Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Rakvere Teatrimaja registrikood: 90003491 tänava/talu nimi, F. R. Kreutzwaldi tn 2a maja ja korteri number: linn: Rakvere linn maakond: Lääne-Viru maakond postisihtnumber: 44314 telefon: +372 3295448, +372 3295450 faks: +372 3295441 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: http://www.rakvereteater.ee Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 22 Bilanss 22 Tulemiaruanne 23 Rahavoogude aruanne 24 Netovara muutuste aruanne 25 Raamatupidamise aastaaruande lisad 26 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 26 Lisa 2 Raha 28 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 29 Lisa 4 Varud 30 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 30 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 31 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 32 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 32 Lisa 9 Annetused ja toetused 33 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 34 Lisa 11 Muud tulud 34 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 35 Lisa 13 Tööjõukulud 35 Lisa 14 Muud kulud 35 Lisa 15 Intressitulud 36 Lisa 16 Seotud osapooled 36 Aruande allkirjad 38 Vandeaudiitori aruanne 39 2  *Täitmine on tekstis paksus trükis SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2018. AASTA TEGEVUSKAVA 1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Rakvere kui teatrikeskuse tutvustamine välismaal on viimastel aastatel hoogustunud ja on jätkuvalt sihtasutuse prioriteediks, nagu ka kohaliku kogukonna kaasamine teatri ettevõtmistesse. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse parendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2017. aasta lõpus on teatri trupis 17 koosseisulist näitlejat, mis ei kata tegelikke vajadusi ja sunnib teatrit pidevalt kasutama külalisnäitlejaid. Külalisnäitlejad küll muudavad publikule pildi atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole 2018. aasta pingelise eelarve juures võimalik. Tegevuse jätkamiseks on vaja lähiajal teha mitmed suuremad soetused (veoauto, kaasaegne helipark) ja jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on laopinnad. Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus on pea peale pööranud teatri sisemise palgahierarhia. Riigipoolsed lisavahendid on tulnud miinimumi jõuliseks tõusuks ning see on söönud ära palgaastmestiku. Omatulu ei võimalda muu personali järeleaitamist sama tormakas tempos. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate miinimumtasud on seotud otseselt kultuuritöötaja miinimumpalgaga ja nii suureneb omatulu surve veelgi. Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad: lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks planeeritav riigitoetus katab umbes 70% tegelikust vajadusest ja linnatoetus üldse puudub. Seega tuleb teatril suur osa ka nendest kuludest katta muudest vahenditest. Mahtude vähendamine toob küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too. Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil. 2017. aastal vahetus konkursi tulemusena Rakvere Teatri loominguline juht. Peeter Raudsepa valikutest ja rõhuasetustest koosneb 2018. aasta uuslavastuste repertuaar. 2017. aastal alustasime ettevalmistusi uue kodulehe loomiseks. Uus koduleht peaks valmima hiljemalt 2018 sügisel hooaja alguseks. Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja Baltoscandal. 3 Kultuuritöötaja miinimumpalga tõusu jätkuv doteerimine 2018. aastal tegi taas laastamistööd teatri sisemise palgahierarhia kallal. Riigipoolsed lisavahendid tulid miinimumi suuremaks tõusuks ja oluliselt vähem kõigile ülejäänutele. Omatulu võimekus ei luba muu personali järeleaitamist sama tormakas tempos. 2018. aasta lõpus sai valmis aastaid murekohaks olnud parkla laiendus, mis muudab meie senist kaupade liikumist ja prügimajandust ning annab oluliselt leevendust parkimis- ja evakuatsiooniprobleemidele. Alustasime ja viisime läbi hanke uue veoauto soetamiseks. Pika ja keerulise protsessi tulemusena saabub 2019. aasta alguses veoauto, mis on valmistatud just Rakvere Teatri vajadusi ja spetsiifikat silmas pidades. Veoauto soetamine oli võimalik eelmiste perioodide tulemi arvelt. Nagu plaanitud, valmis teatri uus koduleht 2018. aastal. 2018. aasta repertuaar oli juba 100% uue loomingulise juhi Peeter Raudsepa koostatud. 2. TEATER 2018. aastal saavad toimuma pikalt ettevalmistatud gastrollid Kanadasse ja Venemaale. Kanada reis on osa EV100 pidustustest väliseesti ringkondades. Selleks valmis 2017. aasta lõpuks (esietendub märtsis) Liisi Rohumäe algupärand koostöös ookeanitaguse eestlaste kogukonnaga. Tehnilise toe tagab Toronto etendustel Rakvere Teatri kauaaegne koostööpartner Ohio Northen University. Ohiost tulevad ka 2018. aasta rahvusvahelisele teatrifestivalile Baltoscandal praktikale kaks tehniliste erialade tudengit. Koostöös Vene teatriga saavad toimuma külalisetendused Peterburgis ja Moskvas. Nagu plaanitud, toimus gastroll Kanadasse, kus esitati kahel korral Toronto Tartu College´i saalis Liisi Rohumäe näidendil põhinevat lavastust „LA H US”. Lavastusel oli väliseesti kogukonna poolt korraldatud tõlge ning seda vaatas 131 inimest. Lisaks etendustele esines trupp Toronto eesti koolis ja eakate kodus Ehatare. Suurepärane oli taas koostöö Ohio Northen Universityga, kes valmistas USAs lavastuse dekoratsiooni ja tagas tehnilise toe oma 3-liikmelise tudengitest ja õppejõust koosneva meeskonnaga. Ülikool panustas projekti teadmiste, oskuste ning tööjõuga ja kattis ühtlasi kõik oma töölõiguga seotud kulud. Festivalil Baltosandal viibisid kaks Ohio Northen University tudengit, kes tutvusid siinse teatrisüsteemiga üldiselt ning osalesid festivaliruumide ettevalmistamisel etendusteks, kuna üks neist oli spetsialiseerunud riputiste paigaldamisele ning teine lavakujundusele. Vene Teatri eestvõttel toimuma pidanud gastrollid jäid kahjuks ära, kuna Venemaa-poolne tuurikorraldaja loobus projektist isiklikel põhjustel ja uut korraldajat ei olnud plaanitud ajavahemikuks võimalik leida. Aprillis esietendub EV100 programmi raames koostöölavastus tantsuteatriga Fine 5. Vastavalt plaanitule esietendus 13. aprillil EV100 raames Urmas Lennuki ja Peeter Raudsepa originaaltekstil baseeruv Eesti 90ndate aastate tegelikkust käsitlev „Puudutada kuud”. Lavastust mängiti 2018. aastal 14 korda. Kriitika on ära märkinud sisulist koostööd kahe teatri vahel: „Vastukajades tunnustati üsna üksmeelselt, et seekord mõjus teatrite koostöö nii sisult kui vormilt õnnestununa.” (M. Pesti, Teater. Muusika. Kino 11/2018) 2018. aastal hakkab täismahus tööle programm „RT tõlgib”, mille tarvis sai 2016. aasta jooksul soetatud ja paigaldatud tehnilised vahendid (MISA programmi „Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine“ toel). 2017. aastal esines tõlkeetendustega katsetamisel mitmeid raskusi. Teenuse pakkumiseks vajalik IT-programm ei valminud tähtaegselt ning töö käigus avastasime mitmeid puudusi, mis tuli ümber programmeerida. 2018. aastal peaks olema tõlkega varustatud juba vähemalt kaks Rakvere Teatri lavastust. 4 Venekeelse tõlkega esitasime 2018. aastal Valgevene autori Andrei Ivanovi noortelavastust „See kõik on tema” ning Dale Wassermani „Lendas üle käopesa”. Tõlget telliti üheksal etendusel ja seda kasutas 203 vaatajat. Jätkub ettevalmistus 2020. aastal EU rahastuse kaasabil toimuvaks kolme riigi ühisprojektiks. Projekt annab võimaluse teha tõsisemaid samme publiku arendamise (audience development) alal, mis on eurorahade taotlemisel üks prioriteete. Eestis on projekti partneriteks viis teatrit: Rakvere Teater, Vanemuine, Endla Teater, Ugala Teater ja Nuku. Leitud on projektijuht ja kogemustega projektikirjutaja. Rakvere Teater on huvitatud mitmetasandilisest koostööst – ühisprojekti peaksid olema kaasatud näitlejad, tehnikud ja administratiivpool. Samuti on Rakvere Teater valmis võõrustama ühe rahvusvahelise meeskonna prooviperioodi. Kuna Rakvere Teatrist lahkus välissuhete juht Erni Kask teatritele sobiva mõttemaailma ja palgatasemega asendajat ei suudetud leida, siis plaanitud ühisprojektist loobuti. Rakvere Teatri eesmärgid aastal 2018:  publikuarvuks 63 500 külastust; Rakvere Teatri etendusi külastas 2018. aastal 68 382 vaatajat.  uuslavastuste arv tõuseb üheksani, kui võimalik, siis kümneni ehk optimaalsetes AITA mahtudes töötamine; Esietendus 9 uuslavastust.  repertuaari koostamisel peame silmas proportsiooni kitsamale ja laiemale publikusegmendile mõeldud lavastuste vahel (3–7 või 2–7); Aasta alguses esietendunud lastelavastus „Päästame ema” oli üks neist kitsamale segmendile mõeldud lavastustest, mis pakkus lastele lineaarse loo asemel monolavastust, milles kasutati loo edastamiseks erinevaid teatrivahendeid ning seeläbi tuli vaatajal kasutada palju oma fantaasiat. Tavapärasest erineva ja Rakvere Teatri jaoks suurejoonelise tehnilise teostusega on lavastus „Puudutada kuud”, mida tehnilisele keerukuse tõttu saab lisaks statsionaarile mängida vaid Vanemuise väikeses majas.  trupi koormuse vähendamiseks otsime väiksemakoosseisulisi lavastusi ja töötame selles suunas, et truppi suurendada; Väikesekoosseisulisi lavastusi oli 2018. aastal neli: „Päästame ema” – 1 näitleja; „Lahus” – 4 näitlejat, „Põrsas Desmond ja Sookolli lõks” – 5 näitlejat, „Kuni ta suri” – 4 näitlejat.  väga detailselt mõtleme läbi lavakujundused – otsus jätta lavastus ilma väljasõiduvõimalusest peab olema põhjendatud nii konkreetse lavastuse kui repertuaari üldpildi mõttes; Selles suunas ei õnnestunud seatud eesmärki täiesti täita – „Hullemast hullem”, „Puudutada kuud” ning „Paunvere poiste igavene kevade” on kõik lavastused, mis oma sisult ja vormilt oleksid sobilikud maalavadele, paraku ei võimalda seda kunstniku ja lavastaja poolne nägemus ja kujundus.  väljasõitudes toimub endiselt 40–45% etendustest. 348st antud etendusest oli väljasõite kokku 156 ehk 44,8%. Väljasõiduetendused omakorda jagunesid 86 etendust maakultuurimajades ja 70 teatrilinnades. Muuhulgas oli Rakvere Teater 2018. aastal kõige aktiivsem programmi „Teater maal” kasutanud teater, kes andis 22,3% toetatud etendustest (64 etendust 286st). 2018. aasta repertuaar on koostatud põhimõttel, et pakkuda võimalikult paljudele Rakvere Teatri näitlejatele mitmekülgset ja arendavat tööd, et arendada ansamblimängu oskust ja tuua publik samm-sammult nõudlikumate materjalide juurde, seda nii koomilises kui traagilises võtmes. Teatrile on oluline jõuda erinevate žanrite sünteesini ehk siis tinglikult Shakespeare’ini, mis aga ei saa toimuda 2018. aastal, täpsemalt põhjustest hooaja tutvustuse lõpus. Inimestele olulised ja inimeseks olemise teemad ei pea saama teatris ainult kajastatud, vaid ka mänguliselt läbi tunnetatud ning üldistusjõulisesse ja elujaatavasse kunstilisse vormi valatud. Selle teostamiseks pöörame oma pilgu maailma erinevate maade dramaturgiavaramusse ja ka 5 teatriajalukku. Oleme panustanud ka lavastajatesse, kellega koostööd näitlejad ootavad. Koomiline ja romantiline dramaturgia – vene kaasaegne näitekirjanik N. Ptuškina „Tulge mind vaatama“ (lavastaja Peeter Raudsepp). Elektrikatkestuse tõttu majaga eksinud keskealine mees satub oma noore armukese asemel tema enda ealise naise korterisse, kes elab seal koos oma emaga. Venelastele ainuomasel moel puudutatakse näidendis armastuse, käitumiskultuuri ja argises peituva imelisuse teemat. N. Ptuškina komöödia, eestikeelse pealkirjaga „Kuni ta suri” esietendus 16. novembril 2018 Rakvere Teatri väikeses saalis. Rakvere Teatri dramaturg Urmas Lennuk kirjutab järgmiseks hooajaks ka näidendi Oskar Lutsu tegelase Jorh Aadniel Kiire elusaatusest, vaadeldes eesti rahva armastatud bildugroman’i Paunvere rätsepmeistri vaatepunktist. Urmas Lennuki kirjutatud ja lavastatud „Paunvere poiste igavene kevade” jõudis publiku ette Rakvere Teatri suures saalis 2. novembril 2018. Suvelavastuseks planeerime E. De Filippo „kummituskomöödiat“ „Oh, neid kodukäijaid“, mida tuleb lavastama Itaalia näitleja ja lavastaja G. Bongiovanni, kelle commedia dell’arte kogemus loob hea pinnase teistsuguse teatrikeele loomiseks koomilises võtmes. Selle lavastuse peaosi mängivad Peeter Tammearu ja Üllar Saaremäe. Suvelavastusena valmis hoopis Eili Neuhausi lavastatud Brian Frieli „Lõikuspeo tantsud” – tundeline draama viie õe elusaatusest Iirimaa konservatiivses külaühiskonnas. Itaalia lavastaja Giorgio Bongiovanni toob oma kodumaa klassikana publiku ette Aldo De Benedetti „Kaks tosinat tulipunast roosi”, mis esietendub 2019. aasta märtsis. Eksistentsiaalne dramaturgia – J.-P. Sartre’i „Kinnine kohus“ Vallo Kirsi lavastuses, C. McCarthy „Päikeseloojanguekspress“, G. D’Annunzio tragöödia „Surnud linn“ Hendrik Toompere lavastuses. Kolm lavastust haaravad endasse viimase sajandi eksistentsiaalse mõtte arengu, loodides inimeseks olemise baasküsimusi ja seda mitte ainult sisus, vaid ka vormis. Itaalia XX sajandi alguse autor G. D’Annunzio on oma dramaturgias elustanud antiiktragöödiat, esitades kõrgpoeesiaga väljakutse materialistlikule maailmavaatele. J.-P. Sartre populariseerib „Kinnise kohtuga“ enda filosoofilise opus magnum’i „Olemine ja eimiski“ põhiseisukohti, sidudes enda töödes eetilised paradoksid ja individuaalsed saatused kontsentreeritud pildiks inimese seisundist kesest kaduvikku. „Päikeseloojanguekspress“ kujutab kahekümne esimese sajandi lõhestatud mentaalsust, seades küsimuse alla kogu õhtumaise modernismi. Aguliköögis saavad kokku siutsiidne filosoofiaprofessor ja metrookoristajast endine vang, kelle kodus on ainult üks raamat – piibel. J.-P. Sartre’i eksistentsiaalne näidend „Kinnine kohus” jõuab Vallo Kirsi lavastuses publiku ette uue aastanumbri sees, 15. veebruaril 2019. Ka McCarthy „Loojanguekspress”, mida lavastab peanäitejuht Peeter Raudsepp, esietendub uue aasta kevadel, maikuus. Hendrik Toompere „Surnud linna” lavastama ei tule, küll aga jõuab tema käe all publiku ette 2019. aasta suvelavastus „Miks Jeppe joob?” – taani klassikaline komöödia. Praeguses planeerimise etapis on arutluse all veel ka Lars Noreni näidend „Külm“, mis käsitleb teravas võtmes paremäärmuslike ideede mõju kaasaegse noorsoo hulgas, erilise rõhuga multikultuursusel. Samalaadsete teemade käsitlemist ootame ka Renate Keerdilt, kellega oleme asunud läbirääkimistesse lavastamise osas. Ei Noreni näidend „Külm” ega ka Renate Keerdi füüsilise teatri lavastus teatri mängukavva ei ole jõudnud ning hetkel on need mõtted plaanidest maas. Noortele suunatud dramaturgia – seda esindab järgmise hooaja repertuaaris Jaanika Juhansoni lavastatav suurekoosseisuline lavastus R. Reinausi menuromaani „Verikambi“ põhjal, mis tegeleb mütoloogiliste, eksistentsiaalsete ja romantiliste teemadega noortepärases võtmes, andes teatri noortele näitlejatele koos noorte külalisnäitlejatega võimaluse vormida oma põlvkonna teatrinägemust. Jaanika Juhansoni lavastatud „Verikambi” esietendub suures saalis 21. veebruaril 2019. 6 Lastelavastuseks on Rootsi animaatori M. Carlssoni „Desmond ja sooröövlite lõks“ (lavastaja Marko Mäesaar), kus muhedate ja põhjamaiselt isepäiste loomade tegemiste kaudu räägitakse lastele, kuidas koos elada ja indiviidide erinevustega toime tulla. Jõululavastuse osas on plaanis teha koostööd TÜ VKA teatritudengitega. Lastelavastus „Põrsas Desmond ja sookolli lõks” jõudis hooaja avalavastusena publiku ette 12. septembril 2018. Jõululavastuseks oli klassikaliselt tuntud lugu „Pipi peab jõule”, mille tõi publiku ette TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lavastajatudeng Mari Anton ühes oma kursusekaaslastega. Lisaks jõudis 17. jaanuaril 2018 publiku ette mänguline, nipi ja trikiga lastelavastus „Päästame ema”, mille lavastas Karl Koppelmaa ja mängis Liisa Aibel. Lisaks eelpool planeeritule kuulutasime teatri näitlejate hulgas välja ideedekonkursi. Pakutu seast valime välja ühe projekti, millega üks näitlejate rühm saab kuu aega tegeleda ilma vajaduseta tulemuseni jõuda. Eesmärgiks on hoogustada näitlejate endi otsingulisust ning leida üles teemad ja väljendusvormid, mis näitlejat ennast inspireerivad. Ideekonkursile laekus mitmeid huvitavaid ideid, kuid erinevatel põhjustel ei ole seni ükski nendest realiseerunud. Lisaks mainitule esietendus 2018. aasta alguses, 19. jaanuaril eksimuste komöödia „Hullemast hullem”, kus kõik, mis saab, läheb valesti. Lavastajaks Elina Purde. Rakvere Teater tähistas oma lavastustega ka Eesti Vabariigi 100. juubelit. 9. märtsil jõudis Üllar Saaremäe lavastuses publiku ette väliseestlastest kõnelev „LA H US”, millega teater käis sügisel etendusi andmas ka Kanadas. Teatrite ühisprojekti „Sajandi Lugu” raames esietendus tantsu ja draamat põimiv „Puudutada kuud”. 13. aprillil 2018 esietendunud lavastuses said kokku Rakvere Teater ja Fine5 Tantsuteater, lavastas Peeter Raudsepp, Eesti elust 90ndatel kirjutasid loo kokku lavastaja ja Urmas Lennuk. Rakvere Teater vajab rohkem näitlejaid, sest üks professionaalne teater, mis hoolib nii oma loomingulise potentsiaali täielikust teostamisest kui ka publiku harimisest, peab selles toetuma klassikalisele suurdramaturgiale. Väiksed intensiivse mõtte ja säriseva vaimsusega lood saavad siiski olla vaid eelmänguks millelegi suurele, mis sünteesiks väikestes lugudes saavutatu. Shakespeare, antiiktragöödia, prantsuse uusklassitsism, Tšehhov, Ibsen või Strindberg nõuavad suuri koosseise, mida Rakvere Teater saab lubada ainult siis, kui meie koosseis kasvaks võrdseks Ugala ja Endla koosseisudega, milleks on 22 näitlejat teatri peale. Meie praegune number on 17. Rakvere Teater ainult omavahenditest seda sammu astuda ei suuda. Meie eesmärgiks ei ole näidata suurdramaturgiat ainult Rakvere ja suurte linnade teatrigurmaanidele. Me pole huvitatud elitarismist, mida Eesti kultuurimaastikul juba küllaldaselt leidub. Kasutades ära aastatepikkuse hoolika töö tulemusel kätte võidetud usalduskrediiti väikeste kohtade vaatajate seas, tahaksime viia Shakespeare’i ka Põlva, Võru, Paide, Kuressaare, Haapsalu ja Narva ning nende lähipiirkondade vaatajani. Eelmistest hooaegadest ülekanduvad lavastused (esietenduse aeg) 1. Kalju Kangur „Timbu-Limbu”, lavastaja Urmas Lennuk (09.12.2017); Lavastus võeti 26.03.2018 mängukavast maha. 2. Ken Kesey/Dale Wasserman „Lendas üle käopesa”, lavastaja Eili Neuhaus (06.10.2017); 3. Urmas Lennuk „Ükssarvikute farm”, lavastaja Urmas Lennuk (15.09.2017); 4. Martin McDonagh „Viimane võllamees”, lavastaja Üllar Saaremäe (15.06.2017); Lavastus võeti 27.06.2018 mängukavast maha. 5. Donald Tomberg „Gravitatsioon”, lavastaja Raivo Trass (04.03.2017); 6. Beth Henley „Küllus”, lavastaja Filipp Los (20.01.2017); 7. Andrei Ivanov „See kõik on tema”, lavastaja Helen Rekkor (13.01.2017); 8. Erki Aule „Astuge edasi!”, lavastaja Erki Aule (21.10.2016); 9. Vladimir Žerebtsov „Ausammas”, lavastaja Filipp Los (06.02.2016); Lavastus võeti 18.05.2018 mängukavast maha. 7  10. Stig Claesson „Sina maga, mina pesen nõud“, lavastaja Tarmo Tagamets (02.10.2015); Lavastus võeti 19.02.2018 mängukavast maha. 11. Aleksei Tolstoi/Adolf Šapiro „Buratino“, lavastaja Üllar Saaremäe (06.02.2015). Viimane etendus 24.10.2016 3. KINO 2018. aastal on kino avatud 5 päeva nädalas. Suletud päevadel (E - T) on võimalus kasutada maja eriüritusteks ja konverentsideks. 2018. aastal saame näidata Teatrikinos umbes 250 erinevat filmi ligi 50000 filmisõbrale, kellel on võimalus külastada üle 1000 seansi nii 2D kui 3D formaadis Jätkame Euroopa väärtfilmide programmiga. 2017 aastal edukalt alanud LGBT filmifestival on leidnud oma koha ka juba 2018 aasta sügisesse. Tänu uudsele tehnikale saame startida esilinastustega samaaegselt suurte kinokettidega. Teatri ja kino sümbioos sihtasutuses annab suurepärase võimaluse ristturunduseks ja suunab vastastikku külastajaid laiendama oma kultuuripilti. 2018 püüame veelgi efektiivsemalt kasutada uusi tekkinud võimalusi. 2018. aastal oli kino avatud 5 päeva nädalas, kolmapäevast pühapäevani. Koolivaheaegadel ka teisipäeviti. Esmaspäeviti ja teisipäeviti oli kino avatud eriürituste puhul. Teatrikinos näidati 198 filmi 67 354 külastajale, kes said võimaluse külastada 1206 seanssi, mis olid nii 2D kui 3D formaadis. Koostöös Lääne-Viru Omavalitsuste Liiduga toodi ekraanile kolm filmi, mis olid publikule tasuta: kevadel Euroopa päeva raames kaks filmi ja oktoobris „Astrid Lindgreni lugu”. Aasta jooksul oli mitmeid erilinastusi, kus sai kohtuda filmitegijatega: „Paha lugu” eriseanss, kus vestlust Rain Tolgi ja Andres Maimikuga juhtis Grete Jürgenson; „Mäed, mida polnud”, kus kohal oli Rein Taaramäe; „Eia jõulud Tondikakul”, kus külas oli lavastaja Anu Aun ja üks noortest peategelastest. Teist aastat järjest toimus Teatrikinos ka LGBTI filmifestival Festheart, kus Eestis esimesena linastus film „Tüdruk” ja näidati veel seitset eripalgelist linateost. Jätkati ka Rohenädala programmiga, kus näidati kaht temaatilist multikat viiele kooligrupile ja õhtul oli kinokülastajatel võimalus vaadata tasuta dokumentaalfilmi „Moest väljas”. Veebruarist märtsi keskpaigani oli Teatrikino ekraanil üle 10 Oscarile nomineeritud filmi. 4. KOHVIK Teatrikohviku peamine funktsioon on lisaväärtuste pakkumine teatrile, esmatähtis on etenduste publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine piletimüügiga. Lisaks igapäevase toitlustuse pakkumine nii majarahvale kui ka väljast tulnud klientidele ning tellimisel erinevate ürituste ja gruppide teenindamine, ettetellimisel pakume õhtusööke etendusele tulnud publikule. Teatrikohvik pakub kohvi- ja lõunapause, aga ka õhtusööke seminaridele, konverentsidele, koolitustele, mis toimuvad teatris, kinomajas ja rahvamajas ning grupitoitlustust vastavalt soovidele ja võimalustele. Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegevuseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum. Jätkuvalt peame oluliseks kohviku aktiivset turundustegevust. Vahetame jõudumööda välja inventari, hangime juurde või uuendame töövahendeid ja toidunõusid. Eesmärk on pakkuda mit- mekesist menüüd ja olla võimalikult paindlik, tulles vastu tellijate soovidele. Teatrikohvik täitis kõik eespool nimetatud eesmärgid. Hankisime juurde lauanõusid ja serveerimistarbeid, et oleks võimalik täiendada suupistete valikut, mida pakkuda vastuvõttudel ja lisada teatrikülastajate vaheajapakettidesse. 8 5. LISAÜRITUSED 5.1 Sariüritus „RT esitleb” Projekti peamisteks märksõnadeks on kohalike loov-intelligentide ja noorte kultuurihuviliste (sh laste) silmaringi arendamine ja erinevatel kunstialadel tegutsevate esindajate omavaheline kokkupuude ja koostöö. Projekti eesmärk on tuua Rakvere kodanikeni võimalikult erilisi väiksemaid teatriprojekte, mis reeglina jõuavad lavalaudadele Tallinna ja Tartu kultuuriruumis, kuid mis harva jõuaks Lääne- Virumaa teatrisõpradeni. Meie eesmärk on jätkata sariürituse „RT esitleb” tegevust ka üheksandal hooajal ning tuua eripalgelisi huvitavaid kunstiprojekte regulaarselt Lääne-Viru teatrisõpradeni. Etendused toimuvad peamiselt Rakvere Teatri väikeses saalis. Piletihinda püüame alati võimalikult madalal hoida, pakkudes võimalust tulla teatrisse tavapärasest mitu korda soodsamalt. 2018. aastal võtsime vastu otsuse, et see saab olema antud vormis „RT esitleb” sarjale viimane. Soov oli lõpetada sari võimalikult eriliselt ja mitmekülgselt ning Rakvere Teatrile oluliste esinejate/üritustega. Eesti vanim ja tuntuim tantsuteater Fine5, kellega Rakvere Teater tegi koostööd EV100 projekti raames, esitas meie publikule oma 25 tegutsemisaasta juubelilavastuse „25 Tantsu“. Noorte koreograafide ja kunstnike ühendus Neli Kuudis tuli Endla teatrist külla lavastusega „Sisesosinad“. Tallinna Tantsuteater otsustas meie sarja austada uuslavastuse „Voomavoos“ esietendusega. Aasta alguses kokku lepitud esinejate tihedate ajagraafikute tõttu saime publikuni tuua 2018. aasta jaanuarist detsembrini planeeritud kuuest esinejast kolm. Sarja viimased kolm õhtut saavad toimuma jaanuarist märtsini. Otsustasime, et need esinejad on väärt, et pikendaksime planeeritud graafikut uue aasta algusesse. Balti Filmi- ja Meediakool toob meieni lühifilmide õhtu, kus näidatakse valikut filmidest, kus mängivad Rakvere Teatri näitlejad. Veebruaris toimub ON Teatri monolavastus „Maailma ilusaim tüdruk” ning rahvusvahelisel teatrikuul saab näha Draama festivalil esietendunud Veiko Tubina ja Henri Hüti lavastust „Sisenemine sisenemisse“, mis käsitleb kõikide Eesti teatrite ja etendusasutuste helilisi publikukutsungeid. Vaatamata sellele, et sari ei lõppenud planeeritult detsembrikuuga, vaid pikeneb kevadeni, võib öelda, et viimane aasta oli väärikas, mitmekülgne ja kordaläinud. Hinnapoliitikat oleme oma eesmärkide kohaselt hoidnud madalal, piletihindu ei ole tõstnud. 5.2 Sariüritus „RT vestleb” „RT vestleb” on Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. Seoses fookuses oleva lavastusega vesteldakse sundimatus õhkkonnas lavastuse ja lavastusest tõukuvatel teemadel, avaldatakse arvamust nähtu kohta, küsitakse lisa külaliselt ja lavastajalt. Traditsiooniliselt modereerib vestlust Erni Kask, kuid vastavalt vestluse loomule ning temaatikale võib vestluse juht olla ka keegi teine. Näiteks „Lendas üle käopesa” õhtut ehk „McMurphyde kokkutulekut” modereeris Jüri Aarma. Lisaks lavastajale vestleb moderaator spetsiaalselt vestluse tarvis välja valitud külalisega. Võimalusel liituvad vestlusringiga ka äsja laval olnud näitlejad. Vestlusõhtu toimub traditsiooniliselt teatrikohviku vabas õhkkonnas. Suurema publikumi korral ka otse laval. Vestlusringi on oodatud ka need, kes on etendust varem näinud, samuti need, keda lihtsalt huvitavad lavastaja mõtted, ülesseatud teema või intrigeeriv külaline. Oluline on märkida, et tegemist pole „kohtumisõhtuga”, vaid vestlusringiga, et ärgitada publikut kaasa mõtlema ja mõtteid avaldama selle üle, mida nad tegelikult ja vahetult nähtust arvavad. See arendab kohalikku kultuurielu, eesti teatrikultuuri tervikuna ja valmistab ette teadlikumat ja avatumat vaatajat julgemateks katsetusteks tulevikus. Teatripraktik saab tööks vajalikku tagasisidet ja huvitavaid ideid ning Rakvere Teater saab kuuldud mõtteid kasutada oma edaspidise repertuaari kujundamisel. Üritused on kõigile tasuta ja vestluste helisalvestused teatri kodulehelt järelkuulatavad. 9 Vestlusõhtute sari on olnud ka sel aastal järjepidev ning tänu huvitavatele vestlejatele, intrigeerivatele teemadele ning publikuhuvile on laienenud järelvaatamise võimalus ka ERRi kultuuriportaali. Esimene vestlusring toimus Kanada ja Eesti koostööprojekti „LA H US” teemadel. Välis- ja kodueestlastest rääkisid emeriitprofessor ja politoloog Rein Taagepera, näidendi „LA H US” autor Liisi Rohumäe ning lavastaja Üllar Saaremäe. Iiri näitekunsti teemadel vesteldi kodukohvikute päeval, aluseks suvelavastused „Viimane võllamees” ja „Lõikuspeo tantsud”. Vestlesid Üllar Saaremäe ja Brian Devaney, vestlust juhtis Erni Kask, tõlkis Kärt Devaney. Järgmisena toimus EV100 koostöölavastuse „Puudutada kuud” vestlusõhtu, kus Erni Kase vestluskaaslasteks olid Eesti Ekspressi ajakirjanik ning saate „Radar” peatoimetaja Kärt Anvelt ja Andres Anvelt, toonane Eesti Vabariigi siseminister, kes 90ndatel töötas Keskkriminaalpolitseis. Aasta viimane vestlus toimus vahetult enne jõule seoses lavastusega „Kuni ta suri”. Erni Kase vestluskaaslased olid Rakvere Teatri loominguline juht ja „Kuni ta suri” lavastaja Peeter Raudsepp ning ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija Jelena Skulskaja, kes esitles ka oma raamatut „Armastus vene kirjanduses”. Vestlused on nii teemade kui sihtrühma poolest olnud väga eripalgelised. „RT vestleb” on end põneva ja publiku poolt oodatud sarjana sisse töötanud. 5.3 Sariüritus „RT Jazzukohvik” Jazzukohvik pakub klassikalise jazzmuusika kontserte, kergema alatooniga elava muusika õhtuid ja toob Rakvere publikuni erinevaid välisartiste. Olulisel kohal on ka erinevate huvi- ja vanuserühmade ühtekuuluvustunde suurendamine Rakvere kultuuriruumis – muusika keel on universaalsem ning Jazzukohviku kontsertide puhul saavad ühes ruumis kokku linnakodanikud, linna majutusasutustes peatuvad väliskülalised ning spetsiaalselt kontsertidele sõitnud külastajad maakonnast. Lisaväärtusena avaneb linna muusikakoolides õppivatel tulevastel noortel muusikutel võimalus näha ja kuulda oma erialaga seotud muusikuid/instrumentaliste (eeskujusid) otse laval, luua kontakte ja vahetada muljeid. Sihtgrupi suurust arvestades on live-muusikat pakkuvaid vaba aja veetmise kohti linnas vähevõitu. Seega on Rakvere Teatri Jazzukohviku järjepidev töö hariva ning heatasemelise muusikakultuuri edendajana hindamatu. Jätkub koostöö Eesti Jazzliiduga, mille raames paneb liit üritusele õla alla nii reklaami kui artistide valikuga. Jazzukohviku üheksat kontserti külastas kokku 205 inimest. 1) 20. jaanuaril Weekend Guitar Trio, külastajaid 15 2) 17. veebruar Trading Fives, külastajaid 18 3) 24. märts Sooäär Quartet & Alexey Kruglov, külastajaid 18 4) 21. aprill CORPO (Rootsi), külastajaid 21 5) 26. mai Redel Ruudus & Mirjam Kivisild, külastajaid 14 6) 18. september Alfa Collective, külastajaid 19 7) 23. oktoober Elvus, külastajaid 26 8) 6. november Matthew Hyde kvintett, külastajaid 29 9) 4. detsember Raivo Tafenau kvartett (Raivo Tafenau 55), külastajaid 45 Kuna publikuhuvi oli väga väike, siis võtsime aasta lõpus vastu otsuse, et Jazzukohviku sari lõpetab 2018. aastaga. 5.4 Sariüritus „RT luuleõhtu Kuu kutse” Teatrikohviku uus üritustesari pakub kuulamise ja kaasa rääkimise võimalust kõigile luulesõpradele. Luuleõhtuid nimega „Kuu kutse” toimub hooaja jooksul viiel kuni kuuel korral ning teema on iga kord erinev (Siuru 100, omaloomingu ette kandmine, Hando Runnel jne). Luuleõhtuid viivad läbi Rakvere Teatri noored näitlejad. Igal õhtul on külalistena kutsutud luulet lugema ja rääkima nii näitlejad meie endi teatrist kui ka inimesed väljastpoolt teatrit. Peamine 10 sihtgrupp on kohalik haritlaskond ning gümnaasiuminoor. Lisaks luulesarja sisulisele tähtsusele on üheks eesmärgiks tuua teatrisse rohkem teismelisi. Noorte näitlejate poolt läbi viidav ning tunnustatud ja tuntud inimeste poolt ettekandmisele tulev luule on sätitud raamistikku, mis pakub rahuldust vanemale luulesõbrale, kuid meelitab kultuurimaastikule lähemale ning sõnakunsti juurde ka rohkem noori. Esimese aastaga on luuleõhtute sari end vaikselt sisse töötanud ning näidanud, et Rakveres on luulesõpru, kes on selliseid üritusi oodanud. Aasta esimene luuleõhtu oli suunatud kõikidele sahtlisse kirjutajatele, kandes nime „Omalooming”. Õhtut vedasid näitlejad Jaune Kimmel ja Grete Jürgenson. Järgmisena pühendati üks märtsikuu õhtu Juhan Viidingule, kelle tekste lugesid näitlejad Jaune Kimmel, Toomas Suuman ja Grete Jürgenson. Maikuus seadis Priit Põldma Ernst Enno elust ja tema luulest kokku kauni kava, mille tõid publikuni Grete Jürgenson, Jaune Kimmel, Mait Joorits, Vootele Ruusmaa ja Toomas Suuman. Aasta viimaseks valiti Ellen Niit, kelle luulet vahendasid Grete Jürgenson, Toomas Suuman, Priit Põldma. Kindlasti jätkame sarjaga ka edaspidi, sest publikuhuvi on järjest kasvanud. 5.5 Sariüritus „RT muusikaviktoriin” Meelelahutuslik ent hariv võistkondade vaheline kuuldeline mõttesport. Ühendab erineva generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast. Avardab ja aitab kujundada muusikalist maitset ning juhatab seni avastamata muusikani. Iga viktoriin seab võistkonnad pingeritta. Välja selgitatakse parim meeskond nii kuu kui ka hooaja lõikkes. Läbivalt on osalejate huvi olnud progresseeruv ja leidnud laialdast kõlapinda. Muusikaviktoriid on jätkuvalt populaarsed ja võistkondade arv on vaikselt kasvanud. Vanemate melomaanide kõrvale ilmub järjest rohkem uusi noori nägusid ning rõõm on tõdeda, et ürituse meelelahutuslik olemus ei välista harivat iseloomu. Viktoriinid toimusid igakuiselt ning 2018. aastal oli vastavalt hooaegade vahetumisele pool aastat teemaks Rakvere Teatri töötajad ning nende muusikavalik, teisel poolaastal on olnud viktoriinid erinevatel teemadel (Eesti eri, 90ndad, auhinnatud muusika jne). 5.6 Imagoloogilised üritused Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi etenduste turundusega haakuvad ka imagoloogilised üritused, mis on seotud uuslavastuste lavalejõudmisega. Iga uuslavastusega kaasneb ürituse turundustegevus, mis leiab oma konkreetse sisu ja vormi lavastust ettevalmistava meeskonna ja teatri turundusosakonna visioonikoosolekutel. Lisaüritustel on alati kaasatud ka Rakvere Teatri näitlejad. Hooaja algus ja lõpp tähendavad teatrirahvale traditsioonilist üritust, kus tutvustatakse linnarahvale uut hooaega või siis juhitakse tähelepanu sisehooaja lõppemisele ja suveetenduste algusele. Üritused on taaskord vajalikud nii kogukonna sidumiseks teatriga kui ka turunduslikust aspektist. 2018. aasta sisse mahtus hooaja lõpupidu, mis oli ühtlasi ka EV100 lavastuse „Puudutada kuud” 90ndate stiilis eriüritus. Uue hooaja avasime kahes suures osas – päeva esimesel poolel täitus Rakvere Teatri suur maja laste ning nende vanematega, kus uute lastelavastuste tegelased väikesi teatrisõpru lõbustasid. Õhtul oli aga Rakvere Teatri väike maja pungil meie täisealist publikut, kellele tutvustati kontsertlavastusega algavat hooaega, mis päädis RT muusika kontserdi ning tantsuõhtuga. Lisaks on aasta jooksul toimunud uuslavastustega seotud imagoloogilised üritused nagu „Hullemast hullem” lavastusega haakuv Inglise õhtu, kus mängiti maffiamängu ning tehti šerri koolitust. Talvel katsime teatritaguse rahvapargi lastele ning peredele geopeituse punktide ja vahvate tegevustega. Lähtudes suvelavastuste teemadest ootasid kodukohvikute päeval teatri õuel rahvast hoovikohvik ja Iiri temaatika. Teatri seesugused imagoloogilised üritused on hästi vastu võetud ning rahvaarvu üle ei ole sel aastal kindlasti pidanud nurisema. 11 6. GALERII 2018. aastal jätkame kujutava kunsti näituste korraldamist teatri suure ja väikese maja fuajeedes ning kohvikutes. Aastas planeerime 6–8 suuremat näitust, mida eksponeeritakse kuni kaks kuud. Lisaks väiksemad satelliitnäitused suure ja väikese maja kohvikute pindadel. Samuti jätkame traditsiooni korraldada näituste avamisega koos erinevaid kunstnike õpitubasid ja esinemisi. Eesmärk on galerii tegevusega elavdada Rakvere kultuurielu, tuues siia mitmekesist kunsti ja huvitavaid kunstnikke, samas saada teatri interjöörid eriilmeliseks ja elavaks. Igal aastal toome ka laste jõuluüritusele kohvikusse ühe illustraatori või lastepärase kunstniku loomingut. Sellest on saanud juba traditsioon. 2017 lõpus külastas meid Jarõna Ilo oma uue lasteraamatu illustratsioonidega. 2018. aastal arendame koostööd erinevate disainerite ja eriilmeliste kunstnikega, nimetagem siin selliseid nagu Tarmo Luisk, Andro Kööp, Lilian Meister. Majja on tulemas oma kollektsiooniga kunstikoguja Reigo Kuivjõgi. Teatrikülastaja näeb absoluutset eesti kunsti paremikku kaasaegselt kunstiskeenelt. 2018. aastal toimunud näitused: 1) 23. detsember 2017–10. veebruar 2018 Üllar Variku erakogu „Herman Talvik” – suure maja fuajee ja kohvik 2) 23. detsember 2017–10. veebruar 2018 lasteraamatute illustratsioonide näitus koostöös Lääne-Virumaa Keskraamatukoguga – väike maja 3) 15. veebruar–20. märts Lylian Meister „Möödanik+” suure maja fuajee ja kohvik ning väike maja 4) 21. märts–12. mai Andro Kööp „Suhted” – suure maja fuajee ja kohvik 5) 21. märts–12. mai Andro Kööp ja Peeter Must – väike maja 6) 28. juuni–10. oktoober Reigo Kuivjõgi kunstikogu „Ma ei tea mis” – suure maja fuajee ja väike maja 7) 28. juuni–10. oktoober Regina Mareta Soonsein „See, mida sa ei näe” – suure maja kohvik 8) 16. september–22. november 4Room valgustinäitus – suure maja kohvik 9) 2.–29. oktoober Ain Roost kuraatori ja teostaja „Sada aastat teispool klaasi” vitraažinäitus – teatrikino 10) 11. oktoober–30. november Krista Simson „Agul” – suure maja fuajee (avamisel musitseeris Juliana Kuklin) 11) 10. oktoober–30. november Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia visuaaltehnoloogide kursuse teatrimaskide näitus – suure maja kohvik 12) 10. oktoober–10. november Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia visuaaltehnoloogide kursuse fotonäitus „Lühike sviitrisse peitumise õpetus” – väike maja 13) 11. oktoober–11. november Ly Lestberg fotonäitus „Kokku kasvanud” – väikese maja kohvik 14) 16. november 2018–veebruar 2019 Tiina Tammetalu „Ilu päästab” – väike maja 15) 22. november 2018–veebruar 2019 4Room valgustinäitus – suure maja kohvik 16) 23. november 2018–22. detsember Albert Gulk joonistused – suure maja kohvik 17) 19. detsember 2018–veebruar 2019 4Room valgustinäitus – teatrikino 18) 22. detsember 2018–veebruar 2019 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia visuaaltehnoloogia üliõpilaste nukunäitus „Stiliseeritud sirminukud” – suure maja kohvik 19) 22. detsember 2018–18. veebruar 2019 Stina Murakas „Kaos on mu sõber ja korda armastan ka” ja Märten Kross „Armastusest, truudusetusest ja järjepidevusest” – suure maja fuajee (avamisel musitseeris Märten Kross). 12 7. BALTOSCANDAL Viieteistkümnes festival Baltoscandal toimub 4.–7. juuli 2018. Läbirääkimised käivad ja plaanitud on järgmised etendused: Teatr Powszechny (Varssav, Poola), etendusega „Klatva” (Needus), Jerome Bel (Prantsusmaa) „Gala”. Joris Lacoste (Prantsusmaa), kes eelmisel festivalil esitas oma lavastust Suite No2, näitab nüüd lavastust Suite No3, mille ettevalmistamiseks tegi ta kohalike osalejatega workshopi eelmisel festivalil. USA lavastaja Kevin Doyle’i „Sponsored by Nobody”, Marcus Öhrn (Rootsi) ja Marie-Caroline Hominal (Šveits) uue lavastusega, Juha Valkeapää (Soome), Forced Entertainment (UK). Lisaks etendused Eesti truppidelt. Jerome Beli lavastuses „Gala” osalevad kohalikud amatöörid ja professionaalid, kellega alustatakse proove nädal enne festivali ja kelle esitust näitame Rakvere Teatri suurel laval festivali esimesel ja teisel päeval. Festivali avamiseks plaanime etendust Rakvere keskväljakul koos noorte tsirkuseartistide (OMAtsirkus) ja vabatahtlike osalejatega. Koostöös EKA Urbanistika ja linnaplaneerimise tudengitega tahame ehitada Rahvaaeda väikese välilava, kus toimuvad vabaõhukontserdid. Etenduspaikadena kasutame Rakvere Teatri saale, teatrikino saali, rahvamaja saali, spordikirikut, Rahu tänava spordisaali ning erinevaid pindu linnas, mis kohandatakse teatrisaalideks. Üritame hoida etenduste piletihinnad suhteliselt madalad, kuna vaatajate hulgas on suur osa noori ja tudengeid ja samuti peame arvestama ka kohalike elanike (keda alati suure heameelega oma festivalile ootame) võimalustega. Seetõttu moodustab piletitulu väga väikese osa kogu festivali eelarve tuludest ja sellevõrra suurem rõhk langeb erinevatele toetustele, tänu millele saame piletihinnad nii madalad hoida. Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jne. Koostöös erinevaid Euroopa teatrifestivali ühendava võrgustikuga Next Step taotleme 2018. aasta jaanuaris toetust EL programmist „Creative Europe” uue 5-aastase projekti teostamiseks, positiivse otsuse korral algab uus projekt 2019. aastal. Festivali kavas oli 13 lavastust, millega anti 26 etendust, trupid olid pärit seitsmest riigist. Suuremateks projektideks olid Rakvere Teatri suurel laval näidatud Teatr Powszechny (Varssav, Poola) ja lavastaja Oliver Frljići (Horvaatia) lavastus „Klatwa” („Needus”), samuti teatri suurel laval esitatud prantsuse lavastaja Jerome Bel’i lavastus „Gala”, kus osales 20 kohalikku professionaalset ja amatöörtantsijat. Joris Lacoste’ilt (Prantsusmaa) oli kavas „Suite No3”, kolmas osa lavastuste seeriast, mille ettevalmistamiseks tegi lavastaja 2016. aasta Baltoscandalil kohalike osalejatega ka töötoa. Suurem ettevõtmine oli ka festivali avamine, mis toimus Rakvere keskväljakul tasuta kogu linnarahvale. Lavastuse tegemises osalesid Kaja Kann, Alissa Šnaider, Renzo van Steenbergen ja OMAtsirkuse noored, ning kohalikud vabatahtlikud (kokku ligi 30 inimest). Lisaks olid kohal järgnevad trupid ja lavastused: Forced Entertainment (UK) „Real Magic”; Markus Öhrn (Rootsi) ja Marie-Caroline Hominali (Šveits) „Hominal/Öhrn”; Kangro, Ulfsak, Epner „Workshop”; Deborah Pearson (UK) „History, History, History”; WAUHAUS (Soome) „Flashdance”; Henri Hütt ja Mihkel Ilus „Kapriisid 3,5”; Teater NO99 „Unistajad”; Ivo Dimtchev (Bulgaaria) „Concert”; Ensemble U (Eesti) „Raba”. Etenduspaikadena kasutasime Rakvere Teatri suurt ja väikest saali, kinosaali, Rahvamaja saali, Spordikirikut, Rahu tänava spordisaali, Targa Maja saali ning linna keskväljakut. Oleme üritanud hoida etenduste piletihinnad madalad (madalamad kui Eesti teatrite tavaetenduste piletihinnad), kuna vaatajate hulgas on palju noori ja tudengeid, samuti peame arvestama kohalike elanike võimalustega. Seetõttu moodustab piletitulu väga väikese osa kogu festivali eelarve tuludest ja sellevõrra suurem rõhk langeb erinevatele toetustele, tänu millele saame piletihinnad nii madalad hoida. Baltoscandali teeb eriliseks selle kontsentreeritus ja intensiivsus, 4 päeva ja 5–6 etendust päevas. Kuna festival toimub küllalt väikesel alal (Rakvere), siis loob see erilise õhkkonna ja annab võimaluse tihedamaks suhtlemiseks nii esinejatel omavahel kui ka esinejatele 13 publikuga. Festivalikülaliste seas on arvestatav hulk välisprodutsente, eraldi veel suuremad grupid professionaale Lätist ja Soomest. Rakvere inimeste seas olid eriti populaarsed lavastused, kus osalesid nende kaaslinlased („Gala” ja festivali avamine), kuid kohalikke jätkus ka kõigile teistele lavastustele. Jätkus koostöö Tartu Ülikooli teatriteaduse tudengitega, kes andsid välja ajalehte ja said võimaluse etendusi tasuta vaadata. Viljandi Kultuuriakadeemia ja Lavakunstikooli tudengid olid esinejate saatjatena abiks ja said nii lisaks etendustele näha ka korralduslikku poolt. Innustab noorte teatri- ja kunstitudengite huvi osaleda festivali tegevustes ja vaadata etendusi. Jätkame tudengite kaasamist festivali ettevalmistamistusse ja läbiviimisesse. Erinevate kohalikke elanikke kaasavate projektidega kinnistame veelgi enam festivali kohta Rakvere linna plaanides ja tegevustes. Samuti on positiivse kogemusega inimeste kaasamine järgmise festivali korraldamisse lihtsam. Kuna festivali formaat (pikkus ja maht) on ennast õigustanud ning seda pole plaanis lähiajal muuta, plaanime edasises tegevuses veelgi enam rõhku panna sisule. Võimalusel tuua kunstnikke Rakverre ka nende projektide ettevalmistavas faasis, toetada Eesti kunstnikke nende lavastuste valmimisel, et neid siis ka oma kavas näidata. Baltoscandalil osales 140 kunstnikku (k.a Jerome Beli trupp ja vabatahtlikud osalejad avalavastusel). Festivalietendusi külastas 4400 vaatajat, festivali ettevalmistamise ja läbiviimisega tegeles ligi 60 inimest. 8. SUHTARVUD 2018 2017 Varade rentaablus (ROA) 2,65% 1,43% Omakapitali (netovara) 2,92% 1,55% rentaablus (ROE) Maksevõime üldine tase 4,51 4,58 Võõrkapitali ja netovara 0,07 0,07 suhe Varade rentaablus on varade tulemuslikkuse näitaja (põhitegevuse tulem jagatud varadega e bilansi mahuga). Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud põhivara sihtfinantseerimine, siis riigi poolt toetatava teatrina, tingis 2018.a 2,65 % hea ROA, investeering väikese maja parkla 3. etappi. Netovara rentaablus on asutajate investeeringute kasvu (tasuvuse) näitaja (aruandeaasta puhastulem jagatud netovaraga). Samas sihtasutuse ja äriühingu tulemid pole omavahel päris võrreldavad. Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud põhivara sihtfinantseerimine. 2018.a 2,92% ROE viitab, väikese maja parkla 3. etapi ehituseks saadud, toetuste mahule. Ning samas positiivne asutajate investeeringu näitaja. Maksevõime üldine tase on lühiajalise maksevõime iseloomustaja (likviidsete varade suhe lühiajalistesse kohustistesse), mis näitab mitu korda käibevarad lühiajalisi kohustisi katavad. Riigi valitseva mõju all tegutseva etendusasutuse puhul, kus tulevaste rahavoogude määrajaks on eelkõige riigi toetused ja teenuste müügitulu pole antud näitajana nii oluline kui müügiga tegeleva äriühingu puhul. Arvestades asjaolu, et valdav osa käibevarast on otseselt raha kujul, viitab antud näitaja, 4,51 üliheale maksevõimele. 14 Võõrkapitali ja netovara suhe on pikaajalise maksevõime näitaja (kohustised jagatud netovaraga) ja iseloomustab investeerijate riskimäära. Näitaja 0,07 viitab investeerijate peaaegu olematule riskimäärale. SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2019. AASTA TEGEVUSKAVA Kinnitatud 30.11.2018 SA nõukogu koosolekul 1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Rakvere kui teatrikeskuse tutvustamine välismaal on viimastel aastatel hoogustunud ja on jätkuvalt sihtasutuse prioriteediks, nagu ka kohaliku kogukonna kaasamine teatri ettevõtmistesse. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse parendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2018. aasta lõpus on teatri trupis 17 koosseisulist näitlejat, mis ei kata tegelikke vajadusi ja sunnib teatrit pidevalt kasutama külalisnäitlejaid. Külalisnäitlejad küll muudavad pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole 2019. aasta pingelise eelarve juures võimalik. Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused (väikebuss, kaasaegne helipark) ja jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on laopinnad. Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus on pea peale pööranud teatri sisemise palgahierarhia. Riigipoolsed lisavahendid on tulnud miinimumi jõuliseks tõusuks ning see on söönud ära palgaastmestiku. Omatulu ei võimalda muu personali järeleaitamist sama tormakas tempos. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate miinimumtasud on seotud otseselt kultuuritöötaja miinimumpalgaga ja nii suureneb omatulu surve veelgi. Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad: lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks planeeritav riigitoetus katab umbes 70% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril suur osa ka nendest kuludest katta muudest vahenditest. Mahtude vähendamine toob küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too. 15 Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil. 2018. aasta lõpus sai valmis aastaid murekohaks olnud parkla laiendus, mis muudab meie senist kaupade liikumist ja prügimajandust ning annab oluliselt leevendust parkimis- ja evakuatsiooniprobleemidele. 2019. aasta kujuneb uue juurutamiseks majasiseselt ja publikule harjumuse tekitamiseks. Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja Baltoscandal. 2. TEATER 2019. aasta on teatri jaoks sisemise töökorraldusega tegelemise aasta. Lahendamist vajavad probleemid on: * Kuidas leida enam aega lavastuste esietenduseelseks prooviperioodiks laval (kui seni on peaproovideks planeeritud viis päeva, siis tehniliselt keerukamate lavastuste juures ei ole see piisav). Lahenduseks on paindlike paralleelide loomine, võimalus mängida teiste truppidega väljasõidus ja teises saalis. * Kuidas planeerida nii, et ei tekiks kunstilise ja tehnilise koosseisu ülekoormatust esietenduse- eelsel perioodil ja summeeritud tööaja arvestuse perioodil üldse. Lahenduseks on 2018. aasta lõpus loodud täiendav ametikoht – etendusteenistuse juht, kes hakkab detailselt planeerima kogu etendust teenindava personali tööd. Samuti on teater ühinenud nende etendusasutustega, kes töötavad välja ressursiplaneerimise tarkvara. 2019. aasta teises pooles algab tarkvara juurutamine teatrites. Programm võimaldab etenduste planeerimise algjärgus saada ülevaate tööaja hulgast iga osakonna ja isiku lõikes. Kui detailse planeerimisega on tekkinud kogemus, saab sealt edasi otsustada, kas aina keerukamateks muutuvate tehniliste lahenduste juures saab hakkama senise tööjõuga või mitte. * Kuidas leida paremini ühist keelt lavastajate ja kunstnikega, et võimalikult suure osaga repertuaarist oleks võimalik sõita välja. Eelkavandite juurutamine on andnud häid tulemusi, täpsustada tuleb teatrisisest raamistikku – juba loomenõukogus tuleb materjalide arutamisel pöörata enamat tähelepanu sellele, kas ja millises mahus sobiks antud materjal väljasõitudesse. Sellest teatrisisesest suunisest lähtudes saab loominguline juht alustada läbirääkimisi lavastajatega. * Tuleb jätkata tööd trupi suurendamise nimel. Aastaid püsinud probleem vajab riigi- ja linnapoolset lahendust, sest omavahenditest ei suuda teater lisakohti luua. Ilma näitlejate arvu suurendamata ei ole võimalik täita eeltoodud eesmärke – paindlikud paralleelid, töökoormuse normi piiresse jäämine, kunstilise süvenemise võimalus. Rakvere Teatri eesmärgid aastal 2019: * Publikuarv 63500; * 9 uuslavastust; * repertuaaris erinevaid sihtgruppe kõnetavad lavastused; * väljasõitudes 40–45% etendustest. Rakvere Teater jätkab suunda, kus repertuaaris on paralleelselt võrdselt olulisel kohal nii komöödiad, psühholoogilised draamad kui ka laste- ja noortelavastused, nii suure saali publikumagnetid kui väikese saalis eksperimentaalsemad ja kammerlikumad lavastused. Uude aastasse on planeeritud 9 uuslavastust, mis jagunevad oma maja lavastajate, tuttavate külalislavastajate ja Rakvere Teatris debüteerivate lavastajate vahel. 16 Psühholoogilised kammerdraamad Väikeses saalis on esietendumas mitu kammerlikumat psühholoogilist draamat. Esimesena toob Vallo Kirs Ugala teatrist publiku ette Jean-Paul Sartre’i näidendi „Kinnine kohus”. Tegu on eksistentsialistliku näidendiga, kus kolm tegelast on pärast surma sattunud põrgulikku olukorda, olles üksteisele nii kohtualused kui -mõistjad. Lavastuses kasutatakse kaasaegset teatrikeelt ning seega võiks see olla huvipakkuv ka uuenduslikuma teatri austajatele üle Eesti. Kevadel toob Peeter Raudsepp lavale Cormac McCarthy kirjutatud näidendi „Loojanguekspress”, kus mängivad Toomas Suuman ja Tarmo Tagamets. See on kahe vastandliku mehe, sügavalt jumalasse uskuva endise vangi ja ateistist filosoofiaprofessori, musta ja valge pinev maailmavaadete põrkumine. Lavastuspaik väljaspool teatri ruume on hetkel veel otsimisel. Uuel hooajal on lavastama oodata Madis Kalmetit, kes toob publiku ette Ingmar Bergmani kammerdraama „Nagu peeglis”, psühholoogilise, tundlikult ausa perekonnaloo. Esmakordselt saab selles lavastuses suure ja vastutava peaosa teatri noor näitlejanna Grete Jürgenson. Lavastus peaks just tegelastevaheliste suhete kaudu kõnetama praeguse aja hirme, millele inimesed ei oska nimetust anda, ning näitama inimlikku vajadust hoolivuse ja armastuse järele. Lavastused lastele ja noortele Menuka noortelavastusega „See kõik on tema” on kahe aasta jooksul antud üle Eesti peaaegu 100 etendust. Nüüd on repertuaari jõudmas uus noortelavastus, gootilik ja põnevust tekitav „Verikambi”. Jaanika Juhansoni lavastatud ning lavastaja ja menuka noorsookirjaniku Reeli Reinausi kahasse kirjutatud näidend on lugu metsa eksinud noortekambast, kelle ees hakkab lahti hargnema kummituslik lugu. Lisaks Rakvere Teatri jõududele teevad kaasa noored vabakutselised ja teatri Must Kast näitlejad. Traditsiooniliselt jõuab uue aasta jõuludel publiku ette suure saali lastelavastus, kuid selle materjal on veel otsimisel. Maailmadramaturgia suurel laval Kevadel on teatrisse oodata külalislavastajat Itaaliast – Giorgio Bongiovanni toob suures saalis vaatajate ette itaalia näitekirjaniku Aldo De Benedetti „Kaks tosinat tulipunast roosi” – itaaliapärase komöödia abielusuhetest ja raisatud armastusest. Suvelavastusena toob Hendrik Toompere majast väljas temaatilises kohas publiku ette taanlase Ludvig Holbergi vaimuka loo „Miks Jeppe joob?”, peaosas Eduard Salmistu. Rakvere Teatri algava juubelihooaja avab suures saalis Eili Neuhausi lavastuses Anton Tšehhovi „Onu Vanja”, kus lisaks Rakvere Teatri näitlejatele teevad kaasa Üllar Saaremäe ja Ines Aru, kelle 50. ja 80. juubelit lavastusega tähistatakse. Vene klassikalise dramaturgia lavastamisse on jäänud päris suur vahe, kuid vaatajad ootavad seda ning samuti on see heaks väljakutseks trupile, sest iga kohtumine Tšehhoviga on näitleja loometeel märgilise väärtusega. Enne jõuluaegset lastelavastust esietendub Sarah Ruhli komöödia „Puhas maja” neljale nais- ja ühele meesnäitlejale. Hetkel ei ole lavastaja veel teada, kuid lugu on woodyallenlik absurdikomöödia, kus üleharitud kõrgklassi naised avastavad Brasiiliast pärit teenijanna abiga uue ellusuhtumise, kus tähtsal kohal on anekdoodid ja oleviku nautimine. Perekriiside ja isegi surma üleelamiseks pole paremat ravimit fantaasiarikkast naljast või vähemalt stoilisest muigest. Eelmistest hooaegadest ülekanduvad lavastused. Astrid Lindgren „Pipi peab jõule”, lavastaja Mari Anton (08.12.2018); Nadežda Ptuškina „Kuni ta suri”, lavastaja Peeter Raudsepp (16.11.2018); Urmas Lennuk, Oskar Luts „Paunvere poiste igavene kevade”, lavastaja Urmas Lennuk (02.11.2018); Magnus Carlsson „Põrsas Desmond ja sookolli lõks”, lavastaja Marko Mäesaar (12.09.2018); 17  Urmas Lennuk, Peeter Raudsepp „Puudutada kuud”, lavastaja Peeter Raudsepp (13.04.2018); Liisi Rohumäe „LA H US”, lavastaja Üllar Saaremäe (09.03.2018); Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields „Hullemast hullem”, lavastaja Elina Purde (19.01.2018); Ken Kesey / Dale Wassermann „Lendas üle käopesa”, lavastaja Eili Neuhaus (06.10.2017); Urmas Lennuk „Ükssarvikute farm”, lavastaja Urmas Lennuk (15.09.2017); Donald Tomberg „Gravitatsioon”, lavastaja Raivo Trass (04.03.2017); Beth Henley „Küllus”, lavastaja Filipp Los (20.01.2017); Andrei Ivanov „See kõik on tema”, lavastaja Helen Rekkor (13.01.2017); Erki Aule „Astuge edasi!”, lavastaja Erki Aule (21.10.2016). 3. KINO 2019. aastal on kino külastajatele avatud viis päeva nädalas, koolivaheaegadel kuus päeva. Esmaspäeviti ja teisipäeviti on võimalus kasutada maja eriüritusteks ja konverentsideks. 2019. aastal planeerime Teatrikinos näidata umbes 260 erinevat filmi ligi 60 000 filmisõbrale nii 3D kui 2D formaadis. Pakume erilinastusi lasteaedadele ja koolidele, nii hommikusel kui ka päevasel ajal ning võimalust vaadata programmiväliseid filme. Jätkame Euroopa väärtfilmide programmiga ja juba edukalt käivitunud koostööd filmifestivalidega. Kõige suuremat ekraaniaega saavad laste- ja koguperefilmid ning Eestis toodetud linateosed. Oma kindel koht on filmiprogrammis Hollywoodi Oscari nominatsioonidega teostel ja PÖFFil linastunud filmidel. Uute filmide esilinastused toimuvad Teatrikinos samaaegselt pealinna ketikinodega. Teatrikino pakub oma ühes kinosaalis 2019. aastal jätkuvalt väga mahukat, eripalgelist ja kõigile huvigruppidele suunatud programmi. 4. KOHVIK Teatrikohviku peamine funktsioon on lisaväärtuste pakkumine teatrile, esmatähtis on etenduste publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine piletimüügiga. Lisaks igapäevase toitlustuse pakkumine nii majarahvale kui ka väljast tulnud klientidele ning tellimisel erinevate ürituste ja gruppide teenindamine, ettetellimisel etendusepublikule õhtusöökide pakkumine. Teatrikohvik pakub kohvi- ja lõunapause, aga ka õhtusööke seminaridele, konverentsidele, koolitustele, mis toimuvad teatris, kinomajas ja rahvamajas ning grupitoitlustust vastavalt soovidele ja võimalustele. Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegutsemiseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum. Jätkuvalt peame oluliseks kohviku aktiivset turundustegevust. Vahetame jõudumööda välja inventari, hangime juurde või uuendame töövahendeid ja toidunõusid. Eesmärk on pakkuda mitmekesist menüüd ja olla võimalikult paindlik, tulles vastu tellijate soovidele. 5. LISAÜRITUSED 5.1 Sariüritus „RT esitleb” Sarja eesmärk on tuua Rakvere kodanikeni võimalikult erilisi väiksemaid teatriprojekte, mis reeglina jõuavad lavalaudadele Tallinna ja Tartu kultuuriruumis, kuid mis harva jõuaks Lääne- Virumaale. Eesmärk on tuua eripalgelisi ja huvitavaid kunstiprojekte regulaarselt Lääne-Viru teatrisõpradeni. Etendused toimuvad peamiselt teatri väikeses saalis, harvadel juhtudel ka mujal. Piletihinda püüame alati võimalikult madalal hoida, pakkudes võimalust tulla teatrisse tavapärasest mitu korda soodsamalt. 18 Meie plaan on sariürituse „RT esitleb” tegevust jätkata uuel hooajal kolme üritusega. Üritused on žanriliselt eripalgelised (filmikunst, kultuuriteaduslik loeng-performace, sõnalavastus) ja kõik on seotud otseselt Rakvere Teatriga. Nende kolme üritusega paneme ilusa punkti kümme hooaega kestnud sarjale. 5.2 Sariüritus „RT vestleb” „RT vestleb” on Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. Seoses fookuses oleva lavastusega vesteldakse sundimatus õhkkonnas lavastuse ja lavastusest tõukuvatel teemadel, avaldatakse arvamust nähtu kohta, küsitakse lisa külaliselt ja lavastajalt. Traditsiooniliselt modereerib vestlust Erni Kask, kuid vastavalt vestluse loomule ning temaatikale võib vestluse juht olla ka keegi teine. Näiteks „Lendas üle käopesa” õhtut ehk „McMurphyde kokkutulekut” modereeris Jüri Aarma. Lisaks lavastajale vestleb moderaator spetsiaalselt vestluse tarbeks välja valitud külalisega. Võimalusel liituvad vestlusringiga ka äsja laval olnud näitlejad. Vestlusõhtu toimub traditsiooniliselt teatrikohviku vabas õhkkonnas, suurema publikumi korral otse laval. Vestlusringi on oodatud ka need, kes on lavastust varem näinud, samuti need, keda lihtsalt huvitavad lavastaja mõtted, ülesseatud teema või intrigeeriv külaline. Oluline on märkida, et tegemist pole „kohtumisõhtuga”, vaid vestlusringiga, et ärgitada publikut kaasa mõtlema ja mõtteid avaldama selle üle, mida nad tegelikult ja vahetult nähtust arvavad. See arendab kohalikku kultuurielu, eesti teatrikultuuri tervikuna ja valmistab ette teadlikumat ja avatumat vaatajat julgemateks katsetusteks tulevikus. Teatripraktik saab tööks vajalikku tagasisidet ja huvitavaid ideid ning Rakvere Teater saab kuuldud mõtteid kasutada oma edaspidise repertuaari kujundamisel. Üritused on kõigile tasuta ja vestluste helisalvestused teatri kodulehelt järelkuulatavad. 5.3 Sariüritus „RT muusika“ Rakvere Teatri uus sari „RT muusika” kätkeb endas teatri poolt korraldatavaid muusikaüritusi. Hooaja lõikes püüame hoida kindlat raami korraldatavatel üritustel. Aasta jooksul toimub vähemalt kuus kontserti. Kõik sarja kontserdid on omanäolised, nii sisu kui sihtgrupi poolest, mis annab võimaluse tuua teatrisse taas väga eriilmelist publikut. 2019. aasta esimesel poolaastal keskendume Rakvere Teatri näitlejatele. Sellest tulenevalt on sarja alanimeks „Näitleja hetk muusikas”. Sari pakub näitlejatele võimalust avada end täpselt sellises kokkupuutes muusika, helide ja lauluga, kuidas keegi neist end defineerida soovib. Aasta teisel poolel keskendume Rakvere Teatrist lahkunud või kaugenenud olulistele isikutele ja alates septembrist on sarja alanimi „Kadunud poegade tagasitulek“. Kutsume külla Rakvere Teatris mingil ajahetkel töötanud tuntud inimesi, kes teatri juubeliaastal kingivad Rakverele muusikalisi üllatusi. 5.4 Sariüritus „RT luuleõhtu Kuu kutse” Luuleõhtuid viivad läbi Rakvere Teatri näitlejad Grete Jürgenson, Jaune Kimmel ja Toomas Suuman. Külalistena kutsutakse luulet lugema ja sellest rääkima nii näitlejaid meie endi teatrist kui ka inimesi väljastpoolt teatrit. Külastajate sihtgrupp on kohalik haritlaskond ning gümnaasiuminoored. Ettekandmisele tulev luule ja proosa on sätitud raamistikku, mis pakub rahuldust vanemale luulesõbrale, kuid meelitab kultuurimaastikule lähemale ning sõnakunsti juurde ka noori. 5.5 Sariüritus „RT muusikaviktoriin” Meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline kuuldeline mõttesport. Ühendab erineva generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast. Avardab ja aitab kujundada muusikalist maitset ning juhatab seni avastamata muusikani. Iga viktoriin seab võistkonnad pingeritta. Välja selgitatakse parim meeskond nii kuu kui ka hooaja lõikes. Läbivalt on osalejate huvi olnud progresseeruv ja leidnud laialdast kõlapinda. 2019. aastal jätkub sügisel alanud 19 muusikaviktoriini neljas hooaeg. Huvilised on viktoriini üles leidnud ning nii käib igakuiselt kohal keskmiselt 7–8 võistkonda. 5.6 Imagoloogilised üritused Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi etenduste turundusega haakuvad ka imagoloogilised üritused, mis on seotud uuslavastustega. Iga uuslavastusega kaasneb ürituse turundustegevus, mis leiab oma konkreetse sisu ja vormi lavastust ettevalmistava meeskonna ja teatri turundusosakonna visioonikoosolekutel. Lisaüritustel on alati kaasatud Rakvere Teatri näitlejad. Hooaja algus ja lõpp tähendavad teatrile traditsioonilist üritust, kus tutvustatakse linnarahvale uut hooaega või siis juhitakse tähelepanu sisehooaja lõppemisele ja suveetenduste algusele. Üritused on taaskord vajalikud nii kogukonna sidumiseks teatriga kui ka turunduslikust aspektist. 2019. aasta märtsis on Rakvere Teatri korraldada Eesti Teatri aastaauhindade pidulik üleandmine. 6. GALERII 2018. aasta september tõi kaasa kaks huvitavat pikemaajalist kunstiprojekti, mis toimetavad teatrimajas eriilmeliste visuaalsete lahendusvõimalustega kogu 2019. aasta. Esimene neist on koostöö Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnaga, kust on tulnud meile väga toredaid üliõpilastööde näituseid: teatrimaskid, butafoorsed pildiraamid, fotonäitus. Sealseks koostööpartneriks on teatrikunsti visuaaltehnoloogia programmijuht ja teatridekoratsiooni lektor Eve Komissarov. Teine koostöö on eesti valgustitootjaga 4ROOM. Disainvalgustid jõuavad Rakvere Teatrikohvikusse nelja erineva näituse näol ilmestamaks 2018/2019 hooaaja erinevaid üritusi ja igapäevast kohvikumelu. Läbi 4ROOM tegemiste jõuab meieni disainer Tarmo Luisu looming. 2019. aastal jätkame ka kujutava kunsti näituste korraldamist teatri suure ja väikese maja fuajeedes ning kohvikutes. Aastas planeerime 6–8 suuremat näitust, mida eksponeeritakse kuni kaks kuud. Lisaks väiksemad satelliitnäitused suure ja väikese maja kohvikute pindadel. Lisandunud on näitusepinnana teatrikino klaasfuajee. Eesmärk on galerii tegevusega elavdada Rakvere kultuurielu, tuues siia mitmekesist kunsti ja huvitavaid kunstnikke, samas saada majade interjöörid eriilmeliseks ja elavaks. 2019. aastal jätkame koostööd erinevate disainerite ja kunstnikega. Veebruaris on tulemas majja kellade näitus disainer Leonardo Meigaselt. Kunstnikest võib välja tuua vanema põlvkonna maalijad: Mari Roosvalt, Tiiu Pallo-Vaik, Tiina Tammetalu. Teatrikülastaja näeb 2019. aastal jätkuvalt head eesti disaini, kunstivaldkonnas enam klassikuid. 7. BALTOSCANDAL 2019. aastal toimuvad ettevalmistavad tegevused 2020. aasta festivali korraldamiseks. Festivali plaanitavad kuupäevad on 4.–7.juuli 2020. Festivali programmi plaanime erinevaid lavastusi, neist kolm neljandikku välisesinejatelt ja vähemalt neljandik kohalikelt truppidelt ja kunstnikelt. Esinejate valimiseks planeerime järgmiste festivalide ja ürituste külastamist: Festival Paraléle, Marseille (Prantsusmaa) 26. jaanuar–2. veebruar; Amsterdami SNDO (School for New Dance Development) rahvusvahelise õppeprogrammi ülevaatefestival, kus näeb noorte kunstnike töid (märtsis); Generation After festival, mille korraldab Novy Teatr Varssavis ja mis on eelkõige Poola teatri showcase; Sick! Festival, mida korraldatakse üheaegselt nii Brightonis kui Manchesteris, teatrit, tantsu, filmi ja kujutavat kunsti ühendav festival; Kunstenfestivaldesarts, Brüssel (mais); Wiener Westwochen, Viin (juunis); Santarcangelo, Itaalia (juulis); Drodesera festival, Trento; Zürcher Theater Spektakel, Zürich (augustis); Homo Novus festival, Riia (septembris); Short Theatre Festival, Rooma, Itaalia (septembris), rahvusvaheline, aga palju Itaalia teatrit; New Vision Arts Festival ja Black Box Festival, Hong Kong (oktoobris) – esimene on kahe 20 aasta tagant toimuv laiahaardelisem ja enam erinevaid valdkondi ühendavavaid projekte tutvustav festival ja teine, väiksem festival, on Hong Kong Repertory Theatre’i ja West Kowlooni koostöös korraldatav Black Box Festival (5–6 lavastust erinevatelt truppidelt); NO LIMITS International Theatre Festival, Berliin (novembris); MIR festival, Ateena (rohkem kui 10 aastat korraldatud teatrifestival, kus lisaks rahvusvahelisele programmile näeb Kreeka teatrit) (novembris); Les Urbaines, Lausanne (uutele tõusvatele kunstnikele keskenduv ülevaatefestival, kus tutvustatakse ligi 40 erinevat projekti ja prooviprotsessi, etendused, kontserdid, kujutav kunst jne) (detsembris); Sama oluline kui etenduste vaatamine, on festivalidel ka Baltoscandali tutvustamine, lisaks kunstnikele on festivalidel tihti ka kohalike kultuuriorganisatsioonide esindajad, kes jagavad toetusi oma kunstnike osalemiseks välisfestivalidel (k.a Baltoscandalil). Festivali ettevalmistamise kõige olulisem osa ongi 2019. aasta programmi kokkupanemine. Hiljemalt oktoobris-novembris peavad olema põhiliste esinejatega eellepingud tehtud ja eelarveplaan paigas ning taotlused erinevatesse rahvusvahelistesse ja kohalikesse organisatsioonidesse ja fondidesse tehtud (Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Goethe Instituut, Institut Francais, Pro Helvetia jne). Eelkokkulepped tuleb teha kohalike asutuste ja firmadega (majutus, transport, etenduskohtade ja tehnika rent jne). Lisaks eelkokkulepetele majutusasutuste ja kohalike organisatsioonidega alustame ka kujunduse väljatöötamist ja teeme eelkokkulepped erinevate reklaami- ja turunduskanalitega. Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jne. Velvo Väli SA Rakvere Teatrimaja juhataja 21 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 902 716 1 744 773 2 Nõuded ja ettemaksed 103 964 91 054 3 Varud 17 618 20 341 4 Kokku käibevarad 2 024 298 1 856 168 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 4 620 395 4 568 297 6 Kokku põhivarad 4 620 395 4 568 297 Kokku varad 6 644 693 6 424 465 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 420 672 372 144 5,7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 28 490 32 712 8 Kokku lühiajalised kohustised 449 162 404 856 Kokku kohustised 449 162 404 856 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 678 233 678 233 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 5 341 376 5 249 285 Aruandeaasta tulem 175 922 92 091 Kokku netovara 6 195 531 6 019 609 Kokku kohustised ja netovara 6 644 693 6 424 465 22 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 2 006 781 1 395 226 9 Tulu ettevõtlusest 1 524 583 1 398 620 10 Muud tulud 9 827 7 952 11 Kokku tulud 3 541 191 2 801 798 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 369 211 -1 020 798 12 Tööjõukulud -1 766 501 -1 490 103 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -229 841 -199 094 6 Muud kulud -10 0 14 Kokku kulud -3 365 563 -2 709 995 Põhitegevuse tulem 175 628 91 803 Intressitulud 294 288 15 Aruandeaasta tulem 175 922 92 091 23 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 175 628 91 803 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 229 841 199 094 6 Muud korrigeerimised -266 076 -34 990 9 Kokku korrigeerimised -36 235 164 104 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -12 910 3 943 3 Varude muutus 2 723 -2 199 4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 44 306 61 276 7,5 Kokku rahavood põhitegevusest 173 512 318 927 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -281 939 -34 940 6 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 266 076 34 990 8,9 toetustest Laekunud intressid 294 545 Kokku rahavood investeerimistegevusest -15 569 595 Kokku rahavood 157 943 319 522 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 744 773 1 425 251 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 157 943 319 522 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 902 716 1 744 773 2 24 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2016 678 233 5 249 285 5 927 518 Aruandeaasta tulem 92 091 92 091 31.12.2017 678 233 5 341 376 6 019 609 Aruandeaasta tulem 175 922 175 922 31.12.2018 678 233 5 517 298 6 195 531 25 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja 2018.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Riigi valitseva mõju all oleva sihtasutusena on teatril lisaks kohustus vastavalt raamatupidamise seaduse § 35 lõige 2, järgida avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtteid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes sularaha, arvelduskontode jääke. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid või tehingu teostanud kommertspanga valuutakursid. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtaasutuse tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Kohvikute baaride kaubakulude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Kohviku köögi kaubakulude arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta, kuni 31.12.2010 maksumusega alates 1917 eurost, alates 01.01.2011 2000 eurost ja alates 01.01.2017 maksumusega 5000 eurost. Põhivara soetusmaksumusega alla 5 000 euro on kantud maha seisuga 31.12.2016. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kantakse soetamisel kuludesse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse vajadusel arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et sihtasutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse perioodikuluna. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. 26 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Hooned ja rajatised 2% Masinad ja seadmed 20% Infotehnoloogilised seadmed 20-30% Muu inventar 5-20% Tarkvara 20% Piiramata kasutusega objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse kuust, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Amortisatsiooni normi muudetakse eeltoodud vahemikest erinevalt juhul kui põhivara eeldatav kasutusiga ei vasta tegelikkusele. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või sihtasutusel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse vabatahtlikke ülekandeid teistelt riigi või omavalitsusüksustelt, juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, mis võivad olla sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised. Toetuste kajastamine toimub vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtetele,tagades tulude ja kulude vastavus. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sellega seotud tingimustele ja et sihtfinantseerimine leiab aset. Toetused võivad olla kas tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks. Kui pole määratletav kas toetus on tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks, kajastatakse see toetusena tegevuskuludeks. Sihtasutus kui avaliku sektori üksus, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine kajastab sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks tuluna põhivara soetamisega samas perioodis. Sihtfinantseerimise nõuded ja kohustused kajastatakse aruandes ka juhul, kui nende aluseks ei ole sihtfinantseerimise leping, vaid põhjendatud ootus toetuse saamiseks projekti jätkuvaks finantseerimiseks. Samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad ootused ei realiseerunud. Tulud Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Etenduste, kontsertide, filmide linastuste ja muude ürituste tulud kajastatakse mõistliku aja jooksul peale ürituste toimumist. Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi ja kui müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kohvikute tulu kajastatakse kauba müügi või teenuse osutamise järel, pansionaadi teenustest teenuse osutamise järel. Seotud osapooled SA Rakvere Teatrimaja juriidilisest isikutest asutajaliikmetena on seotud osapoolteks Rakvere Linnavalitsus ja Kultuuriministeerium. Füüsilistest isikutest seotud osapooled on juhatuse- ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. 27 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Sularaha kassas 3 137 8 216 Raha arvelduskontodel 1 798 500 1 635 662 Reservhoius 101 080 100 894 Ümardus -1 1 Kokku raha 1 902 716 1 744 773 28 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 93 594 93 594 Ostjatelt laekumata 93 594 93 594 arved Ebatõenäoliselt 0 0 laekuvad nõuded Nõuded seotud osapoolte 572 572 16 vastu Maksude ettemaksed ja 0 0 tagasinõuded Muud nõuded 0 0 Intressinõuded 0 0 Ettemaksed 7 202 7 202 Tulevaste perioodide 7 202 7 202 kulud Nõuded toetuste eest 609 609 Muud nõuded 1 987 1 987 Kokku nõuded ja 103 964 103 964 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 77 662 77 662 Ostjatelt laekumata 77 662 77 662 arved Ebatõenäoliselt 0 0 laekuvad nõuded Nõuded seotud osapoolte 0 0 vastu Maksude ettemaksed ja 0 0 tagasinõuded Muud nõuded 0 0 Intressinõuded 0 0 Ettemaksed 13 392 13 392 Tulevaste perioodide 8 084 8 084 kulud Muud makstud 5 308 5 308 ettemaksed Kokku nõuded ja 91 054 91 054 ettemaksed 29 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Tooraine ja materjal 2 098 2 691 Lavastusmaterjalid laos 2 098 2 691 Müügiks ostetud kaubad 15 520 17 650 Teatri kohviku kaup müügiks 10 490 11 944 Kino kohviku kaup müügiks 5 030 5 706 Kokku varud 17 618 20 341 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 8 549 7 147 Üksikisiku tulumaks 37 507 29 758 Sotsiaalmaks 65 792 54 308 Kohustuslik kogumispension 3 063 2 754 Töötuskindlustusmaksed 4 422 3 659 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 119 333 97 626 Vaata lisa 7. 30 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Lõpetamata põhivarad ettemaksed projektid 31.12.2016 Soetusmaksumus 26 785 4 629 091 1 370 665 225 963 11 542 11 542 6 264 046 Akumuleeritud kulum -647 781 -752 846 -130 968 -1 531 595 Jääkmaksumus 26 785 3 981 310 617 819 94 995 11 542 11 542 4 732 451 Ostud ja parendused 1 058 33 882 33 882 34 940 Maa ja varem kasutusel 1 058 33 882 33 882 34 940 olnud ehitiste ost Amortisatsioonikulu -92 708 -97 032 -9 354 -199 094 31.12.2017 Soetusmaksumus 27 843 4 629 091 1 370 665 225 963 45 424 45 424 6 298 986 Akumuleeritud kulum -740 489 -849 878 -140 322 -1 730 689 Jääkmaksumus 27 843 3 888 602 520 787 85 641 45 424 45 424 4 568 297 Ostud ja parendused 1 555 11 800 268 584 268 584 281 939 Amortisatsioonikulu -107 885 -113 862 -8 094 -229 841 Ümberliigitamised 302 466 -302 466 -302 466 31.12.2018 Soetusmaksumus 27 843 4 916 785 1 365 266 237 763 11 542 11 542 6 559 199 Akumuleeritud kulum -832 047 -958 341 -148 416 -1 938 804 Jääkmaksumus 27 843 4 084 738 406 925 89 347 11 542 11 542 4 620 395 31 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 82 877 82 877 Võlad töövõtjatele 137 142 137 142 Maksuvõlad 119 333 119 333 5 Saadud ettemaksed 81 320 81 320 Tulevaste perioodide tulud 63 844 63 844 Muud saadud ettemaksed 17 476 17 476 Kokku võlad ja ettemaksed 420 672 420 672 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 63 741 63 741 Võlad töövõtjatele 124 797 124 797 Maksuvõlad 97 626 97 626 5 Muud võlad 0 0 Muud viitvõlad 0 0 Saadud ettemaksed 85 980 85 980 Tulevaste perioodide tulud 70 044 70 044 Muud saadud ettemaksed 15 936 15 936 Kokku võlad ja ettemaksed 372 144 372 144 *Muud saadud ettemaksed sisaldab 543 EUR kasutama IT toetuse tagasimakse kohustist asutajaliikmele. Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2016 Saadud Tulu 31.12.2017 Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Rakvere Teatri parkla 3 etapp 0 34 990 -34 990 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 34 990 -34 990 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Baltoscandal 34 467 0 -5 354 29 113 EV 100 Toronto 0 3 600 3 600 Ümardus 0 -1 -1 Kokku sihtfinantseerimine 34 467 3 600 -5 355 32 712 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 34 467 38 590 -40 345 32 712 annetused ja toetused 32 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne 31.12.2017 Saadud Tulu 31.12.2018 Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Rakvere Teatri parkla 3 etapp 0 266 076 -266 076 0 9 Kokku sihtfinantseerimine 0 266 076 -266 076 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Baltoscandal 2018 29 113 191 435 -198 421 22 127 EV 100 Toronto 3 600 624 -4 224 0 Hooldusremondi toetus 0 31 700 -25 337 6 363 EV 100 Sajandi lugu 0 39 000 -39 000 0 Etenduskunstide regionaalse 0 19 409 -19 409 0 kättesaadavuse toetus Muud erinevad sihtfinatseeringud 0 26 538 -26 538 0 Ümardus -1 1 Kokku sihtfinantseerimine 32 712 308 706 -312 928 28 490 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 32 712 574 782 -579 004 28 490 annetused ja toetused * Hooldusremondi toetus on aruandeaastal kasutamata sihtfinantseerimiskohustis asutajaliikme ees. Lisa 9 Annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 312 928 73 640 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 266 076 34 990 8 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 1 427 777 1 286 596 Ümardus 0 0 Kokku annetused ja toetused 2 006 781 1 395 226 sh eraldis riigieelarvest 1 940 136 1 356 303 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 13 000 15 000 sh välisabi tegevuskuludeks 10 645 23 923 sh.muud projektitoetused 43 000 0 33 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2018 2017 Etendusasutuse tasulised teenused 814 215 675 087 Reklaami tulud 5 450 6 271 Muud kultuuriasutuse tulud 701 367 713 862 Muud teenused 3 551 3 400 Kokku tulu ettevõtlusest 1 524 583 1 398 620 * Muud kultuuriasutuste tulud 2018 a. sh.kohvikute tulu 385 409 EUR sh.kino piletitulu 240 484 EUR sh.saali tulud 51 957 EUR sh.muud erinevad tulud 23 517 EUR * Muud kultuuriasutuste tulud 2017 a. sh.kohvikute tulu 391 328 EUR sh.kino piletitulu 240 604 EUR sh.saali tulud 54 286 EUR sh.muud erinevad tulud 27 644 EUR Tulu ettevõtlusest 2018. a sisaldab teenuseid asutajaliikmetele: a) kultuuri-ja kunstialasest tegevusest 13 323 EUR b) kommunaalkulude katteks 3 149 EUR Tulu ettevõtlusest 2017. a sisaldab teenuseid asutajaliikmetele: a) kultuuri-ja kunstialasest tegevusest 2 502 EUR b) kommunaalkulude katteks 3 270 EUR Lisa 11 Muud tulud (eurodes) 2018 2017 Muud ebatavalised tulud 9 827 7 952 Kokku muud tulud 9 827 7 952 * Muud ebatavalised tulud on kohvikute müügiboonused ja kahjutasud vara rikkumisest. 34 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Mitmesugused bürookulud 49 649 40 395 Lähetuskulud 23 168 7 192 Koolituskulud 2 795 2 064 Riiklikud ja kohalikud maksud 1 374 874 Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiskulud 143 152 119 136 Sõidukite majandamiskulud 54 511 37 399 16 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 23 241 27 219 Inventari majandamiskulud 48 364 29 091 Toiduained ja toitlustusteenused 147 436 151 805 Meditsiinikulud ja hügieenikulud 1 232 506 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 843 594 580 589 16 Eririietus 193 441 Mitmesugused majanduskulud 25 804 19 510 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 4 698 4 577 Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 369 211 1 020 798 *Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud sisaldavad seotud isikutelt ostetud teenuseid alljärgnevalt: a)tegevjuhtkonnalt 1200 EUR b)asutajatelt ja liikmetelt 3248 EUR Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Sotsiaalmaksud 442 010 372 081 Koosseisuliste töötajate töötasu 1 161 935 971 289 Nõukogu liikmete tasu 8 703 8 086 16 Juhatuse liikme tasu 31 200 29 200 16 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 122 296 109 447 Erisoodustused 357 0 Kokku tööjõukulud 1 766 501 1 490 103 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 82 79 Lisa 14 Muud kulud (eurodes) 2018 2017 Kahjum valuutakursi muutustest 10 0 Kokku muud kulud 10 0 35 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Intressitulud (eurodes) 2018 2017 Intressitulu hoiustelt 294 288 Kokku intressitulud 294 288 Lisa 16 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2018 31.12.2017 Füüsilisest isikust liikmete arv 6 6 Juriidilisest isikust liikmete arv 2 2 Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2018 31.12.2017 Nõuded Kohustised Nõuded Asutajad ja liikmed 572 6 905 459 2018 Ostud Müügid Asutajad ja liikmed 3 248 16 472 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 1 200 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 2017 Ostud Müügid Asutajad ja liikmed 0 5 772 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 4 000 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 39 903 37 286 Juhatuse liikme isikliku sõiduauto 2 034 1 856 kasutamise kompensatsioon Vaata: lisa 3 Nõuded ja ettemaksed; lisa 7 Kohustised ja ettemaksed; lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused; lisa 10 Tulu ettevõtlusest; 36 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2018. a. majandusaasta aruanne lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud. 37  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Rakvere Teatrimaja nõukogule Aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Rakvere Teatrimaja (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetega. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetega ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta Majandusaasta auditeeritud aruandes esitatud raamatupidamise andmed vastavad Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud 2018.a. IV kvartali andmetele. /digitaalselt allkirjastatud/ Anne Nuut Vandeaudiitori number 485 ANTIMAR Audiitorid OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 195 A. Lauteri tn 5, Tallinn, Harju maakond, 10114 29.03.2019