Lääne Ringkonnaprokuratuur · 13. juuni 2014
- Viit
- LÄRP-0/14/424
- Registreeritud
- 13. juuni 2014
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- LÄRP-0/2014
- Vastutaja
- Merje Leemets (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Paide)
Sisu (failidest)
LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 12.06.2014.a, Pärnus
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Elle Keeman
Kriminaalasja number: 14250100055
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 188 lg 1 - § 22 lg 3
Kahtlustatava nimi: J.V
Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust selle kohta, et R.L käitles ebaseaduslikult narkootilist
ainet kanepit ning kasvatas oma elukohas kanepitaimi. Teiste hulgas sai kahtlustuse J.V, kuivõrd
tuvastati tema poolt R.L’i poolt kasvatavate taimede eest hoolitsemine. Lähtudes eeltoodust esitati
J.V’le kahtlustus KarS § 188 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, mis on teise astme kuritegu, mille eest on ette
nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning sellest
lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades
menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et kahtlustatava
käitumises on olemas süüteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle
väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaal-
karistus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk
hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse
välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades
ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis
kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on
heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või
võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks
karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse
astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt
sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle.
Kohtueelses uurimises on kindlaks tehtud, et J.V 2013.a suvel R.L’i elukohas kastis R.L’i
äraolekul viimase poolt 2013.a veebruarikuus kasvama pandud kanepitaimi, kuna töötas talus
sulasena ning täitis R.L’i korraldusi. Eeltoodut arvestades ja hinnates J.V teopanust kanepitaimede
kasvatamisel, samuti tuginedes asjaolule, et sanktsiooniks KarS § 188 lg 1 järgi on ka rahaline
karistus, leian, et J.V süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur.
Kahjunõude väljenduseks kriminaalmenetluses on konkreetse kahjunõude esitamine tsiviilhagi
kujul. Süüteoga tekitatud kahju võib olla kas varaline, füüsiline või moraalne. Käesolevas
kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Samuti puuduvad kriminaalmenetluse kulud.
1
J.V on karistatud ühel korral, 16.12.2009.a KarS § 424 järgi, mistõttu on antud kuriteo tehiolusid
arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega
kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise
astme kuritegu, milles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse
lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna isikule kohustuse panemisega on riik antud juhul
piisavalt täitnud karistuslikke volitusi. Samuti ei ole eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt
menetluse jätkamine vajalik, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud.
Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades, et kriminaalmenetluse jätkamiseks J.V suhtes puudub avalik
menetlushuvi ja kahtlustatav on nõus täitma talle pandud kohustusi
ning juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 14250100055 menetlus J.V suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: teha 60 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 10.09.2013.a.
3. Tõkendit kohaldatud ei ole.
4. Asitõendid puuduvad.
KrMS § 206 lg 2 kohaselt anda käesoleva määruse koopia kahtlustatavale.
Elle Keeman
Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemus ja kriminaalmenetluse lõpetamise alus.
Olen määruse kätte saanud, olen kohustusega nõus ja kohustun selle täitma hiljemalt 10.09.2013.a.
___________________ / nimi ja allkiri/
2