Kultuuriministri määruse eelnõude kooskõlastamine

Ministeeriumid 16.04.2019 nr 1-11/853-1 Kultuuriministri määruse eelnõude kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks kultuuriministri määruste „Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatiste vorminõuded ja teatise esitamise kord“, „Muinsuskaitselise järelevalve dokumenteerimise ja läbiviimisega seotud kulu hüvitamise ning kinnismälestisel ja vallasmälestisel tehtud tööde dokumenteerimise kord“ ja „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõud. Palume kooskõlastust ja arvamust 5 tööpäeva jooksul eelnõude infosüsteemis avaldamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisad: 1. Uuringute määruse eelnõu 9 lehel 2. Uuringute määruse eelnõu lisa 2 lehel 3. Uuringute määruse seletuskiri 5 lehel 4. Muinsuskaitselise järelevalve määruse eelnõu 4 lehel 5. Muinsuskaitselise järelevalve määruse eelnõu seletuskiri 5 lehel 6. Toetuse määruse eelnõu 13 lehel 7. Toetuse määruse eelnõu seletuskiri 18 lehel Merle Põld 628 2347 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Kultuuriministri määruse „Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatiste vorminõuded ja teatise esitamise kord“ lisa Uuringuteatise vorm UURINGUTEATIS ESITAMISE KUUPÄEV: TEATISE ESITAJAD: UURINGU TELLIJA Füüsilise/juriidilise isiku nimi Isikukood/registrikood E-post ja telefon UURINGU TEOSTAJA Ettevõtja nimi Pädeva isiku nimi, isikukood E-post ja telefon UURINGU OBJEKT Mälestiste registri nr Nimi Uuringu tegemise asukoht (aadress või uuringuala koordinaadid) UURINGU ALALIIK Muinsuskaitseameti poolt tehtud uuringute määramise otsuse andmed. Uuringuliik ehitusuuring viimistluskihtide uuring mõõdistamine arheoloogiline uuring ehitise tarindite uuring arheoloogiline uuring allveearheoloogiline uuring kasutades tehnilisi vahendeid või seadmeid, mida juhitakse vee pealt allveearheoloogiline uuring kasutades sukeldumist materjaliuuring ja loodusteaduslik analüüs ekspertiis UURINGUKAVA Nimetus Koostaja andmed Andmed uuringukava heakskiitmise kohta (kui on varem esitatud). UURINGU TEGEMISE AEG Uuringu teostamise aeg (alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg) Uuringuteatisele lisatakse uuringukava (välja arvatud juhul, kui see on esitatud varem ja Muinsuskaitseametis heakskiidetud) Teatise esitamisel märgitakse soovitav haldusakti kättetoimetamise viis. Teatise esitaja allkiri:  EELNÕU 11.04.2019 MINISTRI MÄÄRUS Tallinn 2019 nr Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatiste vorminõuded ja teatise esitamise kord Määruse kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 46 lõike 6, § 47 lõike 9 ja § 48 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise 1) uuringu liigid ja uuringu tegemise korra; 2) uuringuteatise vorminõuded ja selle esitamise korra; 3) uuringu dokumenteerimise korra ja nõuded uuringuaruandele; 4) uuringu tegemisega seotud hüvitise määra, hüvitise taotlemise ja maksmise tingimused ja korra ning taotluse rahuldamata jätmise alused ja korra. 2. peatükk Uuringu liigid § 2. Uuringu koostamine ja uuringu liigid (1) Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ehitamiseks, konserveerimiseks või restaureerimiseks, ehitusprojekti või vallasmälestise tegevuskava koostamiseks või arheoloogiamälestisel kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks olulise teabe väljaselgitamiseks tehakse vajaduse korral uuring. (2) Uuringu vajaduse ja ulatuse, sealhulgas uuringu liigi määrab Muinsuskaitseamet lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust ning mahust enne muinsuskaitse eritingimuste andmist, muinsuskaitse eritingimustes, kooskõlastuse andmisel teisele haldusorganile või tööde tegemise loas. (3) Uuringu liigid on järgmised: 1) arhiivi- ja bibliograafiauuring; 2) ehitusuuring; 3) viimistluskihtide uuring; 4) mõõdistamine; 5) ehitise tarindite uuring; 6) pargi või kalmistu uuring ja puistu dendroloogiline inventeerimine; 7) arheoloogiline, sealhulgas allveearheoloogiline uuring; 8) materjaliuuring ja loodusteaduslik analüüs; 9) ekspertiis. (4) Uuring tehakse põhjendatud mahus nii, et sellega on täidetud uuringu eesmärk. (5) Uuring koosneb uuringu tegemisest ja aruande koostamisest. § 3. Arhiivi- ja bibliograafiauuring (1) Arhiivi- ja bibliograafiauuringuga selgitatakse välja kirjalike materjalide (dokumentide, jooniste, fotode) olemasolu ning koostatakse nende põhjal ülevaade uuritava objekti kujunemisest. (2) Arhiivi- ja bibliograafiauuringust saadakse lähteandmed edasiste uuringute tegemiseks ja muinsuskaitse eritingimuste väljastamiseks. (3) Arhiivi- ja bibliograafiauuringu käigus hinnatakse uuritava objekti arhitektuurilist, ajaloolist, arheoloogilist, kunstilist ja kultuuriloolist väärtust. § 4. Ehitusuuring (1) Ehitusuuringuga selgitatakse välja uuritava objekti: 1) ehituslugu, sealhulgas ehitusetappide määramine, nende järjekorra kindlaks tegemine ja võimalusel dateerimine; 2) kultuuriväärtusega tarindid ja detailid, sealhulgas ehitamise aja, säilivuse ja seisukorra määramine ning väärtushinnangu andmine. (2) Ehitusuuringut tehakse eelistatult mittelõhkuvate meetoditega, arhiivi- ja bibliograafiauuringute alusel ning visuaalsel vaatlusel. Vajadusel tehakse uuringu käigus avanguid, sondaaže, šurfe ja materjaliuuringuid. (3) Avangud tehakse objekti või selle detailide tarinduse, mõõtmete, ehitusjärkude või algilme või varjatud varasemate detailide ja tarindite väljaselgitamiseks. (4) Šurfid kaevatakse pinnasesse võimaliku kultuurkihi määramiseks, samuti võimalike varjatud tarindite kindlakstegemiseks. § 5. Viimistluskihtide uuring (1) Viimistluskihtide uuringuga tehakse kindlaks viimistluskihtide järjestus, vanus, säilivus, materjal, kujundusvõte ja seisukord. (2) Uuringu tegemiseks kasutatakse viimistluskihtide sondaaži ning vajadusel tehakse materjaliuuring ja mittelõhkuvaid tehnilisi uuringuid (näiteks infrapunauuring, ultraviolettuuring, röntgenuuring jms). § 6. Mõõdistamine (1) Mõõdistamisega kogutakse edasisteks uuringuteks vajalikku alusmaterjali. (2) Vastavalt vajalikule täpsusastmele jagunevad mõõdistustööd alljärgnevalt: 1) skemaatiline mõõdistamine, mis tehakse uuritava objekti ülevaatuse või uurimise käigus, kui järgmistel etappidel on ette nähtud uuritava objekti detailne arhitektuuriline mõõdistamine; 2) detailne arhitektuuriline mõõdistamine, mis tehakse ehitusprojekti koostamiseks või mälestise teaduslikul uurimisel; 3) ehitusarheoloogiline mõõdistamine, mis tehakse arheoloogilise uuringu tulemusena ilmnenud varasemate ehitiseosade ja ehitusetappide sidumiseks olemasoleva ehitisega. Ehitusarheoloogiline mõõdistamine seotakse riigi geodeetilise põhivõrguga. (3) Varasemate mõõdistuste tulemusi võib projekti koostamisel kasutada pärast nende täpsuse kontrolli. § 7. Ehitise tarindite uuring (1) Ehitise tarindite uuringuga hinnatakse uuritava objekti või selle osa seisukorda, määratakse selle põhjus ja säilivus ning antakse hinnang säilitamistingimustele, konserveerimis- ja restaureerimisvõimalustele. (2) Ehitise tarindite uuringuga: 1) selgitatakse välja tarinduse kahjustuse või deformatsiooni tekkepõhjused; 2) selgitatakse välja tarindus ja ehitusvõtted; 3) koostatakse staatika skeemid ja tehakse tarindite tugevusarvutused; 4) selgitatakse välja tarindimaterjalide tehnilise seisukord; 5) selgitatakse välja tarindi kahjustused ja deformatsioonid; 6) selgitatakse välja tarindi kandevõime ja avariiohtlikkus; 7) määratakse piirdetarindi ehitusfüüsikalised karakteristikud (kondenseerumisriski-, sooja- ja mürapidavuse arvutuse teostamine); 8) selgitatakse välja varjatud tarindielementide tehnilise seisukord; 9) selgitatakse välja pinnase omadused, hüdrogeoloogilised tingimused ja vajumid. (3) Vajaduse korral tehakse materjaliuuring. § 8. Pargi või kalmistu uuring ja puistu dendroloogiline inventeerimine (1) Pargi või kalmistu uuringuga selgitatakse välja selle planeeringu, maastiku- ja kompositsioonielementide ning kultuuriväärtuslike väikeehitiste ja -vormide säilimine, erinevad ehitusjärgud ja seisukord ning antakse väärtushinnang. (2) Puistu dendroloogilise inventeerimisega hinnatakse olemasoleva puittaimestiku koosseisu ja seisukorda, kahjustustusi, hooldusvajadust ja ruumilist sobivust. § 9. Arheoloogiline uuring (1) Arheoloogilise uuringuga selgitatakse välja: 1) arheoloogilise kultuurkihi olemasolu ja selle elementide tekkimise järjekord; 2) kultuuriväärtusega ehituskonstruktsioonide säilimine ja seisukord. (2) Eelistada tuleb ajalooliste ehituskonstruktsioonide säilimist algses asukohas. Vajadusel uuritakse kultuurkiht läbi. Säilitamisele kuuluvaid ajaloolisi ehituskonstruktsioone ei tohi uuringu ajal või pärast uuringute lõppu jätta katmata ilma, et rakendataks abinõusid nende asjakohaseks säilitamiseks, konserveerimiseks ja hoolduseks. (3) Arheoloogilises uuringus seotakse leiud tekkepõhiste pinnasekihtidega. (4) Arheoloogilise uuringu tegemine jaguneb väliuuringuks ja kameraaltööks. (5) Arheoloogiline väliuuring jaguneb: 1) maastikuseire (leire) – arheoloogiapärandi otsimine maastikul visuaalse vaatluse ning väikesemahuliste šurfide või muu pinnaseuuringu abil, arheoloogiliste leidude kogumine; 2) eeluuring – arheoloogilise kultuurkihi tuvastamine ja esmane kirjeldamine enne kaeve-, ehitus- ja muid mullatöid või teaduslikul eesmärgil. Tuvastatud arheoloogilisest kultuurkihist kogutakse teavet selle ulatuse ja teabemahukuse kohta, mille alusel saab hinnata edasise uuringu mahtu ning metoodikat; 3) kaevetööde arheoloogiline jälgimine – pinnasekihtide lasumise dokumenteerimine, arheoloogilise kultuurkihi tuvastamine ja esmane kirjeldamine kaeve-, ehitus- ja muude mullatööde käigus. Tuvastatud arheoloogilisest kultuurkihist kogutakse teavet selle ulatuse ja teabemahukuse kohta. Võimalusel uuritakse jälgimistööde käigus kaevetöödest hõlmatud alal arheoloogiline kultuurkiht läbi; 4) arheoloogiline kaevamine, sealhulgas allveearheoloogiline kaevamine – täiemahuline või osaline mälestise, selle osa, muinsuskaitseala või selle osa, arheoloogiline läbi uurimine; 5) allveearheoloogiline uuring – veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimine ja tuvastamine, lokaliseerimine, dokumenteerimine ning nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamine. (6) Kameraaltöö on välitööl kogutud uurimismaterjali läbitöötamine määruse nõuetele vastava aruande koostamiseks. Uurija dateerib, kirjeldab ja konserveerib korrastab uuringu käigus kogutud arheoloogilised leiud ja korraldab nende esmase konserveerimise ning annab need üle Muinsuskaitseameti määratud leide säilitavale asutusele. Vajaduse korral tehakse kogutud materjali kirjeldamiseks ja dateerimiseks materjaliuuring ja loodusteaduslik analüüs. (7) Allveearheoloogiline uuring on ka tehniliste vahendite nagu külgvaate jm sonarisüsteemidega ning foto- ja videodokumentatsioonina tehtav uuring. Allveearheoloogilise uuringu puhul tuleb eelistada esemete ja detailide säilitamist leidmise asukohas. § 10. Materjaliuuring ja loodusteaduslik analüüs (1) Materjaliuuringuga määratakse materjali seisukord, omadused, päritolu ja vanus. (2) Materjaliuuringuks kasutatakse materjalide keemilist uuringut ja analüüsi, tarindite dendroloogilist ja dendrokronoloogilist uuringut, bioloogiliste organismide määramise uuringut, värvikihtide stratigraafialist uuringut, mikrolihvide uuringut, kruntide, pigmentide, sideainete ja kattekihtide keemilist- ja spektraalanalüüsi. Materjaliuuring on ka radioaktiivse süsiniku ehk 14C analüüs, paleoantropoloogiline, arheobioloogiline, mineraloogiline, geokeemiline ja muu analüüs. (3) Loodusteadusliku analüüsiga saadakse teadmisi ajalooliste, arheoloogiliste ja kultuuriväärtusega objektide, samuti mineviku keskkonna kohta loodusteaduslike meetodite abil. § 11. Ekspertiis Ekspertiisiga selgitakse välja uuritava objekti või selle osa seisukord, selle põhjus ja säilivus ning antakse hinnang säilitamistingimustele, konserveerimis- ja restaureerimisvõimalustele. 3. peatükk Uuringuteatiste vorminõuded ja teatise esitamise kord § 12. Uuringuteatise vorminõuded (1) Uuringuteatise esitaja esitab Muinsuskaitseametile käesoleva määruse lisas toodud vormi kohase uuringuteatise. (2) Uuringuteatises märgitakse: 1) teatise esitaja nimi, kontaktandmed ja allkiri ning teatise esitamise kuupäev; 2) uuringu tellija andmed, sealhulgas kontaktandmed; 3) uuringu tegija andmed, sealhulgas kontaktandmed; 4) uuringu alaliik või –liigid; 5) uuringuobjekti andmed, sealhulgas kultuurimälestiste registri number. § 13. Uuringuteatise esitamine (1) Uuringuteatis esitatakse sellise uuringuga alustamiseks, mille kohta tuleb koostada uuringukava. (2) Uuringuteatis esitatakse ametile või kultuurimälestiste registri kaudu vähemalt kümme päeva enne uuringuga alustamist. Uuringuteatise võib esitada nii uuringu tellija kui tegija. (3) Koos uuringuteatisega esitatakse uuringukava või andmed heakskiidetud uuringukava kohta. Uuringukava allkirjastab uuringu tegija 4. peatükk Uuringu dokumenteerimine ja uuringuaruanne § 14. Nõuded uuringu dokumenteerimisele ja uuringuaruandele (1) Uuring dokumenteeritakse uuringuaruandes. (2) Uuringu aruanne peab vastama uuringu eesmärgile ja uuringukavale, kui uuringukava oli nõutav. (3) Uuringuande koostamisel järgitakse ainevaldkonnas levinud sõnastustava, allikmaterjalide viitamise põhimõtteid, ühtset kirjutamisviisi ja keelelist korrektsust. (4) Uuringuaruanne varustatakse tiitellehega, millel esitatakse: 1) töö nimetus; 2) uuringu objekti nimi ja kultuurimälestiste registri number; 3) uuringu objekti aadress või aadressid; 4) uuringu teinud ettevõtja ärinimi ja kontaktandmed; 5) pädeva isiku nimi, allkiri ja pädevustunnistuse number; 6) aruande koostaja nimi ja allkiri; 7) aruande allkirjastamise aeg; 8) uuringu tellija nimi. § 15. Uuringuaruande sisunõuded uuringu liikide kaupa (1) Arhiivi- ja bibliograafiauuringu aruandes esitatakse uuringu tulemusel kogutud ajaloolised andmed uuritava objekti ajaloo, ehitusloo, varasemate uuringute ja restaureerimiste kohta allikaviidetega varustatud kokkuvõtlikul ja süstematiseeritud kujul koos uuringu põhjal tehtud järelduste või hüpoteesidega. Vajadusel esitatakse aruande lisana uuritava objektiga seotud kaartide ja plaanide koopiad ja fotod. (2) Ehitusuuringu aruandes esitatakse: 1) uuringu eesmärk, metoodika ja tulemuste kirjeldus. Kirjeldatakse uuritud objekti ajaloo jooksul toimunud muutusi (ümberehitused, restaureerimistööd jms), antakse ülevaade varasematest uuringutest, säilivusest ja seisukorrast ning kirjeldatakse erinevatest perioodidest pärinevaid hooneosi. Aruande lisadena esitatakse graafiline materjal (plaanid, joonised, värvifotod), mis annab ülevaate uuringuala paiknemisest, uuringu ulatusest ja uuritud materjalidest ning koopiad laboriuuringu tulemustest. Leiuainese või leidude puhul esitatakse nende kokkuvõttev analüüs; 2) inventeeritud detailide ja tarindite, nii kohakindlate kui ka ird-detailide loetelu, kirjeldused ja seisukord ning antakse tarinditele ja detailidele väärtushinnangud ja dateeringud. Aruande lisana esitatakse joonised tarindite ja detailide asukoha lokaliseerimiseks, kultuuriväärtusega detailide ja tarindite fotod ja vajadusel mõõdistusjoonised. (3) Viimistluskihtide uuringu aruandes esitatakse uuringu eesmärk, metoodika ja tulemuste kirjeldus. Aruanne kajastab uuritud objekti ajaloo jooksul toimunud muutusi (ümberehitused, restaureerimistööd jms), annab ülevaate varasematest uuringutest, viimistluskihtide säilivusest ja seisukorrast ning kirjeldab erinevatest perioodidest pärinevaid viimistluskihte ja dekoori. Aruande lisana esitatakse graafiline materjal (plaanid, joonised, värvikaardid, fotod), mis annab ülevaate uuringuala paiknemisest, uuringu ulatusest ja uuritud materjalidest. Vajadusel lisatakse materjaliuuringu ja mittelõhkuva tehnilise uuringu tulemused. Samuti esitatakse aruandes uuritud viimistluskihtide analüüs ja leidude väärtushinnangud. (4) Mõõdistamise tulemused esitatakse mõõdistusjoonistena (plaanid, vaated, lõiked, detailjoonised), mille seletuskirjas antakse ülevaade mõõdistamisel kasutatud meetoditest ja -tehnikast. Mõõdistusjooniste mõõtkava valitakse vastavalt uuringu eesmärgile. (5) Ehitise tarindite uuringu aruandes esitatakse ülevaade tehtud uuringust ja kasutatud metoodikast, uuringu tulemuste kokkuvõte ja järeldused, uuringu ala joonistel ning vajadusel arvutuste loetelu ja ettepanek objekti säilimise tagamiseks. Uuringu aruande lisana esitatakse uuritud objekti või selle osade seisundit dokumenteerivad fotod, väljavõtted tehtud laboriuuringu tulemustest või muu asjassepuutuv dokumentatsioon. (6) Pargi või kalmistu uuringu aruandes kirjeldatakse uuringu käigus dokumenteeritud ehitusajaloolise väärtusega pargistruktuure või kompositsioone, väikevorme ja -ehitisi või nende osi, antakse neile väärtushinnang ja dateering. Aruande lisana esitatakse iga väikevormi või -ehitise või selle osa foto ning mõõdistusjoonised, samuti osade asukohad joonisel või plaanil. Puistu dendroloogilise inventeerimise aruandes esitatakse taimestiku asukohad, eristades nende liigid ja suurused ning määratakse seisund. (7) Arheoloogilise uuringu aruandes esitatakse uuringuala üldiseloomustus, eelnevate uuringute tulemuste kokkuvõte, kaevamis- ja muude uuringute käik, uuringul ja mõõdistamisel kasutatud metoodika kirjeldus, uuritud kihtide ja konstruktsioonide kirjeldused, dateeringud ja muud teaduslikud järeldused ja uurimistulemused, ettepanekud arheoloogiliste leidude ja konstruktsioonide säilitamise tingimuste kohta, proovide ja leidude nimekiri, illustratsioonide (sealhulgas mõõdistusjooniste, fotode jms) ning vajaduse korral eristatud kihtide ja konstruktsioonide nimestik. Aruande illustratsioonide osas esitatakse uuritud ala asendi- ja kaevandiplaanid, leiuplaanid, avastatud konstruktsioonide vaated ja lõiked, kihtide ja profiilide joonised, fotod. Arheoloogilise uuringu aruande koopia esitab uuringu tegija pärast selle heakskiitmist uuringul kogutud arheoloogilisi leide säilitavale asutusele. (8) Kui arheoloogilise uuringu aruannet ei ole võimalik uuringutel avastatud kihtide ja konstruktsioonide või arheoloogiliste leidude suure hulga tõttu esitada kolme kuu jooksul pärast väliuuringu lõppu, koostab uurija vahearuande, kus esitatakse uuringuala üldiseloomustus, eelnevate uuringute tulemuste kokkuvõte, kaevamis- ja muude uuringute käik ja olemasolu korral ettepanekud ajalooliste konstruktsioonide säilitamise tingimuste kohta, uuringul ja mõõdistamisel kasutatud metoodika kirjeldus ning ülevaade avastatud kihtidest ja konstruktsioonidest ning leidude hulgast koos aruande koostamise ajaplaaniga. Vahearuandele lisatakse uuritud ala asendiplaan, säilitatavate ajalooliste konstruktsioonide plaanid ja lõiked, olulisemate profiilide joonised ning piisav hulk fotosid. (9) Allveearheoloogilise uuringu aruandes esitatakse uuringuala üldiseloomustus, eelnevate uuringute tulemuste kokkuvõte, ülevaade tehtud uuringust ja kasutatud uurimismeetoditest, uuringu ja analüüsi tulemused, soovitused edasiseks tegevuseks uuringualal ning ettepanekud uuringukoha säilitamiseks. Aruande lisana esitatakse leidude nimekiri ja iga uuringujärku kajastavad joonised ning fotod koos nende loeteluga. Aruande koopia annab uuringu tegija uuringul kogutud arheoloogilisi leide säilitavale asutusele. (8) Materjaliuuringu ja loodusteadusliku analüüsi aruandes esitatakse uuringu eesmärk, meetodid, analüüsimiseks võetud proovide või esemete täpne kirjeldus koos asukohaskeemiga, sealhulgas märgitakse, millisest eseme, hoone või rajatise osast, ruumist, tarindist, seinast, kihist või muust need on võetud, ning tehtud laborikatsete või analüüside meetodid koos viitega Eesti või rahvusvahelisele baas- või normdokumendile, katsetulemused proovide kaupa ning andmete võrdlemisel ja süstematiseerimisel saadud järeldused. (9) Ekspertiisi aruandes esitatakse ülevaade tehtud uuringust ja kasutatud meetodist, uuringu kirjeldus, uuringu tulemuste kokkuvõte ja järeldused ning vajadusel vastavate arvutuste loetelu, uuringuga seotud joonised ja hinnang mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või selle osa seisukorrale, selle põhjustele ja säilivusele ning antakse hinnang säilitamistingimustele ning konserveerimis- ja restaureerimisvõimalustele. (10) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–9 sätestatule, esitatakse uuringuaruandes uuringust lähtuvad ettepanekud ehitamise, konserveerimise või restaureerimise tingimusteks, ehitusprojekti või vallasmälestise tegevuskava koostamiseks või arheoloogiamälestisel kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tingimusteks. § 16. Aruande esitamine ja heakskiitmine (1) Uuringuaruanne esitatakse Muinsuskaitseametile nõuetele vastavuse hindamiseks kolme kuu jooksul pärast uuringu lõppemist digitaalsel kujul pdf (Portable Document Format) vormingus digitaalselt allkirjastatuna. (2) Kui aruannet või selle lisasid ei ole võimalik digitaalselt esitada või on põhjendatud esitada paberil, võib aruande esitada paberil köidetuna A4 formaati. (3) Muinsuskaitseamet kiidab esitatud uuringuaruande heaks 30 päeva jooksul selle esitamisest arvates. (4) Kui esitatud uuringuaruandes on puudusi, tagastab Muinsuskaitseamet aruande taotlejale puuduste kõrvaldamiseks ja annab nende kõrvaldamiseks tähtaja. 4. peatükk Uuringukulu hüvitamise kord § 17. Uuringu kulu hüvitamise tingimused (1) Kui Muinsuskaitseameti määratud uuring on tehtud nõuetekohaselt ning Muinsuskaitseamet on uuringuaruande heakskiitnud, hüvitatakse uuringu tellijale tema kantud uuringu tegemise kulu käesolevas määruses sätestatud määras ja korras. (2) Ühe haldusaktiga määratud uuringud hüvitatakse ühe uuringuna, sõltumata eri liiki uuringute arvust. (3) Arheoloogiline uuring hüvitatakse vahearuande alusel, kui käesoleva määruse § 15 lõike 8 alusel on koostatud vahearuanne, § 18. Hüvitise määr Uuringu tegemise kulu hüvitatakse: 1) 100% ulatuses kaevetööde arheoloogilise jälgimise kulust, juhul kui uuringuobjekti omanik on füüsiline isik, kuid mitte rohkem kui üks tuhat eurot; 2) 50% ulatuses uuringu tegemise kulust, kuid mitte rohkem kui üks tuhat viissada eurot. § 19. Hüvitise taotlemine (1) Uuringu tellija (edaspidi taotleja) esitab Muinsuskaitseametile taotluse uuringu tegemise kulude eest hüvitise saamiseks. (2) Taotlus esitatakse kultuurimälestiste registri kaudu. (3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi; 2) taotleja isikukood; 3) taotleja kontaktandmed; 4) uuringu andmed; 5) uuringu tegija andmed; 6) pangakonto, millele taotletav hüvitis üle kanda; 7) taotluse esitamise kuupäev; 8) taotleja allkiri. (4) Taotlusele lisatakse taotlejale osutatud teenuse maksmist tõendavad kuludokumendid. (5) Uuringu tegemise kulu hüvitamise taotluse võib esitada kuue kuu jooksul pärast uuringuaruande heakskiitmist. § 20. Taotluse menetlemine ja hüvitise maksmine (1) Muinsuskaitseamet vaatab taotluse läbi 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Muinsuskaitseamet võib taotluse menetlemise tähtaega taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks pikendada kuni 15 tööpäeva, teavitades sellest taotlejat. (2) Kui esitatud taotluste summa ületab Muinsuskaitseametile eelarveaastaks eraldatud riigieelarvelisi vahendeid, otsustab Muinsuskaitseamet hüvitamise järgmisel eelarveaastal sama taotluse alusel, teavitades sellest taotlejat. (3) Muinsuskaitseamet võib kulutuste põhjendatuse kontrollimiseks nõuda täiendavaid dokumente. (4) Muinsuskaitseamet kannab hüvitise taotluses näidatud pangakontole 10 tööpäeva jooksul hüvitise maksmise otsuse tegemisest arvates § 21. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotlus jäetakse rahuldamata kui: 1) uuring ei ole tehtud nõuetekohaselt; 2) uuringut ei teinud pädev isik; 3) Muinsuskaitseamet ei ole uuringuaruannet heakskiitnud; 4) taotleja on esitanud valeandmeid. Indrek Saar Minister Tarvi Sits Kantsler Lisa. Uuringuteatise vorm  SELETUSKIRI Kultuuriministri määruse „Muinsuskaitselise järelevalve dokumenteerimise ja läbiviimisega seotud kulu hüvitamise ning kinnismälestisel ja vallasmälestisel tehtud tööde dokumenteerimise kord“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Käesolev määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 56 lõike 4, § 57 lõike 2 ja § 67 lõike 3 alusel. Seoses uue muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) jõustumisega 2019. aasta 1. mail kaotavad kehtivuse varasema muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud määrused. Muinsuskaitselist järelevalvet reguleerib hetkel muinsuskaitseseaduse § 35 lõike 2 ja § 40 lõike 4 alusel kehtestatud kultuuriministri 15.06.2011. aasta määrus nr 10 „Muinsuskaitselise järelevalve kord ning ehitus- ja muu töö dokumenteerimise kord“. Uus MuKS annab võimaluse määrata muinsuskaitseline järelevalve üksnes vajadusel. Sellest lähtuvalt kehtestatakse tööde dokumenteerimise kord juhtudeks, kui järelevalvet ei määrata. Samuti sätestab MuKS muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitamise, mille kord käesoleva määrusega kehtestatakse. Määrusega sätestatakse ka vallasmälestisega konserveerimise ja restaureerimise dokumenteerimise kord. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Liina Jänes (6282381, [email protected]), Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie (6403050, [email protected]) ja kunstipärandi valdkonna juht - osakonnajuhataja Linda Lainvoo (640 3018, [email protected]) ning Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Merle Põld (628 2347, [email protected]). Eelnõu toimetatakse keeleliselt pärast kooskõlastusringi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 4. peatükist ja 11 paragrahvist. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu paragrahv 1 määratleb määruse reguleerimisala. 2. peatükk. Muinsuskaitselise järelevalve aruanne Eelnõu paragrahviga 2 kehtestatakse muinsuskaitselise järelevalve aruandele esitatavad nõuded. Lõike 1 kohaselt koostab muinsuskaitselise järelevalve aruande isik, kes järelevalvet tegi. Muinsuskaitselist järelevalvet tohib teha ainult pädev isik (MuKS § 68 lg 2 p 6). Lõigetes 2–3 sätestatakse, mida peab sisaldama vastavalt aruande põhiosa ja mis tuleb esitada aruande lisadena. Aruande põhiosas esitatakse tehtud tööde kokkuvõtlik kirjeldus, ülevaade kultuuriväärtusega detailide ja tarindite säilivuse kohta, ülevaade kasutatud töömeetoditest, tööde käigus avastatust koos vajalike jooniste ja fotodega ning kokkuvõtlik hinnang tehtud tööde muinsuskaitselisele kvaliteedile. Lõike 3 punktides 1–6 loetletud dokumendid esitatakse koopiatena aruande lisadena. See tähendab, et näiteks teostusjoonised ehitusprojektist erinevalt tehtu kohta (p 5) esitatakse juhul, kui mälestise projekteerija on teostusjoonised eelnevalt teinud. Kui teostusjooniseid tehtud ei ole, ei pea muinsuskaitselise järelevalve tegija hakkama projekteerija tööd tegema. Töö üleandmine tellijale ei tähenda kasutusloa koopiat (ehitise puhul), vaid töö lõppemisel ja üleandmisel koostatud dokumente, näiteks üleandmise ja vastuvõtmise akti, vaegtööde akti. Aruande koosseisu osas ei teki eelnõuga muutust võrreldes kehtiva korraga. Eelnõu paragrahvis 3 sätestatakse aruande esitamise ja heakskiitmisega seonduv. Lõike 1 kohaselt esitatakse järelevalve aruanne Muinsuskaitseametile digitaalsel kujul pdf (Portable Document Format) vormingus digitaalallkirjastatult kuue kuu jooksul pärast tööde lõppemist. Aruande esitamise nõuded tulenevad Riigiarhiivi nõuetest, kuna Muinsuskaitseameti arhiiv on Riigiarhiivi osa. Dokumente küsitakse elektroonilisel kujul, kuid kui aruannet või selle lisasid ei ole võimalik digitaalselt esitada või on põhjendatud esitada paberil (näiteks värvisondaažide värvinäited), võib aruande esitada paberkandjal köidetuna A4 formaati. Lõikega 2 sätestatakse aruande menetlustähtaeg. Lõikes 3 sätestatakse, et Muinsuskaitseamet võib juhul, kui aruanne ei ole piisavalt selge ja/ või esinevad selles puudused, nõuda aruande täiendamist või muutmist ehk puuduste kõrvaldamist. Aruande esitajale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 3. peatükk. Muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitamine Eelnõu paragrahvis 4 sätestatakse muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitamise tingimused. Lõike 1 kohaselt hüvitatakse muinsuskaitselise järelevalve tellijale tema kantud muinsuskaitselise järelevalve läbiviimise kulu, kui järelevalve on määratud muinsuskaitseseaduse alusel, läbi viidud nõuetekohaselt ja seda on teinud pädev isik ning Muinsuskaitseamet on muinsuskaitselise järelevalve aruande heaks kiitnud. Lõike 2 järgi saab kulu hüvitamist taotleda ühe tööde tegemise loa alusel tehtud tööde kohta ühe korra. See tähendab, et tööde ja vastavalt ka järelevalve mitmes osas tegemise korral loetakse see üheks kuluks objekti kohta ja järelevalve kulu hüvitatakse ühel korral. Kui aga samal objektil tehakse töid planeeritult erinevatel aastatel erinevate tööde tegemise lubade alusel, hüvitatakse järelevalve kulu iga tööde loa mahu kohta tellitud järelevalve kohta. Eelnõu paragrahvis 5 sätestatakse hüvitise määr. Järelevalve kulu hüvitis on osaline, st ei hüvitata kogu kulu. Muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitatakse 50 % ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks tuhat viissada eurot. Hüvitise määr on kujundatud turusituatsiooni ja riigieelarve võimalusi analüüsides. Esiteks erineb järelevalve hind mälestistel väga olulisel määral, sõltudes nii mälestisest, tööde keerukusest kui ka omaniku soovitavast tööde mahust, mistõttu täiemahulist hüvitamist ei ole võimalik riigieelarvesse sisse planeerida. Samuti tooks täiemahuline hüvitamine tõenäoliselt kaasa turuhinna suurenemise. Riigil puudub võimalus seda ebasoovitavat kõrvalmõju reguleerida muul moel, kui seada sisse hüvitise piirmäär. Piirmäär on kujundatud võttes arvesse vastava töö keskmisi turuhindu. Muinsuskaitselise järelevalve teenuse keskmine turuhind oli teenuse pakkujatelt küsitud näidete põhjal MuKS eelnõu koostamise ajal hinnanguliselt 1500 eurot. Eelnõu paragrahviga 6 kehtestatakse nõuded hüvitise taotlemisele. Muinsuskaitselise järelevalve tellija esitab selleks Muinsuskaitseametile taotluse ning lisab kulu tegemist tõendavad dokumendid. Kulu hüvitamist saab taotleda kuue kuu jooksul pärast muinsuskaitselise järelevalve aruande heakskiitmist. Eelnõu paragrahviga 7 kehtestatakse taotluse menetlemise ja hüvitise maksmise kord. Lõikes 1 sätestatakse Muinsuskaitseametile taotluse menetlemise tähtaeg. Lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui taotluse summa ületab Muinsuskaitseametile eelarveaastaks eraldatud riigieelarvelisi vahendeid, hüvitab Muinsuskaitseamet kulu järgmisel eelarveaastal. Taotlusi makstakse välja jooksvalt. Uut taotlust esitama ei pea, hüvitamine toimub sama taotluse alusel. Sellise olukorra tekkides teavitab Muinsuskaitseamet sellest taotlejat. Selline regulatsioon vajalik ette näha taotlejate võrdseks kohtlemiseks. Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui kulutuste põhjendatuse osas on küsimusi, nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente. Lõikes 4 sätestatakse, et hüvitis makstakse taotlejale välja kahekümne tööpäeva jooksul pärast. Eelnõu paragrahvis 8 nähakse ette taotluse rahuldamata jätmise tingimused. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui muinsuskaitseline järelevalve ei ole läbi viidud nõuetekohaselt või kui seda ei teinud pädev isik, kui Muinsuskaitseamet ei ole järelevalve aruannet heaks kiitnud või kui taotleja on esitanud valeandmeid. 4. peatükk. Töö dokumenteerimine Eenõu paragrahvis 9 sätestatakse kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal asuval ehitisel tehtud töö dokumenteerimise ja aruande esitamise nõuded juhul, kui muinsuskaitselist järelevalvet ei ole määratud. Töö dokumenteerimise eesmärk on anda informatsiooni töö kvaliteedi ja asjatundlikkuse kohta, samuti anda ja säilitada täpne informatsioon kasutatud materjalide ja metoodikate kohta, et tulevaste tööde tegemisel oleks võimalik varem tehtuga arvestada. Dokumenteerimine peab andma piisava informatsiooni mälestise kaetud või varjatud osade kohta, mille kallal töid tehti, et oleks võimalus hinnata töö vastavust tegevuskavale. Lõikes 1 nähakse ette, et kui muinsuskaitselist järelevalvet ei ole määratud, koostab aruande töö tegija. Töö tegijale ei ole see liialt koormav, kuna tal on nõudest sõltumata kõige täpsem ülevaade ja info tehtud tööde kohta ning hõlbus esitada küsitud andmeid. Arvestada tuleb sellega, et kui muinsuskaitselist järelevalvet ei ole määratud, on tegu väiksemamahulise ja mitte kuigi keeruka tööga. Lõige 2 sätestab töö aruande sisu. Töö aruandes kirjeldatakse kasutatud metoodikat ja esitatakse kasutatud materjalide loetelu ning teostusjoonised ja fotod, sealhulgas mälestise kaetud või varjatud osade kohta, mille kallal töid tehti. Eelnõu paragrahvis 10 sätestatakse vallasmälestise (kunstimälestis ja tehnikamälestis) konserveerimise ja restaureerimise dokumenteerimise nõuded. Vallasmälestise konserveerimine ja restaureerimine tuleb dokumenteerida sellekohases aruandes. Aruande koostab töö teostaja (lg1 ). Vallasmälestisel on ka seni koostanud aruande töö teostaja ehk konservaator ning järelevalvet üldjuhul ei määratagi. Lõikes 2 sätestatakse aruande sisunõuded. Võrreldes kehtivate nõuetega siin muudatusi ei ole. Eelnõu paragrahvis 11 sätestatakse tööde aruande esitamise ja heakskiitmisega seonduv. Lõike 1 kohaselt esitatakse tööde aruanne Muinsuskaitseametile digitaalsel kujul pdf (Portable Document Format) vormingus digitaalallkirjastatult kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist. Aruande esitamise nõuded on samad, mis muinsuskaitselise järelevalve aruandel (eelnõu § 3), välja arvatud esitamise tähtaeg. Tööde nõuetekohane aruanne tuleb Muinsuskaitseametile üle anda kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist. Aruande esitamise tähtaeg on lühem kui muinsuskaitselise järelevalve aruande esitamisel, võttes arvesse, et tegu on väiksemamahulise ja enamasti mitte kuigi keeruka tööga. Lõikes 2 sätestatakse Muinsuskaitseametile aruande menetlustähtaeg. Lõikes 3 sätestatakse, et Muinsuskaitseamet võib juhul, kui tööde aruanne ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, nõuda aruande täiendamist või muutmist ehk puuduste kõrvaldamist. Aruande esitajale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega ei kaasne olulisi mõjusid. Muinsuskaitselise järelevalve kohustus oli seni mälestise omanikule lisakohustus ning -kulu. Muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitamine aitab kaasa muinsuskaitse üldeesmärgile tagada mälestiseks tunnistatud asjade säilimine ning vähendab omaniku kulusid. Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule muutub mälestisega seotud tööde tegemine majanduslikult soodsamaks, mis omakorda motiveerib töid teostama ja mälestisi korrastama. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Hüvitiste maksmise eelarve ja selle rakendamiseks vajalikud kulud on planeeritud Muinsuskaitseameti iga- aastasesse eelarvesse. Muinsuskaitselise järelevalve ja uuringute kulu hüvitamiseks on Muinsuskaitseameti 2019. aasta eelarves kokku 1,4 miljonit eurot. Selle summa arvutuskäik on toodud MuKS seletuskirjas1 lk 98-99. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. 1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9ad59dd-ef98-4b2b-b22b- ba8cf4c87154/Muinsuskaitseseadus  EELNÕU 11.04.2019 MINISTRI MÄÄRUS Tallinn 2019. a nr Muinsuskaitselise järelevalve dokumenteerimise ja läbiviimisega seotud kulu hüvitamise ning kinnismälestisel ja vallasmälestisel tehtud tööde dokumenteerimise kord Määruse kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 56 lõike 4, § 57 lõike 2 ja § 67 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab: 1) muinsuskaitselise järelevalve dokumenteerimise korra ja nõuded aruandele; 2) muinsuskaitselise järelevalve läbiviimisega seotud kulu hüvitamise korra ja hüvitise määra, hüvitise taotlemise ja maksmise tingimused ning taotluse rahuldamata jätmise alused ja korra; 3) mälestisel ja muinsuskaitsealal asuval ehitisel tehtud tööde dokumenteerimise kord ja nõuded aruandele. 2. peatükk Muinsuskaitselise järelevalve aruanne § 2. Nõuded muinsuskaitselise järelevalve aruandele (1) Muinsuskaitselise järelevalve aruande koostab järelevalvet teinud isik. (2) Muinsuskaitselise järelevalve aruande põhiosas esitatakse tehtud tööde kokkuvõtlik kirjeldus, ülevaade kultuuriväärtusega detailide ja tarindite säilivuse kohta, ülevaade kasutatud töömeetoditest, tööde käigus avastatust koos vajalike jooniste ja fotodega ning kokkuvõtlik hinnang tehtud tööde muinsuskaitselisele kvaliteedile. (3) Muinsuskaitselise järelevalve aruande lisadena esitatakse järgmiste dokumentide koopiad: 1) muinsuskaitse seisukohalt olulised väljavõtted ehitustööde päevikust ja ehitusnõupidamiste protokollid; 2) ekspertiisiaktid ja muud tööde käiku mõjutanud dokumendid; 3) tööde käigus tehtud uuringute aruanded; 4) mälestise avatud osade mõõdistusjoonised ja/või fotod koos selgitava teksti ja asukohta fikseerivate joonistega; 5) teostusjoonised ehitusprojektist erinevalt tehtu kohta; 6) tehtud tööde üleandmise kohta tellijale. § 3. Muinsuskaitselise järelevalve aruande esitamine ja heakskiitmine (1) Järelevalve aruanne esitatakse Muinsuskaitseametile digitaalsel kujul pdf (Portable Document Format) vormingus digitaalallkirjastatult kuue kuu jooksul pärast tööde lõppemist. (2) Kui aruannet või selle lisasid ei ole võimalik digitaalselt esitada või on põhjendatud esitada paberil, võib aruande esitada paberkandjal köidetuna A4 formaati. (3) Muinsuskaitseamet kiidab esitatud aruande heaks 30 päeva jooksul selle esitamisest arvates. (4) Kui esitatud aruandes on puudusi, tagastab Muinsuskaitseamet aruande taotlejale puuduste kõrvaldamiseks ja annab selleks tähtaja. 3. peatükk Muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitamine § 4. Kulu hüvitamise tingimused (1) Muinsuskaitselise järelevalve tellijale hüvitatakse tema kantud muinsuskaitselise järelevalve läbiviimise kulu, kui: 1) muinsuskaitseline järelevalve on määratud muinsuskaitseseaduse alusel; 2) muinsuskaitselise järelevalve on teinud pädev isik ja see on läbi viidud nõuetekohaselt; 3) Muinsuskaitseamet on muinsuskaitselise järelevalve aruande heaks kiitnud. (2) Muinsuskaitse järelevalve läbiviimise kulu hüvitamist on võimalik taotleda ühe tööde tegemise loa alusel tehtud tööde kohta ühe korra. § 5. Hüvitise määr Muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitatakse 50% ulatuses muinsuskaitselise järelevalve läbiviimise kulust, kuid mitte rohkem kui üks tuhat viissada eurot. § 6. Hüvitise taotlemine (1) Muinsuskaitselise järelevalve tellija (edaspidi taotleja) esitab Muinsuskaitseametile või kultuurimälestiste registri kaudu taotluse muinsuskaitselise järelevalve läbiviimise kulu eest hüvitise saamiseks. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi; 2) taotleja isikukood; 3) taotleja kontaktandmed; 4) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ja tööde tegemise loa andmed; 5) muinsuskaitselise järelevalve tegija andmed; 6) pangakonto, millele taotletav hüvitis üle kanda; 7) taotluse esitamise kuupäev; 8) taotleja allkiri. (3) Taotlusele lisatakse taotlejale osutatud teenuse maksmist tõendavad kuludokumendid. (4) Muinsuskaitse järelevalve läbiviimise kulu hüvitamist saab taotleda kuue kuu jooksul pärast muinsuskaitselise järelevalve aruande heakskiitmist. § 7. Taotluse menetlemine ja hüvitise maksmine (1) Muinsuskaitseamet vaatab taotluse läbi 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Muinsuskaitseamet võib taotluse menetlemise tähtaega taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks pikendada, teavitades sellest taotlejat. (2) Kui esitatud taotluste summa ületab Muinsuskaitseametile eelarveaastaks eraldatud riigieelarvelisi vahendeid, otsustab Muinsuskaitseamet hüvitamise järgmisel eelarveaastal sama taotluse alusel, teavitades sellest taotlejat. (3) Muinsuskaitseamet võib nõuda kulutuste põhjendatuse kontrollimiseks täiendavaid dokumente või selgitusi. (4) Muinsuskaitseamet kannab hüvitise taotluses näidatud pangakontole 10 tööpäeva jooksul hüvitise maksmise otsuse tegemisest arvates. § 8. Taotluse rahuldamata jätmine Taotlus jäetakse rahuldamata kui: 1) muinsuskaitseline järelevalve ei ole läbi viidud nõuetekohaselt; 2) muinsuskaitselist järelevalvet ei ole teinud pädev isik; 3) Muinsuskaitseamet ei ole järelevalve aruannet heaks kiitnud; 4) taotleja on esitanud valeandmeid. 4. peatükk Töö dokumenteerimine § 9. Kinnismälestisel ja muinsuskaitseala paikneval ehitisel tehtud töö dokumenteerimise nõuded (1) Kui muinsuskaitselist järelevalvet ei ole määratud, dokumenteerib kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal pikeneval ehitisel tehtud töö tegija ja koostab sellekohase aruande. (2) Töö aruandes esitatakse: 1) kasutatud materjalide loetelu; 2) kasutatud metoodika kirjeldus; 3) teostusjoonised ja fotod, sealhulgas mälestise kaetud või varjatud osade kohta, millega töid tehti. § 10. Vallasmälestise konserveerimise ja restaureerimise dokumenteerimise nõuded (1) Vallasmälestise konserveerimise ja restaureerimise dokumenteerib ja koostab sellekohase aruande töö tegija. (2) Aruandes esitatakse: 1) andmed mälestise kohta, sealhulgas kultuurimälestiste registri number ja asukoht; 2) mälestise lühikirjeldus (objekti tüüp, paiknemine, vanus, tehnika, materjal jms); 3) tööde teostamise eesmärk; 4) töödeeelne kirjeldus, hinnang seisukorrale; 5) tööde kirjeldus koos illustratiivse materjaliga (fotod, joonised) 6) töödes kasutatud materjalide ja töövõtete loetelu ja kirjeldus. Juhul kui tööde teostamisel tehti tegevuskavaga võrreldes muudatusi, tuleb lisada ka muudatuste põhjendus; 7) tööde tulemus ja hinnang kasutatud metoodikale, töövõtetele ja materjalidele; 8) vajaduse korral hooldamise soovitused. § 11. Tööde aruande esitamine ja heakskiitmine (1) Tööde aruanne esitatakse Muinsuskaitseametile kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist. (2) Tööde aruande esitamisele ja heakskiitmisele kohaldatakse käesoleva määruse §-s 3 sätestatut. Indrek Saar Minister Tarvi Sits Kantsler  Kultuuriministri määruse „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 35 lõike 2 alusel. Seoses 20.02.2019. a Riigikogus vastu võetud MuKS jõustumisega 2019. aasta 1. mail kaotavad kehtivuse varasema muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud määrused. Varasemalt on mälestisi ja muinsuskaitseala hooneid toetatud Vabariigi Valitsuse 07.09.2004. a määruse nr 294 „Riigieelarvest mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise hooldamiseks, sealhulgas valve- ja signalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks, mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse andmise alused ja kord“ alusel. Vastavalt MuKS-ile kehtestab uue korra valdkonna eest vastutav minister. Mälestiste toetamise süsteemi rakendatakse ka praegu. Eelnõuga sätestatakse toetatavad tegevused, toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, sealhulgas oma- või kaasfinantseerimise määr, taotluse esitamise tähtaja, taotluse hindamise, rahuldamise, rahuldamata jätmise ja kehtetuks tunnistamise alused, toetuse sihipärase kasutamise kontrollimise korra ning toetuse tagasinõudmise alused ja kord. Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse kultuurimälestistele ja muinsuskaitsealal asuvatele ehitistele toetuste jagamise korda. Mälestise omamine või ehitise paiknemine muinsuskaitsealal seab omanikule asja kasutamisel piiranguid. Ta peab asja säilitama ning teatud juhtudel asja taastama. Selleks otstarbeks võib riik maksta mälestise omanikule toetust. Vastavalt MuKS § 35 lõikele 1 võib mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja ametilt taotleda toetust mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remondiks, konserveerimiseks, restaureerimiseks, säilimistingimuste tagamiseks ja taastamiseks. Toetust makstakse riigieelarves selleks otstarbeks ette nähtud vahenditest Muinsuskaitseameti eelarve kaudu ja iga-aastase riigieelarve võimaluste piires. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Liina Jänes ([email protected], 628 2381) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld ([email protected], 628 2347), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 29 paragrahvist. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga mälestise ja muinsuskaitsealal asuva hoone toetatavad tegevused, toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, sealhulgas oma- või kaasfinantseerimise määr, taotluse esitamise tähtaeg, taotluse hindamise, rahuldamise, rahuldamata jätmise ja kehtetuks tunnistamise alused, toetuse sihipärase kasutamise kontrollimise kord ning toetuse tagasinõudmise alused ja kord. Lõike 2 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu vastavaid õigusakte, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, ja haldusmenetluse seadust. Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on mõeldud riigiabi reegleid sisaldavaid Eestile otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu tuleb eelnõu kehtestamises ja toetuse andmise ülesannete täitmises juhinduda osapooltel otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega. Lõige 3 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et eelnõu ei kohaldata näiteks abile, mida soovitakse saada tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Eelnõu paragrahvis 2 sätestatakse toetuse jagunemine erinevateks taotlusvoorudeks ja selgitatakse voorulise ja jooksva taotlemise mõisteid. Toetuse taotlemine on jagatud kolmeks – vooruliseks taotlusvooruks, täiendavaks vooruliseks taotlusvooruks ja jooksvaks taotlusvooruks. Vooruline taotlemine on taotlusvoor, kus taotluse esitamine on võimalik toetuse andja määratud ajavahemikul (1. august – 30. september). Täiendav vooruline taotlemine on lisavõimalus taotlusvooru väljakuulutamiseks täiendavate lisavahendite olemasolu korral. Näiteks on võimalik ka erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel näiteks erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatavad vahenditest toetada omandireformi käigus tagastatud ehitismälestisi. Selleks on võimalik eraldiseisva taotlusvooru väljakuulutamine. Jooksev taotlusvoor asendab varasemat toetuste reservi ja on mõeldud erakorraliste tööde toetamiseks, mida ei olnud võimalik ette näha ega tähtajalisest taotlusvoorust toetuse taotlemiseks planeerida. Eelnõu paragrahvi 3 kohaselt on toetuse andja Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseamet vastutab taotlusvooru koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, vähese tähtsusega abi, kulude abikõlblikkus, toetuse eelarve ja osakaal Eelnõu paragrahviga 4 kehtestatakse tähtajalistest taotlusvoorudest toetatavad tegevused. Paragrahvis loetletakse tähtajalisest taotlusvoorust toetatavad tegevused mälestise liikide kaupa, kuna erinevat liiki mälestistel on võimalikud erinevad tööd. Näiteks on mälestise taastamine asjakohane ehitis- ja ajaloomälestise ning muinsuskaitseala hoone puhul, kuid mitte arheoloogia-, kunsti- ega tehnikamälestise puhul, samuti ei taastata ajaloolisi loodulikke pühapaiku. Taastamist käsitletakse sealjuures MuKS § 39 tähenduses ehk taastatakse ainult hävitatud või rikutud mälestis ja muinsuskaitsealal asuv väärtuslik ehitis või nende osa, kui Muinsuskaitseamet on nii määranud. Lõikes 1 nimetatakse tegevused, mida toetatakse ehitismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul, samuti ajaloomälestise puhul, mis on hoone (mitte rajatis). Vastavalt ehitusseadustiku §-le 2 on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatised, mis on ajaloomälestised (nagu monumendid, hauatähised jms) jäävad edasi ajaloomälestiseks ja neid toetatakse selle liigi all. Ehitiste puhul toetatakse nii terve hoone kui ka ehitusdetailide konserveerimist ja restaureerimist. Detailid on hoonete juures kõige kergemini välja vahetatav osa nii interjööris kui eksterjööris ja seeläbi on see osa kultuuripärandist aldis jäädavalt kaduma. Kuna avariiliste hoonete ja tervikrestaureerimiste kõrval kipuvad arhitektuursed detailid jääma vähemprioriteetseks, on see tegevus nimetatud eraldi ja selleks on eelnõu § 9 lõike 2 alusel võimalik ette näha osa toetuste eelarvest. Detailide all mõeldakse algupäraselt näha olevaid elemente, mitte peidus olevaid konstruktiivseid hooneosi või hiljem avatud konstruktsioone (nt palkseina eksponeerimine). Interjööris näiteks: ahjud vm küttekolded, lae- ja seinamaalingud, tapeedid, siseuksed, põrandad, stukkdekoor jms. Eksterjööris näiteks: aknad ja aknakaunistused (piirdelauad, karniisid), aknaluugid, välisuksed, varikatused, fassaadidetailid, verandad, rõdud jms. Lõigetes 2–5 on nimetatud toetatavad tegevused vastavalt ajaloomälestise (rajatis), arheoloogiamälestise, ajaloolise loodusliku pühapaiga ning kunsti- ja tehnikamälestise puhul. Ajaloolise loodusliku pühapaiga puhul on ainus toetatav tegevus hooldamine, näiteks ristimetsa puhastamine võsast, allika puhastamine vms. Konserveerimist ja restaureerimist neis paikades ei tehta. Kunstimälestiste puhul toetatakse tegevuskava koostamist ainult koos konserveerimis- või restaureerimistööga. Eelnõu paragrahviga 5 kehtestatakse jooksvast taotlusvoorust toetatavad tegevused. Esiteks on võimalik taotleda toetust erakorralise avariiolukorra kõrvaldamiseks (näiteks tormiga kahjustada saanud hoone – puu kukkus peale, katus lendas ära; põlengus kannatada saanud kunstimälestis vms). Toetuse abil kõrvaldatakse oht mälestise säilimisele. Teiseks on võimalik taotleda toetust tööde käigus ilmnenud kultuuriväärtuste säilitamiseks. Mälestistel ei ole harvad juhtumid, kus tööde tegemise käigus avastatakse väärtuslikke leide, viimistluskihte, hooneosi vms, mille olemasolust ei oldud varem teadlik ja mida ei olnud seetõttu võimalik varem tööde hulka planeerida. MuKS § 60 järgi on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata ametit. Avastatud detailid võivad väärida säilitamist ja eksponeerimist. Kuna nende olemasoluga ei olnud ei projekteerimisel ega tööde kavandamisel võimalik arvestada, on vajalik, et selleks on võimalik jooksvalt toetust taotleda. Kui avariiolukorra likvideerimise toetust on võimalik taotleda ainult mälestise kohta, siis avastatud rajatise, tarindi või detaili säilitamiseks võib taotleda toetust nii kinnismälestisel, muinsuskaitsealal kui ka nende kaitsevööndis, sh käib see seni teadmata arheoloogilise kultuurkihi avastamise kohta nimetatud kohtades. Seega on eelnõu § 5 punkti 2 alusel toetuse andmise eelduseks, et olukord vastab MuKS §-le 60. Toetus ei laiene olukordadele, mis vastavad MuKS § 58 lõikele 4 (kinnismälestise kaitsevööndis määratud uuring ja selle käigus avastatud leid). Paragrahviga 6 kehtestatakse vähese tähtsusega abi kohaldumine. Lõike 1 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab hindamiskomisjon iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse vähese tähtsusega abiks või mitte. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu riigipoolset toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, jäetakse taotlus eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt läbi vaatamata. Lõike 4 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2 lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest: 1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; 2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus- , juht-, või järelevalveorgani liikmetest; 3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; 4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana. Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada 200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud. Eelnõu paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Lõigete 1-2 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, tasutakse toetuse saaja või kaasfinantseerija poolt ning on kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka siseriikliku õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõtetega. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid ei pea olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil. Majandustehinguid (näiteks kaupade ja teenuste saamine) tuleb kajastada projekti abikõlblikkuse perioodil sõltumata sellest, millal toimub arveldamine. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus. Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada nii riigisiseste kui ka Euroopa Liidu toetusi reguleerivate õigusaktidega. Euroopa Liidu õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et kui toetuse andmine tähendab ühtlasi vähese tähtsusega abi andmist, tuleb kõiki toetuse taotlemisega seotud dokumente säilitada vähemalt kümme aastat. Riigisisese õigusega kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab asjakohasel juhul järgima raamatupidamise reeglitest, maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid. Lõikega 3 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend. Eelnõu paragrahviga 8 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood see periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ning tekivad projekti kulud. Lõigetes 2–4 kehtestatakse erinevate taotlusvoorude projektide abikõlblikkuse perioodid. Lõike 5 kohaselt on ette nähtud võimalus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada. Toetuse saaja saab projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel, et projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja / või ettenägematud asjaolud. Projektiperioodi muutmise algatab reeglina toetuse saaja, esitades selleks abikõlblikkuse perioodi jooksul vastavasisulise avalduse, milles on muuhulgas välja toodud ka perioodi muutmise põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte tagantjärele pärast projekti tegevuste lõppemist. Lõigetega 6–7 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise, rahuldamise või mitterahuldamise täpsustatud kord. Lõike 7 kohaselt loeb toetuse andja projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist. Toetuse saajat teavitatakse sellest. Eelnõu paragrahvis 9 sätestatakse toetuse eelarvega seonduv. Lõike 1 kohaselt kinnitab toetuse aastaeelarve kultuuriminister. Siin on mõeldud kõikide taotlusvoorude eelarveid kokku. Siin ei ole hõlmatud võimalikud lisavahendid, mida ei planeerita aastaeelarvesse (näiteks erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatavad vahendid). Lõikega 2 antakse Muinsuskaitseameti peadirektorile õigus kinnitada toetuse eelarve jaotus tähtajalise ja jooksva taotlusvooru ning toetatavate tegevuste vahel. Eelarve jaotuse vajadus tuleneb näiteks sellest, et ehitismälestiste olukord on halvem ja nende korrastamiseks vaja minevate vahendite maht oluliselt suurem võrreldes teiste mälestise liikidega. Vajadust jagada eelarve toetatavate tegevuste vahel on selgitatud ka näiteks eelnõu seletuskirjas § 4 lõike 1 juures ehitusdetailidega seoses. Lõikes 3 määratakse, et jooksva taotlusvooru maht võib olla kuni 5% toetuse aastaeelarvest. See on määratud varasema toetuste reservi ja selle kasutamise kogemuse põhjal. Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse tähtaeg, millal peab toetuse andja tegema taotlejatele ja avalikkusele teatavaks taotlusvoorude eelarve. Eelnõu paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse piirsumma ja osakaalu suhtes kehtivad nõuded. Lõike 1 kohaselt on tähtajalisest taotlusvoorust taotletava toetuse minimaalne summa 200 eurot, maksimaalne summa ehitise restaureerimise ja konserveerimise puhul 100 000 eurot, teistel juhtudel kuni 20 000 eurot taotluse kohta. Lõikes 2 on sätestatud tähtajalise taotlusvooru toetuse osakaal. See sõltub taotleja õiguslikust vormist. MuKS-e kohaselt on toetuse objektiks mälestis või muinsuskaitsealal asuv ehitis ning toetust võivad taotleda kõikide nende objektide omanikud ja valdajad. Mälestise omanik võib olla igaüks, st iga juriidiline või füüsiline isik, sealhulgas riik ja kohaliku omavalitsuse üksus. Ehitismälestistest kuulub u 80% eraomanikele (juriidilised ja füüsilised isikud), u 10% kohaliku omavalitsuse üksustele ja u 10% riigile. MuKS-e menetlemise käigus tuli eraomanike esindusorganisatsioonide kaudu teravalt esile küsimus, kas riik peaks ise enda käest toetust taotlema või nägema oma vara korrashoiu tarbeks rahalised vahendid ette riigieelarves. Olukorras, kus keskmine toetussumma taotluse kohta on umbkaudu 5000 eurot ning toetusi ei jätku kaugeltki kõigile, on põhjendatud erinevate toetusmäärade kehtestamine. Kõige haavatavamas olukorras on füüsilisest isikust eraomanikud, kellel puudub võimalus taotleda toetust mujalt või muude eesmärkidega seoses, nt ettevõtlustoetuseid vms. Riik omanikuna peaks endale kuuluvate mälestiste korrastamiseks leidma suuremal määral vahendeid riigieelarvest, seega on 50 % toetuse määr põhjendatud. See määr seatakse nii riigiasutusele, riigi osalusega sihtasutusele, riigi äriühingule kui ka avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Kohaliku omavalitsuse üksusteke kuuluvate mälestistega seonduv kulu tuleb nende eelarvest. Kohalike omavalitsuse üksuste võimekus on selles osas väga varieeruv. On omavalitsusi, kes taotlevad eraomanikega võrdsetel alustel Muinsuskaitseametiameti toetuseid, samas leidub ka omavalitsusi, mis on loonud ise täiendavad toetusmeetmed oma piirkonna väärtuslike hoonete kaitseks. Kohalike omavalitsuste üksustele seatakse toetuse maksimummääraks 80 %. Kõigil teistel seatakse toetuse maksimummääraks 90 %, mis teeb omaosaluseks vähemalt 10 %. Sealjuures ei ole jooksvast taotlusvoorust ehk nn avarii- ja ootamatute olukordade puhul toetuse taotlemisel oma- ja kaasfinantseering nõutavad, seda sõltumata taotleja õiguslikust vormist (lõige 3). Täiendava tähtajalise taotlusvooru puhul määratakse toetuse piirsumma ja osakaal vooru väljakuulutamisel toetuse andja poolt (lõige 4). 3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine Eelnõu paragrahviga 11 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt saab taotleja olla mälestise omanik või valdaja. Eelnõu § 5 punktis 2 sätestatud toetatava tegevuse puhul võib toetuse taotlejaks olla ka mälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndisse jääva kinnisasja omanik või valdaja. Lõiked 2 ja 3 reguleerivad seda, et taotlus tuleb esitada enne töödega alustamist ja toetatavad tegevused ei tohi olla tehtud enne taotluse esitamist. Oluline on, et toetatavad tegevused ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud. Nõude kohaselt ei toetata projekti, mis on ellu viidud enne toetuse taotluse esitamist. Kui kõik projekti toetatavad tegevused on juba ellu viidud, olenemata sellest, kas kulud on tasutud, on tõendatud taotleja võimekus viia projekt ellu omavahendite arvel, mistõttu puudub vajadus toetuseks. Sõna „tegevus“ on mitmuses. Projekt ei kvalifitseeru toetusele, kui kõik tegevused on ellu viidud. Kui projekti kontrollimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsus on tehtud enne taotluse esitamist elluviidud projektile, tehakse toetuse tagasinõudmise otsus ning nõutakse väljamakstud toetus tagasi. Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse, kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik võimekus, sealhulgas suutlikkus tasuda mitteabikõlblikud kulud. Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga. Punkti 2 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Juhul kui selgub vastupidine, eeldatakse, et puudub projekti elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punktis 3 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne varasema projekti raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Näiteks olukord, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Punktis 4 sätestatakse, et taotleja peab olema suutlik tasuma projekti omafinantseeringut ja mitteabikõlblikke kulusid. Punkti 5 kohaselt ei tohi sama kulu hüvitamiseks olla eraldatud raha riigieelarvest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Punkti 6 kohaselt ei tohi taotlejal olla muid täitmata kohustusi toetuse andja ees, välja arvatud Muinsuskaitseameti ettekirjutuse täitmiseks. Ettekirjutuse täitmiseks toetuse taotlemine ei ole keelatud. Eelnõu paragrahvis 12 kehtestatakse nõuded taotlusele. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusest peab olema välja loetav, et projektis toetatavate tegevuste elluviimine vastab eelnõu §-s 7, 8 ja 10 sätestatud tingimustele. Lõikes 2 sätestatakse, milliseid andmeid peab taotlus sisaldama. Lõikes 3 sätestatakse, millised dokumendid tuleb taotlusele lisada. Punktis 1 nimetatakse, et põhjendatud juhul võib taotleja esitada ühe hinnapakkumise. Põhjendatust hindab toetuse anda. Toetuse andja loeb põhjendatud juhuks järgmisi olukordi: a) puuduvad konkureerivad pakkujad (näiteks kunstimälestiste konserveerimisel väga spetsiifilise töö puhul); b) toetust taotletakse nn jätkutöö tegemiseks, st toetuse andja on sama mälestise juures varem töid toetanud ja taotletakse sama töö tegemist ning tööd teostab sama isik (näiteks restaureeriti pool katust ja nüüd taotletakse toetust teise poole restaureerimiseks – pakkumise esitab varem töid teostanud isik). Hinnapakkumiste esitamine ei ole nõutav, kui töö teostamiseks, milleks toetust taotletakse, ei ole muinsuskaitseseadusega kehtestatud pädevusnõudeid. Näiteks tööd, mida MuKS-e järgi võib teha omanik ise - mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamine ja remont. Lõige 4 sätestab, et täiendava tähtajalise taotlusvooru korral võib toetuse andja küsida lisaks eeltoodule andmeid ja dokumente, mis tulenevad taotlusvooru eesmärgist. Näiteks kui toetatakse omandireformi käigus tagastatud ehitismälestisi, on vajalik tõendada mälestise olemist omandireformi objektiks. Eelnõu paragrahviga 13 sätestatakse nõuded taotluse esitamisele. Lõigetes 1–3 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada eelnõu § 2 punktides 1 ja 2 määratud tähtaja jooksul või jooksvalt. Kõiki tähtajalisse taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Jooksva taotlusvooru taotlusi menetletakse esitamise järjekorras ja võetakse vastu kuni eelarve ammendumiseni. Sellest teavitab toetuse andja oma veebilehel. 4. peatükk. Taotluse menetlemine Eelnõu paragrahviga 14 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Lõigetes 1–2 sätestatakse, et toetuse andja menetleb tähtajalise vooru taotlusi neli kuud taotlusvooru sulgemisest arvates ja jooksva vooru taotlusi 60 kalendripäeva jooksul esitamisest arvates. Lõike 3 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud ja ka juhul, kui taotleja taotleb toetust, mis kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid tal on vähese tähtsusega abi piirmäär täis. Kui taotlus esitatakse tähtajaks, kuid vähese tähtsusega abi piirmäär on täis, on see alus jätta taotlus läbi vaatamata. Lõike 4 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Põhjuse mõjuvuse üle otsustab toetuse andja. Lõigete 5–6 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub eelnõu § 14 lõigetes 1-2 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 14 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Teave taotluse läbi vaatamata jätmise kohta edastatakse taotlejale kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates. Lõike 7 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja tegevusi nii, et toetuse summa ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Lõike 8 kohaselt on toetuse andjal õigus küsida lisaks võrdlevaid hinnapakkumisi. Lõike 9 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 11 ja 12 sätestatud nõuded. Eelnõu paragrahviga 15 reguleeritakse hindamiskomisjoni moodustamist. Lõigete 1–2 kohaselt hindab taotluseid toetuse andja moodustatud hindamiskomisjon. Hindamiskomisjon võib vajadusel taotluste hindamisel kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte. Ekspert lähtub hinnangute andmisel kehtestatud kriteeriumitest. Taotlust hinnanud eksperdi andmeid taotlejale ja toetuse saajale ei avalikustata. Eelnõu paragrahvis 16 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist. Lõikes 1 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel hinnatakse tähtajalistesse taotlusvoorudesse esitatud taotluseid. Lõike 2 kohaselt viiakse taotluste hindamine läbi toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika lähtub eelnõus sätestatud hindamiskriteeriumidest. Hindamismetoodika tehakse kättesaadavaks toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise või avamise päeval. Kriteeriumite selge lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning projekti tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Lõikes 3 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel hinnatakse jooksvasse taotlusvooru esitatud taotluseid. Siin on hindamisel kaks erinevat alust vastavalt eelnõu § 5 punktides 1 ja 2 toodud tegevustele. Hindamismetoodika koostamine ei ole vajalik, kuna tegu on kiiret reageerimist nõudvate olukordadega ja taotluseid rahuldatakse jooksvalt nende esitamise järjekorras. Lõige 4 sätestab hindamiskomisjoni liikmete õiguse tutvuda taotluse objektiks oleva mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitisega selle asukohas, sealhulgas viibida kinnisasjal või ehitises. Lõikega 5 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks. Eelnõu paragrahvis 17 nähakse ette taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus rahuldatakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse taotleja, mälestise nimi, mälestise registrinumber, tööde nimetus, vajaduse korral kõrvaltingimused ja vaidlustamisviide. Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, juhul kui taotlusvoorust toetatavad tegevused eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa, muinsuskaitse eritingimuste või Muinsuskaitseameti heaks kiidetud ehitusprojekti või tegevuskava olemasolu ning see eeldus täidetakse hiljemalt toetuse eraldamise aasta 30. septembriks. Lõike 3 kohaselt on taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga või vajadusel projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Juhul kui taotleja on nõus projekti muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vajalik veel kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning muudetud mahus projekti. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata. Eelnõu paragrahvis 18 nähakse ette taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Lõike 2 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kohapealset kontrolli, sh viibida kinnisasjal või hoones, kui taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise põhjendus märgitakse taotluse rahuldamata jätmise otsuses. Eelnõu paragrahviga 19 sätestatakse taotleja/toetuse saaja ärakuulamisega seonduv. Taotlejale antakse haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et vastaval isikul oleks võimalik enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht dokumentide suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud. Lõigetega 1–3 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid menetlustermineid, enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitused otsuse põhimotiividele ja põhjendustele. Ära ei kuulata, kui haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka näiteks juhul kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50. Lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui andmetest, mida menetlusosaline on taotluses või seletuses esitanud, ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab öelda, et taotleja on ära kuulatud. Eelnõu paragrahviga 20 sätestatakse taotleja teavitamine taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusest. Haldusakt tehakse taotlejale teatavaks või toimetakse kätte haldusmenetluse seaduse kohaselt. Eelnõu paragrahviga 21 sätestatakse vaide esitamisse puutuv. Vaideid lahendatakse vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatule. 5. peatükk. Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine Eelnõu paragrahviga 22 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et toetus makstakse toetuse saajale välja 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ettemaksena. Lõikega 2 Juhul kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Eelnõu paragrahviga 23 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamisega seonduvad tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle algatusel. Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks juhul kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus). Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist detailselt ja jäigalt kinnihoidmist. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ega tulemus. Kui tahetakse muuta projekti algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uue projektiga. Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus ei taga mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise või nende osa säilimist või seisukorra paranemist või ei ole projekt muutunud asjaolude tõttu kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, samuti kui soovitud muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks. Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja. Toetuse saaja peab viivitamatult teavitama toetuse andjat projekti muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib jõustada varasema kuupäevaga kui toetuse andja vastava otsuse tegemise kuupäev, juhul kui see aitab kaasa projekti tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui selle muutmise avalduse toetuse andjale esitamise kuupäev. Lõikes 5 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks osaliselt rahuldatud, taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda tähtajaks täita, toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega vastavalt eelnõu §-le 25. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 20 kohase toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise vahe seisneb selles, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tulemusel ei ole projekti võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sealhulgas kui toetuse saaja ei taha enam projektile toetust. Kehtetuks tunnistamisega ei ole tegemist siis, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg – saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses taotluse rahuldamise otsuses nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba projekti elluviimise ajal. Nii saab ühes projektis kasutamata jääva toetuse määrata näiteks teisele projektile. Lõige 6 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku aluseta saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada. Lõikes 7 antakse toetuse andjale õigus suunata tagastatud või väljamaksmata toetuse summad jooksva taotlusvooru eelarvesse. See on erinorm eelnõu § 9 lõikest 3. Eelnõu paragrahviga 24 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Aruande esitab toetuse saaja 30 kalendripäeva jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Lõigetes 2 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg. Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel avalduse alusel pikendada. Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil peatub eelnõu § 24 lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Projekt loetakse lõppenuks, kui toetuse andja on aruande kinnitanud. 6. peatükk. Toetuse tagasinõudmine Eelnõu paragrahviga 25 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga. Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei ole abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on ilmselge, et puudusi kõrvaldada ei saa. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui toetuse andmine ei ole kooskõlas vähese tähtsusega abi andmise regulatsiooniga. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei tekita see fakt üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid on toetuse andjale ajendiks, et hinnata, kas toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetatava tegevuse sihipärane kasutamine katkeb kohustuslikul ajaperioodil. Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas selle toetuse andjale ehk täidetud on kõik toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused. Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Lõige 4 teeb lõikest 3 erisuse ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral, sealhulgas vähese tähtsusega abi puhul. Sellisel juhu võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Lõike 5 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõppevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta eelnõu § 19 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Lõike 6 kohaselt tuleb ebaseadusliku riigiabi korral toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on Komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11. Toetus tuleb tagastada koos liitintressiga ehk eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue tuleneb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga alates päevast, kui ebaseaduslik abi maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni. Lõike 7 kohaselt, kui toetuse andjal ei ole võimalik rikkumise rahalise mõju suurust hinnata, võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega. Lõigetega 8 sätestab, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava. Lõike 9 kohaselt on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise ajakavast. Toetuse saaja peab toetuse tagastama 30 kalendripäeva jooksul ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamisest. Lõike 10 kohaselt, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu. 7. peatükk. Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused Eelnõu paragrahviga 26 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud tema enda poolt. Paragrahvis ei ole korratud kohustis, mis tulenevad eelnõu teistest sätetest. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima projekti ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega. Punkti 2 kohaselt tuleb toetuse saajal järgida vähese tähtsusega abi reegleid, kui toetuse näol on tegemist sellise abi saamisega. Nimetatud reeglitest tuleneva kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise, kuna tegemist oleks toetuse kasutamisega seotud Euroopa Liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu huvide rikkumisega. Punktide 3 ja 4 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vähemalt kolme aasta jookusul toetuse saaja saadud toetusega seotud viimase kohustuse lõppemisest arvates. Sellist kohustust tuleb rakendada niiviisi, et kui muust seadusest või näiteks Euroopa Liidu riigiabi reeglitest tuleneb siiski pikem dokumentide või andmete säilitamise kohustus, siis tuleb järgida pikemaid tähtaegu. Punktide 5 ja 6 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja pidama abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi arvestust. Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste, sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Eelnõu paragrahviga 27 kehtestatakse toetuse saaja õigused. Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid projekti nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut projektis kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms. Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 19 kohaselt oma seisukohad. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda dokumendis tema kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele juurdepääs on piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada, millise hinnangu andis toetuse andja konkreetne ametnik või töötaja või kaasatud hindaja. Hindaja kaitse on oluline, et tagada julgelt antud hinnang ning selleks et seda ei oleks võimalik seostada konkreetse hindajaga ja viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute andmine hindajale endale. Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada. Eelnõu paragrahviga 28 kehtestatakse toetuse andja kohustused. Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud projektid, sealhulgas menetleda taotlused ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus. Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida vähese tähtsusega abi andmise korral konkurentsiseaduse 6. peatükist tulenevaid kohustusi. Nimetatud peatükk kehtestab siseriiklikult riigiabi andmise reeglid. Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Punktide 3 ja 4 kohaselt on toetuse andjal kohustus teostada projektide elluviimise üle kontrolli, sealhulgas kontrollida aruandeid ning kehtestada asjakohased juhendmaterjalid ja teha need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks. Toetuse andja peab, kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest. Eelnõu paragrahviga 29 kehtestatakse toetuse andja õigused. Punktidega 1–5 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust originaalile. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse alusel antav toetus aitab tagada mälestiste säilimist ning parandada nende seisukorda. Mälestise omamine seab omanikule asja kasutamisel piiranguid. Ta peab asja säilitama ning teatud juhtudel asja taastama. Toetuse maksmine aitab omanikul säilitamiskohustust täita. Arvutused näitavad, et mälestiste toetamine ja seeläbi korras kultuuripärand mõjutab ka teisi sektoreid. Näiteks hoonefondi rekonstrueerimisel tehtud koguinvesteeringust laekub riigile maksutuluna tagasi kolmandik, st 30% toetuse korral on toetus end ise tagasitootev. Kultuuripärandi korrastamine elavdab piirkonna majandust, võimendab turismi, loob töökohti ja suurendab riigi konkurentsivõimet. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Toetuste eelarve ja selle rakendamiseks vajalikud kulud on planeeritud Muinsuskaitseameti iga-aastasesse eelarvesse. 2019. aasta toetuste eelarve on kokku on 1,46 miljonit eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele.  EELNÕU 11.04.2019 MINISTRI MÄÄRUS Tallinn 2019 nr Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 35 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule või valdajale mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamiseks makstava toetusega toetatavad tegevused, toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, sealhulgas oma- või kaasfinantseerimise määr, taotluse esitamise tähtaeg, taotluse hindamise, rahuldamise, rahuldamata jätmise ja kehtetuks tunnistamise alused, toetuse sihipärase kasutamise kontrollimise kord ning toetuse tagasinõudmise alused ja kord. (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus). (3) Määrust ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 2. Taotlusvoorud Käesoleva määruses sätestatud toetus jaguneb järgmisteks taotlusvoorudeks: 1) vooruline taotlemine – taotlusvoor, kus taotluse esitamine on võimalik eelarveaastale eelneva aasta 1. augustist 30. septembrini (edaspidi tähtajaline taotlusvoor); 2) täiendav vooruline taotlemine – taotlusvoor, kus taotluse esitamine on võimalik toetuse andja määratud tähtajal ja eesmärgil (edaspidi täiendav tähtajaline taotlusvoor); 3) jooksev taotlemine – taotlusvoor, kus taotluse esitamine toimub jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve vabade vahendite lõppemiseni (edaspidi jooksev taotlusvoor). § 3. Määruse rakendamine Taotlusi menetleb ja järelevalvet toetuse kasutamise üle teeb Muinsuskaitseamet. 2. peatükk Toetatavad tegevused, vähese tähtsusega abi, kulude abikõlblikkus, toetuse eelarve ja osakaal § 4. Tähtajalistest taotlusvoorudest toetatavad tegevused (1) Ehitismälestise, hoonest ajaloomälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) ehitise konserveerimine ja restaureerimine; 2) ehitusdetaili konserveerimine ja restaureerimine; 3) ehitusprojekti või tegevuskava koostamine; 4) hooldamine ja remontimine, sealhulgas valve- ja tulekaitse signalisatsioonisüsteemi rajamine; 5) taastamine. (2) Rajatisest ajaloomälestise säilitamiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) konserveerimine ja restaureerimine; 2) hooldamine ja remontimine, sealhulgas võsa ja puude raie; 3) taastamine. (3) Arheoloogiamälestise säilitamiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) konserveerimine; 2) hooldamine, sealhulgas võsa ja puude raie. (4) Ajaloolise loodusliku pühapaiga säilitamiseks toetatakse hooldamist. (5) Kunstimälestise ja tehnikamälestise säilitamiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) konserveerimine ja restaureerimine ning selleks tegevuskava koostamine; 2) hooldamine ja remontimine; 3) hoiu- ja säilitustingimuste tagamine, sealhulgas valve- ja signalisatsioonisüsteemi rajamine mälestise asukohajärgsele hoonele. § 5. Jooksvast taotlusvoorust toetatavad tegevused Jooksvast taotlusvoorust toetatakse järgmisi tegevusi: 1) mälestisel või muinsuskaitseala ehitisel erakorraliste ja ettenägematute tööde tegemine, millega kõrvaldatakse mälestise või muinsuskaitseala ehitise säilimist ohustav ootamatult tekkinud olukord; 2) kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis tehtud tööde käigus avastatud kultuuriväärtusliku rajatise, tarindi, hooneosa või viimistluskihi uurimine, restaureerimine, konserveerimine ja arheoloogilise kultuurkihi uurimine või konserveerimine. § 6. Vähese tähtsusega abi (1) Käesoleva määruse §-des 4 ja 5 nimetatud tegevuste toetamine võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks VTA määruse artikli 3 ning konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. (2) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmisel ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot. (3) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani. (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks isikuid, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. § 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblik kulu on otseselt toetatava tegevuse elluviimisega seotud tekkepõhine kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas õigusaktidega, vajalik ja sobiv toetuse taotluses märgitud tööde tegemiseks. (2) Projekti kulud peavad olema tasutud toetuse saaja või kaasfinantseerija arvelduskontolt ning olema tõendatud algdokumentidega. (3) Mitteabikõlblik kulu on toetatava tegevuse elluviimisega mitteseotud või tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu, sealhulgas: 1) projektijuhtimise kulu; 2) tehnika või muu põhivara soetamine, välja arvatud valve- ja signalisatsiooniseadmed; 3) käibemaks, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 4) laenuintressid; 5) rahatrahv ja rahaline karistus; 6) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 7) sularahas tasutud kulu; 8) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest; 9) muinsuskaitselise järelevalve kulu; 10) toitlustamise kulu; 11) riigilõivud; 12) püsikulud. (4) Projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajajärk, mille kestel projekti tegevusi tehakse ja projekti kulud tekivad. (2) Tähtajalise taotlusvooru projekti abikõlblikkuse periood algab toetuse eraldamise otsuse tegemisest ja kestab sama kalendriaasta lõpuni. (3) Täiendava tähtajalise taotlusvooru projekti abikõlblikkuse periood algab toetuse eraldamise otsuse tegemisest ja kestab 12 kuud. (4) Jooksva taotlusvooru projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest ja kestab kuus kuud. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel: 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja 2) taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks esitatakse enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (6) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (7) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, arvatakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatusotsuses sätestatud kuupäev. (8) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ning teavitab sellest toetuse saajat. § 9. Toetuse eelarve (1) Toetuse aastaeelarve kinnitab kultuuriminister. (2) Toetuse eelarve jaotuse tähtajaliste taotlusvoorude ja jooksva taotlusvooru ning toetatavate tegevuste vahel kinnitab Muinsuskaitseameti peadirektor. (3) Jooksva taotlusvooru maht võib olla kuni 5% käesolevaks eelarveaastaks eraldatud toetussummast. (4) Jooksva taotlusvooru maht tehakse teatavaks toetuse andja veebilehel 30 päeva jooksul Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve kinnitamisest. (5) Tähtajalise taotlusvooru eeldatava mahu teeb toetuse andja teatavaks enne taotluste vastuvõtmise tähtaja algust oma veebilehel. § 10. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Tähtajalisest taotlusvoorust taotletava toetuse minimaalne summa on 200 eurot, maksimaalne summa ehitise restaureerimise ja konserveerimise puhul 100 000 eurot, teistel juhtudel kuni 20 000 eurot. (2) Tähtajalisest taotlusvoorust toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest: 1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline isik; 2) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus; 3) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik. (3) Jooksvast taotlusvoorust toetuse taotlemisel ei ole oma- ja kaasfinantseering nõutavad. (4) Täiendava tähtajalise taotlusvooru puhul määrab toetuse maksimaalse summa ja maksimaalse osakaalu abikõlbulikest kuludest väljakuulutamisel toetuse andja.  3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 11. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla mälestise omanik või valdaja. Käesoleva määruse § 5 punktis 2 sätestatud toetatava tegevuse puhul võib toetuse taotlejaks olla mälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndisse jääva kinnisasja omanik või valdaja. (2) Taotlus esitatakse enne toetusest rahastada planeeritavate töödega alustamist. (3) Toetust ei anta, kui tegevused, millele toetust taotletakse, on tehtud enne taotluse esitamist. (4) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal ei ole riigi ees maksu- või maksevõlga või see on ajatatud; 2) taotleja suhtes ei ole alustatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul kui toetuse andja on teinud taotlejale varasema toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla; 4) taotleja on suutlik käesoleva määruse § 10 lõikest 2 tulenevat omafinantseeringut ja mitteabikõlblikke kulusid tasuma; 5) taotlejale ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha eraldatud; 6) taotlejal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees, välja arvatud Muinsuskaitseameti ettekirjutuse täitmine. § 12. Nõuded taotlusele (1) Projekti abikõlblikkuse periood ning taotletud toetuse suurus peab vastama käesoleva määruse §-des 7, 8 ja 10 sätestatud tingimustele. (2) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja andmed, sealhulgas nimi, isikukood või registrikood, käibemaksukohustuslase number, pangakonto andmed ja kontaktisiku andmed; 2) mälestise või muinsuskaitseala ehitise andmed, sealhulgas mälestise nimetus, registrinumber ja aadress; 3) projekti eesmärk, tegevus ja tööde loetelu, milleks toetust taotletakse; 4) põhjendus tööde erakorralisuse ja ettenägematuse kohta, kui toetust taotletakse jooksvast taotlusvoorust; 4) projekti eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa ning oma- ja kaasfinantseeringu summa; 5) teave taotluses nimetatud projekti kuludele teisest meetmest või välisabi vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta; 6) viide kehtivatele muinsuskaitse eritingimustele, kui taotletakse ehitusprojekti koostamise toetust; 7) viide Muinsuskaitseameti heaks kiidetud ehitusprojekti või tegevuskava olemasolule, kui taotletakse ehitise konserveerimise, restaureerimise või taastamise toetust; 8) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri. (3) Taotlusele lisatakse: 1) kaks võrreldavat hinnapakkumist muinsuskaitsevaldkonnas tegutsevalt ettevõtjalt, juhul kui töö tegija pädevus peab olema tõendatud muinsuskaitseseaduse alusel. Põhjendatud juhul võib esitada ühe hinnapakkumise; 2) kaasfinantseerija olemasolul tema kinnituskiri; 3) kinnituskiri omafinantseeringu allika kohta, kui seda ei tasu taotleja ise; 4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 5) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise valdamise õiguslikku alust tõendav dokument, kui taotleja on mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise valdaja. (4) Täiendava tähtajalise taotlusvooru korral võib toetuse andja küsida lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule andmeid ja dokumente, mis tulenevad taotlusvooru eesmärgist. § 13. Taotluse esitamine (1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 2 punktides 1 ja 2 määratud tähtaja jooksul või jooksvalt. (2) Taotlus esitatakse elektrooniliselt kultuurimälestiste registri kaudu, e-posti teel või paberil esindusõigusliku isiku allkirjaga toetuse andja kinnitatud taotluse vormil. Taotluse vorm on kättesaadav toetuse andja veebilehel ja kultuurimälestiste registris. (3) Kui jooksvasse taotlusvooru esitatud taotluste summa on jooksva taotlusvooru eelarve vabade vahendite jäägist suurem, lõpetab toetuse andja taotluste vastuvõtmise ja teavitab sellest oma veebilehel. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine (1) Tähtajalisse taotlusvooru esitatud taotluse menetlemise tähtaeg on neli kuud alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Jooksvalt esitatud taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras 60 kalendripäeva jooksul. (3) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 6 lõikes 2 toodud asjaolu ilmnemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. (4) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras ennistada. (5) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei vasta nõuetele ega ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (7) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu. (8) Toetuse andjal on õigus lisaks küsida võrdlevaid hinnapakkumisi. (9) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 ja 12 sätestatud nõuded. § 15. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab hindamiskomisjon, mille moodustab ja töökorra kinnitab toetuse andja käskkirjaga. (2) Vajadusel võib hindamiskomisjon taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte. § 16. Taotluste hindamine (1) Tähtajalistesse taotlusvoorudesse esitatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa tehniline seisukord; 2) mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa suhteline kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus; 3) kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju mälestise säilimisele; 4) taotluse ja eelarve kvaliteet; 5) mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa kasutuse jätkusuutlikkus; 6) mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa ligipääsetavus, välja arvatud juhul, kui mälestise asukohaandmed on piiratud juurdepääsuga teave; 7) taotleja varasem tegevus mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa säilimise tagamisel ja seisukorra parandamisel; 8) oma- ja kaasfinantseeringu määr; 9) toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule viimine (nn jätkutööd). (2) Toetuse andja koostab tähtajaliste taotlusvoorude taotluste hindamiseks hindamismetoodika, mis sisaldab muu hulgas hindamiskriteeriumite kirjeldusi, osakaalusid ja hindamisskaalat kriteeriumide lõikes ning teeb hindamismetoodika taotlejatele kättesaadavaks toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. (3) Jooksvasse taotlusvooru esitatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1) käesoleva määruse § 5 punktis 1 toodud tegevuste puhul hinnatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa tehnilist seisukorda, töö erakorralisust ja ettenägematust ning tegevuse mõju ohu kõrvaldamisele; 2) käesoleva määruse § 5 punktis 2 toodud tegevuste puhul hinnatakse, kas tegemist on kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis tehtud tööde käigus avastatud kultuuriväärtusliku rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi või arheoloogilise kultuurkihiga, mille kohta Muinsuskaitseamet on määranud uurimise, restaureerimise või konserveerimise vajalikkuse. (4) Hindamiskomisjoni liikmetel on õigus tutvuda taotluse objektiks oleva mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitisega selle asukohas, sealhulgas viibida kinnisasjal või ehitises. (5) Hindamiskomisjon teeb Muinsuskaitseameti peadirektorile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. § 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise otsuse teeb Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga. Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, juhul kui taotlusvoorust toetatavad tegevused eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa, muinsuskaitse eritingimuste või Muinsuskaitseameti heaks kiidetud ehitusprojekti või tegevuskava olemasolu ning see eeldus täidetakse hiljemalt toetuse eraldamise aasta 1. septembriks. (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. (4) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik toetatavate tegevuste eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat ja kavandatud tegevusi. (5) Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või kavandatud tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. § 18. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kohapealset kontrolli, viibida kinnisasjal või hoones; 3) taotluses on esitatud vääri või mittetäielikke andmeid; 4) taotleja mõjutab pettuse, ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 5) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 6) taotlusvooru eelarve mahu ammendumise tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada; 7) taotleja ei ole nõus käesoleva määruse § 17 lõike 4 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. § 19. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. (3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50 ning muudel haldusmenetluse seaduse § 40 lõikes 3 sätestatud juhtudel. § 20. Taotleja teavitamine Toetuse andja teavitab pärast otsuse tegemist taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. § 21. Vaide esitamine (1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (2) Taotlejal või toetuse saajal, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine § 22. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (2) Juhul kui taotluse rahuldamise otsus on antud kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist. § 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, juhul kui see aitab kaasa taotluse tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus: 1) ei taga mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise või nende osa säilimist või seisukorra paranemist; 2) seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud väära või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita tähtajaks; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 6) kui käesoleva määruse § 25 alusel on toetus kas täielikult või osaliselt tagasi nõutud. (6) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada. (7) Toetuse andjal on õigus suunata tagastatud või väljamaksmata toetuse summad jooksva taotlusvooru eelarvesse. § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 kalendripäeva selle esitamisest arvates. (4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks anda kuni kümme tööpäeva, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg. (6) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. Toetuse jäägi piirmäär, mille osas toetust tagasi ei küsita, on kuni 5 eurot. 6. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 25. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) taotluses kirjeldatud eesmärke ei saavutatud või ei viidud ellu, toetust ei kasutatud sihtotstarbeliselt; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või neid varjanud; 6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 8) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reguleerivate õigusaktidega; 9) toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool projekti abikõlblikkuse perioodi; 10) aruande kontrollimisel selgub, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumentidena; 11) toetuse saaja ei tagasta kasutamata jäänud osa toetusest samal ajal aruande esitamisega; 12) toetuse saaja ei esita toetuse andja nõudmisel toetuse kasutamisega seotud originaaldokumente. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: 1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. (3) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. (5) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi. (7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. (8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (9) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. (10) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. 7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 26. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustuste täitmise, sealhulgas 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, selle lisades ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid kui need on asjakohased; 3) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vähemalt kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, 4) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest kui toetust anti vähese tähtsusega abina; 5) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 6) võimaldab toetuse andjal toetuse kasutust kohapeal kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi; 7) peab abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi arvestust; 8) teavitab toetuse andjat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele viivitamata. § 27. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 19 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames; 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. § 28. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud 1) tagama vähese tähtsusega abi andmisel andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise; 2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 3) kontrollima projekti elluviimist; 4) teavitama toetuse saajat käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest viivitamatult. § 29. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus 1) kontrollida toetuse saaja territooriumil projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) jätta toetus välja maksmata ja / või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja / või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 5) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata.  Kultuuriministri määruse „Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatise vorminõuded ja teatise esitamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määruse kehtestatakse muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 46 lõike 6, § 47 lõike 9 ja § 48 lõike 3 alusel. Seoses 20.02.2019. a Riigikogus vastu võetud MuKS jõustumisega 2019. aasta 1. mail kaotavad kehtivuse varasema muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud määrused. Varasemalt on uuringutega seonduvat reguleerinud kultuuriministri 04.07.2011. aasta määrus nr 15 „Kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord“. Eelnõuga sätestatakse uuringu liigid ja nende dokumenteerimise kord, milles olulisi muudatusi võrreldes varem kehtinud regulatsiooniga ei ole. Samuti sätestatakse uuringu tegemisega seotud kulu hüvitamise kord ja uuringuteatise vorminõuded ning teatise esitamise kord. Uuringu kulu hüvitamise sätestab 01.05. ka jõustuv MuKS, samuti asendatakse seal varem uuringuloa kohustust uuringu alustamisest teatamise kohustusega. Määruse eelnõusse on koondatud kõik MuKS-iga antud volitusnormidest tulenevad uuringust puudutavad rakenduslikud normid. Määrust kohaldatakse MuKS-is sätestatud ulatuses ka uuringule arheoloogilises leiukohas, sisevetes, territoriaalmeres, piiriveekogus ja majandusvööndis seni avastamata või uurimata kultuuripärandile, mis ei tunnistatud mälestiseks ja mälestise kaitsevööndis, kui kaitsevööndi eesmärgiks on arheoloogilise kultuurkihi säilimine. 1.1 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie (siim.raie@muinsuskaitseamet, 640 3050) ja arheoloogiavaldkonna juht Ulla Kadakas ([email protected], 640 3050) ning Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Liina Jänes ([email protected], 628 2381) ja õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld ([email protected], 628 2347), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 4 peatükist ja 21 paragrahvist. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala. Määrusega sätestatakse mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise: 1) uuringu liigid ja uuringu tegemise korra; 2) uuringuteatise vorminõuded ja selle esitamise korra; 3) uuringu dokumenteerimise korra ja nõuded uuringuaruandele; 4) uuringu läbiviimisega seotud hüvitise määra, hüvitise taotlemise ja maksmise tingimused ja korra ning taotluse rahuldamata jätmise alused ja korra. 2. peatükk. Uuringu liigid ja nende eesmärk Eelnõu paragrahviga 2 sätestatakse uuringu koostamine ja uuringu liigid. Mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise uuring tehakse, kui on vajalik välja selgitada nendega seotud dokumentide (ehitusprojekt, tegevuskava) koostamiseks või tööde tegemiseks olulist teavet. Uuringu vajaduse ja ulatuse määrab Muinsuskaitseamet. See menetlus on reguleeritud MuKS-iga. Lõikes 3 sätestatakse uuringu liigid. Uuring jaguneb üheksaks alaliigiks. Need on: 1) arhiivi- ja bibliograafiauuring; 2) ehitusuuring; 3) viimistluskihtide uuring; 4) mõõdistamine; 5) ehitise tarindite uuring; 6) pargi või kalmistu uuring ja puistu dendroloogiline inventeerimine; 7) arheoloogiline, sealhulgas allveearheoloogiline uuring; 8) materjaliuuring ja loodusteaduslik analüüs; 9) ekspertiis. Eelnõu §-des 3–11 sätestatakse uuringu alaliike kaupa, millised asjaolud vastava uuringu alaliigiga tuleb välja selgitada. 3. peatükk. Uuringuteatiste vorminõuded ja teatise esitamise kord Eelnõu §-ga 12 sätestatakse uuringuteatise vorm ja andmed, mis tuleb teatises esitada. Koos uuringuteatisega tuleb esitada uuringukava. Kui uuringukava on esitatud Muinsuskaitseametile varem ning amet on selle läbi vaadanud ja heaks kiitnud, tuleb teatises see märkida. Kava uuesti ei pea esitama. Uuringukava allkirjastab uuringu tegija. Uuringuteatise esitamise kohustus tuleneb MuKS § 47 lõikes 1. Samuti on uuringukava koostamise juhud ja sisunõudes sätestatud MuKS § 46 lõigetes 4 ja 5. Eelnõu §-ga 13 reguleeritakse uuringuteatise esitamist. Uuringuteatis tuleb esitada enne sellise uuringuga alustamist, mille kohta tuleb koostada uuringukava (MuKS § 46 lg 4). Uuringuteatis esitatakse ametile või kultuurimälestiste registri kaudu vähemalt kümme päeva enne uuringuga alustamist. Uuringuteatise võib esitada nii uuringu tellija kui tegija. 4. peatükk. Uuringu dokumenteerimine ja uuringuaruanne Eelnõu §-ga § 14 sätestatakse nõuded uuringu dokumenteerimisele ja uuringuaruandele. Uuringu dokumenteerimiseks koostatakse aruanne. Uuringu aruanne peab vastama uuringu eesmärgile ning uuringukavale, kui uuringukava oli nõutav, ning selle koostamisel tuleb järgida ainevaldkonnas levinud sõnastustava, allikmaterjalide viitamise põhimõtteid jmt. Uuringukava on nõutav sekkuva uuringu puhul (MuKS § 46 lg 4). Näiteks arhiivi- ja bibliograafiauuringu korral uuringukava ei koostata. Eelnõu §-ga 15 sätestatakse uuringuaruande sisunõuded uuringu liikide kaupa. Erinevalt teistest uuringu liikidest nähakse määrusega ette võimalus esitada arheoloogilise uuringu korral vahearuanne. Seda juhul kui arheoloogilise uuringu aruannet ei ole võimalik uuringutel avastatud kihtide ja konstruktsioonide või arheoloogiliste leidude suure hulga tõttu esitada kolme kuu jooksul pärast väliuuringu lõppu. Eelnõu §-ga 16 sätestatakse uuringu aruande esitamisse ja heakskiitmisesse puutuv. Üldjuhul tuleb aruanne esitada digitaalsel kujul. Aruanne peab olema allkirjastatud.. Aruande esitamise nõuded tulenevad Riigiarhiivi nõuetest, kuna Muinsuskaitseameti arhiiv on Riigiarhiivi osa. Dokumente küsitakse elektroonilisel kujul, kuid kui aruannet või selle lisasid ei ole võimalik digitaalselt esitada või on põhjendatud esitada paberil (näiteks värvisondaažide värvinäited), võib aruande esitada paberkandjal köidetuna A4-formaati. Muinsuskaitseamet hindab esitatud aruande nõuetele vastavust ja kiidab esitatud uuringuaruande heaks 30 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Muinsuskaitseamet võib juhul, kui aruanne ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, nõuda aruande täiendamist või muutmist ehk puuduste kõrvaldamist. Aruande esitajale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 4. peatükk. Uuringu kulu hüvitamise kord Eelnõu paragrahvis 17 sätestatakse uuringu kulu hüvitamise tingimused. Lõike 1 kohaselt hüvitatakse uuringu tellijale tema kantud kulu uuringu läbiviimise eest, kui uuring oli läbi viidud nõuetekohaselt ja Muinsuskaitseamet on uuringuaruande heaks kiitnud. Hüvitamisele kuuluvad ainult need uuringud, mille tegemise oli Muinsuskaitseamet eelnevalt määranud muinsuskaitseseaduse alusel. Uuringuid määratakse vastavalt MuKS § 46 lõikele 2. Need võivad olla nii sekkuvad kui ka mittesekkuvad uuringud. Oluline on märkida, et uuringuid võib teha ka mälestise omaniku soovil või teaduslikul eesmärgil, kuid neid ei hüvitata. Lõike 2 järgi saab kulu hüvitamist taotleda ühe haldusaktiga määratud uuringute kohta ühe korra, sõltumata sellest, mitu eri liiki uuringut oli korraga määratud. Uute uuringute määramise korral tekib õigus uuele hüvitisele. Lõikes 3 nähakse erisusena ette, et arheoloogilise uuringu võib hüvitada ka vahearuande alusel. See on vajalik, kuna sellisel juhtumil võib lõpparuande koostamine võtta rohkem aega ning uuringu tellija ei peaks ülemäära pikalt hüvitamist ootama. Eelnõu paragrahvis 18 sätestatakse hüvitise määr. Uuringu kulu hüvitis on osaline, st ei hüvitata kogu kulu. Hüvitise määr on kujundatud turusituatsiooni, riigieelarve võimalusi ja töö eesmärki analüüsides. Esiteks erineb uuringute hind mälestistel väga olulisel määral, sõltudes nii mälestisel leitavatest peidetud väärtustest kui ka omaniku soovitavast tööde mahust, mistõttu täiemahulist hüvitamist ei ole võimalik riigieelarvesse sisse planeerida. Samuti tooks täiemahuline hüvitamine tõenäoliselt kaasa turuhinna suurenemise. Riigil puudub võimalus seda ebasoovitavat kõrvalmõju reguleerida muul moel, kui seada sisse hüvitise piirmäär. Piirmäärad on kujundatud võttes arvesse vastavate tööde keskmisi turuhindu. Üldjuhul hüvitatakse uuringu kulu 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks tuhat viissada eurot. Erand tehakse kaevetööde arheoloogilisele jälgimisele (arheoloogilise uuringu alaliik vastavalt eelnõu § 9 lg 4 p 3). Selle kulu hüvitatakse 100% , kuid mitte rohkem kui tuhat eurot ja juhul kui mälestise omanik on füüsiline isik. Selle uuringu alaliigi puhul on suurem määr põhjendatud sooviga kompenseerida muinsuskaitsega seotud kulutusi rohkem neile füüsilisest isikust eraomanikele, kelle majapidamised asuvad arheoloogiamälestistel ja kes kavandavad eelkõige elujärge parandavaid möödapääsmatuid kaevetöid, näiteks torustike või kaablite paigaldamine, abihoonete vms ehitusaluse pinna uurimine jms. Need tööd on ka hinnalt odavamad (keskmiselt 200 eurot tööpäev ja keskmine tööpäevade arv umbes 4). Kaevetööde juures on arheoloogiamälestisel vajalik arheoloogiliste uuringute tegemine, mis nimetatud kaevetööde puhul seisnebki kaevetööde arheoloogilises jälgimises. Kui ehitismälestise puhul kvaliteetselt teostatud restaureerimistöö tõstab omaniku kinnisvara väärtust ja on seega lisaks avalikele huvidele ka omaniku igakülgseks huviks, siis arheoloogiapärandi uurimine on möödapääsmatute kaevetööde puhul avalik huvi ning seetõttu on uuringu suuremas mahus hüvitamine põhjendatud. Juriidilistele isikutele kohaldub 50% hüvitise määr, kuid kõrgem piirsumma (1500 eurot). Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul on üldjuhul tegu arendustega, mille suuremas määras toetamine ei oleks avalikes huvides, sest riik peab eelkõige seisma arheoloogiapärandi kui ajalooallika säilimise eest in situ ning teisalt ka seetõttu, et maapõu on arheoloogiliste leidude kui riigile kuuluva kultuuriväärtuse jaoks parim ja odavaim hoidla. Eelnõu § 19 reguleerib hüvitise taotlemist. Hüvitise saamiseks peab uuringu tellija esitama Muinsuskaitseametile vastavasisulise taotluse. Taotlusele tuleb lisada taotlejale osutatud teenuse, st uuringu tegemise maksmist tõendavad kuludokumendid. Taotluse võib esitada kuue kuu jooksul pärast uuringuaruande heakskiitmist. Ajalise piiri seadmine on vajalik, et hallata paremini vastavad eelarvevahendeid. Taotluse esitamine ei ole keeruline, kuus kuud on selleks piisavalt pikk tähtaeg. Eelnõu § 20 sätestab hüvitise menetlemise ja väljamaksmise. Muinsuskaitseamet vaatab taotluse läbi 15 tööpäeva jooksul ja teeb otsuse. Juhul kui esitatud taotluste summa ületab Muinsuskaitseametile eelarveaastaks eraldatud hüvitiste maksmiseks ettenähtud vahendeid, otsustab Muinsuskaitseamet hüvitamise järgmisel eelarveaastal sama taotluse alusel, teavitades sellest taotlejat. Selline regulatsioon on vajalik taotlejate võrdseks kohtlemiseks. Eelnõu § 21 sätestab taotluse rahuldamata jätmise alused. Määruse lisaga kehtestatakse uuringuteatise vorm. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 3. Määruse mõjud Määrusega ei kaasne olulisi mõjusid. Uuringute tegemise kohustus ja sellega kaasnev kulu oli siiani ainult omaniku kanda. Uuringukulu hüvitamine aitab kaasa muinsuskaitse üldeesmärgile tagada mälestiseks tunnistatud asjade ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste säilimine ning hüvitab osaliselt omanikule sellega kaasnevad kulud. Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule muutub mälestisega seotud tööde tegemine majanduslikult soodsamaks, mis omakorda motiveerib töid teostama ja mälestisi korrastama. 4. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Hüvitiste maksmise eelarve ja selle rakendamiseks vajalikud kulud on planeeritud Muinsuskaitseameti iga- aastasesse eelarvesse. Uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitamiseks on Muinsuskaitseameti 2019. aasta eelarves kokku 1,4 miljonit eurot. Selle summa arvutuskäik on toodud MuKS seletuskirjas1 lk 98–99. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. 1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9ad59dd-ef98-4b2b-b22b- ba8cf4c87154/Muinsuskaitseseadus