Aruanne

RIIGI KULTUURISTIPENDIUMI KASUTAMISE ARUANNE Stipendiumi saaja Ulla Meeri Petti Aruande koostaja Märkida juhul kui stipendiumi saajaks on organisatsioon Stipendiumi kasutamise eesmärk Magistriõpingute rahastamine Stipendiumi kasutamise ajavahemik 09.2018-06.2019 Sisuline ülevaade stipendiumi kasutamisest ja eesmärkide teostumisest Soovi korral võib kasutada lisalehte Aasta eest esitas Eesti Rakenduslingvistika Ühing mind Kultuuriministeeriumi poolt korraldatavale Kultuuristipendiumi konkursile. Kandidatuur osutus edukaks ning nii kolisingi Cambridge’i ja alustasin magistriõpinguid teoreetilise ja rakenduslingvistika erialal. Kuna magistriprogramm kestab vaid üheksa kuud, olen tänaseks õpingute lõpusirgel ning on hea aeg aastale tagasi vaadata. Kuigi elasin ja õppisin varem Londonis, mis geograafiliselt ei olegi Cambridge’ist nii kaugel, oli uude linna kolimine täis üllatusi ja hulganisti uusi kogemusi. Kõige rohkem elevust tekitas ilmselt see, kui väga sarnaneb Cambridge Harry Potteri maailmaga: kogu linn näeb välja nagu filmist ja õhtust süüakse (aeg-ajalt keepides) äravahetamiseni sarnases suures saalis. Iga õpilane peab lisaks teaduskonnale kuuluma ühte kolledžisse, mis on üsna sarnane Sigatüüka majale, ainult et igal Sigatüüka majal on oma Sigatüügas. Minu Sigatüüka maja on Trinity kolledž. Trinity on üsna traditsiooniline ja akadeemiliselt ambitsioonikas kolledž. Kuigi arenguruumi sotsiaalsetes küsimustes jagub, loob traditsioonilisus ja ambitsioonikus omamoodi maagilise ‘päris vana Cambridge’i’ tunde. Kuna kolledžid on teaduskondade ülesed, võimaldab süsteem kohtuda inimestega kõigilt erialadelt, mis soosib põnevate kultuuri- ja teadusalaste arutelude ja koostööprojektide teket. Üheks heaks näiteks, kuidas olen ise inspireerivat keskkonda ära kasutanud, on kursusekaaslastega loodud kanal Talking Academia (leitav Youtube’is, Spotifys, Facebookis ja Instagramis), kus teeme iganädalaseid intervjuusid noorte teadlastega erinevatelt erialadelt, kellega oleme Cambridge’s kohtunud. Seega on keskkond väga soosiv nii intensiivseks erialasiseseks arenguks, kui ka laiema silmaringi loomiseks. Kolledžitest eraldiseisvana kuuluvad ülikooli struktuuri ka teaduskonnad. Lingvistika magistrantuuris on meid 35 ning kokku oleme tulnud üle kogu maailma. Kuigi umbes pooled minu kursusekaaslased on pärit Hiinast, on esindatud ka Austria, Saksamaa, Rumeenia, Moldova, Itaalia, Portugal, UK, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, USA ja India. Õppides lingvistikat koos nii paljude eri keelte kõnelejatega on loengutes alati huvitavaid näiteid võtta. Mitmed minu õppejõud on väga huvitatud ja üllatavalt teadlikud ka eesti keele eripäradest - eriti olen saanud populaarsust koguda foneetikas kolme välte hääldamisega. Ülesehituselt on magistriprogramm huvitav, kuna proovib kõigest üheksa kuuga koolitada äsja bakalaureuseastme lõpetanutest iseseisvaid teadlasi. Nii on õppeaasta jagatud kolme ossa: kursus algab kolmekuuse perioodiga, mil käiakse nelja aine loengutes ja kirjutatakse nendes esseesid, just nagu siinsed bakalaureuseõpilased; sellele järgneb kolmekuune periood, mille põhirõhuks on seminarid kahes varem valitud aines; ning kolmas periood, kuhu nüüdseks olen jõudnud, on puhtalt iseseisva magistritöö kirjutamise jaoks. Esimesel perioodil valisin oma neljaks aineks arvutilingvistika, keeletehnoloogia, psühholingvistika ja foneetika. Kontakttunde oli kõigis ainetes nädalas vaid üks ning ülejäänud aeg kulus iseseisvale tööle. Põnevamad teemad, milles aasta jooksul esseesid kirjutasin olid foneetika ja arvutilingvistika. Foneetika lõputöös arutasime väidet, et transkribeerimine on imelihtne – vaja on ju vaid õiged sümbolid õiges järjekorras kirja panna. Selles töös keskendusin sümbolite ja helide vahelistele suhetele ja uurisin, kuidas midagi nii sujuvat ja voolavat nagu kõne konkreetseteks sümboliteks eraldatakse. Järeldasin, et transkriptsioon esindab pigem kõnesse kodeeritud lingvistilisi üksuseid kui füüsikalist helilainet. Arvutilingvistika lõputöös arutlesime teemal, kas suuremate andmehulkade kasutamine aitaks arvutil inimese täpsusega järgmist sõna ennustada. Seda funktsiooni saab kasutada näiteks masintõlkes või automaatses õigekirja parandamises. Oma essees jõudsin järeldusele, et kuigi suured andmehulgad on mingi piirini vägagi abiks, aitaks suurima täpsuse saavutamisele kaasa pigem mudelitesse keeleliste teadmiste kaasamine. Foneetika ja arvutilingvistikaga jätkasin ka teisel semestril kahe seminariainena, millest ühes pidin kirjutama magistritöö ja teises tegema semestri lõpus iseseisva uurimuse põhjal lühikese ettekande. Ettekande otsustasin teha foneetikas, milles viisin läbi mini-uurimuse eesti keele palatalisatsioonist: lindistasin viit Cambridge’is õppivat eesti meest ütlemas kann-kann ja tall-tall ja uurisin, kas midagi eesti keelele omasest prepalatalisatsioonist võib kanduda üle ka palataliseeritud häälikule järgnevale sõnale. Oma väga väikse valimiga uuringus leidsin, et mingid muutused võivad tõepoolest esineda ka pärast palatalisatsiooni. Muidugi tuleks läbi viia palju täpsem ja suurema valimiga uuring, et midagi päriselt järeldada. Sellegipoolest oli leid huvitav ja eesti keele uurimise protsess oli minu jaoks väga põnev! Oma magistritöö kirjutan arvutilingvistikas ning uurin, kuidas arvutilingvistiliste vahenditega kõnest Alzheimeri haigust tuvastada. Keeles ja kõnes toimuvad väidetavalt ühed esimesed muutused, mis viitavad võimalikule dementsusele, ning eriti on häiritud juurdepääs semantilisele informatsioonile. Oma töös keskendun semantilise verbaalse ladususe testi uurimisele, milles osalejatel palutakse 60 sekundi jooksul nimetada nii palju loomi (või ükskõik, milliseid samasse semantilisse kategooriasse kuuluvaid objekte) kui võimalik. Andmete põhjal saab uurida, kuidas moodustuvad semantilised kogumid ning seda on eriti hea teha kasutades sõnade sarnasuse määramiseks sõna tähenduste vektoriaalset kuju. Näiteks ütlevad inimesed tihti “kass, koer * paus * hobune, lehm” jne. Minu lõputöö teemaks on uurida, kas ajalised ja semantilised kogumid tervetel ja dementsetel inimestel kattuvad ning kas ajalise informatsiooni lisamine terveid ja haigeid eristavasse mudelisse tõstaks kategoriseerimise täpsust. Samal teemal jätkan ka järgmisel aastal doktorantuuris - olen tänaseks vastu võetud Cambridge’i Ülikooli programmi PhD in Computation, Cognition and Language ning Cambridge’i keeletehnoloogialabori liikmeks. Keeletehnoloogialaborist olen juba sel aastal saanud tutvusi, kellega koostööd teha. Eriti hea meel on mul selle üle, et saan suvel kirjutada eesti keele osa rahvusvahelisele Cambridge’i projektile, milles luuakse mitmeid keeli hõlmavat andmebaasi, mis sisaldaks sõnade sarnasusega seotud infot, kuid koguks andmeid arvuti ja sõnaraamatu asemel päris inimestelt ning uuriks, kui sarnaseks eri keeled ja kultuurid mingeid kontseptsioone peavad. Usun, et seatud eesmärgid on saanud aastaga edukalt täidetud! Tänan kultuuriministeeriumit minu õpinguid toetamast - kultuuristipendium on olnud suureks abiks minu teadustee alguses! Kinnitan, et aruandes esitatud andmed on õiged: Stipendiumi saaja või saaja esindaja Allkiri / võib saata ka digitaalselt Kuupäev nimi allkirjastatuna [email protected] Ulla Meeri Petti 28.04.2019