Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Ugala Teater registrikood: 90008005 tänava/talu nimi, Vaksali tn 7 maja ja korteri number: linn: Viljandi linn maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71020 telefon: +372 4330775 faks: +372 4330780 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.ugala.ee Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Bilanss 9 Tulemiaruanne 10 Rahavoogude aruanne 11 Netovara muutuste aruanne 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad 13 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2 Raha 15 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 15 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 16 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 17 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 18 Lisa 7 Annetused ja toetused 18 Lisa 8 Tulu ettevõtlusest 19 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 19 Lisa 10 Tööjõukulud 20 Lisa 11 Muud kulud 20 Lisa 12 Seotud osapooled 20 Aruande allkirjad 21 Vandeaudiitori aruanne 22 2 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne TEGEVUSARUANNE 2018 2018. aasta oli Ugala teatrile stabiilsuse ja kohanemise aasta. Eelmisel aastal tehtud suur töö vajas settimist ja rahulikku perioodi. Eelmisel aastal õnnestunud repertuaarivalik lubas sellel aastal uuslavastuste arvu vähendada seitsmeni ja selle võrra anda tegijatele natukene hingamisruumi, sest uuslavastuse väljatoomine on väga mahukas töö, mis puudutab väga paljusid inimesi ning on seotud suurte kuludega. Etteulatuvalt võib öelda, et selle võrra on aasta 2019 taas keerulisem ja tähendab rohkemaid uuslavastusi. Kokku esietendus aastal 2018 seitse uuslavastust, millest kaks oli lastele, üks EV100 raames välja toodud koostöölavastus MTÜ R.A.A.A.M’iga, üks debüütlavastus klassikalise materjaliga ja teine vähelavastatud klassika, üks omadramaturgiline komöödia ning üks kaasaegne dramaturgia. Publiku arv stabiliseerus ja on ilmselt Ugala teatri jaoks optimaalne, mida tasuks hoida ning millest kõrgemat on samas ilmselt keeruline saavutada. Väljakutset pakkusid jätkuvalt ehitusega seotud teemad, mis puudutasid garantiiremonti peamiselt lava piirkonnas. Peamisteks murekohtadeks seal olid pöördlava liikumisest tekkiv müra, lavapinna kõrguste vahe ja pöördlava ketaste vahel olev muutuva suurusega vahe. Tänaseks päevaks on mured lahendatud ja jäänud on veel vaid tarkvaraline uuendus, mis paneb pöördlava ja vöö sünkroonis liikuma. Remonditööde tulemust on kõige selgemalt näha sügisel 2019 esietenduvas lavastuses “Saja aastane, kes hüppas aknast alla ja kadus”, millega avatakse Ugala 100.hooaeg. Ka Ugala teatrikohvik on saavutanud stabiilsuse ja lõpetas aasta korraliku tulemusega. Päevapraed on linnarahva seas hästi vastu võetud ja kohvik täidab omale seatud eesmärki muuta teatrimaja avatumaks. Lisaks pandi köögipersonal korralikult proovile suurte konverentsidega, mille teenindamise osas on meil ka nüüd korralik kogemus ja saame selliseid lahendusi julgema südamega majja võtta. REPERTUAAR Esietendunud uuslavastused M. Durnenkov “Hipide revolutsioon” (lavastaja Juri Kvatkovski) - esietendus 03.02.2018 suures saalis E. Linklater “Tuul kuu pealt” (lavastaja Marika Palm) - esietendus 6.04.2018 suures saalis L. Tolstoi “Elav laip” (lavastaja Kristo Viiding) - esietendus 21.04.2018 väikeses saalis H. Ibsen “Naine merelt” (lavastaja Andres Noormets) - esietendus 22.09.2018 suures saalis N. Payne “Tähtede seis” (lavastaja Ringo Ramul) - esietendus 06.10.2018 väikeses saalis U. Lennuk “Meistrite liiga” (lavastaja Tanel Ingi) - esietendus 17.11.2018 suures saalis U. Hub “Kohtume kell 8 Noa laeval” (lavastaja Marika Palm) - esietendus 12.12.2018 suures saalis Lastele esietendus kaks lavastust - “Tuul kuu pealt” ja “Kohtume kell 8 Noa laeval”, mõlema lavastajaks Ugala enda näitleja Marika Palm. Briti lastekirjaniku Eric Linklateri romaan “Tuul kuu pealt” ilmus 1944. aastal, vahetult enne Teise maailmasõja lõppu. Samal aastal pälvis kirjanik teose eest Briti raamatukogutöötajate Carnegie auhinna. “Kohtume kell 8 Noa laeval” on üks naljakas ja eriskummaline lugu kolmest nutikast pingviinist ja Noa käske täitvast tüsedast ületöötanud tuvist. Kuid samapalju kui see lugu räägib Noa laevast ja suurest veeuputusest, räägib see sõprusest. Loo autor Ulrich Hub on saksa lastekirjanik, näitleja ja lavastaja, kes on hulgaliselt auhindu võitnud just nimelt lastenäidenditega. Maailmaklassikasse võib Ugala 2018.aastal esietendunud lavastusest arvata kaks - “Elav laip” ja “Naine merelt”. “Elav laip” oli Kristo Viidingu debüütlavastus, mis räägib hea ja kurja võitlusest inimese sees. Peategelane Fedja Protassov on justkui Tolstoi autoportree. Süžee on näiliselt lihtne 3 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne armukolmnurk: naine ja kaks meest, kellest üks on üleliigne ning peab end teiste õnne nimel taandama. Andres Noormets lavastas näidendi “Naine merelt”, mille Norra näitekirjanduse suurmeister Henrik Ibsen kirjutas 1888. aastal ja seda peetakse üheks tema kõige helgemaks näidendiks. Loo algimpulss pärineb skandinaavia ballaadist “Agneta ja meremees”, kus naine kohtub meres elava mehega ja hülgab seejärel oma perekonna ja lapsed. Ibseni näidend räägib mere ääres üles kasvanud majakavahi tütrest Ellidast, kes on abielus väikese kuurortlinna arsti dr. Wangeliga ja kasuemaks mehe täiskasvanuikka jõudvatele tütardele. Ellidat piinab igatsus avamere järele ja ta ei suuda väikelinnaeluga leppida. Kuigi dr. Wangeli esimene naine on surnud, seisab temagi oma perekonna ja Ellida vahel. Siis tuleb ühel päeval merelt mees Ellida minevikust ja kõik muutub. Oluliste valikute ees on nii Ellida ise kui ka tema lähedased. Argo Vals on nomineeritud parima originaalmuusika kategoorias lavastuse “Naine merelt” muusikaga Eesti Teatriauhindade. Omadramaturgiat esindas 2018.aastal Ugalas Urmas Lennuki poolt Ugala vanameistritele, Luule Komissarovile ja Peeter Jürgensile, spetsiaalselt kirjutatud näidend “Meistrite liiga”, mille lavastas Tanel Ingi. Kaks vananevat näitlejat, nende tütar, jalgpall ja filmivõtted. Kuidas jääda ellu, kui elu hakkab lõpule jõudma, aga tegelikult tundub, et olulisem osa sellest on veel elamata? Ega elu pole mingi Mehhiko seebiseriaal, mis kuidagi lõppeda ei taha. Elu on kirg, seiklus ja armastus! Marta teab väga hästi, kuidas asjad käima peaksid, kuid kahjuks ei sobi see alati Juliusele. Oma õigustest ei taha keegi taganeda ja nõnda lööb vana näitlejatepaari korteris välku ning müristab ka päikselise ilmaga. Marta ja Juliuse tütar Triinu püüab seda äikesetormi kuidagi taltsutada, aga piksevarraste elu pole just jalutuskäik vikerkaarel. Eriti kui Marta sõbrannad Kaisa ja Helle veel kampa löövad. Kolm jalgpallifanaatikut, kellest üks töötab politseis, võiksid muuta isegi maailma ajalugu. Õnneks satub selle tormi keskmesse režissöör Toomas ja nõnda polegi midagi imestada, kui kogu see hullumeelne seltskond meeleheitlikele püüdlustele vaatamata siiski elu ja tervise juures lõpetab. Urmas Lennuki “Meistrite liiga” valiti 2018. aasta kuue parima näidendi hulka, kui Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žürii avalikustas möödunud aasta eredaimaid kirjandusteosed. Samuti võib omadramaturgia hulka kuuluvaks pidada Ugala ja MTÜ R.A.A.A.M.’i koostöös valminud EV100 projekti lavastuse “Hipide revolutsioon”, millele pakkusid ainest küll Vladimir Wiedemanni teosed “Maagide kool” ja “Püha Kaljukitse radadel” ning eesti ja nõukogude hipide mälestused, kuid mille näidendiks kirjutas kokku üks Venemaa hinnatumaid näitekirjanikke Mihhail Durnenkov. Lavastajaks oli Vene noorema põlvkonna lavastaja Juri Kvjatkovski ning kunstnikuks Venemaal hästi tuntud Ksenia Peretruhhina. Ugala teatri ja MTÜ R.A.A.A.M. lavastus EV 100 teatrisarjas “Sajandi lugu”, mille toimumisaeg on aastad 1970–1980. Kangelaseepos Eesti psühhonautide rännakust Nõukogude Liidu südamesse. On 1972. aasta. Woodstock on juba toimunud, biitlid on laiali läinud, kuid flower power valitseb ja läänemaailm võngub Veevalaja ajastu rütmis. Plaat-plaadilt ja teksapaarhaaval imbub hipikultuur läbi raudse eesriide. Neil seal on kommuunid, meil siin sistema. Neil seal on Vietnami sõda, meil siin nõukogude kord. Neil seal on vaba eneseväljendus, meil siin KGB, miilits ja hulluarstid. Neil seal on LSD, meil siin plekieemaldi “Sopals”. Eestist pärit hipide psühhedeelsed rännakud viivad nii Kesk-Aasiasse kui ka sisekosmose kujuteldamatutesse soppidesse. Üks, mis oli, on ja jääb, on vägivallatu eesmärk jõuda totalitaarse režiimi südamesse ja purustada Nõukogude Liit. Kaasaegset maailmadramaturgiat esindas lavastus “Tähtede seis”. “Tähtede seis” on Marianne ja Rolandi lugu, mis lubab vaatajal heita pilgu kahe inimese elukäigu võimalikele variatsioonidele, kus kõik sõltub valikutest. Elumuutvatest otsustest. Aga kui sageli teame ise otsuseid tehes, et neist sõltub terve meie ülejäänud elu? Milline oleks elu olnud, kui oleksime läinud kohale tollele grillipeole, kuhu meid aastate eest kutsuti? Nick Payne on briti näitekirjanik ja stsenarist. „Tähtede seis“ võitis 2012. aastal Evening Standard Theatre Awardsil parima näidendi preemia. 4 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Jätkuvalt mängukavas vanast repertuaarist Eelmistel hooaegadel esietendunud lavastustest jätkasid mängukavas “Emadepäev”, “Krdi loll lind”, “Moraal”, “Mäng on alanud”, “Sätendav pimedus”, “Vai vai vaene Vargamäe” ja “Vanaema ja Issand Jumal”. Viimased etendused andsid “Nähtamatu daam”, “Kõrboja perenaine”, “Tasujad”, “Soo”, “Orpheus allilmas”, “Nagu Soomes, aga veel parem”, “Primavera Paunveres”, “Gogoli disko”, “Mee hind” ja “Lumekuninganna”. Külmutatud on seoses lapsehoolduspuhkusega “Lovesong. Ühe armastuse lugu” ja “Võlur Oz”. Aasta jooksul toimunud muud üritused Märtsi alguses toimus Espoos Eesti teatrit tutvustav nädal, mille raames anti Soomes väga menukaid etendusi lavastusega “Emadepäev”. Märtsis toimus Ugalas kaks eripalgelist üritust - Iberofesti raames viktoriin ja kontsert ning EETEALi poolt ellu kutsutud koolinoorte teatripäev, millest sai osa ligi 1000 last Viljandimaalt. Eelmisel kalendriaastal anti ka kaks kirjeldustõlkega etendust: aprillis ja septembris “Vai vai, vaene Vargamäe”. Aastasse 2019 on plaanitud 4 ligipääsetavat etendust, nii kirjeldustõlke kui subtiitrite ja silmusvõimendiga. Juunis toimus Viljandi Hansapäevade raames Viljandi esimene staadionikontsert, mille korraldas Ugala teater ning millest sai osa ligi 5000 inimest. Publiku ette astus Viljandi muusikutest koosnev Guns N’Roses tribüütbänd, kes esitab maailma üheks parimaks staadionirokkbändiks tituleeritud ansambli tuntumaid hitte. Septembris avasime nädalaks ajaks Ugala lavatorni projitseeritud installatsiooni “Naine merelt” ainetel. Novembris andsid teatrikohvikus kontserdi Imre Õunapuu ja Urmas Lennuk. Loomulikult toimusid ka tavapärased kevadine publiku hooaja lõpetamine ja sügisel hooaja avamine. Ugala haridusprogramm ja ekskursioonid 2018.aastal toimus teatris 104 ekskursiooni. Täpne inimeste arv grupis varieerus, kuid hinnanguliselt sai teatri kulissidetagusest maailmast aimu umbes 1500 inimest. Haridusprogramme aastaks oli aastaks 2018 välja töötatud viis: Valguskujunduse töötuba Kuidas sünnib valguskujundus? Milleks on valgust lavale ikkagi vaja? Mis värvi on kostüümid laval päriselt? Valguskujunduse töötuba vastab neile ja ka paljudele teistele teatrimaagia küsimustele. Tunniajase töötoa raames vaadeldakse värvilise valguse mõju kostüümidele ja lavapildile ning selgitatakse mõningaid valguskujunduse põhitõdesid. Iga töötoas osaleja saab ka ise proovida hetkeks valguskujundaja kingadesse astuda ning luua oma esimene valguspilt. Töötuba ei süvene keerulistesse tehnoloogiaterminitesse, vaid proovib anda lihtsal ja mängulisel viisil aimu, kuidas sünnivad valgusega teatrilaval imed. Helikujunduse töötuba Kuidas mõjutavad helid seda, kuidas me lugu vastu võtame? Mis rolli mängib vaikus? Töötoas õpitakse lähemalt tundma lavastuse helikujunduse valmimist ja osalejad saavad teatriprofessionaalide juhendamisel mänguliselt helindada ühte stseeni. Kuidas pladiseb vihm või müristab kõu või milline näeb välja üks klassikaline tuulemasin? Teater püsib koostööl ja koosloomisel ning ühiselt tegutsetakse ka selles töötoas. Näitleja töötuba Kuidas käivitub mängumootor? Kuidas näitleja keskendub ja etenduseks valmistub? Missuguseid harjutusi oleks endalgi kasulik teada, kui on tarvis klassi või laiemagi publiku ees üles astuda? Töötoas õpitakse lähemalt tundma näitleja erinevaid töövahendeid ja tehakse ühiselt harjutusi, mis arendavad kujutlusvõimet, koostööd ja pakuvad mängurõõmu. 5 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Töötuba “Kuidas sünnib teatritekst?” Töötoas saab teada, mida kujutab endast üks näidend ja mida näidendi kirjutamisel peaks silmas pidama. Kas lood teatris erinevad lugudest raamatutes või filmides? Kes on tegelased ja kuidas sünnib dialoog? Otsime üheskoos vastuseid neile küsimustele, samuti teeme mõned loovkirjutamisharjutused ja proovime luuletusest näidendit luua. Töötuba “Butafoorne toit” Kuidas näevad puuviljad ja tordid laval nii head välja? Kas neid võib tõepoolest päriselt süüa? Butafoorset toitu tutvustavas töötoas õpitakse lähemalt tundma, mil moel erineb teatrilaval näitlejatele pakutav toit sellest, mida inimesed oma kodudes söövad. Osalejad saavad ennast lavatoidu meisterdamisel proovile panna ja loodu ka kodustele “maitsmiseks” kaasa võtta. Kokku toimusid töötoad 29 korral, millest sai osa 551 last ja noort ning kõige populaarsemaks osutus “Näitleja töötuba”. Tunnustused Eesti teatriauhinnad Haldus- ja administratiivtöötaja auhind Mari Nurk – Ugala teatri turunduse ja avalike suhete juht, kelle osa toimiva turundusosakonna moodustamises, selle juhtimises ja uuenenud teatri avaliku kuvandi loomises on olnud hindamatu. Lavastust ettevalmistava töötaja auhind Ülle Konovalov – Ugala teatri grimmiala juht, üks kogenumaid grimeerijaid Eestis, kes näeb ükskõik kui keerulist ülesannet alati võimalusena latt veelgi kõrgemale tõsta. Lavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind Argo Vals – originaalmuusika lavastustele „Somnium” (Tallinna Tantsuteater) ja „Naine merelt” (Ugala Teater). Lavastajaauhind Andres Noormets – „Midagi tõelist” (Teater Vanemuine). Laureaadid, keda tunnustatakse 2018. aasta loominguliste saavutuste või pikemaaegse silmapaistva teatritöö eest, selguvad rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil. Viljandi linna preemiad Elutööpreemia pälvis Ugala teatri näitleja Peeter Jürgens. Peeter Jürgens alustas oma teatriteed 1965. aastal. Kolleegide sõnul on ta põhjalik, kirglik ja väsimatult uudishimulik. Kuid nagu ta ise oma kirjule elule tagasi vaadates ütleb, siis teater oli, on ja jääb kõige tähtsamaks ta elus. Kultuuripreemia pälvis teatrijuht Kristiina Alliksaar, kelle puhul toodi esile tema tegevust erivajadustega inimeste laulu- ja tantsupeo korraldamisel ja kirjeldustõlkega etenduste regulaarset toimumist Ugala teatris. Teatripreemia laureaat on Ugala grimmiosakonna juhataja Ülle Konovalov, kes on teatris töötanud üle 40 aasta. Ta on üks kogenumaid grimeerijaid Eesti teatrites ja tänu temale on Ugala grimmiosakond kindlasti üks parimaid, kellega teevad rõõmuga koostööd kõik teatrikunstnikud. Aasta laste- ja noortesõbralikuks ettevõtteks valiti Ugala teater, kes hakkas alates 2018. aasta jaanuarist pakkuma eraldi haridusprogrammi koolinoortele, et tutvustada teatritöö telgitaguseid. Muu Ugala teater oli nomineeritud ka etenduskunstide katusorganisatsiooni PEARLE auhinnale väärtusliku kultuuripärandi raames. 6 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne ETENDUSTEGEVUSE STATISTILISED NÄITAJAD 2018 2 017 2016 2015 2014 Külastajate arv kokku, s.h. 80 907 88 860 61 292 51 794 63 331 väljasõiduetendused 22 833 15 545 22 367 19 204 16 748 suveetendused 5 765 7 349 8 844 3 895 6 453 Esitluskordi kokku 279 293 278 278 289 Piletitulu kokku 872 444 930 994 590 097 464 608 551 029 Esitluskorra tulu 3 127 3 124 2 123 1 671 1 907 Keskmine piletihind 10,78 10,30 9,62 8,97 8,70 Keskmiselt külastajaid esitluskorra 290 303 220 186 219 kohta Publiku arv koos eriüritustel 81 115 90 258 63 028 53 821 63 434 osalejatega Etendustegevuse statistilised näitajad on võrreldes eelmise aastaga langenud – nii kogu külastajate arv kui ka laekunud piletitulu 9% võrra. Esitluskordi oli 2018 aastal kokku 14 võrra vähem kui 2017 aastal (võrreldes eelmise aastaga -5%). Mängukava planeerimisel oli 2018. aastal märksõnaks suure saali pöördlavaga seotud tehniliste probleemide lõplik lahendamine ning lava töökorda saamine. Selleks oli planeeritud etenduste vaba suvine periood, mil lava anti taas ehitajate käsutusse lootuses, et sügishooaeg algab juba töökorras lavaga. Reaalsus oli aga teistsugune – pöördlava sai lõplikult korda alles detsembri lõpuks. Tulenevalt eeltoodust polnud võimalik suures saali laval ei proove teha ega ka mängida, esialgselt kavandatud pöördlava kasutavad lavastuste kujundused tuli ümber teha ning nii langes suurem etendustegevuse koormus väikesesse saali. Kui 2017.aastal 187 teatrimaja etendusest anti 55% suures saalis, siis 2018.aastal anti teatrimajas kokku 202 etendust, neist 50% suures saalis. Jätkuvalt läks nö täismajale kolmandat aastat Vargamäel mängitud suvalevastus „Kõrboja perenaine“ – 11 etendust käis vaatamas kokku 5765 külastajat, keskmine täituvus 105% ehk kasutusel olid ka kõik lisakohad. Väljasõiduetenduste (kokku 66 etendust) osakaal kõigist antud etendustest oli 24%, keskmine täituvus 73%. Jätkuvalt on publiku hulgas menukamad teist hooaega mängukavas olevad „Emadepäev“ (antud 37 etenduse keskmine täituvus 88%) ning „Vai-vai vaene Vargamäe“ (antud 23 etenduse keskmine täituvus 84%). Uuslavastustest on väga hästi on vastu võetud lastelavastused „Tuul kuu pealt“ (keskmine täituvus 82%) ja “Kohtume kell 8 Noa laeval“ (keskmine täituvus 88%). Aasta jooksul arvati repertuaarist välja või külmutati 12 lavastust, mida on rohkem, kui hooajas tavapäraselt. 7 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne PEAMISED FINANTSSUHTARVUD 2018 2017 2016 2015 2014 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,17 1,23 1,03 1,01 3,51 Maksevalmidus 0,81 0,91 0,99 1,00 2,70 Likviidsuskordaja 1,11 1,16 1,02 1,01 3,38 Omakapitali rentaablis ROE -0,02 0,5 0,8 -4,8 0,2 Koguvara puhasrentaablus ROA -2,9 30,9 22,7 -2,0 0,2 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja näitab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaradega. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustised. Maksevalmidus näitab, kui suure osa lühiajalistest kohustistest on ettevõte võimeline tasuma koheselt. Maksevalmidus = raha/lühiajalised kohustised. Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab likviidse käibevara maksumus lühiajaliste kohustiste summat. Likviidsuskordaja = raha + nõuded/lühiajalised kohustised. Omakapitali rentaablus on asutajate investeeringute kasvu (tasuvuse) näitaja. ROE= puhaskasum/perioodi alguse omakapitaliga. Koguvara puhasrentaablus (%) näitab, kui palju puhaskasumit teenis ettevõttesse paigutatud raha. ROA=puhaskasum/varad kokku TÖÖJÕUD SA Ugala Teater koosseisus oli 2018.a. keskmiselt 92 töötajat ning neile makstud palkade ja lisatasude kogusumma oli 1 316 488 €. Töövõtulepinguga töötajatele maksti töötasu 98 583 €. INVESTEERINGUD Teatrimaja rekonstrueerimine Jätkuvalt tegeleti pöördlavaga seotud tehniliste probleemide lahendamisega; esialgselt kavandatud tööde lõpukuupäev 31.08.2018 lükkus edasi ning bilansipäeva seisuga on lõpetamata ehituse arvelt ümber klassifitseerimata lavaseadmete uuendamiseks kulunud 2,44 milj. eurot. Aasta kestel vahetati omavahendite arvelt välja publikuala ja kohviku põrandakate maksumusega 27,4 tuhat eurot. 8 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 295 063 360 809 2 Nõuded ja ettemaksed 106 786 96 246 3,4 Varud 23 028 27 469 Kokku käibevarad 424 877 484 524 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 13 184 543 13 552 866 5 Kokku põhivarad 13 184 543 13 552 866 Kokku varad 13 609 420 14 037 390 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 362 232 395 346 4,6 Kokku lühiajalised kohustised 362 232 395 346 Kokku kohustised 362 232 395 346 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 4 952 522 4 952 522 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 8 689 522 4 338 563 Aruandeaasta tulem -394 856 4 350 959 Kokku netovara 13 247 188 13 642 044 Kokku kohustised ja netovara 13 609 420 14 037 390 9 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 620 634 9 390 467 7 Tulu ettevõtlusest 1 323 847 1 438 322 8 Muud tulud 0 9 226 Kokku tulud 2 944 481 10 838 015 Kulud Jagatud annetused ja toetused -2 363 -2 300 Mitmesugused tegevuskulud -929 995 -2 260 731 9 Tööjõukulud -1 940 311 -1 720 271 10 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -464 783 -2 503 284 5 Muud kulud -1 885 -470 11 Kokku kulud -3 339 337 -6 487 056 Põhitegevuse tulem -394 856 4 350 959 Aruandeaasta tulem -394 856 4 350 959 10 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -394 856 4 350 959 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 464 783 2 503 284 5 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -8 000 Muud korrigeerimised -72 000 -8 049 368 Kokku korrigeerimised 392 783 -5 554 084 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -10 540 149 550 3 Varude muutus 4 442 -15 119 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 38 885 103 890 6 Kokku rahavood põhitegevusest 30 714 -964 804 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -96 460 -6 969 387 5 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 8 000 müügist Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 0 72 000 toetustest Laekunud intressid 0 6 094 Kokku rahavood investeerimistegevusest -96 460 -6 883 293 Kokku rahavood -65 746 -7 848 097 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 360 809 8 208 906 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -65 746 -7 848 097 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 295 063 360 809 2 11 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2016 4 952 522 4 338 563 9 291 085 Aruandeaasta tulem 4 350 959 4 350 959 31.12.2017 4 952 522 8 689 522 13 642 044 Korrigeeritud saldo 4 952 522 8 689 522 13 642 044 31.12.2017 Aruandeaasta tulem -394 856 -394 856 31.12.2018 4 952 522 8 294 666 13 247 188 12 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõla Riigi raamatupidamise üldeeskirjaga ning Eesti Finantsaruandluse Standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid). Arvestuspõhimõtete põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Finantsvarad Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha ja Riigikassa arvelduskonto jääki. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakurss. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Ettemakstud tulevaste perioodide kuluna kajastatakse teistele osapooltele ettemakstud summad, mis kajastatakse tekkepõhiselt kuluna järgmisel aruandeperioodil. Samas grupis arvestatakse ka lepingujärgseid töötasu ettemakseid. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Alates 2017 aastast loetakse materiaalseks põhivaraks varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro,kantakse vara kasutuselevõtmise hetkel kulusse ning nende varade kohta peetakse bilansivälist arvestust. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitali-seeritakse bilansis põhivarana. Põhivara parendusega kaasnenud vara olulise osa väljavahetamisel kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. 13 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised 50 aastat Masinad ja seadmed 5 - 10 aastat Muu materiaalne põivara 3 - 6 aastat Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi ning mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis tuluna sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Tulud Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Kulud Kulud kajastatakse samas perioodis, mil kajastatakse nendega seotud tulusid. Kui kuluga seotud tulud ei ole otseselt fikseeritavad, kasutatakse kulude kajastamisel ligikaudseid meetodeid(amortisatsioonikulu). Tulude teenimist kaudselt toetavad kulud kajastatakse kuluna nende toimumise hetkel. Maksustamine Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud on kajastatud soetamishetkel kuluna, neid ei kapitaliseerita ega kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Seotud osapooled Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole majanduslikele otsustele. SA Ugala Teater seotud osapoolteks on: a) sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted; b) eelmises punktis kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed (elukaaslased ja lapsed) ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. 14 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Sularaha kassas 2 385 1 927 Raha Riigikassas 292 678 358 882 Kokku raha 295 063 360 809 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 71 865 71 865 Ostjatelt laekumata 71 865 71 865 arved Maksude ettemaksed ja 5 467 5 467 tagasinõuded Ettemaksed 1 211 1 211 Tulevaste perioodide 611 611 kulud Muud makstud 600 600 ettemaksed Autoritasude ettemaks 5 999 5 999 Lavastuskulude ettemaks 22 244 22 244 Kokku nõuded ja 106 786 106 786 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 70 172 70 172 Ostjatelt laekumata 70 172 70 172 arved Maksude ettemaksed ja 2 482 2 482 tagasinõuded Muud nõuded 0 Intressinõuded 0 Ettemaksed 1 543 1 543 Tulevaste perioodide 943 943 kulud Muud makstud 600 600 ettemaksed Autoritasude ettemaks 3 815 3 815 Lavastuskulude ettemaks 18 234 18 234 Kokku nõuded ja 96 246 96 246 ettemaksed 15 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 8 406 9 573 Üksikisiku tulumaks 21 566 26 655 Erisoodustuse tulumaks 21 49 Sotsiaalmaks 41 418 47 948 Kohustuslik kogumispension 2 131 2 588 Töötuskindlustusmaksed 2 809 3 311 Ettemaksukonto jääk 5 467 2 482 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 5 467 76 351 2 482 90 124 16 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Muud põhivarad Lõpetamata ettemaksed masinad ja projektid seadmed 31.12.2016 Soetusmaksumus 14 060 4 677 054 406 604 406 604 34 602 5 363 478 5 363 478 10 495 798 Akumuleeritud kulum -1 169 263 -254 904 -254 904 -1 726 -1 425 893 Jääkmaksumus 14 060 3 507 791 151 700 151 700 32 876 5 363 478 5 363 478 9 069 905 Ostud ja parendused 605 098 605 098 344 592 6 036 554 6 036 554 6 986 244 Muud ostud ja 605 098 605 098 344 592 6 036 554 6 036 554 6 986 244 parendused Amortisatsioonikulu -110 535 -113 979 -113 979 -27 868 -252 382 Müügid -6 500 -6 500 Ümberliigitamised 6 437 279 310 880 310 880 34 392 -9 026 952 -9 026 952 -2 244 401 Ümberliigitamised 8 681 680 310 880 310 880 34 392 -9 026 952 -9 026 952 0 lõpetamata projektidest Muud ümberliigitamised -2 244 401 -2 244 401 31.12.2017 Soetusmaksumus 14 060 10 271 879 1 303 856 1 303 856 407 086 2 373 080 2 373 080 14 369 961 Akumuleeritud kulum -437 344 -350 157 -350 157 -29 594 -817 095 Jääkmaksumus 14 060 9 834 535 953 699 953 699 377 492 2 373 080 2 373 080 13 552 866 Ostud ja parendused 96 460 96 460 96 460 Amortisatsioonikulu -256 973 -166 494 -166 494 -41 316 -464 783 Ümberliigitamised 27 460 -27 460 -27 460 Ümberliigitamised 27 460 -27 460 -27 460 lõpetamata projektidest 31.12.2018 Soetusmaksumus 14 060 10 271 879 1 303 856 1 303 856 434 546 2 442 080 2 442 080 14 466 421 Akumuleeritud kulum -694 317 -516 651 -516 651 -70 910 -1 281 878 Jääkmaksumus 14 060 9 577 562 787 205 787 205 363 636 2 442 080 2 442 080 13 184 543 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2018 2017 Masinad ja seadmed 0 8 000 Muud masinad ja seadmed 0 8 000 Kokku 0 8 000 17 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 74 153 74 153 Võlad töövõtjatele 27 457 27 457 Maksuvõlad 76 351 76 351 Saadud ettemaksed 184 271 184 271 Muud saadud ettemaksed 184 271 184 271 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 Kokku võlad ja ettemaksed 362 232 362 232 31.12.2017 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 57 686 57 686 Võlad töövõtjatele 24 448 24 448 Maksuvõlad 90 124 90 124 Saadud ettemaksed 151 088 151 088 Muud saadud ettemaksed 151 088 151 088 Sihtfinantseerimine põhivara soetseks 72 000 72 000 Kokku võlad ja ettemaksed 395 346 395 346 Lisa 7 Annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 547 634 1 338 297 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 72 000 8 049 368 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 1 000 2 802 Kokku annetused ja toetused 1 620 634 9 390 467 sh eraldis riigieelarvest 1 455 289 1 311 798 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 23 500 0 Projekt Teater maal 11 624 5 454 Infotehnoloogia soetamiseks 12 075 14 000 Etendustegevuse lisatoetus 39 000 0 Kultuurkapitali projektitoetused 6 005 2 500 Raadiomikrofonide soetamiseks 0 3 000 Muud toetused 141 1 545 18 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2018 2017 Tulu etendustegevusest 886 171 930 994 Kohviku tulud 314 576 325 145 Renditulud 50 948 50 922 Muu etendustegevusega seotud tulu 20 828 6 131 Reklaamitulu 16 001 58 216 Kavade müügitulu 14 877 19 567 Etendustegevusega seotud kauba müügitulu 4 508 8 563 Tulu transpordi kasutamisest 3 725 6 979 Kommunaalmaksete vahendamine 2 896 26 990 Tulu piletite vahendamisest 2 472 1 328 Tulu kostüümilaenutusest 1 901 1 819 Muud tulud 4 944 1 668 Kokku tulu ettevõtlusest 1 323 847 1 438 322 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Mitmesugused bürookulud -14 582 -30 063 Lähetuskulud -14 691 -3 340 Koolituskulud -13 131 -8 557 Kinnistute, hoonete, ruumide kulud -152 225 -190 452 Sõidukite majandamiskulud -38 814 -32 047 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -50 964 -30 975 Inventari majandamiskulud -32 039 -1 357 907 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -16 874 -5 654 Meditsiini- ja hügieenikulud -2 860 -938 Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -467 737 -472 246 Eri- ja vormiriietus -1 771 -4 768 Kohviku kulud -124 307 -123 784 Kokku mitmesugused tegevuskulud -929 995 -2 260 731 19 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu -1 457 101 -1 291 436 Sotsiaalmaksud -480 686 -426 748 Erisoodustused -2 524 -2 086 Kokku tööjõukulud -1 940 311 -1 720 270 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 92 90 Lisa 11 Muud kulud (eurodes) 2018 2017 Maksukulud -1 667 -412 Riigilõivud 0 -58 Muud -218 0 Kokku muud kulud -1 885 -470 Lisa 12 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2018 31.12.2017 Juriidilisest isikust liikmete arv 1 1 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 32 885 36 145 20  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Ugala Teater nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Ugala Teater (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesadeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelvalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Lya Pähnapuu Vandeaudiitori number 399 Audius AB osaühing Audiitorettevõtja tegevusloa number 101 J. Köleri 5-3, Viljandi linn, Viljandi maakond, 71013 20.03.2019 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Ugala Teater registrikood: 90008005 tänava/talu nimi, Vaksali tn 7 maja ja korteri number: linn: Viljandi linn maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71020 telefon: +372 4330775 faks: +372 4330780 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.ugala.ee Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Bilanss 9 Tulemiaruanne 10 Rahavoogude aruanne 11 Netovara muutuste aruanne 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad 13 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2 Raha 15 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 15 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 16 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 17 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 18 Lisa 7 Annetused ja toetused 18 Lisa 8 Tulu ettevõtlusest 19 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 19 Lisa 10 Tööjõukulud 20 Lisa 11 Muud kulud 20 Lisa 12 Seotud osapooled 20 Aruande allkirjad 21 Vandeaudiitori aruanne 22 2 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne TEGEVUSARUANNE 2018 2018. aasta oli Ugala teatrile stabiilsuse ja kohanemise aasta. Eelmisel aastal tehtud suur töö vajas settimist ja rahulikku perioodi. Eelmisel aastal õnnestunud repertuaarivalik lubas sellel aastal uuslavastuste arvu vähendada seitsmeni ja selle võrra anda tegijatele natukene hingamisruumi, sest uuslavastuse väljatoomine on väga mahukas töö, mis puudutab väga paljusid inimesi ning on seotud suurte kuludega. Etteulatuvalt võib öelda, et selle võrra on aasta 2019 taas keerulisem ja tähendab rohkemaid uuslavastusi. Kokku esietendus aastal 2018 seitse uuslavastust, millest kaks oli lastele, üks EV100 raames välja toodud koostöölavastus MTÜ R.A.A.A.M’iga, üks debüütlavastus klassikalise materjaliga ja teine vähelavastatud klassika, üks omadramaturgiline komöödia ning üks kaasaegne dramaturgia. Publiku arv stabiliseerus ja on ilmselt Ugala teatri jaoks optimaalne, mida tasuks hoida ning millest kõrgemat on samas ilmselt keeruline saavutada. Väljakutset pakkusid jätkuvalt ehitusega seotud teemad, mis puudutasid garantiiremonti peamiselt lava piirkonnas. Peamisteks murekohtadeks seal olid pöördlava liikumisest tekkiv müra, lavapinna kõrguste vahe ja pöördlava ketaste vahel olev muutuva suurusega vahe. Tänaseks päevaks on mured lahendatud ja jäänud on veel vaid tarkvaraline uuendus, mis paneb pöördlava ja vöö sünkroonis liikuma. Remonditööde tulemust on kõige selgemalt näha sügisel 2019 esietenduvas lavastuses “Saja aastane, kes hüppas aknast alla ja kadus”, millega avatakse Ugala 100.hooaeg. Ka Ugala teatrikohvik on saavutanud stabiilsuse ja lõpetas aasta korraliku tulemusega. Päevapraed on linnarahva seas hästi vastu võetud ja kohvik täidab omale seatud eesmärki muuta teatrimaja avatumaks. Lisaks pandi köögipersonal korralikult proovile suurte konverentsidega, mille teenindamise osas on meil ka nüüd korralik kogemus ja saame selliseid lahendusi julgema südamega majja võtta. REPERTUAAR Esietendunud uuslavastused M. Durnenkov “Hipide revolutsioon” (lavastaja Juri Kvatkovski) - esietendus 03.02.2018 suures saalis E. Linklater “Tuul kuu pealt” (lavastaja Marika Palm) - esietendus 6.04.2018 suures saalis L. Tolstoi “Elav laip” (lavastaja Kristo Viiding) - esietendus 21.04.2018 väikeses saalis H. Ibsen “Naine merelt” (lavastaja Andres Noormets) - esietendus 22.09.2018 suures saalis N. Payne “Tähtede seis” (lavastaja Ringo Ramul) - esietendus 06.10.2018 väikeses saalis U. Lennuk “Meistrite liiga” (lavastaja Tanel Ingi) - esietendus 17.11.2018 suures saalis U. Hub “Kohtume kell 8 Noa laeval” (lavastaja Marika Palm) - esietendus 12.12.2018 suures saalis Lastele esietendus kaks lavastust - “Tuul kuu pealt” ja “Kohtume kell 8 Noa laeval”, mõlema lavastajaks Ugala enda näitleja Marika Palm. Briti lastekirjaniku Eric Linklateri romaan “Tuul kuu pealt” ilmus 1944. aastal, vahetult enne Teise maailmasõja lõppu. Samal aastal pälvis kirjanik teose eest Briti raamatukogutöötajate Carnegie auhinna. “Kohtume kell 8 Noa laeval” on üks naljakas ja eriskummaline lugu kolmest nutikast pingviinist ja Noa käske täitvast tüsedast ületöötanud tuvist. Kuid samapalju kui see lugu räägib Noa laevast ja suurest veeuputusest, räägib see sõprusest. Loo autor Ulrich Hub on saksa lastekirjanik, näitleja ja lavastaja, kes on hulgaliselt auhindu võitnud just nimelt lastenäidenditega. Maailmaklassikasse võib Ugala 2018.aastal esietendunud lavastusest arvata kaks - “Elav laip” ja “Naine merelt”. “Elav laip” oli Kristo Viidingu debüütlavastus, mis räägib hea ja kurja võitlusest inimese sees. Peategelane Fedja Protassov on justkui Tolstoi autoportree. Süžee on näiliselt lihtne 3 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne armukolmnurk: naine ja kaks meest, kellest üks on üleliigne ning peab end teiste õnne nimel taandama. Andres Noormets lavastas näidendi “Naine merelt”, mille Norra näitekirjanduse suurmeister Henrik Ibsen kirjutas 1888. aastal ja seda peetakse üheks tema kõige helgemaks näidendiks. Loo algimpulss pärineb skandinaavia ballaadist “Agneta ja meremees”, kus naine kohtub meres elava mehega ja hülgab seejärel oma perekonna ja lapsed. Ibseni näidend räägib mere ääres üles kasvanud majakavahi tütrest Ellidast, kes on abielus väikese kuurortlinna arsti dr. Wangeliga ja kasuemaks mehe täiskasvanuikka jõudvatele tütardele. Ellidat piinab igatsus avamere järele ja ta ei suuda väikelinnaeluga leppida. Kuigi dr. Wangeli esimene naine on surnud, seisab temagi oma perekonna ja Ellida vahel. Siis tuleb ühel päeval merelt mees Ellida minevikust ja kõik muutub. Oluliste valikute ees on nii Ellida ise kui ka tema lähedased. Argo Vals on nomineeritud parima originaalmuusika kategoorias lavastuse “Naine merelt” muusikaga Eesti Teatriauhindade. Omadramaturgiat esindas 2018.aastal Ugalas Urmas Lennuki poolt Ugala vanameistritele, Luule Komissarovile ja Peeter Jürgensile, spetsiaalselt kirjutatud näidend “Meistrite liiga”, mille lavastas Tanel Ingi. Kaks vananevat näitlejat, nende tütar, jalgpall ja filmivõtted. Kuidas jääda ellu, kui elu hakkab lõpule jõudma, aga tegelikult tundub, et olulisem osa sellest on veel elamata? Ega elu pole mingi Mehhiko seebiseriaal, mis kuidagi lõppeda ei taha. Elu on kirg, seiklus ja armastus! Marta teab väga hästi, kuidas asjad käima peaksid, kuid kahjuks ei sobi see alati Juliusele. Oma õigustest ei taha keegi taganeda ja nõnda lööb vana näitlejatepaari korteris välku ning müristab ka päikselise ilmaga. Marta ja Juliuse tütar Triinu püüab seda äikesetormi kuidagi taltsutada, aga piksevarraste elu pole just jalutuskäik vikerkaarel. Eriti kui Marta sõbrannad Kaisa ja Helle veel kampa löövad. Kolm jalgpallifanaatikut, kellest üks töötab politseis, võiksid muuta isegi maailma ajalugu. Õnneks satub selle tormi keskmesse režissöör Toomas ja nõnda polegi midagi imestada, kui kogu see hullumeelne seltskond meeleheitlikele püüdlustele vaatamata siiski elu ja tervise juures lõpetab. Urmas Lennuki “Meistrite liiga” valiti 2018. aasta kuue parima näidendi hulka, kui Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žürii avalikustas möödunud aasta eredaimaid kirjandusteosed. Samuti võib omadramaturgia hulka kuuluvaks pidada Ugala ja MTÜ R.A.A.A.M.’i koostöös valminud EV100 projekti lavastuse “Hipide revolutsioon”, millele pakkusid ainest küll Vladimir Wiedemanni teosed “Maagide kool” ja “Püha Kaljukitse radadel” ning eesti ja nõukogude hipide mälestused, kuid mille näidendiks kirjutas kokku üks Venemaa hinnatumaid näitekirjanikke Mihhail Durnenkov. Lavastajaks oli Vene noorema põlvkonna lavastaja Juri Kvjatkovski ning kunstnikuks Venemaal hästi tuntud Ksenia Peretruhhina. Ugala teatri ja MTÜ R.A.A.A.M. lavastus EV 100 teatrisarjas “Sajandi lugu”, mille toimumisaeg on aastad 1970–1980. Kangelaseepos Eesti psühhonautide rännakust Nõukogude Liidu südamesse. On 1972. aasta. Woodstock on juba toimunud, biitlid on laiali läinud, kuid flower power valitseb ja läänemaailm võngub Veevalaja ajastu rütmis. Plaat-plaadilt ja teksapaarhaaval imbub hipikultuur läbi raudse eesriide. Neil seal on kommuunid, meil siin sistema. Neil seal on Vietnami sõda, meil siin nõukogude kord. Neil seal on vaba eneseväljendus, meil siin KGB, miilits ja hulluarstid. Neil seal on LSD, meil siin plekieemaldi “Sopals”. Eestist pärit hipide psühhedeelsed rännakud viivad nii Kesk-Aasiasse kui ka sisekosmose kujuteldamatutesse soppidesse. Üks, mis oli, on ja jääb, on vägivallatu eesmärk jõuda totalitaarse režiimi südamesse ja purustada Nõukogude Liit. Kaasaegset maailmadramaturgiat esindas lavastus “Tähtede seis”. “Tähtede seis” on Marianne ja Rolandi lugu, mis lubab vaatajal heita pilgu kahe inimese elukäigu võimalikele variatsioonidele, kus kõik sõltub valikutest. Elumuutvatest otsustest. Aga kui sageli teame ise otsuseid tehes, et neist sõltub terve meie ülejäänud elu? Milline oleks elu olnud, kui oleksime läinud kohale tollele grillipeole, kuhu meid aastate eest kutsuti? Nick Payne on briti näitekirjanik ja stsenarist. „Tähtede seis“ võitis 2012. aastal Evening Standard Theatre Awardsil parima näidendi preemia. 4 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Jätkuvalt mängukavas vanast repertuaarist Eelmistel hooaegadel esietendunud lavastustest jätkasid mängukavas “Emadepäev”, “Krdi loll lind”, “Moraal”, “Mäng on alanud”, “Sätendav pimedus”, “Vai vai vaene Vargamäe” ja “Vanaema ja Issand Jumal”. Viimased etendused andsid “Nähtamatu daam”, “Kõrboja perenaine”, “Tasujad”, “Soo”, “Orpheus allilmas”, “Nagu Soomes, aga veel parem”, “Primavera Paunveres”, “Gogoli disko”, “Mee hind” ja “Lumekuninganna”. Külmutatud on seoses lapsehoolduspuhkusega “Lovesong. Ühe armastuse lugu” ja “Võlur Oz”. Aasta jooksul toimunud muud üritused Märtsi alguses toimus Espoos Eesti teatrit tutvustav nädal, mille raames anti Soomes väga menukaid etendusi lavastusega “Emadepäev”. Märtsis toimus Ugalas kaks eripalgelist üritust - Iberofesti raames viktoriin ja kontsert ning EETEALi poolt ellu kutsutud koolinoorte teatripäev, millest sai osa ligi 1000 last Viljandimaalt. Eelmisel kalendriaastal anti ka kaks kirjeldustõlkega etendust: aprillis ja septembris “Vai vai, vaene Vargamäe”. Aastasse 2019 on plaanitud 4 ligipääsetavat etendust, nii kirjeldustõlke kui subtiitrite ja silmusvõimendiga. Juunis toimus Viljandi Hansapäevade raames Viljandi esimene staadionikontsert, mille korraldas Ugala teater ning millest sai osa ligi 5000 inimest. Publiku ette astus Viljandi muusikutest koosnev Guns N’Roses tribüütbänd, kes esitab maailma üheks parimaks staadionirokkbändiks tituleeritud ansambli tuntumaid hitte. Septembris avasime nädalaks ajaks Ugala lavatorni projitseeritud installatsiooni “Naine merelt” ainetel. Novembris andsid teatrikohvikus kontserdi Imre Õunapuu ja Urmas Lennuk. Loomulikult toimusid ka tavapärased kevadine publiku hooaja lõpetamine ja sügisel hooaja avamine. Ugala haridusprogramm ja ekskursioonid 2018.aastal toimus teatris 104 ekskursiooni. Täpne inimeste arv grupis varieerus, kuid hinnanguliselt sai teatri kulissidetagusest maailmast aimu umbes 1500 inimest. Haridusprogramme aastaks oli aastaks 2018 välja töötatud viis: Valguskujunduse töötuba Kuidas sünnib valguskujundus? Milleks on valgust lavale ikkagi vaja? Mis värvi on kostüümid laval päriselt? Valguskujunduse töötuba vastab neile ja ka paljudele teistele teatrimaagia küsimustele. Tunniajase töötoa raames vaadeldakse värvilise valguse mõju kostüümidele ja lavapildile ning selgitatakse mõningaid valguskujunduse põhitõdesid. Iga töötoas osaleja saab ka ise proovida hetkeks valguskujundaja kingadesse astuda ning luua oma esimene valguspilt. Töötuba ei süvene keerulistesse tehnoloogiaterminitesse, vaid proovib anda lihtsal ja mängulisel viisil aimu, kuidas sünnivad valgusega teatrilaval imed. Helikujunduse töötuba Kuidas mõjutavad helid seda, kuidas me lugu vastu võtame? Mis rolli mängib vaikus? Töötoas õpitakse lähemalt tundma lavastuse helikujunduse valmimist ja osalejad saavad teatriprofessionaalide juhendamisel mänguliselt helindada ühte stseeni. Kuidas pladiseb vihm või müristab kõu või milline näeb välja üks klassikaline tuulemasin? Teater püsib koostööl ja koosloomisel ning ühiselt tegutsetakse ka selles töötoas. Näitleja töötuba Kuidas käivitub mängumootor? Kuidas näitleja keskendub ja etenduseks valmistub? Missuguseid harjutusi oleks endalgi kasulik teada, kui on tarvis klassi või laiemagi publiku ees üles astuda? Töötoas õpitakse lähemalt tundma näitleja erinevaid töövahendeid ja tehakse ühiselt harjutusi, mis arendavad kujutlusvõimet, koostööd ja pakuvad mängurõõmu. 5 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Töötuba “Kuidas sünnib teatritekst?” Töötoas saab teada, mida kujutab endast üks näidend ja mida näidendi kirjutamisel peaks silmas pidama. Kas lood teatris erinevad lugudest raamatutes või filmides? Kes on tegelased ja kuidas sünnib dialoog? Otsime üheskoos vastuseid neile küsimustele, samuti teeme mõned loovkirjutamisharjutused ja proovime luuletusest näidendit luua. Töötuba “Butafoorne toit” Kuidas näevad puuviljad ja tordid laval nii head välja? Kas neid võib tõepoolest päriselt süüa? Butafoorset toitu tutvustavas töötoas õpitakse lähemalt tundma, mil moel erineb teatrilaval näitlejatele pakutav toit sellest, mida inimesed oma kodudes söövad. Osalejad saavad ennast lavatoidu meisterdamisel proovile panna ja loodu ka kodustele “maitsmiseks” kaasa võtta. Kokku toimusid töötoad 29 korral, millest sai osa 551 last ja noort ning kõige populaarsemaks osutus “Näitleja töötuba”. Tunnustused Eesti teatriauhinnad Haldus- ja administratiivtöötaja auhind Mari Nurk – Ugala teatri turunduse ja avalike suhete juht, kelle osa toimiva turundusosakonna moodustamises, selle juhtimises ja uuenenud teatri avaliku kuvandi loomises on olnud hindamatu. Lavastust ettevalmistava töötaja auhind Ülle Konovalov – Ugala teatri grimmiala juht, üks kogenumaid grimeerijaid Eestis, kes näeb ükskõik kui keerulist ülesannet alati võimalusena latt veelgi kõrgemale tõsta. Lavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind Argo Vals – originaalmuusika lavastustele „Somnium” (Tallinna Tantsuteater) ja „Naine merelt” (Ugala Teater). Lavastajaauhind Andres Noormets – „Midagi tõelist” (Teater Vanemuine). Laureaadid, keda tunnustatakse 2018. aasta loominguliste saavutuste või pikemaaegse silmapaistva teatritöö eest, selguvad rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil. Viljandi linna preemiad Elutööpreemia pälvis Ugala teatri näitleja Peeter Jürgens. Peeter Jürgens alustas oma teatriteed 1965. aastal. Kolleegide sõnul on ta põhjalik, kirglik ja väsimatult uudishimulik. Kuid nagu ta ise oma kirjule elule tagasi vaadates ütleb, siis teater oli, on ja jääb kõige tähtsamaks ta elus. Kultuuripreemia pälvis teatrijuht Kristiina Alliksaar, kelle puhul toodi esile tema tegevust erivajadustega inimeste laulu- ja tantsupeo korraldamisel ja kirjeldustõlkega etenduste regulaarset toimumist Ugala teatris. Teatripreemia laureaat on Ugala grimmiosakonna juhataja Ülle Konovalov, kes on teatris töötanud üle 40 aasta. Ta on üks kogenumaid grimeerijaid Eesti teatrites ja tänu temale on Ugala grimmiosakond kindlasti üks parimaid, kellega teevad rõõmuga koostööd kõik teatrikunstnikud. Aasta laste- ja noortesõbralikuks ettevõtteks valiti Ugala teater, kes hakkas alates 2018. aasta jaanuarist pakkuma eraldi haridusprogrammi koolinoortele, et tutvustada teatritöö telgitaguseid. Muu Ugala teater oli nomineeritud ka etenduskunstide katusorganisatsiooni PEARLE auhinnale väärtusliku kultuuripärandi raames. 6 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne ETENDUSTEGEVUSE STATISTILISED NÄITAJAD 2018 2 017 2016 2015 2014 Külastajate arv kokku, s.h. 80 907 88 860 61 292 51 794 63 331 väljasõiduetendused 22 833 15 545 22 367 19 204 16 748 suveetendused 5 765 7 349 8 844 3 895 6 453 Esitluskordi kokku 279 293 278 278 289 Piletitulu kokku 872 444 930 994 590 097 464 608 551 029 Esitluskorra tulu 3 127 3 124 2 123 1 671 1 907 Keskmine piletihind 10,78 10,30 9,62 8,97 8,70 Keskmiselt külastajaid esitluskorra 290 303 220 186 219 kohta Publiku arv koos eriüritustel 81 115 90 258 63 028 53 821 63 434 osalejatega Etendustegevuse statistilised näitajad on võrreldes eelmise aastaga langenud – nii kogu külastajate arv kui ka laekunud piletitulu 9% võrra. Esitluskordi oli 2018 aastal kokku 14 võrra vähem kui 2017 aastal (võrreldes eelmise aastaga -5%). Mängukava planeerimisel oli 2018. aastal märksõnaks suure saali pöördlavaga seotud tehniliste probleemide lõplik lahendamine ning lava töökorda saamine. Selleks oli planeeritud etenduste vaba suvine periood, mil lava anti taas ehitajate käsutusse lootuses, et sügishooaeg algab juba töökorras lavaga. Reaalsus oli aga teistsugune – pöördlava sai lõplikult korda alles detsembri lõpuks. Tulenevalt eeltoodust polnud võimalik suures saali laval ei proove teha ega ka mängida, esialgselt kavandatud pöördlava kasutavad lavastuste kujundused tuli ümber teha ning nii langes suurem etendustegevuse koormus väikesesse saali. Kui 2017.aastal 187 teatrimaja etendusest anti 55% suures saalis, siis 2018.aastal anti teatrimajas kokku 202 etendust, neist 50% suures saalis. Jätkuvalt läks nö täismajale kolmandat aastat Vargamäel mängitud suvalevastus „Kõrboja perenaine“ – 11 etendust käis vaatamas kokku 5765 külastajat, keskmine täituvus 105% ehk kasutusel olid ka kõik lisakohad. Väljasõiduetenduste (kokku 66 etendust) osakaal kõigist antud etendustest oli 24%, keskmine täituvus 73%. Jätkuvalt on publiku hulgas menukamad teist hooaega mängukavas olevad „Emadepäev“ (antud 37 etenduse keskmine täituvus 88%) ning „Vai-vai vaene Vargamäe“ (antud 23 etenduse keskmine täituvus 84%). Uuslavastustest on väga hästi on vastu võetud lastelavastused „Tuul kuu pealt“ (keskmine täituvus 82%) ja “Kohtume kell 8 Noa laeval“ (keskmine täituvus 88%). Aasta jooksul arvati repertuaarist välja või külmutati 12 lavastust, mida on rohkem, kui hooajas tavapäraselt. 7 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne PEAMISED FINANTSSUHTARVUD 2018 2017 2016 2015 2014 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,17 1,23 1,03 1,01 3,51 Maksevalmidus 0,81 0,91 0,99 1,00 2,70 Likviidsuskordaja 1,11 1,16 1,02 1,01 3,38 Omakapitali rentaablis ROE -0,02 0,5 0,8 -4,8 0,2 Koguvara puhasrentaablus ROA -2,9 30,9 22,7 -2,0 0,2 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja näitab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaradega. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustised. Maksevalmidus näitab, kui suure osa lühiajalistest kohustistest on ettevõte võimeline tasuma koheselt. Maksevalmidus = raha/lühiajalised kohustised. Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab likviidse käibevara maksumus lühiajaliste kohustiste summat. Likviidsuskordaja = raha + nõuded/lühiajalised kohustised. Omakapitali rentaablus on asutajate investeeringute kasvu (tasuvuse) näitaja. ROE= puhaskasum/perioodi alguse omakapitaliga. Koguvara puhasrentaablus (%) näitab, kui palju puhaskasumit teenis ettevõttesse paigutatud raha. ROA=puhaskasum/varad kokku TÖÖJÕUD SA Ugala Teater koosseisus oli 2018.a. keskmiselt 92 töötajat ning neile makstud palkade ja lisatasude kogusumma oli 1 316 488 €. Töövõtulepinguga töötajatele maksti töötasu 98 583 €. INVESTEERINGUD Teatrimaja rekonstrueerimine Jätkuvalt tegeleti pöördlavaga seotud tehniliste probleemide lahendamisega; esialgselt kavandatud tööde lõpukuupäev 31.08.2018 lükkus edasi ning bilansipäeva seisuga on lõpetamata ehituse arvelt ümber klassifitseerimata lavaseadmete uuendamiseks kulunud 2,44 milj. eurot. Aasta kestel vahetati omavahendite arvelt välja publikuala ja kohviku põrandakate maksumusega 27,4 tuhat eurot. 8 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 295 063 360 809 2 Nõuded ja ettemaksed 106 786 96 246 3,4 Varud 23 028 27 469 Kokku käibevarad 424 877 484 524 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 13 184 543 13 552 866 5 Kokku põhivarad 13 184 543 13 552 866 Kokku varad 13 609 420 14 037 390 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 362 232 395 346 4,6 Kokku lühiajalised kohustised 362 232 395 346 Kokku kohustised 362 232 395 346 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 4 952 522 4 952 522 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 8 689 522 4 338 563 Aruandeaasta tulem -394 856 4 350 959 Kokku netovara 13 247 188 13 642 044 Kokku kohustised ja netovara 13 609 420 14 037 390 9 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 620 634 9 390 467 7 Tulu ettevõtlusest 1 323 847 1 438 322 8 Muud tulud 0 9 226 Kokku tulud 2 944 481 10 838 015 Kulud Jagatud annetused ja toetused -2 363 -2 300 Mitmesugused tegevuskulud -929 995 -2 260 731 9 Tööjõukulud -1 940 311 -1 720 271 10 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -464 783 -2 503 284 5 Muud kulud -1 885 -470 11 Kokku kulud -3 339 337 -6 487 056 Põhitegevuse tulem -394 856 4 350 959 Aruandeaasta tulem -394 856 4 350 959 10 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -394 856 4 350 959 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 464 783 2 503 284 5 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -8 000 Muud korrigeerimised -72 000 -8 049 368 Kokku korrigeerimised 392 783 -5 554 084 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -10 540 149 550 3 Varude muutus 4 442 -15 119 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 38 885 103 890 6 Kokku rahavood põhitegevusest 30 714 -964 804 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -96 460 -6 969 387 5 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 8 000 müügist Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 0 72 000 toetustest Laekunud intressid 0 6 094 Kokku rahavood investeerimistegevusest -96 460 -6 883 293 Kokku rahavood -65 746 -7 848 097 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 360 809 8 208 906 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -65 746 -7 848 097 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 295 063 360 809 2 11 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2016 4 952 522 4 338 563 9 291 085 Aruandeaasta tulem 4 350 959 4 350 959 31.12.2017 4 952 522 8 689 522 13 642 044 Korrigeeritud saldo 4 952 522 8 689 522 13 642 044 31.12.2017 Aruandeaasta tulem -394 856 -394 856 31.12.2018 4 952 522 8 294 666 13 247 188 12 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõla Riigi raamatupidamise üldeeskirjaga ning Eesti Finantsaruandluse Standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid). Arvestuspõhimõtete põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Finantsvarad Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha ja Riigikassa arvelduskonto jääki. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakurss. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Ettemakstud tulevaste perioodide kuluna kajastatakse teistele osapooltele ettemakstud summad, mis kajastatakse tekkepõhiselt kuluna järgmisel aruandeperioodil. Samas grupis arvestatakse ka lepingujärgseid töötasu ettemakseid. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Alates 2017 aastast loetakse materiaalseks põhivaraks varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro,kantakse vara kasutuselevõtmise hetkel kulusse ning nende varade kohta peetakse bilansivälist arvestust. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitali-seeritakse bilansis põhivarana. Põhivara parendusega kaasnenud vara olulise osa väljavahetamisel kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. 13 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised 50 aastat Masinad ja seadmed 5 - 10 aastat Muu materiaalne põivara 3 - 6 aastat Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi ning mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis tuluna sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Tulud Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Kulud Kulud kajastatakse samas perioodis, mil kajastatakse nendega seotud tulusid. Kui kuluga seotud tulud ei ole otseselt fikseeritavad, kasutatakse kulude kajastamisel ligikaudseid meetodeid(amortisatsioonikulu). Tulude teenimist kaudselt toetavad kulud kajastatakse kuluna nende toimumise hetkel. Maksustamine Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud on kajastatud soetamishetkel kuluna, neid ei kapitaliseerita ega kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Seotud osapooled Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole majanduslikele otsustele. SA Ugala Teater seotud osapoolteks on: a) sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted; b) eelmises punktis kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed (elukaaslased ja lapsed) ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. 14 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Sularaha kassas 2 385 1 927 Raha Riigikassas 292 678 358 882 Kokku raha 295 063 360 809 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 71 865 71 865 Ostjatelt laekumata 71 865 71 865 arved Maksude ettemaksed ja 5 467 5 467 tagasinõuded Ettemaksed 1 211 1 211 Tulevaste perioodide 611 611 kulud Muud makstud 600 600 ettemaksed Autoritasude ettemaks 5 999 5 999 Lavastuskulude ettemaks 22 244 22 244 Kokku nõuded ja 106 786 106 786 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 70 172 70 172 Ostjatelt laekumata 70 172 70 172 arved Maksude ettemaksed ja 2 482 2 482 tagasinõuded Muud nõuded 0 Intressinõuded 0 Ettemaksed 1 543 1 543 Tulevaste perioodide 943 943 kulud Muud makstud 600 600 ettemaksed Autoritasude ettemaks 3 815 3 815 Lavastuskulude ettemaks 18 234 18 234 Kokku nõuded ja 96 246 96 246 ettemaksed 15 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 8 406 9 573 Üksikisiku tulumaks 21 566 26 655 Erisoodustuse tulumaks 21 49 Sotsiaalmaks 41 418 47 948 Kohustuslik kogumispension 2 131 2 588 Töötuskindlustusmaksed 2 809 3 311 Ettemaksukonto jääk 5 467 2 482 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 5 467 76 351 2 482 90 124 16 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Muud põhivarad Lõpetamata ettemaksed masinad ja projektid seadmed 31.12.2016 Soetusmaksumus 14 060 4 677 054 406 604 406 604 34 602 5 363 478 5 363 478 10 495 798 Akumuleeritud kulum -1 169 263 -254 904 -254 904 -1 726 -1 425 893 Jääkmaksumus 14 060 3 507 791 151 700 151 700 32 876 5 363 478 5 363 478 9 069 905 Ostud ja parendused 605 098 605 098 344 592 6 036 554 6 036 554 6 986 244 Muud ostud ja 605 098 605 098 344 592 6 036 554 6 036 554 6 986 244 parendused Amortisatsioonikulu -110 535 -113 979 -113 979 -27 868 -252 382 Müügid -6 500 -6 500 Ümberliigitamised 6 437 279 310 880 310 880 34 392 -9 026 952 -9 026 952 -2 244 401 Ümberliigitamised 8 681 680 310 880 310 880 34 392 -9 026 952 -9 026 952 0 lõpetamata projektidest Muud ümberliigitamised -2 244 401 -2 244 401 31.12.2017 Soetusmaksumus 14 060 10 271 879 1 303 856 1 303 856 407 086 2 373 080 2 373 080 14 369 961 Akumuleeritud kulum -437 344 -350 157 -350 157 -29 594 -817 095 Jääkmaksumus 14 060 9 834 535 953 699 953 699 377 492 2 373 080 2 373 080 13 552 866 Ostud ja parendused 96 460 96 460 96 460 Amortisatsioonikulu -256 973 -166 494 -166 494 -41 316 -464 783 Ümberliigitamised 27 460 -27 460 -27 460 Ümberliigitamised 27 460 -27 460 -27 460 lõpetamata projektidest 31.12.2018 Soetusmaksumus 14 060 10 271 879 1 303 856 1 303 856 434 546 2 442 080 2 442 080 14 466 421 Akumuleeritud kulum -694 317 -516 651 -516 651 -70 910 -1 281 878 Jääkmaksumus 14 060 9 577 562 787 205 787 205 363 636 2 442 080 2 442 080 13 184 543 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2018 2017 Masinad ja seadmed 0 8 000 Muud masinad ja seadmed 0 8 000 Kokku 0 8 000 17 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 74 153 74 153 Võlad töövõtjatele 27 457 27 457 Maksuvõlad 76 351 76 351 Saadud ettemaksed 184 271 184 271 Muud saadud ettemaksed 184 271 184 271 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 Kokku võlad ja ettemaksed 362 232 362 232 31.12.2017 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 57 686 57 686 Võlad töövõtjatele 24 448 24 448 Maksuvõlad 90 124 90 124 Saadud ettemaksed 151 088 151 088 Muud saadud ettemaksed 151 088 151 088 Sihtfinantseerimine põhivara soetseks 72 000 72 000 Kokku võlad ja ettemaksed 395 346 395 346 Lisa 7 Annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 547 634 1 338 297 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 72 000 8 049 368 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 1 000 2 802 Kokku annetused ja toetused 1 620 634 9 390 467 sh eraldis riigieelarvest 1 455 289 1 311 798 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 223 500 0 Projekt Teater maal 11 624 5 454 Infotehnoloogia soetamiseks 12 075 14 000 Etendustegevuse lisatoetus 39 000 0 Kultuurkapitali projektitoetused 6 005 2 500 Raadiomikrofonide soetamiseks 0 3 000 Muud toetused 141 1 545 18 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2018 2017 Tulu etendustegevusest 886 171 930 994 Kohviku tulud 314 576 325 145 Renditulud 50 948 50 922 Muu etendustegevusega seotud tulu 20 828 6 131 Reklaamitulu 16 001 58 216 Kavade müügitulu 14 877 19 567 Etendustegevusega seotud kauba müügitulu 4 508 8 563 Tulu transpordi kasutamisest 3 725 6 979 Kommunaalmaksete vahendamine 2 896 26 990 Tulu piletite vahendamisest 2 472 1 328 Tulu kostüümilaenutusest 1 901 1 819 Muud tulud 4 944 1 668 Kokku tulu ettevõtlusest 1 323 847 1 438 322 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Mitmesugused bürookulud -14 582 -30 063 Lähetuskulud -14 691 -3 340 Koolituskulud -13 131 -8 557 Kinnistute, hoonete, ruumide kulud -152 225 -190 452 Sõidukite majandamiskulud -38 814 -32 047 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -50 964 -30 975 Inventari majandamiskulud -32 039 -1 357 907 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -16 874 -5 654 Meditsiini- ja hügieenikulud -2 860 -938 Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -467 737 -472 246 Eri- ja vormiriietus -1 771 -4 768 Kohviku kulud -124 307 -123 784 Kokku mitmesugused tegevuskulud -929 995 -2 260 731 19 Sihtasutus Ugala Teater 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu -1 457 101 -1 291 436 Sotsiaalmaksud -480 686 -426 748 Erisoodustused -2 524 -2 086 Kokku tööjõukulud -1 940 311 -1 720 270 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 92 90 Lisa 11 Muud kulud (eurodes) 2018 2017 Maksukulud -1 667 -412 Riigilõivud 0 -58 Muud -218 0 Kokku muud kulud -1 885 -470 Lisa 12 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2018 31.12.2017 Juriidilisest isikust liikmete arv 1 1 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 32 885 36 145 20  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Ugala Teater nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Ugala Teater (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Lya Pähnapuu Vandeaudiitori number 399 Audius AB osaühing Audiitorettevõtja tegevusloa number 101 J. Köleri 5-3, Viljandi linn, Viljandi maakond, 71013 20.03.2019