Kiri

Riigikantselei [email protected] 17.04.2019 nr 1-11/859-1 Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord ja loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata“ muutmine Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord ja loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 4 lehel Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  EELNÕU 15.04.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord ja loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata“ muutmine Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 26 lõike 31 ja § 29 alusel. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruses nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord ja loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõigetes 4–6, § 5 punktides 1 ja 3, § 7 lõikes 1 ning § 8 lõikes 3 asendatakse sõna „Kultuuriministeerium“ sõnaga „Muinsuskaitseamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 3 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „kultuuriminister“ sõnadega „Muinsuskaitseameti peadirektor“; 3) paragrahvi 3 lõiget 3 ning § 81 täiendatakse pärast sõna „Kultuuriministeerium“ sõnaga „Muinsuskaitseamet“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 4 lõiked 7 ja 8 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Muinsuskaitseamet valmistab komisjoni ettepaneku alusel ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu näituse kahjuhüvitise tagamise või sellest keeldumise otsustamiseks, esitab selle Kultuuriministeeriumile ja kultuuriminister esitab selle Vabariigi Valitsuse istungile. (8) Kui Vabariigi Valitsus on andnud kultuuriministrile volituse otsustada näituse kahjuhüvitise tagamine või sellest keelduda, valmistab Muinsuskaitseamet komisjoni ettepaneku põhjal ette ministri käskkirja eelnõu ja esitab selle Kultuuriministeeriumile.“. Jüri Ratas Peaminister Indrek Saar Kultuuriminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord ja loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on viia Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013 määrus nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord ja loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata“ (edaspidi määrus) kooskõlla 1. mail 2019 jõustuva muinsuskaitseseaduse ja muuseumiseaduse muudatustega. Muinsuskaitseseaduse üks eesmärk on lõimida kahte valdkonda – muinsuskaitset ja muuseume. Muinsuskaitseametile antakse üle senised Kultuuriministeeriumi muuseumidega seotud ülesanded, mis tagavad kultuuriväärtuste valdkonna strateegilisema juhtimise riigi tasandil ning muuseumide ja muinsuskaitse koostoime kultuuriväärtustega tegelemisel, sealhulgas ühiste ressursside paindlikuma ning efektiivsema kasutamise. Muu hulgas antakse Muinsuskaitseametile üle näituste kahjuhüvitise tagamise süsteemi rakendamine ning eelnõu eesmärk on määruses vastava muudatuse kajastamine. Eelnõu järgi menetleb näituse kahjuhüvitise tagamise taotlusi ja teeb kultuuriministrile ettepanekuid näituse kahjuhüvitise tagamiseks või sellest keeldumise otsustamiseks Muinsuskaitseamet. Taotluste läbivaatamise komisjonis, kuhu praegu kuuluvad Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning vajaduse korral kunsti-, museoloogia-, kindlustus-, turva- ja tuleohutuseksperdid, osaleb eelnõu järgi ka Muinsuskaitseameti esindaja. Näituse kahjuhüvitise maksmise tagamise põhimõtteid eelnõuga ei muudeta. Määrus jõustub üldises korras. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], 628 2335) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär- keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast punktist. Eelnõu punktis 1 asendatakse määruse tekstis sõna „Kultuuriministeerium“ sõnaga „Muinsuskaitseamet“. Tegemist on sätetega, milles reguleeritakse Kultuuriministeeriumi ülesandeid ja need antakse üle Muinsuskaitseametile. 1 Eelnõu punktis 2 asendatakse sõna „kultuuriminister“ sõnadega „Muinsuskaitseameti peadirektor“. Tegemist on sätetega, mille kohaselt antakse seni määruse alusel kultuuriministri pädevusse kuulunud ülesanded (taotluste ja hüvitistaotluse läbivaatamise komisjoni moodustamine) üle Muinsuskaitseameti peadirektorile. Eelnõu punktiga 3 lisatakse taotluste ja hüvitistaotluse läbivaatamise komisjoni koosseisu ka Muinsuskaitseamet koos enda esindajaga. Samuti lisatakse tagatise andmisega seotud dokumentide säilitajaks lisaks Kultuuriministeeriumile ja näituse kahjuhüvitise tagamist taotlenud muuseumile Muinsuskaitseamet. Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse määruse § 4 lõikeid 7 ja 8, andes Muinsuskaitseametile ülesande komisjoni ettepaneku põhjal eelnõude ettevalmistamiseks ja Kultuuriministeeriumile esitamiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise süsteem on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi. Eelnõuga antakse Muinsuskaitseametile üle näituste kahjuhüvitise tagamise süsteemi rakendamine ning sellel muudatusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muinsuskaitseametile muuseumidega seotud ülesannete üleandmise mõju muuseumidele, Muinsuskaitseametile ja Kultuuriministeeriumile on analüüsitud muinsuskaitseseaduse eelnõu seletuskirjas1. Käesolevas seletuskirjas tuuakse mõjud uuesti välja: Sihtrühm: muuseumid Mõju valdkond: sotsiaalsed ja demograafilised mõjud (mõju haridusele ja kultuurile) Mõju kirjeldus: Muuseumide jaoks tähendab eelnõu, et Muinsuskaitseamet on valitsusasutuse tasandil nende tugiüksus (muuseumide infosüsteemi pidamine, nõustamine, andmekaitse ning muuseumideülene kommunikatsioon, teadus-, arendus- ja koostööprojektide koordineerimine), mis muudab muuseumivaldkonna strateegilise arendamise koordineeritumaks ja muuseumide tegevus on paremini tugistruktuuriga toetatud. Samuti hakkab muuseumikogude üle edaspidi järelevalvet tegema Muinsuskaitseamet. Loetletud tegevused toetavad muuseumide sisulisi tegevusi ja loovad alused valdkondadevaheliseks sünergiaks. Mõjutatud on kõik Eesti muuseumid, mis vastavad muuseumiseaduses olevale muuseumi definitsioonile, sest muuseumide taotlusvoorud on avatud kõigile, olenemata omandivormist. Muuseume (juriidilisi üksuseid) on 182. Samuti saavad kõik muuseumid kasu metoodilistest materjalidest ja standarditest, mida hakatakse koondama ja välja töötama. Muuseumide jaoks on edaspidi neis küsimustes partneriks mitte Kultuuriministeerium, vaid Muinsuskaitseamet. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9ad59dd-ef98-4b2b-b22b- ba8cf4c87154/Muinsuskaitseseadus 2 See muudatus vajab ümberharjumist, kuid ei muuda oluliselt muuseumide igapäevatööd. Muudatuse eesmärk on aktiveerida suhtlust muuseumide ja strateegilise tasandi juhtimise vahel varasemast rohkem. Otsene mõju avaldub aga riigile kuuluvatele muuseumidele, kellel on kohustus järgida muuseumiseadust ning kelle vastutada on antud riigile kuuluvad muuseumikogud. Sihtrühm: Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele (mõju riigiasutuse töökorraldusele ja kuludele) Mõju kirjeldus: Muinsuskaitseamet hakkab korraldama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Selline ümberkorraldus võimaldab parandada kultuuriväärtuste valdkonna ühtset juhtimist ning valdkonna ühiste ressursside paindlikumat ja efektiivsemat kasutamist. Muinsuskaitseamet saab juurde uusi ülesandeid muuseumide valdkonnas, muuseumid saavad Muinsuskaitseametiga endale valitsusasutuse tasandil tugiüksuse. Osad ülesanded lähevad Kultuuriministeeriumist üle Muinsuskaitseametisse: - järelevalve muuseumikogude korralduse üle; - näituste kahjuhüvitise tagamise süsteemi rakendamine; - muuseumide andmekogu pidamine; - taotlusvooru „Muuseumide arendamine“ taotluste menetlemine. Teatud ülesanded, millega on Kultuuriministeeriumis seni vähesel määral tegeletud, plaanitakse Muinsuskaitseametis rohkem esile seada: - muuseumide nõustamine; - muuseumide valdkonna juhendite väljatöötamine ja standardite juurutamine; - muuseumide kogumispõhimõtete üle-eestiline koordineerimine; - muuseumideülesed statistilised analüüsid ja uuringud. Muuseumideülesed statistilised analüüsid ja uuringud hakkavad toimuma koos muinsuskaitse valdkonnaga valdkondade lõimimise eesmärgil. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu mõjutab Muinsuskaitseameti töökorraldust ja ülesandeid, teenuste osutamise võimet, struktuuri, personali kvalifikatsiooninõudeid, koolitusvajadust, kulusid. Eelnõu mõjutab asutustevahelisi suhteid kultuuripärandi valdkonnas (Muinsuskaitseamet ja muuseumid), tööjaotust ja koostööd. Muuseumidele eraldi struktuuriüksuse loomine Kultuuriministeeriumi juurde ei ole otstarbekas. Muinsuskaitse ja muuseumid on mõlemad kultuuripärandi valdkonnad ning teenuseid on otstarbekas pakkuda ühest asutusest. Sarnaste valdkondade koordineerimine ühest kohast annab eelduse nende ühiseks arenguks ning kultuuripärandi valdkonnast teadlikkuse tõstmiseks. Seoses muuseumidega seotud tööülesannete üleminekuga läheb Kultuuriministeeriumist Muinsuskaitseametisse kaks töökohta ja vastav eelarveosa. Ühe lisanduva spetsialisti tööjõukulu kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest. Näituste kahjuhüvitise tagamise süsteemi rakendamine on üks osa üleminevatest ülesannetest. 3 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. 4