Kiri

Ministeeriumid Meie 24.04.2019 nr 2-3/19-0195/3189 Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2015 a. määruse nr 69 "Ehitisregistri põhimäärus" muutmine" eelnõu Edastame Teile kooskõlastamiseks „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2015 a. määruse nr 69 "Ehitisregistri põhimäärus" muutmine" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) seletuskiri. Ülle Reidi 6256457 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 08.04.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 58 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määrusesse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 4 lõike 3 punktides 8 ja 9 asendatakse sõna „andmetöötlussüsteem“ sõnaga „andmekogu“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses: „141) võrguvaldaja huvipiirkonna andmed;“; 4) paragrahvi 6 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) ehitise tehnilised andmed vastavalt ehitusseadustiku § 3 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud ehitise tehniliste andmete loetelule;“; 5) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Võrguvaldaja huvipiirkonna andmed Võrguvaldaja huvipiirkonna andmed on: 1) huvipiirkonna ruumikuju või selle koordinaadid; 2) võrguvaldaja ärinimi ja tegevusala.“; 6) paragrahvid 15–29 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 31 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmed kantakse registrisse andmeandja koostatud või talle esitatud alusdokumentides olevate andmete alusel, välja arvatud § 32 lõigetes 3–5 nimetatud juhul või infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu andmepäringut esitades. (2) Andmete registrisse kandmise alusdokumendid on ehitise või ehitamisega seonduvad taotlused, teatised, load ja ettekirjutused, ehitise kui vallasasja käsutamise või pärimise dokumendid ning ehitise kui vallasasja keelde ja areste käsitlevad dokumendid. (3) Alusdokumentide puudumisel võib § 6 punktis 8 nimetatud ehitise esmase kasutuselevõtu aasta tuletada ortofotode ja ajalooliste kaartide alusel ja kanda registrisse ehitise esmase kasutuselevõtu tõenäoline aasta. (4) Andmed veevarustuse, pesemisvõimaluste, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, soojusvarustuse, energiaallika, tualettruumi olemasolu ja liikide ning päikesepaneelide olemasolu kohta kantakse registrisse registriparanduskande automaatkandega juhul, kui tehnosüsteemi olemasolu nähtub võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust.“; 8) paragrahvi 32 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) huvipiirkonna kohta võrguvaldaja.“; 9) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Võrguvaldaja kannab huvipiirkonna andmed ehitisregistrisse registri veebilehe rakenduse kaudu.“; 10) paragrahvi 33 lõikes 1 ja paragrahvis 38 asendatakse sõnad „andmete esitaja“ sõnaga „andmeandja“ vastavas käändes; 11) paragrahvi 33 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „kolme tööpäeva jooksul“ sõnadega „kümne päeva jooksul“; 12) paragrahvi 34 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmeandja vastutab registrisse kantavate õiguslikku tähendust omavate andmete õigsuse eest. Informatiivset ja statistilist tähendust omavad registriandmed peavad vastama esitatud alusdokumentidele. Vastutav töötleja ei kontrolli esitatud andmete sisulist õigsust.“; 13) paragrahvi 35 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ebaõigete või puudulike registriandmete korral esitab andmeandja registrile õiged andmed. Andmete parandamisel märgitakse registriparanduskande teinud isiku andmed, paranduse tegemise aeg ja paranduse tegemise põhjus. (2) Registriparanduskandega parandatakse andmed juhul, kui andmete parandamise eelduseks ei ole ehitusseadustikus nimetatud pädeva asutuse poolt läbi viidavad menetlused ja tehtavad toimingud, välja arvatud § 31 lõikes 4 sätestatud juhul.“; 14) paragrahv 37 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 39 lõikes 3 asendatakse sõnad „üks aasta“ sõnadega „kümme aastat“. Jüri Ratas Peaminister Rene Tammist Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  08.04.2019 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmine“ kehtestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 58 lõike 2 alusel. Käesoleva määrusega täpsustatakse ehitisregistri andmekoosseisu, andmeandja kohustusi andmete esitamisel ja andmeandja vastutust. Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi: EhSRS) § 26 lõikele 1 tuleb ehitisregistri andmed korrastada 1.jaanuariks 2020. a. Kuna andmete korrastamise käigus kantakse registrisse ka andmed seni ehitisregistris puuduvate ehitiste kohta, on oluline, et andmete korrastamise käigus oleksid selged ka andmeandjate kohustused, samuti see, mille eest andmeandja andmete esitamisel vastutab ja mille eest tal vastutus puudub. Käesoleva määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (tel: 625 6457, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e-post: [email protected]). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Käesolev määrus koosneb viieteistkümnest punktist. Punktis 1 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõige 2. Määruse § 4 lõige 2 sätestab, et registri vastutav töötleja määrab oma ametniku või töötaja administraatori õigustega kasutajaks, kes täidab registri vastutava töötleja ülesandeid, sealhulgas annab vastutava töötleja ametnikule või töötajale juurdepääsuõiguse registri tehnoloogilisele keskkonnale. Tegelikkuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutava töötleja õigustega administraatorit ei määra, ametnike ja töötajate õigused tulenevad ametijuhenditest. Seega tunnistatakse määruse § 4 lõige 2 kehtetuks kui eksitav säte. Punktis 2 on normitehniline muudatus, milles ühtlustatakse põhimääruse mõisted ja asendatakse sõna „andmetöötlussüsteem“ sõnaga „andmekogu“ vastavas käändes, kuna andmetöötlussüsteem on laiem mõiste kui andmekogu ja mujal põhimääruse tekstis seda mõistet ei kasutata. Punktides 3 ja 5 lisatakse §-i 5 punkt 141 ja määrust täiendatakse §-ga 121, milles määratakse võrguvaldaja huvipiirkonna andmekoosseis. Põhimääruse §-s 5 sätestatakse ehitisregistri üldandmete koosseis. Ehitisregistri andmete koosseis on sätestatud ka EhS §-s 60. Muudatuse kohaselt lisatakse ehitisregistri üldandmete hulka ka võrguvaldaja huvipiirkonna andmed, milleks on huvipiirkonna ruumikuju või selle koordinaadid ja võrguvaldaja ärinimi ning tegevusala. 1. jaanuaril 2017. a jõustunud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.5.2014, lk 1—14 ) (edaspidi lairiba direktiiv). Lairiba direktiivist tulenevalt sätestati EhS §-s 613 võrguvaldaja kohustus määrata kindlaks huvipiirkond ehk piirkond, kus asuvad võrguvaldaja rajatised. Huvipiirkonna määramine võimaldab sideettevõtjal teostada infopäringuid võrguvaldaja olemasoleva ja ehitatava füüsilise taristu kohta ning kokku leppida füüsilise taristu vaatlemine ja juurdepääs. EhS §-s 613 sätestati, et teabe vahetamine sideettevõtja ja võrguvaldaja vahel toimub elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Lairiba direktiivist tulenevalt loodi ehitisregistri juurde võrgurajatiste moodul (edaspidi VRM), mille ülesandeks on olla infovahetuskeskkond võrguvaldaja ja sideettevõtja vahel. VRM-i kasutuselevõtuga täideti lairiba direktiivi nõuded ühtse teabepunkti osas. EhS § 60 lõike 1 punkt 13 kohaselt on võrguvaldaja huvipiirkonna andmed ehitisregistri andmed, seega tuleb huvipiirkonna andmekoosseis sätestada ka põhimääruses. Punktides 4 ja 6 muudetakse § 6 punkti 10 ja tunnistatakse kehtetuks §-id 15 – 29. Kehtiva põhimääruse kohaselt sätestatakse kõnealustes paragrahvides ehitise tehniliste andmete detailne loetelu, kusjuures põhimääruse loetelu dubleerib üksüheselt EhS § 3 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määruses nr 57 (edaspidi: määrus nr 57) „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ §-des 2 – 26 sätestatud tehniliste andmete loetelu. Selline dubleerimine ei anna lisandväärtust. Avaliku teabe seaduse §-s 435 lõike 1 kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses muuhulgas ka andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Seega on meie hinnangul piisav, kui põhimääruses sätestatakse üksnes see, et ehitisregistri andmeteks on ehitise tehnilised andmed ning ehitise tehniliste andmete täpsem loetelu kehtestatakse EhS § 3 lõike 5 alusel kehtestatud määruses. Sätte sõnastuse muutmine sellisena tagab, et andmekoosseisu muutmisel või andmete lisandumisel ei ole vajalik igakordselt pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ehitisregistri põhimääruse muutmiseks, vaid piisab kui muuta üksnes vastavat ministri määrust. Punktis 7 muudetakse §-i 31. Põhimääruse kehtiva redaktsiooni kohaselt kantakse andmed registrisse andmeandja koostatud või talle esitatud alusdokumentides olevate andmete alusel, või infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu andmepäringut esitades. Samas on loodud mitmeid rakendusi, mille puhul registriväliselt alusdokumenti ei koostata. Nii antakse energiamärgis ehitisregistris energiamärgise koostamise keskkonnas, registreeritava soojus- ja jahutusseadme paigaldaja ja võrguvaldaja kannavad vastavalt soojus- ja jahutusseadme andmed ja huvipiirkonna andmed ehitisregistrisse registri veebilehe rakenduse kaudu. Seega on § 31 lõikes 1 täpsustatud, et nende andmete registrisse kandmise aluseks ei ole alusdokumendid. Lõikes 2 tehtavad muudatused on normitehniliste ja redaktsioonilist laadi, milles ühtlustatakse põhimääruse mõisted ja asendatakse sõnad „aluseks olevad dokumendid“ sõnaga „alusdokumendid“ ning välja on jäetud kordused. Lõigete 3 ja 4 regulatsioon tuletatud registriandmetest on uudne. Muudatuste kohaselt võib dokumentide puudumisel ehitise esmase kasutuselevõtu tõenäolise aasta tuletada ortofotode ja ajalooliste kaartide alusel ning vajadusel võrreldes erinevate ajastute iseloomulikku arhitektuuri. Esmase kasutuselevõtu aasta on tihti ehitisregistrist puudu, samas ei ole esmase kasutuselevõtu aasta kohta informatsiooni leidmine dokumentidest alati võimalik. Andmed veevarustuse, pesemisvõimaluste, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, soojusvarustuse, soojusallika, energiaallika, ventilatsiooni, jahutussüsteemi, tualettruumi liikide ja olemasolu, päikesepaneelide olemasolu, liitiumakude ja andmekoosseisu lisanduvate tehniliste andmete kohta võib nende puudumisel tuletada kui vastavate tehnoseadmete ja süsteemide olemasolu nähtub võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust. Nimetatud muudatuse mõte on selles, et juhul, kui mingi tehnosüsteem on tervikuna registrisse kandmata, kuid hoones olemas, võib eeldada, et see tehnosüsteem hõlmab kõiki hoone ruume. Punktides 8 ja 9 täiendatakse põhimääruse §-i 32 selliselt, et huvipiirkonna kohta kannab andmed registrisse võrguvaldaja, kes kannab huvipiirkonna andmed ehitisregistrisse registri veebilehe rakenduse kaudu. Selgitusi muudatuste kohta vt seletuskirja punktides 3 ja 4. Punktis 10 Punktis 14 on tegemist redaktsioonilist laadi muudatusega. Punktis 11 muudetakse § 33 lõike 1 punkti 3 selliselt, et andmete esitaja kannab registrisse andmed dokumentide (välja arvatud ehitus- ja kasutusload ja ehitus- ja kasutusteatised) senise kolme tööpäeva asemel 10 päeva jooksul. EhSRS annab regulatsiooni ehitisregistri andmete korrastamiseks. Ehitisregistri andmete korrastamise käigus tuleb eristada, kas ehitiste ehitamiseks või kasutamiseks on tegelikkuses olemas õiguslik alus, kuid vastavate dokumentide olemasolu kohta on jäetud registrikanne tegemata, samuti seda, kas ehitis on ehitatud enne ehitusseaduse jõustumist st enne 01.01.2003. a või enne ehitusseadustiku jõustumist st enne 01.07.2015. a. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 lõike 3 kohaselt kui ehitisregistrisse kandmata ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õiguslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis kantakse ehitis ehitisregistrisse ehitusseadustiku § 60 lõikes 5 sätestatud ehitisregistrile andmete esitamise teatise alusel. Seega andmete esitamise teatise saamisel peab kohalik omavalitsus otsustama, kas tegemist on seadusliku ehitisega, mille registrisse kandmine toimub andmete esitamise teatisega või on tegemist nn ebaseadusliku ehitisega, mille puhul on vajalik vastav luba või teatis. Samas ei ole õigusaktidega nõutav andmete esitamise teatise juurde täiendavate dokumentide esitamine. Seega on õigusaktidega kooskõlas praktikas levinud olukord, kus isik esitab enda poolt täidetud andmete esitamise teatise ilma täiendavate lisadokumentideta. Sellisel juhul peab ametnik rakendama haldusmenetluse seaduses sätestatud uurimispõhimõtet, mille kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Praktikas hakkab ametnik ise uurima, milliseid andmeid tegelikkuses soovitakse muuta, mille alusel ja kas sellel alusel on andmete muutmine sellisel kujul võimalik, näiteks kogub ametnik ise täiendavaid dokumente, sealhulgas arhiivis olevad projektdokumentatsiooni kajastavad dokumendid, võrdleb esitatud andmeid esitatud dokumentidega, tuvastab esitatud andmete ja esitatud dokumentide erisused ja eelduslikud põhjused. Ehitusseadustiku § 38 lõike 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ka kuni 01.07.2015 kehtinud ehitusseaduse kohaselt oli ehitusluba luba ehitamiseks ehitusprojekti tingimustel. Kui ehitamisel on kaldutud kõrvale ehitusprojektist, siis peaks kohalik omavalitsus enne, kui ta otsustab kasutusloa andmise, hindama kõrvalekaldumiste olulisust ja ehitusloa muutmise vajalikkust. Haldusakti, sh ehitusloa muutmise otsustab haldusakti andma pädev haldusorgan (HMS § 68 lõige 2) haldusaktiga (HMS § 70 lõige 1) kaalutlusõiguse alusel (HMS § 64 lõige 1 ja 3). Samuti näeb EhS § 27 lõige 4 ette võimaluse otsustada kontrolli tulemusel riikliku järelevalve meetmete rakendamise või täiendavate andmete kogumise vajaduse. Ilmselgelt ei ole kolm tööpäeva kõigi nende toimingute kvaliteetseks läbi viimiseks piisav. Seega on eelnõus pikendatud andmete registrisse kandmise tähtaega selliselt, et andmed kantakse registrisse kümne päeva jooksul pärast dokumendi koostamise või esitamise kuupäeva. Registrisse kandmise tähtaja pikkuseks on eelnõus pakutud 10 päeva, mis on sama, nagu ehitusteatise ja kasutusteatise läbi vaatamise aeg. Punktis 12 muudetakse § 34 lõiget 1. Paragrahv 34 reguleerib registrisse kantud andmete õigsuse tagamist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on andmeandja kohustatud esitama registrisse ainult õigeid ja täielikke andmeid ning andmete esitaja vastutab registrisse kantavate andmete õigsuse eest. Praktikas on tekitanud probleemi andmeandja vastutuse ulatus, ehk siis kas andmeandja vastutab andmete vastavuse eest alusdokumentidele või on andmeandjal vastutus ka esitatud andmete sisulise õigsuse eest. Kuigi kehtiv põhimäärus sätestab, et vastutav töötleja ei ole kohustatud kontrollima esitatud andmete sisulist õigsust, kontrollitakse praktikas sageli registrisse kandmata õiguslikul alusel ehitatud ehitiste vastavust ehitisele esitatavatele (sisu)nõuetele, viidates sättele, et andmete esitaja vastutab registrisse kantavate andmete õiguse eest. Taoline praktika on vastuolus EhSRS § 28 lõikes 3 sätestatule, mille kohaselt kui ehitisregistrisse kandmata ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õiguslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis kantakse ehitis ehitisregistrisse ehitusseadustiku § 60 lõikes 5 sätestatud ehitisregistrile andmete esitamise teatise alusel. Iseenesest ei ole välistatud kontroll registrisse kandmata ehitiste nõuetele sisulise vastavuse üle, kuid seda saab teha igal ajal ehitusjärelevalve käigus. Selleks, et täita EhSRS § 26 lõikes 1 sätestatud eesmärki korrastada ehitisregistri andmed 2020. a 1. jaanuariks, on vajalik täpsustada põhimääruses toodud registrisse kantud andmete õigsuse tagamise regulatsiooni selliselt, et andmeandja vastutab nende andmete sisulise õigsuse eest, mis omavad õiguslikku tähendust (näiteks ehitus- ja kasutusload, projekteerimistingimused) ning informatiivsete ja statistilist tähendust omavate andmete korral vastutab andmeandja nende vastavuse eest alusdokumentidele. Punktis 13 muudetakse §-i 35. Kõnealune paragrahv reguleerib ehitisregistri ebaõigete andmete parandamist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt, kui andmete esitaja avastab, et ta on esitanud registrile ebaõiged andmed ja need andmed on avalikustatud registri veebilehel, on ta kohustatud viivitamata esitama registrile õiged andmed. Kõnealune regulatsioon puudutab üksnes andmeandja enda poolt esitatud ebaõigete andmete parandamist. Kuna ehitisregistri andmebaas sisaldab ka riikliku ehitusregistri ja riikliku hooneregistri digitaalsetest andmebaasidest üle toodud andmeid, on andmete esialgse esitaja kindlakstegemine keeruline. Samuti ei ole reguleeritud registrist puuduvate andmete (näiteks esmase kasutuselevõtu aasta) registrisse kandmist. Eeltoodust tulenevalt on regulatsioon muudetud abstraktsemaks selliselt, et ebaõigete või puudulike registriandmete korral esitab andmeandja registrile õiged andmed. Andmete parandamisel märgitakse registriparanduskande teinud isiku andmed, paranduse tegemise aeg ja paranduse tegemise põhjus. Taoline regulatsioon ei piira andmete parandamist konkreetsete andmete esitajaga vaid ebaõigeid või puudulikke andmeid saavad parandada ka teised andmeandjad. Eelduslikult jäävad andmete põhilisteks parandajateks ikkagi kohaliku omavalitsuse üksused, kelle ülesandeks on EhSRS kohaselt § 27 kohaselt ehitisregistrisse kandmata ehitiste kontrollimine, samuti riikliku järelevalve teostamine. Samuti on eelnõu tekstist välja jäetud kohustus esitada ehitisregistrile õiged andmed viivitamata, mis on selgelt liiga kategooriline. Kohustus parandada andmed näiteks mõistliku aja jooksul ei oleks samas piisavalt täpne. Kuna ebaõigete andmete parandamiseks võib olla vajalik erinevate toimingute läbiviimine, ei ole siinkohas täpsustatud seda, mis aja jooksul ebaõiged andmed parandada tuleb. Samuti ei ole praktikas rakendunud regulatsioon, mille kohaselt teeb vastutav töötleja järelepärimisi andmete esitajatele, kui tal on tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuses ja tervikluses. Praktikas parandab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium talle teadaolevad ehitisregistri ebaõiged andmed. Eeltoodust tulenevalt sätestatakse eelnõus, et vastutav töötleja parandab registri puudulikud ja ilmselgelt ebaõigeid andmeid juhul, kui andmete parandamise eelduseks ei ole ehitusseadustikus nimetatud pädeva asutuse poolt tehtavad toimingud või läbi viidavad loa- või teatisemenetlused. Juhul, kui andmete parandamise eelduseks on kas ehitus- või kasutusteatise esitamine või ehitus- või kasutusloa taotlemine, siis selliseid toiminguid teeb või ehitusjärelevalvet teostab ikkagi ehitusseadustikus nimetatud pädev asutus. Juhul kui pädev asutus on otsustanud, et vajalik on kas teatise esitamine või loa taotlemine, siis vastutav töötleja ehitisregistri andmeid ei paranda. Punktis 14 tunnistatakse kehtetuks § 37 lõige 1. Kehtiva lõike 1 sõnastuse kohaselt esitatakse registris olevate andmete muutmise korral andmete esitajale andmete muutmise taotlus. Muudetud andmed kannavad registrisse § 32 lõikes 2 nimetatud isikud. Selline instrument nagu andmete muutmise taotlus kehtivas õiguses puudub, seega tunnistatakse lõige 1 kui sisutu kehtetuks. Punktis 15 muudetakse § 39 viimast lauset selliselt, et logifaile sätestatakse senise ühe aasta asemel kümme aastat. Säilitamise tähtaja muutmisel on võetud aluseks halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõikes 4 sätestatut, et hüvitamis- ega heastamiskaebust ei saa esitada pärast seda, kui on möödunud kümme aastat haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest, samuti tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõikes 4 sätestatut, et nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Seega juhul kui nõude esitamisel on vajalik saada logifailide kohta informatsiooni, peab see olema ka võimalik. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.5.2014, lk 1—14 ), mis võeti Eesti õigusesse üle 1. jaanuaril 2017. a jõustunud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega. 4. Määruse mõjud Lairiba direktiivi Eesti õigusesse üle võetavate sätetega tehtavad muudatused saab jagada kolmeks: 1) sideettevõtjale antakse õigus saada juurdepääs võrguvaldaja füüsilisele taristule ja hoonesisesele füüsilisele taristule. Eesmärgiks on vähendada sidevõrkude ehitamise kulusid; 2) luuakse ühtne teabepunkt ehk VRM, mille ülesanne on olla infovahetuskeskkond võrguvaldaja ja sideettevõtja vahel; 3) uued hooned ja hooned, kus tehakse põhjalikku rekonstrueerimistööd, tuleb varustada lõppkasutaja asukohas oleva sidevõrku toetava hoonesisese füüsilise taristuga. Nimetatud mõjusid, sealhulgas VRM-i loomise mõjusid on analüüsitud põhjalikult ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse (250 SE) seletuskirjas. Seletuskiri on kättesaadav Riigikogu kodulehel1, seega seletuskirjas toodud argumente ja arvutusi käesolevas seletuskirjas üle ei korrata. Kuna käesoleva määruse eelnõu on seotud eelnõuga 250 SE ning koostati üksnes võrguvaldaja huvipiirkonna andmekoosseisu määramiseks, ei ole sellel määrusel eelnõu 250 SE-st erinevat mõju. Käesolev määruse sätestab võrguvaldaja huvipiirkonna andmete koosseisu ja tagab seeläbi õigusselguse, milliseid andmeid loetakse ehitisregistri andmeteks, ehk millistele andmetele laieneb ehitisregistri põhimääruses sätestatu. Määruse muutmine puudutab kõiki võrguvaldajaid ja sideettevõtjaid, kuid võttes arvesse, et huvipiirkonna andmed tuleb esitada üks kord ning valdavalt on andmed ka maakatastrisse esitatud, ei põhjusta määruse kehtestamine täiendavat koormust. Küll aga lihtsustub eeldatavalt VRM-i kasutuselevõtul infovahetus võrguvaldaja ja sideettevõtja vahel. Andmete esitamise eest vastutuse selgem regulatsioon hõlbustab seni registrisse kandmata ehitiste registrisse kandmist. Muudatus puudutab eelkõige kohalikke omavalitsusi kui põhilisi andmeandjaid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. 6. Määrus jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b4483ee9-ad03-4e6c-acdc- 610b5591ebb1/Ehitusseadustiku,%20ehitusseadustiku%20ja%20planeerimisseaduse%20rakendamise%20seaduse%20n ing%20riigilõivuseaduse%20muutmise%20seadus 7. Määruse kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.