MUUDETUD (14.04.2026 nr 14) Film Estonia toetuskava

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 14 Film Estonia toetuskava Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse Eesti ja välismaiste filmitootjate koostöös valmivate audiovisuaalsete teoste Eestis tootmiseks toetamise tingimused ja kord. (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse Euroopa Liidu vastavaid õigusakte ja haldusmenetluse seadust. (3) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, p 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 1 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel. (4) Määrust ei kohaldata taotlejale ja partnerile, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. § 2. Terminid Käesoleva määruse tähenduses 1) taotleja on toetuse taotluse esitanud käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud juriidiline isik; 2) toetuse saaja on taotleja, kelle taotlus on rahuldatud; 3) partner on taotluses nimetatud välismaa äriühing, mille põhitegevusala on audiovisuaalsete teoste tootmine, kellel on taotlejaga sõlmitud koostööleping, mille eesmärk on audiovisuaalse teose tootmine Eestis, kes osaleb Eesti tootmisetapi projektis (edaspidi projekt) toetatava tegevuse elluviimisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kelle arvelduskontole toetus käesoleva määruse § 18 lõike 1 kohaselt kantakse; 4) toetuse andja on SA Eesti Filmi Instituut, kes vastutab käesoleva määruse rakendamise eest. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada väliskapitali juurdevoolu Eestisse ning Eesti ja välismaiste filmitootjate koostööd audiovisuaalsete teoste tootmiseks Eestis. (2) Toetuse andmise tulemusena on loodud täiendavad töökohad, on tõusnud töötajate kvalifikatsioon, riigile on laekunud täiendavat maksutulu, on tehtud investeeringud taristusse ning mõjutatud positiivselt regionaalset arengut, on paranenud rahvusvaheline koostöö ja tugevnenud Eesti filmitööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime. § 4. Toetatavad tegevused ja riigiabi (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse järgmiste audiovisuaalsete teoste tootmiseks: 1) vähemalt 60-minutiline mängufilm; 2) vähemalt 45-minutiline dokumentaalfilm; 3) vähemalt 3-minutiline animafilm; 4) animasari; 5) kvaliteet-telesari. (2) Toetuse andmise eelduseks on audiovisuaalse teose tootmiskulude tekkimine Eestis. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse toetamine loetakse riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes. (4) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 342 ning grupierandi määruse artiklist 54. (5) Toetust ei anta harrastusliku filmiloomingu, telesaate, õppe-, promotsiooni- ja reklaamfilmi, ajaviitemängu, pornograafilise sisuga, rassismi, viha või vägivalda propageerivale projektile. (6) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevus lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist. 2. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja taotluse esitamine § 5. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud äriühing või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi äriühingu filiaal, mis on registreeritud Eesti äriregistris või väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki registreeritud äriühingu Eesti tütarettevõte või filiaal. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) ta ei ole raskustes olev grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 kohaselt; 4) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasema projekti raames toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata; 5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;  6) ta on tegutsenud audiovisuaalsete teoste tootmise sektoris vähemalt kaks aastat enne taotluse esitamist; 7) tema äriühingus peab enne taotluse esitamist 12 kuu jooksul töötama töötajaid, kes on Eesti maksuresidendid tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 mõistes. Töötajate summeeritud tööjõumaksud peavad olema tasutud ulatuses, mis vastab Statistikaameti andmetel taotluse esitamisele eelneval aastal kahekordse Eesti keskmise brutopalga tööjõumaksudele; 8) tal on avatud arvelduskonto krediidiasutuste seaduse alusel tegutsevas krediidi- või finantseerimisasutuses, mis on ainuke arvelduskonto projekti finantseerimiseks laekuvate välisvahendite ja muude tulude kasutamiseks ning projekti kulude arveldamiseks; 9) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees. § 6. Nõuded taotlusele (1) Projekti abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud tingimustele. (2) Taotletud toetuse summa ja osakaal peab vastama käesoleva määruse §-s 10 sätestatud tingimustele. (3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja, partneri ja kaastootmise ettevõtete kohta; 2) audiovisuaalse teose lühike seisukirjeldus ja stsenaarium; 3) taotleja, partneri ja kaastootmise ettevõtete tegevuslood ja filmograafiad; 4) loomingulise grupi ja produtsentide CV-d ja filmograafiad; 5) projekti loomingulisse meeskonda kuuluvate isikute nimed; 6) projekti läbiviimise kirjeldus; 7) audiovisuaalse teose üldine ajakava ja projekti läbiviimise ajakava; 8) audiovisuaalse teose koondeelarve ja rahastusplaan; 9) projekti koondeelarve, detailne eelarve, rahastusplaan ja rahavoogude ajakava; 10) koostöö- või allhankeleping taotleja ja partneri vahel, mis fikseerib pooltevahelised õigused ja kohustused, välisvahendite suuruse, maksegraafiku ja tööjaotuse; 11) finantseerijate lepingud või kinnituskirjad; 12) audiovisuaalse teose autorite varaliste autoriõiguste üleandmise või litsentseerimise leping partnerile; 13) taotleja ja partneri äriregistri väljavõte; 14) taotleja ja partneri kinnituskiri käesoleva määruse § 5 lõige 2 punktis 3 nimetatud nõudele vastamise kohta; 15) tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni lisa 1; 16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. (4) Kulud taotluse eelarves peavad olema märgitud ilma käibemaksuta, välja arvatud kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane. (5) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. § 7. Taotluse esitamine (1) Taotlusi esitatakse jooksvalt. (2) Jooksva taotlusvooru avamisest ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlus peab olema esitatud toetuse andja poolt kinnitatud taotlusvormil elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik enne projekti või tegevustega seotud töö alustamist. (5) Kui projekt on saanud kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 25 alusel vähemuskaastootmise toetust, tuleb taotlus esitada Eesti vähemuskaastootjal. 3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, on tehtud toetuse saaja poolt, kulu aluseks olev kaup on ostetud Eestis registreeritud juriidiliselt isikult või töö ja/või teenus on osutatud Eestis registreeritud juriidilise isiku poolt ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas 1) kulu, mis on tasutud käesoleva määruse § 5 lõige 2 punktis 8 nimetatud arvelduskontolt; 2) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga; 3) kulu, mis on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid ja on kooskõlas käesoleva määruse § 19 punktiga 3; 4) kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuse käigus. (3) Üldkulu ja tootmistasu kokku on abikõlblik kuni 15% projekti abikõlblikest kuludest. (4) Personalikulu hulka loetakse taotleja või alltöövõtja või partneri Eesti maksuresidentidest töötajate töötasu koos sellelt tasutud maksude ja maksetega. (5) Personalikulu peab moodustama projekti abikõlblikest kuludest vähemalt 1) 25% mängufilmil, dokumentaalfilmil ja kvaliteet-telesarjal, mille abikõlblikud kulud on kuni 2000000 eurot; 2) 500000 eurot mängufilmil, dokumentaalfilmil ja kvaliteet-telesarjal, mille abikõlblikud kulud on alates 2000001 eurost; 3) 40% animafilmil ja animasarjal. (6) Mitteabikõlblik kulu on 1) kinnisvara ja põhivahendite soetamise kulu ning toetuse kasutamisega otseselt mitteseotud vallasasjade soetamise kulu; 2) kontoritehnika ja -sisustuse soetamise kulu; 3) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;  4) rahatrahv ja rahaline karistus; 5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 6) sularahas tasutud kulu; 7) rahvusvaheline reisijatevedu, mille algus- ja lõpppunkt ei ole Eesti; 8) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad, lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast. (3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel: 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja 2) taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on toetuse saaja esitanud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (4) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja esindusõiguslikul isikul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev. (7) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja teavitab sellest toetuse saajat. § 10. Toetuse osakaal (1) Toetuse maksimaalne osakaal sõltub audiovisuaalse teose üldeelarvest ja projekti abikõlblikest kuludest. Toetuse osakaalu arvutamisel võetakse arvesse ainult abikõlblikke kulusid. (2) Audiovisuaalse teose üldeelarve peab olema 1) mängufilmil vähemalt 1000000 eurot; 2) dokumentaalfilmil vähemalt 200000 eurot; 3) animafilmil vähemalt 250000 eurot; 4) animasarjal vähemalt 500000 eurot; 5) kvaliteet-telesarjal vähemalt 200000 eurot ühe episoodi kohta. (3) Projekti abikõlblike kulude eelarve peab olema 1) mängufilmil vähemalt 200000 eurot; 2) dokumentaalfilmil, animafilmil, animasarjal ja kvaliteet-telesarjal vähemalt 70000 eurot;  3) mängufilmi, dokumentaalfilmi, animafilmi, animasarja ja kvaliteet-telesarja järeltootmisel vähemalt 30000 eurot. (4) Toetuse osakaal on 20%, kui projekti abikõlblikud kulud on 1) mängufilmil 200000 kuni 400000 eurot; 2) dokumentaalfilmil, animafilmil, animasarjal ja kvaliteet-telesarjal 70000 kuni 100000 eurot; 3) mängufilmi, dokumentaalfilmi, animafilmi, animasarja ja kvaliteet-telesarja järeltootmisel 30000 kuni 50000 eurot. (5) Toetuse osakaal on 25%, kui projekti abikõlblikud kulud on 1) mängufilmil 400001 kuni 500000 eurot; 2) dokumentaalfilmil, animafilmil, animasarjal ja kvaliteet-telesarjal 100001 kuni 150000 eurot; 3) mängufilmi, dokumentaalfilmi, animafilmi, animasarja ja kvaliteet-telesarja järeltootmisel 50001 kuni 80000 eurot. (6) Toetuse osakaal on 30%, kui projekti abikõlblikud kulud on 1) mängufilmil vähemalt 500001 eurot; 2) dokumentaalfilmil, animafilmil, animasarjal ja kvaliteet-telesarjal vähemalt 150001 eurot; 3) mängufilmi, dokumentaalfilmi, animafilmi, animasarja ja kvaliteet-telesarja järeltootmisel vähemalt 80001 eurot. (7) Toetuse andja võib suurendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud toetuse osakaalu 25%ni juhul, kui projekti on kaasatud üks Eesti loominguline töötaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 toodud toetuse osakaalu 30%ni juhul, kui projekti on kaasatud vähemalt kaks Eesti loomingulist töötajat. (8) Eesti loominguline töötaja on Eesti maksuresidendist füüsiline isik, sealhulgas 1) mängufilmi ja kvaliteet-telesarja stsenarist, režissöör, operaator, kunstnik, helilooja, monteerija, helirežissöör, platsi helioperaator, kostüümikunstnik, grimmikunstnik, värvimääraja, 2D animaator, 3D animaator, komposiitija, näitleja peaosas ja näitleja läbivas kõrvalosas; 2) animafilmi ja animasarja idee autor, stsenarist, režissöör, peakunstnik, karakterite disainer, operaator, helilooja, helirežissöör, monteerija, animaatiku kunstnik, animaator, taustade looja, komposiitija, värvimääraja; 3) dokumentaalfilmi stsenarist, režissöör, taustauuringute tegija (kui erineb stsenaristist või režissöörist), operaator, helilooja, monteerija, helirežissöör, platsi helioperaator, värvimääraja, 2D animaator, 3D animaator, komposiitija; 4) järeltootmise monteerija, helirežissöör, värvimääraja, 2D animaator, 3D animaator, komposiitija. (9) Toetuse andmisel võetakse arvesse grupierandi määruse artiklis 8 toodud kumuleerimisreegleid.  4. peatükk Taotluse menetlemine § 11. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva taotluse esitamisest arvates. (2) Kui esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid esitamise järjekorras. (3) Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata kui taotlusvooru eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletava toetuse summa ja osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu. (7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 5 ja 6 sätestatud nõuded. § 12. Taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui  1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-s 5 ja 6 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 5) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. (7) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui ta on selleks nõusoleku andnud või tähtkirjana posti teel. § 13. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. § 14. Vaide esitamine (1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (2) Taotleja või toetuse saaja, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. § 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada. 6. peatükk Aruande esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 17. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. (2) Aruande vormid kehtestab toetuse andja ja avalikustab oma veebilehel. (3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 kalendripäeva esitamisest arvates. (4) Aruande esitamise tähtaega võib toetuse saaja avalduse alusel põhjendatud juhtudel kuni 30 kalendripäeva võrra pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt antud tähtaja lõppu. (5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise aeg. (6) Toetuse andja kinnitab aruande kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud ning toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist. (7) Aruanne peab sisaldama 1) toetuse saaja ja partneri andmeid; 2) projekti kulude ja tulude võrdlust projekti eelarve ja rahastusplaaniga, milles on eristatud projekti abikõlblikud kulud ja teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest saadud tuludega kaetud kulud; 3) tegevusaruannet tehtud töödest ja saavutatud tulemustest; 4) toetuse kasutamise perioodil sõlmitud olulisi kokkuleppeid ja lepinguid; 5) arvelduskonto väljavõtet;  6) abikõlblike kulude raamatupidamise algdokumentide koopiaid, sealhulgas vastava majandustehingu toimumist tõendavaid arveid, vara vastuvõtu akte ja lepinguid; 7) personalikulude tasumist tõendavat dokumenti. § 18. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus makstakse välja partnerile toetuse saaja tegelike kulude alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist ja aruande kinnitamist kümne tööpäeva jooksul. (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt. 7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 19. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja kohustub 1) tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tingimustel; 2) esitama toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) järgima tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 30 000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 4) eristama tegevuste elluviimisega seotud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 5) andma toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldama toetuse andjal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 6) võimaldama toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutama selleks igakülgset abi; 7) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 8) tagastama toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 9) säilitama toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest; 10) kasutama audiovisuaalse teose algus- ja/või lõputiitrites Film Estonia logo. § 20. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 13 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames; 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. § 21. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud tähtaja jooksul; 2) tagama riigiabi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise; 3) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 4) kontrollima projekti elluviimist; 5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) tegema muid käesolevas määruses, kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid. § 22. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus 1) kontrollida toetuse saaja territooriumil projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel; 6) suurendada toetuse summat, kui see on põhjendatud ja taotlusvooru rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist; 7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 23 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus;  9) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi. 8. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 23. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid; 2) toetust on kasutatud ja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 3) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel kirjalikult, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral võib teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. (5) Toetuse saaja peab maksma tagasi tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 30 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi. (7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. (8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (9) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne kalendripäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. (12) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale elektrooniliselt e-posti teel või tähtkirjaga posti teel. (13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. (14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. 9. peatükk Määruse rakendamine § 24. Rakendussäte Enne määruse jõustumist esitatud taotlused menetletakse lõpuni ja rahuldatud taotluste alusel elluviidavad projektid lõpetatakse lähtudes toetuse andja poolt 21. detsembril 2015. a kehtestatud dokumendis „Film Estonia toetuste eraldamise tingimused ja kord“ ja selle hilisemates muudatustes sätestatud nõuetest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Film Estonia toetuskava“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel. Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib toetuste jagamise korda Eesti ja välismaiste filmitootjate koostöös valmivate audiovisuaalsete teoste Eesti tootmisetapi projektidele. Toetuse andmise eesmärk on soodustada väliskapitali juurdevoolu Eestisse ning koostööd Eesti ja välismaiste filmitootjate vahel ja tekitada seeläbi riigile täiendava maksutulu laekumist ning elavdada siinset majandust. Meetme eesmärgiks on muuhulgas suurendada Eesti tuntust rahvusvahelise filmitööstuse sihtkohana. Toetuse andmise tingimusi on rakendatud mitu aastat ja need ei ole välja töötatud eelnõu raames, vaid on olnud varem kehtestatud Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (edaspidi EFI) poolt dokumendiga „Film Estonia toetuste eraldamise tingimused ja kord“. Eelnõuga kehtestatakse esimest korda toetuse andmise tingimused terviktekstina kultuuriministri määrusega. Toetuse andmise sihtrühm ja toetatavad tegevused ei muutu. Mõningal määral on täpsustatud sisutingimusi, mille peamine eesmärk on tagada meetme parem rakendatavus. Eelnõu ja seletuskirja koostasid EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins (e-post [email protected], telefon 627 6064), Film Estonia juht Nele Paves (e-post [email protected], telefon 51 41 014), vandeadvokaat Toomas Seppel (e-post [email protected], telefon 664 5250) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 9 peatükist ja 24 paragrahvist. 1. peatükk Üldsätted Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga Eesti ja välismaiste filmitootjate koostöös valmivate audiovisuaalsete teoste Eestis tootmiseks tingimused ja kord. Lõike 2 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu vastavaid õigusakte, sest toetust antakse riigiabina, ja haldusmenetluse seadust. Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on mõeldud riigiabi reegleid sisaldavaid Eestile otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu tuleb eelnõu kehtestamisel ja toetuse andmise ülesannete täitmisel juhinduda osapooltel otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega. Lõiked 3 ja 4 piiravad määruse kohaldamist ning sätestavad, et määrust ei kohaldata abile, mida soovitakse saada tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega. Samuti ei kohaldata eelnõu raskustes olevatele ettevõtjatele. Raskustes oleva ettevõtja mõiste määratlus on toodud seletuskirja § 5 lõike 2 punkti 3 sisukirjelduse juures. Peale eeltoodu ei kohaldata määrust ettevõtjatele, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb samuti riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte. Paragrahvis 2 on defineeritud olulisemad mõisted. Punkti 1 kohaselt on taotleja juriidiline isik, kes esitab toetuse andjale taotluse. Punkti 2 kohaselt käsitletakse toetuse saajana juriidilist isikut, kelle taotlus on rahuldatud, kes teeb projektis kulusid ja kelle kulud katab partner. Punkti 3 kohaselt on partner juriidiline isik, kes on kaasatud projekti elluviimisse, kes osaleb toetatava tegevuse rakendamisel ja kes katab toetuse saaja abikõlblikud kulud, mis esitatakse pärast partneri poolt kulude katmist toetuse saaja poolt toetuse andjale kompenseerimiseks. Partneri põhitegevusala peab olema audiovisuaalsete teoste tootmine ning tal peab olema taotlejaga sõlmitud koostööleping, mille eesmärk on audiovisuaalse teose tootmine Eestis. Projektiks eelnõu kontekstis loetakse audiovisuaalse teose Eesti tootmisetapi osa. Punkti 4 kohaselt on toetuse andja EFI, kelle on kultuuriminister halduslepinguga, mis on sõlmitud riigieelarve seaduse § 531 lõike 2 kohaselt, volitanud vastavat haldusülesannet täitma. EFI vastutab jooksva taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotluseid ja otsustab, kas taotlused rahuldada või mitte jne. Toetuse andja detailsem õiguste ja kohustuste loend on toodud seletuskirja § 21 ja § 22 sisukirjelduse juures. Paragrahviga 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk soodustada väliskapitali juurdevoolu Eestisse ning Eesti ja välismaiste filmitootjate koostööd audiovisuaalsete teoste tootmiseks Eestis. Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid tulemusi. Toetatavate projektide tulemusel on loodud täiendavad töökohad Eesti audiovisuaaltööstuses ja seda teenindavates sektorites ning riigile on laekunud täiendavat maksutulu, on tõusnud audiovisuaalsektori töötajate oskusteave, on tehtud investeeringuid audiovisuaalsektori taristusse ja tehnilisse toesse, on paranenud Eesti regioonide kaasatus audiovisuaalteoste loomeprotsessides, on laienenud rahvusvaheline koostöö ning tugevnenud Eesti filmitööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime. Paragrahviga 4 kehtestatakse toetatavad tegevused ja riigiabi reeglite kohaldumine. Lõike 1 kohaselt antakse toetust projektidele, mille elluviimine panustab eelnõu §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toetatakse audiovisuaalse teose tootmist Eestis. Lõike 2 kohaselt on toetuse andmise eelduseks kulude tekkimine Eestis. Sellisteks kuludeks on näiteks filmivõtete, animatsiooni või järeltootmise osalise või täieliku Eestis läbiviimisega seotud kulud. Lõike 3 kohaselt on eelnõu §-s 3 nimetatud tegevuste toetamine riigiabi andmine konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Lõikes 4 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning antakse viited vastavatele regulatsioonidele. Kuigi riigiabi on põhimõtteliselt ühisturuga kokkusobimatu ja keelatud, esinevad siiski teatud erandid ja üheks selliseks erandiks on audiovisuaalsektori toetamine grupierandiga hõlmatud riigiabina. Audiovisuaalse teose tootmist saab toetada grupierandi määruse artikli 54 alusel. Lõike 5 kohaselt ei anta toetust harrastuslikule filmiloomingule, õppe-, promotsiooni- ja reklaamfilmidele, telesaadetele, ajaviitemängudele, pornograafilistele, rassismi, viha või vägivalda propageerivatele filmidele. Vastava piirangu eesmärgiks on välistada toetuste andmine sellistele audiovisuaalteostele, millel puudub otsene seos filmikunstiga. Arvestades, et filmikunsti tunnuste defineerimine on keeruline, on piirang sõnastatud audiovisuaalteoste liikide kaudu. Audiovisuaalteoste liikide määratlemine toimub filmitööstuse tavade ja praktika kohaselt. Osaliselt on kasutatud mõisteid, mis on defineeritud teistes seadustes, näiteks pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus. Lõike 6 kohaselt ei tohi toetatavad tegevused olla tehtud enne taotluse esitamist. Oluline on, et toetatavad tegevused ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud. Nõude kohaselt ei toetata projekti, mis on ellu viidud enne toetuse taotluse esitamist. Sõna „tegevus“ on mitmuses. Seega nõue ei ole täidetud kui kõik tegevused on ellu viidud. Kui projekti kontrollimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsus on tehtud enne taotluse esitamist elluviidud projektile, tehakse toetuse tagasinõudmise otsus ning nõutakse väljamakstud toetus tagasi. 2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning taotluse esitamine Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud. Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse, kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik suutlikkus. Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga. Punkti 2 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Juhul kui selgub vastupidine, eeldatakse, et puudub projekti elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punktis 3 sätestatakse taotlejale nõue, et ta ei tohi olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on toodud grupierandi määruse artikkel 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata alltoodud tunnustele. 1. Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, väljaarvatud alla kolme aasta tegutsenud väikese/keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poole märgitud osa- või aktsiakapitalist. Piiratud vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing, millel on osadeks jaotatud osakapital ja aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Äriühing, väljaarvatud alla kolme aasta tegutsenud VKE, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle poole oma arvetel olevast kapitalist. 3. Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti (mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist). 4. Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: üks on päästmisabi ja teine on restruktureerimisabi. Neid antakse raskuses olevale ettevõttele selleks, et ta nendest raskustest välja tuua. Seda võib anda kümne aasta jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi. 5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: i) on ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja ii) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKEd. Punktis 4 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne varasema projekti raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise võlga. Punktis 6 sätestatakse nõue, et ta on tegutsenud audiovisuaalsete teoste tootmise sektoris vähemalt kaks aastat enne taotluse esitamist. Sellega kinnitab taotleja, et tal on vajalik oskusteave ja kogemus välisprojektide teostamiseks Eestis. Punktis 7 sätestatakse nõue, et taotleja äriühingus peab enne taotluse esitamist 12 kuu jooksul töötama töötajaid, kes on Eesti maksuresidendid tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 mõistes. Töötajate summeeritud tööjõumaksud peavad olema tasutud ulatuses, mis vastab kahekordse Eesti keskmise brutopalga tööjõumaksudele. Keskmise brutopalga arvestuse aluseks on taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta keskmine brutopalk Statistikaameti andmetel. Punktis 8 sätestatakse nõue, et taotlejal on projekti finantseerimiseks laekuvate välisvahendite ja muude tulude ning projekti kulude arveldamiseks avatud eraldi arvelduskonto Eesti Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiasutuses. Nõue on vajalik konkreetse projekti tulude ja kulude eristamiseks taotleja muust majandustegevusest. Punkti 9 kohaselt ei tohi taotlejal olla ka muid täitmata kohustusi toetuse andja ees. Muude täitmata kohustuste all mõeldakse näiteks vahearuande või lõpparuande tähtajaks esitamata jätmist. Paragrahv 6 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusest peab olema välja loetav, et projektis toetatavate tegevuste elluviimine vastab eelnõu §-s 9 sätestatud tingimustele. Taotleja määratleb oma projekti abikõlblikkuse perioodi kavandatava tegevuste elluviimise ajakava järgi. Lõikes 2 sätestatakse, et taotluses peab olema märgitud taotletava toetuse summa ja selle protsentuaalne osakaal abikõlblikest kuludest ning see peab jääma eelnõu §-s 10 lubatu piiresse. Lõikes 3 sätestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Loend eelnõus ei ole lõplik, sest taotlus peab lisaks sisaldama toetuse andja poolt kinnitatud taotlusvormis nõutud informatsiooni. Lõikes 4 sätestatakse, et taotluses toodud eelarves peavad kulud olema märgitud ilma käibemaksuta, kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane. Lõikes 5 sätestatakse taotlejale täiendav teabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub taotleja esitama toetuse andjale teabe, kui ta on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Toetust ei tohi taotleda kulule, millele on toetus juba eraldatud. Igal juhul ei tohi projektis toetatavaid tegevusi ehk kulusid topelt finantseerida. Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon. Lõigete 1 ja 2 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt. Jooksva taotlemise avamisest annab toetuse andja teada oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise kuupäeva. Lõike 3 kohaselt peab taotlus olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Lõike 4 kohaselt tuleb taotlus esitada esindusõigusliku isiku poolt enne projektiga seotud töö alustamist. Piirang tuleneb grupierandi määruse artiklist 6, mis sätestab ergutava mõju nõude. Ergutava mõju tingimuse täitmiseks ei tohi projekti töödega olla alustatud enne toetuse taotluse esitamist. Eelkõige on siin silmas peetud seda, et taotleja ei sõlmiks enne taotluse esitamist siduvaid kokkuleppeid, millega kulud kaasnevad. Siduva lepingu sõlmimine, enne taotluse esitamist, ei välista igal juhul ja alati toetuse ergutavat mõju. Kui toetuse taotlejal on võimalik lepingust ilma ülemääraste raskuste ja märkimisväärsete kuludeta vabaneda, võib ka pärast lepingu sõlmimist taotletud toetus vastata lubatava riigiabi tingimustele ehk siis omada ergutavat mõju. Lõike 5 kohaselt tuleb taotlus esitada Eesti vähemuskaastootjal, kui projekt on saanud vähemuskaastootmise toetust kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse alusel. Nõue on oluline selleks, et eristada eelnõu alusel toetatud projektiga seotud kulusid vähemuskaastootmise toetusest tehtud kuludest. Parema jälgitavuse ja kontrollitavuse huvides on oluline, et projektiga oleks Eestis seotud üks äriühing. 3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Paragrahviga 8 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik kui ta on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil, on tehtud toetuse saaja poolt ning on kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka siseriikliku õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid ei pea olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil. Majandustehinguid (näiteks kaupade ja teenuste saamine) tuleb kajastada projekti abikõlblikkuse perioodil sõltumata sellest, millal toimub arveldamine. Oluline tingimus on ka see, et kulu aluseks olev kaup peab olema ostetud või töö/või teenus osutatud Eestis registreeritud juriidiliselt isikult või tema poolt. Nõue on seotud meetme üldise eesmärgiga elavdada majandust Eestis. Kuna eelnõu ei sisalda kõiki õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada nii riigisiseste kui ka Euroopa Liidu toetusi reguleerivate õigusaktidega. Euroopa Liidu õiguse tingimus seisneb näiteks selles, et kuna toetuse andmine tähendab ühtlasi riigiabi andmist, tuleb kõiki toetuse taotlemisega seotud dokumente säilitada vähemalt kümme aastat. Riigisisese õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid. Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus. Lõikes 3 sätestatakse üldkulu ja tootmistasu osakaal projekti abikõlblikest kuludest. Üldkuludeks loetakse näiteks kulud bürootarvetele, sideteenuste kulud, posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvad kulud, IT ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud, kommunaalkulud, üürikulud, ainult projektiga seotud pangakonto avamis- ja haldamiskulud, ülekandetasud, valveteenuse kulud, maamaks jm. Üldkulud on abikõlblikud, kui nad põhinevad projekti rakendamise tegelikel kuludel ning on otseselt vajalikud projekti elluviimiseks. Taotluse eelarves arvestatakse üldkulud protsentuaalselt projekti otsestest kuludest. Aruandes peab toetuse saaja esitama üldkulusid tõendavad kuludokumendid. Lõigetega 4 ja 5 täpsustatakse personalikulu abikõlblikkuse tingimusi ning osakaale. Personalikulu hõlmab üksnes taotleja või alltöövõtja või partneri Eesti maksuresidentidest töötajate töötasu koos sellelt tasutud maksude ja maksetega. Lõikega 6 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend. Paragrahviga 9 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Lõike 1 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta sätestatud tingimustest. Lõike 2 kohaselt ei saa projekti abikõlblikkuse periood alata varem kui taotluse esitamise kuupäevast. Lõike 3 kohaselt on ette nähtud võimalus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada. Toetuse saaja saab projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel, et projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud. Projektiperioodi muutmise algatab reeglina toetuse saaja, esitades selleks abikõlblikkuse perioodi jooksul vastavasisulise avalduse, milles on muuhulgas välja toodud ka perioodi muutmise põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte tagantjärele pärast projekti tegevuste lõppemist. Lõigetega 4-6 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise, rahuldamise või mitterahuldamise täpsustatud kord. Lõike 7 kohaselt loeb toetuse andja projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist. Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse osakaalu suhtes kehtivad nõuded. Lõike 1 kohaselt sõltub toetuse maksimaalne osakaal audiovisuaalse teose üldeelarve suurusest ja projekti abikõlblikest kulude mahust. Lõiketega 2 ja 3 kehtestatakse nõuded audiovisuaalse teose üldeelarve mahule ja projekti abikõlblike kulude mahule. Lõigetega 4-6 kehtestatakse toetuse osakaal sõltuvalt projekti abikõlblike kulude maksumuse vahemikust. Meetme eesmärgist lähtudes on toetuse osakaal suurem projektidel, kus audiovisuaalse teose projekti abikõlblike kulude maht on suurem. Lõikega 7 antakse võimalus toetuse osakaalu suurendada, kui projekti läbiviimisesse kaasatakse Eesti loomingulisi töötajaid. Lõikes 8 avatakse Eesti loomingulise töötaja mõiste. Lõike 9 kohaselt tuleb toetuse taotlemisel ja andmisel riigiabina võtta arvesse kumuleerimisreeglid. Eelnõu alusel taotletavat/eraldatavat toetust võib kumuleerida mistahes muu riigiabiga, kui meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad on seotud samade, osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud kuni ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida grupierandi määruse kohaselt abi suhtes kohaldatakse. 4. peatükk Taotluse menetlemine Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 35 lõike 4 kohaselt algab menetlustähtaja arvutamine taotluse esitamisega algavas haldusmenetluses dokumendi registreerimise hetkest alates ja lõpeb toetuse andja poolt otsuse tegemisega. Lõike 2 kohaselt menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras hetkest, kui esitatud taotluste maht saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata kui taotlusvooru eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate taotluste mahuga. Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub eelnõu § 11 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 11 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks. Vastav teavitus edastatakse taotlejale viie tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates. Lõike 6 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja tegevusi nii, et toetuse summa ja osakaal ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Lõike 7 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-s 5 ja 6 sätestatud nõuded. Paragrahvis 12 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord ning üldised alused. Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse. Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele. Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga või vajadusel projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Juhul kui taotleja on nõus projekti muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vajalik veelkord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning muudetud mahus projekti. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Juhul kui mõni nõue ei ole taotluse menetlemise ajal täidetud ja selle mittetäidetus ei takista taotluse menetlemist ning kui on tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist täidetav, võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise aja jooksul. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal õigust toetuse maksele. Makseid saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet esitama juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada. Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Lõike 7 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus ka siis kui menetluses olevate taotluste maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada. Lõike 8 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui ta on selleks nõusoleku andnud või tähtkirjana posti teel. Paragrahviga 13 sätestatakse taotleja/toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon. Taotlejale antakse haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht dokumentide suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud. Lõigetega 1-2 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid menetlustermineid, enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitused otsuse põhimotiividele ja põhjendustele. Ära ei kuulata, kui haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks. Lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui andmetest, mida menetlusosaline on taotluses või seletuses esitanud, ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid toetuse taotluses ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab öelda, et taotleja on ära kuulatud. Paragrahviga 14 sätestatakse vaide esitamise õigus. Vaideid lahendatakse tuginedes haldusmenetluse seadusele. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Paragrahviga 15 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle algatusel. Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist detailselt ja jäigalt kinnihoidmist. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemus. Kui tahetakse muuta projekti algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uue projektiga. Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud. Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks. Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemiku. Toetuse saaja peab viivitamatult teavitama toetuse andjat projekti muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib jõustada varasema kuupäevaga kui toetuse andja vastava otsuse tegemise kuupäev, juhul, kui see aitab kaasa projekti tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui selle muutmise avalduse toetuse andjale esitamise kuupäev. Paragrahviga 16 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks osaliselt rahuldatud, taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 23 kohase toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise vahe seisneb selles, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tulemusel ei ole projekti võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sealhulgas kui toetuse saaja ei taha enam projektile toetust. Kehtetuks tunnistamisega ei ole tegemist siis, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg – saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses taotluse rahuldamise otsuses nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb eeldatavasti kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba projekti elluviimise ajal. Nii saab ühes projektis kasutamata jääva toetuse määrata näiteks teisele projektile. Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku aluseta saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Paragrahviga 17 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise põhimõtted. Lõigetega 1 ja 2 sätestatakse toetuse saajale projekti vahearuande ja projekti lõpparuande esitamise kohustus. Aruannete esitamise sagedus ja tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Aruande vormid kehtestab toetuse andja ja avalikustab need oma veebilehel. Lõikes 3 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg. Lõikega 4 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra põhjendatud juhtudel avalduse alusel pikendada. Pikendada saab aruande esitamise tähtaega ainult siis, kui pikendamise taotlus on toetuse saaja poolt esitatud enne eelnõu § 17 lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumist. Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva, mil peatub eelnõu § 17 lõikes 3 toodud aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõikes 6 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Lõikes 7 tuuakse loend andmetest, mida peab aruanne sisaldama. Paragrahviga 18 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et toetus makstakse välja partnerile eelnõus ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste järgi toetuse saaja tegelike kulude alusel. Lõikega 2 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. 7. peatükk Toetuse saaja ning toetuse andja õigused ja kohustused Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud tema enda poolt. Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamisel, sealhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele. Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja järgima projekti elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Riigihangete seaduse tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Toetuse saaja peab võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 30000 euroga või ületab seda. Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Projekti finantsandmed, sealhulgas projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, kuna võib tekkida kahtlus, et kogu projektiga seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne. Punktide 5 ja 6 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste, sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse. Punkti 9 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest. Punkti 10 kohaselt on toetuse saaja kohustatud kasutama audiovisuaalse teose algus- ja/või lõputiitrites Film Estonia logo. Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja õigused. Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid projekti nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut projektis kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms. Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada oma seisukohad. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega. Toetuse saajal on õigus tutvuda dokumendis tema kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele juurdepääs on piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada, millise hinnangu andis toetuse andja konkreetne ametnik või töötaja või kaasatud hindaja. Hindaja kaitse on oluline, et tagada julgelt antud hinnang ning selleks, et seda ei oleks võimalik seostada konkreetse hindajaga ja viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute andmine hindajale endale. Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada. Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse andja kohustused. Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud projektid, sealhulgas menetleda taotluseid ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus. Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetlus ja otsuste teatavaks tegemise tähtaegu. Punktiga 2 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida riigiabi andmise korral konkurentsiseaduse 6. peatükist tulenevaid kohustusi. Nimetatud peatükk kehtestab siseriiklikult riigiabi andmise reeglid ja sätestab, mida tuleb abi andjal teha grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel. Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Punktide 4-7 kohaselt on toetuse andjal kohustus teostada projektide elluviimise üle kontrolli, sealhulgas vaatama läbi aruandeid ning kehtestama asjakohased juhendmaterjalid ja tegema need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks. Toetuse andja peab, kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest. Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja õigused. Punktidega 1-3 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust originaalile. Punkti 4-9 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või tühistamise otsuseid) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid, sealhulgas pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi ja suurendada toetuse summat, kui see on põhjendatud ja eelarve jääk seda võimaldab. 8. peatükk Toetuse tagasinõudmine Paragrahviga 23 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga. Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei ole abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi andmise regulatsiooniga. Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas selle toetuse andjale ehk täidetud on kõik toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused. Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Lõige 4 teeb lõikest 3 erisuse ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhu võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Lõike 5 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvestades 30 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta eelnõu § 13 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Lõike 6 kohaselt tuleb ebaseadusliku riigiabi korral toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on Komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11. Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue tuleneb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga alates päevast, kui ebaseaduslik abi maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni. Lõike 7 kohaselt, kui toetuse andjal ei ole võimalik reaalselt rikkumise rahalise mõju suurust hinnata, võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega. Lõigetega 8 ja 9 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava. Lõigete 10 ja 11 kohaselt on toetuse andjal ajatamise taotluse menetluseks ette nähtud kümme tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib ajatamise taotluse menetlust pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Tagasimaksmise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei saa olla pikem kui neli kuud. Lõike 12 kohaselt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teha ka koos toetuse tagasinõudmise otsusega ning otsusest teavitatakse toetuse saajat e-posti teel või tähtkirjaga posti teel. Lõike 13 kohaselt on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise ajakavast. Toetuse saaja peab toetuse tagastama 30 kalendripäeva jooksul ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamisest. Lõike 14 kohaselt, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta võib toetuse andja nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu. 9. peatükk Määruse rakendamine Paragrahviga 24 lisatakse määruse rakendussäte. Enne määruse jõustumist esitatud taotluste menetlemisele, toetuse andmisele ja kasutamisele kohaldatakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimuste redaktsiooni ehk lähtutakse EFI poolt 21. detsembril 2015. a kehtestatud dokumendis „Film Estonia toetuste eraldamise tingimused ja kord“ ja selles hilisemates muudatustes sätestatud nõuetest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu grupierandiga hõlmatud riigiabi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas. 4. Eelnõu mõju Film Estonia toetuskava on eelnõu jõustumiseni rakendatud EFI poolt 21. detsembril 2015. a kehtestatud „Film Estonia toetuste eraldamise tingimused ja kord“ alusel. Kuna alates 17. juulist 2017. aastal kehtima hakanud riigieelarve seaduse § 531 näeb ette volitusnormi riigisisese toetusprogrammi tingimuste ja korra kehtestamiseks ministri määrusega, sätestatakse nimetatud toetuse andmise kord määrusega. Rakendaja ja sihtrühm jääb määruse vastuvõtmisel samaks. Samaks jäävad ka toetatavad tegevused. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest 2017. aastal oli kogu meetme eelarve üks miljon eurot ja 2018. aastal kaks miljonit eurot. Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Kuna eelnõuga ei muudeta toetatavaid tegevusi, rakendajat ja sihtrühma võrreldes varasemaga, ei esitatud seda kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.