Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Meremuuseum registrikood: 90013667 tänava/talu nimi, Vesilennuki tn 1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10415 telefon: +372 6411408 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.meremuuseum.ee Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Tulemiaruanne 6 Rahavoogude aruanne 7 Netovara muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Raha 11 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 11 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 12 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 13 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 14 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 15 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 15 Lisa 9 Tingimuslikud kohustised ja varad 16 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 16 Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 17 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 18 Lisa 13 Tööjõukulud 18 Lisa 14 Seotud osapooled 18 Aruande allkirjad 20 Vandeaudiitori aruanne 21 2 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Sihtasutus Eesti Meremuuseum asutati 13.02.2017. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium. Sihtasutuse peamine eesmärk on Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel, lähtudes neljast strateegilisest eesmärgist: Muuseum on meeldejäävate lugude jutustaja, mis kõnetavad külastajaid nii Eestist kui mujalt Meremuuseumi eesmärk on pakkuda esmaklassilist külastajaelamust läbi kõnetavate lugude ja eksponaatidega, kogemuslike interaktiivsete lahenduste ning suurepärase teenindusega, mis kutsuvad inimesi tagasi tulema. Näitusteprogrammi peamiseks eesmärgiks on merekultuuri, ajaloo ja teiste merendusega seonduvate teadmiste vahendamine oma publikule, kasvatades seeläbi inimeste teadmisi, austust ja armastust mere vastu. Muuseum on mitmekülgne hariduskeskus Muuseumi ambitsioon on jõuda oma programmidega iga eel ja põhikooli õpilaseni Eestis ning olla muuseumihariduse teenäitaja ja arendaja Läänemere regioonis. Muuseum on hinnatud merendusajalookeskus Rahvusvahelise teaduskeskusena tegutsemiseks on muuseum merendusvaldkonna uurimise eestvedaja, teeb tihedat koostööd teiste mäluasutuste ja ülikoolidega, algatab ja on kaasatud rahvusvahelistesse teaduskoostöö projektidesse ning omab kvalifitseeritud professionaale, kes avaldavad teadustöid nii Eesti kui rahvusvahelistes teadusväljaannetes. Muuseumi kogumistegevus põhineb läbimõeldud kogumiskaval, museaalide hoiutingimused tagavad nende pikaajalise säilimise ning kogud on nõuetele vastavalt digiteeritud ja kirjeldatud. Muuseum on efektiivselt juhitud ja majandatud uuenduslik organisatsioon Uuenduslik ja tänapäevane muuseum tähendab lisaks põnevatele näitustele, programmidele ja atraktsioonidele ka seda, et kogu muuseum kui organisatsioon on juhitud efektiivselt ja innovaatiliselt. Meremuuseum töötab targa organisatsioonina, mis on valmis õppima ja paindlikult kohanema muutustega ümbritsevas keskkonnas. Muuseumi majandusliku edukuse eesmärk on pakkuda kvaliteetset sisu ja olla hinnatud merendusajalookeskuseks. 2018 tegevuste kokkuvõte Eesti Meremuuseum on Eesti merekultuuri ja merendusajaloo koguja, säilitaja, uurija ja tutvustaja. Meie missioon on kasvatada inimeste teadmisi, austust ning armastust mere vastu. Alates 1981. aastast asub muuseumi põhiekspositsioon ligi 500-aastase ajalooga suurtükitornis Paks Margareeta. 2012. aasta mais avas Meremuuseum oma teise väljapaneku Lennusadamas. Täna on Eesti Meremuuseum kõige populaarsem muuseum Eestis, mida 2018. aastal külastas kokku 211 438 inimest (sh Lennusadamat 206 444 ja Paksu Margareetat 4 994). Paks Margareeta suleti renoveerimistöödeks 01.02.2018. Regulaarselt toimuvate teemanäitustena toome publikuni nii kohalike uurimisprojektide tulemusi kui ka rahvusvahelisi külalisnäituseid. Lennusadama välialal on laste mänguväljak ja tegutseb sadam, kus asuvad sajandivanune aurik-jäämurdja Suur Tõll ning teised külastatavad muuseumilaevad. 2018 aastal osales ca 7 500 last erinevates muuseumitundides ja teine sama palju teistel lastele ja peredele suunatud üritustel: linnalaagrid, öö muuseumis, taskulambiekskursioonid, perepühapäevad. Eesti Meremuuseumi hetkel töös olev suurim arendusprojekt on Paksu Margareeta hoonetekompleksi renoveerimine (Paks Margareeta suurtükitorn, väike väravatorn, endine vangla kantseleihoone, abihoone Stoltingi torni jalamil, sisehoov). Alates 01.02.2018 on Paksu Margareeta hoonetekompleks külastajatele suletud. Eesmärk on renoveerimistööd lõpetada ja uus püsiekspositsioon külastajatele avada 2019. aasta lõpus. Paksu Margareeta renoveerimiseks, juurdeehituse ja uue ekspositsiooni rajamiseks ning atraktsiooni turundamiseks välissihtturgudel oleme taotlenud lisarahastust EAS-ilt ja omafinantseeringu toetust Kultuuriministeeriumilt, sest Eesti Meremuuseumil puudub finantsvõimekus tervikprojekti finantseerimiseks omavahenditest. 3 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne 2018 koondeelarve täitmine seisuga 31.12.2018 2018 2018 2018 täitmine täitmise eelarve määr Tulud kokku 8 209 719 8 184 132 100% sh omatulu 2 659 336 2 767 396 sh 5 550 383 5 415 999 sihtfinantseerimine sh muud tulud 0 737 Kulud kokku 6 800 803 6 272 870 93% sh tegevuskulud 4 621 240 4 251 848 sh tööjõukulud 2 179 563 2 021 022 Investeeringud 3 535 509 1 826 994 52% Ülevaade nõukogu tööst 2018. aastal Ülevaade on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Eesti Meremuuseum põhikirjast ja näitab, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud. Lisaks tuuakse välja juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 5-liikmeline: • Roomet Leiger, nõukogu esimees; • Mirjam Rääbis, nõukogu liige; • Marlen Piskunov, nõukogu liige; • Carolin Pihlap, nõukogu liige; • Heiti Hääl, nõukogu liige. 2018. a toimus 7 nõukogu koosolekut, sh 5 korralist koosolekut ning 2 e-koosolekut. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused: • 2019-2023 arengukava kinnitamine; • Struktuuri kinnitamine; • 2017 aasta majandusaasta aruande kinnitamine; • Siseauditeerimise põhimääruse kinnitamine; • Siseaudiitori valimine; • 2019 aasta tegevuskava ja eelarve ning investeeringute plaani kinnitamine. Sihtasutuse asutaja otsusega on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuustasu suuruseks 350 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 175 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad: Summa kokku Nimi Nõukogu / juhatus Periood (EUR) 44 390.32, sh Urmas Dresen juhatuse liige 01.01.-31.12.2018 lisatasu 6 600 eurot Roomet Leiger nõukogu esimees 01.01.-31.12.2018 4 200 eurot Mirjam Rääbis nõukogu liige 01.01.- 19.12.2018 2 051,39 eurot Marju Reismaa nõukogu liige 19.12 - 31.12.2018 58,33 eurot Marlen Piskunov nõukogu liige 01.01.-31.12.2018 2 100 eurot Carolin Pihlap nõukogu liige 01.01.-31.12.2018 2 100 eurot Heiti Hääl nõukogu liige 01.01.-31.12.2018 2 100 eurot 4 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 2 855 696 2 848 343 2 Nõuded ja ettemaksed 660 887 171 121 3 Varud 8 999 10 999 Kokku käibevarad 3 525 582 3 030 463 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 8 117 442 6 609 128 5 Immateriaalsed põhivarad 47 607 9 358 6 Kokku põhivarad 8 165 049 6 618 486 Kokku varad 11 690 631 9 648 949 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 910 032 642 107 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 48 864 25 500 Kokku lühiajalised kohustised 958 896 667 607 Kokku kohustised 958 896 667 607 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 7 892 432 7 892 432 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 088 910 0 Aruandeaasta tulem 1 750 393 1 088 910 Kokku netovara 10 731 735 8 981 342 Kokku kohustised ja netovara 11 690 631 9 648 949 5 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 28.02.2017 - Lisa nr 31.12.2017 Tulud Annetused ja toetused 5 415 999 2 010 106 Tulu ettevõtlusest 2 767 396 2 577 189 11 Muud tulud 737 599 Kokku tulud 8 184 132 4 587 894 Kulud Jagatud annetused ja toetused -1 612 -895 Mitmesugused tegevuskulud -4 250 284 -2 012 093 12 Tööjõukulud -2 035 323 -1 386 499 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -145 780 -99 414 5,6 Muud kulud -739 -72 Kokku kulud -6 433 738 -3 498 973 Põhitegevuse tulem 1 750 394 1 088 921 Muud finantstulud ja -kulud -1 -11 Aruandeaasta tulem 1 750 393 1 088 910 6 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 28.02.2017 - Lisa nr 31.12.2017 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 1 750 394 1 088 921 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 145 780 99 414 5,6 Muud korrigeerimised -1 118 571 -11 Kokku korrigeerimised -972 791 99 403 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -177 916 -171 121 3 Varude muutus 2 000 -10 999 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -158 993 591 843 7,8 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, -10 500 25 500 10 toetustest Kokku rahavood põhitegevusest 432 194 1 623 547 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -1 266 096 -297 102 5,6 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 841 255 0 10 toetustest Kokku rahavood investeerimistegevusest -424 841 -297 102 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud sihtkapital 0 1 521 898 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 1 521 898 Kokku rahavood 7 353 2 848 343 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 848 343 0 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 7 353 2 848 343 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 855 696 2 848 343 2 7 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 28.02.2017 5 983 789 5 983 789 Aruandeaasta tulem 1 088 910 1 088 910 Muud muutused 1 908 643 1 908 643 netovaras 31.12.2017 7 892 432 1 088 910 8 981 342 Aruandeaasta tulem 1 750 393 1 750 393 31.12.2018 7 892 432 2 839 303 10 731 735 8 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Eesti Meremuuseum (edaspidi sihtasutus) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendiga. Sihtasutuse 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha ja riigikassas hoitavaid vahendeid. Sihtasutuse rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju põhitegevusega seotud varade ning kohustiste saldode muutused. Investeerimistegevused on kajastatud otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, see on nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused ja tagasimaksed. Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Varud Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses ning kantakse kulusse individuaalmaksumuse meetodil. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaradeks loetakse sihtasutuse enda tegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad ja museaale ei amortiseerita. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses ei kapitaliseerita nende maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 9 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Sihtasutus kajastab oma bilansis eraldise juhul, kui sihtasutusel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Annetused ja toetused Toetustena käsitletakse sihtasutuse poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jagatakse järgmisteks liikideks: a) sihtfinantseerimine - teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; b) tegevustoetused - saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste ja tulude arvelevõtmise kuupäeval vastavuses eelpool tooduga. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Tulud Tuluna majandustegevusest kajastatakse põhiliselt muuseumite tasulistest teenustest, kaubandustegevusest, toitlustusest ja sadamateenustest saadud tulu. Kulud Tööjõukulud kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati. Tööjõukuludega seotud maksukulu kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud. Kasutamata puhkepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse ümber üks kord aastas bilansipäeva lõpu seisuga. Hüvitisi töölepingu lõpetamisel kajastatakse kuluna kohustise tekkimise hetkel. Lõpparve väljamakse toimub töölepingu lõppemise viimasel kuupäeval. Tegevuskuludena näidatakse sihtasutuse tegevusega seotud tekkepõhiseid kulusid. Seotud osapooled Sihtasutuse seotud osapoolteks on loetud: 1. sihtasutuse tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2. sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. 10 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Riigikassa 2 821 510 2 789 968 Sularaha kassas 34 186 45 005 Raha teel 0 13 370 Kokku raha 2 855 696 2 848 343 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 64 132 64 132 Ostjatelt laekumata 64 132 64 132 arved Maksude ettemaksed ja 241 585 241 585 tagasinõuded Muud nõuded 316 893 316 893 Viitlaekumised 316 893 316 893 Ettemaksed 38 277 38 277 Tulevaste perioodide 38 277 38 277 kulud Kokku nõuded ja 660 887 660 887 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 103 441 103 441 Ostjatelt laekumata 103 441 103 441 arved Maksude ettemaksed ja 48 755 48 755 tagasinõuded Muud nõuded 5 956 5 956 Viitlaekumised 5 956 5 956 Ettemaksed 12 969 12 969 Tulevaste perioodide 12 969 12 969 kulud Kokku nõuded ja 171 121 171 121 ettemaksed Muude nõuete all kajastatud viitlaekumised summas 316 893 sisaldavad: 1. Saamata põhivara sihtfinantseerimine summas 311 180 2. Muud viitlaekumised (kaardimaksed) summas 5 713 11 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 121 878 39 133 Üksikisiku tulumaks 18 117 18 505 Erisoodustuse tulumaks 1 026 1 501 Sotsiaalmaks 39 290 38 238 Kohustuslik kogumispension 1 948 1 837 Töötuskindlustusmaksed 2 439 2 164 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 447 Ettemaksukonto jääk 119 707 9 622 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 241 585 62 820 48 755 62 692 12 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordi- Muud põhivarad Lõpetamata ettemaksed vahendid masinad projektid ja seadmed 28.02.2017 Soetusmaksumus 85 343 387 388 327 179 76 150 403 329 5 094 122 5 970 182 Akumuleeritud kulum 0 0 0 0 0 0 Jääkmaksumus 85 343 387 388 327 179 76 150 403 329 5 094 122 5 970 182 Ostud ja parendused 43 994 16 500 16 500 21 577 265 295 265 295 347 366 Uute ehitiste ost, 43 994 43 994 uusehitus, parendused Muud ostud ja 16 500 16 500 21 577 265 295 265 295 303 372 parendused Amortisatsioonikulu -37 252 -4 673 -11 281 -15 954 -23 567 -76 773 Allahindlused väärtuse -2 267 -8 438 -8 438 -7 687 -18 392 languse tõttu Ümberliigitamised 278 090 -278 090 -278 090 0 Ümberliigitamised 278 090 -278 090 -278 090 0 lõpetamata projektidest Muud muutused 163 132 7 040 7 040 216 573 216 573 386 745 31.12.2017 Soetusmaksumus 85 343 592 063 343 679 73 873 417 552 5 384 703 203 778 203 778 6 683 439 Akumuleeritud kulum 0 -37 068 -4 673 -10 402 -15 075 -22 168 0 -74 311 Jääkmaksumus 85 343 554 995 339 006 63 471 402 477 5 362 535 203 778 203 778 6 609 128 Ostud ja parendused 122 541 10 515 8 942 19 457 9 804 1 499 424 1 499 424 1 651 226 Uute ehitiste ost, 122 541 122 541 uusehitus, parendused Muud ostud ja 10 515 8 942 19 457 9 804 1 499 424 1 499 424 1 528 685 parendused Amortisatsioonikulu -61 960 -7 639 -14 303 -21 942 -53 548 -137 450 Allahindlused väärtuse -5 462 -5 462 languse tõttu Ümberliigitamised 15 901 77 034 -92 935 -92 935 0 Ümberliigitamised 15 901 77 034 -92 935 -92 935 0 lõpetamata projektidest 31.12.2018 Soetusmaksumus 85 343 724 280 354 193 72 413 426 606 5 471 541 1 610 267 1 610 267 8 318 037 Akumuleeritud kulum 0 -98 265 -12 311 -14 303 -26 614 -75 716 -200 595 Jääkmaksumus 85 343 626 015 341 882 58 110 399 992 5 395 825 1 610 267 1 610 267 8 117 442 13 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara Lõpetamata projektid ja ettemaksed 28.02.2017 Soetusmaksumus 13 607 13 607 Akumuleeritud kulum 0 Jääkmaksumus 13 607 13 607 Amortisatsioonikulu -2 265 -2 265 Mahakandmised -1 984 -1 984 31.12.2017 Soetusmaksumus 10 917 10 917 Akumuleeritud kulum -1 559 -1 559 Jääkmaksumus 9 358 9 358 Ostud ja parendused 41 118 41 118 Amortisatsioonikulu -2 869 -2 869 Ümberliigitamised 41 118 -41 118 0 31.12.2018 Soetusmaksumus 52 036 0 52 036 Akumuleeritud kulum -4 429 -4 429 Jääkmaksumus 47 607 0 47 607 14 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 622 104 622 104 Võlad töövõtjatele 190 844 190 844 Maksuvõlad 62 820 62 820 Muud võlad 26 764 26 764 Muud viitvõlad 26 764 26 764 Saadud ettemaksed 7 500 7 500 Tulevaste perioodide tulud 7 500 7 500 Kokku võlad ja ettemaksed 910 032 910 032 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 344 397 344 397 Võlad töövõtjatele 226 998 226 998 Maksuvõlad 62 692 62 692 Muud võlad 31 31 Muud viitvõlad 31 31 Saadud ettemaksed 7 989 7 989 0 Tulevaste perioodide tulud 7 989 7 989 Kokku võlad ja ettemaksed 642 107 642 107 0 Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Töötasude kohustis 146 064 196 521 Puhkusetasude kohustis 44 779 30 477 Kokku võlad töövõtjatele 190 843 226 998 15 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Tingimuslikud kohustised Suuremate hankelepingute jääk 4 551 493 0 EASile antud omafinantseeringu garantii jääk 214 782 0 Kokku tingimuslikud kohustised 4 766 275 0 Tingimuslikud varad EAS sihtfinantseerimise nõue 1 554 369 0 Rahandusministeeriumi kaasfinantseerimise nõue 2 762 872 0 Kokku tingimuslikud varad 4 317 241 0 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 28.02.2017 Saadud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks TANDEM projekt 5 269 -5 269 0 Arhiivikogude digiteerimine 5 300 -5 300 0 Tegevustoetus 1 969 966 -1 969 966 0 30Miles 29 571 -29 571 0 Eesti Teadusagentuur 15 000 0 15 000 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 10 500 0 10 500 Kokku sihtfinantseerimine 2 035 606 -2 010 106 25 500 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 2 035 606 -2 010 106 25 500 annetused ja toetused 16 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne 31.12.2017 Saadud Tulu 31.12.2018 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks EAS 291 551 -602 731 -311 180 Rahandusministeerium 549 704 -515 840 33 864 Kokku sihtfinantseerimine 841 255 -1 118 571 -277 316 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Eesti Teadusagentuur 15 000 -15 000 0 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 10 500 10 500 TANDEM projekt 5 269 -5 269 0 30Miles 48 053 -48 053 0 Tegevustoetus 4 224 289 -4 224 289 0 KULKA 7 700 -3 200 4 500 Haridus- ja Teadusministeerium 595 -595 0 EAS 1 023 -1 023 0 Kokku sihtfinantseerimine 25 500 4 286 929 -4 297 429 15 000 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 25 500 5 128 184 -5 416 000 -262 316 annetused ja toetused Sihtfinantseerimise nõude summa on 311 180 eurot Sihtfinantseerimise kohustise summa on 48 864 eurot. Lisa 11 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2018 28.02.2017 - 31.12.2017 Piletitulu 1 470 388 1 390 253 Programmitulu, sündmused ja muud tulud 360 217 460 956 Muuseumipoed ja toitlustus 815 432 622 463 Sadamateenused 121 359 103 517 Kokku tulu ettevõtlusest 2 767 396 2 577 189 17 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 28.02.2017 - 31.12.2017 Administreerimiskulud 90 632 68 519 Uurimis- ja arendustööd 33 625 16 398 Lähetuskulud 60 228 41 429 Koolituskulud 41 344 21 236 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 2 273 030 617 419 Rajatiste majandamiskulud 98 404 69 183 Sõidukite majandamiskulud 108 266 60 559 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 72 811 50 516 Inventari majandamiskulud 133 815 105 006 Toitlustusteenused 698 865 529 632 Meditsiinikulud ja hügieenikulud 19 736 2 616 Teavikute ja kunstiesemete kulud 40 061 17 736 Kommunikatsiooni-, kultuuri-ja vaba aja sisustamise kulud 544 409 399 160 Eri- ja vormiriietus 22 358 5 714 Muud tegevuskulud 12 700 6 970 Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 250 284 2 012 093 Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2018 28.02.2017 - 31.12.2017 Palgakulu 1 524 210 1 029 627 Sotsiaalmaksud 511 113 355 715 Kokku tööjõukulud 2 035 323 1 385 342 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 77 82 Töötajad lepingute lõikes: 1. Nõukogu liikmed - 5 (alatesn01.01.2019 on 4 nõukogu liiget) 2. Juhatuse liige - 1 3. Töölepinguid - 104 4. Käsunduslepinguid - 11 5. Töövõtulepinguid - 16 Lisa 14 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 18 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2018. a. majandusaasta aruanne 2018 28.02.2017 - 31.12.2017 Arvestatud tasu 57 000 36 783 19  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Meremuuseum nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Meremuuseum (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 AUDIITORBÜROO ELSS OÜ Nexia International liige Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014 26.04.2019