Leping

Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-16/2475-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2019. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 21.12.2018 käskkirja nr 241 alusel, kooskõlas 2019. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1.Lisa 1 - tegevuskava. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2019 kuni 31.12.2019 toetust summas 105000 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja: 2.2.1. 29.04.2019 - 105000 eurot. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse aruande esitamise tähtaeg on 31.01.2020. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andja siseauditiosakonnal on 3 aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.5. Leping lõpeb: 6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.5.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.5.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.5.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Veronika Valk-Siska, [email protected], 6282207; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Tiia Vihand, [email protected], 5017310. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus Registrikood: 70000941 Registrikood: 80268314 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE667700771000964417 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Pürn Tiia Vihand spordi asekantsler juhatuse liige kantsleri ülesannetes 3/3  RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING LISA 1 Eesti Disainikeskuse tegevuskava 2019 Kõik Eesti Disainikeskuse (EDK) tegevused on allutatud Eesti Disainikeskuse põhikirjaliste tegevuste elluviimisele. Eesmärgi saavutamiseks oleme ellu kutsunud erinevaid projekte ja tegevusi, mis on suunatud tellijate (ettevõtjad, avalik sektor) ja disainerite koostöö soodustamisele ning mõlema osapoole disaini strateegilise rakendamise kompetentsi kasvatamisele. Olulisemad projektid aastal 2019 on: 1. Projekt „Eesti disainiteenuste eksport“ 2017.a. käivitus EAS rahastamisel uus projekt, mis kestab 2019.a. ning keskendub tegevustele, mis aitavad ületada disainivaldkonna ökosüsteemi barjääre: - disainiteenust osutavad disainibürood on väikesed, büroode võimekus enda teenust ja väärtuspakkumist luua ja arendada on madal, juhtimisvõimekus puudulik, ekspordivõimekus on madal; - madal disainiteadlikkus ja –kompetents ning üldise juhtimiskompetentsi puudujäägid erasektoris pärsivad Eesti ettevõtluse ärimudelite kaasaegsemaks muutumist ning seeläbi ka lisandväärtuse kasvu; - disain kui mõtteviis, töömeetod, kasutajakeskne lähenemine on uus ja võõras nii avalikus kui erasektoris, ei osata hinnata disaini investeeringuna ja mõõta selle mõju tulemuslikkusele. Olulisemad projekti raames tehtavad tegevused 2019.a. on: - disainijuhtide arenguprogramm, mille raames saavad vähemalt 3 disainijuhti võimaluse minna tunnustatud välisbüroodesse ennast täiendama. - koolitused disaineritele ja ettevõtjatele. Disaineritele korraldatakse 2 taylor-made õigusalast koolitust (lepinguõigus ja autoriõigus) ning üks rv koolitajaga koolitus graafilises disainis. Ettevõtjatele korraldatakse sissejuhatav koolitus disainist ettevõtlusele ning disaini strateegilist rakendamist tootearenduses toetavad koolitused. - 2 kontaktreisi, üks Singapuri (disainivaldkonna liidritele) ja teine inspiratsioonireis Austriasse. - Disainiveduri disainiauditid ettevõtetele ning auditi metoodika ajakohastamine. Lisaks tegeletakse kommunikatsiooniga, sh disaini tutvustavad filmiklipid ja tehakse muid tegevusi ökosüsteemi barjääride ületamiseks. 2. Tootearenduse meistriklass 2017.a. võitsime EDK ja BDA Consultingu koostöös EAS hanke ja käivitasime uue programmi – tootearenduse meistriklass, mille raames saavad 2017.a. – 2019.a. kokku 40 - 50 ettevõtet osa mahukast koolitusprogrammist ja mentorlusest. 2019.a. koordineerib EDK meistriklassi viimase grupi programmi elluviimist. Programmi tulemusena on osalevad ettevõtted töötanud välja oma ettevõtte tootearendusprotsessi ning omandanud teadmised ja oskused iseseisvaks kaasaegse kasutajakeskse tootearenduse metoodikate ja protsesside rakendamiseks. 3. Projekt EcoDesign Circle EcoDesign Circle (2016 – 2019) on läänemeremaade ühisprojekt (Interreg), mille eesmärk on tõsta siinse regiooni ettevõtete, disainerite ja disainikeskuste ökodisaini alast teadlikkust. Projekti jooksul luuakse ja piloteeritakse tööriistu ökodisaini mõõtmiseks, rakendamiseks ja eksponeerimiseks. Projekt hõlmab kolme aasta jooksul tööriistade loomist ja piloteerimist, disainerite, ettevõtjate ja õppejõudude koolitamist, õpivabriku (“Lernfabrik”) loomist, “Baltic Ecodesign Day” korraldamist, töötubade ja seminarid läbiviimist ja palju muud. EDK peamine roll on välja töötada ja piloteerida EcoDesign Engine tööriist, mis on analoogne disainiveduri- ja buldooseri raames välja töötatud disainiauditile, aga keskendub ettevõtte jätkusuutlikkusele ja loodussäästlikkusele. Audit on töötatud välja koostöös Rootsi, Soome ja Eesti selle ala ekspertidega ja Eestist on kaasatud Eesti Kunstiakadeemia meeskond. Lisaks osales Eesti Disainikeskus 2018.a. ettevõtetele suunatud “Ecodesign sprint” tööriista välja töötamisel ja piloteerimisel. 2019.a. on materjalide koondamise ja avalikult kättesaadavaks tegemise ning jätkutegevuste planeerimise ja finantseerimistaotluste ettevalmistamise aasta. 4. Projekt Ringdisain 2019.a. eraldas EAS EDK-le toetuse erialaliitude ideekonkursi raames, et 2019-2020.a. tegeleda väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ringdisainialase teadlikkuse tõstmisega, neile praktiliste võimaluste pakkumisega võimaldamaks neil osaleda ökoinnovatsioonis ja ringmajanduse poole liikumises. Samuti koolitatakse projekti raames välja disainerid, kes on võimelised edaspidi ringdisaini auditeid ja sprinte läbi viima. 2019.a. alustatakse ringmajandust ja ringdisaini tutvustavate seminaridega, samuti auditi metoodika täiendamise, koolituste ettevalmistamise ning läbiviimisega. 5. Organisatsioonidele pakutavad koolitused ja arenguprogrammid ning disainihangete nõustamine Pakume koostöös valdkonna juhtivate disaineritega valmislahendusi koolitusteks teenusedisainist, aga valmistame ette ka uusi koolitusi disaini rakendamisest tootearenduses, toode-teenuste süsteemidest, disaini tellimisest, pakume ka taylor-made koolitusi. Eelkõige kasutame oma koostöövõrgustikku koolituste läbiviimisel, koolitused on tasulised. EDK nõustab ka avaliku sektori organisatsioone disainihangete paremaks läbiviimiseks – anname nõu hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimise protsessiks ning aitame ette valmistada hanke dokumente. 6. Disainiturg 2019. aastal korraldab EDK detsembris vahetult enne jõulu ühe Disainituru aks Eesti disaineritele ja kaubamärkidele kutsume kevadisele turule kauplema ka naaberriikide disainereid. Disainiturg on juba ennast tõestanud ürituse formaat, mis oma populaarsusega on ellu kutsunud ka teisi disainiturge ja kasvatanud Eesti publiku disainiteadlikkust. Huvi disainerite ja disainihuviliste poolt on endiselt suur, iga kord kandideerib turule ligikaudu 250 – 300 disainerit ja külastajate arv on ca 4000. Vajadus sellise disainereid ja publikut ühendava platvormi järele on endiselt väga suur. 7. Koostöö Tallinn Music Weekiga 2019.a. koordineerib EDK TMW disainiprogrammi, korraldades disainituuri ringmajanduse teemadel, tutvustab Tallinna disainikaarti ning kureerib uut konteiner-showruumi. 8. Design Talks käivitamine 2019.a. planeerime välja töötada ja käivitada uue seminaride sarja, et tegeleda ühe oma põhiülesandega – disainiteadlikkuse kasvatamise ja uute teadmiste laiemalt nähtavakstegemisega. 9. Rahvusvaheline koostöö 2019.a. jätkatakse rahvusvahelise koostöö arendamist. EDK taasliitub valdkonna oluliseima rahvusvahelise organisatsiooni – BEDA-ga. Viiakse lõpule Horizon2020 raames rahastatud koostöö Taani Disainikeskuse ja KEPA-ga Kreekast, koostades ja piloteerides rahvusvaheliste ettevõtlusprogrammide juhendmaterjali teistele disainikeskustele. Alustatakse uue Horizon2020 projektiga koostöös kreeklaste ja brittidega. Tihendatakse sidemeid Läti ja Leedu disainikeskustega ning valmistatakse ette ühine koostööprojekt, et meie know-howd teistes Baltimaades levitada. 10. Uuringute läbiviimine ja koordineerimine 2019.a. viime läbi uuringu Eesti professionaalse disainivaldkonna hetkeolukorra ja arenguvõimaluste kaardistamiseks. Samuti tegeleme disaini mõju uuringu ettevalmistamisega. 11. Disanihariduse ümarlaua koordineerimine ning kutsestandardite väljatöötamisega seotud tegevuste koordineerimine EDK jätkab disainihariduse ümarlaua koordineerimist, toimides kui neutraalne kokkusaamiskoht ja eri osapoolte tasakaalustaja. 2019.a. teemadeks on koostöö, täienduskoolitused ning disainerite kompetentsid. Lisaks suurematele projektidele arendatakse tegevusi disainivaldkonna info koondamisel, sh Eesti disainimaastiku tutvustus, valdkonna uuem teave ja uute ja arenevate disainipraktikate tutvustamine, täienduskoolituste alase info koondamine EDK kodulehele, disainifilmid valdkonna tutvustamiseks ja seletamiseks. EDK eestvedamisel viiakse lõpuni disainivaldkonna arengukava koostamine. Tiia Vihand Eesti Disainikeskus Juhataja 12.03.2019.a.