Leping

PROGRAMMI VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMINE ( RITA) TEGEVUSE 2 PARTNERLUSLEPING LEPING NR 7.2-2/19/6 Sihtasutus Eesti Teadusagentuur , (edaspidi elluvii ja ), keda esindab põhi kirja alusel juhatuse esimees Andres Koppel , ühelt poolt, ja Kultuuri m i ni steerium , (edaspidi part ner ) , keda esindab seaduse ja põhimääruse alusel kantsler Tarvi Sits, teiselt poolt, (edaspidi nimetatud koos pool ed ja eraldi pool ) , sõlmi si d käesoleva partnerluslepingu (edaspidi lepin g ) alljärgnevas: Üldsätted ja mõisted Leping sõlmitakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 “ Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine “ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine ( edaspidi RITA) tegevuse 2 „ Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ (edaspidi Tegevus 2 ) elluviimise raames. Lepingu täitmisel juhindu vad pool ed Haridus- ja teadusministri 31.12.2015 käskkirjast nr 1.1-2/15/486 „ Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) toetuse andmise tingimuste kinnitamine “ (edaspidi toetus e andmise tingimused ) ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusest (edaspidi STS 2014–2020 ) . RITA rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi raken dusasutus ) . Rakendusasutuse õigused ja kohustused on toodud toetus e andmise tingimuste tekstis ja STS 2014–2020-s. RITA rakendusüksuseks on SA Archimedese struktuuritoetuste rakendusüksus (edaspidi raken dusüksus ) . Rakendusüksuse õigused ja kohustused on toodud toetus e andmise tingimustes ja STS 2014–2020-s. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud ja tegevuse elluviimiseks vajalik, tehtud kooskõlas toetus e andmise tingimustes, STS 2014–2020-s ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti Vabariigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud (edaspidi abik õlblik kulu ). Mitteabikõlblik kulu on kulu, mis ei vasta lepin gu punktis 1.5 viidatud abik õlbliku kulu definitsioonile (edaspidi mitte abikõlblik kulu ). Mitteabikõlblikud kulud hüvitamisele ei kuulu. Omafinantseering on part neri poolt t egevustesse tehtav rahaline panus (edaspidi omaf inantseering ). Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult part neri poolt tehtud abik õlblikud kulud. Maksetaotlus on taotlus , mille part ner esitab elluvii jale toetuse väljamaksmiseks koos kulu-dokumentide koopia tega (hankedokumendid või hinnapakkumised, valiku põhjendus, leping, arve(d) tehtud tööde eest, uuringu lõpparuanne või link sellele) (edaspidi maks etaotlus ) . Lepingu ese Leping sõlmitakse RITA T egevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine “ uurimisteema de eesmärkide täitmiseks (edaspidi proj ekt ) . Projekti täpsem ad teema d , eeldatav ad eelarve d ja eeldatav ad ajakava d sisaldu vad lepin gu lisa de s. Leping reguleerib elluvii ja ja part neri koostööd proj ekti elluviimisel. Elluviija tagab proj ekti elluviimise ja tulemuste saavutamise vastavalt lepin gule , eelarvele ja ajakavale . Partner vastutab proj ekti elluviimise eest lepin gu lisa s kirjeldatud teema, eelarve ja ajakava osas. Partnerile elluvii ja poolt eraldatav projektitoetus on 50% abikõlblike kulude kogusummast , kuid mitte rohkem kui asjaomases lisas kokku lepitud ülempiir . Partner tagab omaf inantseeringu vähemalt 50% (viiekümne protsendi) ulatuses proj ekti abik õlblike kulude kogusummast. Projekti tegevuste abikõlblikkuse periood on tegevus 2 hindamispaneeli otsuse kuupäevast ku n i 3 1.12.2021 . Partner esitab maksetaotluse vähemalt kord kvartalis (lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 11 lg 3) allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatuna elektrooniliselt. Elluviija teavitab partnerit maksetaotluse esitamise kuupäevast vähemalt 10 (kümme ) tööpäeva enne tähtaega. Toetus makstakse välja eurodes. Kui proj ekti kulud ei ole tehtud eurodes, arvestatakse omavääringus tehtud kulud eurodesse Euroopa Komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi alusel selle kuu kohta, mil kulu teostati. Partner vastutab tema poolt proj ekti raames tehtud kulude abikõlblikkuse eest ning m itteabikõlblikuks osutunud kulude tagastamise eest elluvii jale. Elluviija vastutab RITA toetus e andmise tingimuste nõuetekohase täitmise eest raken dusüksuse ees. Kulude abikõlblikkust kontrollib ning langetab lõpliku otsuse abikõlblikkuse osas raken dusüksus. Partneri kohustused ja õigused Partner kohustub täitma toetus e andmise tingimustes ja STS 2014– 2020 ning teistes toetus e andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides ja dokumentides sätestatud part neri kohustusi ning järgima neis sätestatud tingimusi, sealhulgas: tagama proj ekti elluviimise ja tulemuste saavutamise vastavalt lepin gu lisa de s sätestatud tegevuste teemale, eelarvele ja ajakavale; tagama tegevuste finantseerimise oma vahenditest kuni toetus e laekumiseni, kasutades vajadusel välisabi sildfinantseerimise mehhanismi; esitama elluvii jale lepin gu punktis 2 . 7 nimetatud maksetaotlused elluvii ja määratud kuupäevaks . Partner ei ole kohustatud esitama elluvii jale aruannet juhul, kui vasta val perioodil kulusid ei tehtud; vastama elluviija maksetaotlustega seotud järelepärimistele 5 (viie) tööpäeva jooksul, juhul kui elluviija pole järelepärimisele vastamiseks määranud pikemat tähtaega; tegevuste elluviimisel järgima riigihangete seaduses (edaspidi RHS) ja oma hankekorras kehtestatud nõudeid. Kui asja või teenust või nende kogumit on RHS-i kohaselt lubatud hankida ilma hankemenetlust läbi viimata või erihangete korda järgimata, lähtuma oma hankekorras ja/või muus asjassepuutuvas korras kehtestatud reeglitest, järgides seejuures RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Kui hankimiseks küsitakse pakkumised, tähendab see kirjalikult taasesitatavas vormis pöördumist potentsiaalsete pakkujate poole. Käesoleva punkti nõuete täitmisest tuleb säilitada kontrolljälg ; pidama proj ekti kulude kohta eraldi finantsarvestust ja tagama proj ekti raamatupidamise vastavuse heale raamatupidamistavale ning raamatupidamise seaduses toodud nõuetele. Võimaluse korral märgistab part ner kuludokumendid RITA koodiga ( 2014-2020.4.02.16-0025 ); tagama proj ekti kandmise Eesti Teadus infosüsteemi , kajastades proj ekti kohta vähemalt järgmised andmed: elluvii ja poolne projektnumber (kood ETIS-es) , vajadusel uuringu teostaja projekti number, pealkiri eesti ja inglise keeles, algus- ja lõppkuupäev, part neri esindaja , rahastusprogrammi nimetus (RITA 2) , valdkond ja eriala, proj ekti läbi viiva asutuse andmed, proj ekti finantseerivate asutuste andmed, maksumus, annotatsioon eesti ja inglise keeles, tegevuse lii k ja protsen t (100% rakendusuuring) ning proj ekti lõppedes proj ekti lõpptulemuste lühikirjeldus ; maksma toetus e tagasi toetus e tagasinõudmise otsuses näidatud summas 45 (neljakümne viie) kalendripäeva jooksul toetus e tagasinõudmise otsuse kättesaamise päevast arvates; osalema RITA tegevuste aruannete koostamisel proj ekti tegevusi kirjeldava osa ulatuses , juhul kui see on elluvii ja hinnangul vajalik ; esitama koos viimase maksetaotlusega elluviijale projekti lõpparuande ; võimaldama STS 2014–2020 § 24 punktis 10 nimetatud auditi, järelevalve ja kontrolli teostamist ning osutama selleks igakülgset abi ; säilitama RITA kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 4 (neli) aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikides tegevustes abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusak tis on sätestatud pikem tähtaeg ; informeerima elluvii jat 5 (viie) tööpäeva jooksul õigusest arvestada elluvii ja poolt part nerile lepin gu alusel hüvitatud proj ekti tegevuste elluviimisega seotud kuludelt tasutav käibemaks osaliselt või täielikult maha sisendkäibemaksuna ning tagastama vastava summa elluvii jale 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul; avalikustama proj ekti tegevuste elluviimise ja sündmustega seotud info lähtuvalt STS 2014-2020 § 24 p-st 16 ja § 39 lg-st 10 ning Vabariigi Valitsuse 19.09.2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ oma kodulehel ning näitama proj ekti tegevustega seotud avalikes esinemistes, aruannetes, trükistes jms, et proj ekti rahastatakse RITA Tegevuse 2 raames. Partneril on õigus: esitada elluvii jale põhjendatud taotlus lepin gu lisa de s sätestatud proj ekti tegevuste kirjelduse, eelarve ja ajakava muutmiseks. Lepingu muutmise taotlust ei ole vaja esitada, kui part ner soovib muuta proj ekti eelarve kuluridasid proj ekti elluviimise jooksul kumulatiivselt iga muudetava kulurea lõikes kuni 10 % (kümne protsendi) ulatuses. Sel juhul piisab muudatuse kooskõlastamisest elluvii ja esindaja ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; algatada lepin gu muutmine, kui proj ekti aruandluses esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik proj ek ti eduka elluviimise tagamiseks. Elluviija kohustused ja õigused Elluviija kohustub täitma toetus e andmise tingimustes ja STS 2014-2020 ning teistes toetus e andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides ja dokumentides sätestatud elluvii ja kohustusi ning järgima neis sätestatud tingimusi, sealhulgas: andma part nerile igakülgset informatsiooni Struktuurifondide 2014-2020 rakendamise reeglite kohta; informeerima part nerit õigeaegselt kõigist proj ekti elluviimist puudutavatest asjaoludest, sh kooskõlastama part neriga RITA muudatused , mis võivad tuua kaasa proj ekti või sellega seotud tegevuste muutmise vajaduse ; teostama part neri maks etaotluse esmase kontrolli ning edastama maks etaotluse raken dusüksusele; teavitama part nerit väljamakse menetlemise protsessist raken dusüksuses; hüvitama part nerile maks etaotluste alusel proj ekti tegevuste elluviimiseks tehtud ja raken dusüksuse poolt abik õlblikuks tunnistatud kulud 50 % (viiekümne protsendi ulatuses) kandes vastava summa part neri arveldusarvele 2 0 ( kahe kümne ) tööpäeva j ooksul arvates part neri poolt allkirjastatud lõpliku maksetaotluse laekumisest ; edastama part nerile proj ekti tegevuste aruannete koostamiseks vajalikud vormid; tegema part nerile viimase väljamakse pärast kõigi proj ekti tegevuste lõpparuannete heakskiitmist elluvii ja poolt. Elluviijal on õigus: jätta part neri esitatud maks etaotlus raken dusüksusele edastamata, juhul kui esitatud maks etaotlus ei vasta nõuetele või kui esitatud kuludokumendid ei vasta toetus e andmise tingimuste perioodile, proj ekti tegevustele või eesmärkidele või kui toetus t taotletakse mitte abikõlblike kulude katteks; jätta part neri esitatud kulud raken dusüksuse jaoks koostatud koond-maksetaotlusest välja, juhul kui part ner ei ole tähtaegselt vastanud elluvii ja järelpärimis t ele või jätab tähtaegselt esitamata elluvii ja poolt nõutud dokumendid; jätta part nerile välja maksmata summa, mida raken dusüksus ei ole elluvii jale välja maksnud; kontrollida part neri raamatupidamist, toetus e kasutamise tingimuste täitmist ja proj ekti tegevuste elluviimist part neri territooriumil, ruumides või sellega seotud üritustel ja koolitustel , teavitades part nerit sellest vähemalt 7 (seitse) tööpäeva ette ; nõuda part nerilt toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et: Toetust on kasutatud mitte abikõlblike kulude hüvitamiseks (lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lg 1.); ilmneb asjaolu, mille korral t aotlust ei oleks rahuldatud; Toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; ilmneb, et RITA eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata või lepin gus sätestatud tähtaegu ei ole järgitud part neri süül; Elluviija poolt part nerile tehtud ettekirjutus toetus e kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtajaks täitmata; Partner ei ole täitnud taotluse rahuldamise otsuses, lepin gus või õigusaktides talle pandud kohustusi; Partner on teeninud tulu, mis kuulub toetus est maha arvamisele. vähendada väljamakse tegemisel part nerile makstava toetus e summat part nerilt tagasinõutava summa ulatuses, kui part neril on tekkinud proj ekti raames toetus e tagastamise kohustus; peatada lepin gu alusel part nerile tehtavad väljamaksed kuni toetus e tagastamise kohustuse täitmiseni ; nõuda part nerilt viivist tagasimaksmisele kuuluva toetus e summa jäägilt 0,1% (null koma üks protsenti) iga toetus e tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Toetuse tagasimaksmisel tehtavad maksed loetakse sooritatuks järgmises järjekorras: esimeses järjekorras loetakse tasutuks viivis ning viimases järjekorras tagastatav toetus või selle osad, alates varaseimast võlgnevusest. Poolte esindajad Elluviija esindajaks lepin gu täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning lepin gu täitmise kontrollimisel on Liina Eek (tel 731 73 83 , e-post [email protected] ). Partneri esindajaks lepin gu täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel on Andrea Kivi (tel 628 2231 , e-post andrea.kivi@ kul .ee ) või teda asendav teenistuja . Lepingu rikkumine ja vääramatu jõud Lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad pool ed seaduses ettenähtud korras. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepin gu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pool ed võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepin gu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele pool ele kirjalikult teatama. Vääramatu jõu asjaolude äralangemisel peab pool asuma lepin gut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on pool e lepin gust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2 (kaks) kalendrikuud järjest, võivad pool ed lepin gu lõpetada. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Vääramatu jõuna käsitlevad pool ed ka Riigikogu või Vabariigi Valitsuse akti, mis käesoleva lepin gu täitmist oluliselt takistab või selle võimatuks muudab. Pool, kelle tegevus lepin gu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele pool ele kirjalikult teatama. Lepingu muutmine ja lõpetamine Lepingut saab muuta vaid pool te kirjaliku kokkuleppega. Lepingu muutmise soovist teatab muudatust teha sooviv pool teisele pool ele kirjalikult ja teine pool on kohustatud kirjalikult vastama 30 (kolmekümme) päeva jooksul. Kõik lepin gu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisest pool te poolt või pool te poolt kirjalikult määratud tähtajal. Juhul kui õigusaktidega kehtestatud korras muudetakse toetus e andmist ja kasutamist reguleerivaid õigusakte või dokumente ning sellised muudatused mõjutavad lepin gu rahalist mahtu või hüvitamise aluseid või tingimusi, loetakse nimetatud õigusakti või dokumendiga vastuolus olevad lepin gu sätted muudetuks ning alates vastava õigusakti või dokumendi muudatuste jõustumise päevast lähtutakse antud sätete osas toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide ja dokumentide muudetud tingimustest. Õigusakti või dokumendi muudatusest teavitab elluvii ja part nerit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul õigusakti muudatuse jõustumise päevast arvates. Juhul, kui kumbki pool peab vajalikuks, vormistatakse antud muudatused ka kirjalikult. Teadete edastamine Pool edastab lepin guga seotud teated (märkused, juhised, tahteavaldused) teisele pool ele lepin gus märgitud aadressile või e-posti aadressile. Kontaktandmete , sh lepingu punktis 5 nimetatud esindajate muutusest on pool kohustatud teist pool t viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Lepingu rikkumisest tulenev pool e nõue teisele pool ele tuleb edastada kirjalikult. Pooltel on kohustus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada teist pool t lepin gu täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust lepin gu täitmisele 5 (viie) päeva jooksul arvates takistavast asjaolust teada saamisest. Kõikidel juhtudel, kui lepin gus on sätestatud kirjaliku vormi nõue, võib selle asendada notariaalse vormiga või kirjaliku vormiga võrdse elektroonilise (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormiga. Vaidluste lahendamine Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Pooled lähtuvad heast tahtest, eeldades, et pool ed peavad silmas ühist eesmärki tagada proj ekti tulemuslik ja nõuetekohane elluviimine ning lepin gu täitmisel ei ole kummalgi pool el soovi teise pool e kahjustamiseks. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Tartu Maakohtus . Lõppsätted Leping jõustub alates selle allkirjastamisest pool te poolt ja kehtib kuni 31.12.2021 või lepin gust tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni . Käesoleva lepin gu l on allkirjastamise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – projektide tingimused ; Lisa 2 – uuringuettepanek „ Kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste analüüs ning nende maandamiseks lahenduste välja töötamine “ ; Leping on allkirjastatud digitaalselt. Poolte rekvisiidid ja allkirjad Partner : Kultuuri ministeerium reg nr: 70000941 aadress: Suur-Karja 23 , 150 76 Tallinn telefon: 628 2222 kontaktisik: Andrea Kivi e - post : min @ kul .ee Arvelduskonto (R ahandusministeerium), EE891010220034796011, viitenumber 2800047436 tehingupartneri kood: 011001 Tarvi Sits (allkirjastatud digitaalselt) Elluviija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur r eg nr : 90000759 aadress: Soola 8, 51004 Tartu telefon: 731 73 8 3 kontaktisik: Liina Eek e-post: [email protected] arvelduskonto: Rahandusministeerium EE891010220034796011, viitenumber 3500081005 Andres Koppel ( allkirjastatud dig itaalselt) LISA 1 PROGRAMMI VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMINE (RITA) TEGEVUSE 2 PARTNERLUSLEPINGU LE NR 7.2-2/19/6 Projekti tingimused Lisaga lepitakse kokku RITA tegevuse 2 raames läbiviidav a uuring u „Kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste analüüs ning nende maandamiseks lahenduste välja töötamine“ rahastamises . Uuringu eeldatav eelarve ja eeldatav ajakava on kokku lepitud lepingu lisas 2 . Nimetatud uuringu raames katab elluviija kuni 50% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 12 .03.2019 käskkirjas nr 1.1-4/19/ 16 kinnitatud summas 20 000 eurot. Nimetatud käskkirja alusel antud finantseerijapoolne projek tnumber (kood ETIS-es ): RITA2/070 . T egevuste abikõlblikkuse periood on 20.02.2019 kuni 31.12.2021. P artneri esindaja on Andrea Kivi (tel 628 2231 , andrea.kivi @ kul .ee), kes vastutab lepingu tingimuste täitmise eest, sh korraldab kuludokumentide, maksetaotluste ja aruannete esitamist elluviijale. Partner Elluvii j a (a llkirjastatud digitaalselt ) ( allkirjastatud digitaalselt ) Lisa 1 KINNITATUD SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 6. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 1.1-4/16/165 VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) tegevuse 2 „ TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE“ UURI NGUETTEPANEKU esitamise VORM NB! v orm on vabatahtlik ja ministeerium võib seda muuta või täiendada vastavalt oma spetsiifikale ning vajadustele. MINISTEERIUMI ANDMED Ministeeriumi nimi Kultuuriministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Karja 23, Tallinn Ministeeriumi esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Tarvi Sits, kantsler, [email protected] Ministeeriumi kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Andrea Kivi, õiguse peaspetsialist, [email protected] , 628 2231 Kätlin-Chris Kruusmaa, nõunik, [email protected] , 620 8206 Uuringu pealkiri Kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste analüüs ning nende maandamiseks lahenduste välja töötamine Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/ käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Kultuurivaldkonna korruptsiooniriske ja pettusi ei ole seni Eestis kaardistatud ja uuritud. Samas on korruptsiooniriske ja pettusi uuritud varasemalt tervishoiu (2011), hariduse (2017) ning keskkonna valdkonnas (2018) , mis näitavad , kus on probleemi kohad ning mida tuleks täiendada või muuta. Peamiselt on uuritud korruptsiooni riske ja nende maandamise viise. Uuringute soovitused ei ole Kultuuriministeeriumi kesksed a jäävad liiga üldiseks. Näiteks uuringu soovitused ei puuduta ministeeriumi eelarvest taotlusvoorude raames eraldatud toetusi ega toetuse eraldamise otsustamise protsessis osalevate isikute seotust ja huvide konflikti; GRECO soovitusel ministri ja poliitnõunike puudutavaid korruptsiooniriske. Teema seotus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA eesmärkidega Uuring panustab oluliselt Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ alaeesmärgi 2 täitmisesse: „Teadus- ja arendustegevus toimub Eesti ühiskonna ja majanduse huvides“. Kultuuriministeeriumi valitsemisala tegevus on riigi kultuuri-, liikumisharrastuse-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendami ne . Projekti käigus saadakse uut ja olulist informatsiooni pettuste riski kohta antud valdkonnas , mille alusel valmib põhjalik tegevuskava riskide maandamiseks kultuuri sektoris. Kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide kaardistus RITA programmi vahendusel toetab ka RITA eesmärki suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määramisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele. Teema seotus riiklike tegevuskavade, valdkondlike arengukavade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides toodud eesmärkide saavutamisega Uuringu teema on seotud Korruptsioonivastase strateegiaga aastateks 2013-2020 ning selle rakendusplaaniga. Korruptsiooniriskide realiseerumine võib nende eesmärkide täitmist oluliselt pärssida ja seetõttu on uuring vajalik. Projekti käigus saadakse uut ja olulist informatsiooni pettuste riski kohta kultuurivaldkonnas, mille alusel valmib põhjalik tegevuskava riskide maandamiseks kultuurisektoris, millega täiendatakse korruptsioonivastast strateegiat aastateks 2013-2020 või saadakse sisend hilisemasse strateegiasse. Lahendatavad probleemid Projekti käigus koostatakse terviklik ülevaade ja analüüs kultuuri valdkonna korruptsiooniriskidest ning sellest tulenevalt tööta ta kse välja praktilised lahendused, mis aitavad riske maandada ja/või ennetada . Kultuurivaldkonna all on silmas peetud Kultuuriministeeriumi valitsemisala (ministeerium, riigiasutused, toetusi menetlevad asutused, kes täidavad haldusülesannet ministeeriumi nimel). Lahendada soovitakse järgnevad probleemid: Kultuuriministeeriumil puudub tõenduspõhine info kultuurivaldkonna korruptsiooni ulatusest ja ilmingutest ning see omakorda takistab täitmast korruptsiooniseaduses sätestatud kohustusi; Kultuuriministeeriumil puuduvad praktilised lahendused, millega on võimalik maandada või ennetada korruptsiooniriske ( otsuste ja riigiraha kasutamine ei ole läbipaistev ja võib esineda huvide konflikti ning korruptsioonioht) ; Kultuurivaldkonna töötajate korruptsioonialase teadlikkus t on madal A valikkus ei usalda kultuurivaldkonda puudutavate otsuste läbipaistvust ja nende tegemist vastavalt seadusandlusele (sh korruptsiooniseadus ). Esialgne lähteülesanne Rakendusuuringu eesmär k on välja töötada kultuurivaldkonna riskide ja pettuste ennetamise ja maandamise süsteem . Selleks analüüs itakse kultuuri valdkonna korruptsiooniriske ning tulenevalt nende iseärasustest ning ilmingutest, töötakse välja praktilised lahendused , mis arvestavad kultuurivaldkonna spetsiifikat nii avalikus kui mittetulundussektoris. Täpsemalt, arvestades seda, et kultuurivaldkonna korruptsioon ei ole uuritud ning selle kohta puudu vad andmed, hinnatakse esmalt korruptsiooniriske ja võimalusi pettusteks kultuuri valdkonnas ning analüüsi takse nende põhjuseid (sh sisekontrollimeetmete toimimist) . Uuringuga otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: millised peavad olema praktilised lahendused, mis aitavad maandada korruptsiooniriskide kultuurivaldkonnas , arvestades valdkonna spetsiifikat ; kuidas korruptsioon kultuuri valdkonnas avaldub, millised on selle sagedasemad esinemisvormid ja milliste osapoolte vahelises suhtluses need riskid on kõrged ; millised korruptsioonivormid (altkäemaks, huvide konflikt, onupojapoliitika, mõjuvõimuga kauplemine, pettused jne) on kultuuri tulemusvaldkondades suurimateks probleemideks, st milline on nende mõju tulemuseesmärkidele ; millistes kultuuri valdkondades on pettuse- ja korruptsiooniriskid suurimad Eestis (viimaste aastate trend koos näidete ja mõjuhinnanguga); millised o n kultuurivaldkonna korruptsiooniriskid avalikus ja mittetulundussektoris ning kuidas riskid on omavahel seotud ; millised on juhtimistasandite ja kultuuri valdkonna erinevate osapoolte rollid riskide tekkimisel; Uuringu läbiviimist koordineerib Kultuuri ministeerium koostöös Justiitsministeerium iga. Uuringu hankeprotsessi viib läbi Kultuuri ministeerium. Uuringu eeldatav rahaline maht, kavandatav kaasrahastamise summa ja allikas (riigieelarve, muu välisabi, siseriiklikud fondid vm). Uuringu kogumaht on 40 000 eurot , millest pool on ette nähtud riigieelarvest. Eeldatav ajakava 01.0 4 .2019-01.0 4 .2020 Uuringu eeldatav mõju Uuringu tulemusena valmivad kultuurivaldkonna korruptsiooni ja pettuste ennetamiseks ja maandamiseks süsteemne lahendus koos ajakavaga kultuuri valdkonna korruptsiooniriskide ennetamiseks ja tõenäosuse vähendamiseks. Tulemuste kasutamine aitab Kultuuriministeeriumil ennetada ja maandada korruptsiooniriske riigiraha eraldamisel (taotlusvoorude raames kui ka valitsemisala asutustele) korraldada korruptsiooniga seotud valdkonnakeskset teavitustööd suurendada otsuste ja riigiraha kasutamise läbipaistvust avalikkusele; s amuti antakse analüüsiga nii avalikkusele kui poliitikategijatele kindlust, et olulisemad korruptsiooniriskid ja sisekontrollisüsteemide nõrgad kohad, mis võimaldavad pettusi kultuurivaldkonnas, on kaardistatud koos võimalike lahendustega. Uuringu läbiviimise eeldatav metoodika Uuringu metoodika hõlmab erinevate sotsioloogiliste meetodite kasutamist. Lõpliku metoodika pakub pakkuja, ent see peaks hõlmama vähemalt: dokumendianalüüsi (strateegiad, õigusaktid, rahvusvahelised ja Eesti uuringud, hindamised, meediakajastused, sõnavõtud); kohtulahendite analüüsi, süva- ja fookusgrupiintervjuusid; kultuuriasutuste töötajate küsitlusi. Uuringus plaanitakse analüüsida eraldi ka ministri ning poliitnõunike puudutavaid korruptsiooniriske, vastav soovitus tuleneb ka GRECO V hindamisvooru aruandest. Uuringu esimeses etapis sooviks välja selgitada, mis ja kus on valdkonna suurimad riskid ning siis edasi valida, millega süvendatult edasi minna. Uuringus analüüsitakse viimase 4 aasta andmeid, mida on võimalik kätte saada 2014-2018 perioodi kohta. Täita tabel iga uuringuteema kohta eraldi MINISTEERUMI KINNITUSED Ministeerium kinnitab allkirjaga järgnevat: Kinnitan, et esitatud andmed on täielikud ja õiged. Kinnitan, et uuringute emad on kooskõlastanud ministeeriumi juhtkond. Ministeeriumi esindusõigusliku isiku nimi, allkiri ja kuupäev UURINGUETTEPANEKU REGISTREERIMINE (täidab programmi RITA elluviija SA Eesti Teadusagentuur) Registreerimise number Registreerimise kuupäev Registreerija nimi ja allkiri