Kiri

Ministeeriumid Meie 26.04.2019 nr 1.2-2/50-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ning avaldada arvamust viie tööpäeva jooksul. Tavapärasest lühem kooskõlastamistähtaeg on tingitud sellest, et muudatusega soovitakse pikendada elektroonilisele andmevahetusele ülemineku lõplikku tähtaega, mis on kehtivas seaduses määratud 1. juulist 2019. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. SPTS EN_22042019 (eelnõu) 2. SPTS SK_22042019 (eelnõu seletuskiri) Sama: Eesti Perearstide Selts Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haiglate Liit Ingrid Ots-Vaik 626 9168 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 22.04.2019 Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadus Surma põhjuse tuvastamise seaduse § 391 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse §-des 8 ja 81 sätestatud teatiste elektrooniline andmevahetus tuleb tagada hiljemalt 2019. aasta 1. novembriks.“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ……….…..2019 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………….…....2019 (allkirjastatud digitaalselt) ………………………….  Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on pikendada surmateatise ning surma põhjuse ja perinataalsurma põhjuse teatise täielikule elektroonilise andmevahetusele ülemineku aega. Täna on tähtajaks määratud 1. juuli 2019 kuid muudatuste jõustudes on see 1. november 2019. Pikema üleminekuperioodi on tinginud asjaolu, et vastavad infotehnoloogilised arendused lõppkasutajate poolt oleksid ennenähtud tähtajaks valmis. Täna on teada, et selles osas ollakse olulises viivituses. Surma registreerimine muutuks seega elektroonseks lõplikult alates 2019. aasta 1. novembrist. St et üldjuhul ei pea inimene surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema ja surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui tervishoiuteenuse osutaja on koostanud surmateatise. Uue protsessi käivitamiseks koostatakse surmateatis ja surma ning perinataalsurma põhjuse teatised eraldi ning nende käivitamiseks vajatakse pikemat üleminekuaega. Uued andmekoosseisud publitseeriti Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) poolt 2018. a. II kvartali lõpus. Kuni 2019. aasta 1. novembrini on surmasündmuse andmeid võimalik esitada kas digitaalselt või paberkandjal. Lõplikult tuleb tervise infosüsteemi andmeesitajatel digitaalsele andmevahetusele üle minna muudatuse kohaselt hiljemalt 2019. aasta 1. novembrist. Eelnõu avaldab mõju riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse ning tervishoiuasutuste korraldusele. Muu mõjuna võib välja tuua, et surma registreerimine muutub selle lõpliku kasutuselevõtuga inimese jaoks tunduvalt lihtsamaks. 1.2.Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik (tel 626 9168; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu (tel 626 9338, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Sotsiaalministeeriumi infojuhtimise osakonna toimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. ☐ Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis. ☒ Eelnõu ei ole otseselt seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuna protsess ja õigusruum on sisuliselt jõustunud. 1 Eelnõu ei ole puutumuses riigieelarve seaduse eelnõuga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest muudetavad seadused ei hõlma Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 104 loetletud Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudvaid vastutusvaldkondi. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on tagada piisav ning sujuv andmevahetuse üleminek. Seetõttu tagatakse veidi pikem üleminekuperiood võrreldes seni kavandatuga. Surmateatise ning surma põhjuse ja perinataalsurma põhjuse teatise täielikule elektroonilise andmevahetusele ülemineku hiliseim aeg on muudatuse järgselt hiljemalt 1. novembril 2019. Kuna lõplik tähtaeg elektroonilise andmevahetuse tagamiseks puudutab arvestuslikku osa tervishoiuteenuse osutajatest ning muudatusteks ei olda veel valmis, tuleb ennetada võimalikku ebaselgust mis uute protsesside käivitamisel võib tekkida. Üleminekuperioodi pikendamiseta võib kaasneda oluline negatiivne mõju ning suureneb märgatavalt halduskoormus. Just seda soovitakse käesoleva muudatusega ennetada. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest sättest, millega lükatakse edasi surmateatise ning surma põhjuse ja perinataalsurma põhjuse teatise täielikule elektroonilise andmevahetusele ülemineku aega 1. novembrini 2019. a. Tähtaja edasi lükkamise põhjus seisneb selles, et vastavad infotehnoloogilised arendused lõppkasutajale ei jõua kasutusse õigeaegselt. Praeguseks on ka selge, et vaatamata erinevatele teavitustele, ei ole üleminek elektroonilise andmevahetusele sujuv, sellele üleminek kehtivas ajaraamis ebareaalne ning võib tekitada pigem suurt segadust. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Mõju sihtrühm: inimesed, kes peavad surma registreerima, Mõju kirjeldus ja olulisus: Tegu on seadusemuudatuse tulemusel kõige olulisemalt mõjutatava sihtrühmaga. Surnu omaste jaoks muutub olukord mugavamaks, sest kaob ära täiendav kohustus minna surma registreerimiseks perekonnaseisuasutusse. Tervishoiuteenuse osutaja poolt surmateatise koostamisel liiguvad surma andmed automaatselt rahvastikuregistrisse. Surnu lähedased saavad keskenduda lähedase surmast tingitud elukorralduse muutusele, ajakulu surmaga seotud asjaajamises vähenevad. Avalikku teenust soovitakse pakkuda edaspidi viisil, et selle kasutaja ei tunnetaks senist bürokraatiat ja suur osa teenustest on nö isiku jaoks varjatud (andmevahetuse automatiseeritus). 2 Muudatus mõjutab inimeste käitumist, sest inimestel on kindel arusaam surmaga seotud asjaajamisest, kus senise protsessi muutmisel on isiku jaoks positiivse mõju (mugavam, vähem bürokraatiat niigi kurva sündmusega seonduvalt). Isiku vaatest on oluline emotsionaalne aspekt, kus nt lähedasi isiku surma korral võib isiku elukorraldus muutuda väga oluliselt ning see on ka vaimselt kurnav. Seetõttu on igasuguse asjaajamise vähendamine või sellest vabastamine leinajale kindlasti abiks, kiirendades ka edasisi tegevusi surmajärgset – nt pärimismenetlus jms. Eestis registreeriti 2016. aastal kokku 15 294 surma. Seega võivad muudatused seadusena jõustumisel mõjutada potentsiaalselt sama suurusjärku inimesi kui eeldada, et surmade hulk lähitulevikus oluliselt ei vähene (eeldame, et iga surma fakti registreerib üks lähedane või muu seotud isik). Mõju täpsemaks hindamiseks tuleks surmade koguarvust maha arvata nende isikute surmad, kelle andmed surma hetkel rahvastikuregistrist puudusid, sest nende surm tuleb ka muudatuste seadusena jõustumisel registreerida perekonnaseisuasutuses. Samas on selliseid inimese aastas u 20−30 (nt 2016. aastal 32 inimest, 2015. aastal 19 inimest), seega ei muutu surmade koguarv ja muudatustega mõjutatud inimeste hulk oluliselt. Mõju avaldumist võib siiski pidada väikeseks, sest sündmuse esinemise sagedus on madala. Praegu peavad surnu omaksed/esindaja viima neljanda eksemplari perekonnaseisuasutusse, mis võtab aega keskmiselt 0,5 päeva ehk aasta peale kokku kulub 7650 päeva ehk 61 200 töötundi. Arvestatud on keskmise ajakuluga tulenevalt asjaolust, et surma registreerivad omaksed võivad elada surnuga samas omavalitsusüksuses, kuid ei pruugi. Ebasoovitav mõju otseselt puudub. Kuigi muudatusega kaasneb planeeritud positiivse tulemuse edasilükkamine ning seda võiks käsitleda muudatuse ebasoovita mõjuna, on muutmise tegemata jätmise mõju kordades negatiivsem. Muutmata jätmine (vs selle edasi lükkamine) tekitab rohkem negatiivset vastukaja ning suurendab usaldamatust riigi asutuste ja projekti võimaluste suhtes üldiselt. Protsesside mittevalmimisel tähtaja saabudes on sel otsene negatiivne mõju. Seega tõrjub edasilükkamise positiivne mõju muudatuseta kaasneva negatiivse mõju ning võib nentida ebasoovitava mõju puudumist. Seetõttu tasub selguse huvides pikendada antud üleminekuaja lõpptähtaega. 6.2. Mõjud riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõu ei avalda mõju sisejulgeolekule, võitlusele kuritegevusega ja üldisele julgeolekule ning suhetele välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ebasoovitav mõju puudub. 6.3. Mõju majandusele Eelnõu ei avalda mõju leibkondade toimetulekule ja majanduslikele otsustele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, halduskoormusele, infoühiskonna arengule, põllumajanduse, kalamajanduse ja toiduainete tööstuse arengule. Ebasoovitav mõju puudub. 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu rakendamine ei avalda mõju looduskeskkonnale ega elukeskkonnale. 3 Ebasoovitav mõju puudub. 6.5. Mõju regionaalarengule Eelnõu rakendamine ei avalda mõju regionaalarengule. Ebasoovitav mõju puudub. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Üleminekutähtaja pikendamine ei loo riigi ja kohalikele omavalitsustele täiendavaid kohustusi. Muudatused õigusruumis on jõustunud ning muudatuse eesmärk on üksnes pikendada teenuse osutajate lõplikku üleminekuperioodi tähtaega 4 kuu võrra. Tähtaja pikendamisel endal otsest mõju avaliku sektori korraldusele ei ole. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu ei avalda mõju isikuandmete töötlemisele, kuna muudatused on õigusruumis jõustunud. Üleminekutähtaja edasilükkamisel ei ole otsest mõju andmesubjektidele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamine ei nõua täiendavaid kulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõul puuduvad rakendusaktid. Kõik vajalikud muudatused on õigusruumis jõustunud. Just surma põhjuse tuvastamise seaduses on reguleeritud tähtaeg elektroonilisele andmevahetusele ülemineku viimane tähtaeg. Seetõttu tuleb vaid seadust muuta. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Kuna kehtivas seaduses on sätestatud üleminekutähtaeg 1. juuli 2019, eeldab eelnõu kiireloomulist menetlemist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Perearstide Seltsile ja Eesti Haiglate Liidule. 4