Sissetulev kiriAvalik
Kiri
Kultuuriministeerium · 25. aprill 2019
- Viit
- 1-7/925-1
- Registreeritud
- 25. aprill 2019
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Teaduste Akadeemia
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
- Sari
- 1-7 Juhtimisalased ja strateegilise planeerimise dokumendid (riigikogu liikme arupärimised, kriisireguleerimisega, riigikaitsega seotud dokumendid) (AV)
- Toimik
- 1-7/2019 Kirjavahetus üldküsimustes
- Vastutaja
- Aleksandr Aidarov
- Lahendamise tähtaeg
- 24. mai 2019
Sisu (failidest)
Eesti Teaduste Akadeemia arvamus investeeringutest
teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni
teadusleppe kontekstis
Eelmise aasta lõpul, 19. detsembril 2018, juhtivate poliitikute,
ülikoolide ja teadusasutuste ning teadlaste, tööandjate ja tööstuse
esindusorganisatsioonide allkirjastatud teaduse finantseerimise
kokkuleppe (teadusleppe) järgimine on üks võtmekomponente Eesti
konkurentsivõime suurendamisel.
Teadusleppe realiseerimine tähendab teaduse ja innovatsiooni
finantseerimise paradigma teisenemist: suuna võtmist sellele, et
erasektoris kasvaks tugev ja laiapõhjaline teadus- ja arendustegevus
ning innovatsioon (TA&I).
1. Näeme olulist probleemi selles, et Eestis ei ole kujunenud ühtset
arusaama TA&I rollist riigi sotsiaal-majanduslikus toimimises. Seda
enam on tähtis kajastada riigieelarve strateegias aastateks 2020–2023
teaduslepet täies mahus ning leppida eri huvigruppide vahel kokku
teadusleppe eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud meetmed.
2. Tugev erasektori teadusvõimekus, prioriteediga inimvara arenda-
misele, on nii riigi kui ka akadeemilise teaduse pikaajalistes huvides.
Sinna suunatud vahendite eesmärk on viia erasektori panus TA&I
investeeringutesse kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust
ning saavutada tihe sektoritevaheline kompetentsi siire ja
spetsialistide liikumine.
3. Erasektori TA&I võimekuse kasvatamisel tuleb vältida avaliku
sektori teadus- ja kõrgharidussüsteemi väljakurnamist ning pidada
silmas, et TA&I arendamiseks eraldatud summad ja sihtvaldkonnad
on kaetud nii inimvara, tehniliste vahendite kui ka kõrgharidusõppe ja
heatasemelise teadusega.
4. Osa teadusleppe realiseerimisel lisanduvatest vahenditest tuleb
kanaliseerida läbi ettevõtluse arendamise sihtasutuse ja valdkondlike
ministeeriumite. Selle protsessi suurim risk on vastava haldusvõime-
kuse kitsas kandepind. Esmajoones on vaja toetada ja kasvatada
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala võime-
kust erasektori teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni
stimuleerida.
5. Suur osa kõnesolevat tüüpi olemasolevast haldusvõimekusest on
kontsentreeritud haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse.
Seda saab rakendada teaduste akadeemia, tippteadlaste ja kogenud
teadusadministraatorite kaasamise kaudu nii teadusleppe realiseeri-
mise kogu protsessi kui ka vastavalt arenenud riikide heale praktikale
riigiettevõtete nõukogudesse.
Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu
24. aprillil 2019