Kiri

KORRALDUS 29. aprill 2019 nr 1-3/19/768 Vee erikasutusloa andmine I. ASJAOLUD Kultuuriministeerium (registrikood 70000941, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur-Karja tn 23, 15076) taotleb vee erikasutusluba Eesti Meremuuseumi Lennusadama muuli avariiremondiks. Taotlus saabus ja registreeriti Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.03.2019 nr 14-6/19/260 all. Vee erikasutustööd viiakse läbi Tallinnas Vesilennuki 6//8 (katastri tunnus 78401:101:0355, registriosa nr 6610901) piirneval merealal Tallinna lahes. Vee erikasutustööde käigus toimub tahkete ainete uputamine mahus 9940 m³. Vee erikasutusloa taotlusele oli lisatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lõigus 1 nimetatud teave. Vee erikasutusala koordinaadid on: X Y 6591055 541793 6591064 541904 6590992 541958 Lainetus on lõhkunud Lennusadama olemasoleva muuli konstruktsiooni, ning ohu likvideerimiseks on vaja teha kiireloomuline avariiremont. Selleks on Insenerehituse AS koostanud projekti (töö nr 1901) (edaspidi ka projekt). Projektiga on ette nähud kärgkastidest konstruktsioonis olevate tühimike täitmine 130 meetri ulatuses paekivi fraktsiooniga 0-600 mm, täite maht on 2340 m³. Lisaks kindlustatakse muuli nõlv 200 meetri ulatuses paekivi fraktsiooniga 0-600 mm, täite maht on 7600 m³. Kokku paigutatakse veekogusse 9940 m³ ökoloogiliselt puhast materjali. Lammutus- ja süvendustöid kavandatud ei ole. Remonttööd viiakse läbi esimesel võimalusel, tööde ajaline kestvus on kuni 6 kuud. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 8 lõige 2 punkti 7 kohaselt on vee erikasutusluba vajalik, kui uputatakse või heidetakse tahkeid aineid veekogusse. Veeseaduse § 9 lõikest 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Keskkonnaamet kontrollis vee erikasutusloa taotluse vastavust keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (edaspidi määrus nr 18) § 5 ja § 8 nõuetele. Keskkonnaamet võttis vee erikasutusloa taotluse menetlusse 27.03.2019 (registreeriti Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr 14-6/19/260-2 all). VeeS § 91 lõike 1 kohaselt avaldab vee erikasutusloa andja vee erikasutusloa taotluse saamisest alates 21 päeva jooksul pärast vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmist sellekohase teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade vee erikasutusloa taotlemise kohta avalikustati 27.03.2019 st. tähtaegselt. Ettepanekuid ja vastuväiteid vee erikasutusloa taotluse avalikustamise käigus ei esitatud. II. KAALUTLUSED Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lõigule 3 tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Keskkonnaamet teeb vee erikasutusloa andmise otsuse lähtudes taotluses esitatud informatsioonist, eelhinnangust keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta ning vee kasutamist ja kaitset sätestavatest õigusaktidest ning Insenerehituse AS koostatud ülevaatest „Teave Lennusadama muuli avariiremondiks vee erikasutusloa taotlemiseks“ (töö nr 19-036). 2.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõigu 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa (siinkohal vee erikasutusloa) taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõigu 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast § 61 lõigus 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 3 lõigu 1 punkt 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigu 3 kohaselt on KMH kohustuslik KeHJS § 6 lõigu 1 tegevuste korral. KeHJS § 6 lõigu 1 alusel ei kuulu kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral on KMH kohustuslik. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõigu 2 punkt 18 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” (edaspidi määrus 224). Määruse 224 § 11 punkt 7 kohaselt tuleb KMH algatamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, kus toimub veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit. Tulenevalt eelnevast ning KeHJS § 61 lõik 3 annab otsustaja KeHJS § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt veeseaduse § 9 lõigule 5 annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 61 lõigu 5 kohaselt kehtestatakse käesoleva seaduse § 6 lõikudes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Vastavalt määruse nr 31 § 5 lõigule 1 peab eelhinnang sisaldama käesoleva määruse §-de 2–4 alusel antud järeldust kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. Keskkonnaamet on määruse nr 31 alusel koostanud eelhinnangu. Lähtudes eelhinnangu (vt lisa 1) tulemustest puudub Keskkonnaameti hinnangul kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 2.1.1 kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 2.1.2 eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule juhul kui muuli remondiga 2 (5) kaasnevad veesisesed töid tehakse väljapool kalade peamist kudeaega (01.05–30.06). Kui muuli remondiga kaasnevaid veesiseseid töid peab avariiolukorra vältimise eesmärgil tegema ajavahemikus 01.05-30.06 on vajalik rakendada töö perioodil heljumi seire; 2.1.3 vältimaks osaliselt valminud muuli purunemist või materjali ärakannet tugevamate tormide korral, tohib remonditöid teha kui tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s ning laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m; 2.1.4 töid tehakse avariiohu likvideerimiseks optimaalses mahus ja viisil, võimalusel tuleb vältida peeneteralise materjali kasutamist, et ei tekiks liigset heljumi kandumist akvatooriumi; 2.1.5 vee erikasutusega seotud tööd teostatakse Insenerehituse AS töö nr 1901 järgi; 2.1.6 eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas; 2.1.7 eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine; 2.1.8 seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. 2.2 Vee erikasutuse mõju hindamine Kultuuriministeerium taotleb vee erikasutusluba Eesti Meremuuseumi Lennusadama muuli avariiremondiks. Kavandatav Lennusadama muuli avariiremont on kiireloomuliselt vajalik avariiohu likvideerimiseks avalikult sadamateenust pakkuvas sadamas, mis on Lennusadama kompleksi ühe osana avatud kõigile. Projekti kohaselt merepõhja ei süvendata ning olemasolevat põhjareljeefi ei muudeta. Tahked ained, mis merre uputatakse on erinevad saastamata paekivifraktsioonid. Arvestades tööde mahtu võib eeldada, et liivas ja muudes võimalikes setetes ei vabane reostus- ega toitaineid, kuna need on aja jooksul välja uhutud. Vee erikasutusega kaasnevaid töid tehakse muuli osas, mis on merelainetele eksponeeritud. Kasutusel on paekivi fraktsiooniga 0-600 mm, millega täidetakse kärgkastidest konstruktsioonis olevad tühimikud. Materjal, mis vette pannakse ei sisalda väikeseid osi, mistõttu ei ole olulist mõju pinnavee kvaliteedile heljumi levimise näol. Ehitustöid teostatakse, kui tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s ja laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m. Seega taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu oluliselt kaugemale tegevuse asukohast. Tallinna lahes on heljumi kontsentratsiooni piiriks, mis võib ohustada kalade vastseid, võetud 15 mg/l. Lennusadamas ja selle lähistel pole arvestatavaid kalakoelmuid säilinud ning sellest olulist negatiivset mõju kalastikule tekkida ei tohiks. Võimaliku negatiivse mõju vältimiseks Tallinna lahe räime marjale ja vastsetele peab muuli veealuse osa remondil vältima tööde tegemist kalade kudeperioodil (01.05-30.06). Kui muuli remondiga kaasnevaid veesiseseid töid peab avariiolukorra vältimise eesmärgil tegema ajavahemikus 01.05-30.06 on vajalik rakendada töö perioodil heljumi seire. Kui seire käigus saadud andmetest nähtub oht, et visuaalselt fikseeritav heljum võib kanduda kaugemale merealale, tuleb ehitustööd peatada. Arvestades piirkonna elukeskkonna omapära ning tööde mahtu, ei oma kavandatav muuli avariiremont olulist negatiivset mõju piirkonna põhjaelustikule ja taimestikule. Puuduvad rannalindude pesitsuspaigad, seetõttu puudub mõju linnustikule. Tegevuse lähiümbruses puuduvad kaitsealused loodusobjektid, mistõttu puudub ka mõju neile (sh Natura 2000 võrgustiku alale). Arvestades vee erikasutustööde iseloomu ja asjaoluga, et tegemist on inimtegevusest mõjutatud piirkonnaga, ei ole ette näha olulist mõju keskkonnale. Remonditava muuli töömaa-ala piirkond paikneb ehitismälestise Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone Küti tn 15a kaitsetsoonis (mälestise kaitsevöönd on 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates). Projektiga kavandatud lahendused ehitismälestisele mõju ei avalda. Avariiremonti vajav Lennusadama muul paikneb sadama idapiiril ja kaitseb akvatooriumi kirde- ja idasuunaliste tuulte eest. Muuli avariiremont on oluline, et kaitsta akvatooriumis paiknevaid eksponaate ning sadamaala kui tervikut. 3 (5) 2.3 Loa nõuete seadmine Arvestades keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 § 5 lõikega 2, märgib Keskkonnaamet, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lõigust 81 on kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks vajalikud järgmised tingimused: Muuli avariiremondil ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule. Muuli veealuse osa remontimisel tuleb vältida peeneteralise materjali kasutamist, et ei tekiks liigset heljumi kandumist akvatooriumi. Muuli veealuse osa remondil peab vältima tööde tegemist kalade kudeperioodil (01.05-30.06), samuti tohib ehitustöid teha kui tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s ja laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m. 2.4 Täiendav teave 2.4.1 Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 2.4.2 Vee erikasutuse kohta tuleb Keskkonnaametile esitada aruanne vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 2.4.3 Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 2.4.4 Vee erikasutusluba ei anna õigust ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks. 2.5 Eelnõu avalikustamine ja seisukohtade ärakuulamine Vastavalt HMS § 48 lõigule 1 pannakse õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga avalikkusele tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni. Keskkonnaamet teavitas vee erikasutusloa andmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.04.2019 ning edastas eelnõu vastavalt HMS § 49 lõigule 3 ka taotluse esitajale. Eelnõuga oli võimalik tutvuda kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest Ametlikes Teadaannetes. Kultuuriministeerium esitas 23.04.2019 arvamuse (registreeriti Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr 14-6/19/260- 4 all), milles rõhutas, et kavandatav Eesti Meremuuseumi Lennusadama muuli avariiremont on kiireloomuliselt vajalik avariiohu likvideerimiseks ja olukorra halvenemise vältimiseks. Sellest tulenevalt on oluline, et ehitaja alustaks töödega esimesel võimalusel pärast loa väljastamist. Tööd teostatakse vastavalt loas nimetatud tingimustele, sh rakendatakse heljumi seiret ning vajadusel peatatakse veesisesed tööd (täite merre paigaldamine), kui seire käigus saadud andmetest nähtub oht, et visuaalselt fikseeritav heljum võib kanduda kaugemale merealale. III. OTSUSTUS Tulenevalt eeltoodust ja Kultuuriministeerium (registrikood 70000941, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur-Karja tn 23, 15076) vee erikasutusloa taotlusest, lähtudes veeseaduse § 8 lõigust 2 punktist 7, § 9 lõigu 1 punktist 1 ja 2, keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 §-dest 5, 8 ja 16 ning KeHJS § 3 p-st 1, § 6 lg 1 p-st 17¹, § 9, § 11 lõikudele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, § 12 lõigule 1¹ punktile 1, määruse 244 § 11 punktile 7, määrusele 31 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 "Osakondade põhimääruste kinnitamine" lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimäärus“ p-dest 2.1.1 ja 3.5.8 otsustan: 3.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Kultuuriministeeriumi (registrikood 70000941) vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 3.2 Anda Kultuuriministeeriumile (registrikood 70000941) vee erikasutusluba nr L.VV/332710 kehtivusega [Registreerimise kuupäev] – 31.12.2019. 4 (5) 3.3 Vee erikasutusluba annab Kultuuriministeeriumile (registrikood 70000941) õiguse Lennusadama muuli avariiremondi läbiviimiseks, mille käigus paigaldataks merre ca 9940 m³ täitematerjali (paekivi). 3.4 Avalikustada vee erikasutusluba nr L.VV/332710 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kanda vee erikasutusluba Keskkonnaameti elektroonilisse keskkonnateenuste portaali (https://eteenus.keskkonnaamet.ee) reg-nr-ga nr L.VV/332710. 3.5 Haldusaktid teha teatavaks Kultuuriministeeriumile, Tallinna Linnavalitsusele ja Keskkonnainspektsioonile. Haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja keskkonnaosakond Lisad: 1) Vee erikasutusluba nr L.VV/332710 (LUBA_Kultuuriministeerium_Lennusadam) 2) Eelhinnang (Lisa_1_EELHINNANG_Kultuuriministeerium_Lennusadam) Saata: Kultuuriministeeriuym ([email protected]) Teadmiseks: 1. Tallinna Linnavalitsus ([email protected]) 2. Keskkonnainspektsioon ([email protected]) Kai Ginter vee peaspetsialist keskkonnaosakond 5 (5)  Keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruse nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» lisa 2 [RT I, 01.11.2012, 21 – jõust. 01.01.2013] VEEKOGU PAISUTAMISE, HÜDROENERGIA KASUTAMISE, SÜVENDAMISE, VEEKOGU PÕHJA PINNASE PAIGALDAMISE, KEMIKAALIDE KASUTAMISE PINNAVEEKOGU KORRASHOIUKS VÕI VEEKOGUSSE TAHKETE AINETE UPUTAMISE VEE ERIKASUTUSLOA VORM VEE ERIKASUTUSLUBA nr L.VV/332710 1. Vee erikasutaja: 1.1. Ärinimi või nimi Kultuuriministeerium 1.2. Äriregistrikood või isikukood 70000941 1.3. Aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur- Karja tn 23, 15076 1.4. Vastutava isiku nimi Tarvi Sits 1.5. Aadress - 1.6. Kontaktinfo Telefoni number 628 2222 Faksi number - E-posti aadress [email protected] 1.7. Kood 1 3, tahkete ainete uputamine veekogusse 1.8. Vee erikasutuse piirkond (maakond, vald, linn, Tallinna laht. Põhja-Tallinna linnaosa, Vesilennuki tn alev, küla) 6/8, katastritunnus 78401:101:0355, registriosa nr 6610901. Vee erikasutuspiirkonna koordinaadid: X Y 6591055 541793 6591064 541904 6590992 541958 1.9. Tegevusala kood (EMTAK) 2 84111 1.10. Tegevuse iseloomustus Täitev- ja seadusandlike organite tegevus 1 vee erikasutaja koodi omistab vee erikasutusloa andja 2 tegevusala kood on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) saadav koodinumber 2. Vee erikasutusloa andja: 2.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, Tallinn 15172 2.4. Veeloa koostanud ametniku nimi Kai Ginter 2.5. Ametikoht vee peaspetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 680 7438 Faksi number - E-posti aadress [email protected] 1  3. Vee erikasutusloa: 3.1 Väljaandmise kuupäev 29.04.2019 3.2. Andja (esindaja) Nimi/Allkiri Rein Kalle /allkirjastatud digitaalselt/ Ametinimetus juhataja 3.3. Saaja (vee Nimi Tarvi Sits erikasutusloa omaniku Ametinimetus kantsler esindaja) 3.4. Vee erikasutuse iseloomustus Eesti Meremuuseumi Lennusadama muuli avariiremont. Olemasolevas kärgkastidest konstruktsioonis olevad tühimikud täidetakse 130 meetri ulatuses paekivi fraktsiooniga 0-600 mm, täite maht on 2340 m³. Nõlv kindlustatakse 200 meetri ulatuses paekivi fraktsiooniga 0-600 mm, täite maht on 7600 m³. Kokku paigutatakse veekogusse 9940 m³ ökoloogiliselt puhast materjali. 3.5. Kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev (vee 29.04.2019 - 31.12.2019 erikasutusloaga lubatud tegevuse alguse ja lõpu kuupäev) 3.6. Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) Vee erikasutusloa andmise faktilised ja õiguslikud alused on toodud Keskkonnaameti 29.04.2019 korralduses nr 1-3/19/768. 3.7. Muutmise, sh pikendamise kuupäev - 3.8 Muutja Asutuse nimi - 3.9. Muutja esindaja Nimi/Allkiri - Ametinimetus - 3.10. Vee erikasutusloa Nimi - muutmise, sh pikendamise Ametinimetus - koostanud ametnik E-posti aadress - 3.11. Saaja (vee Nimi - erikasutusloa omaniku esindaja) Ametinimetus - 3.12. Pikendatud vee erikasutusloa kehtivuse lõpu - kuupäev 3.13. Muutmise, sh pikendamise põhjendus (faktiline ja - õiguslik alus) 3.14. Vaidlustamine Käesolevat vee erikasutusluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Veekogu (võib olla ka saasteainete suublaks) seire nõuded 1 Veekogu jrk nr 4.1. Proovivõtunõuded Kui muuli remondiga kaasnevaid veesiseseid töid peab avariiolukorra vältimise eesmärgil tegema ajavahemikus 01.05-30.06 on vajalik rakendada tööperioodil heljumi seire. 4.2. Analüüsinõuded Seiratavad näitajad: heljum Proovi võtmise sagedus: pidev Proovi võtmise aeg: veesiseste remonditööde ajal Proovivõtukoha nimetus (piirkond): töödepiirkonnast ca 500 m kaugusel Nõue: Kui seire käigus saadud andmetest nähtub oht, et visuaalselt fikseeritav heljum võib kanduda kaugemale merealale, tuleb ehitustööd peatada. 4.3. Veekogu nimetus Tallinna laht 4.4. Veekogu kood 2 VEE3134000 5. Nõuded veekogu paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks 2 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 6. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg 6.1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku 1) Muuli veealuse osa remonti vältida Kogu tööperioodi negatiivse keskkonnamõju vähendamise kalade kudeperioodil (01.05-30.06), et jooksul. meetmed vältida negatiivset mõju kalastikule; 2) Kui muuli remondiga kaasnevaid veesiseseid töid peab avariiolukorra vältimise eesmärgil tegema ajavahemikus 01.05-30.06 on vajalik rakendada töö perioodil heljumi seire; 3) Vältimaks osaliselt valminud muuli puruneminemist või materjali ärakannet tugevamate tormide korral tohib ehitustöid teha kui on täidetud järgmised tingimused: - tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s - laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m 6.2. Vee erikasutusega seotud tööde 1) Töid tehakse avariiohu Kogu tööperioodi teostamise nõuded ja tingimused likvideerimiseks optimaalses mahus ja jooksul. viisil; 2) Vee erikasutusega seotud tööd teostatakse Insenerehituse AS töö nr 1901 järgi. 6.3. Nõuded parima võimaliku tehnika Ekskavaator ujuvalusel. Kogu tööperioodi kasutamiseks jooksul. 6.4. Veekogu tervendamise meetmed - - 6.5. Muud olulised meetmed - - 7. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 8. Nõuded teabe esitamiseks vee erikasutusloa andjale Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 8.1. Teave meetmete ja nõuete rakendamise - - kohta 8.2. Veekogu seire tulemused - - 8.3. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee Vastavalt kehtestatud erikasutusega seotud töödega alustamist teabele. teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 2) Vee erikasutuse kohta tuleb Keskkonnaametile esitada aruanne vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 3) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 4) Vee erikasutusluba ei anna õigust ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks. 3  Lisa 1 I. EELHINNANG Kultuuriministeerium (registrikood 70000941, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur-Karja tn 23, 15076) taotleb vee erikasutusluba SA Eesti Meremuuseum Lennusadam muuli avariiremondiks. Taotlus saabus ja registreeriti Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.03.2019 nr 14-6/19/260 all. Vee erikasutustööd viiakse läbi Tallinnas Vesilennuki 6//8 (katastri tunnus 78401:101:0355, registriosa nr 6610901) piirneval merealal Tallinna lahes. Vee erikasutustööde käigus toimub tahkete ainete uputamine mahus 9940 m³. Vee erikasutusloa taotlusele oli lisatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lõigus 1 nimetatud teave. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 11 punkt 7 kohaselt tuleb KMH algatamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, kus toimub veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang on antud lähtudes keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 1.1. Kavandatav tegevus 1.1.1. tegevuse iseloom ja maht Lainetus on lõhkunud Lennusadama olemasoleva muuli konstruktsiooni, ning ohu likvideerimiseks on vaja teha kiireloomuline avariiremont. Vee erikasutuspiirkond asub Harju maakonnas Tallinna linnas Vesilennuki 6//8 (katastri tunnus 78401:101:0355, registriosa nr 6610901) piirneval merealal Tallinna lahes. Vee erikasutustööd viiakse läbi Insenerehituse AS koostanud projekti (töö nr 1901) alusel. Projektiga on ette nähud kärgkastidest konstruktsioonis olevate tühimike täitmist 130 meetri ulatuses paekivi fraktsiooniga 0-600 mm, täite maht on 2340 m³. Lisaks kindlustatakse muuli nõlv 200 meetri ulatuses paekivi fraktsiooniga 0-600 mm, täite maht on 7600 m³. Kokku paigutatakse veekogusse 9940 m³ ökoloogiliselt puhast materjali. Lammutus- ja süvendustöid kavandatud ei ole. Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid on: X Y 6591055 541793 6591064 541904 6590992 541958 Töid tehakse avariiohu likvideerimiseks optimaalses mahus ja viisil. Vee erikasutustöödeks kasutatakse ujuvalusel ekskavaatorit ning remonttööd viiakse läbi esimesel võimalusel, tööde ajaline kestvus on kuni 6 kuud. 1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Põhja-Tallinna arengukavas aastani 2018 oli eesmärgiks seatud Lennusadama valmisehitamise, sotsiaalse infrastruktuuri ja objektide rajamine. Samuti uus Põhja-Tallinna üldplaneering seab Lennusadama piirkonna arengu olulisele kohale. Olemasoleva muuli korrashoid on möödapääsmatu olemasoleva infrastruktuuri kaitsmiseks. Nimelt kaitseb Lennusadama idapiiril avariiremonti vajav muul akvatooriumi kirde- ja idasuunaliste tuulte eest. 1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Muuli avariiremondil ei kasuta ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega loomastikku ega taimestikku. 1.1.4. tegevuse energiakasutus Energiakulud on seotud muuli avariiremondil kasutatava tehnikaga: materjali kohale vedu, materjali paigutamine. Energiakasutust viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. 1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Töödeks kasutatakse ujuvalusel ekskavaatorit. Muuli remondiga kaasneb ajutine mürafooni tõus, kuid eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril sätestatud piirmäärasid müra osas. Tööde piirkonnale lähim elamu asub ca 580 m kaugusel, seega ei ole müra mõju oluline piirkonna elanikele. Piirkonnas ei ole registreeritud kaitsealuste linnuliikide elupaiku, seega puudub muuli remonditöödel mõju linnustikule. Vee erikasutuse käigus ei teki vibratsiooni, mis põhjustaks olulisi muutusi antud piirkonnas. Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate masinate diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga. 1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Muuli avariiremondiga kaasneb minimaalne jäätmete teke. Vee erikasutusega seotud tööde käigus tekkivaid jäätmeid käideldakse vastavalt jäätmekavale ja õigusaktides sätestatule. 1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Muuli avariiremondi käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. 1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused SA Eesti Meremuuseum Lennusadam on sadam Tallinna lahe ääres Põhja-Tallinna linnaosas. Sadamas on tähelepanuväärne raudbetoonkoorikust vesilennukite angaar, mis on rahvusvaheliselt oluline arhitektuuri- ja ajaloomälestis. Ligi sajandipikkuse ajalooga sadamast ja angaarist on saanud Eesti Meremuuseumi filiaal. Lennusadama akvatoorium on kaitstud lainemurdjatega ja selle pindala on 182 200 m2. Lennusadamas on kokku 10 kaid, sealhulgas 5 ujuvkaid. Lennusadamas tegutseb jahisadam, mille tegevust korraldab Eesti Meremuuseum. Harrastusalustele on külalissadamas 50 kohta. Lisaks väikealustele on sadam koduks muuseumilaevadele, kellest väärikaim on 100 aasta vanune jäämurdja Suur Tõll. Avariiremonti vajav Lennusadama muul paikneb sadama idapiiril ja kaitseb akvatooriumi kirde- ja idasuunaliste tuulte eest. Lennusadam asub inimtegevusest oluliselt mõjutatud piirkonnas, idas on AS Tallinna Sadam koosseisu kuuluv Vanasadam ja Patareisadam, läänest piirneb Lennusadam Noblessneri sadamaga, edasi on rannikul Miinisadam, Hundipea sadam ja Paljassaare sadam. Linnaruumiliselt on tegemist aktiivselt kasutatava ja ühe kiiremini areneva piirkonnaga Tallinna linnas. Lennusadama väliala on avalik linnaruum ja kõigile igapäevaselt avatud. Tallinna lahes sadamate piirkonnas toimuvad regulaarselt erinevad vee erikasutusega seotud tööd ja intensiivne laevaliiklus, mistõttu on sadama lähipiirkonna veekeskkond ja ümbritsev muu looduskeskkond pideva inimõjutusega kohastunud. 1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Tallinna lahe põhjaloomastik on aastakümneid olnud inimtegevuse tugeva mõju all. Põhjakoosluste elutingimusi muutis oluliselt eelmise sajandi 50.-70. aastatel suure hulga puhastamata olme- ja tööstusheitvete paiskamine merre. 70. aastatel kasvas Tallinna lahe lõunaosa troofsus sedavõrd, et siinses rannikumeres tekkis orgaanika ülekülluse tõttu põhjalähedastes veekihtides hapniku defitsiit ja setetes väävelvesinik. Sellega kaasnes põhjaloomastiku hukkumine Russalka piirkonnas. Ka põhjataimestiku areng oli nendel aastatel Tallinna lahe lõunaosas tugevalt häiritud. Reisisadama, Russalka ja Pirita jõe vahelises piirkonnas fütobentos kas puudus või oli äärmiselt liigivaene. Tallinna merekeskkonna seisundi järkjärguline paranemine algas pärast paljude kollektorite sulgemist 70. aastate lõpus ja heitvee suunamisest läbi puhastusjaama Paljassaare süvamerelasu kaudu rannikumerre. 80. aastate alguses langes märgatavalt merre suunatud heitvee biogeenide (eeskätt fosfori) sisaldus ja BHT (biokeemiline hapnikutarve), nendele muutustele reageeris kohe ka põhjaelustik. Aastatel 1997- 2001 on Tallinna lahe kesk- ja lõunaosa rannikumere keskkonnaseisund veelgi paranenud. See väljendub eelkõige vähilaadsete liigilises koosseisus, nende liikide esinemissageduses ja arvukuse ning biomassi väärtustes. 90. aastatel esinesid Tallinna lahe piirkonnas perekonna Gammarus liigid ainult Viimsi poolsaare rannikuvetes. 2001. aastal kogutud materjalide põhjal, esineb loomarühm nii lahe lõunaosas, kui ka Paljassaare poolsaare rannikuvetes. Eeltoodu põhjal on Tallinna lahe rannikumere seisund tänapäeval hea, võrreldes 60-ndate ja 70- ndate aastate tasemega. Riikliku keskkonnaseire aruannete põhjal ei ole Tallinna lahe keskkonnaseisund oluliselt muutunud ka viimase 10 aasta jooksul. 2016. aastal läbi viidud operatiivseire aruande põhjal on näha, et Muuga-Tallinna-Kakumäe veekogumi seisundi pikaajalised andmeread (vastavalt aastatest 2006 – 2016) on olnud stabiilsed või mõnevõrra paranevad. Tallinna lahes esinevateks peamisteks töönduslikku väärtust omavateks merekaladeks on räim, kilu, lest ja ogalik. Vähem arvukalt on esindatud veel teised Soome lahes elutsevad liigid nagu tursk, tuulehaug, kammeljas, lõhilased, merisiig, meritint, ahven jne. Tallinna lahes on 133-156 * 106 üle 10 mm räimelarvi ruutkilomeetri koelmuala kohta. Kudemiskohtadeks on tavaliselt avatud, hea veevahetuse, kivise põhja ja suhteliselt tiheda taimestikuga litoraalipiirkonnad. Otseselt Lennusadama piirkonnas arvestatavaid räime koelmuuid säilinud pole. Põhjataimestiku puudumine või vähesus võib olla kuduräime mujale suundumise põhjuseks. 1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Remonditööd toimuvad Tallinna lahe kõige lõunapoolsemas lahepäras. Tegemist on kuni 9 meetri sügavuse sadama akvatooriumi alaga, kus sadamateenuseid osutatakse olenemata veesõiduki suurusest. Tegemist on inimtegevusest oluliselt mõjutatud alaga, kus kaitstavaid loodusobjekte ega keskkonnakaitselist väärtust omavaid elemente ei ole. Remonditava muuli töömaa-ala piirkond paikneb ehitismälestise Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone Küti tn 15a kaitsetsoonis (mälestise kaitsevöönd on 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates). Projektiga kavandatud lahendused ehitismälestisele mõju ei avalda. 1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Lähimad elumajad jäävad muulist ca 580 m kaugusele. Piirkonnas on valdav tootmis- ja ärimaa. Muuli remondiga kaasneb ajutine mürafooni tõus, kuid eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril sätestatud piirmäärasid müra osas. 1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Kavandatav Lennusadama muuli avariiremont on kiireloomuliselt vajalik avariiohu likvideerimiseks avalikult sadamateenust pakkuvas sadamas, mis on Lennusadama kompleksi ühe osana avatud kõigile. Projekti kohaselt merepõhja ei süvendata ning olemasolevat põhjareljeefi ei muudeta. Tahked ained, mis merre uputatakse on erinevad saastamata paekivifraktsioonid. Kavandatud tööde potentsiaalsed keskkonnamõju on remonditööde läbiviimise ajal vesiehitusega kaasnev setete liigutamisel heljumi teke. Võib eeldada, et liivas ja muudes võimalikes setetes ei ole siiski märkimisväärselt kuhjunud aastakümnete taguseid mobiilseid reostus- ega toitaineid, kuna need on aja jooksul välja uhutud. Vee erikasutusega kaasnevaid töid tehakse muuli osas, mis on merelainetele eksponeeritud. Kasutusel on paekivi fraktsiooniga 0-600 mm, millega täidetakse kärgkastidest konstruktsioonis olevad tühimikud. Materjal, mis vette pannakse ei sisalda väikeseid osi, mistõttu ei ole olulist mõju pinnavee kvaliteedile heljumi levimise näol. Ehitustöid teostatakse, kui tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s ja laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m. Seega taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu oluliselt kaugemale tegevuse asukohast. Tallinna lahes on heljumi kontsentratsiooni piiriks, mis võib ohustada kalade vastseid, võetud 15 mg/l. Lennusadamas ja selle lähistel pole arvestatavaid kalakoelmuid säilinud ning sellest olulist negatiivset mõju kalastikule tekkida ei tohiks. Võimaliku negatiivse mõju vältimiseks Tallinna lahe räime marjale ja vastsetele peab muuli veealuse osa remondil vältima tööde tegemist kalade kudeperioodil (01.05-30.06). Kui muuli remondiga kaasnevaid veesiseseid töid peab avariiolukorra vältimise eesmärgil tegema ajavahemikus 01.05-30.06 on vajalik rakendada töö perioodil heljumi seire. Kui seire käigus saadud andmetest nähtub oht, et visuaalselt fikseeritav heljum võib kanduda kaugemale merealale, tuleb ehitustööd peatada. Arvestades piirkonna elukeskkonna omapära ning tööde mahtu, ei oma kavandatav muuli avariiremont olulist negatiivset mõju piirkonna põhjaelustikule ja taimestikule. Puuduvad rannalindude pesitsuspaigad, seetõttu puudub mõju linnustikule. Tegevuse lähiümbruses puuduvad kaitsealused loodusobjektid, mistõttu puudub ka mõju neile (sh Natura 2000 võrgustiku alale). Arvestades vee erikasutustööde iseloomu ja asjaoluga, et tegemist on inimtegevusest mõjutatud piirkonnaga, ei ole ette näha olulist mõju keskkonnale. Remonditava muuli töömaa-ala piirkond paikneb ehitismälestise Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone Küti tn 15a kaitsetsoonis (mälestise kaitsevöönd on 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates). Projektiga kavandatud lahendused ehitismälestisele mõju ei avalda. Avariiremonti vajav Lennusadama muul paikneb sadama idapiiril ja kaitseb akvatooriumi kirde- ja idasuunaliste tuulte eest. Muuli avariiremont on oluline, et kaitsta akvatooriumis paiknevaid eksponaate ning sadamaala kui tervikut. 1.3.1. mõju suurus Vee erikasutusega seotud tööd teostatakse kuue kuu jooksul. Töid tehakse avariiohu likvideerimiseks optimaalses mahus ja viisil esimesel võimalusel. Arvestades tööde mahtu, tööde iseloom ja asjaoluga, et tegemist on inimtegevusest mõjutatud piirkonnaga, puudub vajadus vee erikasutuse järgse seire teostamiseks. 1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Arvestades, et taotleja taotleb luba aktiivselt kasutuses olevas sadamapiirkonnas olemasoleva muuli remondiks, võib väita, et tööde mõju on lokaalne. Samuti on tegu juba muudetud keskkonnaga, kus toimub tahkete ainete (paekivi) paigutamine muulile, ei süvendata ega tehta muid vee erikasutusega seotuid töid. Kavandatavatel töödel puudub oluline mõju piirkonna elanikkonnale ja elustikule. 1.3.3. mõju ilmnemise tõenäosus Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal, arvestades, et tööde teostamiseks kasutatavad tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Muuli remontimise mõju kalastikule ja linnustikule on ebaoluline, sest puuduvad teadaolevad kudemis ja pesitsuspaigad. 1.3.4. mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Vee erikasutusega seotud tööd teostatakse kuue kuu jooksul, mistõttu on vee erikasutuse mõju kokkuvõttes lokaalne ning lühiajaline. 1.3.5. mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale Remonditööd toimuvad Tallinna lahe kõige lõunapoolsemas lahepäras. Tegemist on kuni 9 meetri sügavuse sadama akvatooriumi alaga, kus sadamateenuseid osutatakse olenemata veesõiduki suurusest. Tegemist on inimtegevusest oluliselt mõjutatud alaga, kus kaitstavaid loodusobjekte ega keskkonnakaitselist väärtust omavaid elemente ei ole. 1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Lennusadama piirkonnas ei ole teadaolevalt planeeritud muuli remondi ajal teisi vee erikasutustöid. Seega olulise kumulatiivse mõju esinemine ei ole tõenäoline. 1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Muuli avariiremondil ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule. Muuli veealuse osa remontimisel tuleb vältida peeneteralise materjali kasutamist, et ei tekiks liigset heljumi kandumist akvatooriumi. Muuli veealuse osa remondil peab vältima tööde tegemist kalade kudeperioodil (01.05-30.06), samuti tohib ehitustöid teha kui tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s ja laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m. Kui muuli remondiga kaasnevaid veesiseseid töid peab avariiolukorra vältimise eesmärgil tegema ajavahemikus 01.05-30.06 on vajalik rakendada töö perioodil heljumi seire 1.4. Eelhinnangu järeldus Kultuuriministeerium (registrikood 70000941, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur-Karja tn 23, 15076) taotleb vee erikasutusluba SA Eesti Meremuuseum Lennusadam muuli avariiremondiks. Vee erikasutustööd viiakse läbi Tallinnas Vesilennuki 6//8 (katastri tunnus 78401:101:0355, registriosa nr 6610901) piirneval merealal Tallinna lahes. Vee erikasutustööde käigus toimub tahkete ainete uputamine mahus 9940 m³. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna: 1.4.1. Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 1.4.2. Eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule juhul kui: 1) veesiseseid töid tehakse väljapool kalade peamist kudeaega (01.05–30.06). Kui muuli remondiga kaasnevaid veesiseseid töid peab avariiolukorra vältimise eesmärgil tegema ajavahemikus 01.05-30.06 on vajalik rakendada töö perioodil heljumi seire; 2) vältimaks osaliselt valminud muuli puruneminemist või materjali ärakannet tugevamate tormide korral tohib remonditöid teha kui tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s ning laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m; 3) töid tehakse avariiohu likvideerimiseks optimaalses mahus ja viisil, võimalusel tuleb vältida peeneteralise materjali kasutamist, et ei tekiks liigset heljumi kandumist akvatooriumi; 4) vee erikasutusega seotud tööd teostatakse Insenerehituse AS töö nr 1901 järgi; 1.4.3. Eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas; 1.4.4. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine; 1.4.5. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Kai Ginter vee peaspetsialist keskkonnaosakond