Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus registrikood: 90005188 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 10 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10148 telefon: +372 6273121 e-posti aadress: [email protected] Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 19 Bilanss 19 Tulemiaruanne 20 Rahavoogude aruanne 21 Netovara muutuste aruanne 22 Raamatupidamise aastaaruande lisad 23 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 23 Lisa 2 Raha 23 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 24 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 24 Lisa 5 Kasutusrent 25 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 25 Lisa 7 Annetused ja toetused 25 Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud 26 Lisa 9 Tööjõukulud 26 Lisa 10 Seotud osapooled 26 Aruande allkirjad 27 Vandeaudiitori aruanne 28 2 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tegevusaruanne 2018. aastal. 2018. aasta tegemised olid seotud 2019. aastal toimuva XXVII laulupeo ja XX ta tsupeo „Mi u arm ettevalmistamisega. 2018. aastal olime keskendunud laulu- ja tantsupeo õppeprotsessi, - materjalide koostamisele ja väljaandmisele ning repertuaari koolitustele laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtidele. Tegevusaruanne lähtub ELT SA arengukavast ning järgib tegevuseelarve meetmepõhist ülesehitust: I Strateegiline eesmärk: Rahvast kõnetavate ja kunstiliselt kõrgetasemeliste üleriigiliste laulu- ja tantsupidude läbiviimiseks aastal 2019 on tagatud sisuline, organisatsiooniline ja tehniline võimekus. 1. Arengukava meede nr. 1.1.3: kunstiliste ja loominguliste protsesside eestvedamine ja juhtimine, nende toimkondade töö korraldamine. 1.1. XXVII laulupeo loominguline juhtimine 1.2. XX tantsupeo loominguline juhtimine 2. Arengukava meede nr. 1.2.3: pidude kontseptsiooni ja repertuaarikava tutvustavate piirkondlike seminaride korraldamine kollektiivijuhtidele ning seminarid koostööpartneritele maakondades. 2.1. XXVII laulupeo õppeprotsess 2.2. XX tantsupeo õppeprotsess 3. Arengukava meede nr. 1.2.2: Õppeprotsessiks vajalikud õppematerjalid: laulikute, tantsukirjelduste, klaviiride, fonogrammide, DVD, CD ning veebimaterjalide loomine, kirjastamine, tootmine ning transport maakondadesse. 3.1. XXVII laulupeo trükised 3.2. XX tantsupeo trükised 3.3. rahvamuusikapeo trükis 4. XXVII laulupeo ja XX tantsupeo teavitustegevus 5. XXVII laulupeo ja XX tantsupeo visuaalse identiteedi loomine ning toodete kujundustööd 6. XXVII laulupeo ja XX tantsupeo maakondliku võrgustiku koostöö, terepäevad. II Strateegiline eesmärk: Laulu- ja tantsupeo traditsiooni laiapõhjalisemaks kestmiseks on loodud toetavad tingimused. 7. Laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidvate kollektiivide toetamine (ELT SA arengukava p.2.4.) 8. LTP andmebaasi, registri arendused 9. Laulu- ja tantsupeo eestvedajate tunnustamine 2018.a. (ELT SA arengukava p.2.4.) 10. Vastutus UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud traditsiooni hoidmise eest (ELT SA arengukava p.2.1.) 11. Sihtasutuse põhilised majandusnäitajad ja tegevuse juhtimine. 12. Finantssuhtarvud 3 Strateegiline eesmärk: Rahvast kõnetavate ja kunstiliselt kõrgetasemeliste üleriigiliste laulu- ja tantsupidude läbiviimiseks aastal 2019 on tagatud sisuline, organisatsiooniline ja tehniline võimekus. 1. Arengukava meede nr. 1.1.3: kunstiliste ja loominguliste protsesside eestvedamine ja juhtimine, nende toimkondade töö korraldamine 1.1. XXVII laulupeo loominguline juhtimine Laulupeo kunstiline toimkond hoidis XXVII laulupeo ettevalmistusprotsessi arengus järgnevate tegevuste teostamisega: o Kunstilisel toimkonnal toimus 2018. aastal 10 koosolekut, lisaks loomelaager Ojakol. Samuti toimusid koosolekud liigiti ja vastavalt teemadele, probleemidele, mida lahendada. o Kunstilise toimkonna ülesanded 2018. aastal olid: töö laulupeo kontseptsiooniga, laulupeo kava kokkupanek. - valitud repertuaariga töötamine kirjastamiseks ja e-õppematerjalide koostamine - laulupeo repertuaarikoolituste ettevalmistus ning läbiviimine, eelproovide/ettelaulmiste tingimuste ettevalmistus. o Laulupeo avakontserdil kõlab 26 teost, neist 1 uus teos ja 3 uut seadet. Laulupeol kõlab 38 teost, 15 uut teost (8 vokaal-/7 instrumentaalteost), 8 uut seadet (7/1). Kokku kõlab kahel kontserdil 24 uut teost-seadet (60%). Lisarepertuaarina jõudis koorideni 5 uut teost loomingukonkursilt, 3 uut teost kutsutud konkursilt. o Sõlmitud on 106 autorilepingut. o Valminud on õppematerjalid – laulikud, klaviirid, saatefonogrammid ja orkestri partituurid ja partiid. Toetavate materjalidena on laulupeo koduleheküljel kõikidest teostest videod seminarilt, töölehed, liikumise õppevideod jm abistav materjal. Eelproovide ülesehitus ning ettelaulmise/ettemängimise tingimused olid kodulehe kaudu kollektiividele aegsasti edastatud. 1.2. XX tantsupeo loominguline juhtimine Tantsupeo kunstiline toimkond hoidis XX tantsupeo ettevalmistusprotsessi arengus järgnevate tegevuste teostamisega: o õppematerjali I ja II osa ning võimlemisrühmade õppematerjali ettevalmistamine, koostamine ja väljaandmine, töö koreograafide ja heliloojatega; o repertuaari koolituste ettevalmistamine ning läbiviimine tantsu- ja võimlemisrühmade juhendajatele; o tantsupidu tutvustava kontsert-seminari ettevalmistamine ja selle läbiviimine; o töö lavastuse kontseptsiooni asetamisega väljakule, töö väljakujoonistega; o tantsude muusika etendusvariandi ettevalmistamine ja salvestamine; o tantsupeo maakondlike eelproovide läbiviimise ettevalmistamine ja kollektiivide hindamise kriteeriumite väljatöötamine. TP kunstilise toimkonna koosolekud toimusid kolmapäeviti vastavalt vajadusele, kokku aasta jooksul 16 korda. Igale toimkonna koosolekule eelnes pealavastaja meeskonna koosolek. Lisaks toimus üks loomelaager 4.-5.01. Ojakol. Tantsupeo kavas on 28 tantsu, neist 16 on esitatud varasematel pidudel, uusi tantse loodi peo jaoks 6, ja viimaste aastate uudisloomingu valikust on peol 6 tantsu. Autoreid on kokku 54, sh tantsu autoreid 21, muusika autoreid 20, teksti autoreid 13. Lisaks rahva uusikaseaded ja arra žeeringud. 4 Tantsupeo etenduse saatemuusikana kasutatakse saateansamblit, soliste ja koori. Elava saatemuusika kontseptsioon on muusikajuhiga läbi räägitud, eelkokkulepped kõikide muusikute ja solistidega tehtud. 2018.aasta suvel salvestati kõikide tantsude saatemuusikad. 1.3. Rahvamuusikapeo loominguline juhtimine Peo kunstiline toimkond pidas igas kuus üks-kaks toimkonna koosolekut. Rahvamuusikapeol on valmistumas seitse erinevat rahvamuusika pilliliiki. Jaanuarist 1.juunini tegeleti repertuaari valimisega. Augusti lõpuks oli noodistatud rahvamuusikapeo lood. Noodiraamat rahvamuusikapeo lugude partituuridega ilmus novembris. 29.-30.septembril toimusid rahvamuusikapeo seminarid Tartus, Põlvas ja Tallinnas. Kokku 9 seminari. 2. Arengukava meede nr. 1.2.3: pidude kontseptsiooni ja repertuaarikava tutvustavate piirkondlike seminaride korraldamine kollektiivijuhtidele ning seminarid koostööpartneritele maakondades. o Seminar-koolitustel tutvustavad pidude kunstilised meeskonnad KOGU PEO terviknägemust andes selged lähteülesanded ja oma interpretatsioonid iga laulu/tantsu kohta eraldi. o Esitlused loovad ühtse stardiplatvormi, andes edasi olulist, ühiselt tehtava peo tausta ja tunda ühist vastutuse määra. Seminaride kaudu väljendatakse ootusi kunstilisele lõpptulemusele ja seda tõhusam on töö hiljem maakondlikes eelproovides. Mida rohkem inimesi saab korraga ühiselt arusaadava lähteplatvormi, seda suurema sisemise kindluse ja teadmisega alustatakse tööd üle Eestimaa. o Esimeste seminaridega luuakse esimene kontakt liigijuhtide ja kollektiivide juhtide vahel. Kuna kunstilistes toimkondades on ka palju uusi tegijaid, siis on esimene kontakt vägagi tähenduslik ja oluline mõlemale poolele. 2.1. XXVII laulupeo õppeprotsess Seekordne laulupeo ettevalmistus dirigentidele toimus kaheetapiliselt: kevadel 2018 toimusid repertuaari esitluskontsert-seminarid ja sügisel 2018 süvendatud seminarid kooriliikidele. ESITLUSKONTSERT-SEMINARID Orkestrite 2019. aasta laulupeo repertuaari tutvustav esitluskontsert-seminar L, 24.märtsil 2018 kell 14.00-17.00 Viljandi Kesklinna Kooli väikeste maja õppehoones Seminaril osales 52 orkestrijuhti. Sümfoonia- ja koondorkestrite repertuaari esitlesid: Lasnamäe muusikakooli sümfooniaorkester, Tallinna muusikakooli sümfooniaorkester, Nõmme muusikakooli sümfooniaorkester, Viljandi Noorte Sümfooniaorkester Puhkpilliorkestrite repertuaari esitlesid: Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester (VOP) ja Viljandi muusikakooli puhkpilliorkester Seminar toimus Viljandis liigijuhtide ettepanekul, et olla seekord n.ö keskel. Tundus, et orkestrijuhtidele see sobis. Tingimused seminari läbiviimiseks olid head. Saal orkestritele piisava suurusega. Viljandil endal olemas korralik löökpillide arsenal, mida saime kasutada. Õhkkond seminaridel oli töine ja positiivne. Seminarijärgne arutelu ei olnud väga sisuline, vaid jõudis kiiresti korralduslike küsimusteni. Probleem sümfooniaorkestritel: osad teosed valmisid veidi aega enne seminari, orkestrid olid erineva ettevalmistusega. Ei õnnestunud Lasnamäe muusikakooli ja Tallinna muusikakooli sümfooniaorkestri ühendorkestri esitatavad teosed. Seminarid salvestati õppeotstarbeliste seminari videote tarbeks. Sümfooniaorkestritelt ei saanud kasutada kahte lugu (viiest), mis salvestati hiljem veelkord. Puhkpilliorkestritelt ei saanud õppevideoks kasutada üht lugu (neljast), kuna teoses tehti pärast seminari muudatusi. Hea, et noodid ei olnud veel lõplikult vormistatud, kuna seminar tõi siiski nootidesse muudatusi (mis 5 lõppkokkuvõttes tuli repertuaarile kasuks). Järgmisteks kordadeks õppida: nii varases etapis ei ole mõistlik teha seminarivideot (vaid pärast lõplike nootide valmimist). Kooride 2019. aasta laulupeo repertuaari tutvustav esitluskontsert-seminar toimus P, 6.mai 2018 kell 10-18:30 Estonia kontserdisaalis. Mudilaskoori esitlusel osales 229 dirigenti Poiste- ja meeskoori esitlusel osales 147 dirigenti Segakooride esitlusel osales 270 dirigenti Lastekoori esitlusel osales 223 dirigenti Naiskoori esitlusel osales 129 dirigenti Ühendkooride esitlusel osales 460 dirigenti Laule esitlesid: Tallinna Muusikakeskkooli mudilaskoor, Tartu Karlova kooli mudilaskoor, Püha Miikaeli kooli mudilaskoor, Vanalinna Muusikamaja lastekoor, Tallinna Muusikakeskkooli lastekoor, RO Estonia poistekoor, Tallinna Poistekoor, Eesti Rahvusmeeskoor, kammerkoor Head Ööd, Vend, Tartu Ülikooli kammerkoor, Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor, üle- eestiline neidudekoor Leelo, neidudekoor Kammerhääled ning Estonia Seltsi Segakoor, Eesti Ukuleleorkester; kontsertmeistrid: Õnne-Ann Roosvee, Riho Esko Maimets, Andres Lemba, Siim Selis, Katrin Peitre; löökpillimängijad Vambola Krigul ja Kaspar Ernesaks, akordionil Kristel Laas, bassil Martti Laas, väikekanneldel Kärt Suurlaht, Kertu-Liis Õnnis, Mia Kukk, plokkflöödil Kalli Toater. Kokku 675 esinejat. Algselt oli plaanitud esitluskontsert-seminar 7. aprillile. Esitluskontsert lükkus (nov 2017 otsusega) edasi 6. maile, et saada valmis ning ka maakondadesse tarnida kõik liigilaulikud. Algselt ehk valulikuna tundunud edasilükkamise otsus õigustas end. Kõik koorijuhid olid saanud kätte õppematerjalid. Osavõtjaid oli palju. Koorid olid jõudnud põhjalikumalt ette valmistada. Kohavalik on ülioluline positiivse õhkkonna tekkeks. Estonia kontserdisaal on väärikas paik, kus teha edaspidigi laulupeo esitlusi. Lavatagune logistika oli küllalt keeruline, kuna abiruume ei ole Estonias kuigi palju, aga see-eest oli publikul piisavalt õhku ja ruumi. Esitluskontsert oli väärikas, veidi pidulikum, õhkkond oli väga positiivne. Erakordne oli dirigentide pikk aplaus Pärt Uus ergi „Igaviku tuules esituse järel. Dirigentidel oli võimalus anda kirjalikku tagasisidet, esitada küsimusi, mida kasutati väga vähe. Teha üks ja korralik esitluskontsert on õige. Tekib kollektiivijuhtide ühine ruum ja suurem sünergia. Laulupeo dirigendid olid hästi ette valmistunud, andes kaasa esitletavatele teostele vajaliku tausta ja ka interpretatsioonilised nõuded. Esitluskontsert-seminarist tehti kahes formaadis õppevideod – video ainult teose esitusest ja täisvideo konkreetse teose esitlusest. Nelja teose esitused ei õnnestunud ja nende õppevideod tehti hiljem eraldi. SÜVENDATUD SEMINARID KOORILIIKIDELE. Kui esitluskontsert-seminari oli üks, siis kooriliikide õppeseminarid olid planeeritud regionaalsed. Siiski peab tõdema, et mõned planeeringud maastikul ei toiminud ehk ära jäi eelregistreerimise põhjal meeskoori seminar Tartus ja kaks planeeritud seminari laste- ja segakooridele Rakveres. See oli õige otsus. Seminarid toimusid: Lastekoor L, 27. oktoober 2018 kell 10-13:30, Pärnu kontserdimaja kammersaal osales 29 dirigenti P, 28. oktoober 2018 kell 12:45-16:00, Tallinna 21. kool osales 69 dirigenti L, 11. november 2018 kell 12:45-16:00, Tartu Karlova kool osales 62 dirigenti P, 12. november 2018 kell 12:45-16:00, Tallinna 21. kool osales 63 dirigenti Meeskoor P, 4. november 2018 kell 11:00-14:00, Tallinna 21. kool osales 35 dirigenti Naiskoor L, 3. november 2018 kell 12:45-17:00, Tartu Karlova kool osales 45 dirigenti P, 4. november 2018 kell 12:45-17:00, Tallinna 21. kool osales 80 dirigenti Poistekoor L, 17. november 2018 kell 16:15-18:30, Tartu Karlova kool osales 41 dirigenti 6 P, 18. november 2018 kell 16:15-18:30, Tallinna 21. kool osales 81 dirigenti Segakoor L, 27. oktoober 2018 kell 12:45-16:30, Pärnu kontserdimaja kammersaal osales 41 dirigenti P, 28. oktoober 2018 kell 10:00-13:30, Tallinna 21. kool osales 73 dirigenti L, 17. november 2018 kell 10:00-13:30, Tartu Karlova kool osales 80 dirigenti P, 18. november 2018 kell 10:00-13:30, Tallinna 21. kool osales 99 dirigenti Hästi toimis mees- ja segakooride seminarides kooride kaasamine (üleskutse vormis). Samas ka laste-, naiste- ja poistekoorides koorijuhtidest koosnev koor töötas hästi. Keske duti liigilugudele ja kahele udliku ale ühe dkooriteosele Uus erg „Igaviku tuules , Er esaks „Kuulajale . Üldine tagasiside on olnud väga positiivne, nii seminarist osavõtjate kui seminari tegijate poolt. 2.2. XX tantsupeo õppeprotsess 2018.aastal teostas ELT SA kokku 16 repertuaariseminari tantsurühmade ja võimlemisrühmade kollektiivijuhtidele üle Eesti. o Märtsis oli repertuaariseminaride põhisisuks XX tantsupeo tantsukirjelduste õpperaamatu I osa põhjal tantsude õpetamine liigijuhtide poolt. Repertuaariseminarid tantsupeo kollektiivide juhtidele toimusid alljärgnevalt: 1. 03.03. TARTUS Haridus- ja Teadusministeeriumis 6.-8.klassi, noorte ja täiskasvanute S3 ja S4 segarühmadele; 2. 03.03. TARTUS H. Treffneri Gümnaasiumis täiskasvanute S1 segarühmadele; 3. 04.03. TARTUS Haridus- ja Teadusministeeriumis täiskasvanute S2 segarühmadele ja N1 ning N2 naisrühmadele; 4. 04.03. TALLINNAS Pelgulinna Gümnaasiumis 2.-3.klassi segarühmadele; 5. 10.03. TALLINNAS Pelgulinna Gümnaasiumis 6.-8.klassi, noorte ja täiskasvanute S3 ja S4 segarühmadele; 6. 11.03. TALLINNAS Pelgulinna Gümnaasiumis täiskasvanute S2 segarühmad ja N1 ning N2 naisrühmadele; 7. 11.03. TALLINNAS Pelgulinna Gümnaasiumis täiskasvanute S1 segarühmadele. o Septembris oli repertuaariseminaride põhisisuks XX tantsupeo tantsukirjelduste õpperaamatu II osa põhjal tantsude õpetamine liigijuhtide poolt alljärgnevalt: 8. 08.09. TARTUS Haridus- ja Teadusministeerium N1 ja N2 naisrühmadele ja S1, S2 segarühmadele; 9. 08.09. TARTUS H. Treffneri Gümnaasiumis S1 segarühmadele; 10. 09.09. TARTUS Haridus- ja Teadusministeeriumis 6.-8.klassi, noorte ja täiskasvanute S3 ja S4 segarühmadele ning pererühmadele; 11. 09.09. TALLINNAS Pelgulinna Gümnaasiumis 2.-3.klassi segarühmadele; 12. 15.09. TALLINNAS Pelgulinna Gümnaasiumis N1 ja N2 naisrühmadele ja S1, S2 segarühmadele; 13. 15.09. TALLINNAS Pelgulinna Gümnaasiumis täiskasvanute S1 segarühmadele; 14. 16.09. TALLINNAS Pelgulinna Gümnaasiumis 6.-8.klassi, noorte ja täiskasvanute S3 ja S4 segarühmadele ning pererühmadele; 15. 22.09. TARTUS Haridus- ja Teadusministeeriumis seminar võimlemisrühmade juhendajatele; 16. 23.09. TALLINNAS Pelgulinna Gümnaasiumis seminar võimlemisrühmade juhendajatele. 13.10. toimus TALLINNAS, Salme Kultuurikeskus XX ta tsupeo Mi u ar esitlus-seminar tantsu- ja võimlemisrühmade juhtidele. 7  Antud meetod annab juhendajatel võimaluse saada terviknägemuse tulevase tantsupeo ülesehitusest, kulminatsioonidest ja finaalist ning õpetatava tantsu kohast tervikpildis. Nii on võimalik viia peo kandvat sõnumit parimal moel kõigi osavõtjateni. 3.Arengukava meede nr. 1.2.2: Õppeprotsessiks vajalikud õppematerjalid: laulikute, tantsukirjelduste, klaviiride, fonogrammide, DVD, CD ning veebimaterjalide loomine, kirjastamine, tootmine ning transport maakondadesse. 2019.a laulu- ja tantsupeo õppematerjalide trükkimiseks korraldati lihthange, mis oli jaotatud kuueks erinevaks hanke osaks. Riigihanke tulemusena sõlmiti raamlepingud õppematerjalide trükkimiseks Paar OÜ-ga, Ellington Printing OÜ-ga, Vaba Maa AS-ga ja Vali Press OÜ-ga. 3.1. XXVII laulupeo trükised. XXVII laulupeo „Mi u ar tarbeks koostati ja a ti välja järg ised õppe aterjalid: o Mudilaskooride laulik: tiraažid - liimköide 8000 ja spiraalköide 270, formaat B5 (170x245 mm). Maht 47 lk, sisaldab 7 teost, laulusõnu trükitähtedega ja autorite ning dirigentide tutvustavaid tekste. Trükk: Trükiteenused OÜ; ISMN 979-0-801704-53-5 o Lastekooride laulik: tiraažid - liimköide 6900 ja spiraalköide 260, formaat B5 (170x245 mm). Maht 96 lk, sisaldab 16 teost (millest kaks on lisarepertuaar), autoreid ja laule tutvustavaid tekste. Trükk: Ellington Printing OÜ; ISMN 979-0-801704-54-2 o Poistekooride laulik: tiraažid - liimköide 2650 ja spiraalköide 150, formaat B5 (170x245 mm). Maht 72 lk, sisaldab 11 teost, autoreid ja laule tutvustavaid tekste. Trükk: AS Vaba Maa; ISMN 979-0-801704-57-3 o Segakooride laulik: tiraažid - liimköide 13 900 ja spiraalköide 400, formaat B5 (170x245 mm). Maht 120 lk, sisaldab 16 erinevat teost (millest on 3 tehtud lisaks lihtsam seade ning 1 teost lisarepertuaariks), autoreid ja laule tutvustavaid tekste. Trükk: Ellington Printing; ISMN 979- 0-801704-56-6 o Naiskooride laulik: tiraažid - liimköide 4000 ja spiraalköide 200, formaat B5 (170x245 mm). Maht 119 lk, sisaldab 18 erinevat teost (millest 1 on tehtud lisaks lihtsam seade ning 3 teost lisarepertuaariks), autoreid ja laule tutvustavaid tekste. Trükk: Trükiteenused OÜ; ISMN 979- 0-801704-52-8 o Poistesegakooride ja meeskooride laulik: tiraažid - liimköide 2600 ja spiraalköide 100, formaat B5 (170x245 mm). Maht 152 lk, sisaldab 20 erinevat teost (millest 3 on tehtud lisaks eri liigi seaded ning 3 teost lisarepertuaariks) , autoreid ja laule tutvustavaid tekste. Trükk: Trükiteenused OÜ ; ISMN 979-0-801704-55-9 o Valikkooride laulik: tiraažid - liimköide 6500 ja spiraalköide 350, formaat B5 (170x245 mm). Maht 88 lk, sisaldab 16 teost, autoreid ja laule tutvustavaid tekste. Trükk: Ellington Printing; ISMN 979-0-801704-58-0 o XXVII laulupeo klaviirid: klaverisaated ja liiku iste kirjeldused: tiraaž 650, formaat A4 (210x297 mm). Maht 180 lk, sisaldab 25 teose klaverisaadet. Trükk: Trükiteenused OÜ; ISMN 979-0-801704-63-4 o XXVII laulupeo saatefonogrammid CD: saatefo ogra id teosele, tiraaž . Kuju dus Peeter Laurits, Martin Rästa. “alvestatud Eesti Raadios, režiss r Teet Kehl a Teosed puhkpilliorkestritele, 80 partituuride ja partiide komplekti: o Riivo Jõgi „“i ule, Eesti! , formaat B4, (250x353 mm), partituur: 22 lk, 45 partiid, sisaldab autorist annotatsiooni ja sissejuhatust teosesse. Trükk: Vali Press OÜ. ISMN 979-0-801704-59-7 8  o Tõ is Kõrvits „Käes o jälle suvi. Popurrii Eesti heliloojate suvelauludes. , formaat B4, (250x353 mm), partituur: 30 lk, 46 partiid, sisaldab autorist annotatsiooni ja sissejuhatust teosesse. Trükk: Vali Press OÜ. ISMN 979-0-801704-61-0 o Mart “ii er „Ärka, ka el ja harf! , seadnud Mati Põdra; formaat B4, (250x353 mm), partituur: 20 lk, 48 partiid, sisaldab autorist annotatsiooni ja sissejuhatust teosesse. Trükk: Vali Press OÜ. ISMN 979-0-801704-60-3 o Ott Kask „Kol eesti rahvapillilugu : „ Orja torupillivalts , „Tsirgu Liisa , Torupilli Jussi lugu , formaat B4, (250x353 mm), partituur: 22 lk, 46 partiid, sisaldab autorist annotatsiooni ja sissejuhatust teosesse. Trükk: Vali Press OÜ. ISMN 979-0-801704-62-7 Teosed sümfooniaorkestrile, 50 partituuride ja partiide komplekti: o Tõnu Kõrvits „Päikesele , formaat B4, (250x353 mm), partituur: 16 lk, 45 partiid, sisaldab autori annotatsiooni. Trükk: Vali Press OÜ. ISMN 979-0-801704-64-1 o Jonas Tarm „Päike laulab , formaat B4, (250x353 mm), partituur: 24 lk, 36 partiid, sisaldab autorist annotatsiooni ja sissejuhatust teosesse. Trükk: Vali Press OÜ. ISMN 979-0-801704-65-8 o Ülo Krigul „Tor ikella kaja : „“ü foo ili e taasajastus Veljo Tormise koorikantaadist „Tor ikell i u külas , formaat B4, (250x353 mm), partituur: 38 lk, 36 partiid, sisaldab autorist annotatsiooni ja sissejuhatust teosesse. ISMN 979-0-801704-68-9 o Villem Kapp „Sümfoonia nr.2 III osa, formaat B4, (250x353 mm), partituur: 32 lk, 39 partiid, sisaldab autorist annotatsiooni ja sissejuhatust teosesse. Trükk: Vali Press OÜ. ISMN 979-0- 801704-67-2 Teos koondorkestrile, 110 partituuri ja partiide komplekti: o Ardo Ran Varres „Eesti muinasjutt : I „Eesti ui asjutt , II „Va a sarvelugu , III „Veere, veere,,, , formaat B4, (250x353 mm), partituur: 30 lk, 37 partiid, sisaldab autorist annotatsiooni ja sissejuhatust teosesse. Trükk: Vali Press OÜ. ISMN 979-0- 801704-66-5 Laulikute kaanekujundus ja sisu kujundus Peeter Laurits ja Martin Rästa, noodigraafika Mari Amor. Laulikute toimetaja Ave Sopp; autorite lühitutvustuste koostajad Peeter Perens, Ave Sopp, Eha Ristimets; lühitutvustuste toimetaja Anu Kõlar; keeletoimetajad Annika Vesi, Kaija Velmet, Eha Ristimets. JO-LE-MI konsultant Ingrid Kõrvits. Orkestrite nootide toimetaja Kersti Seitam, noodigraafika Riivo Jõgi, Sirly Illak-Oluvere, Mari Amor. Autori ja teoste lühitutvustus Hando Põldmäe, teksti toimetas Saari Tamm. Keeletoimetaja Annika Vesi. Graafiline disain Martin Rästa, küljendaja Liis Karu. Kaanekujundus Peeter Laurits. Kasutasime väljakujunenud nootide formaate ja pabereid, mis on end aasta-aastalt õigustanud. Laulikute tiraaži ja ahu e usta i e tuleb endiselt suurte raskustega. Segakoori laulikutele tehti lisatiraaž. Mahu arvestuses v iks edaspidi arvestada juurde arvestuslikule ahule lisaks poog at. Seekord jäi kahjuks hea kunstiline idee teostamata, kuna lehekülgede mahud olid seoses riigihankega juba kinnitatud. Lauliku stiili ja kujunduse paikaloksutamine oli taas vaeva ja aega nõudev. Kõik liigilaulikud valmisid vahemikus veebruar-aprill, eesmärgiga, et laulupeo esitluskontserti oleks võimalik jälgida koos laulikuga. Uudsena valmis poistekooride laulik 2-häälsetele poistekooridele, mis sai hea vastuvõtu. 3.2. XX tantsupeo trükised Õppematerjal tantsujuhtidele koosneb neljast osast: tantsuvihik (I ja II osa) ja tantsude saatemuusika CD (I ja II osa). Õppematerjal ilmus vastavalt seminaride toimumisajale, kahes osas. 3.2.1 Tantsuvihik Tantsude kirjeldused avaldatud 2 vihikus, kokku 600 eksemplari. Tantsuvihik sisaldab kõikide rühmaliikide repertuaari vastavalt: 9 XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm XX TANTSUPEO TANTSUD I osa - 12 tantsukirjeldust, lisaks tantsude autorite tutvustused. Saatemuusika noodid olid kättesaadavad kodulehel. XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm XX TANTSUPEO TANTSUD II osa - 12 tantsukirjeldust ja lisaks tantsude autorite tutvustused. I osa ilmumisaeg märts 2018, tiraaž 600, maht 165 lk ISBN 978-9949-9562-4-1 II osa ilmumisaeg september 2018 tiraaž 600, maht 177 lk ISBN 978-9949-9562-4-1 Kirjeldused redigeeris Erika Põlendik Tantsukirjelduste joonised teostas Adu Zirk; küljenduse teostas Liis Karu; keeletoimetaja Urve Kilk. Noodigraafika Kaisa Laasik. Kaanepilt ja kujundus Peeter Laurits, Martin Rästa, Toomas Kalve. Tantsupidude lugu ja tantsuautorite tutvustus Angela Arraste. Toimetas Kadri Tiis I tantsude raamatu trükkis trükikoda OÜ Vali Press, II osa OÜ Paar trükikoda. Tantsukirjelduste vihiku formaat (210x210 mm) on kasutusel 2009.a tantsupeost alates, köitmiseks kasutasime praktilist spiraalköidet. Kirjelduste esi- ja tagakaas on lakaga, mis annab juurde pinda lisainformatsiooni tarbeks, aga samas täidab ka praktilist järjehoidja funktsiooni. 3.2.2 Tantsude saatemuusika CD Nii nagu tantsuvihik ilmus ka CD kahes osas. XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Mi u ar TANT“UPEO TANT“UD I SAATEMUUSIKA CD- sisaldab 13 tantsu saatemuusikad XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Mi u ar TANT“UPEO TANT“UD SAATEMUUSIKA CD – sisaldab 2 CD-d, mille I plaadil 13 tantsu ja II plaadil 13 tantsu saatemuusikad. I osa ilmumisaeg märts 2018, tiraaž 600 tk II osa ilmumisaeg oktoober 2018, tiraaž 1000 tk Ta tsude saate uusika CD helirežiss r, aster Teet Kehlmann (ERR), kujundanud Martin Rästa Tiražeeris Balti Dis . 3.2.3 Õppematerjal võimlemisrühmade juhendajatele koosneb kahest osast: kavade vihik, kavade saatemuusika on XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Mi u ar TANT“UPEO TANT“UD SAATEMUUSIKA CD. Võimlemisrühmade kavade vihik Liikumiskavade vihik sisaldab võimlemisrühmade repertuaari ning üldtantsude kirjeldusi. Trükise formaat sama, mis tantsukirjeldustegi puhul. XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Mi u ar TANTSUPEO VÕIMLEMISKAVAD – sisaldab 2 kava kirjeldust , 1 ühistantsu kirjeldust (eraldi kirjeldused naisrühmadele, neidude rühmadele ja valikrühmadele, kokku 7 kirjeldust). Il u isaeg septe er , tiraaž , maht 61 lk ISBN 978-9949-9562-5-8; tiraaž 200 tk Võimlemiskavade vihiku toimetaja Andi Einaste. Küljenduse teostas Liis Karu, võimlemiskavade redigeerijad Urve Keskküla ja Kersti Kull. Võimlemiskavade joonised Meeli Keskküla-Külaots, „Rukkirääk autorite tutvustused Li da Jaa so . Graafili e disai er Marti Rästa. Trükkis OÜ Paar. 3.3 rahvamuusikapeo trükis. Augusti lõpuks oli noodistatud rahvamuusikapeo lood. Rahvamuusikapeo noodiraamat, rahvamuusikapeo lugude partituuridega, ilmus novembris 2018. Noodiraamatus on koondorkestrile seatud 5 , akordionitele 5, kanneldele 18, torupillidele 5 ja viiulitele 5 lugu, lõõtspillidele 5 ja näppepillidele 5 lugu. Rahvamuusikapeo noodiraamat 10 Il u isaeg ove er , tiraaž 500, maht 177 lk, ISMN 979-0-801704-69-6 Rahvamuusikapeo noodiraamatu toimetaja Vaike Rajaste. Kujundus Martin Rästa, küljenduse teostas Lauri Järvlepp. Noodigraafika Mari Amor. Trükkis OÜ Paar. 4. XXVII laulupeo ja XX tantsupeo teavitustegevus. Kampaania algas 2018. aasta 23. jaanuaril Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis XXVII laulu- ja XX ta tsupeole „Mi u ar registreeri ise alguse väljakuulutamisega. Sellele olid eelnenud intensiivsed kuud identiteediloomega ning selleks hetkeks oli sõnastatud peo väärtussõnum ning loodud ka sellest lähtuvalt visuaalne identiteet. o Digilahendused ja trükised Kohe aasta alguses valmisid ka esimesed roll-upid, mida kasutasime kõigil järgnevatel sündmustel. Roll-upid on olnud pidevalt väljas ka nt Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, ERM-is ning liikunud samuti kaasa fotonäitusega üle Eesti. Eraldi trükiti kaht sorti plakateid formaadis A2, mis kandsid juubelilaulupeo identiteeti – keskendusid va a ja uue ühe da isele i g esi dasid peo juht tet „Mi u ar . Plakatid olid kommunikatsioonistrateegiast lähtuvalt suunatud eelkõige peoks valmistujatele ning aitasid peole registreerumise suhteliselt lühikest perioodi hästi fookuses hoida. Terepäevadeks valmisid ka visuaalset identiteeti kandvad dokumendikaaned ning erikujunduses tutvustavad infomaterjalid, misläbi peoks valmistuvate kollektiivijuhtideni viidi nii peo väärtussõnumid kui ka visuaalne identiteet. 2018. aasta alguseks oli valminud ka täiesti uus veebilahendus kunstnik Martin Rästa juhtimisel. Uus tehniline lahendus võimaldas hõlpsamini adopteerida lehel olevat sisus erinevatesse keeltesse, mistõttu on kodulehel olev info täismahus saadaval ka vene keeles, et muuta laulu- ja tantsupeo liikumine vene emakeelega kogukonnale kätte- ja arusaadavamaks. Samuti valmistati ette sotsiaalmeediat XXVII laulu- ja XX tantsupeo visuaalsest identiteedist lähtuvalt. o Uudiskirjad ja uudised Juubelipeo eel saatsime seekord esimese e-uudiskirja välja juba jaanuaris 2018. Aasta jooksul ilmus uudiskiri 1 kord kuus ning aitas hästi hoida fookuses juubelilaulu- ja tantsupeoks valmistumisega seotud teemasid. Uudiskiri on oluline sisekommunikatsiooni kanal, samas aitab sõnumitel hästi jõuda ka laiema avalikkuseni – üsna sageli refereeriti nt ajakirjanduses uudiskirjateemasid. Uudiskirjades ilmunud artikleid avaldasime nii kodulehel erinevates positsioonides, kui ka peegeldasime sotsiaalmeedias. Aasta teises pooles asusime uudiskirjade kaudu tutvustama laulu- ja tantsupeol üles astuvaid liike, tutvustasime repertuaari ning selgitasime erinevaid aktuaalseid teemasid, nt rahvarõivaste valdkonnas. Uudiseid oleme kajastanud pressiteadete ning erinevate sündmuste puhul kindla meediaplaani alusel ning koostöö erinevate meediakanalitega on olnud tõhus ja tihe. Sagedamini on saadud meediaruumi ERR-i kanalites ning Eesti Meedia (nüüd Postimees Grupp) kanalites, samuti Ekspress Meedia erinevates kanalites ja ka erinevates maakondlikes ja piirkondlikes väljaannetes. Heaks kanaliks on olnud sotsiaalmeedia, mis sõltumatu kanalina on jälgijaskonda pidevalt kasvatanud. Meediategevused on olnud meediamonitori kaudu pidevas vaatluses, seda nii ELT SA-s kui meie partnerite juures. Seeläbi on olnud meedias toimunust hea ülevaade ning täiendavaks infoallikaks tegevuste planeerimisel on meedia-aasta kokkuvõte. o XXVII laulu- ja XX ta tsupeo „Mi u ar suve iirid 11 Oluline uuendus laulu- ja tantsupeo ettevalmistusprotsessis oli sel korral riigihankega hangitud suveniiripartneri kaasamine, kes kontsessioonilepingu alusel korraldab ühtselt ning tõhusalt kõiki laulu- ja tantsupeoga seotud suveniiride tootmist, müüki ja tarnet. Koostöös kunstnike ja disaineritega valmisid laulu- ja tantsupeo väärtustest lähtuvad suveniiride tootedisainid, mille fookuses on keskkonnasäästlikkus, esteetika, aus kaubandus ning traditsioonid. Kokku valmis muljetavaldav portfell toodetest, mis väärikalt ning väärtuslikult jäävad meenutama juubelilaulu- ja tantsupidu. Avatud on turvaline ning kõigile vajadustele vastav e-pood ning suveniiripartneri kogemused ja koostöövõrgustik tagab ka toodete tõrgeteta ja senisest sujuvama tarne kõigile tellijatele. Lisaks varasemateltki tuttavatele toodetele (särgid, märgid ja peakatted), on sel korral tootevalikus ka kleebised sõidukitele ning samuti laulu- ja tantsupeo identiteeti kandvad lipud autodele, mis on hõlpsasti autodele kinnitatavad ning aitavad soovijatel näidata lisaks märkidele, särkidele ja teistele elementidele oma kuulumist laulu- ja tantsupeo kogukonda. o Koostöö Väga tõhus on seekord olnud koostöö Nikon Baltic-uga, kommunikatsioonibürooga JLP OÜ, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Rahvusringhäälinguga. Tihe koostöö toimub Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Koostöös Kultuuriministeeriumiga valmistati ette laulu- ja tantsupeo teema-aasta programm. Eraldi on fookuses olnud venekeelsed kanalid ning loomulikult sotsiaalmeedia kanalid. Oma kanalites olid möödunud aastal põhilisteks sihtrühmadeks laulu- ja tantsupeoks valmistujad ning nendega seotud inimesed. Koostööd venekeelsete kanalitega on alustatud juba varakult eesmärgiga suurendada vene emakeelega elanikkonna seas laulu- ja tantsupeo liikumise tuntust ning loodetavasti ka peol osalemist. Toimunud on rohkelt kohtumisi ning ülesastumisi erinevate auditooriumite ees, eesmärgiga selgitada juubelipeo põhiväärtusi ning otsida lahendusi kaasatuse suurendamisele. Aasta jooksul toimusid ettevalmistused erinevate mäluasutustega, koostööks laulu- ja tantsupeo juubeliaasta kajasta isel ja jäädvusta isel. Nt ERM alustas o a haridusprogra i „Ajarä ak aastasse 6 , Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum valmistas ette näitust ja õppeprogrammi, Maanteemuuseum oma programmi, Eesti Rahvusraamatukogu valmistas ette eriprogramme, näitusi ning väljapanekuid jpm. Sotsiaalmeedias ning kodulehel on olnud pidevalt kajastatud laulu- ja tantsupeo ettevalmistustega seotud protsess nii videos kui fotos, ning koostöös EAS-iga on nt jõudnud laulu- ja tantsupeo teavitus ka nt Tallinna Lennujaama ekraanidele. 5. XXVII laulupeo ja XX tantsupeo visuaalse identiteedi loomine ning toodete kujundustööd XXVII laulu- ja XX tantsupeo juhtmõtteks on juubelipeole kohaselt kogukonnas hästi tuntud sõnapaar „Mi u ar , is o pärit Lydia Koidula luuletusest „Mu 12  isa aa o i u ar . Juhtmõte on lahti sõnastatud järgmiselt: XXVII laulu- ja XX tantsupeo juhtmõte on „Mi u ar . Need s ad puudutavad k iki eid isiklikult i g igaüks tea ise e de tähendust. Koidula sulest sai neist otsekui ajatu hümn isamaa-armastusele, mis on rahvast rasketel aegadel ühendanud oma maad hoidma ning aina uueks looma. Kõigi meie suhe isamaasse on eriline. Arm ja isamaa on niivõrd avarad ja mitmekihilised mõisted, et saavad sisu üksnes isikliku pühenduse ja pöördumise kaudu. Leitmotiivi algatajana näis selline väärtussõnumite sõnastus sel korral maksimaalne – oluliseks tuleb pigem pidada ennekõike igaühe isiklikku pühendumust ja igapäevast panust oma pühendumise kaudu oma armule. Tööd visuaalse identiteediga oli teinud loovmeeskond, mida juhtis Peeter Laurits. Esmased fotod lavastas ja pildistas Toomas Kalve ning graafika autoriks oli Martin Rästa. Kujunduskontseptsiooni lähtealuseks on tõdemus, et XXVII laulupidu tähistab 150. juubelit. Tantsupeo XX on ise ümmargune number. Kujunduses kajastub juubeldus piduliku minimalismi ja aja kulgemise nähtavaks muutmisega. Aja kulg muutub nähtavaks vanamoodsate ja kaasaegsete kujunduselementide kõrvutamisega. Igal sobival võimalusel eksponeeritakse ajaloolisi reliikviaid. Domineerivaks väljendusvahendiks on foto. Juubelipeo deviis i u ar avaneb eri ko po e tide koostoi es. Nii ar kui isa aa o iiv rd suured isted, et saavad avalduda üksnes fragmentide kaudu. Graafiline disain on rõhutatult moodne, digitaalkultuurist lähtuv, ökonoomselt napp ja kasutajasõbralikkust silmas pidav. Infoedastus järgib selget hierarhilist liigendust, kerget haaratavust ning loetavust. Kirjatüüpide valikus annab tooni moodsa lõikega groteskkiri. Senisest suuremat tähelepanu tõmbame ajaloole ja reliikviatele. Visuaalseid vahendeid toetatakse lugude jutustamisega. Lood laulupidude esimestest fonogrammidest, dirigentide taktikeppidest ja plaatkaameratest. 6. XXVII laulupeo ja XX tantsupeo maakondliku võrgustiku koostöö, terepäevad. Kohe peale laulu- ja tantsupeo registreerumise väljakuulutamist, algasid maakondlikud Terepäevad, kus osalesid XXVII laulu- ja XX ta tsupeo „Mi u ar ku stilised toi ko ad i g ELT “A. 24. jaanuarist kuni 16. veebruarini käidi Võrumaal, Valgamaal, Läänemaal, Harjumaal, Ida- ja Lääne- Virumaal, Järvamaal, Viljandimaal, Pärnumaal ning Saaremaal. Terepäevad on oluline väärtussõnumite edastamise võimalus ja kanal laulu- ja tantsupeol osalejatele. Tegemist oli teistkordse sarnase ettevõtmisega – esimesed Terepäevad toimusid 2017.aasta noorte laulu- ja tantsupeol. Terepäevad on olnud väga tõhus info edastamise viis – seeläbi saadakse väga hea kontakt kollektiivijuhtidega, antakse tervikvaade peole ning repertuaarile, vastatakse küsimustele, aidatakse registreerumisel ning luuakse kogukonnas hea lähtepositsioon valmistumiseks laulu- ja tantsupeole. 13 Kokku viisime läbi 12 Terepäeva ja selle raames toimus 15 läbirääkimist maakondadega alljärgnevalt: Kuupäev Tegevus Osalejad TERE meediale Teatri- ja T, 23.01. Muusikamuuseumis Meediale Terepäev Võrus, kultuurikeskus Kannel Võrumaalt, Põlvamaalt Läbirääkimised Võrumaa K, 24.01. Läbirääkimised Valgamaa Terepäev Valgas, endises maavalituse majas Valgamaalt Tartu ja Tallinna peo ühisosa koosolek Läbirääkimised Tartu linn N, 25.01. Läbirääkimised Tartu maakond Tartumaalt, Terepäev Tartus, Elleri Muusikakoolis Jõgevamaalt Läbirääkimised Läänemaa K, 31.01. Terepäev Haapsalus, kultuurikeskuses Läänemaalt, Hiiumaalt N, 01.02. Harjumaalt, Terepäev Tallinnas Lauluväljakul Raplamaalt Läbirääkimised Lääne-Virumaa K, 07.02. Läbirääkimised Ida- Virumaa Terepäev Jõhvis, kontserdimajas Ida-Virumaalt N, 08.02. Terepäev Rakveres, Tark Majas Lääne-Virumaalt Läbirääkimised Järvamaa R, 09.02. Terepäev Türil, kultuurikeskuses Järvamaalt K, 14.02. Läbirääkimised Viljandimaa Terepäev Viljandis, muusikakoolis Viljandimaalt N, 15.02. Läbirääkimised Pärnu linn ja Pärnumaa Terepäev Pärnus, kontserdimajas Pärnumaalt R, 16.02. Läbirääkimised Saaremaa Terepäev Saaremaal, Nasva klubis Saaremaalt N, 08.03. Läbirääkimised Raplamaa Läbirääkimised Põlvamaa T, 13.03. Läbirääkimised Jõgevamaa T, 03.04. Läbirääkimised Harjumaa II Strateegiline eesmärk: Laulu- ja tantsupeo traditsiooni laiapõhjalisemaks kestmiseks on loodud toetavad tingimused. 7. Laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidvate kollektiivide toetamine (ELT SA arengukava p.2.4.) Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toimiva toetusprogrammi elluviimine ja pidev arendamine kollektiivide ja –juhtide toetamiseks LTP tegevustoetuste programm on pidevas arengus. 2018.aastal toimus toimkonnal 15 töökoosolekut. 14  o 2018.a. rakendati toetusprogrammist juhtide õppestipendium: Juhendajate õppestipendiumi tingimuste ja kriteeriumide väljatöötamine toimus jaanuar kuni aprill 2018. Stipendiumitaotlus oli avatud taotlemiseks kollektiivide juhtidele 7.-23.mai 2018. Kokku esitati 1 023 taotlust. Eraldusi tehti 957-le kollektiivi juhile, kellele eraldati õppestipendium seoses XXVII laulupeo ja XX tantsupeo õpeprotsessiga. 2018.a. eraldati õppestipendiumide sõlmimiseks kokku 95 700€:  Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts sõlmis stipendiumilepingud 413 kollektiivijuhiga kogusummas 41 300 €;  Eesti Kooriühing sõlmis stipendiumilepingud 544 kollektiivijuhiga summas 54 400 €; o Kollektiivi toetusprogrammi otsetoetused ning väljunditoetused. Kollektiivide otse- ja väljunditoetuste kriteeriumide väljatöötamine toimus märts kuni september 2018; taotlusvoor oli avatud 8.- 24.oktoober 2018. Esitati 2121 taotlust.  otsetoetusi eraldati kokku 2024 LTP kollektiivile kogusu as € 688 160; Lepingute sõlmimised ja väljamaksed toimusid detsembris 2018. Toetusprogrammi eralduste aruandlus: - toetusprogrammi eralduste aruandlus toimub elektroonilises andmebaasis; - kõik esitatud aruanded kontrollitakse registritoimetajate poolt. Pisteliselt küsitakse lisaks aruannetes esitatud kuludokumentide koopiaid; kokkuvõtted otsetoetuste kasutamise kohta tehti oktoobris-novembris. Eraldised tabelina: LTP protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammist tehtud eraldised eraldiste 2018 ARV kellele eraldatud “UMMA € 1.ÕPPESTIPENDIUM Eesti Kooriühingule õppestipendiumi I õppestipendium koori- ja orkestri osa väljamaksmiseks kollektiivi juhtidele 544 juhtidele 54 400 ERRS-ileõppestipendiumi I osa õppestipendium rahvatantsurühmale ja väljamaksmiseks kollektiivi juhtidele 413 rahvamuusika kollektiivide juhtidele 41 300 eraldatud õppestipendiume kokku 957 LTP kollektiivi juhtidele 95 700 2. OTSETOETUSED Eesti Kooriühingule otsetoetuste väljamaksmiseks kollektiividele 976 koori- ja orkestri kollektiivile 331 840 ERRS-ile otsetoetuste väljamaksmiseks rahvatantsurühmale ja rahvamuusika kollektiividele 1048 kollektiivile 356 320 eraldatud LTP kollektiividele rahalist OTSETOETUST kokku 2024 LTP kollektiivile 688 160 3. VÄLJUNDITOETUSED Kooriühingu väljunditetoetuse valinud kollektiivid eraldiste arv koori- ja orkestri kollektiivile VÄLJUNDIPROGRAMMist eraldatud kokku 49 kokku 5 väljundi korraldajale 16 660 Raha eraldusi LTP TP-st kollektiividele kokku 800 520 Eesti Koorühing 17 000 4. LTP toetusprogrammi menetluskulud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 17 000 LTP TTP komisjoni kulud 5 480 menteluskulud KOKKU 39 480 LTP programmi kulud 2018.a. olid kokku 840 000 15 8. LTP andmebaasi, registri arendused Pidev töö andmebaasi arendamiseks:  täiendatud ja korrigeeritud tingimused ning kriteeriumid õppestipendiumile ja otsetoetustele, väljunditele ja korrigeeritud lepingu tingimused;  täiendused toetuste ja stipendiumide taotlemiseks, otsustest teavitamiseks, lepingute vormistamiseks, õppematerjalide tellimiseks, arvete edastamiseks, info jagamiseks jm.;  sissekannete ja kontrollimehhanismi parendamised laulu-ja tantsupeo seminaridel ja proovides osalemiseks;  andmebaasi arendustegevuse tulemusena on võimalik teha majanduslikke ja korralduslikke prognoose 2019.a. laulu- ja tantsupeo ettevalmistamisel ja läbiviimisel. 2018.aasta kevadel avasime laulu-ja tantsupeo registri uue kujundusega. Uue kujunduse lõi firma Newtime kes 2016.aastal võitis vastava konkursi. 9. Laulu- ja tantsupeo eestvedajate tunnustamine (ELT SA arengukava p.2.4.) Stipendiumite eraldamiseks laulu- ja tantsupeo traditsiooni eestvedajatele koostöö Eesti Rahvuskultuuri Fondiga, s.h nelja allfondi haldusnõukogu töö korraldamine – Gustav Ernesaksa, David Otto Wirkhausi, Anna Raudkatsi ja Ullo Toomi fondid. 9.1. Ullo Toomi ja Gustav Ernesaksa nimeliste preemiate väljaandmine, ja eraldatud juubelitoetused aastal 2018 . o Ullo Toomi nimeline 2018.a. stipendium 2000 eurot määrati Jaanus Randmale , mille üleandmine toimus 14. septembril Tallinna Raekojas. o Gustav Ernesaksa Fondi haldusnõukogu tegi otsuse määrata 2018. aasta Gustav Ernesaksa nimelised preemiad alljärgnevalt: koorimuusika peastipendium - Lydia Rahula 3000 eurot (väljamaksja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA); koorimuusika edendamise stipendium - Katrin Puur 2000 eurot (väljamaksja Eesti Rahvuskultuuri Fond); õppestipendium - Maarja Helstein 1000 eurot (väljamaksja Eesti Rahvuskultuuri Fond). o Stipendiumid anti üle Gustav Ernesaksa 110. sünniaastapäeva juubelikontserdil 12. detsembril Estonia kontserdisaalis. 16 9.2. Juubelitoetusi anti välja 2018.a. kokku 17, rahaeraldusi 17 588 eurot. Juubelitoetus võib määrata üleriigiliste laulu- ja tantsupidude protsessi oluliselt panustatud isikutele: s.h. kunstiliste – ja korraldustoimkondade juhtidele ja -liikmetele, maakonna kuraatoritele. nõukogu koosolek Otsuse nr Juubelitoetuse saaja nr 1/2018, 16.01.2018 Otsus 1/18 Lydia Rahula, 70 Otsus 2/3_18 Silvia Mellik, 85 Otsus 2/4_18 Erika Põlendik, 65 nr 2/2018, 28.03.2018 Otsus 2/5_18 Kadri Leppoja, 65 Otsus 2/5_18 Margus Luur, 60 Otsus 2/7_18 Ingrid Kõrvits, 50 Otsus 3/2_18 Lille-Astra Arraste, 85 Otsus 3/3_18 Erika Kõllo, 65 nr 3/2018, Otsus 3/4_18 Toomas Voll, 60 27.06.2018 Otsus 3/5_18 Hirvo Surva, 55 Otsus 3/6_18 Andi Einaste, 55 Otsus 3/7_18 Sille Kapper, 50 Otsus 5/3_18 Tiia-Ester Loitme, 85 nr 5/2018, 7.11.2018 Otsus 5/4_18 Ene Vohu, 70 Otsus 5/4_18 Angela Arraste, 65 Otsus 6/1_18 Raul Talmar, 60 nr 5/2018, 7.11.2018 Otsus 6/2_18 Jaanus Randma, 55 10. Vastutus UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud traditsiooni hoidmise eest (ELT SA arengukava p.2.1.) 2013. aastast alates kuulub Eesti LTP traditsioon koos Läti ja Leedu traditsiooniga UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Eesti riigil on kohustus ja vastutus selle unikaalse nähtuse hoidmise ja säilitamise eest Eesti ja maailma kultuuriruumis. Kootöö kolme Balti riigi vahel on olnud aktiivne. Toimuvad kohtumised, konverentsid, arutelud, ühisprojektid. Traditsiooniliselt külastavad ekspertgrupid teineteise laulu- ja tantsupidusid. 2018. aastal toimus: o Vilniuses 4.-6. juulil Leedu laulu- ja tantsupidu: o Riias 7.-8. juulil Läti laulu- ja tantsupidu, mida külastas meie poolt kokku 9-liikmeline ekspertgrupp Eestist, kuhu kuulusid dirigendid ja tantsujuhid, korraldajad ja Balti koostöökoja liikmed. o 5.-6. novembril toimus aga rahvusvaheline nõupidamine Vilniuses ning samuti Balti koostöögrupi kohtumine. Konverentsil osales 4-liikmeline esindusdelegatsioon, kus lisaks ELT SA-le olid esindatud Kultuuriministeerium, UNESCO Eesti Rahvuslik komisjon. 17 11. Sihtasutuse põhilised majandusnäitajad ja tegevuse juhtimine. 2018.a. moodustasid sihtasutuse kogutulud 1807431 eurot millest 83 % e. 1502866 eurot oli riigieelarveline finantseerimine, 15% e.268800 eurot müügitulu, 1,8% e. 33765 eurot muud toetused ja 0,2% e.2000 eurot Kultuurkapitalist sihtfinantseerimine. 2018.a. kulud kokku moodustasid 1866279 eurot mis sisaldab 834520 euro suuruses edasikandmisele kuulunud sihtfinantseerimist. 2018.a. töötas sihtasutuses 9 põhikohaga töötajat. 12. Finantssuhtarvud ELT SA 2018 aasta majandusaasta tulem moodustas -58 848 eurot. ELT SA 2017 aasta majandusaasta tulem moodustas -276753 eurot; 2016 aasta majandusaasta tulem oli - 26234 eurot. Lühiajaliste kohustuse kattekordaja 2018.a. oli 18,33 korda 2017.a. oli 20,68 ja 2016.a. – 37,93. 18 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 763 532 848 247 2 Nõuded ja ettemaksed 53 983 25 765 3,4 Kokku käibevarad 817 515 874 012 Kokku varad 817 515 874 012 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 44 604 42 253 4,6 Kokku lühiajalised kohustised 44 604 42 253 Kokku kohustised 44 604 42 253 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 831 759 1 108 512 Aruandeaasta tulem -58 848 -276 753 Kokku netovara 772 911 831 759 Kokku kohustised ja netovara 817 515 874 012 19 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 538 631 2 941 430 7 Tulu ettevõtlusest 268 800 622 640 Kokku tulud 1 807 431 3 564 070 Kulud Jagatud annetused ja toetused -863 395 -941 752 Mitmesugused tegevuskulud -500 030 -2 058 290 8 Tööjõukulud -502 854 -840 781 9 Kokku kulud -1 866 279 -3 840 823 Põhitegevuse tulem -58 848 -276 753 Aruandeaasta tulem -58 848 -276 753 20 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -58 848 -276 753 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -28 218 -8 638 3,4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 2 351 12 240 4,6 Kokku rahavood põhitegevusest -84 715 -273 151 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 0 587 Kokku rahavood investeerimistegevusest 0 587 Kokku rahavood -84 715 -272 564 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 848 247 1 120 811 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -84 715 -272 564 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 763 532 848 247 2 21 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2016 1 108 512 1 108 512 Korrigeeritud saldo 1 108 512 1 108 512 31.12.2016 Aruandeaasta tulem -276 753 -276 753 31.12.2017 831 759 831 759 Aruandeaasta tulem -58 848 -58 848 31.12.2018 772 911 772 911 22 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon 2018.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse-ja aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Avaliku sektori finantsarvestuse-ja aruandluse juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest (RTJ), samuti rahvausvahelisest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja raha lähenditena kajastatakse pangakontol olevaid rahalisi vahendeid. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Finantskohustised Lühiajalisi finantskohustisi on kajastatud bilansis maksmisele kuuluvas summas, mis on kajastatud lepingutes, arvetes või muudel alusdokumentidel. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendel perioodidel, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Kulud Kulud kajastatakse tekkepõhiselt lähtudes tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Seotud osapooled Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA loeb seotud osapoolteks juhatuse ja nõukogu liikmeid ja nende lähedasi pereliikmeid ning nendega seotud ettevõtteid. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Riigikassa 763 532 848 247 Kokku raha 763 532 848 247 23 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 4 789 4 789 Ostjatelt laekumata 4 789 4 789 arved Maksude ettemaksed ja 43 565 43 565 4 tagasinõuded Ettemaksed 5 629 5 629 Tulevaste perioodide 5 629 5 629 kulud Kokku nõuded ja 53 983 53 983 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 0 0 Maksude ettemaksed ja 23 409 23 409 4 tagasinõuded Muud nõuded 0 0 Ettemaksed 2 356 2 356 Tulevaste perioodide 2 356 2 356 kulud Kokku nõuded ja 25 765 25 765 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 21 Käibemaks 9 609 Üksikisiku tulumaks 9 153 0 11 091 Sotsiaalmaks 14 839 0 11 066 Kohustuslik kogumispension 759 0 645 Töötuskindlustusmaksed 874 0 595 Ettemaksukonto jääk 33 956 23 409 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 43 565 25 646 23 409 23 397 Vaata lisaks lisa nr 3,6 24 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2018 2017 Kasutusrendikulu 42 871 42 528 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 12 kuu jooksul 15 020 15 020 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 10 033 10 033 Võlad töövõtjatele 8 925 8 925 Maksuvõlad 25 646 25 646 4 Kokku võlad ja ettemaksed 44 604 44 604 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 6 686 6 686 Võlad töövõtjatele 12 170 12 170 Maksuvõlad 23 397 23 397 4 Kokku võlad ja ettemaksed 42 253 42 253 Lisa 7 Annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 650 366 1 830 527 sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 840 000 941 752 muu sihtotstarbeline finantseerimine 48 265 169 151 Kokku annetused ja toetused 1 538 631 2 941 430 sh eraldis riigieelarvest 1 502 866 2 772 279 Rahalised ja mitterahalised annetused 2018 2017 Rahaline annetus 1 538 631 2 775 330 Mitterahaline annetus 0 166 100 Kokku annetused ja toetused 1 538 631 2 941 430 25 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Üür ja rent 44 555 42 528 Mitmesugused bürookulud 47 089 16 895 Lähetuskulud 9 337 2 699 Koolituskulud 2 578 0 Riiklikud ja kohalikud maksud 2 415 0 Laulu-ja tantsupeo kulud 385 196 1 926 289 Muud 8 860 69 879 Kokku mitmesugused tegevuskulud 500 030 2 058 290 Lisa 9 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu 375 845 626 323 Sotsiaalmaksud 126 525 214 458 Muud 484 0 Kokku tööjõukulud 502 854 840 781 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 9 9 Lisa 10 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2018 31.12.2017 Füüsilisest isikust liikmete arv 8 8 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 55 204 55 347 Laulupeo konseptsiooni väljatöötamise meeskonna tasu 2 000 0 Juubelitoetus 715 0 Tegemist on arvestatud brutotasuga. 26  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus nõukogule Aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ning avaliku sektori finantsarvestuse ja-aruandluse juhendi nõuetega. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetega ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta Majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud raamatupidamise andmed vastavad Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud 2018.a. IV kvartali andmetele. /digitaalselt allkirjastatud/ Anne Nuut Vandeaudiitori number 485 ANTIMAR Audiitorid OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 195 A. Lauteri tn 5, Tallinn, Harju maakond, 10114 01.04.2019