Kultuuriministri määruste muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 12 Kultuuriministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse loovisikute ja loomeliitude seaduse § 11 lõike 2, muuseumiseaduse § 15 lõike 1 ja rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõike 2 alusel. § 1. Kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruse nr 13 „Loomeliitude andmekogu asutamine ja põhimäärus“ muutmine Kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruses nr 13 „Loomeliitude andmekogu asutamine ja põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogu pidamise eesmärk on loomeliidu toetuse maksmiseks ning loomeliidu üle järelevalve teostamiseks loomeliitude ja loovisikute üle arvestuse pidamine.“; 2) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Andmeid loomeliidu kohta loomeliidu tunnustamise kehtetuks tunnistamisel ja andmeid loovisiku kohta tema väljaastumisel või väljaarvamisel tunnustatud loomeliidust säilitatakse kuni kuus aastat.“; 3) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogusse kantud andmetele võimaldatakse juurdepääs ja andmekogust väljastatakse andmeid õigusaktides sätestatu kohaselt.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: „§ 151. Andmete logimine ja logiandmete säilitamine (1) Andmete töötlemine andmekogus logitakse. (2) Andmekogu logiandmeid säilitatakse kolm aastat andmete tekkimisest.“. § 2. Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määruse nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ muutmine Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määruses nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Vastutav ja volitatud töötleja Infosüsteemi vastutav töötleja on Muinsuskaitseamet ja volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide Keskus.“; 2) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõna „kultuuriminister“ sõnaga „Muinsuskaitseameti peadirektor“; 3) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse sõna „kultuuriministri“ sõnaga „Muinsuskaitseameti“; 4) paragrahvi 5 lõikes 4 asendatakse sõna „Kultuuriministeeriumile“ sõnaga „Muinsuskaitseametile“; 5) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Isikuandmeid töödeldakse muuseumiseaduse §-s 16 sätestatud korras.“; 6) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva määruse rakendamise üle teostavad Muinsuskaitseamet, Andmekaitse Inspektsioon ning Riigi Infosüsteemi Amet õigusaktides sätestatud pädevuse kohaselt.“; 7) paragrahvi 26 lõikes 2 asendatakse sõna „Kultuuriministeerium“ sõnaga „Muinsuskaitseamet“; 8) paragrahvi 29 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „31. detsembril 2018. a“ tekstiosaga „31. detsembril 2033. a“. § 3. Kultuuriministri 12. juuli 2004. a määruse nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ muutmine Kultuuriministri 12. juuli 2004. a määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse tähenduses on lugeja raamatukogu registreeritud kasutaja. Lugeja registreeritakse isikut tõendava dokumendi või õpilaspileti alusel raamatukogu lugejate andmebaasis üks kord. Rahvaraamatukogul on õigus kuni 18-aastase isiku puhul küsida teaviku kojulaenutamiseks lapsevanema või seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku nõusolekut. Lugejate andmebaasi või lugeja registreerimiskaardile (-vihikusse) kantakse järgmised lugeja isikuandmed ja raamatukogu nõudel kuni 18-aastase isiku puhul ka lapsevanema või seadusliku esindaja isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) elukoht (postiaadress); 4) telefoninumber; 5) elektronposti aadress, kui see on olemas. (2) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. Lugeja saab raamatukogust lugejapileti. Lugejapiletit võib asendada isikutunnistus ehk ID-kaart. (3) Lugejate andmete õigsust kontrollitakse kord aastas lugeja raamatukogu külastusel. Lugejaandmeid kontrollitakse ja täpsustatakse ning vajadusel parandatakse. Võlglased registreeritakse ümber pärast võlgade likvideerimist.“; 2) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Rahvaraamatukogu lugejate andmebaasist kustutatakse lugeja ja kuni 18-aastase isiku puhul lapsevanema või seadusliku esindaja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kui lugeja pole raamatukogu külastanud kolm aastat. Kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, ei kustutata lugeja või tema seadusliku esindaja andmeid lugejate andmebaasist. Nimetatud juhul säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni.“. § 4. Määruse jõustumine Määruse § 2 punktid 1–4, 6 ja 7 jõustuvad 1. mail 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Tarvi Sits minister kantsler  „Kultuuriministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 25. mail 2018 rakendus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 679/2016 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Valdkondlikud eriseadused viidi kooskõlla EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetega isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega (edaspidi IKS RS), mis võeti vastu 20.02.2019 (jõustub 15.03.2019). Määruse eesmärk on viia loomeliitude andmekogu ja muuseumide andmekogu põhimäärused kooskõlla EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse ja IKS RS-ist tulenevate muudatustega. Muudatused on seotud valdavalt andmekogu põhimäärustes sätestatud andmekogu pidamise eesmärkide täpsustustega ning terminite ja viidete parandamisega. Täiendavalt on muuseumide andmekogu põhimääruse muudatus seotud 20.02.2019 vastuvõetud ja 01.05.2019 jõustuva muinsuskaitseseadusega, millega anti muuseumide andmekogu vastutava töötleja ülesanded ning riikliku ja haldusjärelevalve teostamine üle Kultuuriministeeriumilt Muinsuskaitseametile. Muuseumide andmekogu põhimäärust tuleb muudatustest tulenevalt muuta. Lisaks täpsustatakse tulenevalt IKS RS-ist rahvaraamatukogu töökorralduse juhendis reguleeritud lugejate registreerimist ja lugeja andmete kustutamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], tel 628 2225), kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244), kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist Kadri Nigulas ([email protected], tel 628 2352) ja kunstide osakonna peaspetsialist Marion Selgall da Silva ([email protected], tel 628 2237). Eelnõu on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kultuuriministri järgmisi määrusi: 1) kultuuriministri 30.12.2014 määrus nr 13 „Loomeliitude andmekogu asutamine ja põhimäärus“; 2) kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“; 3) kultuuriministri 12.07.2004 määrus nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“. 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse kultuuriministri 30.12.2014 määrust nr 13 „Loomeliitude andmekogu asutamine ja põhimäärus“. Punktiga 1 täpsustatakse andmekogu pidamise eesmärki – andmekogu pidamise eesmärk on loomeliidu toetuse maksmiseks ning loomeliidu üle järelevalve teostamiseks loomeliitude ja loovisikute üle arvestuse pidamine. Punktiga 2 muudetakse andmete kustutamise sätet. Kehtiva andmekogu põhimääruse § 14 lõike 1 kohaselt kustutatakse digitaalsest andmebaasist ja kantakse digitaalsesse arhiivi: 1) loomeliidu andmed loomeliidu tunnustamise kehtetuks tunnistamisel; 2) loovisiku andmed tema väljaastumisel või väljaarvamisel tunnustatud loomeliidust. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt säilitatakse kustutatud andmeid 50 aastat nende digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. IKS RS-iga muudeti loovisikute ja loomeliitude seadust ning vastava muudatuse kohaselt säilitatakse andmeid loomeliidu kohta loomeliidu tunnustamise kehtetuks tunnistamisel ja andmeid loovisiku kohta tema väljaastumisel või väljaarvamisel tunnustatud loomeliidust kuni kuus aastat. Sätte eesmärk on säilitada andmeid üksnes niikaua, kuni see on vajalik eesmärgi täitmiseks. Kuus aastat on kujunenud järgmiselt: loovisikute ja loomeliitude seaduse § 4 lõike 3 kohaselt peab isik olema loometööga tegelenud vähemalt viimased kolm aastat. Kultuuriministeerium sõlmib loomeliiduga lepingu, mille kohaselt on ministeeriumil kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. Punktiga 3 muudetakse andmekogu põhimääruse § 15 lõiget 1. Määruses loobutakse viitamisest isikuandmete kaitse seadusele ja avaliku teabe seadusele. Vastav säte sõnastatakse ümber nii, et konkreetsetele seadustele viitamine asendatakse kohustusega lähtuda õigusaktides sätestatust. Muudatuse kohaselt võimaldatakse andmekogusse kantud andmetele juurdepääs ja andmekogust väljastatakse andmeid õigusaktides sätestatu kohaselt. Punktiga 4 lisatakse määrusesse andmete logimise regulatsioon ja logiandmete säilitamine. Andmete töötlemine andmekogus logitakse. Andmekogu logiandmeid säilitatakse kolm aastat andmete tekkimisest. Eelnõu §-ga 2 muudetakse kultuuriministri 08.07.2013 määrust nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“. 2 20.02.2019 vastuvõetud muinsuskaitseseadusega muudeti muuseumiseadust, mille kohaselt läheb osa Kultuuriministeeriumi pädevusi ja ülesandeid üle Muinsuskaitseametile – muuseumide andmekogu vastutava töötleja ülesannete täitmine ning muuseumiseaduse §-des 22 ja 23 sätestatud riikliku ja haldusjärelevalve teostamine. Vastavad muudatused on eelnõu § 2 punktides 1–4, 6 ja 7. Lisaks on põhimäärust täpsustatud volitatud töötleja – Registrite ja Infosüsteemide Keskuse – nimetamisega. Vastavad punktid jõustuvad samal ajal muinsuskaitseseaduse jõustumisega (01.05.2019). Punktiga 5 muudetakse andmekogu põhimääruses §-s 8 reguleeritud isikuandmete töötlemise sätet – seaduse sõnastuse taasesitamise asemel sätestatakse, et isikuandmeid töödeldakse muuseumiseaduse §-s 16 sätestatud korras. IKS RS-iga muudetud muuseumiseaduse § 16 lõike 1 kohaselt tehakse museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavad andmed üldsusele juurdepääsupiiranguta kättesaadavaks muuseumide andmekogu kaudu. Muudetud muuseumiseaduse § 16 lõike 2 kohaselt kui museaal või seda kirjeldavad andmed muuseumi andmekogus sisaldavad (sh eriliiki) isikuandmeid, võib muuseum isikuandmeid töödelda käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks, arvestades samas paragrahvis toodud tingimusi. Muuseumina mõistetakse antud paragrahvis muuseumiseaduse § 1 lõikes 2 nimetatud muuseumi, avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi, muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi ja muuseumiseaduse § 21 alusel riigieelarvest tegevustoetust saanud muuseumi. Muudatus võimaldab muuseumidel koguda ka eriliiki isikuandmeid (nt andmeid isiku poliitiliste vaadete või filosoofiliste veendumuste kohta). Lõikes 2 täpsustatakse muuseume, kellele laieneb muuseumiseaduses toodud erisus isikuandmete töötlemiseks muuseumiseaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks ilma andmesubjekti nõusolekuta. Loetellu kuuluvad riigimuuseum, riigi sihtasutuse muuseum, avalik-õigusliku isiku muuseum, munitsipaalmuuseum, muuseumide andmekoguga liitunud muuseum ja riigieelarvest tegevustoetust saanud muuseum. Seega piiritletakse antud sättega teatud määral muuseumide ringi. Muuseumiseaduse § 16 lõike 3 kohaselt on andmesubjektil igal ajal õigus nõuda museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist muuseumide andmekogus, välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks tegemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb andmesubjekti nõudel lõpetada museaalis või museaali kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemine infosüsteemis ilma õiguste riivet kaalumata. Muuseumiseaduse § 16 lõike 5 kohaselt kui otsustatakse lõpetada museaali levitamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine, võib isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu selle muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse museaal kuulub. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab muuseumi juht või tema määratud isik, avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, kes hindab otsuse tegemisel taotluse põhjendatust, juurdepääsu vajadust ning üldsuse hulgas levitamise keelamise põhjust. Lõikes 5 toodud täiendus võimaldab 3 juurdepääsuõigust puudutava otsuse teha lisaks muuseumi juhile ka peavarahoidjal või muuseumi juhi määratud muul isikul, vähendades juhi koormust. Punktiga 6 muudetakse andmekogu põhimääruse § 26 lõiget 1 – riiklikku ja haldusjärelevalvet määruse rakendamise üle teostavad Muinsuskaitseamet, Andmekaitse Inspektsioon ning Riigi Infosüsteemi Amet õigusaktides sätestatud pädevuse kohaselt. Senine viide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on asendatud Riigi Infosüsteemi Ametiga. Määruses loobutakse viitamisest isikuandmete kaitse seadusele ja avaliku teabe seadusele. Vastav säte sõnastatakse ümber nii, et konkreetsetele seadustele viitamine asendatakse kohustusega teostada järelevalvet õigusaktides sätestatud pädevuse kohaselt. Samuti asendatakse senine järelevalve teostaja Kultuuriministeerium Muinsuskaitseametiga. Vastav punkt jõustub samal ajal muinsuskaitseseaduse jõustumisega (01.05.2019). Punktiga 8 muudetakse põhimääruse rakendussättes olevat kuupäeva. Kehtiva määruse § 29 lõike 4 kohaselt lisab Kultuuriministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks olev riigimuuseum enne määruse jõustumist arvele võetud museaali digitaalse kujutise infosüsteemi hiljemalt 31.12.2018, muu riigimuuseum moodustaja määratud tähtaja jooksul. Seoses Eesti Rahva Muuseumi museaalide väga suure arvuga (üle miljoni) ei ole jõutud algselt määruses sätestatud tähtajaks (31.12.2018) kõigi museaalide kohta digitaalset kujutist infosüsteemi lisada. Vastavalt muuseumi taotlusele pikendatakse tähtaega 15 aasta võrra, s.o kuni 31.12.2033. Nimetatud tähtaeg puudutab Eesti Rahva Muuseumi, sest vastavalt riigireformi kavale on kõik teised Kultuuriministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks olevad riigimuuseumid kas juba muudetud või muudetakse käesoleva aasta jooksul sihtasutusteks. Nende puhul sätestatakse tähtaeg muuseumikogu kasutamise lepingus, mitte määruses. Eelnõu §-ga 3 muudetakse kultuuriministri 12.07.2004 määrust nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“. Muudatused puudutavad töökorralduse juhendi § 13, mis reguleerib lugejate registreerimist ja lugejate üle arvestuse pidamist. Punktiga 1 muudetakse töökorralduse juhendi § 13 lõikeid 1–3. Lõikes 1 toodud isikuandmete loetelu viiakse kooskõlla IKS RS-iga täiendatud rahvaraamatukogu seadusega. Seadusesse toodi regulatsioon, mille kohaselt on rahvaraamatukogul õigus alla 18-aastase isiku puhul küsida teaviku kojulaenutamiseks lapsevanema või seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku nõusolekut. Vanema nõusolek tähendab seda, et isik on teadlik tema andmete töötlemisest ja teaviku kojulaenutamisega kaasneda võivatest võimalikest rahalistest kohustustest teaviku rikkumise või tagastamata jätmise korral. Uus regulatsioon sobib nii rahvaraamatukogudele, kes seni vanema andmeid ei ole kogunud, ei soovi seda teha ka tulevikus või soovivad sellest loobuda, kui ka rahvaraamatukogudele, kes soovivad vastavat praktikat jätkata. Lõike 1 kohaselt kantakse lugejate andmebaasi või lugeja registreerimiskaardile (-vihikusse) järgmised lugeja isikuandmed ja raamatukogu nõudel kuni 18-aastase isiku puhul ka lapsevanema või seadusliku esindaja isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) elukoht (postiaadress); 4 4) telefoninumber; 5) elektronposti aadress, kui see on olemas. Lõike 2 kohaselt registreeritakse rahvaraamatukogu lugejaks isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. Lugeja saab raamatukogust lugejapileti. Lugejapiletit võib asendada isikutunnistus ehk ID-kaart. Kehtiva töökorralduse juhendi kohaselt annab lugeja rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tundmise kohta allkirja. IKS RS-iga tehtud rahvaraamatukogu seaduse täienduse väljatöötamisel leiti, et nõusolekut saab anda ka muul viisil kui allkirjaga (vajaliku lahtri märgistamine veebilehel vms). Lõike 3 kohaselt kontrollitakse lugejate andmete õigsust kord aastas lugeja raamatukogu külastusel. Kehtiva töökorralduse juhendi kohaselt teostatakse lugejate ümberregistreerimist igal aastal nende esimesel külastusel raamatukokku. Samas, kui lugeja registreerub lugejaks 31. detsembril ja külastab raamatukogu juba 2. jaanuaril, on kasutajale häiriv, kui tema andmeid kontrollitakse uuesti esimesel külastusel. Teavituste edastamiseks ja kojulaenutustel viiviste sissenõudmisel on uuendatud andmed olulised, kuid neid peaks kontrollima registreerumisest aasta möödumisel ning kontrollimist saab raamatukogusüsteemides automatiseerida. Punktiga 2 täiendatakse töökorralduse juhendi § 13 lõikega 7. Vastava sätte kohaselt kustutatakse rahvaraamatukogu lugejate andmebaasist lugeja ja kuni 18-aastase isiku puhul lapsevanema või seadusliku esindaja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kui lugeja pole raamatukogu külastanud kolm aastat. Kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, siis lugeja või tema seadusliku esindaja andmeid lugejate andmebaasist ei kustutata. Nimetatud juhul säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni. Tegemist on IKS RS-iga täiendatud rahvaraamatukogu seaduse sätte taasesitusega, kuid terviklikkuse ja õigusselguse huvides on see põhjendatud. Eelnõu § 4 reguleerib määruse jõustumist. Eelnõu § 2 punktid 1–4, 6 ja 7 jõustuvad 1. mail 2019. a samal ajal muinsuskaitseseaduse jõustumisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu reguleerimisalaga on seotud EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus. 4. Määruse mõjud Muudatused on tehnilist laadi ja nende eesmärk on viia määrused kooskõlla seadustega. Muudatuste maht on pigem väike, sest valdavalt toodi alamaktides sätestatud põhimõtted IKS RS-iga seaduste tasandile või anti seadustega volitus koguda määrustes juba olemasolevaid isikuandmeid. Muudatustega kaasnevat mõju on hinnatud ka IKS RS-i seletuskirjas1. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337- 17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus 5 Muinsuskaitseameti ülesannete laiendamisega seotud mõju on analüüsitud muinsuskaitseseaduse eelnõu seletuskirjas2. 5. Määruse rakendamisega kaasnevad kulud ja eeldatavad tulud IKS RS-i eelnõu väljatöötamisega seotud valdkonna seaduste muudatusettepanekute esitamisel hindas Kultuuriministeerium, et loovisikute andmete kustutamise funktsiooni lisamise maksumus võib olla ligikaudu 10 000–40 000 eurot. Rahvaraamatukogudes on kasutusel kolm erinevat lugejate andmebaasi. Lisades lugeja andmete kustutamise funktsiooni, võib umbkaudu öelda, et see võib maksta ca 100 000 eurot iga andmebaasi kohta. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud eelnõu § 2 punktid 1–4, 6 ja 7, mis jõustuvad 1. mail 2019. a samal ajal muinsuskaitseseaduse jõustumisega. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Andmekaitse Inspektsioon kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Indrek Saar Minister Tarvi Sits Kantsler 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9ad59dd-ef98-4b2b-b22b-ba8cf4c87154/Muinsuskaitseseadus 6