Haridus- ja Teadusministeerium
Kultuuriministeerium
Rahandusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus 01.04.2019 nr 14-12.3/124-1
Esitluskiri siseministri 27. märtsi 2015. aasta
käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“
muutmiseks
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7
lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel koostatud siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja nr
1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmise
eelnõu.
Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 4 alusel palun eelnõu kooskõlastada
10 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katri Raik
siseminister
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Riigikantselei
Sotsiaalministeerium
SA Innove
Politsei- ja Piirivalveamet
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Lisad:
1. „Siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ eelnõu;
2. „Siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri;
3. „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muudetud
tervikteksti eelnõu.
Ave Osman 6125242
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
KÄSKKIRI Lisa 1
EELNÕU
Siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja
nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“
muutmine
Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning
kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2019. a korraldusega nr 34 „„Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“
1. Muudan siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi käskkiri) järgmiselt:
1.1. sõnastan punkti 2.1.3.4.1 teise lause järgmiselt:
„Teenuse piloteerimise, hindamise ning edasiarendamise järel rakendatakse infoplatvormi,
sealhulgas vastavalt vajadusele pidevalt ajakohastatakse infot, arendatakse ja uuendatakse
vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele, tehakse koostööd erinevaid teenuseid
pakkuvate asutustega ning vajaduse korral pakutakse neile konsultatsiooni info kättesaadavuse
parandamiseks.“;
1.2. sõnastan punkti 2.2.3.2.1 esimese lause järgmiselt:
„.Tegevuse tulemusena on uussisserändajad läbinud väljatöötatud materjalide ja testide põhjal
korraldatud koolitused 1265 korral“;
1.3. sõnastan punkti 2.2.3.3.2 järgmiselt:
„Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2020.“;
1.4. sõnastan punkti 2.2.3.4.2 järgmiselt:
„Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2020–30.06.2023.“;
1.5. sõnastan punkti 2.2.3.5 teksti järgmiselt:
„2.2.3.5.1. Kohanemiskoolituste läbimise tulemusena on uussisserändajad omandanud
pädevused, mis vastavad kohanemisprogrammi määruses kirjeldatud üldpädevusnõuetele.
Perioodil 2017–2022 on uussisserändajad läbinud kohanemisprogrammi koolitused 11 578
korral.
1
Koolitusmooduleid pakutakse vähemalt inglise ja vene keeles. Koolitusmooduleid ja eesti keele
algtaseme (A1–A2) õpet pakutakse eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas1. Koolitusgruppide
komplekteerimise, koolituste läbiviimise ning tulemuste seiramise eest ja elluviijale esitamise
eest vastutavad vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad.
Koolitusi pakutakse kahes raskusastmes6 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste ja
noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes ning õppimise ja teaduse moodul, mille
pakkujatel on õigus pakkuda koolitusi ühes raskusastmes). Uussisserändajad suunab
kohanemiskoolitustele osalema PPA.
2.2.3.5.2 Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–30.06.2023.“;
1.6. sõnastan punkti 2.3.3.4.2 järgmiselt:
„Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2021–31.12.2022.“;
1.7. kehtestan punkti 3 uues redaktsioonis:
3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed
Näitajad Näitaja Alg- Siht- Siht Siht- Siht- Selgitav teave
nimetus tase tase -tase tase tase
2016 2018 2020 2023
Toetatav tegevus 2.1
Tulemus Infoplatvor 0 500 1500 6500 11 000 Tulemusnäitaja moodustab
näitaja mi meetme tegevuse 2.6.1
kasutajate väljundnäitaja.
arv
Toetatav tegevus 2.2
Tulemus Kohanemis 0 494 2353 5575 12 843 Tulemusnäitaja moodustub
näitaja koolitustel kohanemiskoolituste
osalejate arv läbimiskordade arvust.
Tulemusnäitaja moodustab
meetme tegevuse 2.6.2
väljundnäitaja.
Tulemusnäitaja panustab
rakenduskava
väljundnäitajasse
„Lõimumis- ja
kohanemiskoolitustel
osalejate arv“.
Rakendu Kohanemis 0 346 1647 3902 8990 Näitaja moodustub
skavaga programmi kohanemisprogrammi
seonduv läbinute2 koolituste läbimiskordade
tulemusn arv, kelle arvust, mille järel inimene
äitaja eesti keele on andnud hinnangu, et
oskus, tema eesti keele oskus,
praktiline praktiline informeeritus ja
informeeritu teadmised Eesti riigi,
s ja ühiskonna ja kultuuri kohta
teadmised on paranenud.
Eesti riigi, Tulemusnäitaja moodustab
1 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda soovijatele
võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik väljaspool Tallinnat,
Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades.
2 Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud kohanemisprogrammi koolitusmoodulis
või 50% ulatuses algtaseme (A1–A2) keeleõppes.
2
ühiskonna meetme tegevuse 2.6.2
ja kultuuri väljundnäitaja.
kohta on Tulemusnäitaja panustab
paranenud rakenduskava
tulemusnäitajasse
„Kohanemis- ja
lõimumisprogrammi
läbinute arv, kelle eesti
keele oskus, informeeritus
ja teadmised Eesti riigi,
ühiskonna ja kultuuri kohta
on paranenud“.
Toetatav tegevus 2.3
Tulemus Arendatud 0 0 5 15 25 Tulemusnäitaja moodustab
näitaja või välja- meetme tegevuse 2.6.3
töötatud väljundnäitaja ning ühtlasi
teenuste arv rakenduskava
väljundnäitaja
„Uussisserändajate
kohanemise toetamiseks
arendatud või väljatöötatud
teenuste arv“.
1.8. kehtestan punkti 6 uues redaktsioonis:
6. Tegevuste eelarve
Jrk Toetatava tegevuse nimetus Summa Osakaal
nr (eurodes)
1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja 510 000 100%
rakendamine
1.1 ESF-i toetus 433 500 85%
sh PPA (2015−2020) 102 850
EAS (2015−2017) 35 511,76
SMIT (2018−2022) 108 885
1.2 Riiklik kaasfinantseering 76 500 15%
sh PPA (2015−2020) 18 150
EAS (2015−2017) 6266,78
SMIT (2018−2022) 19 215
1.3 Omafinantseering 0 0%
2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine 6 718 734 100%
ja rakendamine
2.1 ESF-i toetus 5 710 924 85%
sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92
SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56
2.2 Riiklik kaasfinantseering 1 007 810 15%
sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63
SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27
2.3 Omafinantseering 0 0%
3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja 2 176 233 100%
rakendamine
3.1 ESF-i toetus 1 849 798 85%
sh PPA (2017−2021) 637 500
3.2 Riiklik kaasfinantseering 326 435 15%
3
sh PPA (2017−2021) 112 500
3.3 Omafinantseering 0 0%
2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Katri Raik
siseminister
4
Lisa 2
EELNÕU
Seletuskiri „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise
tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ juurde
1. Sissejuhatus
Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi TAT) muutmine on tingitud toetatavate
tegevuste elluviimise käigus kujunenud vajadustest. Toetatava tegevuse nr 2.1 „Infoplatvormi
ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine“ peamised muudatused on tulemusnäitaja
sihttaseme tõstmine, partnerite eelarve suurendamine ja eelarve kasutusaja pikendamine.
Toetatavat tegevust 2.2 „Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine“
puudutavad peamised muudatused on A2-taseme eesti keele õppe pakkumise võimaldamine,
kolme alategevuse elluviimise aja pikendamine ning tulemusnäitajate nimetuse täpsustamine.
Toetatava tegevuse 2.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ puhul
lükatakse viimase alategevuse algust edasi ühe aasta võrra. Toetatavate tegevuste nr 2.2 ja 2.3
eelarveid vähendatakse tulenevalt ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava
(edaspidi rakenduskava) eelarve tehnilisest kohendusest.
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 7 lõike
2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2019. a
korraldusega nr 34 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“.
Käskkirja eelnõu koostasid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Ave Osman
(e- post
[email protected], telefon 612 5242) ning kodakondsus- ja
rändepoliitika osakonna nõunik Martin Tulit (e-post
[email protected], telefon
612 5280). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Kertu Nurmsalu (
[email protected], tel 612 5084).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest punktist, millest esimesega muudetakse TAT-i ja teine on eelnõu
rakendussäte.
Eelnõu punkti 1 kohaselt tehakse muudatusi TAT-i alljärgnevates punktides.
Punkti 2.1.3.4.1 teises lauses täpsustatakse, et infoplatvormi rakendamise käigus seda ka
uuendatakse. Uuemate infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmine on vajalik selleks, et
tagada infoplatvormi toimepidevus.
Punkti 2.2.3.2.1 esimeses lauses tehtava muudatusega tuuakse selgemalt välja, et toetatava
tegevuse 2.2 tulemusnäitaja ehk projekti tulemusnäitaja Kohanemiskoolitustel osalejate arv,
mis ühtlasi panustab rakenduskava väljundnäitajasse Lõimumis- ja kohanemiskoolitustel
osalejate arv, moodustub kohanemiskoolituste läbimiskordade arvust. See tähendab, et kokku
ei loeta kohanemisprogrammi koolitustel osalevaid üksikisikuid, vaid koolitusel
osalemiste/läbimiste kordi. Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid on enamuses 1-päevased,
mistõttu osutuvad osalejad ka läbinuteks. Keeleõppe puhul loetakse läbinuteks need, kes on
keeleõppes osalenud vähemalt 50% ulatuses.
1
Punkti 2.2.3.3.2 muudatusega pikendatakse alategevuse Materjalide vahehindamine ja
uuendamine, uute materjalide koostamine elluviimise aega ühe aasta võrra (31. detsembrini
2020), et tagada pikem ajavaru materjalide uuendamiseks ja koostamiseks, kuna materjalide
vahehindamine viiakse lõpule 2019. aasta jooksul.
Punkti 2.2.3.4.2 muudatusega pikendatakse alategevuse Materjalide lõpphindamine ning
materjalide muutmine elluviimise aega poole aasta võrra (30. juunini 2023), et tagada pikem
ajavaru materjalide muutmiseks ja muudatuste katsetamiseks paralleelselt koolituste läbiviimise
ajaga.
Selguse huvides saab terve punkt 2.2.3.5 uue sõnastuse, kuid sisulised muudatused on need,
et punkti 2.2.3.5.1 teises lauses täpsustatakse sarnaselt punkti 2.2.3.2.1 muudatusele seda, et
toetatava tegevuse 2.2 tulemusnäitaja ehk projekti tulemusnäitaja Kohanemiskoolitustel
osalejate arv, mis panustab ühtlasi rakenduskava tulemusnäitajasse Lõimumis- ja
kohanemiskoolitustel osalejate arv, moodustub kohanemiskoolituste läbimiskordade arvust.
Senine kolmas lause jagatakse kaheks lauseks. Neist esimeses sätestatakse, et
kohanemisprogrammi koolitusmooduleid pakutakse vähemalt inglise ja vene keeles. Teises
lauses sätestatakse, et koolitusmooduleid ja eesti keele algtaseme õpet pakutakse eelkõige
Tallinnas, Tartus ja Narvas. Sealjuures sätestatakse, et eesti keele algtaseme õpet ei pakuta
ainult A1-tasemel, vaid ka A2-tasemel. Kohanemisprogrammi raames pakutav keeleõpe, mida
seni on pakutud vaid A1-tasemel, on olnud sihtrühma seas väga populaarne ning A1-taseme
keeleõppe läbinud on avaldanud soovi jätkata eesti keele õpinguid A2-tasemel. Kuna nõudlus
A2-taseme tasuta keeleõppe kursuste järele ületab praegust riigipoolset pakkumust, on elluviija
teinud ettepaneku arendada kohanemisprogrammi selle sihtrühmale mõeldud A2-taseme
keeleõppe kursusega ning katsetada selle pakkumist kohanemisprogrammi raames.
Muudatusega antakse elluviijale see võimalus, kuna kohanemisprogrammi arendamine on
kooskõlas toetatava tegevuse eesmärgiga.
Punkti 2.2.3.5.2 muudatusega pikendatakse alategevuse Koolituste pakkumine elluviimise aega
poole aasta võrra (30. juunini 2023), et tegevuse elluviimise aeg oleks kooskõlas õppeaasta
kestusega.
Punkti 2.3.3.4.2 muudatusega lükatakse TAT-i alategevuse Lõpp- ja järelhindamise
läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele suunatud teenuste kvaliteedi ning
sellega rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste kohta
algusaega ühe aasta võrra edasi (1. jaanuarini 2021), kuna hindamisega ei ole vaja alustada
2020. aastal, mil tugivõrgustike töö on alles aktiivses faasis.
Punktis 3 tõstetakse toetatava tegevuse 2.1 tulemusnäitaja ehk projekti tulemusnäitaja
Infoplatvormi kasutajate arv, mis on ühtlasi meetmetegevuse 2.6.1 väljundnäitaja, sihttaset
11 000-le. Seni seatud sihttase (4500) saab elluviija prognoosi kohaselt täidetud juba käesoleva
aasta jooksul. Kuna infoplatvormi kaudu toimub registreerumine kohanemiskoolitustele, on
vaja infoplatvormi rakendamisega jätkata. Sihttaseme muutmise järel on infoplatvormi
kasutajate arv ja kohanemiskoolitustel osaluskordade arv ligikaudu samas suurusjärgus, kuid
veidi väiksem kohanemiskoolitustel osalemiste arvust, kuna koolituste katsetamise faasis
infoplatvorm veel kasutusel ei olnud.
Punktis 3 lisatakse toetatava tegevuse 2.2 tulemusnäitaja ehk projekti tulemusnäitaja
Kohanemiskoolitustel osalejate arv selgitusse, et näitaja moodustub kohanemiskoolituste
läbimiskordade arvust, et oleks üheselt aru saadav, mida kokku loetakse. Kohanemisprogramm
2
koosneb 1-päevastest koolitustest, mis käsitlevad eri teemasid (baasmoodul, töö ja ettevõtlus,
õppimine, teadus, perekond, lapsed ja noored). Uussisserändaja võib omal valikul osaleda kas
ühel või mitmel koolitusel, lisaks ka keeleõppes. Seetõttu ei loeta sihttaseme arvestamisel
unikaalseid osalejaid, vaid kohanemisprogrammi eri koolituste läbimise kordi.
Toetatava tegevuse 2.2 rakenduskavaga seonduva tulemusnäitaja Kohanemisprogrammi
läbinute arv, kelle eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna
ja kultuuri kohta on paranenud selgitusse lisatakse, et näitaja moodustub kohanemisprogrammi
koolituste läbimiskordade arvust, mille järel inimene on andnud hinnangu, et tema eesti keele
oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on
paranenud. Kui isik osaleb kohanemisprogrammi koolitustel (baas- või teemamoodul või
keeleõpe), küsitakse iga koolituse läbimise järel tema hinnangut selle kohta, kas tema eesti
keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on
paranenud. Näitaja täitmisel arvestamisel võetakse arvesse iga koolituse järel antud hinnang.
Lisaks täiendatakse selle näitaja joonealust märkust viitega keeleoskuse A2-tasemele, et see
oleks kooskõlas punkti 2.2.3.5.1 muudatusega.
Punktis 6 suurendatakse tegevuse Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja
rakendamine partnerite Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT)
eelarvet 52 500 euro võrra (44 625 eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 7875 eurot riiklik
kaasfinantseering) ja Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) eelarvet 36 547 euro võrra
(31 065 eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 5482 eurot riiklik kaasfinantseering). Lisaks
pikendatakse PPA eelarve kasutusaega ühe aasta võrra, et tagada PPA-le piisav ajaline ja
rahaline ressurss automaatse andmevahetuslahenduse valmimiseks ja infoplatvormi jooksvaks
arendamiseks.
Tulenevalt rakenduskava eelarve tehnilisest kohendusest vähendatakse toetatava tegevuse
Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine eelarvet 70 466 euro võrra
(59 896 eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 10 570 eurot riiklik kaasfinantseering) ja tegevuse
Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine eelarvet 24 567 euro võrra
(20 882 eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 3685 eurot riiklik kaasfinantseering).
3. Eelnõu terminoloogia
Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu
Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa
Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006.
5. Käskkirja mõjud
3
Eelnõuga tehtavad muudatused ja täpsustused tuginevad tegevuste elluviimise käigus saadud
kogemustele ja selgunud vajadustele ning korraldusasutuse suunistele ja võimaldavad
saavutada toetatavatele tegevustele seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused aja- ja
ressursitõhusamalt. Eelarves tehtavad muudatused tagavad täiendavad eelarvevahendid
partneritele SMIT ja PPA ning tagavad kooskõla rakenduskavaga.
6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud
TAT-is sätestatud toetatavaid tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi
vahenditest TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne
täiendavaid kulusid.
7. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates
1. jaanuarist 2019. a.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse perioodi 2014–20120 struktuuritoetuse seaduse § 13 lg 3 alusel
õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemis korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus),
valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega (Kultuuriministeerium) ning teiste
rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või
meetme tegevuste kogumi rakendamise eest (Haridus- ja Teadusministeerium ja
Sotsiaalministeerium), ning rakendusasutustega, kes vastutavad läbivate teemade elluviimise
eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad tegevused mõjutavad (Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ja Rahandusministeerium). Eelnõu saadetakse
teadmiseks rakendusüksusele SA Innove ning TAT-i partneritele (PPA ning SMIT).
4
Lisa 3
EELNÕU
KÄSKKIRI
27.03.2015 nr 1-3/87
muudetud järgmiste käskkirjadega
04.01.2017 nr 1-3/3
11.05.2018 nr 1-3/46
xx.yy.2019 nr 1-3/xx
Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja
kooskõlas Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusega nr 557 „„Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“.
1. Üldsätted
1.1. Reguleerimisala
1.1.1. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks (edaspidi
TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda uussisserändajate
kohanemise toetamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava
(edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“
meetme 2.6. „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud
püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja
uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ järgmiste tegevuste
(edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks:
1.1.1.1. meetme tegevus 2.6.1. infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja
rakendamine;
1.1.1.2. meetme tegevus 2.6.2. kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja
rakendamine;
1.1.1.3. meetme tegevus 2.6.3. tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja
rakendamine.
1.1.2. Toetatavate tegevuste eesmärk on luua eeldused uussisserändajate kohanemiseks Eestis
ning kujundada uussisserändajatele eeldused osaleda Eesti ühiskonnas, sealhulgas
tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas.
1.1.3. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 aasta määruse nr 146 "Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide
tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tähenduses on
projekti nimetuseks „Uussisserändajate kohanemise toetamine“. (lisatud siseministri
11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
1.2. Terminid
1.2.1. Kohanemisprogramm on tegevuskava uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks
ning see sisaldab teemapõhiseid koolitusmooduleid ja algtasemel eesti keele õpet.
1
Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rändeprotsessi, tagades
neile teadmised riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja
perekonnaga seotud teemade kohta ning soodustades neil eesti keele oskuse
omandamist. Kohanemisprogrammi sisu, selles osalemise tingimused ning selles
osalemisse suunamise kord on kehtestatud siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses
nr 34 „Kohanemisprogramm“ (edaspidi kohanemisprogrammi määrus). (muudetud
siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
1.2.2. Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:
1.2.2.1. välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses
või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel;
1.2.2.2. Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eesti tähtajalise elamisõiguse Euroopa
Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;
1.2.2.3. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eesti tähtajaline
elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.
1.3. Tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus
1.3.1. Tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Siseministeerium.
1.3.1.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse elluviijana Siseministeeriumi kodakondsus- ja
rändepoliitika osakonda.
1.3.2. Elluviija partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
(edaspidi EAS), SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur. (muudetud siseministri
11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
1.3.3. Tegevuste rakendusüksus (edaspidi RÜ) on SA Innove.
1.3.4. Toetatavate tegevuste rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeerium.
1.3.4.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse RA-na Siseministeeriumi välisvahendite
osakonda.
2. Toetatavad tegevused
2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine
2.1.1. Elluviija ja partner
2.1.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond
ning elluviija partnerid PPA, EAS ja SMIT. (muudetud siseministri 11.05.2018
käskkirjaga nr 1-3/46).
2.1.1.2. PPA loob ja rakendab tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames andmevahetuslahenduse
PPA asjakohase andmebaasi ja loodava infoplatvormi vahel, mis tagab
kohanemiskoolitusele suunatud isikute andmete kättesaadavuse punktis 2.2
nimetatud tegevusi ellu viivatele elluviija partneritele ja vastavalt riigihangete
seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujatele ja andmete olemasolu PPA
asjakohases andmebaasis.
2.1.1.3. EAS võimaldab elluviijal infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamiseks ja
rakendamiseks kasutada portaali estonia.ee tehnilisi ja sisulisi võimalusi ning
arendab perioodil 2015–2017 tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames koos elluviijaga
portaali sisuliselt. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.1.1.4. SMIT tagab tegevuses 2.1.3.4 infoplatvormi tehnilise aja- ja asjakohasuse,
arendustööde läbiviimise vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele
ning kasutajatoe ja infoplatvormi turvalisuse. (lisatud siseministri 11.05.2018
käskkirjaga nr 1-3/46).
2.1.2. Tulemus
2.1.2.1. Tegevuste tulemusena on välja arendatud ning rakendatud mitmekeelset (vähemalt
eesti-, inglis- ning venekeelset) rändeinfot pakkuv infoplatvorm ja selle
2
tugiteenused. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.1.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg
2.1.3.1. Infoplatvormi alusuuringud
2.1.3.1.1. Alusuuringute käigus on koostatud ülevaade olemasolevatest infoteenuse
pakkumiseks vajalikest või sellega seonduvatest materjalidest. Tehtud on
tehniline analüüs ning töötatud välja ettepanekud portaali optimaalseks
rakendamiseks ja veebipõhise rakenduse lähteülesanne.
Infoplatvormi alusuuringute läbiviimise käigus analüüsitakse olemasolevaid
veebipõhiseid uussisserändajatele suunatud infot sisaldavaid ressursse vastavalt
2013.–2014. aastal läbiviidud uuringu1 andmetele, hinnatakse veebirakenduste
sisu, sealhulgas millist infot, millistes keeltes, millisel viisil ja kui palju
pakutakse, kuidas vahetatakse infot teiste infot pakkuvate rakendustega.
Selgitatakse välja optimaalne koondatud (olemasoleva keskse veebiressursi
raames), maksimaalselt automatiseeritud (andmevahetusliidestega varustatud)
ning andmevahetuseks sobivaim (PPA asjakohase andmebaasiga ühilduv)
lahendus uussisserändajatele suunatud info pakkumiseks.
2.1.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.10.2014–31.12.2016.
2.1.3.2. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamine ja piloteerimine
2.1.3.2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise tulemusena on loodud
mitmekeelne (vähemalt eesti, inglise ning vene keeles infot esitav) avalik teenus.
Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise käigus arendatakse välja
alusuuringute põhjal kujundatud mudel info koondamiseks ja esitamiseks.
Tehakse tehnilised arendused, et vältida info dubleerimist ja käsitsi sisestamist.
EAS tagab koostöös Elluviijaga, et loodavat infoplatvormi on võimalik seostada
teiste asjakohaste andmebaasidega. Infoplatvormi piloteeritakse ning testitakse
tehniliselt.
2.1.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2015–31.12.2016.
2.1.3.3. Infoplatvormi hindamine ja edasiarendus
2.1.3.3.1. Infoplatvormi hindamise tulemusena on olemas ülevaade infoplatvormi
arendusvajadustest. Edasiarenduste käigus tehakse infoplatvormi rakendamiseks
vajalikud arendused. Vastavalt tehniliste testide tulemusele hinnatakse
infoplatvormi vastavust tehnilistele ning andmevahetusele ja automatiseeritud
andmekogumisele seatud nõuetele.
2.1.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2019
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.1.3.4. Infoplatvormi rakendamine
2.1.3.4.1. Infoplatvormi rakendamise tulemusena on loodud rändeinfot pakkuv
veebilahendus uussisserändajatele vajaliku infoga ning on tagatud selle
infotehnoloogiline asjakohasus. Teenuse piloteerimise, hindamise ning
edasiarendamise järel rakendatakse infoplatvormi, sealhulgas vastavalt
vajadusele pidevalt ajakohastatakse infot, arendatakse ja uuendatakse vastavalt
parimatele infotehnoloogilistele praktikatele, tehakse koostööd erinevaid
teenuseid pakkuvate asutustega ning vajaduse korral pakutakse neile
konsultatsiooni info kättesaadavuse parandamiseks. EAS ja SMIT tagavad
koostöös elluviijaga, et rakendatav infoplatvorm seostub teiste asjakohaste
andmebaasidega. (muudetud siseministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1-3/xx).
2.1.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
1
http://www.siseministeerium.ee/public/TOF_-_uussisserandajad_-_lopuaruanne.pdf
3
2.1.4. Sihtrühm
2.1.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad.
2.1.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega
2.1.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:
2.1.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika“;
2.1.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;
2.1.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute
ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse
parandamine“;
2.1.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate
linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja
keskkonnasõbralik elukeskkond“.
2.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine
2.2.1. Elluviija ja partnerid
2.2.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond ja
elluviija partnerid PPA, SA Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes ning vastavalt
riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.1.2. PPA suunab tegevuste 2.2.3.2 ja 2.2.3.5 raames uussisserändajaid osalema
kohanemisprogrammis ning tagab andmevahetuse PPA asjakohase andmebaasi ja
tegevuse 2.1 raames loodava infoplatvormi vahel.
2.2.1.3. SA Eesti Teadusagentuur viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3
osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 4. Tegevuse 2.2.3.3
raames on SA Eesti Teadusagentuuri ülesanne uuendada või koostada materjale
ning teha need infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad
kohanemisprogrammi teaduse teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017
käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.1.4. SA Archimedes viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3 osades,
mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 3. Tegevuse 2.2.3.3 raames on
SA Archimedese ülesanne uuendada või koostada materjale ning teha need
infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi
õppimise teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.2. Tulemus
2.2.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud, piloteeritud, arendatud ning rakendatud
kohanemisprogrammi vastavalt kohanemisprogrammi määrusele ja selle lisadele,
välja arvatud osades, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse mooduli väljatöötamist,
piloteerimist ja rakendamist rahvusvahelise kaitse saajatele.
2.2.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg
2.2.3.1. Kohanemiskoolituste ja keeleõppe metoodiliste õppe-, ja infomaterjalide ning
teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja õppematerjalide väljatöötamine
ja arendamine
2.2.3.1.1. Tegevuse tulemusena on elluviija partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses
sätestatud korrale leitud teenusepakkujad loonud või vajaduse korral hankinud
koolitusmoodulite ning algtaseme (A1) keeleõppe pakkumiseks vajalikud info-,
metoodilised ja õppematerjalid, sealhulgas teadmiste testid. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
Partnerid, lähtudes kohanemisprogrammi määrusest, sõlmitavatest partnerlus-
või hankelepingutest, olemasolevatest hinnangutest ja uuringutest ning muudest
4
Siseministeeriumi juhendmaterjalidest, sealhulgas ühikuhinna metoodika
juhendmaterjalidest ja nõuetest, töötavad välja või hangivad koolitusmaterjalid
(nii kontaktõppes kui ka veebipõhiselt kasutatavad), koolituste pakkumise
metoodilised materjalid ning infomaterjalid koolituses osalejatele.
2.2.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.08.2014–31.12.2017. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.3.2. Koolituste materjalide ja teadmiste testide piloteerimine
2.2.3.2.1. Tegevuse tulemusena on uussisserändajad läbinud väljatöötatud materjalide ja
testide põhjal korraldatud koolitused 1265 korral.
Partnerid SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur ning vastavalt
riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad viivad läbi
kontaktõppe sessioonid koolitusmoodulite ja algtaseme (A1) keeleõppe
materjalide ja metoodika piloteerimiseks eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas2
vähemalt inglise ja vene keeles ning kahes raskusastmes3 kõikide
koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb
vanusegruppide lõikes ning õppimise ja teaduse moodul, mille pakkujatel on
õigus pakkuda koolitusi ühes raskusastmes). Piloteerimise käigus koguvad
partnerid ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud
teenusepakkujad tagasisidet materjalide ja teadmiste testide kohta. Materjalid
tehakse kättesaadavaks käesoleva käskkirja punktis 2.1 nimetatud infoplatvormi
kaudu. Vajaduse korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks
vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid.
Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele osalema PPA. (muudetud
siseministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1-3/xx).
2.2.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2017. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.3.3. Materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine
2.2.3.3.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud kohanemiskoolituse kõikide moodulite ja
keeleõppe sisu ning metoodilisi materjale ning vastavalt hindamisele on
materjale programmi edasiseks pakkumiseks uuendatud või koostatud
lisamaterjale.
Tegevuse raames tellib elluviija koolituse piloteerimise tulemustest lähtuvad
eksperdihinnangud või analüüsid koolituse sisu ja metoodiliste materjalide
kohta. Vastavalt eksperdihinnangutele või analüüsidele uuendavad või loovad
partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud
teenusepakkujad materjale ning teevad materjalid kättesaadavaks infoplatvormi
kaudu.
2.2.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2020. (muudetud siseministri
xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1-3/xx).
2.2.3.4. Materjalide lõpphindamine ning materjalide muutmine
2.2.3.4.1. Tegevuse tulemusena on kohanemiskoolituste kõikide moodulite ja keeleõppe
sisu ning metoodilised materjalid, sealhulgas veebipõhised või interaktiivsed
lahendused, asja- ja ajakohased, olemas vähemalt eesti, vene ja inglise keeles
ning kasutatavad iseseisvaks kohanemiskoolituste pakkumiseks. Tegevuse
raames hangib elluviija eksperdihinnangud koolituse sisu ja metoodiliste
materjalide kohta, tuginedes koolituse pakkumise käigus partnerite ja vastavalt
riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujate kogutud
tagasisidele. Eksperdihinnangute alusel uuendavad vastavalt riigihangete
2
Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda
soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik
väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades.
3
Koolituste piloteerimine kontaktõppe sessioonidena kahes raskusastmes sõltub huvist koolituste vastu.
5
seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad materjale ning teevad
materjalid kättesaadavaks infoplatvormi kaudu ja vajaduse korral paberil.
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.2.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2020–30.06.2023. (muudetud siseministri
xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1-3/xx).
2.2.3.5. Koolituste pakkumine
2.2.3.5.1. Kohanemiskoolituste läbimise tulemusena on uussisserändajad omandanud
pädevused, mis vastavad kohanemisprogrammi määruses kirjeldatud
üldpädevusnõuetele. Perioodil 2017–2022 on uussisserändajad läbinud
kohanemisprogrammi koolitused 11 578 korral.
Koolitusmooduleid pakutakse vähemalt inglise ja vene keeles.
Koolitusmooduleid ja eesti keele algtaseme (A1–A2) õpet pakutakse eelkõige
Tallinnas, Tartus ja Narvas4 . Koolitusgruppide komplekteerimise, koolituste
läbiviimise ning tulemuste seiramise eest ja elluviijale esitamise eest vastutavad
vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad.
Koolitusi pakutakse ühes raskusastmes5 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja
arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes). Vajaduse
korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi
vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab
kohanemiskoolitustele osalema PPA.
2.2.3.5.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–30.06.2023.
(muudetud siseministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1-3/xx).
2.2.4. Sihtrühm
2.2.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad.
2.2.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega
2.2.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:
2.2.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika“;
2.2.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;
2.2.5.1.3. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Ettevõtted
hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“;
2.2.5.1.4. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute
ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse
parandamine“;
2.2.5.1.5. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate
linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja
keskkonnasõbralik elukeskkond“;
2.2.5.1.6. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020
„Teadmistepõhine Eesti“ meede 1“Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse
kindlustamine“.
2.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine
2.3.1. Elluviija ja partnerid (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.3.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond,
elluviija partner PPA ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud
4 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda
soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik
väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades.
5
Koolituste pakkumisel kontaktõppe sessioonidena komplekteeritakse koolitusgrupid vajaduse ja otstarbekuse
korral vastavalt koolitatavate haridustasemele ja töökogemusele, lähtudes Euroopa sinise kaardi direktiivis
kehtestatud nõuetest (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
6
teenusepakkujad või avaliku konkursi korras leitud partnerid. (muudetud
siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.3.1.2. PPA arendab tegevuse 2.3.3.2 raames välja ja rakendab välismaalaste seadusliku
Eestis viibimise ja elamise õigusliku nõustamisteenuse. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.3.2. Tulemus
2.3.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud ning rakendatud era-, avaliku ja kolmanda
sektori osalusel toimiv tugivõrgustike kontseptsioon.
2.3.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg
2.3.3.1. Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise võimekuse väljaselgitamine
2.3.3.1.1. Tegevuse tulemusena on olemas ülevaade uussisserändajatele vajalikematest
teenustest, nende arendusvajadustest ning uussisserändajatele suunatud
teenuseid pakkuvate organisatsioonide võimekusest teenuseid arendada.
Elluviija kohtub arendamist vajavate teenuste pakkujatega ja sidusgruppidega
teenuste arendamisvõimaluste väljaselgitamiseks.
2.3.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021. (muudetud siseministri
11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.3.3.2. Teenuste arendamine
2.3.3.2.1. Tegevuse käigus viiakse riigihangete seaduses sätestatud korras läbi hanked või
leitakse partnerid või pakutakse nõustamist teenuste arendamiseks ja
pakkumiseks uussisserändajatele. Tegevuse raames rakendatakse
(välja)arendatud teenuseid (sealhulgas nõustamisteenuseid) ning soetatakse ja
renditakse teenuste rakendamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas
sülearvuteid ja tahvelarvuteid. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr
1-3/3).
2.3.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022.
2.3.3.3. Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide koostamine
2.3.3.3.1. Tegevuse tulemusena on korrapäraselt viidud läbi parimate praktikate
vahetamise seminarid uussisserändajatega kokku puutuvatele
organisatsioonidele, sealhulgas ülikoolid, erinevad katusorganisatsioonid,
kohaliku omavalitsuse üksused, teenusepakkujad, kodanikeühendused. Parimate
praktikate seminaridele kaasatakse ka väliseksperte ning korraldatakse
uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel
õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks. Koostatud on kohanemist
toetavad informatiivsed juhendmaterjalid uussisserändajatega kokku
puutuvatele organisatsioonidele.
Elluviija viib vähemalt korra aastas läbi seminari eri osapooltele, sealhulgas
kaasates uussisserändajad, et arutada sihtrühmale pakutavate teenuste kvaliteedi,
võimaliku arendamise, organisatsioonidevahelise koostöö, parimate praktikate
ja teistel seonduvatel teemadel. Elluviija korraldab parimate praktikate seminare
välisekspertide osalusel ning õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks
uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel.
Elluviija tagab eri organisatsioonidele suunatud materjalide väljatöötamise ja
jagamise.
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.3.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021.
2.3.3.4. Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele
suunatud teenuste kvaliteedi ning sellega rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle
jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste kohta
2.3.3.4.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud uussisserändajatele võrgustikupõhise
tugiteenuste pakkumise mudeli mõju ja jätkusuutlikkust, muu hulgas
7
majanduslikku jätkusuutlikkust.
Elluviija tellib eksperdihinnangud, analüüsid või uuringud tugivõrgustike mõju
kohta teenustele, see hõlmab nii teenusepakkujate kui ka -tarbijate ja
asjassepuutuvate organisatsioonide hinnanguid tugiteenustele ja nende
pakkumisele.
2.3.3.4.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2021–31.12.2022. (muudetud siseministri
xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1-3/xx).
2.3.4. Sihtrühm
2.3.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajatele suunatud tegevusi või teenuseid
pakkuvad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kelle pakutavate
teenuste kohta on toetatavate tegevuste rakendamise käigus ning varem läbiviidud
uuringutest, ekspertide ja uussisserändajatega kokkupuutuvate organisatsioonide
tagasisidest lähtuvalt tuvastatud suurim arendusvajadus ning vastavaid teenuseid
pakkuvate organisatsioonide võimekus ja valmidus teenuseid arendada.
2.3.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega
2.3.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:
2.3.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika“;
2.3.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;
2.3.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute
ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse
parandamine“;
2.3.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate
linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja
keskkonnasõbralik elukeskkond“.
3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed
Siht- Siht- Siht- Siht-
Näitajad Näitaja Alg- tase tase tase tase Selgitav teave
nimetus tase 2016 2018 2020 2023
Toetatav tegevus 2.1
Tulemus- Infoplat- 0 500 1500 6500 11 000 Tulemusnäitaja
näitaja vormi moodustab meetme
kasutajate tegevuse 2.6.1
arv väljundnäitaja.
Toetatav tegevus 2.2
Tulemus- Kohanemis- 0 494 2353 5575 12 843 Tulemusnäitaja
näitaja koolitustel moodustub
osalejate arv kohanemiskoolituste
läbimiskordade arvust.
Tulemusnäitaja
moodustab meetme
tegevuse 2.6.2
väljundnäitaja.
Tulemusnäitaja panustab
rakenduskava
väljundnäitajasse
8
„Lõimumis- ja
kohanemiskoolitustel
osalejate arv“.
Rakendus- Kohanemis- 0 346 1647 3902 8990 Näitaja moodustub
kavaga programmi kohanemisprogrammi
seonduv läbinute6 koolituste
tulemus- arv, kelle läbimiskordade arvust,
näitaja eesti keele mille järel inimene on
oskus, andnud hinnangu, et
praktiline tema eesti keele oskus,
informeeri- praktiline informeeritus
tus ja ja teadmised Eesti riigi,
teadmised ühiskonna ja kultuuri
Eesti riigi, kohta on paranenud.
ühiskonna ja Tulemusnäitaja
kultuuri moodustab meetme
kohta on tegevuse 2.6.2
paranenud väljundnäitaja.
Tulemusnäitaja panustab
rakenduskava
tulemusnäitajasse
„Kohanemis- ja
lõimumisprogrammi
läbinute arv, kelle eesti
keele oskus,
informeeritus ja
teadmised Eesti riigi,
ühiskonna ja kultuuri
kohta on paranenud“.
Toetatav tegevus 2.3
Tulemus- Arendatud 0 0 5 15 25 Tulemusnäitaja
näitaja või välja- moodustab meetme
töötatud tegevuse 2.6.3
teenuste arv väljundnäitaja ning
ühtlasi rakenduskava
väljundnäitaja
„Uussisserändajate
kohanemise toetamiseks
arendatud või
väljatöötatud teenuste
arv“.
(muudetud siseministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1-3/xx).
4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
4.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud
järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond ja riigivalitsemine.
4.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamise, piloteerimise ja rakendamise tegevus on seotud
järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond, regionaalareng ja
riigivalitsemine.
4.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud
6 Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud vähemalt ühes kohanemisprogrammi
teemamoodulis või 50% ulatuses algtaseme (A1–A2) keeleõppes.
9
järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, regionaalareng ja riigivalitsemine.
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood
5.1. Punktis 1.1.1 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2014–31.12.2023.
6. Tegevuste eelarve
Jrk Toetatava tegevuse nimetus Summa Osakaal
nr (eurodes)
1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine 510 000 100%
ja rakendamine
1.1 ESF-i toetus 433 500 85%
sh PPA (2015−2020) 102 850
EAS (2015−2017) 35 511,76
SMIT (2018−2022) 108 885
1.2 Riiklik kaasfinantseering 76 500 15%
sh PPA (2015−2020) 18 150
EAS (2015−2017) 6266,78
SMIT (2018−2022) 19 215
1.3 Omafinantseering 0 0%
2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine 6 718 734 100%
ja rakendamine
2.1 ESF-i toetus 5 710 924 85%
sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92
SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56
2.2 Riiklik kaasfinantseering 1 007 810 15%
sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63
SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27
2.3 Omafinantseering 0 0%
3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja 2 176 233 100%
rakendamine
3.1 ESF-i toetus 1 849 798 85%
sh PPA (2017−2021) 637 500
3.2 Riiklik kaasfinantseering 326 435 15%
sh PPA (2017−2021) 112 500
3.3 Omafinantseering 0 0%
(muudetud siseministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1-3/xx).
7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
7.1. Abikõlblikud kulud
7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse
perioodil ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul
pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese
õigusega.
7.1.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
10
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud tingimustest ja
korrast.
7.1.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud
7.1.3.1. Otsesed personalikulud
7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemise ja projekti
juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning
§ 3 lõikes 4. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametisse nimetamise akti alusel
otseselt projekti heaks töötavad füüsilised isikud. Töövõtu- või käsunduslepingu
alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse
otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatule.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
7.1.3.2. Kaudsed kulud:
7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud,
mida kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad
toetatavate tegevuste tõttu, sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud
personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti
administreerimisega, ja ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud.
7.1.3.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti
otsestest personalikuludest.
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud
7.1.3.3.1. Abikõlblikud on lähetus- ja transpordikulud projekti otsesele personalile või
muudele isikutele, kes osalevad projekti tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse
ja transpordiga seotud kulud on projekti elluviimiseks vajalikud.
7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel.
7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud
tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.
7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.
7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud
7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud
7.1.3.6. Koolitus-, seminari-, konverentsi- ja õppereiside kulud, sealhulgas
tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt
tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)
7.1.3.7. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta
määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse
teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu
osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisega
7.1.3.8. Tõlkekulud
7.1.3.9. Infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja
majutamise kulud, sealhulgas litsentsitasud
7.1.3.10. Metoodiliste, õppe- ning infomaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud,
sealhulgas litsentsi- ja autoritasud
7.1.3.11. Tegevuse 2.2 sihtrühma koolitamise kulud
7.1.3.11.1. Koolituskulud on abikõlblikud nende koolitatavate eest, kelle osalemine
teemapõhistes koolitusmoodulites on kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav,
ning nende koolitatavate eest, kelle osalemine algtaseme eesti keele õppes on
kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav ning kes on osalenud algtaseme eesti
keele õppes vähemalt 50% ulatuses keeleõppe mahust.
7.1.3.11.2. Koolituse läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja
tahvelarvutite, soetamise ja rentimise kulud.
11
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
7.1.4. Asjade ja teenuste ostmise abikõlblikkuse tingimused (tunnistatud kehtetuks
siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46)
7.1.5. Tegevuse 2.2 sihtrühma abikõlblikud kulud
7.1.5.1. Transpordikulud, milleks on ühistranspordi ja sõiduauto kasutamise kulud
7.1.5.2. Majutuskulud
7.1.5.3. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud teemamooduli koolitusel osalejale,
kes osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km ning kelle
osalemine koolitusel on tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.
7.1.5.4. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud keeleõppe koolitusel osalejale, kes
osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km, ja kes on
osalenud koolitusel vähemalt 50% ulatuses keeleõppe kursuse mahust ning see on
tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.
7.1.5.5. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.
7.1.6. Tegevuse 2.3 puhul on lisaks punktis 7.1.3 nimetatud kuludele abikõlblikud ka
järgmised kulud:
7.1.6.1. seminari- ja koolituskulud;
7.1.6.2. sihtrühma lähetus- ja transpordikulud TAT-i punktides 7.1.3.3.2–7.1.3.3.4
sätestatud tingimustel;
7.1.6.3. välisekspertide transpordi- ja majutuskulud;
7.1.6.4. ekspertide, sealhulgas välisekspertide töötasud;
7.1.6.5. uuringute ja analüüside kulud;
7.1.6.6. juhendmaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja
autoritasud;
7.1.6.7. arendatavate teenuste rakendamiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas
sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulud, litsentsitasud ning
sidekulud. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
7.2. Mitteabikõlblikud kulud
7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule:
7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;
7.2.1.2. preemiad;
7.2.1.3. liiklusvahendite ostmine ja liising;
7.2.1.4. kinnisasjade ostmine;
7.2.1.5. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud
maksustamisele mittekuuluva piirmäära;
7.2.1.6. punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
8. Toetuse maksmise tingimused ja kord
8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS) §-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike
1 punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr
1- 3/3).
8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlusi esitatakse
RÜ-le e-toetuse keskkonna vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-
toetuse keskkonna töös takistab maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse
esitamise uueks tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud
siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.2 nimetatud prognoosile kõige harvem
kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude
maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab toetuse saaja
12
maksetaotluse kord kuus.
8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le:
8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas
raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja tasumist
muudest elluviija kuludest;
8.4.2. koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast;
8.4.3. lühikirjeldus toetatavate tegevuste rakendamisega seotud dokumentide algatamise,
viseerimise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste
korral vastavad volituste koopiad.
8.5. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.2 nimetatud väljamaksete
prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist
tõendavate dokumentide koopiad. Vastavalt ühendmääruse § 11 lõikele 4 ei pea
riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning muu
avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu tasumist tõendavaid dokumente.
8.6. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist
tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele.
8.7. TAT-i punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel makstakse toetus välja vastavalt
tegelikele otsestele personalikuludele. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr
1-3/46).
8.7.1. Ühtse määra alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega
kontrollita.
8.7.2. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude
summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.
8.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-is nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja määratud toetuse summa ulatuses.
8.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad
STS §-s 30 nimetatud asjaolud.
8.10. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse
tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande kinnitanud.
8.11. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäeva.
Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.
9. Elluviija kohustused
9.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-is sätestatule STS-i ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26
sätestatule on elluviija kohustatud:
9.1.1. esitama RA-le kinnitamiseks toetatavate tegevuste järgmise eelarveaasta tegevuskava
ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes RA kinnitatud vormil ning vabas vormis
eelarve seletuskirja jooksva aasta 10. novembriks. 2014. ja 2015. aasta eelarve
kinnitatakse koos TAT-iga ning 2014. ja 2015. aasta tegevuskava ja eelarve seletuskiri
esitatakse erandina kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;
9.1.1.1. eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab
RA7;
9.1.1.2. punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja
eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve
muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul
kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
9.1.1.2.1. punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve
esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva
jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest;
7
Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA.
13
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
9.1.2. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe
kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele
saatmisest RÜ poolt;
9.1.3. esitama RÜ-le järgneva aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast
seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi
kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija
15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;
9.1.4. esitama RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud
prognoosist rohkem kui 25% võrra;
9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu
saamisest arvates;
9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud
toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
9.1.7. viima ellu toetatavaid tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;
9.1.8. järgima riigihangete seadust. Elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete eelnõustamist
vastavalt RÜ hangete eelnõustamise protseduuridele;
9.1.9. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt STS
§-le 35;
9.1.10. tagama toetatavate tegevuste partneriga partnerluslepingu sõlmimise, milles
kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste
elluviimisel;
9.1.11. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid toetatava tegevuse 2.2
raames kohanemiskoolitustel ja keeleõppes osalejate kohta vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 320–469), artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete
kaitse seadusega ning esitama need RÜ-le RA kinnitatud vormil kord kvartalis.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
10. Partnerite kohustused
10.1. Partnerid peavad täitma STS §-s 25 nimetatud kohustusi.
10.2. Lisaks STS §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga
partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja
kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel.
11. Tegevuste elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord
11.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks
(edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate
toetatavate tegevuste elluviimisest, näitajate täitmisest, toetatavate tegevuste
tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatavate tegevuste mõjust
läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve järgimisest.
11.2. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna
kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab
vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev
pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
11.2.1. Erandina antakse 2014. aasta kohta aru 2015. aasta vahearuandes.
14
11.3. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna
kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi
lõppkuupäevast arvates. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab lõpparuande
esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea
kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
11.3.1. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse ainult lõpparuanne.
11.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas aruanne on
vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga
nr 1-3/46).
11.5. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande.
11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale kuni kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie
tööpäeva jooksul. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
11.7. Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle
viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab
ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist
RA-le kinnitamiseks. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
11.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasi
menetletakse lõpparuannet vastavalt TAT-i punktile 11.8.
11.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab
RÜ- d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
12.1. Kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või
toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
12.2. RA vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse
kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta pärast punktis
12.4 nimetatud RÜ ettepaneku saamist. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga
nr 1-3/3).
12.3. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
12.4. RA edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha saamiseks.
RÜ- l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga kokku
muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja
ulatusest.
12.5. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aasta jooksul.
Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul.
12.6. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest
asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks
läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le muutmise taotluse
ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse
saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
12.7. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest RÜ-d ja elluviijat
ette mõistliku aja jooksul. RA algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste
tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole
toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui toetatavate tegevuste
15
rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-
l õigus vähendada toetatavate tegevuste kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud
eelarve summa ulatuses.
12.8. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava,
eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas
kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine
13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS §-des 45 ja 46.
13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS § 8 lõike 2 punkti 6 ning rahandusministeerium
STS § 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS §-dele
45– 47.
13.3. Toetuse saaja kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS §-dele 48 ja 49.
14. Vaiete lahendamine
14.1. RÜ toimingu või otsuse peale peab enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide
RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
15. Rakendussätted
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2014. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
siseminister
Lisad:
Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava vormi (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017
käskkirjaga nr 1-3/3).
Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa perioodil 2014−2015 (kehtestatud
uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)
Lisa 3. Seirearuande vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)
Lisa 4. Tegevuste eelarve täitmise vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017
käskkirjaga nr 1-3/3)
Lisa 5. Seletuskiri (kehtestatud uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-
3/3)
16