuste töötajate koolitustegevusi;  Suurendati turundustegevusi sotsiaalmeedia kanalites ning visuaalse meedia materjalide tootmist;  Kasutuses on dokumendihaldussüsteem (Amphora) ning e-arvete keskkond (Omniva). Kliendisegmendid Suuremateks kasutajagruppideks on treeninglaagrite läbiviijad (spordirajatiste kasutamine + majutus + toitlustus), spordiürituste korraldajad (spordirajatiste kasutamine), sportlike ettevõtteürituste läbiviijad (suve- ja talvepäevade korraldajad, seminaride- konverentside läbiviimine), koostööpartnerid (edasimüüjad), äripindade rentijad (Eesti Spordimuuseum, Telia Eesti AS, Otepää Seikluspark OÜ), samuti klubilised kasutajad-harrastajad, kes kasutavad ainult spordirajatisi. 5 Treeninglaagrite läbiviijad: Siia alla kuuluvad väliskoondised ja –klubid, Eesti koondised ja Eesti spordiklubid. Tehvandi Spordikeskus pakub treeninglaagreid nii tali- kui suvehooajaks tervikliku spordikeskuse tegevuste osas. Tähelepanu pööratakse lisaks Ida-Euroopa klubidele ka põhjamaade ja Balti riikide koondistele: Soome, Läti, Leedu klubid. Kääriku Spordikeskuse peamisteks laagrite läbiviijateks on erinevate spordialade klubilised laagrid. Peamisteks spordialadeks on ujumine, tennis, jalgpall, kergejõustik ja judo. Tartumaa TSK on koondanud erinevad laskespordialad, pakkudes eelkõige laskespordiklubidele treeninglaagrite läbiviimiseks võimalusi. Elva männimets on suurepärasek treeningpaigaks pikamaa jooksjatele ja jalgratturitele. Spordiürituste korraldajad: Teiseks suuremaks kliendirühmaks on Eestis tegutsevad spordialaliidud ja spordiklubid, kes tegelevad suurürituste korraldamisega. Rahvusvahelisi murdmaasuusa ning kahevõistluse MK etappi ja teisi FIS võistlusi korraldab Eesti Suusaliit, Laskesuusavõistlusi (IBU cup, IBU noorte ja juunioride MM, Euroopa MV) korraldab ELSF, Orienteerumise suurvõistlusi korraldab Eesti Orienteerumisliit, Tehvandi Spordikeskus on Rally Estonia võistluskeskuseks. Samuti algavad ja lõppevad Tartu Maratoni neliküritusest kolm Tehvandi Spordikeskustes, Eesti Firmaspordi Liit korraldab siin talimänge ja Tartumaa TSK toimuvad Eesti Laskurliidu poolt korraldatavad üritused. Koostööpartnerid (edasimüüjad): Siia alla kuuluvad ettevõtted, organisatsioonid, kes vahendavad Tehvandi Spordikeskuse spordirajatisi kasutavaid kliente. Need on eelkõige majutusasutused, kes pakuvad majutus- ja toitlustusteenust klientidele, kelle sihteesmärk Otepääl on sportimine kasutades eelkõige Tehvandi Spordikeskuse rajatisi. Suurimaks vahendajaks hetkel on Tehvandi Spordikeskuses on Karupesa Hotell OÜ, Kääriku Spordirajatisi kasutavad Piiri Spordibaasis, Margusel ja Madsa Spordibaasis spordilaagrites viibijad. Tartumaa Tervisespordikeskuse peamisteks koostööpartneriteks on Elva linna laskespordiga seotud klubid ning erinevad rahvusvahelisi noortelaagreid läbiviivad asutused. Harrastajad, klubilised kasutajad: Spordiklubid ja- harrastajad on Tehvandile olulised kasutajad mastaabiefekti tekitajatena. Olulist müügikäibe efekti nad hetkel ei anna, küll aga on nad heaks turunduskommunikatsioonikanaliks keskusele kasumlike klientide tekkimisel. Tehvandi keskust kasutavad Otepää kohalikud spordiklubid, samuti on aastaringseks kasutajaks Audentese Spordigümnaasium ning läbi ESL -i ja ELSF -i toetuse ESL -i ja ELSF -i kuuluvad talispordiklubid. Sarnaselt Tehvandile on ka Tartumaa Tervisespordikeskuse kasutajateks Elva kohalikud spordiklubid ja Elva linna elanikud. Kohalikest klubidest kasutab rajatisi enim Elva Laskespordiklubi, Elva suusaklubi, Elva rattaklubi ja kohalikud tervisesportlased. Käärikul kasutavad kõige rohkem spordisaali Otepää Võrkpalliklubi mängijad ja piikonnas suvitajate poolt on populaarseimaks objektiks tenniseväljakuid, kergejõustiku- ja jalgpallistaadion ning Kääriku järv. Teenuste kasutajate profiilid Teenus 2017 2018 Muutus Tehvandi Spordikeskus Siseturist 41% 49% Välisturist 59% 51% Kääriku Spordikeskus Siseturist 90% 88% Välisturist 10% 12% Tartumaa Tervisespordikeskus Siseturist 70% 76% Välisturist 30% 24% 6 Kliendisegmendid sihtgrupid Teenus 2017 2018 Muutus Tehvandi Spordikeskus Saavutussport (professionaalne 77% 75% sporditegevus) Harrastussport 17% 20% Muu klient (äri, konverents jne.) 6% 5% Kääriku Spordikeskus Saavutussport (professionaalne 75% 84% sporditegevus) Harrastussport 9% 8% Muu klient (äri, konverents jne.) 16% 8% Tartumaa Tervisespordikeskus Saavutussport (professionaalne 51% 46% sporditegevus) Harrastussport 35% 48% Muu klient (äri, konverents jne.) 14% 6% SA Tehvandi Spordikeskuse teenuste kasutamisstatistika. Tehvandi Spordikeskus Tehvandi Spordikeskuse spordirajatiste kasutamine 2017 ja 2018 2017 2018 Muutus Tehvandi spordirajatised 35 806 27 124 *ei sisalda suurürituste kliente (rahvusvahelised suurüritused nt. Rally Estonia, Jooksumaraton jne.) Tehvandi Spordikeskuse konverentsiruumide ja saunade kasutamine 2017 ja 2018 2017 2018 Muutus Tehvandi konverents ja saunad 3869 1105 Tehvandi Spordikeskuse majutusstatistika aastatel 2017-2018 Teenus 2017 2018 Muutus Tehvandi Hotell 9127 9872 Tehvandi Puhkemaja 1425 1335 Kokku majutus 10552 11207 Kääriku Spordikeskus Kääriku Spordikeskuse spordirajatiste kasutamine 2017 ja 2018 2017 2018 Muutus Kääriku Spordirajatised 24009 26367 Kääriku konverentsiruumide ja saunade kasutamine 2017 ja 2018 7  2017 2018 Muutus Kääriku konverents ja saunad 18 160 17 971 Kääriku majutusstatistika 2017 ja 2018 Teenus 2017 2018 Muutus Kääriku Hotell 9171 9789 Kääriku Sportlasmajutus 6374 11401 Kääriku Spordihoone 972 561 Kokku majutus 16517 21751 Tartumaa Tervisespordikeskus Tartumaa Tervisespordikeskuse spordirajatiste* kasutamine 2017 ja 2018 2017 2018 Muutus TTSK Spordirajatised 2837 3165 *ei sisalda suurürituste kliente Tartumaa Tervisespordikeskuse konverentsiruumide* ja saunade kasutamine 2017 ja 2018 Teenus 2017 2018 Muutus TTSK Konverents ja saunad 6468 9671 *konverentsiruumid on kasutusel ka spordisaalidena Tartumaa Tervisespordikeskuse majutusstatistika 2017 ja 2018 Teenus 2017 2018 Muutus TTSK Hostel 2252 1983 TTSK Hoovimaja 654 - TTSK Kämpingud 4947 4379 Kokku majutus 7853 6362 SA Tehvandi Spordikeskuse konkurentsieeliseks võib pidada väga hästi välja arendatud spordiinfrastruktuuri ja sinna juurde kuuluvaid toetavaid teenuseid. Rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamisel Tehvandil Eestis otsene konkurent puudub samuti nagu tippsportlaste treeninglaagrite läbiviimisel. Eesti konkurendid võistlevad Tehvandiga harrastus- ja rahvaspordiga tegelevate klientide eest, samuti aktiivsetele puhkajatele ja peredele teenuste pakkumise osas ning noorte ja laste spordilaagrite korraldamisel. Arvestades riikliku sihtasutuse eripära, võib kiire suuremahulise turuosa võitmisel osaliselt takistuseks saada vähene paindlikkus osade sihtgruppide teenindamise osas (konverentsikliendid, aktiivse puhkuse nautijad, lastega pered, kohalikud ettevõtted/organisatsioonid/omavalitsused). SA Tehvandi Spordikeskuse arengukavas 2018-2022 on välja toodud organisatsiooni arendamine, mille indikaatorite hulgas on ka müügitöö ja turundustegevuse edasi arendamine, laiendamine uutele eksportturgudele ning spordialadele. Samuti sihtasutuse personali koolitamise ja motiveerimise vajadus. 8 Sihtasutuse erinevad struktuuriüksused ning keskused toimivad ühtsena. Konkurentsipositsioon lubab erinevaid kliendisegmente rahuldada maksimaalselt. Oluline on panus turunduse ning teenuspakettide väljaarendamisse, mis peavad tagama Tehvandi konkurentsieeliste maksimaalse ärakasutamise. Võtmeteguriks on klientides positiivse hoiaku loomine ja nende teadlikkuse arendamine. SA Tehvandi Spordikeskuse tegevust suunavad järgmised konkreetsed strateegilised valikud:  Läbi spordimajutuse täituvuse ja spordirajatiste kasutuse suurendamise tuleb käivet kasvatada nii olemasolevate klientide hulgas kui laiendada kliendibaasi uutel veel kasutamata turgudel;  Klientidega tegelemise intensiivistamine (tõhusam turundus, täislahenduste pakkumine);  Koostööpartneritega (edasimüüjate ja vahendajatega) tihedam koostöö Sihtasutuse tegevuse finantseerimine Sihtasutuse tegevuseks ja arenguks vajalikud ressursid saadakse: - Toetustena riigieelarvest ja muudest allikatest ( toetuste tabel); - Majandustegevusest Sihtfinantseerimine 2015 2016 2017 2018 Tegevuskulude toetus Vabariigi eelarvest 799 704 813 496 832 920 937 366 Kultuuriministeeriumi vahendusel IT toetus Vabariigi eelarvest 13 544 10 780 0 12 880 Investeerimistoetus Vabariigi eelarvest 1 843 375 1 843 375 2 037 033 5 437 033 Kultuuriministeeriumi vahendusel Hasartmängu Nõukogu toetused 1 000 0 0 0 Kultuurkapitali toetused 0 0 0 0 Omavalitsuste ja muud toetused 31 200 29 101 28 288 18 465 Kokku 2 688 823 2 696 752 2 898 241 6 521 664 Eeltoodud toetused on toodud lepingutest tulenevate kohustustena, mis ei ole võrreldavad raamatupidamise aruande lisadega, kuna toetusi kajastatakse raamatupidamises erinevatel perioodidel olenevalt sellest, kas sihtfinantseerimise toetusest tasutakse aruandeperioodi või eelnevate perioodide kulusid. Majandustegevuseks haldab sihtasutus erinevaid hooneid ja spordirajatisi mida kasutavad treeninguteks tippsportlased, Eesti Vabariigi klubide sportlased kui ka harrastajad. Majandustegevuse käive 2015 2016 2 017 2 018 Tehvandi Spordikeskus 655 203 629 157 721 315 766 809 Kääriku Spordikeskus 397 619 369 434 453 837 562 243 Tartumaa Tervisespordikeskus 169 177 188 633 160 775 161 083 Muud tulud / reklaam 4 734 5 284 4 776 5 036 Kokku 1 226 733 1 192 508 1 340 703 1 495 171 9 Eesmärkide täitmiseks on sihtasutusel koostatud tegevuskava, mille järgi renoveeritakse ja ehitatakse vajalikud spordikompleksid, et sihtasutus saaks funktsioneerida rahvusvahelise võistlus- ja treening- ja harrastusspordikeskusena. Riigiabi kajastamine Sihtasutus saab oma tegevuseks riigiabi ja sellest tulenevalt on ettevõttes välja töötatud süsteem riigiabi kasutamise ja kajastamise kohta. Selleks on iga keskuse kohta välja arvutatud hoonete pindala järgi proportsioon kui suurt osa hoones kasutatakse seoses sporditegevusega ja kui suurt osa majutus- ja toitlustustegevuseks. Tulenevalt proportsioonide protsendist jagatakse kulud vastavalt kas spordirajatistega seotud kuludeks või muudeks kuludeks. Tööjõukulude jagamisel on arvesse võetud töö iseloom. Töötajad, kes tegelevad spordirajatistega, on 100%-liselt spordirajatiste kulude all, kui töötaja täidab oma tööülesannete tõttu mõlemat funktsiooni näiteks tugiteenuste puhul, siis on kasutatud hinnangulist hindamismeetodit. Samadel põhimõtetel on jagatud ka sõidukite, koolitus -, inventari – ja infotehnoloogia kulud. 2018.a. oli spordiga seotud kulude maht 1 174671 eurot ( 47% kogu tegevuskuludest ) ja riigiabi saadi tegevuseks 950 246 eurot ( 38 % kogu tegevustuludest ). SA Tehvandi Spordikeskus tulud – ja kulud 2018 2018 aastal jätkas sihtasutus oma põhitegevust s.t. pakuti spordirajatiste, konverentsi- ja võistluskeskuse, majutus- ja toitlustusteenust. Sihtasutus teenis 2018 aasta tulusid summas 7 472 863 eurot, millest majandustegevus 1 495 171 eurot, varade müügist 2 563 eurot, muud tulud 5 535 eurot sihtfinantseerimine tegevuskuludeks ( põhivara soetusega kaasnevad tegevuskulud, omavalitsuste toetused ja infotehnoloogia toetused ) 275 813 eurot ja sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on 4 756 415 eurot. Tegevuskulude toetus riigieelarvest 937 366 eurot. Raamatupidamises kajastatakse sihtfinantseerimisena aruandeaastal tehtud kulude või soetatud põhivara katteks saadavaid toetusi olenemata investeeringu finantseerimise perioodist riigieelarvest. Tegevuskulude sihtfinantseerimist ettevõttes on toetanud ka teised organisatsioonid, Otepää vald on toetanud spordirajatiste halduskulude katmist. 10  0% 12% 20% 4% 64% Sihtasutuse keskused pakuvad majandustegevuse raames erinevaid teenuseid (majutus, toitlustus, spordirajatiste kasutamine, konverentsi korraldamise võimalused jne.), mille tulemusena saadakse majandustegevuse tulu. Alljärgnev jaotus näitab sihtasutuse müügitulu keskuste lõikes. 0% 11% 51% 38% 11 Sihtasutuse ärikuludest olulise osa moodustab põhivara amortisatsiooniga seotud kulud (, kuna põhivara moodustab bilansimahust 94%. 0% 28% 37% 35% 0% Finantssuhtarvud 2018 2017 tulu ettevõtlusest 2018 -tulu Käibe kasv/kahanemine ettevõtlusest 2017 154 468 148 195 tegevustulud - tegevuskulud + Tegevustulem ( EBITDA põhivara kulum 4 747 138 2 126 466 Tegevustulemi puudujäägi ulatus tegevustulem/tegevustulud 42,3% 11,6% Tegevustulemi puudujäägi kate akumuleeritud tulem akumul. tulemiga +aruandeperioodi tulem 15 881 253 12 718 257 (võlakohustis - likviidsed Neto võlakoormus varad)/tegevustulud 2% 0% Netokäibe osakaal kogu tulust tulu ettevõtlusest/ kogu tuluga 20% 28% Saadud toetuste osakaal tulust saadud toetused/ kogu tuluga 80% 72% käibevara - varud / lühiajalised Maksevõime kordaja kohustised 1,09% 1,51% Võlakordaja kohustised/varade maksumus 0,05% 0,01% Omakapitali osakaal passivast netovara/kohustised ja netovara 94% 99% Põhivara osakaal aktivast põhivara/ kokku varad 94% 98% 12 Investeeringute kava täitmine 2018 a. jätkati investeeringute teostamist vastavalt arengukavale. Alljärgnev jaotus näitab 2018 a. tehtud investeeringute mahtu projektide lõikes. 0% 2% 0% 13% 24% 61% TEHVANDI SPORDIKESKUS Spordirajatiste ja territooriumi hooldetehnika ja inventari soetamine.  2018 aastal jätkati tarbesõidukite Ford Ranger kasutusrendi liisingut.  Spordirajatistele soetati rajatähiseid, uued püssipakud ja LED kell.  Teostati kunstlume tootmissüsteemi IV järgu ehitus, mille käigus paigaldati c.a 1,5 kilomeetri ulatuses veetorustiku ja 20 hüdrandikaevu koos elektri ühendustega. Lisaks valgustati Tartu Maratoni esimene kilomeeter ja Neljakasemägi. Puhastati veevõtu tiigid ja paigaldati lüüskaev.  Valmis staadionite ja suusarade valgustuse põhiprojekt. KÄÄRIKU SPORDIKESKUS  2018 aastal jätkati tarbesõidukite Ford Ranger kasutusrendi liisingut Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise ehitushangete elluviimine.  2018 aastal jätkati Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise II ja III etapi ehitustöödega, mille käigus 2019 aasta kevadel valmivad Kääriku kunstmuru jalgpalliväljak, pallimängude hall, ehitatakse uus garaaži hoone tehnika hoidmiseks, rekonstrueeritakse vana garaaži hoone ja Kekkose saun. TARTUMAA TERVISESPORDIKESKUS  2018 aastal jätkati tarbesõidukite Ford Ranger kasutusrendi liisingut Tartumaa Tervisespordikeskuse parenduste elluviimine.  2018 aastal soetatid Tartumaa lasketiiru elektrooniliste laskeseadmete komplekt  2018 koostati Laskespordibaasi ja Tiiru kinnistu projekt. 13 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 116 167 214 531 2 Nõuded ja ettemaksed 231 599 134 839 3 Varud 36 498 40 080 4 Kokku käibevarad 1 384 264 389 450 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 20 277 270 17 100 465 6 Immateriaalsed põhivarad 687 2 748 7 Kokku põhivarad 20 277 957 17 103 213 Kokku varad 21 662 221 17 492 663 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 0 2 157 Võlad ja ettemaksed 803 248 227 437 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 435 311 340 11 Kokku lühiajalised kohustised 1 238 559 229 934 Kokku kohustised 1 238 559 229 934 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 4 544 472 4 544 472 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 12 718 257 12 157 666 Aruandeaasta tulem 3 160 933 560 591 Kokku netovara 20 423 662 17 262 729 Kokku kohustised ja netovara 21 662 221 17 492 663 14 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 5 969 594 3 477 710 12 Tulu ettevõtlusest 1 495 171 1 340 703 13 Muud tulud 8 098 29 938 14 Kokku tulud 7 472 863 4 848 351 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 515 975 -1 582 410 15 Tööjõukulud -1 211 813 -1 139 417 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 583 067 -1 564 725 6;7 Muud kulud -99 -58 17 Kokku kulud -4 310 954 -4 286 610 Põhitegevuse tulem 3 161 909 561 741 Intressitulud 22 24 19 Intressikulud -1 106 -1 209 18 Muud finantstulud ja -kulud 108 35 Aruandeaasta tulem 3 160 933 560 591 15 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 3 161 909 561 741 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 583 067 1 564 725 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -1 896 -15 335 Muud korrigeerimised -4 756 415 -2 126 424 Kokku korrigeerimised -3 175 244 -577 034 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -97 838 39 609 Varude muutus 3 581 849 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 22 489 -2 587 Kokku rahavood põhitegevusest -85 103 22 578 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -4 208 183 -2 454 995 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 5 250 22 629 müügist Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 5 192 808 1 550 209 11 toetustest Laekunud intressid 19 849 Kokku rahavood investeerimistegevusest 989 894 -881 308 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -2 157 -8 704 Makstud intressid -1 106 -1 209 18 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 108 36 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -3 155 -9 877 Kokku rahavood 901 636 -868 607 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 214 531 1 083 138 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 901 636 -868 607 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 116 167 214 531 2 16 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2016 4 544 472 12 157 666 16 702 138 Aruandeaasta tulem 560 591 560 591 31.12.2017 4 544 472 12 718 257 17 262 729 Aruandeaasta tulem 3 160 933 3 160 933 31.12.2018 4 544 472 15 879 190 20 423 662 17 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Tehvandi Spordikeskuse 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti Finantsaruandluse Standardi põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seadusega, Avalikus sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend ja Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhenditega. Majandusaasta algas 01.jaanuaril 2018.a. ja lõppes 31.detsembril 2018.a. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud eurodes. Raha Raha ning raha lähenditena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Eesti Panga valuutakursid tehingu toimumise päeval. Välisvaluuta tehnigutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest.Nõuded mille maksetähtaeg on ületatud 90- 180 päeva hinnatakse alla 50% ulatuses ja üle 100 päeva 100% ulatuses. Allhinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil Varud Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmise hinna meetodit. Varud kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Materjalid ja lõpetamata toodang hinnatakse alla juhul, kui nendest valmistatavate valmistoodete hinnanguline soetusmaksumus ületab samade valmistoodete neto realiseerimismaksumuse. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kuluna. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 5 000 eurot ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määrataks talle sobiv amortisatsiooniperiood. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või 18 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine; amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse arvele ja kajastatakse bilansis, lähtudes samadest põhimõtetest, mida rakendatakse materiaalsetele põhivaradele. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Immateriaalse põhivara gruppidele on üldjuhul määratud järgmised kasulikud eluead: Immateriaalne põhivara Kasulik eluiga Litsentsid, patendid 2-10 aastat Teatud juhtudel võib vara omandada nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab see rohkem. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materaillase põhivara gruppidele on üldjuhul määratud järgmised kasulikud eluead. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 10 - 50 aastat Rajatised 10 - 40 aastat Maisnad ja seadmed 5 -10 aastat Inventar 2 -10 aastat Annetused ja toetused Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil. Kui sihtfinantseerimine ei toimu samal perioodil kui põhivara soetus, siis kajastatakse sihtfinantseerimine nõudena Kultuuriministeeriumi vastu. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse üldjuhul tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse tuluna, kui ettevõte aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus kajastatakse kasumiaruandes tuluna. Tulud Tulu teenuste müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtudes, valmidusastme meetodist, teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. Kulud Kulud kajastatakse raamatupidamises tekkepõhiselt. Seotud osapooled Seotud osapoolteks leotakse sihtasutuse juhatuse- ja nõukogu liikmete ja nende pereliikmetega seotud ettevõtteid. 19 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Sularaha kassa 13 239 8 722 Arvelduskontod 1 102 928 205 809 Kokku raha 1 116 167 214 531 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 98 866 98 866 Ostjatelt laekumata 98 866 98 866 arved Maksude ettemaksed ja 131 882 131 882 5 tagasinõuded Muud nõuded 849 849 Intressinõuded 19 19 Viitlaekumised 830 830 Ettemaksed 2 2 Tulevaste perioodide 2 2 kulud Kokku nõuded ja 231 599 231 599 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 32 921 32 921 Ostjatelt laekumata 32 921 32 921 arved Maksude ettemaksed ja 95 746 95 746 5 tagasinõuded Muud nõuded 1 098 1 098 Intressinõuded 16 16 Viitlaekumised 1 082 1 082 Ettemaksed 5 074 5 074 Muud makstud 5 074 5 074 ettemaksed Kokku nõuded ja 134 839 134 839 ettemaksed 20 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Tooraine ja materjal 26 237 30 359 Müügiks ostetud kaubad 10 261 9 721 Kokku varud 36 498 40 080 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 365 0 149 Käibemaks 108 265 11 234 0 Üksikisiku tulumaks 7 464 0 13 224 Sotsiaalmaks 22 508 0 26 327 Kohustuslik kogumispension 1 201 0 1 561 Töötuskindlustusmaksed 1 375 0 1 687 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 0 13 262 Ettemaksukonto jääk 23 604 84 499 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 131 882 32 913 95 746 43 210 21 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordi- Muud põhivarad Lõpetamata ettemaksed vahendid masinad projektid ja seadmed 31.12.2016 Soetusmaksumus 194 051 24 810 209 914 135 459 574 1 373 709 353 514 1 245 082 1 245 082 27 976 565 Akumuleeritud kulum -10 389 274 -402 561 -408 869 -811 430 -231 861 -11 432 565 Jääkmaksumus 194 051 14 420 935 511 574 50 705 562 279 121 653 1 245 082 1 245 082 16 544 000 Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 2 126 424 2 126 424 2 126 424 Amortisatsioonikulu 0 -1 386 936 -86 597 -27 574 -114 171 -61 557 0 0 -1 562 664 Müügid 0 0 -7 295 0 -7 295 0 0 0 -7 295 Ümberliigitamised 0 3 041 729 0 54 461 54 461 19 234 -3 115 424 -3 115 424 0 31.12.2017 Soetusmaksumus 194 051 27 851 938 857 611 514 035 1 371 646 372 748 256 082 256 082 30 046 465 Akumuleeritud kulum 0 -11 776 210 -439 929 -436 443 -876 372 -293 418 0 0 -12 946 000 Jääkmaksumus 194 051 16 075 728 417 682 77 592 495 274 79 330 256 082 256 082 17 100 465 Ostud ja parendused 4 750 0 4 750 4 756 415 4 756 415 4 761 165 Amortisatsioonikulu -1 438 454 -72 486 -31 608 -104 094 -38 458 -1 581 006 Müügid -3 354 0 -3 354 -3 354 Ümberliigitamised 591 776 29 396 141 619 171 015 13 454 -776 245 -776 245 0 31.12.2018 Soetusmaksumus 194 051 28 443 714 870 414 655 654 1 526 068 120 463 4 236 252 4 236 252 34 520 548 Akumuleeritud kulum 0 -13 214 664 -494 426 -468 051 -962 477 -66 137 0 -14 243 278 Jääkmaksumus 194 051 15 229 050 375 988 187 603 563 591 54 326 4 236 252 4 236 252 20 277 270 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2018 2017 Masinad ja seadmed 5 250 22 629 Kokku 5 250 22 629 22 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2016 Soetusmaksumus 10 304 10 304 Akumuleeritud kulum -5 495 -5 495 Jääkmaksumus 4 809 4 809 Amortisatsioonikulu -2 061 -2 061 31.12.2017 Soetusmaksumus 10 304 10 304 Akumuleeritud kulum -7 556 -7 556 Jääkmaksumus 2 748 2 748 Amortisatsioonikulu -2 061 -2 061 31.12.2018 Soetusmaksumus 10 304 10 304 Akumuleeritud kulum -9 617 -9 617 Jääkmaksumus 687 687 Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2018 2017 Kasutusrenditulu 27 614 44 344 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 12 kuu jooksul 12 273 10 029 Kasutusrendi tuluna kajastatalkse 2018.aastal ruumide ja muu vara üürist saadud tulu. Tulevaste perioodide tingimusliku tuluna kajastatakse lepingutest tulenevaid tulusid 2019.aastal. Aruandekohustuslane kui rentnik 2018 2017 Kasutusrendikulu 84 542 21 184 23 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 12 kuu jooksul 21 184 21 184 1-5 aasta jooksul 64 018 63 219 Üle 5 aasta 700 6 906 Kasutusrendi kuluna kajastatakse: - keskuste majandusjuhtidele renditud sõidukite kulu - tarkvara ja IT lahenduste rendikulu - renditud inventari kulu Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 647 109 647 109 Võlad töövõtjatele 118 769 118 769 10 Maksuvõlad 32 913 32 913 5 Muud võlad 788 788 Muud viitvõlad 788 788 Saadud ettemaksed 3 669 3 669 Tulevaste perioodide tulud 3 488 3 488 Muud saadud ettemaksed 181 181 Kokku võlad ja ettemaksed 803 248 803 248 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 81 903 81 903 Võlad töövõtjatele 97 056 97 056 10 Maksuvõlad 43 210 43 210 5 Saadud ettemaksed 5 268 5 268 Tulevaste perioodide tulud 5 268 5 268 Kokku võlad ja ettemaksed 227 437 227 437 24 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Töötasude kohustis 71 409 58 687 Puhkusetasude kohustis 2 419 2 465 Deklareerimata maksukohustised 39 822 30 733 Võlad maj. kulude eest/ Boonustasud 5 119 5 171 Kokku võlad töövõtjatele 118 769 97 056 Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 577 297 1 550 209 0 2 126 424 -1 082 12 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 0 524 874 0 524 534 340 12 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 577 297 2 075 083 0 2 650 958 -742 annetused ja toetused 31.12.2017 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2018 Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine -1 082 5 192 808 0 4 756 415 435 311 12 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 340 275 813 -340 275 813 0 12 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, -742 5 468 621 -340 5 032 228 435 311 annetused ja toetused 25 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 275 813 524 534 11 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 4 756 415 2 126 424 11 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 937 366 826 752 Kokku annetused ja toetused 5 969 594 3 477 710 sh eraldis riigieelarvest 5 949 979 3 449 422 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 18 465 28 088 Muud toetused 1 150 0 Spordiliidu toetus 0 200 Rahalised ja mitterahalised annetused 2018 2017 Lisa nr Rahaline annetus 5 969 594 3 477 710 Kokku annetused ja toetused 5 969 594 3 477 710 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2018 2017 Majandustegevuse tulud 1 495 171 1 340 703 Kokku tulu ettevõtlusest 1 495 171 1 340 703 Lisa 14 Muud tulud (eurodes) 2018 2017 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 1 896 15 335 Lootusetud nõuded 0 10 936 Muud 6 202 3 667 Kokku muud tulud 8 098 29 938 26 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Üür ja rent -33 199 -13 672 Energia -381 471 -352 023 Elektrienergia -181 775 -155 314 Soojusenergia -155 196 -154 878 Kütus -44 500 -41 831 Mitmesugused bürookulud -12 637 -12 413 Uurimis- ja arengukulud -25 279 0 Lähetuskulud -1 400 -2 450 Koolituskulud -8 834 -8 335 Riiklikud ja kohalikud maksud -177 -187 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -5 454 0 Administreerimiskulud -46 933 -57 465 Hoonete majandamiskulud -218 875 -179 618 Rajatiste majandamiskulud -110 584 -46 547 Sõidukite ülalpidamiskulud -35 257 -58 530 Info - ja kommunikatsioonitehnoloogia kulu -90 180 -78 549 Inventari majandamiskulud -139 950 -422 211 Toiduianed ja toitlustusteenused -340 801 -302 566 Meditsiini - ja hügieenikulu -2 817 -2 772 Spordiürituste korraldamine -4 944 -6 116 Reklaamikulud -50 767 -35 952 Riigilõivud -624 -1 423 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud -2 410 -1 581 Muud -3 382 0 Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 515 975 -1 582 410 Rendikuluna kajastatakse sõidukite renti. Rajatiste kulu kasv võrreldes 2017.a. on seotud saepuru soetamisega, mis on vajalik üle suve hoitava kunstlume katmiseks. Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu -904 722 -850 087 Sotsiaalmaksud -293 021 -277 842 Muud -14 070 -11 488 Kokku tööjõukulud -1 211 813 -1 139 417 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 78 78 27 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Muud kulud (eurodes) 2018 2017 Kahjum valuutakursi muutustest -99 -7 Muud kulud 0 -51 Kokku muud kulud -99 -58 Lisa 18 Intressikulud (eurodes) 2018 2017 Intressikulu laenudelt -999 -991 Intressikulu kapitalirendilt -107 -218 Kokku intressikulud -1 106 -1 209 Lisa 19 Intressitulud (eurodes) 2018 2017 Intressitulu hoiustelt 22 24 Kokku intressitulud 22 24 Lisa 20 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 103 120 107 938 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale makstud tasuna 95 920 EUR ja preemiana 7 200 EUR. 28 Lisa 21 Bilansivälised nõuded ja kohustused Nõuded SA Tehvandi Spordikeskusel on bilansiväliseid nõudeid seisuga 31.12.2018 summas 2 830 516 EUR. Bilansivälised nõuded on seotud Tartu Ülikooliga sõlmitud kasutusvalduse lepinguga. Tartu Ülikool on andnud Kääriku Spordikeskuse kasutusvalduse SA Tehvandi Spordikeskusele 50 aastaks. Kasutusvaldi on kuni 31.12.2021 tasuta ja alates 01.01.2022 on omanikul õigus nõuda kasutusvalduse tasu. Lepingu eesmärgiks on sporditegevuseks ja sellega seotud tegevuseks vajaliku infrastruktuuri jätkusuutlik majandamine ja arendamine vastavalt investeerimiskavale. Vastavalt kokkuleppele uued investeeringud kajastatakse sihtasutuse bilansis ja bilansivälise nõudena Tartu Ülikooli vastu kajastatakse tehtud investeeringute arvelt soetatud varade jääkmaksumust, sest vastavalt kokkuleppele, kui Tartu Ülikool katkestab kasutusvalduse lepingu lasub tal kohustus tehtud investeeringute eest soetatud varad sihtasutuselt välja osta. Kohustused Bilansiväliste kohustused seisuga 31.12.2018 on summas 1 236 023 EUR. Bilansivälised kohustused on seotud lõpetamata ehitiste hankelepingutega. 2018.a. 2019.a. lõpetatakse Kääriku Spordikeskuse arenduse II ja III etapi tööd, mille käigus valmivad:  Käärikule pallimängude hall  Kunstmuru kattega jalpalliväljak  Garaazi hoone Projekti raames renoveeritakse:  Kekkose saun  Olemasolev garaazihoone  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Ellen Tohvri Vandeaudiitori number 293 OÜ E-Audit Audiitorettevõtja tegevusloa number 41 Sõbra 43, Tartu 50106 19.03.2019